30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 256/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 862/2010/EL,

22. september 2010,

liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud ühises Läänemere teadus- ja arendusprogrammis (BONUS)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuses nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) (3) („seitsmes raamprogramm”) on sätestatud ühenduse osalemine mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendusprogrammides, sealhulgas osalemine selliste programmide elluviimiseks loodud struktuurides Euroopa Ühenduse asutamislepingu („EÜ asutamisleping”) artikli 169 tähenduses.

(2)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/971/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”) (4) soodustatakse mitut teemavaldkonda hõlmavat lähenemisviisi, mis on seotud ühe või mitme seitsmenda raamprogrammi valdkonnaga, ning nimetatakse EÜ asutamislepingu artikli 169 kohast algatust ühiste Läänemere uuringute vallas ühe valdkonnana, mis sobib ühenduse osalemiseks ühiselt rakendatavates riiklikes teadusprogrammides.

(3)

Läänemere, Euroopas asuva poolsuletud sisemere ökosüsteem on üks maailma suurimaid riimveekogusid, mida on olulisel määral mõjutanud paljud looduslikud ja inimtegevusest põhjustatud survetegurid, nagu uputatud keemiarelvadest, näiteks Teise maailmasõja ajast pärinevad sõjagaasid, ja raskmetalliühenditest, orgaanilistest ainetest, radioaktiivsest materjalist ning kütteõli- ja naftareostusest tingitud saastatus. Põllumajanduse areng Läänemere valgalal on samuti toonud kaasa ulatuslikku eutrofeerumist põhjustava väetiste ja orgaaniliste ainete üleliigse juurdevoolu ning mitteendeemiliste võõrliikide sissetoomise keskkonda. Kalavarude mittesäästev kasutamine ja kliimamuutused põhjustavad algse bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Need tegurid ja ka jätkuv inimtegevus, sealhulgas infrastruktuuriprojektid otseselt mererannikul ja selle vahetus läheduses ning Läänemere valgalal, samuti ökoloogiliselt mittesäästev turism, halvendavad loodusliku keskkonna seisundit. See kõik kahandab tõsiselt Läänemere suutlikkust tagada säästval viisil kaubad ja teenused, millest inimesed otseselt ja kaudselt sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike hüvede tasandil sõltuvad.

(4)

14. detsembri 2007. aasta Euroopa Ülemkogul toonitati Läänemere keskkonnaseisundi probleemi, mida kajastatakse komisjoni 10. juuni 2009. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi Läänemere-piirkonna strateegiat. Peale selle on nõukogu kutsunud komisjoni üles esitama ettepanekut EÜ asutamislepingu artikli 169 kohase Läänemere piirkonda hõlmava algatuse kohta.

(5)

Teadus peaks aitama selliste väljakutsetega toime tulla ja leida lahendusi kiireloomulistele Läänemere keskkonnaprobleemidele. Hetkeolukorra tõsidus nõuab aga praeguste Läänemere piirkonna teadusuuringute kvalitatiivset ja kvantitatiivset arendamist täielikult integreeritud lähenemisviisi väljatöötamise ja rakendamise kaudu, mis võimaldab kõikide Läänemerega piirnevate riikide asjaomaste teadusprogrammide ühtlustamist ja suunitlemist, eesmärgiga käsitleda keerulisi ja kiireloomulisi küsimusi kooskõlastatud, tõhusal ja tulemuslikul viisil.

(6)

Praegu ei ole mitmed üksikute liikmesriikide riigisisesel tasandil Läänemere piirkonna teadus- ja arendustegevuse toetamiseks algatatud teadus- ja arendusprogrammid ja -meetmed liidu tasandil piisavalt kooskõlastatud, et saavutada strateegilistes teadus- ja arendusvaldkondades vajalikku kriitilist massi.

(7)

Peale selle põhinevad pikaajalise riikliku poliitika jooksul väljakujunenud olemasolevad sektorispetsiifilised teadusuuringute struktuurid suuresti riiklikel juhtimissüsteemidel ning takistavad Läänemere probleemide lahendamiseks vajalike mitut valdkonda hõlmavate, valdkondadevaheliste ja valdkonnaüleste keskkonnauuringute väljatöötamist ja rahastamist.

(8)

Kuigi nii Läänemere piirkonnas kui ka väljaspool seda asuvate riikidega on Läänemere uuringute vallas koostööd tehtud pikka aega, on ühiste jõupingutuste puhul siiani jäänud puudu teadussuutlikkuse optimaalseks kasutamiseks piisavatest rahalistest vahenditest, seda tulenevalt nii nende riikide ebavõrdsest majandus- ja arenguolukorrast kui ka äärmiselt mitmekesistest riiklikest uurimiskavadest, uuringuteemadest ja -prioriteetidest.

(9)

Oma 11. juuni 2007. aasta eriprogrammi „Koostöö” rakendamise 2007.–2008. aasta tööprogrammis andis komisjon BONUS ERA-NETile ja ERA-NET PLUSile Läänemere keskkonnauuringute valdkonnas rahalist toetust, et tugevdada keskkonnauuringuid rahastavate asutuste koostööd Läänemere piirkonnas ja hõlbustada üleminekut EÜ asutamislepingu artikli 169 alusel rakendatavale ühisele Läänemere teadus- ja arendusprogrammile.

(10)

Üldjoontes on BONUS ERA-NET ja ERA-NET PLUS toiminud hästi ja seega on tähtis tagada uurimistöö jätkumine, et lahendada pakilised keskkonnaprobleemid.

(11)

Kooskõlas seitsmenda raamprogrammi lähenemisviisiga ning nagu BONUS ERA-NETi raames sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus tõdetud, on Läänemere piirkonnas vaja poliitikast juhinduvaid teadusprogramme.

(12)

Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi („osalevad riigid”) on kokku leppinud ühise Läänemere teadus- ja arendusprogrammi BONUS („BONUS”) ühises algatamises. BONUSe eesmärk on toetada teaduse arengut ja innovatsiooni, luues vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku Läänemere-äärsete riikide piiriüleseks koostööks Läänemere piirkonna keskkonnauuringutes.

(13)

Kuigi BONUS keskendub suures osas keskkonnauuringutele, seondub kõnealune algatus mitme asjakohase liidu teadusprogrammiga, milles käsitletakse mitmesugust ökosüsteemile kumuleeruvat mõju avaldavat inimtegevust, näiteks kalandust, vesiviljelust, põllumajandust, infrastruktuuri (sealhulgas energeetika valdkonnas), transporti, teadlaste koolitust ja liikuvust ning sotsiaalmajanduslikke küsimusi. BONUS on väga oluline mitme liidu poliitikavaldkonna ja direktiivi seisukohalt, sealhulgas ELi Läänemere-piirkonna strateegia, ühine kalanduspoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)), (6) ning liidu rahvusvaheliste kohustuste seisukohalt, näiteks HELCOMi Läänemere tegevuskava. Sellest tulenevalt on BONUS kasulik paljude muude liidu poliitikavaldkondade tasandil.

(14)

BONUSe mõju suurendamiseks on osalevad riigid nõustunud liidu osalemisega selles.

(15)

BONUS peaks hõlmama strateegilist etappi (millele järgneb rakendusetapp), et pidada laiaulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega strateegiast juhinduva uurimiskava üle, mis suudaks vastata ka esilekerkivatele uurimisvajadustele. BONUSe strateegilise etapi käigus tuleks taotleda ka teiste konkreetsetes sektorites tegutsevate rahastamisasutuste kaasamist, et mitme sektori lõppkasutajate vajadusi arvestavate teadusuuringute integreerimist veelgi tõhustada ning tagada uuringutulemuste tõhus kasutamine ja arvessevõtmine eri majandussektorite poliitilises ja ressursside haldamise korralduses.

(16)

Strateegilise etapi lõpus peaks komisjon kontrollima, et strateegiline uurimiskava, sidusrühmadega konsulteerimise platvormid ja rakenduskord on välja töötatud, et oleks võimalik alustada BONUSe rakendusetappi. Komisjon võib vajaduse korral anda soovitusi strateegilise uurimiskava parandamiseks. Rakendusetapile üleminek peaks toimuma sujuvalt ja viivitusteta.

(17)

Osalevad riigid on kokku leppinud, et BONUSt toetatakse 50 miljoni euroga. Lubada tuleks ka mitterahalisi toetusi infrastruktuurile juurdepääsu ja kasutamise võimaldamise kaudu („mitterahalised infrastruktuuritoetused”), tingimusel et need ei moodusta märkimisväärset osa kogu toetusest. Selliste toetuste väärtust ja kasulikkust BONUSe projektide elluviimisel tuleks hinnata.

(18)

Liidu toetus BONUSele ei tohiks kogu selle kestuse vältel ületada 50 miljonit eurot ning see peaks vastama selle summa piires osalevate riikide toetusele, et suurendada nende huvi BONUSe ühise rakendamise vastu. Suurem osa liidu rahalisest toetusest peaks olema suunatud rakendusetapile. Iga etapi jaoks tuleks kindlaks määrata ülemmäär. Rakendusetapi ülemmäära tuleks tõsta strateegilise etapi rakendamisest üle jääva summa võrra.

(19)

BONUSe ühiseks rakendamiseks on vaja spetsiaalset rakendusstruktuuri, nagu on sätestatud otsuses 2006/971/EÜ. Osalevad riigid on kokku leppinud, et BONUSe rakendamisel on spetsiaalne rakendusstruktuur Läänemeremaade teadust rahastavate organisatsioonide võrgustik („BONUS EEIG”). BONUS EEIG peaks saama liidu rahalist toetust. Kuigi osalevatele riikidele tuletatakse meelde, et tõelise ühiskassa põhimõte on oluline, otsustab iga osalev riik kooskõlas BONUSe ühiste rahastamiseeskirjade ja -menetlustega, kas ta haldab oma toetussummasid ise või haldab neid BONUS EEIG. Samuti peaks BONUS EEIG tagama, et BONUSe rakendamine on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

(20)

Liidu rahaline toetus peaks olema sõltuv osalevate riikide pädevate riiklike asutuste ametlikest kinnitustest ning nende rahalise toetuse maksmisest.

(21)

Strateegilises etapis tuleks liidu rahalist toetust maksta liidu nimel komisjoni ja BONUS EEIG vahel sõlmitud toetuslepingu alusel, mis peaks olema reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad), (7) et toetuse haldamist hõlbustada ja lihtsustada.

(22)

Rakendusetapis tuleks liidu rahalist toetust maksta liidu nimel komisjoni ja BONUS EEIG vahel sõlmitud rakenduslepingu alusel, millega nähakse ette ühe liidu rahalise toetuse kasutamise üksikasjalik kord. Seda liidu rahalise toetuse osa tuleks juhtida kaudse tsentraliseeritud haldamise teel kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (8) („finantsmäärus”) artikli 54 lõike 2 punktiga c ja artikliga 56 ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (9) artikliga 35, artikli 38 lõikega 2 ja artikliga 41.

(23)

BONUS EEIG-le makstud toetustelt saadavat intressi tuleks käsitada tema tuluna ja see tuleks suunata BONUSe rakendamisse.

(24)

Kui BONUSt rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega BONUSe rahastamises, peaks liidul oma finantshuvide kaitsmiseks olema õigus oma rahalist toetust vähendada, selle andmine peatada või see lõpetada tingimustel, mis sätestatakse liidu ja BONUS EEIG vahel sõlmitavates lepingutes.

(25)

BONUSe tõhusaks rakendamiseks tuleks rakendusetapil rahaliselt toetada projektikonkursside alusel ja BONUS EEIG vastutusel tsentraliseeritult välja valitud BONUSe projektides osalejaid. BONUSe projektides osalejatele sellise rahalise toetuse andmine ja väljamaksmine peaks olema läbipaistev, bürokraatiavaba ja seitsmenda raamprogrammi kohaste ühiste eeskirjadega kooskõlas.

(26)

Kuigi Teadusuuringute Ühiskeskus on komisjoni osakond, on selle instituutide teadussuutlikkus BONUSe seisukohalt siiski oluline ning võib aidata kaasa BONUSe rakendamisele. Seepärast on asjakohane määrata Teadusuuringute Ühiskeskuse roll seoses tema rahastamiskõlblikkusega.

(27)

Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks projektiettepanekute hindamisel järgida seitsmenda raamprogrammi alusel esitatavate ettepanekute hindamisel kohaldatavaid põhimõtteid. Seetõttu peaksid projektiettepanekuid BONUS EEIGi juhtimisel keskselt hindama kohalikke olusid hästi tundvad sõltumatud eksperdid, tehes seda läbipaistvate ja ühiste kriteeriumide põhjal, ning rahalisi vahendeid tuleks eraldada keskselt heakskiidetud pingerea kohaselt. Sõltumatu hindamise tulemusi rangelt järgides peaks BONUS EEIG koostama pingerea ja tähtsusjärjekorra, mis peaksid olema siduvad.

(28)

Kõik liikmesriigid ja kõik seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigid peaksid saama BONUSega liituda.

(29)

Kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega peaks olema võimalik muude riikide (eriti Läänemerega piirnevate või selle valgalal olevate riikide) osalemine BONUSes, kui selline osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga ning kui nii komisjon kui ka osalevad riigid on sellega nõus. Seitsmenda raamprogrammi kohaselt peaks liidul olema õigus leppida vastavalt käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadele ja tingimustele kokku BONUSele oma rahalise toetuse andmise tingimustes seoses selliste muude riikide osalemisega.

(30)

Tuleks võtta asjakohased meetmed eeskirjade eiramise ja pettuste vältimiseks ning astuda vajalikke samme kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (10) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (12).

(31)

BONUSe alusel toimuv teadustegevus peaks vastama eetilistele põhimõtetele vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele ning järgima soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise, soolise võrdõiguslikkuse ja säästva arengu põhimõtteid.

(32)

Komisjoni ja teda abistanud kohalikke olusid hästi tundvate sõltumatute ekspertide tehtud vahehindamise põhjal peaks komisjon hindama BONUSe rakendamise kvaliteeti ja tõhusust ning seatud eesmärkide suunas tehtud edusamme, samuti viima läbi lõpphindamise.

(33)

BONUSes osalejad peaksid oma tulemusi teatavaks tegema ja laialdaselt levitama, eelkõige teistele sarnastele piirkondlikele mereuuringuprojektidele, ning tegema kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

(34)

BONUS ERA-NET ja BONUS ERA-NET PLUSi kohaselt juba teostatavate projektide eduka rakendamise käigus ilmnes Läänemere katastroofiline seisund. Läänemere keskkonnaseisundi teadusuuringuid tuleks seega jätkata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu rahaline toetus

1.   Liidu rahalist toetust ühisele Läänemere teadus- ja arendusprogrammile BONUS („BONUS”), mille on ühiselt algatanud Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi („osalevad riigid”), antakse käesolevas otsuses sätestatud tingimustel.

2.   Liit annab BONUSe kogu kestuse vältel rahalist toetust summas, mis ei ületa 50 miljonit eurot määruse (EÜ) nr 1906/2006 alusel strateegilises etapis ning finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c alusel rakendusetapis. Selle ülemmäära piires on liidu rahaline toetus samaväärne osalevate riikide toetusega.

3.   Liidu rahaline toetus makstakse ühiselt eelarveassigneeringutest, mis on eraldatud kõikidele vastavatele teemavaldkondadele „Koostöö” eriprogrammis.

Artikkel 2

BONUSe rakendamine

1.   BONUSt rakendab Läänemeremaade teadust rahastavate organisatsioonide võrgustik („BONUS EEIG”).

2.   Kooskõlas I lisaga rakendatakse BONUSt kahes etapis, nimelt strateegiline etapp ja sellele järgnev rakendusetapp.

3.   BONUSe strateegiline etapp kestab kuni 18 kuud. Sellega valmistatakse ette rakendusetapp. Strateegilise etapi jooksul täidab BONUS EEIG järgmisi ülesandeid:

a)

strateegilise uurimiskava koostamine, millega määratletakse BONUSe teaduslik sisu vastavalt seitsmendas raamprogrammis kehtestatud eesmärkidele, keskendudes projektikonkurssidele;

b)

sidusrühmadega konsulteerimise platvormide loomine, mille eesmärk on tugevdada ja institutsionaliseerida kõikide asjakohaste sektorite sidusrühmade kaasamist;

c)

rakenduskorra, sealhulgas finantsalaste ja õiguslike eeskirjade ning menetluste, BONUSe tegevusest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi reguleerivate sätete ning inimressursside ja teabevahetusega seotud küsimuste ettevalmistamine.

4.   Rakendusetapp kestab vähemalt viis aastat. Rakendusetapi jooksul avaldatakse BONUSe eesmärkidele vastavate projektide rahastamiseks taotluskutsed. Need taotluskutsed on suunatud mitut partnerit hõlmavatele riikidevahelistele projektidele (toetades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piisavat osalemist), sealhulgas teadusuuringutele, tehnoloogiaarendusele ning koolitus- ja levitamistegevusele. Projektid valitakse välja, järgides võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, sõltumatu hindamise, kaasrahastamise, mittetulunduslikkuse ja muudest liidu allikatest mitterahastamise põhimõtteid ning samuti tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet. BONUSe projektides osalejatele rahalise toetuse andmine ja väljamaksmine on kooskõlas seitsmenda raamprogrammi kohaste ühiste eeskirjadega.

Artikkel 3

Liidu rahalise toetuse tingimused

1.   Strateegilises etapis ei ületa liidu rahaline toetus 1,25 miljonit eurot ja on selle ülemmäära piires samaväärne osalevate riikide toetusega. Liidu kohustus strateegilise etapi jooksul toetust anda sõltub osalevate riikide samaväärsest kohustusest.

2.   Rakendusetapis moodustab liidu rahaline toetus kuni 48,75 miljonit eurot ja on selle ülemmäära piires samaväärne osalevate riikide toetusega. Seda ülempiiri võib tõsta strateegilise etapi rakendamisest üle jääva summa võrra. Rakendusetapil võib kuni 25 % osalevate riikide toetusest moodustada mitterahaline infrastruktuuritoetus.

3.   Rakendusetapis antakse liidu rahalist toetust järgmistel tingimustel:

a)

artikli 2 lõikes 3 osutatud strateegilise uurimiskava, sidusrühmadega konsulteerimise platvormide ja rakenduskorra väljatöötamine osalevate liikmesriikide poolt, samuti I lisa punktis 2 sätestatud eesmärkide ja väljundite saavutamise suunas tehtud edusammud. Komisjon võib vajaduse korral anda soovitusi strateegilise uurimiskava parandamiseks;

b)

BONUS EEIG tõestus tema suutlikkuse kohta BONUSt rakendada, sealhulgas vastu võtta, jagada ja kontrollida liidu rahalist toetust kaudse tsentraliseeritud haldamise teel kooskõlas finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkiga c ja artikliga 56 ning määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 35, artikli 38 lõikega 2 ja artikliga 41 ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt;

c)

BONUSele sobiva ja tõhusa juhtimismudeli säilitamine ja kohaldamine vastavalt II lisale;

d)

I lisas sätestatud BONUSe rakendusetapiga seotud tegevuse (sh projektikonkursside algatamine toetuste määramiseks) tõhus elluviimine BONUS EEIG poolt;

e)

iga osaleva riigi võetud kohustus maksta oma osa BONUSe rahastamisel ning rahalise toetuse tegelik väljamaksmine, eelkõige pärast taotluskutsete avaldamist välja valitud BONUSe projektides osalejate rahastamine;

f)

liidu riigiabi eeskirjade ning eeskätt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi ühenduse raamistiku (13) järgimine;

g)

kõrgel tasemel teadusliku pädevuse tagamine, eetiliste põhimõtete järgimine vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise, soolise võrdõiguslikkuse ja säästva arengu põhimõtete järgimine.

Artikkel 4

Teadusuuringute Ühiskeskuse osalemine

1.   Teadusuuringute Ühiskeskusel on õigus saada BONUSe raames rahalisi vahendeid samadel tingimustel kui osalevate riikide abikõlblikel asutustel.

2.   Teadusuuringute Ühiskeskuse omavahendeid, mida ei kaeta BONUSe raames saadavatest rahalistest vahenditest, ei loeta liidu rahalise toetuse osaks artikli 1 tähenduses.

Artikkel 5

Liidu ja BONUS EEIG vahelised lepingud

1.   Rahaliste vahendite haldamise ja kontrollimise ning liidu finantshuvide kaitse üksikasjalik kord strateegilise etapi jooksul kehtestatakse toetuslepinguga, mille komisjon liidu nimel BONUS EEIGga kooskõlas käesolevas otsuses ning määruses (EÜ) nr 1906/2006 sätestatud eeskirjadega sõlmib.

2.   Rahaliste vahendite haldamise ja kontrollimise ning liidu finantshuvide kaitse üksikasjalik kord rakendusetapi jooksul kehtestatakse rakenduslepinguga ja iga-aastaste rahastamislepingutega, mille komisjon liidu nimel BONUS EEIGga sõlmib.

Rakendusleping sisaldab eeskätt järgmist:

a)

ülesannete määratlus;

b)

liidu rahaliste vahendite kaitse;

c)

ülesannete täitmise tingimused ja üksikasjalik kord, sealhulgas BONUSe projektide suhtes kohaldatavad rahastamiseeskirjad ja rahaliste vahendite ülemmäärad ning asjakohased vastutusala piiritlemise ja kontrolli korraldamise sätted;

d)

komisjonile ülesannete täitmise kohta aruandluse eeskirjad;

e)

ülesannete täitmise lõpetamise tingimused;

f)

komisjoni teostatava kontrolli üksikasjalik kord;

g)

eraldi pangakonto kasutamise ja saadud intresside käsitlemise tingimused;

h)

sätted, mis tagavad, et liidu meetmed eristuvad BONUS EEIG muust tegevusest;

i)

kohustus hoiduda tegevusest, mis võib põhjustada huvide konflikti finantsmääruse artikli 52 lõike 2 tähenduses;

j)

artiklis 2 osutatud BONUSe rakendamisest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi reguleerivad sätted;

k)

vahehindamistel ja lõpphindamisel, sealhulgas artiklis 13 osutatud hindamistel kasutatavad kriteeriumid.

3.   Komisjon korraldab BONUS EEIG eelhindamise, et saada tõendeid finantsmääruse artiklis 56 osutatud menetluste ja süsteemide olemasolu ja nõuetekohase toimimise kohta.

Artikkel 6

Toetuselt saadav intress

BONUSele eraldatud rahaliselt toetuselt saadavat intressi käsitatakse BONUS EEIG tuluna ja see suunatakse BONUSele.

Artikkel 7

Liidu rahalise toetuse vähendamine, selle andmise peatamine või lõpetamine

Kui BONUSst ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, võib liit oma rahalist toetust vähendada või selle andmise peatada või lõpetada, võttes arvesse BONUSe rakendamisel tehtud edusamme.

Kui osalevad riigid ei toeta BONUSe rahastamist või teevad seda osaliselt või hilinemisega, võib liit artikli 5 lõikes 1 osutatud toetuslepingu tingimuste kohaselt oma rahalist toetust vähendada, võttes arvesse osalevate riikide vahenditest eraldatud summat.

Artikkel 8

Liidu finantshuvide kaitse osalevate riikide poolt

BONUSe rakendamisel võtavad osalevad riigid liidu finantshuvide kaitseks vajalikud õiguslikud, reguleerivad, haldus- või muud meetmed. Eelkõige võtavad osalevad riigid vajalikud meetmed, et tagada kõigi liidule võlgnetavate summade tagasinõudmine kooskõlas finantsmäärusega ja määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002.

Artikkel 9

Komisjoni ja kontrollikoja tehtav kontroll

Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus teha kontrolle ja inspekteerimisi, mis on vajalikud liidu rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning liidu finantshuvide kaitseks pettuste või muu eeskirjade eiramise eest. Selleks teevad osalevad riigid ja BONUS EEIG komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks kõik asjakohased dokumendid.

Artikkel 10

Vastastikune teavitamine

Komisjon edastab kogu asjakohase teabe Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Osalevatel riikidel palutakse esitada Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja taotlusel BONUS EEIG kaudu komisjonile kogu lisateave BONUS EEIG finantsjuhtimise kohta, mis on kooskõlas artiklis 13 esitatud üldiste aruandlusnõuetega.

Artikkel 11

Teiste liikmesriikide ja assotsieerunud riikide osalemine

Igal liikmesriigil ja igal seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigil on õigus liituda BONUSega kooskõlas artikli 3 lõikes 1 ning artikli 3 lõike 3 punktides e ja f sätestatud kriteeriumidega. Käesoleva otsuse kohaldamisel käsitatakse BONUSega liitunud liikmesriike ja assotsieerunud riike osalevate riikidena.

Artikkel 12

Muude riikide osalemine

Osalevad riigid ja komisjon võivad nõustuda mis tahes kolmanda riigi osalemisega artikli 3 lõikes 1 ning artikli 3 lõike 3 punktides e ja f sätestatud kriteeriumide kohaselt ja tingimusel, et selline osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga.

Osalevad riigid ja komisjon määravad tingimused, mille alusel on sellises riigis asutatud või asuvatel juriidilistel isikutel õigus saada BONUSe alusel rahalist toetust.

Artikkel 13

Aastaaruanded ja hindamine

Komisjon lisab Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 190 kohaselt esitatavale seitsmenda raamprogrammi aastaaruandele aruande BONUSe tegevuse kohta.

Komisjon korraldab BONUSe vahehindamise hiljemalt 31. detsembriks 2014. Hinnangus käsitletakse edusamme artiklis 2 ja I lisas sätestatud eesmärkide saavutamisel, samuti BONUSe soovitusi kõige asjakohasemate viiside kohta integreerituse, sealhulgas teadusliku, juhtimisalase ja rahalise integreerituse ning rakendamise kvaliteedi ja tõhususe edasiseks suurendamiseks, ning küsimust, kas osalevate riikide rahalised toetused on nende riikide teadusringkondade võimalikku nõudlust silmas pidades asjakohased. Komisjon edastab vahehindamise tulemused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui liidu osalemine BONUSes lõppeb, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2017, korraldab komisjon BONUSe lõpphindamise. Komisjon esitab selle hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 22. september 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL


(1)  29. aprilli 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 16. juuni 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. juuli 2010. aasta otsus.

(3)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(4)  ELT L 400, 30.12.2006, lk 86.

(5)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(6)  ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(7)  ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.

(8)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(9)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(10)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(11)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(12)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(13)  ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.


I LISA

BONUSE EESMÄRGID JA RAKENDAMINE

1.   BONUSe eesmärgid

BONUS tõstab Läänemere piirkonna teadussuutlikkust, et toetada eesmärgipäraste eeskirjade, poliitikate ja juhtimistavade väljatöötamist ning rakendamist, tõhusalt reageerida kõnealuse piirkonna praegustele ja tulevastele olulistele keskkonnaprobleemidele ja peamistele ühiskondlikele küsimustele ning parandada Läänemere piirkonna keskkonnauuringute killustatud kavandamise ja rakendatava lähenemisviisi tõhusust ja tulemuslikkust, integreerides Läänemere süsteemiga seotud teadusuuringud koostööpõhiseks ja valdkonnaüleseks rahvusvaheliseks tervikprogrammiks, mis on kestev ning selge sihiga.

BONUS aitab kaasa ka Euroopa teadusruumi loomisele ja ülesehitamisele Läänemere piirkonnas.

Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb parandada Läänemere piirkonna keskkonnauuringute killustatud kavandamise tõhusust ja tulemuslikkust, integreerides teadusuuringud kestvaks koostööpõhiseks ja valdkonnaüleseks rahvusvaheliseks tervikprogrammiks, mis on selge sihiga ning toetab piirkonna säästvat arengut. Selleks võetakse BONUSe raames järgmised meetmed:

a)

kehtestatakse poliitikast juhinduv strateegiline uurimiskava;

b)

parandatakse jätkusuutlike piiriüleste ja sektoriüleste avalik-õiguslike uurimisprogrammide kooskõlastatust ja integreeritust;

c)

tõstetakse liidu uute Läänemere-äärsete liikmesriikide teadussuutlikkust;

d)

luuakse sobivad sidusrühmadega konsulteerimise platvormid, mille raames kaasatakse kõikide asjakohaste sektorite esindajad;

e)

võetakse kasutusele täiendavad rahalised vahendid tõhusamaks sektoritevaheliseks koostööks Läänemere süsteemiga seotud teadusuuringutes;

f)

kehtestatakse asjakohane rakenduskord, mis võimaldab BONUSt ühe juriidilise isiku ja ühise juhtimisstruktuuri kaudu tõhusalt rakendada;

g)

algatatakse mitut teemavaldkonda käsitlevad, strateegilise suunitlusega ning mitut partnerit hõlmavad ühised projektikonkursid.

2.   Strateegiline etapp

2.1.   Eesmärk

Strateegilise etapi käigus valmistatakse ette rakendusetapp. See etapp on seotud BONUSe strateegilise väljatöötamisega, et tagada Läänemere süsteemi uuringute optimaalse integreerituse saavutamine. Etapi eesmärk on tugevdada sidusrühmade ja kasutajarühmade kaasatust, et teadusuuringud oleks poliitika ja haldamise seisukohast asjakohased, uuringuteemade prioriteetsuse kindlaksmääramine lähtuks poliitilistest vajadustest ning et aktiivselt taotletaks nii teadlaste ja nende teadusasutuste kui ka laiemate sidusrühmade täielikku kaasamist.

2.2.   Väljundid

BONUS EEIG esitab komisjonile järgmistes punktides kirjeldatud väljundid hiljemalt 15 kuu jooksul alates strateegilise etapi algusest.

BONUS EEIG taotluse korral annab komisjon talle kõnealuste väljundite väljatöötamise ajal nõu ja abi. BONUS EEIG annab komisjoni taotluse korral aru oma edusammude kohta.

2.2.1.   Strateegiline uurimiskava

Strateegiline uurimiskava töötatakse välja ja selle suhtes lepitakse kokku osalevate riikide, mitmesuguste sidusrühmade ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide käigus. See on alus poliitikast juhinduvale programmile. Kavaga laiendatakse teadusuuringute sihti, kaasates mereökosüsteemi kõrval ka vesikonnal põhineva lähenemisviisi, mille raames käsitletakse peamisi Läänemere piirkonna ökosüsteemide kvaliteeti ja tootlikkust mõjutavaid küsimusi.

Kava sisaldab Läänemere süsteemi uuringute hetkeolukorra ja taseme kirjeldust ning sellega pannakse paika selge strateegiline visioon ja tegevuskava sõnastatud eesmärkide saavutamiseks, määratletakse soovituslikud poliitikast juhinduvad teemad projektikonkursside jaoks, nende eelarved, taotluskutsete avaldamise ajakava ja projektide eeldatav kestus. Peale selle hõlmab kava meetmeid esilekerkivate uurimisvajaduste täitmiseks ja teadusuuringute tõhusamaks integreerimiseks terves Läänemere piirkonnas, ühist tegevuskava piirkondliku infrastruktuuri võimsuse ühiseks kasutamiseks ning sellesse tulevikus tehtavate investeeringute võimalikku kava.

2.2.2.   Sidusrühmadega konsulteerimise platvormid

BONUSe kohaliku, riikliku, piirkondliku ja Euroopa tasandi sidusrühmade põhjaliku analüüsi alusel luuakse sidusrühmadega konsulteerimise platvormid ja mehhanismid, mille eesmärk on tugevdada ja institutsionaliseerida kõikide asjakohaste sektorite sidusrühmade kaasamist, et selgitada välja olulised puudujäägid, seada uuringuteemad prioriteetsuse järjekorda ja laiendada teadusuuringute väljundite kasutuselevõttu. Selles osalevad teadlased, sealhulgas merenduse kõrval ka muudest asjakohastest loodusteaduste ning sotsiaal- ja majandusteaduste valdkondadest, et saavutada strateegilise uurimiskava, selle strateegilise visiooni ja uuringuteemade prioriteetsuse väljatöötamiseks vajalik multidistsiplinaarsus.

BONUSt toetava alalise organina luuakse sektoripõhiste teadusuuringute foorum (ministeeriumide esindajatest ja teistest Läänemere süsteemi teadusuuringute ja juhtimisega tegelevatest isikutest koosnev organ), mille vastutusalasse kuulub BONUSe kavandamise, tulemuste ja esilekerkivate uurimisvajaduste arutamine otsuste tegemise seisukohast. Kõnealune foorum hõlbustab ja edendab teadusuuringute integreerimist terves Läänemere piirkonnas, sealhulgas infrastruktuuri võimsuse ühist kasutamist ja kavandamist, aitab esile tuua uurimisvajadusi, edendab uuringutulemuste kasutamist ning hõlbustab teadusuuringute rahastamise integreerimist.

2.2.3.   Rakenduskord

Rakenduskord hõlmab kõiki strateegilise uurimiskava edukaks rakendamiseks vajalikke aspekte. Kui see on asjakohane, lähtub rakenduskord seitsmenda raamprogrammi eeskirjadest. Muu hulgas hõlmab see järgmisi elemente:

a)

võetakse finantsmääruses kaudse tsentraliseeritud halduse jaoks nõutavad meetmed (dokumentide koostamine, menetluste kehtestamine, personali värbamine ja koolitamine);

b)

osalevatelt riikidelt võetakse ametlik kinnitus kohustuse kohta maksta vähemalt 48,75 miljonit eurot, millest maksimaalselt 25 % võib moodustada mitterahaline infrastruktuuritoetus;

c)

esitatakse realistlik ja tõenditel põhinev hinnang osalevate riikide mitterahalise infrastruktuuritoetuse väärtuse kohta;

d)

kõikidest infrastruktuuridest koostatakse täielik loetelu, mis hõlmab nende omanike, käitajate ja teiste vastutavate asutuste kontaktandmeid; loetelu avaldatakse ja vajaduse korral ajakohastatakse;

e)

lepitakse kokku BONUSe alusel toetuse saajate ja BONUS EEIG vahel keskselt sõlmitavate toetuslepingute ühine rakenduskord ja tagatakse selle toimimine, sealhulgas ühised ja kokkulepitud osalemiseeskirjad, toetuslepingu näidis, suunised toetuse taotlejatele, osalejatele ja sõltumatutele hindajatele ning toetusesaajate kontrollimise viisid, mis hõlmavad komisjoni ja kontrollikoja võimalust selliseid kontrolle teha;

f)

töötatakse välja asjakohane juhtimisstruktuur BONUSe haldamiseks projektide kestuse kõigis etappides;

g)

tagatakse piisavad rahalised vahendid BONUS EEIG tugevdamiseks inimressursside ja mitme valdkonna eriteadmistega, et võimaldada tal toetada nii BONUSe strateegilisi tahke kui ka selle tõhusat rakendamist;

h)

töötatakse välja BONUSe projektide rahastamise struktuur;

i)

töötatakse välja teabevahetus- ja teabelevistrateegia, mis tagab võimalikult ulatuslikult tulemuste ja andmete vastavuse Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu normidele.

Mitterahaliste infrastruktuuritoetuste puhul töötatakse strateegilise etapi käigus välja konkreetne lähenemisviis ja erieeskirjad, mille kohaselt kohustuvad osalevad riigid tagama BONUSe alusel toetuse saajatele tasuta kasutamise ja juurdepääsu oma infrastruktuurile (eelkõige uurimislaevadele). Sellise infrastruktuuri kasutamise kulud ei ole abikõlblikud projektikulud. Selles küsimuses sõlmib BONUS EEIG osalevate riikide või infrastruktuuri omanikega asjakohased lepingud, milles:

a)

määratakse mitterahalise infrastruktuuritoetuse hindamise meetodid;

b)

tagatakse, et BONUS EEIG, komisjon ja kontrollikoda saavad infrastruktuurile juurdepääsu, selle kasutamist ning sellest tulenevaid kulusid kontrollida;

c)

kehtestatakse nõue, et lepinguosalised peavad igal aastal esitama aruande kulude kohta, mis tulenevad infrastruktuurile juurdepääsu või selle kasutamise võimaldamisest BONUSe alusel toetuse saajatele.

2.2.4.   Strateegilise etapi liidupoolne rahastamine

Abikõlblikud kulud hüvitatakse kuni 50 % ulatuses ning need on BONUS EEIG poolt tegelikult kantud ja tema raamatupidamisarvestuses kirjendatud kulud punktis 1 määratud eesmärgi saavutamiseks. Kulud võivad olla abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2010 ja need määratakse täpsemalt strateegilise etapi toetuslepingus.

3.   Rakendusetapp

Kui artikli 3 lõike 3 punktis a osutatud tingimused on täidetud ja BONUS EEIG eelhindamise tulemus on positiivne, sõlmivad komisjon ja BONUS EEIG rakenduslepingu.

3.1.   Eesmärgid

Rakendusetapi jooksul kuulutatakse välja ühised projektikonkursid BONUSe eesmärkidele suunatud strateegiliste BONUSe projektide rahastamiseks ning rakendatakse neid. Teemad lähtuvad BONUSe strateegilisest uurimiskavast, järgivad võimalikult suurel määral kehtestatud tegevuskava ning hõlmavad teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ning koolitus- ja/või levitamistegevust.

3.2.   BONUSe projektide rakendamine

BONUSe projekte rakendatakse mitut partnerit hõlmavate riikidevaheliste projektidena, millesse on kaasatud vähemalt kolm sõltumatut abikõlblikku juriidilist isikut kolmest eri liikmesriigist või assotsieerunud riigist, millest vähemalt kaks on osalevad riigid.

Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide juriidilistel isikutel on õigus saada BONUSe alusel rahalist toetust. Igasse BONUSe projektiettepanekuid esitavasse konsortsiumi võib kuuluda osalejaid kolmandatest riikidest, tingimusel et nad suudavad reaalselt tagada oma osalemiskulude täielikuks katmiseks vajalike vahendite olemasolu.

Igas taotluskutses nimetatakse selgelt asjakohased teaduslikud teemad. Need teemad määrab kindlaks BONUS EEIG, pidades nõu komisjoniga. Teemade kindlaksmääramisel võtavad nad arvesse esilekerkivaid vajadusi, eelnevalt rakendatud projektide tulemusi ning strateegilise etapi ja kogu BONUSe jooksul korraldatud laiaulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega.

BONUS EEIG avaldab taotluskutsed võimalikult laialdaselt, kasutades konkreetseid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebilehti, ning pöördub erialaväljaannete ja teatmike vahendusel kõigi asjaomaste sidusrühmade poole. Taotluskutsed on avatud vähemalt kolm kuud. Taotluskutsetele vastavad taotlejad esitavad projektiettepanekud keskselt BONUS EEIG-le üheetapiliseks hindamismenetluseks.

Esitatud projekte hinnatakse ja need valitakse välja tsentraliseeritult, tuginedes sõltumatule hinnangule kindlaksmääratud abikõlblikkuse, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide kontekstis. Põhilised hindamiskriteeriumid on teaduslik pädevus, rakendamise kvaliteet ja projekti oodatav mõju. Põhilisi hindamiskriteeriume täpsustatakse taotluskutsetes. Lisakriteeriume võib kehtestada tingimusel, et need avaldatakse taotluskutsetes ning et need ei ole diskrimineerivad ega ülimuslikud põhiliste hindamiskriteeriumide suhtes.

BONUS EEIG tagab, et kõiki laekunud ettepanekuid hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu eksperdi abiga, kes määratakse määruses (EÜ) nr 1906/2006 sätestatud kriteeriumide põhjal. Projektiettepanekud seatakse pingeritta. Sõltumatud eksperdid võrdlevad projekte hindamiskriteeriumide alusel ning annavad neile iga kriteeriumi kohta hinde 0-st 5-ni vastavalt ettepanekute esitamise eeskirjadele ning asjaomastele seitsmenda raamprogrammi hindamis-, valiku- ja lepingu sõlmimise menetlustele.

Ranges kooskõlas sõltumatu hindamise tulemustega kehtestab BONUS EEIG rahastamisloetelu. Sõltumatute ekspertide koostatud pingerida loetakse BONUSe rahaliste vahendite eraldamisel siduvaks.

Väljavalitud BONUSe projektidele antud toetuste haldusjuhtimine toimub tsentraliseeritult BONUS EEIG vastutusel.

3.3.   Muu tegevus

Punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud BONUSe haldamise kõrval tegeleb BONUS EEIG ka järgmise tegevusega:

a)

strateegilise uurimiskava ja uuringuteemade prioriteetsuse korrapärane ajakohastamine punktis 2.2.2 osutatud laiaulatusliku sidusrühmadega konsulteerimise põhjal, et võtta arvesse esilekerkivaid vajadusi ning eelnevalt rakendatud projektide tulemusi;

b)

BONUSe raames rahastatavates projektides osalevate riikidevaheliste ja valdkondadevaheliste uurimisrühmade juurdepääsu hõlbustamine ainulaadsetele teadusuuringute infrastruktuuridele ja rajatistele;

c)

teaduse ja poliitika tõhusa koostoime edendamine, et tagada uuringutulemuste optimaalne kasutuselevõtt;

d)

osalevate riikide poolse rahastamise kindlustamine, mis tagaks BONUSe jätkusuutlikkuse ka siis, kui liidu rahastamine pärast BONUSe rakendamist lõpeb;

e)

tihedam koostöö piirkondlike keskkonnauuringute programmide ja Euroopa muude merepiirkondadega seotud asjaomaste teadusringkondade vahel;

f)

teabevahetus ja teabe levitamine;

g)

ühtlustamise ja tõhustamise tagamiseks asub BONUS EEIG ennetavalt jagama parimaid tavasid Euroopa muude merepiirkondade tasandil ning neid Euroopa tasandil selgelt väljendama.

3.4.   Toetused rakendusetapi jooksul

Osalevad riigid ja liit kaasrahastavad BONUSe rakendusetappi vähemalt viie aasta jooksul, kuni kõik BONUSe alusel rahastatud projektid on täielikult lõpetatud, tingimusel et täidetud on liidu kulukohustused kuni 2013. aastani ning kõik aruandekohustused komisjoni ees. Liidu rahaline toetus on rakendusetapil samaväärne rahalise toetuse ja mitterahalise infrastruktuuritoetusega, mida osalevad riigid annavad BONUS EEIG kaudu BONUSe projektideks ning BONUS EEIG rakendusetapis kantud jooksvateks kuludeks. Kõnealused jooksvad kulud ei või ületada 5 miljonit eurot.

BONUS EEIG saab liidu rahalise toetuse ja haldab seda. Osalev riik võib otsustada, et haldab oma riiklikku rahastamist ise ja annab oma rahalise toetuse ainult kesksel tasandil väljavalitud siseriiklikele teadusuuringutele, või lubada oma rahalist panust BONUS EEIG poolt keskselt hallata.

Kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud iga-aastastes rahastamislepingutes kokku lepitud tingimustega antakse liidu rahalist toetust tõendite põhjal, mis näitavad osalevate riikide rahalise toetuse maksmist BONUSe toetuse saajatele või BONUS EEIG-le ja mitterahalise infrastruktuuritoetuse andmist BONUSe projektidele.

BONUS EEIG vastutab selle eest, et toetuse saajad kasutavad BONUSe rahalisi vahendeid nõuetekohaselt ning et see määratakse kindlaks BONUS EEIG enda või tema nimel teostatava rakendatavate projektide sõltumatu finantskontrolliga.

3.5.   BONUSe projektide rahastamine

Kui artikli 3 lõike 3 punktist f ei tulene teisiti, hõlmab BONUSe projektide rahastamine 100 % abikõlblikke kulusid, mida arvutatakse ühiste rahastamiseeskirjade ja ühiste rahastamismäärade põhjal, mille BONUS EEIG kehtestab rakenduskorras ning millele komisjon rakenduslepingus nõusoleku annab.


II LISA

BONUSE JUHTIMINE

BONUSt haldab BONUS EEIG oma sekretariaadi kaudu. BONUS EEIG on loonud BONUSe haldamiseks järgmised struktuurid:

a)

juhtkomitee;

b)

sekretariaat;

c)

nõuandekogu;

d)

sektoripõhiste teadusuuringute foorum;

e)

projektikoordinaatorite foorum.

a)

Juhtkomitee on BONUS EEIG kõrgeim organ, moodustades selle otsuseid tegeva organi ja sekretariaati juhtiva nõukogu. Juhtkomitee koosneb teadust rahastavate organisatsioonide ja haldusasutuste kõrgematest ametnikest, kelle nimetavad BONUS EEIG liikmed. Komiteed juhatab eesistuja, kelle ametikoht vahetub igal aastal BONUS EEIG liikmete vahel. Eelmine, ametisolev ja järgmine eesistuja moodustavad täitevkomitee, mis toetab sekretariaati strateegilise tähtsusega küsimustes. Võttes arvesse sekretariaadi ettepanekuid, otsustab juhtkomitee BONUSe strateegilised suunad, sealhulgas BONUSe määratlemise ja ajakohastamise, projektikonkursside kavandamise, eelarve jaotuse, abikõlblikkus- ja valikukriteeriumide, hindajate valimise, rahastatavate BONUSe projektide pingerea heakskiitmise, rahastatavate BONUSe projektide edusammude jälgimise ning sekretariaadi piisava ja nõuetekohase järelevalve üle BONUSega seotud töös.

b)

Sekretariaati juhib peadirektor, kes viib ellu juhtkomitee otsuseid ning tegutseb BONUSe peamise esindajana nii komisjoni kui ka mitmesuguste riiklike rahastamisasutuste juures. Sekretariaat vastutab BONUSe üldise kooskõlastamis- ja järelevalvetegevuse, taotluskutsete avaldamise ning projektide hindamise ja rakendamise ning rahastatavate projektide järelevalve eest nii lepingulisest kui ka teaduslikust seisukohast ja juhtkomiteele edusammudest aruandmise eest. Samuti vastutab sekretariaat sidusrühmade ja nõuandekogu vahel konsultatsioonide kavandamise ja korraldamise, konsultatsioonide tulemuste ja strateegilise uurimiskava järgneva lõimimise ja ühtlustamise ning teaduse ja poliitika tõhusa koostoime edendamise eest.

c)

Nõuandekogu abistab juhtkomiteed ja sekretariaati. See koosneb kõrge rahvusvahelise mainega teadlastest ning asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas näiteks turismi, taastuvenergia, kalanduse ja vesiviljeluse, meretranspordi ja biotehnoloogia valdkondade ja tehnoloogiate pakkujate esindajatest. Need sidusrühmad hõlmavad nii tööstust kui ka kõnealustest valdkondadest huvitunud kodanikuühiskonna organisatsioone, muid integreeritud Läänemere uurimisprogramme ja teiste Euroopa merepiirkondadega seotud organisatsioone. Nõuandekogu annab sõltumatuid nõuandeid, suuniseid ja soovitusi BONUSe teaduslikes ja poliitikaalastes küsimustes. See hõlmab nõuandeid BONUSe eesmärkide, prioriteetide ja suuna, BONUSe toimimise tugevdamise viiside ning BONUSe teaduslike väljundite esitamise ja kvaliteedi, suutlikkuse tõstmise, võrgustike moodustamise ja töö asjakohasuse kohta BONUSe eesmärkide saavutamiseks. Samuti aitab nõuandekogu kasutada ja levitada BONUSe tulemusi.

d)

Sektoripõhiste teadusuuringute foorum koosneb ministeeriumide esindajatest ja teistest Läänemere süsteemi teadusuuringute ja juhtimisega tegelevatest isikutest. Korra aastas tuleb foorum kokku nõupidamisele, kus arutatakse BONUSe tulemusi ja esilekerkivaid uurimisvajadusi otsuste tegemise seisukohast. Foorum edendab teadusuuringute, sealhulgas asjakohaste sektoripõhiselt rahastatud teadusuuringute integreerimist terves Läänemere piirkonnas ning ühiste infrastruktuuride kasutamist ja kavandamist.

e)

Projektikoordinaatorite foorum koosneb BONUSe kaudu rahastatavate projektide koordinaatoritest. Foorum abistab sekretariaati BONUSe teadusliku kooskõlastamise ning uuringutulemuste integreerimise ja sünteesimisega seotud küsimustes.