millega nähakse ette lennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artiklit 15,

Käesolevas määruses sätestatakse kord, mille alusel komisjoni inspekteerib, kuidas liikmesriigid kohaldavad määrust (EÜ) nr 300/2008. Komisjon inspekteerib liikmesriikide pädevaid asutusi ning valikuliselt ka lennundusjulgestuse standardeid kohaldavaid lennujaamu, ettevõtjaid ja üksusi. Inspekteerimised tuleb korraldada läbipaistval, tõhusal, ühtlustatud ja järjepideval viisil.

1) „pädev asutus”– siseriiklik asutus, mille liikmesriik on määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 9;

2) „komisjoni inspekteerimine”– komisjoni inspektorite korraldatav olemasolevate kvaliteedikontrolli ja tsiviillennundusjulgestuse meetmete, protseduuride ja struktuuride kontrollimine, et teha kindlaks vastavus määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele;

3) „komisjoni inspektor”– komisjoni teenistuses olev asjakohase kvalifikatsiooniga isik või liikmesriigi teenistuses olev isik, kelle ülesanne on jälgida nõuetele vastavust riiklikul tasandil pädeva asutuse nimel ning kes on valitud osalema komisjoni inspekteerimistes;

4). „komitee”– määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 lõike 1 alusel asutatud komitee;

5) „puudus”– määruses (EÜ) nr 300/2008 sätestatud nõuete mittenõuetekohane täitmine;

6) „riiklik audiitor”– liikmesriigi teenistuses olev isik, kelle ülesanne on jälgida nõuetele vastavust riiklikul tasandil pädeva asutuse nimel;

7) „test”– lennundusjulgestuse meetmete testimine, mille käigus simuleeritakse kavatsust sooritada õigusvastane tegu, eesmärgiga kontrollida olemasolevate julgestusmeetmete rakendamise tõhusust;

8) „kompenseeriv meede”– ajutine meede või meetmete kogum, mille eesmärk on maksimaalselt piirata inspekteerimise käigus tuvastatud puuduse mõju, enne kui on võimalik see täielikult kõrvaldada.

1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust, teevad liikmesriigid oma inspekteerimistega seotud ülesannete täitmisel komisjoniga koostööd. Koostööd tehakse nii ettevalmistus-, järelevalve- kui ka aruandeetapis.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed inspekteerimist käsitleva teatise konfidentsiaalsuse tagamiseks, et inspekteerimise objektiivsust mitte kahjustada.

1. Iga liikmesriik tagab, et komisjoni inspektoritel oleks võimalik kasutada oma volitusi inspekteerida määruse (EÜ) nr 300/2008 kohaselt pädeva asutuse ja muude kõnealuse määruse reguleerimisalasse kuuluvate lennujaamade, ettevõtjate ja üksuste võetud tsiviillennundusjulgestuse meetmeid.

2. Iga liikmesriik tagab, et komisjoni inspektoritel on taotluse korral juurdepääs kõikidele asjakohastele dokumentidele ühiste standarditega seatud nõuetele vastavuse hindamiseks.

3. Kui komisjoni inspektoritel esineb oma ülesannete täitmisel raskusi, aitavad asjaomased liikmesriigid kõikide seaduslike vahendite abil komisjonil tema ülesanded täiel määral täita.

Et olla komisjoni inspekteerimiste korraldamiseks pädev, peavad komisjoni inspektoritel olema asjakohased teoreetilised ja praktilised kogemused ning nad peavad olema edukalt läbinud koolituse.

1. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks riiklikud audiitorid, kes võivad osaleda nii komisjoni inspekteerimistes kui ka sellega seonduvates ettevalmistus- ja aruandeetappides.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed vähemalt ühe ning mitte rohkem kui viie riikliku audiitori kohta, keda võib kutsuda osalema komisjoni inspekteerimistes.

3. Nimekiri kõigist riiklikest audiitoritest, kelle liikmesriigid on nimetanud ning kes vastavad artiklis 5 sätestatud kriteeriumidele, edastatakse igal aastal komiteele.

4. Riiklik audiitor ei osale komisjoni inspekteerimistes selles liikmesriigis, kelle teenistuses ta on.

5. Taotlus riikliku audiitori osalemiseks komisjoni inspekteerimistes esitatakse pädevale asutusele piisava ajavaruga, tavaliselt vähemalt kaks kuud enne inspekteerimise algust.

6. Kulud, mis riiklike audiitorite osalemisega komisjoni inspekteerimistes kaasnevad, katab kooskõlas ühenduse eeskirjadega komisjon.

1. Komisjon teatab pädevale asutusele, kelle territooriumil inspekteerimine toimub, sellest vähemalt kaks kuud ette.

2. Vajaduse korral saadetakse samaaegselt inspekteerimise teatisega pädevale asutusele täitmiseks inspekteerimiseelne küsimustik ning taotlus asjakohaste dokumentide saamiseks. Täidetud küsimustik ja soovitud dokumendid edastatakse komisjonile vähemalt kaks nädalat enne kavakohast inspekteerimise algust.

3. Kui komisjonil on teavet lennujaamaga seotud puuduste kohta, millel võib olla oluline mõju lennundusjulgestuse üldisele tasemele ühenduses, võetakse ühendust asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega ning sel juhul võib inspekteerimisest etteteatamise aega vähendada kahe nädalani. Sel juhul käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata.

