millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

1. Liikmesriigid jõustavad õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud selleks, et täita:

Kui liikmesriigid käesolevas lõikes osutatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. I lisa punkti 1 täitmiseks vajalike õigus- ja haldusnormide kohaselt tuleb krediidiasutustel kohaldada nendes normides sisalduvaid põhimõtteid:

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende peamiste siseriiklike sätete teksti, mille nad käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastu võtavad.

Võttes arvesse Baseli raamkokkuleppe rahvusvahelist iseloomu ja ohte, mis võiksid kaasneda sellega, kui kapitali adekvaatsust käsitleva raamkokkuleppe muudatusi ei rakendataks samaaegselt peamistes jurisdiktsioonides, annab komisjon 31. detsembriks 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru edusammudest kapitali adekvaatsust käsitleva raamkokkuleppe muudatuste rahvusvahelisel rakendamisel, koos kõigi asjakohaste ettepanekutega.

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(3) Euroopa Parlamendi 7. juuli 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. oktoobri 2010. aasta otsus.

I LISA

Direktiivi 2006/48/EÜ V, VI, VII, IX ja XII lisa muudetakse järgmiselt.

V lisasse lisatakse järgmine jagu:

„11. TASUSTAMISPOLIITIKA

23.

Kogu töötasu, sealhulgas palka ja vabatahtlikke pensionimakseid hõlmava poliitika kehtestamisel töötajate eri kategooriatele, sealhulgas kõrgem juhtkond, riskide võtjad, kontrollifunktsioonide täitjad ja kõik töötajad, kelle kogutöötasu paigutab nad samasse töötasuvahemikku kõrgema juhtkonna ja riskide võtjatega, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, ja selle poliitika kohaldamisel, järgivad krediidiasutused alljärgnevaid põhimõtteid viisil ja ulatuses, mis vastab nende suurusele ja sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele:

a)	tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega motiveeri võtma riske, mis ületavad krediidiasutuse puhul talutava riski piiri;

b)	tasustamispoliitika on kooskõlas krediidiasutuse äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmab meetmeid huvide konflikti vältimiseks;

c)	krediidiasutuse juhtimisorgan kui järelevalvefunktsiooni täitja võtab vastu tasustamispoliitika üldised põhimõtted ja vaatab need korrapäraselt läbi ning vastutab tasustamispoliitika rakendamise eest;

d)	tasustamispoliitika rakendamine läbib vähemalt üks kord aastas keskse ja sõltumatu sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse selliste tasustamisega seotud põhimõtete ja protseduuride täitmist, mille on vastu võtnud juhtimisorgan kui järelevalvefunktsiooni täitja;

e)	kontrolliülesandeid täitvad töötajad on sõltumatud nende järelevalve all olevatest äriüksustest, neil on asjakohased volitused ning neid tasustatakse vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma ülesannetega seotud eesmärke, sõltumata nende kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest;

f)	riskijuhtimise ja eeskirjade täitmise kontrolli ülesandeid täitvate kõrgtaseme töötajate töötasu on punktis 24 osutatud töötasukomisjoni otsese järelevalve all või kui sellist komisjoni ei ole loodud, oma järelevalvefunktsiooni täitva juhtimisorgani otsese järelevalve all;

g)	kui tasustamine on seotud töötulemustega, põhineb kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning kogu krediidiasutuse töötulemuste hindamisel, kusjuures üksikisiku töötulemuste hindamisel võetakse arvesse finants- ja muid kriteeriume;

h)	töötulemusi hinnatakse mitmeaastase raamistiku alusel, et hindamine põhineks pikaajalistel töötulemustel ja et maksete tegemine tulemustasu alusel jaotuks ajavahemiku peale, mille puhul võetakse arvesse krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske;

i)	muutuvtasude kogusumma ei piira krediidiasutuse võimet tugevdada oma kapitalibaasi;

j)	tagatud muutuvtasud on erandlikud ning neid makstakse ainult uute töötajate värbamisel ja ainult esimesel tööaastal;

krediidiasutuste puhul, mis saavad kasu valitsuse erakorralisest sekkumisest:

i)	on muutuvtasu rangelt piiratud protsendimääraga netotulust, kui see ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega ja valitsuse toetusest õigeaegse loobumisega;

ii)	nõuavad asjaomased pädevad ametiasutused krediidiasutustelt töötasu restruktureerimist viisil, mis oleks kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ja pika-ajalise kasvuga, vajaduse korral piirangute seadmist artikli 11 lõike 1 tähenduses krediidiasutust tegelikult juhtivate isikute töötasule;

iii)	artikli 11 lõike 1 tähenduses krediidiasutust tegelikult juhtivatele isikutele ei maksta muutuvtasu, välja arvatud põhjendatud juhtudel;

kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu vahel valitseb tasakaal; põhitasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult paindlikku töötasude muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust jätta muutuvkomponent maksmata.

Krediidiasutused määravad kindlaks kogu töötasu moodustava põhitasu ja muutuvtasu komponentide vahelise asjakohase suhte;

m)	lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed peegeldavad aja jooksul saavutatud tulemusi ja on kavandatud nii, et nendega ei premeeritaks ebaõnnestumist;

selliste töötulemuste mõõtmisel, mis moodustavad töötasude muutuvkomponentide või muutuvkomponentide reservi aluse, võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, rakendatud kapitali maksumust ja vajalikku likviidsust.

Töötasude muutuvkomponentide jaotuses krediidiasutuses võetakse arvesse ka kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske;

olulise osa, ja igal juhul vähemalt 50 % mis tahes muutuvkomponendist, moodustab asjakohaselt tasakaalustatud kogum järgmistest komponentidest:

i)	sõltuvalt asjaomase asutuse õiguslikust vormist krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsiatest või samaväärsest osalusest, või aktsiatega seotud instrumentidest või noteerimata krediidiasutuse puhul muudest samaväärsetest mitterahalistest vahenditest, ning

ii)	kui see on asjakohane, muudest instrumentidest artikli 66 lõike 1a punkti a tähenduses, mis peegeldavad adekvaatselt krediidiasutuse krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis.

Käesolevas punktis osutatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohast blokeerimispoliitikat, mille eesmärk on viia stiimulid kooskõlla krediidiasutuse pikemaajaliste huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad ametiasutused võivad seada piiranguid nimetatud instrumentide liikidele ja ülesehitusele või vajadusel teatavaid instrumente keelustada. Käesolevat punkti kohaldatakse nii vastavalt punktile p edasi lükatud töötasu muutuvkomponendi kui ka edasi lükkamata muutuvkomponendi suhtes;

oluline osa, ja igal juhul vähemalt 40 % töötasude muutuvkomponendist, lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on vähemalt kolm kuni viis aastat ja viidud nõuetekohaselt kooskõlla äriühingu laadi ja riskidega ning kõnealuse töötaja tegevusega.

Edasilükkamiskriteeriumide alusel väljamakstavad töötasusid ei saada enne kui proportsionaalselt makstavaid töötasusid. Juhul kui töötasude muutuvkomponent on eriti kõrge, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast. Edasilükkamise pikkus kehtestatakse vastavalt konjunktuuritsüklile, äri olemusele, selle riskidele ning kõnealuse töötaja tegevusele;

muutuvtasud, sealhulgas edasi lükatud osa, makstakse välja või neid saadakse ainult juhul, kui see on krediidiasutuse kui terviku finantsseisundit arvestades jätkusuutlik ning krediidiasutuse, äriüksuse ja asjaomase üksikisiku töötulemusi arvestades õigustatud.

Ilma et see piiraks siseriikliku lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid, vähendatakse üldiselt muutuvtasude kogusummat märkimisväärselt, kui krediidiasutuse finantstulemused halvenevad või on negatiivsed, võttes arvesse nii praegust töötasu kui ka varem teenitud summade väljamaksete vähendamist, sealhulgas nt tulemushüvituse hilisema tagasinõudmise kaudu;

pensionipoliitika on kooskõlas krediidiasutuse äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.

Kui töötaja lahkub krediidiasutusest enne pensionile jäämist, hoiab krediidiasutus vabatahtlikke pensionimakseid viie aasta jooksul punktis o osutatud instrumentide kujul. Juhul kui töötaja läheb pensionile, makstakse vabatahtlik pension töötajatele välja punktis o osutatud instrumentide kujul, kohaldades viie aasta pikkust blokeerimise perioodi;

s)	töötajatelt nõutakse, et nad ei kasutaks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamiskorda integreeritud riski maandamise mõju;

t)	muutuvtasu ei maksta vahendite või meetoditega, mis lihtsustavad käesoleva direktiivi nõuete täitmise vältimist. Käesolevas punktis esitatud põhimõtteid kohaldatakse krediidiasutustes kontserni, emaettevõtte ja selle filiaalide, kaasa arvatud offshore-finantskeskustes asutatud ettevõtete tasandil.

24.

Oma suuruselt, sisekorralduselt ning oma tegevuse laadilt, ulatuselt ja keerukuselt märkimisväärsed krediidiasutused moodustavad töötasukomisjoni. Töötasukomisjon moodustatakse selliselt, et komisjonil on võimalik teha pädev ja sõltumatu otsus tasustamispoliitika ja -tavade ning riski-, kapitali ja likviidsuse juhtimiseks loodud stiimulite kohta.

Töötasukomisjon vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste, millel on mõju asjaomase krediidiasutuse riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema juhtimisorgan oma järelevalvefunktsiooni täites. Töötasukomisjoni esimees ja liikmed on juhtimisorgani liikmed, kes ei täida asjaomases krediidiasutuses ühtegi täidesaatvat funktsiooni. Selliste otsuste ettevalmistamisel võtab töötasukomisjon arvesse krediidiasutuse aktsionäride, investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve.”

VI lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Ilma et see piiraks punktide 9, 10 ja 11 kohaldamist, kaalutakse piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavaid nõudeid sama riskiga kui nõudeid asutustele, kui punktist 11a ei tulene teisiti. Selline käsitlemine on sõltumatu artikli 80 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest. Punktides 31, 32 ja 37 sätestatud lühiajaliste nõuete eeliskohtlemist ei kohaldata.”;

lisatakse järgmine punkt:

„11a.

Ilma et see piiraks punktide 9, 10 ja 11 kohaldamist, määratakse liikmesriikide piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavatele nõuetele, mis on nomineeritud ja mida rahastatakse asjaomase piirkondliku omavalitsuse või kohaliku ametiasutuse asukohariigi vääringus, riskikaal 20 %.”;

punkti 68 muudetakse järgmiselt:

esimeses lõigus asendatakse punktid d ja e järgmisega:

„d)

elamukinnisvaraga või punktis 46 viidatud Soome elamuühistute osakutega tagatud laenud, mille puhul kinnipidamisõiguste põhisumma koos kõikide eelisõigusega kinnipidamisõigustega moodustab maksimaalselt 80 % tagatiseks antud varade väärtusest; või laenud, mis on tagatud eelisosakutega, mille on välja andnud prantsuse Fonds Communs de Créances või samaväärsed mõne liikmesriigi õigusele alluvad väärtpaberistamisasutused. Kui selliseid eelisosakuid kasutatakse tagatisena, siis tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (1) artikli 52 lõikes 4 sätestatud võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilise avaliku järelevalvega, et selliste osakute alusvarad koosnevad mis tahes ajahetkel, kui need on lisatud tagatiste reservi koosseisu, vähemalt 90 % ulatuses eluasemele seatud hüpoteekidest ja eelisõigusega kinnipidamisõigustest, mis moodustavad kokku maksimaalselt 80 % tagatiseks antud kinnisvara väärtusest ja et osakud vastavad vastavalt käesolevale lisale krediidikvaliteedi astmele 1 ning et nimetatud osakud ei ületa 10 % tagasimaksmata emissiooni nominaalväärtusest.

Riskipositsioone, mis tulenevad võlgnike selliste laenumaksete või laenude sellise likvideerimisjaotise ülekandmisest ja haldusest, mis on tagatud eelisosakute või võlainstrumentidega seoses panditud varadega, ei arvestata 90 % piirmäära arvutamisel;

kommertskinnisvaraga või punktis 52 viidatud Soome elamuühistute osakutega tagatud laenud, mille kinnipidamisõiguste põhisumma koos kõikide eelisõigusega kinnipidamisõigustega moodustab maksimaalselt 60 % tagatiseks antud kinnisvara väärtusest või laenud, mis on tagatud eelisosakutega, mille on välja andnud Prantsuse Fonds Communs de Créances või samaväärsed mõne liikmesriigi õigusele alluvad väärtpaberistamisasutused. Kui selliseid eelisosakuid kasutatakse tagatisena, siis tagatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilise avaliku järelevalvega, et selliste osakute alusvara koosneb mis tahes ajahetkel, kui see on lisatud tagatiste reservi koosseisu, vähemalt 90 % ulatuses kommertskinnisvarale seatud hüpoteekidest ja eelisõigusega kinnipidamisõigustest, mis moodustavad kokku maksimaalselt 60 % tagatiseks antud kinnisvara väärtusest ja et osakud vastavad vastavalt käesolevale lisale krediidikvaliteedi astmele 1 ning et nimetatud osakud ei ületa 10 % tagasimaksmata emissiooni nominaalväärtusest.

Pädevad ametiasutused võivad aktsepteerida kommertskinnisvaraga tagatud laene, kui laenu ja väärtuse 60 % suhe on ületatud, kuid jääb alla 70 % piirmäära, kui tagatud võlakirjade tagatisena panditud varade koguväärtus ületab tagatud võlakirjadelt tasumata nominaalväärtust vähemalt 10 % võrra ja võlakirja omaniku nõue vastab VIII lisas sätestatud õiguskindluse põhimõtetele. Võlakirja omaniku nõue on prioriteetne kõikide teiste tagatisele seatud nõuete suhtes. Riskipositsioone, mis tulenevad võlgnike selliste laenumaksete või laenude sellise likvideerimisjaotise ülekandmisest ja haldusest, mis on tagatud eelisosakute või võlainstrumentidega seoses panditud varadega, ei arvestata 90 % piirmäära arvutamisel;

ii)

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kuni 31. detsembrini 2013 ei kohaldata eelisosakutele, mis on välja antud prantsuse Fonds Communs de Créances või samaväärsete väärtpaberistamisasutuste poolt vastavalt punktidele d ja e, 10 % ülempiiri, tingimusel et:

elamu- või kommertskinnisvaral põhinevad väärtpaberid on käibele lasknud sama konsolideeritud kontserni liige, mille liige on ka tagatud võlakirjade emitent või sama keskse üksusega seotud üksus, millega on seotud ka tagatud võlakirjade emitent (sama kontserni liikmeksolek või seotus tuleb kindlaks teha eelisosakute tagatud võlakirjade tagatiseks muutmise ajal), ja

ii)

kogu kõnealuseid eelisosakuid toetava esimese kahjukandmise järguga seeria jääb sama konsolideeritud kontserni liikme, mille liige on ka tagatud võlakirjade emitent, või sama keskse üksusega seotud üksuse, millega on seotud ka tagatud võlakirjade emitent, omandusse.

Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2012 läbi kolmandas lõigus sätestatud erandi asjakohasuse ning vajadusel ka sarnase kohtlemise laiendamise asjakohasuse mis tahes muudele tagatud võlakirjade vormidele. Läbivaatamise tulemusena võib komisjon vastavalt artiklile 151a ning kohaldades artiklite 151b ja 151c tingimusi võtta vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte erandi kehtivuse pikendamiseks või erandi muutmiseks alatiseks või selle laiendamiseks tagatud võlakirjade muudele vormidele.”

VII lisa 2. osa 1. jao punkti 8 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	VI lisa 1. osas punktides 68–70 määratletud tagatud võlakirjadele võib määrata 11,25 % maksejõuetusest tingitud kahju;”.

IX lisa muudetakse järgmiselt:

3. osa punkti 1 lisatakse järgmine punkt:

„c)	krediidihinnang ei või täielikult ega osaliselt põhineda krediidiasutuse enda antud mitterahalisel toetusel. Sellisel juhul arvestab krediidiasutus, et asjakohane positsioon ei ole reitingut saanud ning käsitleb seda kui 4. osas sätestatud reitinguta positsiooni.”;

4. osa muudetakse järgmiselt:

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Kui krediidiasutusel on kaks või enam kattuvat väärtpaberistamise positsiooni, peab krediidiasutus nende kattumise ulatuses kasutama riskiga kaalutud varade arvutamisel vaid seda positsiooni või positsiooni osa, mis annab riskiga kaalutud varade suurema väärtuse. Krediidiasutus võib tunnistada sellist kattumist ka kauplemisportfellis sisalduvate positsioonide eririski kapitalinõuete ning pangaportfellis sisalduvate positsioonide kapitalinõuete vahel, tingimusel et krediidiasutus saab asjakohaste positsioonide kapitalinõudeid arvutada ja võrrelda. Käesolevas punktis tähendab kattuvus, et positsioonid sisaldavad tervikuna või osaliselt samale riskile avatust selliselt, et kattumise ulatuses on tegemist ühe riskipositsiooniga.

Kui 3. osa punkti 1 alapunkti c kohaldatakse varadega kaetud kommertspaberi positsiooni suhtes, võib krediidiasutus pädevatelt ametiasutustelt nõusoleku saamisel kasutada kommertspaberi riskiga kaalutud varade arvutamiseks likviidsuse tagamise tehingule määratud riskikaalu, kui likviidsuse tagamise tehing kuulub kommertspaberiga samasse järku, nii et nad moodustavad kattuvad positsioonid ning varadega kaetud kommertspaberite programmi raames väljastatud kommertspaber on 100 %-liselt likviidsuse tagamise tehingutega kaetud.”;

ii)

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6.

Kui punktist 8 ei tulene teisiti, arvutatakse reitingu saanud väärtpaberistamise või edasiväärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varasid selliselt, et riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse riskikaalu, mis vastab krediidikvaliteedi astmele, millesse pädevad ametiasutused on artikli 98 alusel krediidihinnangu liigitanud, vastavalt tabelile 1.”;

iii)

tabel 1 asendatakse järgmisega:

„Tabel 1

Krediidikvaliteedi aste

(ainult krediidihinnangute puhul, mis ei ole lühiajalised krediidihinnangud)

Kõik muud krediidikvaliteedi astmed

Väärtpaberistamise positsioonid

20 %

50 %

100 %

350 %

1 250 %

Edasiväärtpaberistamise positsioonid

40 %

100 %

225 %

650 %

1 250 %”;

iv)	tabel 2 jäetakse välja;

punkt 46 asendatakse järgmisega:

„46.

Vastavalt reitingupõhisele meetodile arvutatakse reitingu saanud väärtpaberistamise või edasiväärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varasid selliselt, et riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse riskikaalu, mis vastab krediidikvaliteedi astmele, millesse pädevad ametiasutused on artikli 98 kohaselt krediidihinnangu liigitanud, vastavalt tabelile 4 ja korrutatuna 1,06-ga.”;

vi)

tabel 4 asendatakse järgmisega:

„Tabel 4

Krediidikvaliteedi aste		Väärtpaberistamise positsioonid			Edasiväärtpaberistamise positsioonid
Krediidihinnangud, mis ei ole lühiajalised krediidihinnangud	Lühiajalised krediidihinnangud	A	B	C	D	E
1	1	7 %	12 %	20 %	20 %	30 %
2		8 %	15 %	25 %	25 %	40 %
3		10 %	18 %	35 %	35 %	50 %
4	2	12 %	20 %		40 %	65 %
5		20 %	35 %		60 %	100 %
6		35 %	50 %		100 %	150 %
7	3	60 %	75 %		150 %	225 %
8		100 %			200 %	350 %
9		250 %			300 %	500 %
10		425 %			500 %	650 %
11		650 %			750 %	850 %
Kõik muud krediidihinnangud ja reitinguta positsioonid		1 250 %”

vii)	tabel 5 jäetakse välja;

viii)

punkt 47 asendatakse järgmisega:

„47.

Tabeli 4 veerus C esitatud riskikaalusid kohaldatakse juhul, kui väärtpaberistamise positsioon ei ole edasiväärtpaberistamise positsioon ja kui väärtpaberistatud riskipositsioonide efektiivne arv jääb alla kuue. Ülejäänud väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis ei ole edasiväärtpaberistamise positsioonid, kohaldatakse veerus B esitatud riskikaalusid, välja arvatud juhul, kui positsioon on kõrgeima järguga väärtpaberistamise seerias; viimasel juhul kohaldatakse veerus A esitatud riskikaalusid. Edasiväärtpaberistamise positsioonide suhtes kohaldatakse veerus E esitatud riskikaalusid, välja arvatud juhul, kui edasiväärtpaberistamise positsioon on kõrgeima järguga edasiväärtpaberistamise seerias ja ükski aluspositsioon ei olnud ise edasiväärtpaberistamise riskipositsioon; viimasel juhul kohaldatakse veerus D esitatud riskikaalusid. Kui otsustatakse, kas tegemist on kõrgeima järguga seeriaga, ei ole vaja võtta arvesse intressimäära- või valuutatuletislepingutest tulenevaid maksmisele kuuluvaid summasid, võlgnetavaid teenustasusid ega muid sarnaseid makseid.”;

ix)	punkt 48 jäetakse välja;

punkt 49 asendatakse järgmisega:

„49.

Väärtpaberistatud riskipositsioonide efektiivse arvu leidmiseks käsitletakse erinevaid nõudeid ühele võlgnikule ühe riskipositsioonina. Riskipositsioonide efektiivne arv leitakse järgmiselt:

Formula

kus EADi on võlgnikuga i seotud riskipositsioonide väärtuste summa. Kui on olemas suurima krediidiriskile avatud positsiooniga C1 seostatav portfelli osa, võib krediidiasutus lugeda N võrdseks 1/C1-ga.”;

xi)	punkt 50 jäetakse välja;

xii)

punkt 52 asendatakse järgmisega:

„52.

Kui punktidest 58 ja 59 ei tulene teisiti, on regulatiivsest valemist lähtuva meetodi korral väärtpaberistamise positsiooni riskikaal vastavalt punktile 53 määratud riskikaal. Sellele vaatamata on edasiväärtpaberistamise positsioonide riskikaal vähemalt 20 % ja kõikide muude väärtpaberistamise positsioonide riskikaal on vähemalt 7 %.”;

xiii)

punktis 53 asendatakse kuues lõik järgmisega:

„N on riskipositsioonide efektiivne arv, mis on leitud vastavalt punktile 49. Edasiväärtpaberistamise puhul peab krediidiasutus arvesse võtma väärtpaberistamise riskipositsioonide arvu kogumis ja mitte aluspositsioonide arvu esialgses kogumis, millest väärtpaberistamise aluseks olevad riskipositsioonid tulenevad.”

XII lisa muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega:

2. osa muudetakse järgmiselt:

punktid 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

„9.	Krediidiasutus, kes arvutab kapitalinõudeid vastavalt artikli 75 punktidele b ja c, avalikustab kõnealused nõuded eraldi iga riski kohta, millele on asjaomastes sätetes viidatud. Lisaks avalikustatakse eraldi kapitalinõue väärtpaberistamise positsioonidega seotud intressimäära eririski kohta.

10.

Krediidiasutus, kes arvutab kapitalinõudeid vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ V lisale, avalikustab järgmise teabe:

iga hõlmatud alamportfelli kohta:

i)	kasutatavate mudelite tunnused;

ii)

eraldi direktiivi 2006/49/EÜ V lisa punkti 5a ja punkti 5 l kohaste kapitalinõuete arvutamisel kasutatud metoodika ja sisemudeli abil mõõdetavad riskid, sealhulgas krediidiasutuse poolt likviidsusperioodide määramisel kasutatud meetodi, nõutavale usaldusväärsuse standardile vastava kapitalihinnangu leidmise metoodika ja mudeli valideerimisel kasutatud meetodite kirjeldus;

iii)	alamportfelli suhtes kohaldatud stresstesti kirjeldus;

iv)	sisemudelite ja modelleerimisprotsessi täpsuse ja järjekindluse järeltestimiseks ning valideerimiseks kasutatud meetodite kirjeldused;

b)	pädeva ametiasutuse antud tunnustuse ulatus;

c)	direktiivi 2006/49/EÜ VII lisa B osas sätestatud nõuete täitmise ulatuse ja metoodika kirjeldus;

alljärgnevate näitajate suurim, väikseim ja keskmine väärtus:

i)	iga päev kindlaksmääratud riskiväärtuse näitajad kogu aruandlusperioodi vältel ja aruandlusperioodi lõpu seisuga;

ii)	halvenenud turutingimuste riskiväärtuse näitajad kogu aruandlusperioodi vältel ja aruandlusperioodi lõpu seisuga;

iii)	eraldi direktiivi 2006/49/EÜ V lisa punkti 5a ja punkti 5 l kohased kapitalinõuded kogu aruandlusperioodi vältel ja aruandlusperioodi lõpu seisuga;

e)	kapital vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ V lisa punktile 5a ja punktile 5 l eraldi, koos kaalutud keskmise likviidsusperioodiga iga hõlmatud alamportfelli kohta;

f)	päevaste riskiväärtuse päevalõpunäitajate ja järgmise pangapäeva lõpuks portfelli väärtuse päevase muutuse võrdlus koos aruandlusperioodi oluliste ületuste analüüsiga.”;

ii)

punkt 14 asendatakse järgmisega:

„14.

Krediidiasutus, kes arvutab riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 94–101 või kapitalinõudeid vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I lisa punktile 16a, avalikustab järgmise teabe, kui see on asjakohane oma kauplemisportfelli ja pangaportfelli kohta eraldi:

a)	krediidiasutuse eesmärkide kirjeldus seoses väärtpaberistamisega;

b)	väärtpaberistatud varadega seonduvate muude riskide, sealhulgas likviidsusriski laad;

c)	riskide liigid, arvestades aluseks olevate väärtpaberistamise positsioonide nõudeõiguse järku ja edasiväärtpaberistamisega seoses võetud ja alal hoitud väärtpaberistamise positsioonide alusvara;

d)	krediidiasutuse erinevad rollid väärtpaberistamise protsessis;

e)	krediidiasutuse osaluse määr igas punktis d osutatud rollis;

kehtestatud protsesside kirjeldus, mille abil jälgitakse väärtpaberistamise riskipositsioonidega seotud krediidi- ja tururiski muutusi, sealhulgas seda, kuidas alusvara muutused mõjutavad väärtpaberistamise riskipositsioone, ja kirjeldus, kuidas need protsessid erinevad edasiväärtpaberistamise riskipositsioonide puhul;

krediidiasutuse põhimõtete kirjeldus, kuidas vähendatakse olemasolevaid väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise riskipositsioonidega seotud riske maandamise ja kaudse krediidiriski kaitse kasutamisega, sealhulgas riskimaandustehingute oluliste vastaspoolte määratlus asjaomaste riskide liikide lõikes;

h)	krediidiasutuse poolt väärtpaberistamisel kasutatavad riskiga kaalutud varade arvutamise meetodid, sealhulgas väärtpaberistamise riskipositsioonide liigid, mille suhtes iga sellist meetodit kohaldatakse;

selliste sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste liigid, keda krediidiasutus kasutab tehingu korraldajana kolmanda isiku riskipositsioonide väärtpaberistamiseks, sealhulgas kas, millises vormis ja millises summas krediidiasutusel on riskipositsioone seoses osutatud sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutustega, eraldi bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide kohta, ning selliste üksuste loetelu, keda krediidiasutus haldab või nõustab ja kes investeerivad kas krediidiasutuse poolt väärtpaberistatud väärtpaberistamise positsioonidesse või krediidiasutuse poolt tehingu korraldamiseks kasutatud sihtotstarbelistesse väärtpaberistamisasutustesse;

kokkuvõte raamatupidamiseeskirjadest, mida krediidiasutus väärtpaberistamisel kasutab, sealhulgas:

i)	kas tehinguid käsitletakse müügi või rahastamisena;

ii)	müügitulu kirjendamine;

iii)	meetodid, peamised eeldused, sisendid ning muutused võrreldes eelneva perioodiga, millest lähtutakse väärtpaberistamise positsioonide hindamisel;

iv)	sünteetiliste väärtpaberistamiste käsitlus, kui see ei ole hõlmatud muude raamatupidamiseeskirjadega;

v)	kuidas hinnatakse väärtpaberistamise ootel olevaid varasid ja kas need on kirjendatud krediidiasutuse pangaportfellis või kauplemisportfellis;

vi)	põhimõtted, kuidas käsitletakse bilansis kohustuste kajastamist kokkulepete puhul, mille alusel krediidiasutus võib olla kohustatud pakkuma väärtpaberistatud varadega seoses rahalist toetust;

k)	väärtpaberistamisel kasutatud reitinguagentuuride nimed ja riskipositsioonide liigid, millega seoses iga agentuuri on kasutatud;

vajaduse korral IX lisa 4. osas viidatud sisemisel hinnangul põhineva meetodi kirjeldus, sealhulgas: sisemiste hinnangute andmise protsessi ülesehitus ning sisemiste hinnangute ja välisreitingute seos, sisemiste hinnangute kasutamine muudel eesmärkidel peale kapitali arvutamise sisemisel hinnangul põhineva meetodi alusel, sisemiste hinnangute andmise protsessi kontrollimehhanismid, sealhulgas sõltumatuse ja aruandekohustuse kirjeldus ning sisemiste hinnangute andmise protsessi ülevaade, riskipositsioonide liigid, mille puhul sisemiste hinnangute andmise protsessi rakendatakse, ja stressifaktorid, mida kasutatakse krediidikvaliteedi parandamise taseme kindlaksmääramiseks, esitatuna riskipositsioonide liikide kaupa;

m)	kui punktide n–q alusel avalikustatavad kvantitatiivsed andmed on eelmise aruandlusperioodiga võrreldes oluliselt muutunud, siis selgitus nende muutuste kohta;

alljärgnev teave riskipositsioonide liikide kaupa, kauplemisportfelli ja pangaportfelli kohta eraldi:

i)	krediidiasutuse poolt väärtpaberistatud tagasimaksmata riskipositsioonide kogusumma, esitatuna eraldi traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta ning selliste väärtpaberistamiste kohta, mille puhul krediidiasutus tegutseb üksnes tehingu korraldajana;

ii)	bilansiliste hallatavate või ostetud väärtpaberistamise positsioonide ning bilansiväliste väärtpaberistamise riskipositsioonide kogusumma;

iii)	väärtpaberistamise ootel olevate varade kogusumma;

iv)

väärtpaberistatud tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse varajase amortiseerimise käsitlust: laenu algselt väljastanud krediidiasutuse ja investorite osadele vastavate kasutatud nõuete kogusummad, krediidiasutuse kapitalinõuete kogusummad, mis on vajalikud seoses laenu algselt väljastanud krediidiasutuse intressidega, ning krediidiasutuse kapitalinõuete kogusumma, mis on vajalik seoses investorite osadega kasutatud summadest ja kasutamata krediidiliinidest;

v)	omavahenditest lahutatavate või 1 250 %-lise riskikaaluga väärtpaberistamise positsioonide väärtus;

vi)	jooksva perioodi väärtpaberistamistegevuse kokkuvõte, sealhulgas väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtus ja kirjendatud kasum või kahjum müügist;

alljärgnev teave, kauplemisportfelli ja pangaportfelli kohta eraldi:

i)	hallatavate või ostetud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma ning nendega seotud kapitalinõuded, esitatuna väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise riskipositsioonide kaupa, riskikaalude või kapitalinõuete põhjendatud vahemike kaupa ning kapitalinõuete arvutamise meetodite kaupa;

ii)	hallatavate või ostetud edasiväärtpaberistamise riskipositsioonide kogusumma, esitatuna vastavalt riskipositsioonidele enne ja pärast maandamist/kindlustamist ning nõuetele rahalise garantii andjate kaupa, garantii andjate krediidivõime kategooriate või garantii andjate nimede kaupa;

p)	pangaportfelli ja krediidiasutuse poolt väärtpaberistatud riskipositsioonide kohta: allahinnatud/tähtajaks tasumata väärtpaberistatud varade summa ja krediidiasutuse jaoks perioodi jooksul realiseerunud kahjum, mõlemad riskipositsioonide liikide kaupa;

q)	kauplemisportfelli kohta: krediidiasutuse poolt väärtpaberistatud selliste tagasimaksmata riskipositsioonide kogusumma, mille suhtes kohaldatakse tururiski kapitalinõuet, esitatuna eraldi traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta ning riskipositsioonide liikide kaupa.”;

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„15.

Krediidiasutus esitab avalikkusele regulaarselt, vähemalt kord aastas, ajakohastatava alljärgneva teabe nende töötajate kategooriate puhul, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, rakendatava tasustamispoliitika ja -tavade kohta:

a)	teave tasustamispoliitika kujundamiseks kasutatava otsustusprotsessi kohta, sealhulgas vajaduse korral teave töötasukomisjoni koosseisu ja volituste kohta, teave väliskonsultandi kohta, kelle teenuseid kasutati tasustamispoliitika kindlaksmääramisel, ning teave asjaomaste sidusrühmade rolli kohta;

b)	teave töötasu ja töötulemuste seose kohta;

c)	tasustamissüsteemi ülesehituse kõige olulisemad tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja riske arvestava korrigeerimise, edasilükkamispoliitika ja asjaomase nõudeõiguse tekkimise kriteeriumide kohta;

d)	teave tulemuskriteeriumide kohta, millel põhineb aktsiate, optsioonide või muutuva tasuosa nõudeõigus;

e)	iga muutuva tasuosa süsteemi ja muude mitterahaliste soodustuste põhiparameetrid ja põhjendus;

f)	kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta ärivaldkondade lõikes;

kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, mis sisaldab järgmist:

i)	majandusaastal makstud töötasu määrad, esitatuna eraldi põhi- ja muutuvtasuna, ning tasu saajate arv;

ii)	muutuvtasu määrad ja vorm, eraldi rahalise tasu, aktsiate, aktsiatega seotud instrumentide ja muude liikide kaupa;

iii)	väljamaksmata edasilükatud töötasu suurus, märkides osa, mille nõudeõigus on tekkinud ja osa, mille nõudeõigus on veel tekkimata;

iv)	majandusaasta jooksul määratud edasilükatud töötasu summa, mis on välja makstud ja mida on vähendatud tulemustest lähtuvalt;

v)	majandusaasta jooksul makstud tööleasumis- ja lahkumistasud ja selliste maksete saajate arv ning

vi)	majandusaasta jooksul makstud lahkumistasude suurus, selliste tasude saajate arv ning suurim ühele isikule makstud tasu.

Oma suuruselt, sisemiselt korralduselt ning tegevuse laadilt, ulatuselt ja keerukuselt märkimisväärseid krediidiasutusi puudutav kvantitatiivne teave, millele on osutatud käesolevas punktis, tehakse nende isikute tasandil, kes tegelikult juhivad krediidiasutust artikli 11 lõike 1 tähenduses samuti avalikkusele teatavaks.

Krediidiasutused tegutsevad käesolevas punktis sätestatud nõuete täitmisel viisil, mis vastab nende suurusele, sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele, piiramata direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist.”

(1) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.”;

II LISA

Direktiivi 2006/49/EÜ I, II, V ja VII lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 8 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„8.

Selle osapoole tururiski kapitalinõuete arvutamisel, kes võtab krediidiriski enda kanda (edaspidi „kaitse müüja”), kasutatakse krediididerivatiivi lepingu nominaalväärtust, kui ei ole sätestatud teisiti. Olenemata esimesest lausest võib krediidiasutus otsustada asendada krediididerivatiivide nominaalväärtuse nominaalväärtusega, millest on maha arvatud krediididerivatiivi turuväärtuse muutused pärast kauplemise alustamist. Erinevalt kogutulu vahetustehingutest kohaldatakse eririski arvutamiseks kohustuse lõpptähtaja asemel krediididerivatiivi lepingu lõpptähtaega. Positsioonid määratletakse järgmiselt:”;

ii)	punkti v kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kui n-arvu järjekohaga maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiivil on väline reiting, arvutab kaitse müüja eririski kapitalinõude derivatiivi reitingut kasutades ja kohaldab vastavaid väärtpaberistamise riskikaalusid.”;

punkti 14 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„14.

Asutus jagab punkti 1 kohaselt arvutatud kauplemisportfelli netopositsioonid instrumentides, milleks ei ole väärtpaberistamise positsioonid, tabeli 1 vastavatesse kategooriatesse nende emitendi/võlgniku, välise või sisese krediidihinnangu ja järelejäänud tähtaja järgi ning korrutab need seejärel nimetatud tabelis näidatud kaaludega. Asutus liidab käesoleva punkti kohaldamisel saadud kaalutud positsioonid (olenemata sellest, kas tegemist on pika või lühikese positsiooniga), et välja arvutada eririski katmiseks vajalik kapitalinõue. Asutus arvutab eririski katmiseks vajaliku kapitalinõude positsioonide kohta, mis on punkti 16a kohaselt väärtpaberistamise positsioonid.

Käesoleva punkti ning punktide 14a ja 16a kohaldamisel võib asutus piirata toote kaalu ja netopositsiooni maksimaalse võimaliku maksejõuetusega seotud kahju suurusega. Lühikese positsiooni puhul võib kõnealuse piirmäära arvutada väärtuse muutusena alusvara maksejõuetusriski viivitamatu kadumise tõttu.”;

lisatakse järgmised punktid:

„14a.

Erandina punktist 14 võib asutus määrata korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli eririski kapitalinõude järgneval viisil. Neist kahest kogusummast suurem on korrelatsiooni kauplemisportfelli eririski kapitalinõue:

a)	eririski kapitalinõuete kogusumma, mida kohaldatakse vaid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli pikkade netopositsioonide suhtes,

b)	eririski kapitalinõuete kogusumma, mida kohaldatakse vaid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli lühikeste netopositsioonide suhtes.

14b.

Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell koosneb väärtpaberistamise positsioonidest ja n-arvu järjekohaga maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiividest, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)	positsioonide puhul ei ole tegemist edasiväärtpaberistamise positsioonidega, väärtpaberistamise seeria optsioonidega ega ühegi muu väärtpaberistamise riskipositsioonide derivatiividega, mis ei anna proportsionaalset osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ning

kõigi aluseks olevate instrumentide puhul on tegemist kas ühe alusvaraga instrumentidega, sealhulgas ühe alusvaraga krediididerivatiividega, mille jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, või nendele aluseks olevatele instrumentidele tuginevate üldkaubeldavate indeksitega. Kahesuunaline turg loetakse olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud heas usus tehtud ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtiva usaldusväärse konkureeriva pakkumisega, ja pakkumiste noteeringud saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt.

14c.

Korrelatsiooni kauplemisportfelli osaks ei ole positsioonid, mille aluseks on üks järgmistest:

a)	alusvara, millele võib asutuse pangaportfellis omistada direktiivi 2006/48/EÜ artikli 79 lõike 1 punktides h ja i osutatud riskipositsiooni kategooria, või

b)	nõue sihtotstarbelisele asutusele.

Asutus võib korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisada positsioonid, mis ei ole ei väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiivid, kuid mis maandavad selle portfelli teiste positsioonide riski, tingimusel, et asjaomase instrumendi või tema alusvara jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, nagu on kirjeldatud punkti 14b alapunktis b.”;

lisatakse järgmine punkt:

„16a.

Kauplemisportfelli instrumentide puhul, mis on väärtpaberistamise positsioonid, kaalub asutus oma netopositsioone, mis on arvutatud punkti 1 kohaselt, järgmisega:

a)	väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes sama asutuse pangaportfellis kohaldataks krediidiriski standardmeetodit: 8 % riskikaalust direktiivi 2006/48/EÜ IX lisa 4. osas sätestatud standardmeetodi kohaselt;

b)	väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes sama asutuse pangaportfellis kohaldataks sisereitingutel põhinevat meetodit: 8 % riskikaalust direktiivi 2006/48/EÜ IX lisa 4. osas sätestatud sisereitingutel põhineva meetodi kohaselt.

Punktide a ja b puhul võib asutus, kes ei ole laenu algne väljastaja, regulatiivsest valemist lähtuvat meetodit, mida laenu algne väljastaja võib kohaldada samade väärtpaberistamise positsioonide suhtes oma pangaportfellis, kasutada üksnes pädeva ametiasutuse heakskiidul. Kui see on asjakohane, määratakse maksejõuetuse tõenäosuse ja maksejõuetusest tingitud kahju hinnangud kui regulatiivsest valemist lähtuva meetodi sisendid kindlaks vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklitele 84–89 või teise võimalusena juhul, kui selleks on saadud pädeva ametiasutuse eraldi heakskiit, hinnangute põhjal, mis on tuletatud V lisa punktis 5a esitatud meetodi kohaselt ja on kooskõlas sisereitingutel põhineva meetodi kvantitatiivsete nõuetega. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee kehtestab suunised, et tagada maksejõuetuse tõenäosuse ja maksejõuetusest tingitud kahju hinnangute sisenditena kasutamise ühetaolisus, kui nimetatud hinnangud tuginevad V lisa punktis 5a sätestatud lähenemisviisile.

Olenemata punktidest a ja b, kohaldatakse väärtpaberistamise positsioonide puhul, millele kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 122a kohast riskikaalu juhul, kui need oleksid sama asutuse pangaportfellis, 8 % riskikaalust vastavalt nimetatud artikli sätetele.

Asutus liidab käesoleva punkti kohaldamisel saadud kaalutud positsioonid (olenemata sellest, kas tegemist on pika või lühikese positsiooniga), et välja arvutada eririski katmiseks vajalik kapitalinõue.

Erandina neljandast lõigust arvutab asutus 31. detsembril 2013 lõppeval üleminekuperioodil eraldi kokku oma kaalutud pikad netopositsioonid ja kaalutud lühikesed netopositsioonid. Nendest summadest suurem on eririski kapitalinõue. Krediidiasutus esitab siiski päritoluliikmesriigi pädevale ametiasutusele nii kaalutud pikkade kui ka lühikeste netopositsioonide summad alusvara liikide kaupa.”;

punkt 34 asendatakse järgmisega:

„34.	Asutus liidab kõik oma pikad ja lühikesed netopositsioonid punkti 1 kohaselt kokku. Asutus korrutab oma üldise kogupositsiooni 8 %-ga, et arvutada välja eririski katteks nõutava kapitali summa.”;

f)	punkt 35 jäetakse välja.

II lisa punkti 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Siiski lubatakse krediidiriski ülekandetehingu puhul asutusel, kelle krediidiriski ülekandetehingust tulenev riskipositsioon on pikaks positsiooniks alusvaras, kasutada võimaliku edaspidise krediidiriskile avatud positsiooni määramisel 0 % kordajat, kui krediidiriski ülekandetehing ei ole seotud lõpetamisega sellise üksuse maksejõuetuse tõttu, kelle krediidiriski ülekandetehingust tulenev riskipositsioon on lühikeseks positsiooniks alusvaras, seda isegi juhul, kui alusvaraga seotud kohustusi ei ole jäetud täitmata; viimasel juhul piirdub asutuse edaspidine krediidiriskile avatud positsioon üksuse poolt asutusele tasumata maksete summaga.”

V lisa muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Pädevad ametiasutused lubavad käesolevas lisas sätestatud tingimustel asutustel kasutada oma positsiooniriski, välisvaluutariski ja/või kaubariski kapitalinõuete arvutamiseks oma siseseid riskijuhtimismudeleid I, III ja IV lisas kirjeldatud meetodite asemel või nendega kombineerituna. Et kasutada mudeleid kapitalijärelevalveks, on vaja iga kord pädevate ametiasutuste selgesõnalist heakskiitu.”;

punktis 4 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Pädevad ametiasutused uurivad asutuse suutlikkust järeltestida nii tegelikke kui ka oletatavaid muutusi portfelli väärtuses. Portfelli väärtuse oletatavate muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva lõppväärtuse võrdlemisel, eeldusel et positsioonid ei muutu. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused võtaksid oma järeltestimise programmi parandamiseks asjakohaseid meetmeid, kui see osutub puudulikuks. Pädevad ametiasutused nõuavad asutustelt vähemalt oletuslike tulemuste järeltestimist (kasutades portfelliväärtuse muutusi, mis toimuksid, kui päevalõpupositsioonid jääksid muutumatuks).”;

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Pädevad ametiasutused kiidavad heaks asutuse sisemudeli kasutamise kaubeldavate võlainstrumentide ja aktsiate positsioonidega seotud eririski kapitalinõuete arvutamiseks, kui sisemudel lisaks käesoleva lisa ülejäänud tingimuste täitmisele vastab järgmistele tingimustele:

a)	selgitab portfellis varem toimunud hinnamuutusi;

b)	näitab kontsentratsiooni portfelli mahu ja koosseisu muutuste osas;

c)	töötab korralikult ka ebasoodsas keskkonnas;

d)	on kontrollitud järeltestimise abil, mille eesmärk on hinnata eririski mõõtmise õigsust. Kui pädevad ametiasutused lubavad sellist järeltestimist teha asjakohaste alamportfellide põhjal, tuleb need valida järjepidevalt;

e)	hõlmab nimega seotud alusriski, st. asutused tõendavad, et sisemudel on tundlik oluliste iseloomulike erinevuste suhtes sarnaste, kuid mitte kattuvate positsioonide vahel;

f)	hõlmab sündmustega seotud riske.

Asutuse sisemudel hindab vähem likviidsetest positsioonidest ja piiratud selgusega hindadest tulenevat riski ettevaatlikult ja realistlike turustsenaariumide raames. Lisaks vastab sisemudel minimaalsetele andmenõuetele. Sarnased asendajad peavad olema sobivalt konservatiivsed ja neid võib kasutada üksnes siis, kui olemasolevad andmed on puudulikud või ei peegelda positsiooni või portfelli tegelikku volatiilsust.

Asutus võib sisemudeli alusel eririski kapitalinõude arvutamisel välja jätta väärtpaberistamise või n-arvu järjekohaga maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiivide positsioonid, mille puhul ta vastab positsiooniriskide kapitalinõudele I lisa kohaselt, välja arvatud positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse punktis 5 l osutatud meetodit.

Asutused jälgivad tehnika ja parimate tavade arengut ja võtavad need uued meetodid ja tavad kasutusse.

Asutuselt ei nõuta kaubeldavate võlainstrumentide maksejõuetuse ja reitingute liikumise riskide hõlmamist sisemudelis, mille puhul asutus hõlmab kõnealused riskid punktides 5a–5k sätestatud nõuetega.”;

lisatakse järgmised punktid:

„5a.

Asutustel, kelle tegevust reguleeritakse kaubeldavaid võlainstrumente käsitleva punktiga 5, on kehtestatud meetod, mis võimaldab kapitalinõuete arvutamisel hõlmata asutuse kauplemisportfelli positsioonidega seotud maksejõuetuse riski ja reitingute liikumise riski, mis lisanduvad punkti 5 kohaselt riskiväärtuse määra põhjal arvestatud riskidele. Asutus tõendab, et tema lähenemisviis vastab usaldatavusmääralt direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 84–89 sätestatud lähenemisviisile, kui eeldada, et riskitase on ühtlane ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele, nii et see peegeldaks likviidsuse, kontsentreerumiste, riskimaandamise ja valikulisuse mõju.

Ulatus

5b.

Täiendava maksejõuetuse riski ja reitingute liikumise riski arvessevõtmiseks kasutatav meetod hõlmab kõiki positsioone, mille suhtes kohaldatakse intressimäära eririski kapitalinõuet, kuid mitte väärtpaberistamise või n-arvu järjekohaga maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiivide positsioone. Pädeva ametiasutuse heakskiidul võib asutus järjepidevalt kaasata kõik börsil noteeritud aktsiate positsioonid ja tuletisinstrumentide positsioonid, mis põhinevad noteeritud aktsiatel, kui selline kaasamine on kooskõlas sellega, kuidas asutusesiseselt riski mõõdetakse ja juhitakse. See meetod kajastab maksejõuetuse juhtumite ja reitingute liikumiste vaheliste korrelatsioonide mõju. Ühelt poolt maksejõuetuse juhtumite ja reitingute liikumiste ning teiselt poolt muude tururiskiga seotud tegurite vahelise diversifitseerimise mõju ei kajastata.

Parameetrid

5c.

Täiendavate riskide hõlmamise meetodiga mõõdetakse maksejõuetusega ning sise- ja välisreitingute liikumisega seotud kahjusid üheaastase ajavahemiku kohta 99,9 %-lise usaldusintervalliga.

Korrelatsiooniprognooside aluseks on objektiivsete andmete analüüs ülesehituslikult otstarbekas raamistikus. Täiendavate riskide hõlmamise meetod peegeldab asjakohaselt emitentide kontsentratsioone. Samuti peegeldab see meetod kontsentratsioone, mis võivad halvenenud turutingimuste korral tekkida tooteklasside siseselt ja vahel. Meetodi aluseks on eeldus, et riskitase püsib ühtlasena üheaastase ajavahemiku jooksul; see tähendab, et kauplemisportfelli positsioonid või positsioonide kogumid, millega seoses on sellel ajavahemikul tulnud ette maksejõuetuse või reitingute liikumise juhtumeid, tasakaalustatakse likviidsusperioodi lõpul, et saavutada esialgne riskitase. Teise võimalusena võib asutus järjepidevalt lähtuda eeldusest, et positsioon püsib sama ühe aasta vältel.

5d.

Likviidsusperioodid määratakse vastavalt sellele, kui pikk aeg on vajalik positsiooni müümiseks või kõigi oluliste asjakohaste hinnariskide maandamiseks halvenenud turutingimustes, võttes eriti arvesse positsiooni suurust. Likviidsusperioodid peegeldavad tegelikku praktikat ja kogemusi nii süsteemsete kui ka unikaalsete turupingete korral. Likviidsusperiood määratakse konservatiivsete eelduste põhjal ja see on piisavalt pikk, et müük või maandamine ise ei mõjutaks oluliselt hinda, mille alusel müük või maandamine toimub.

Positsioonile või positsioonide kogumile määratava likviidsusperioodi kestus on vähemalt kolm kuud.

Positsioonile või positsioonide kogumile likviidsusperioodi määramisel võetakse arvesse asutuse sise-eeskirju, milles käsitletakse hinnangute korrigeerimist ja aegunud positsioonide haldamist. Kui asutus määrab likviidsusperioodid üksikute positsioonide asemel positsioonide kogumitele, peegeldavad positsioonide kogumite määratlemise kriteeriumid sisuliselt likviidsuse erinevusi. Kontsentreeritud positsioonide puhul on likviidsusperioodid pikemad, peegeldades selliste positsioonide likvideerimiseks vajalikku pikemat aega. Väärtpaberistamishoidla likviidsusperiood peegeldab vara ehitamiseks, müügiks ja väärtpaberistamiseks või oluliste riskitegurite maandamiseks vajalikku aega halvenenud turutingimuste korral.

5e.

Asutuse poolt täiendava maksejõuetuse riski ja reitingute liikumise riski hõlmamiseks kasutatava meetodi puhul võib arvesse võtta riskimaandusi. Positsioone võib tasaarveldada, kui pikad ja lühikesed positsioonid on seotud sama finantsinstrumendiga. Maandamise või diversifitseerimise mõju, mis on seotud pikkade ja lühikeste positsioonidega sama võlgniku eri instrumentides või eri väärtpaberites ning pikkade ja lühikeste positsioonidega eri emitentides, võib arvesse võtta üksnes eri instrumentide pikkade ja lühikeste brutopositsioonide eraldi modelleerimisel. Asutused kajastavad riskimaandamise strateegiates maanduse lõpptähtaja ja likviidsusperioodi vahelisel ajal ilmneda võivate oluliste riskide mõju ning võimalikud olulised alusriskid toodete, kapitali struktuuris nõudeõiguse järkude, sise- või välisreitingute, lõpptähtaegade, väljalaskmise kuupäevade ja instrumentide muude erinevuste lõikes. Asutus kajastab riskimaandust üksnes niivõrd, kuivõrd see on säilitatav ka siis, kui võlgnik on lähenemas krediidikvaliteeti mõjutavale sündmusele või muule sündmusele.

Kauplemisportfelli positsioonide puhul, mida maandatakse dünaamiliste riskimaandamisstrateegiate alusel, võib maanduse tasakaalustamist maandatud positsiooni likviidsusperioodi jooksul arvesse võtta tingimusel, et asutus:

i)	modelleerib maanduse tasakaalustamise järjepidevalt kauplemisportfelli positsioonide vastava kogumi lõikes,

ii)	tõendab, et tasakaalustamise arvessevõtmine tagab parema riskide mõõtmise, ja

iii)	tõendab, et maandustena kasutatavate instrumentide turud on piisavalt likviidsed sellise tasakaalustamise arvessevõtmiseks ka ebasoodsate turutingimuste korral. Dünaamiliste riskimaandamisstrateegiate rakendamisel järelejäävad riskid peavad kajastuma kapitalinõudes.

5f.

Täiendava maksejõuetuse riski ja reitingute liikumise riski hõlmamiseks kasutatav meetod kajastab mittelineaarset mõju, mida avaldavad optsioonid, struktureeritud krediididerivatiivid ja muud mittelineaarselt käituvad positsioonid seoses hinnamuutustega. Asutus võtab nõuetekohaselt arvesse ka mudeliriski, mis kaasneb selliste toodetega seotud hinnariskide hindamise ja prognoosimisega.

5g.	Täiendava maksejõuetuse riski ja reitingute liikumise riski hõlmamiseks kasutatav meetod põhineb andmetel, mis on objektiivsed ja ajakohastatud.

Valideerimine

5h.

Asutused teevad käesoleva lisa alusel oma riskide mõõtmise süsteemi sõltumatu kontrollimise ja sisemudelite valideerimise käigus täiendava maksejõuetuse riski ja reitingute liikumise riski hõlmamiseks kasutatava meetodiga seoses eelkõige järgmist:

i)	tõendavad, et korrelatsioonide ja hinnamuutuste modelleerimise meetod sobib asutuse portfelli jaoks, arvestades ka asutuse süsteemsete riskitegurite laadi ja kaalu;

ii)	viivad läbi mitmesugused stresstestid, sealhulgas tundlikkusanalüüsi ja stsenaariumianalüüsi, et hinnata meetodi kvalitatiivset ja kvantitatiivset õigsust, eriti kontsentratsioonide käsitlemise osas. Sellised testid ei piirdu üksnes minevikus toimunud sündmuste valikuga;

iii)	viivad läbi asjakohase kvantitatiivse valideerimise, mis hõlmab asjaomaseid sisemisi modelleerimise võrdlusaluseid.

Täiendavate riskide hõlmamiseks kasutatav meetod on kooskõlas asutuse sisemise riskijuhtimismetoodikaga, mis on ette nähtud kauplemisriskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.

Dokumenteerimine

5i.	Asutus dokumenteerib täiendava maksejõuetuse riski ja reitingute liikumise riski arvessevõtmiseks kasutatava meetodi, nii et korrelatsiooniprognoosid ja muud modelleerimisel kasutatavad eeldused oleksid pädevatele ametiasutustele arusaadavad.

Erinevatel parameetritel põhinevad sisemeetodid

5j.

Kui asutus kasutab täiendava maksejõuetuse riski ja reitingute liikumise riski hõlmamiseks meetodit, mis ei vasta kõikidele käesolevas punktis sätestatud nõuetele, ent on kooskõlas asutuse sisemise metoodikaga riskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks, on ta suuteline tõendama, et tema meetodi rakendamisel saadakse kapitalinõue, mis on vähemalt sama suur kui kapitalinõue, mis saadaks siis, kui meetod vastaks täielikult käesolevas punktis sätestatud nõuetele. Pädevad ametiasutused kontrollivad vastavust eelmises lauses sätestatule vähemalt üks kord aastas. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee jälgib toimimistavasid kõnealuses valdkonnas ja koostab suunised, et tagada võrdsed võimalused.

Arvutamise sagedus

5k.	Asutus teeb tema valitud meetodi kohaselt nõutavaid arvutusi täiendavate riskide hõlmamiseks vähemalt üks kord nädalas.

5l.

Pädevad ametiasutused kiidavad heaks asutuse sisemeetodi kasutamise täiendava kapitalinõude arvutamiseks korrelatsiooni kauplemisportfelli kapitalinõude asemel kooskõlas I lisa punktiga 14a, tingimusel et täidetud on nimetatud punkti kõik tingimused.

Sellise sisemeetodiga võetakse nõuetekohaselt arvesse kõik hinnariskid üheaastase ajavahemiku kohta 99,9 %-lise usaldusintervalliga, kui eeldada, et riskitase on ühtlane ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele, nii et see peegeldaks likviidsuse, kontsentreerumiste, riskimaandamise ja valikulisuse mõju. Asutus võib käesolevas punktis osutatud meetodiga hõlmata kõik positsioonid, mida hallatakse koos korrelatsiooni kauplemisportfelli positsioonidega ning võib seejärel need positsioonid välja jätta punkti 5a kohaselt nõutud meetodist.

Kõigi hinnariskide kapitalinõude suurus ei tohi olla väiksem kui 8 % kapitalinõudest, mis arvutataks I lisa punkti 14a kohaselt kõigi positsioonide kohta, mis on hõlmatud kõigi hinnariskide kapitalinõudega.

Eelkõige võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmisi riske:

a)	mitmest maksejõuetusriskist tulenev kumulatiivne risk, sealhulgas maksejõuetusriskide järjestus seeriatesse jagatud toodetes;

b)	krediidiriski marginaal, sealhulgas gamma ja rist-gamma efektid;

c)	eeldatavate korrelatsioonide volatiilsus, sealhulgas marginaalide ja korrelatsioonide vaheline ristmõju;

alusrisk, sealhulgas nii

i)	indeksi vahemiku ja indeksi üksikute komponentide vaheline alusrisk kui ka

ii)	indeksi eeldatava korrelatsiooni ja eriotstarbeliste portfellide vaheline alusrisk;

e)	taastumismäära volatiilsus, mis on seotud taastumismäära kalduvusega mõjutada seeriate hinda, ning

f)	riskimaanduse kahanemise risk ja selliste riskimaanduste tasakaalustamise potentsiaalsed kulud sel määral, mil üldine riskinäitaja tugineb dünaamilisele riskide maandamisele.

Käesoleva punkti kohaldamisel on asutusel piisavalt turuandmeid, et tagada riskipositsioonide oluliste riskide täielik arvessevõtmine oma sisemises arvutusmeetodis vastavalt käesolevas punktis sätestatud normidele ning asutus tõendab järeltestimise või muude asjakohaste vahendite abil, et tema riskinäitajad suudavad nõuetekohaselt selgitada nende toodete varasemaid hinnamuutusi, ning ta suudab eristada positsioone, mille suhtes ta on vastavalt käesolevale punktile saanud heakskiidu nende lisamiseks kapitalinõudesse, positsioonidest, mille suhtes tal selline heakskiit puudub.

Käesoleva punkti kohaldamisalasse kuuluvate portfellide suhtes kohaldab asutus regulaarselt konkreetset, varem kindlaks määratud stressistsenaariumite kogumit. Selliste stressistsenaariumite abil analüüsitakse stressi mõju maksejõuetusmäärale, taastumismäärale ja korrelatsiooni kauplemisosakonna tulude ja kulude korrelatsioonidele. Asutus kohaldab selliseid stressistsenaariume vähemalt üks kord nädalas ja esitab pädevatele ametiasutustele vähemalt üks kord kvartalis aruande tulemuste kohta, sealhulgas võrdluste kohta asutuse kapitalinõudega vastavalt käesolevale punktile. Pädevatele ametiasutustele teatatakse õigeaegselt kõigist juhtudest, mil stressitestid viitavad kapitalinõude olulisele puudujäägile. Kõnealuste stressitestide tulemuste põhjal kaaluvad pädevad ametiasutused täiendava kapitalinõude kehtestamist korrelatsiooni kauplemisportfelli suhtes, nagu on sätestatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 136 lõikes 2.

Asutus arvutab kõiki hinnariske hõlmava kapitalinõude vähemalt üks kord nädalas.”;

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6.	Punkti 5 alusel heakskiitmata sisemudeleid kasutavad asutused kohustuvad täitma eraldi eririski kapitalinõuet, mis arvutatakse I lisa kohaselt.”;

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.	Punkti 10b alapunktide a ja b kohaldamisel korrutatakse asutuse enda arvutuste tulemus korrutusteguritega (mc) ja (ms). Kõnealuste korrutustegurite suurus on vähemalt 3.”;

punkti 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Punkti 10b alapunktide a ja b kohaldamisel suurendatakse korrutustegureid (mc) ja (ms) tabeli 1 kohaselt lisateguriga vahemikus 0 ja 1, olenevalt ületamiste arvust viimase 250 pangapäeva jooksul, mis nähtub asutuse riskiväärtuse järeltestimisest punkti 10 alusel. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused arvutaksid ületamisi järjepidevalt portfelli väärtuse oletatavate ja tegelike muutuste järeltestimise põhjal. Ületamine on portfelli väärtuse päevane muutus, mis ületab asutuse mudeli põhjal leitud vastava päevase riskiväärtuse. Lisateguri määramiseks kontrollitakse ületamiste arvu vähemalt kord kvartalis ja see võrdub ületamiste kõige suurema arvuga portfelli väärtuse oletatavate ja tegelike muutuste põhjal.”;

h)	punkt 9 jäetakse välja;

punkti 10 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

10-päevane võrdväärne hoiuaeg (asutused võivad kasutada riskiväärtuse arve, mis arvutatakse lühemate hoiuperioodide alusel ja suurendatakse 10 päevani näiteks aja ruutjuure alusel. Kõnealust meetodit kasutav asutus põhjendab meetodi asjakohasust korrapäraselt pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil);”

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	andmeid ajakohastatakse iga kuu tagant.”;

lisatakse järgmised punktid:

„10a.

Lisaks arvutab iga asutus „halvenenud turutingimuste riskiväärtuse”, võttes aluseks olemasoleva portfelli riskiväärtuse, mis on arvutatud 10-päevase hoiuaja ja 99 %-lise ühesuunalise usaldusvahemiku alusel, kasutades riskiväärtuse mudelis sisenditena asutuse portfelli seisukohalt oluliste finantsraskuste pidevast 12-kuulisest perioodist pärinevaid andmeid. Pädev ametiasutus kiidab selliste varasemate andmete valiku heaks ja asutus vaatab andmed läbi kord aastas. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee jälgib toimimistavasid selles valdkonnas ja koostab suunised, et tagada ühtlustamine. Asutused arvutavad halvenenud turutingimuste riskiväärtuse vähemalt üks kord nädalas.

10b.

Igas asutuses on iga päev täidetud kapitalinõue, mis on alapunktide a ja b summa, ning asutus, kes kasutab positsiooni eririski kapitalinõude arvutamiseks oma sisemudelit, täidab alapunktide c ja d summana väljendatud kapitalinõude järgmiselt:

olenevalt sellest, kumb on suurem, kas:

i)	asutuse eelmise päeva riskiväärtuse näitaja, mis on arvutatud vastavalt punktile 10 (VaRt-1), või

ii)	punkti 10 alusel arvutatud eelnenud 60 pangapäeva päevaste riskiväärtuste keskmine (VaRavg), korrutatuna korrutusteguriga (mc);

olenevalt sellest, kumb on suurem, kas:

i)	asutuse viimane turutingimuste riskiväärtuse näitaja, mis on arvutatud vastavalt punktile 10a (sVaRt-1), või

ii)	punktis 10a sätestatud viisil ja sagedusega eelnenud 60 pangapäeva jooksul arvutatud halvenenud turutingimuste riskiväärtuste keskmine (sVaRavg), korrutatuna korrutusteguriga (ms);

c)	kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiivide (välja arvatud need, mis on hõlmatud punkti 5 l kohase kapitalinõudega) I lisa kohaselt arvutatud positsiooniriskide kapitalinõue;

asutuse punkti 5a alusel mõõdetud täiendava maksejõuetuse riski ja reitingute liikumise riski viimane näitaja või nende näitajate viimase 12 nädala keskmine, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning kui see on asjakohane, asutuse punkti 5 l alusel mõõdetud kõigi hinnariskide viimane näitaja või nende näitajate viimase 12 nädala keskmine, olenevalt sellest, kumb on suurem.

10c.	Asutused viivad läbi ka vastupidiseid stressiteste.”;

punkti 12 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„12.

Riskimõõtmismudel hõlmab piisava hulga riskitegureid, olenevalt asutuse tegevuse ulatusest asjakohastel turgudel. Kui riskitegur on kaasatud asutuse hindamismudelisse, ent mitte riskimõõtmismudelisse, põhjendab asutus sellist väljajätmist veenvalt pädevale ametiasutusele. Lisaks peab riskimõõtmismudel hõlmama optsioonide ja teiste toodete mittelineaarsust ning korrelatsiooniriski ja alusriski. Kui kasutatakse riskitegurite asendajaid, on need tegeliku positsiooni suhtes tõendatult sobivad. Lisaks kohaldatakse eri riskiliikide suhtes alljärgnevaid sätteid:”.

VII lisa B osa muudetakse järgmiselt:

punkti 2 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

hindamisprotsessi dokumenteeritud poliitika ja menetlused, hõlmates selgelt määratletud kohustusi erinevates valdkondades, mis seonduvad hindamisega, turuinformatsiooni allikatega ja nende asjakohasuse läbivaatamisega, suunistega jälgitamatute sisendite kasutamise kohta, mis peegeldavad asutuse oletusi selle kohta, mida turuosalised positsiooni hindamisel kasutaksid, sõltumatute hindamiste sagedusega, sulgemishindade ajastamisega, hinnangu korrigeerimise menetlustega ning kuulõpu ja sihtotstarbelise kinnitamise protseduuride kindlaksmääramisega;”

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Võimaluse korral hindavad asutused oma positsioonid alati turuhinnas. Turuhinnas hindamine on vähemalt kord päevas toimuv positsioonide hindamine hõlpsasti kättesaadavate sulgemishindade juures, mille allikad on sõltumatud. Näitena võib tuua börsihinnad, börsisaali ekraanihinnad või mitme sõltumatu hea reputatsiooniga maakleri noteeringud.”;

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, hindavad asutused enne kauplemisportfelli kapitali käsitlemise kohaldamist oma positsioone/portfelle konservatiivselt mudelipõhiselt. Mudelipõhist hindamist defineeritakse kui mis tahes hindamist, mille korral tuleb kasutada võrdlusalust, ekstrapoleerimist või muud turuväärtusel põhinevat arvutust.”;

punkti 6 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	kõrgem juhtkond on teadlik kauplemisportfelli või muude õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide mudelipõhiselt hinnatavatest komponentidest ja mõistab, kui oluline on määramatus, mis on seeläbi tekkinud äriühingu riski/tegevusnäitajate aruandluses;”

punktid 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„Hinnangute korrigeerimised

8.	Asutused seavad sisse meetodid hinnangute korrigeerimiseks ja täidavad neid.

Üldnormid

9.	Pädevad ametiasutused nõuavad hinnangute ametlike korrigeerimiste ettenägemist järgneva jaoks: tuleviku krediidiriski marginaal, sulgemiskulud, tegevusriskid, ennetähtaegne lõpetamine, investeerimis- ja finantseerimiskulud, tulevased halduskulud ja kui see on asjakohane, siis mudelirisk.”;

punktid 11–15 asendatakse järgmistega:

„11.

Asutused seavad sisse korra vähem likviidsete positsioonide hinnangute korrigeerimiseks ja täidavad seda. Selline korrigeerimine lisandub vajaduse korral positsiooni väärtuse muutustele, mis on vajalikud seoses finantsaruandlusega, ja peab peegeldama positsiooni vähest likviidsust. Nimetatud korra kohaselt kaaluvad asutused vähem likviidsete positsioonide hindamise korrigeerimise vajalikkuse määramisel mitmeid tegureid. Selliste tegurite hulka kuulub aeg, mis kulub positsiooni/positsioonis sisalduva riski maandamiseks, ostu-/müügihinna vahede volatiilsus ja keskmine, turunoteeringute kättesaadavus (turutegijate arv ja andmed) ning kauplemismahtude (sealhulgas halvenenud turutingimuste korral) volatiilsus ja keskmine, turukontsentreerumised, positsioonide vananemine, määr, mille võrra hinnang sõltub mudelipõhisest hindamisest, ja muude mudeliriskide mõju.

12.	Kolmanda isiku hinnangute või mudelipõhise hindamise kasutamisel kaaluvad asutused, kas rakendada hinnangute korrigeerimist. Lisaks sellele kaaluvad asutused vähem likviidsete positsioonide korrektsioonide vajadust ja kontrollivad jätkuvalt nende sobivust.

13.

Keerukate toodete puhul, mille hulka kuuluvad väärtpaberistamise riskipositsioonid ja n-arvu järjekohaga maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiivid, kuid mis ei piirdu nimetatutega, hindavad asutused eraldi hinnangute korrigeerimise vajadust, et kajastada võimaliku vale hindamismetoodika kasutamisega seotud mudeliriski ja hindamismudelis jälgitamatute (ja võib-olla valede) kalibreerimisparameetrite kasutamisega seotud mudeliriski.”