1. Komisjoni inspektorid teevad ettevalmistusi, et tagada inspekteerimiste tõhusus, täpsus ja järjepidevus.

2. Komisjon annab pädevale asutusele inspekteerimise korraldamiseks volitatud komisjoni inspektorite nimed ja vajaduse korral muud andmed.

3. Pädev asutus määrab igaks inspekteerimiseks koordinaatori, kes hoolitseb korraldatava inspekteerimisega seonduvate praktiliste korralduste eest. Liikmesriigid esitavad komisjonile koordinaatori nime ja kontaktandmed kolme nädala jooksul pärast inspekteerimise teatise saamist.

1. Komisjoni inspektorid korraldavad inspekteerimisi tõhusalt ja tulemuslikult, võttes arvesse asjakohaseid ohutus- ja julgestusnõudeid iseenda ja teistega seoses. Komisjoni inspektorid, kelle käitumine inspekteerimise käigus ei vasta nimetatud standarditele, võidakse edaspidi komisjoni inspekteerimistest eemaldada.

2. Et kontrollida vastavust määruses (EÜ) nr 300/2008 sätestatud tsiviillennundusjulgestuse nõuetele, kasutatakse standardmetoodikat.

Inspektorite tegevus põhineb süsteemsel teabekogumisel, kasutades selleks üht või enamat järgmistest tehnikatest:

3. Komisjoni inspektoreid saadab inspekteerimiste käigus pädeva asutuse esindaja. Esindaja juuresolek ei tohi mõjutada inspekteerimise tõhusust ja tulemuslikkust.

4. Komisjoni inspektoritel peab olema isikutunnistus, mis annab neile õiguse komisjoni nimel inspekteerimisi korraldada, ja lennujaama läbipääsuluba, mis võimaldab juurdepääsu kõikidele inspekteeritavatele aladele. Lennujaama läbipääsuloa vorming ei tohi mõjutada inspekteerimise tõhusust ja tulemuslikkust.

5. Teste korraldatakse üksnes pärast pädeva asutuse eelnevat teavitamist ja pädeva asutusega kooskõlastatult.

6. Liikmesriigid tagavad, et komisjoni inspektoritel lubatakse inspekteerimiste käigus juurdepääsu vajavatel aladel ning inspekteerimispaigale minnes või sealt tulles kaasas kanda testimisel kasutatavaid esemeid, sealhulgas keelatud esemeid või nendele sarnanevaid esemeid, vastavalt mis tahes heakskiidetud protokollile.

7. Pädevale asutusele teatatakse esimesel võimalusel komisjoni inspekteerimiste käigus tuvastatud mis tahes tõsistest puudusest. Lisaks sellele ja ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, esitavad komisjoni inspektorid vajaduse ja võimaluse korral inspekteerimise lõppedes kohapeal kokkuvõtete tegemisel mitteametliku suulise kokkuvõtte oma tähelepanekutest.

1. Kuue nädala jooksul pärast inspekteerimise lõpetamist edastab komisjon pädevale asutusele inspekteerimisakti.

Pädev asutus edastab viivitamata inspekteeritud lennujaamale, ettevõtjatele või üksustele nendega seotud tähelepanekud.

2. Inspekteerimisaktis esitatakse inspektorite tähelepanekud, sealhulgas kõik tuvastatud puudused. Akt võib sisaldada soovitusi puuduste kõrvaldamise kohta.

3. Määruse (EÜ) nr 300/2008 rakendamist hinnates kohaldatakse järgmist liigitust:

1. Kolme kuu jooksul pärast inspekteerimisakti saatmist esitab pädev asutus komisjonile kirjalikult vastuse, milles

2. Järelinspekteerimise puhul esitab pädev asutus vastuse kuue nädala jooksul pärast inspekteerimisakti saatmist.

1. Inspekteerimiste käigus tuvastatud puudusi tuleb asuda koheselt kõrvaldama. Kui puuduste kõrvaldamine ei ole koheselt võimalik, võetakse kompenseerivad meetmed.

2. Pädev asutus kinnitab komisjonile puuduste kõrvaldamist kirjalikult. Kinnitus põhineb järelevalvetegevustel, mida teeb pädev asutus.

3. Pädevale asutusele teatatakse, kui inspekteerimisakti põhjal ei ole vaja võtta edasisi meetmeid.

1. Pärast pädeva asutuse vastuse ning mis tahes täpsemate selgituste saamist võib komisjon korraldada järelinspekteerimise.

2. Pädevale asutusele teatatakse tema territooriumil korraldatavast järelinspekteerimisest vähemalt kaks nädalat ette.

3. Järelinspekteerimise käigus keskendutakse peamiselt komisjoni esialgse inspekteerimise käigus tuvastatud puudustele.

Komiteed teavitatakse korrapäraselt komisjoni inspekteerimisprogrammi rakendamisest ja sellekohaste hindamiste tulemustest.

1. Pädevale asutusele teatatakse viivitamata, kui tema territooriumil asuvas lennujaamas avastatakse inspekteerimise käigus tõsine puudus, millel võib olla oluline mõju lennundusjulgestuse üldisele tasemele ühenduses. Samuti teavitatakse koheselt kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

2. Pädevatele asutustele teatatakse kohe ka sellest, kui komisjonil on usaldusväärset teavet parandusmeetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et käesoleva artikli kohaselt teatatud puudustel ei ole enam olulist mõju lennundusjulgestuse üldisele tasemele ühenduses.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mis on täpsustatud määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 4 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu võetud rakenduseeskirjades, kuid mitte hiljem kui alates 29. aprillist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO