liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud ühises Läänemere teadus- ja arendusprogrammis (BONUS)

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku,

1. Liidu rahalist toetust ühisele Läänemere teadus- ja arendusprogrammile BONUS („BONUS”), mille on ühiselt algatanud Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi („osalevad riigid”), antakse käesolevas otsuses sätestatud tingimustel.

2. Liit annab BONUSe kogu kestuse vältel rahalist toetust summas, mis ei ületa 50 miljonit eurot määruse (EÜ) nr 1906/2006 alusel strateegilises etapis ning finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c alusel rakendusetapis. Selle ülemmäära piires on liidu rahaline toetus samaväärne osalevate riikide toetusega.

3. Liidu rahaline toetus makstakse ühiselt eelarveassigneeringutest, mis on eraldatud kõikidele vastavatele teemavaldkondadele „Koostöö” eriprogrammis.

1. BONUSt rakendab Läänemeremaade teadust rahastavate organisatsioonide võrgustik („BONUS EEIG”).

2. Kooskõlas I lisaga rakendatakse BONUSt kahes etapis, nimelt strateegiline etapp ja sellele järgnev rakendusetapp.

3. BONUSe strateegiline etapp kestab kuni 18 kuud. Sellega valmistatakse ette rakendusetapp. Strateegilise etapi jooksul täidab BONUS EEIG järgmisi ülesandeid:

4. Rakendusetapp kestab vähemalt viis aastat. Rakendusetapi jooksul avaldatakse BONUSe eesmärkidele vastavate projektide rahastamiseks taotluskutsed. Need taotluskutsed on suunatud mitut partnerit hõlmavatele riikidevahelistele projektidele (toetades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piisavat osalemist), sealhulgas teadusuuringutele, tehnoloogiaarendusele ning koolitus- ja levitamistegevusele. Projektid valitakse välja, järgides võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, sõltumatu hindamise, kaasrahastamise, mittetulunduslikkuse ja muudest liidu allikatest mitterahastamise põhimõtteid ning samuti tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet. BONUSe projektides osalejatele rahalise toetuse andmine ja väljamaksmine on kooskõlas seitsmenda raamprogrammi kohaste ühiste eeskirjadega.

1. Strateegilises etapis ei ületa liidu rahaline toetus 1,25 miljonit eurot ja on selle ülemmäära piires samaväärne osalevate riikide toetusega. Liidu kohustus strateegilise etapi jooksul toetust anda sõltub osalevate riikide samaväärsest kohustusest.

2. Rakendusetapis moodustab liidu rahaline toetus kuni 48,75 miljonit eurot ja on selle ülemmäära piires samaväärne osalevate riikide toetusega. Seda ülempiiri võib tõsta strateegilise etapi rakendamisest üle jääva summa võrra. Rakendusetapil võib kuni 25 % osalevate riikide toetusest moodustada mitterahaline infrastruktuuritoetus.

1. Teadusuuringute Ühiskeskusel on õigus saada BONUSe raames rahalisi vahendeid samadel tingimustel kui osalevate riikide abikõlblikel asutustel.

2. Teadusuuringute Ühiskeskuse omavahendeid, mida ei kaeta BONUSe raames saadavatest rahalistest vahenditest, ei loeta liidu rahalise toetuse osaks artikli 1 tähenduses.

1. Rahaliste vahendite haldamise ja kontrollimise ning liidu finantshuvide kaitse üksikasjalik kord strateegilise etapi jooksul kehtestatakse toetuslepinguga, mille komisjon liidu nimel BONUS EEIGga kooskõlas käesolevas otsuses ning määruses (EÜ) nr 1906/2006 sätestatud eeskirjadega sõlmib.

2. Rahaliste vahendite haldamise ja kontrollimise ning liidu finantshuvide kaitse üksikasjalik kord rakendusetapi jooksul kehtestatakse rakenduslepinguga ja iga-aastaste rahastamislepingutega, mille komisjon liidu nimel BONUS EEIGga sõlmib.

3. Komisjon korraldab BONUS EEIG eelhindamise, et saada tõendeid finantsmääruse artiklis 56 osutatud menetluste ja süsteemide olemasolu ja nõuetekohase toimimise kohta.

BONUSele eraldatud rahaliselt toetuselt saadavat intressi käsitatakse BONUS EEIG tuluna ja see suunatakse BONUSele.

Kui BONUSst ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, võib liit oma rahalist toetust vähendada või selle andmise peatada või lõpetada, võttes arvesse BONUSe rakendamisel tehtud edusamme.

Kui osalevad riigid ei toeta BONUSe rahastamist või teevad seda osaliselt või hilinemisega, võib liit artikli 5 lõikes 1 osutatud toetuslepingu tingimuste kohaselt oma rahalist toetust vähendada, võttes arvesse osalevate riikide vahenditest eraldatud summat.

BONUSe rakendamisel võtavad osalevad riigid liidu finantshuvide kaitseks vajalikud õiguslikud, reguleerivad, haldus- või muud meetmed. Eelkõige võtavad osalevad riigid vajalikud meetmed, et tagada kõigi liidule võlgnetavate summade tagasinõudmine kooskõlas finantsmäärusega ja määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002.

Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus teha kontrolle ja inspekteerimisi, mis on vajalikud liidu rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning liidu finantshuvide kaitseks pettuste või muu eeskirjade eiramise eest. Selleks teevad osalevad riigid ja BONUS EEIG komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks kõik asjakohased dokumendid.

Komisjon edastab kogu asjakohase teabe Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Osalevatel riikidel palutakse esitada Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja taotlusel BONUS EEIG kaudu komisjonile kogu lisateave BONUS EEIG finantsjuhtimise kohta, mis on kooskõlas artiklis 13 esitatud üldiste aruandlusnõuetega.

Igal liikmesriigil ja igal seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigil on õigus liituda BONUSega kooskõlas artikli 3 lõikes 1 ning artikli 3 lõike 3 punktides e ja f sätestatud kriteeriumidega. Käesoleva otsuse kohaldamisel käsitatakse BONUSega liitunud liikmesriike ja assotsieerunud riike osalevate riikidena.

Osalevad riigid ja komisjon võivad nõustuda mis tahes kolmanda riigi osalemisega artikli 3 lõikes 1 ning artikli 3 lõike 3 punktides e ja f sätestatud kriteeriumide kohaselt ja tingimusel, et selline osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga.

Osalevad riigid ja komisjon määravad tingimused, mille alusel on sellises riigis asutatud või asuvatel juriidilistel isikutel õigus saada BONUSe alusel rahalist toetust.

Komisjon lisab Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 190 kohaselt esitatavale seitsmenda raamprogrammi aastaaruandele aruande BONUSe tegevuse kohta.

Komisjon korraldab BONUSe vahehindamise hiljemalt 31. detsembriks 2014. Hinnangus käsitletakse edusamme artiklis 2 ja I lisas sätestatud eesmärkide saavutamisel, samuti BONUSe soovitusi kõige asjakohasemate viiside kohta integreerituse, sealhulgas teadusliku, juhtimisalase ja rahalise integreerituse ning rakendamise kvaliteedi ja tõhususe edasiseks suurendamiseks, ning küsimust, kas osalevate riikide rahalised toetused on nende riikide teadusringkondade võimalikku nõudlust silmas pidades asjakohased. Komisjon edastab vahehindamise tulemused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui liidu osalemine BONUSes lõppeb, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2017, korraldab komisjon BONUSe lõpphindamise. Komisjon esitab selle hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(2) Euroopa Parlamendi 16. juuni 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. juuli 2010. aasta otsus.

I LISA

BONUSE EESMÄRGID JA RAKENDAMINE

1. BONUSe eesmärgid

BONUS tõstab Läänemere piirkonna teadussuutlikkust, et toetada eesmärgipäraste eeskirjade, poliitikate ja juhtimistavade väljatöötamist ning rakendamist, tõhusalt reageerida kõnealuse piirkonna praegustele ja tulevastele olulistele keskkonnaprobleemidele ja peamistele ühiskondlikele küsimustele ning parandada Läänemere piirkonna keskkonnauuringute killustatud kavandamise ja rakendatava lähenemisviisi tõhusust ja tulemuslikkust, integreerides Läänemere süsteemiga seotud teadusuuringud koostööpõhiseks ja valdkonnaüleseks rahvusvaheliseks tervikprogrammiks, mis on kestev ning selge sihiga.

BONUS aitab kaasa ka Euroopa teadusruumi loomisele ja ülesehitamisele Läänemere piirkonnas.

Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb parandada Läänemere piirkonna keskkonnauuringute killustatud kavandamise tõhusust ja tulemuslikkust, integreerides teadusuuringud kestvaks koostööpõhiseks ja valdkonnaüleseks rahvusvaheliseks tervikprogrammiks, mis on selge sihiga ning toetab piirkonna säästvat arengut. Selleks võetakse BONUSe raames järgmised meetmed:

a)	kehtestatakse poliitikast juhinduv strateegiline uurimiskava;

b)	parandatakse jätkusuutlike piiriüleste ja sektoriüleste avalik-õiguslike uurimisprogrammide kooskõlastatust ja integreeritust;

c)	tõstetakse liidu uute Läänemere-äärsete liikmesriikide teadussuutlikkust;

d)	luuakse sobivad sidusrühmadega konsulteerimise platvormid, mille raames kaasatakse kõikide asjakohaste sektorite esindajad;

e)	võetakse kasutusele täiendavad rahalised vahendid tõhusamaks sektoritevaheliseks koostööks Läänemere süsteemiga seotud teadusuuringutes;

f)	kehtestatakse asjakohane rakenduskord, mis võimaldab BONUSt ühe juriidilise isiku ja ühise juhtimisstruktuuri kaudu tõhusalt rakendada;

g)	algatatakse mitut teemavaldkonda käsitlevad, strateegilise suunitlusega ning mitut partnerit hõlmavad ühised projektikonkursid.

2. Strateegiline etapp

2.1. Eesmärk

Strateegilise etapi käigus valmistatakse ette rakendusetapp. See etapp on seotud BONUSe strateegilise väljatöötamisega, et tagada Läänemere süsteemi uuringute optimaalse integreerituse saavutamine. Etapi eesmärk on tugevdada sidusrühmade ja kasutajarühmade kaasatust, et teadusuuringud oleks poliitika ja haldamise seisukohast asjakohased, uuringuteemade prioriteetsuse kindlaksmääramine lähtuks poliitilistest vajadustest ning et aktiivselt taotletaks nii teadlaste ja nende teadusasutuste kui ka laiemate sidusrühmade täielikku kaasamist.

2.2. Väljundid

BONUS EEIG esitab komisjonile järgmistes punktides kirjeldatud väljundid hiljemalt 15 kuu jooksul alates strateegilise etapi algusest.

BONUS EEIG taotluse korral annab komisjon talle kõnealuste väljundite väljatöötamise ajal nõu ja abi. BONUS EEIG annab komisjoni taotluse korral aru oma edusammude kohta.

2.2.1. Strateegiline uurimiskava

Strateegiline uurimiskava töötatakse välja ja selle suhtes lepitakse kokku osalevate riikide, mitmesuguste sidusrühmade ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide käigus. See on alus poliitikast juhinduvale programmile. Kavaga laiendatakse teadusuuringute sihti, kaasates mereökosüsteemi kõrval ka vesikonnal põhineva lähenemisviisi, mille raames käsitletakse peamisi Läänemere piirkonna ökosüsteemide kvaliteeti ja tootlikkust mõjutavaid küsimusi.

Kava sisaldab Läänemere süsteemi uuringute hetkeolukorra ja taseme kirjeldust ning sellega pannakse paika selge strateegiline visioon ja tegevuskava sõnastatud eesmärkide saavutamiseks, määratletakse soovituslikud poliitikast juhinduvad teemad projektikonkursside jaoks, nende eelarved, taotluskutsete avaldamise ajakava ja projektide eeldatav kestus. Peale selle hõlmab kava meetmeid esilekerkivate uurimisvajaduste täitmiseks ja teadusuuringute tõhusamaks integreerimiseks terves Läänemere piirkonnas, ühist tegevuskava piirkondliku infrastruktuuri võimsuse ühiseks kasutamiseks ning sellesse tulevikus tehtavate investeeringute võimalikku kava.

2.2.2. Sidusrühmadega konsulteerimise platvormid

BONUSe kohaliku, riikliku, piirkondliku ja Euroopa tasandi sidusrühmade põhjaliku analüüsi alusel luuakse sidusrühmadega konsulteerimise platvormid ja mehhanismid, mille eesmärk on tugevdada ja institutsionaliseerida kõikide asjakohaste sektorite sidusrühmade kaasamist, et selgitada välja olulised puudujäägid, seada uuringuteemad prioriteetsuse järjekorda ja laiendada teadusuuringute väljundite kasutuselevõttu. Selles osalevad teadlased, sealhulgas merenduse kõrval ka muudest asjakohastest loodusteaduste ning sotsiaal- ja majandusteaduste valdkondadest, et saavutada strateegilise uurimiskava, selle strateegilise visiooni ja uuringuteemade prioriteetsuse väljatöötamiseks vajalik multidistsiplinaarsus.

BONUSt toetava alalise organina luuakse sektoripõhiste teadusuuringute foorum (ministeeriumide esindajatest ja teistest Läänemere süsteemi teadusuuringute ja juhtimisega tegelevatest isikutest koosnev organ), mille vastutusalasse kuulub BONUSe kavandamise, tulemuste ja esilekerkivate uurimisvajaduste arutamine otsuste tegemise seisukohast. Kõnealune foorum hõlbustab ja edendab teadusuuringute integreerimist terves Läänemere piirkonnas, sealhulgas infrastruktuuri võimsuse ühist kasutamist ja kavandamist, aitab esile tuua uurimisvajadusi, edendab uuringutulemuste kasutamist ning hõlbustab teadusuuringute rahastamise integreerimist.

2.2.3. Rakenduskord

Rakenduskord hõlmab kõiki strateegilise uurimiskava edukaks rakendamiseks vajalikke aspekte. Kui see on asjakohane, lähtub rakenduskord seitsmenda raamprogrammi eeskirjadest. Muu hulgas hõlmab see järgmisi elemente:

a)	võetakse finantsmääruses kaudse tsentraliseeritud halduse jaoks nõutavad meetmed (dokumentide koostamine, menetluste kehtestamine, personali värbamine ja koolitamine);

b)	osalevatelt riikidelt võetakse ametlik kinnitus kohustuse kohta maksta vähemalt 48,75 miljonit eurot, millest maksimaalselt 25 % võib moodustada mitterahaline infrastruktuuritoetus;

c)	esitatakse realistlik ja tõenditel põhinev hinnang osalevate riikide mitterahalise infrastruktuuritoetuse väärtuse kohta;

d)	kõikidest infrastruktuuridest koostatakse täielik loetelu, mis hõlmab nende omanike, käitajate ja teiste vastutavate asutuste kontaktandmeid; loetelu avaldatakse ja vajaduse korral ajakohastatakse;

lepitakse kokku BONUSe alusel toetuse saajate ja BONUS EEIG vahel keskselt sõlmitavate toetuslepingute ühine rakenduskord ja tagatakse selle toimimine, sealhulgas ühised ja kokkulepitud osalemiseeskirjad, toetuslepingu näidis, suunised toetuse taotlejatele, osalejatele ja sõltumatutele hindajatele ning toetusesaajate kontrollimise viisid, mis hõlmavad komisjoni ja kontrollikoja võimalust selliseid kontrolle teha;

f)	töötatakse välja asjakohane juhtimisstruktuur BONUSe haldamiseks projektide kestuse kõigis etappides;

g)	tagatakse piisavad rahalised vahendid BONUS EEIG tugevdamiseks inimressursside ja mitme valdkonna eriteadmistega, et võimaldada tal toetada nii BONUSe strateegilisi tahke kui ka selle tõhusat rakendamist;

h)	töötatakse välja BONUSe projektide rahastamise struktuur;

i)	töötatakse välja teabevahetus- ja teabelevistrateegia, mis tagab võimalikult ulatuslikult tulemuste ja andmete vastavuse Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu normidele.

Mitterahaliste infrastruktuuritoetuste puhul töötatakse strateegilise etapi käigus välja konkreetne lähenemisviis ja erieeskirjad, mille kohaselt kohustuvad osalevad riigid tagama BONUSe alusel toetuse saajatele tasuta kasutamise ja juurdepääsu oma infrastruktuurile (eelkõige uurimislaevadele). Sellise infrastruktuuri kasutamise kulud ei ole abikõlblikud projektikulud. Selles küsimuses sõlmib BONUS EEIG osalevate riikide või infrastruktuuri omanikega asjakohased lepingud, milles:

a)	määratakse mitterahalise infrastruktuuritoetuse hindamise meetodid;

b)	tagatakse, et BONUS EEIG, komisjon ja kontrollikoda saavad infrastruktuurile juurdepääsu, selle kasutamist ning sellest tulenevaid kulusid kontrollida;

c)	kehtestatakse nõue, et lepinguosalised peavad igal aastal esitama aruande kulude kohta, mis tulenevad infrastruktuurile juurdepääsu või selle kasutamise võimaldamisest BONUSe alusel toetuse saajatele.

2.2.4. Strateegilise etapi liidupoolne rahastamine

Abikõlblikud kulud hüvitatakse kuni 50 % ulatuses ning need on BONUS EEIG poolt tegelikult kantud ja tema raamatupidamisarvestuses kirjendatud kulud punktis 1 määratud eesmärgi saavutamiseks. Kulud võivad olla abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2010 ja need määratakse täpsemalt strateegilise etapi toetuslepingus.

3. Rakendusetapp

Kui artikli 3 lõike 3 punktis a osutatud tingimused on täidetud ja BONUS EEIG eelhindamise tulemus on positiivne, sõlmivad komisjon ja BONUS EEIG rakenduslepingu.

3.1. Eesmärgid

Rakendusetapi jooksul kuulutatakse välja ühised projektikonkursid BONUSe eesmärkidele suunatud strateegiliste BONUSe projektide rahastamiseks ning rakendatakse neid. Teemad lähtuvad BONUSe strateegilisest uurimiskavast, järgivad võimalikult suurel määral kehtestatud tegevuskava ning hõlmavad teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ning koolitus- ja/või levitamistegevust.

3.2. BONUSe projektide rakendamine

BONUSe projekte rakendatakse mitut partnerit hõlmavate riikidevaheliste projektidena, millesse on kaasatud vähemalt kolm sõltumatut abikõlblikku juriidilist isikut kolmest eri liikmesriigist või assotsieerunud riigist, millest vähemalt kaks on osalevad riigid.

Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide juriidilistel isikutel on õigus saada BONUSe alusel rahalist toetust. Igasse BONUSe projektiettepanekuid esitavasse konsortsiumi võib kuuluda osalejaid kolmandatest riikidest, tingimusel et nad suudavad reaalselt tagada oma osalemiskulude täielikuks katmiseks vajalike vahendite olemasolu.

Igas taotluskutses nimetatakse selgelt asjakohased teaduslikud teemad. Need teemad määrab kindlaks BONUS EEIG, pidades nõu komisjoniga. Teemade kindlaksmääramisel võtavad nad arvesse esilekerkivaid vajadusi, eelnevalt rakendatud projektide tulemusi ning strateegilise etapi ja kogu BONUSe jooksul korraldatud laiaulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega.

BONUS EEIG avaldab taotluskutsed võimalikult laialdaselt, kasutades konkreetseid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebilehti, ning pöördub erialaväljaannete ja teatmike vahendusel kõigi asjaomaste sidusrühmade poole. Taotluskutsed on avatud vähemalt kolm kuud. Taotluskutsetele vastavad taotlejad esitavad projektiettepanekud keskselt BONUS EEIG-le üheetapiliseks hindamismenetluseks.

Esitatud projekte hinnatakse ja need valitakse välja tsentraliseeritult, tuginedes sõltumatule hinnangule kindlaksmääratud abikõlblikkuse, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide kontekstis. Põhilised hindamiskriteeriumid on teaduslik pädevus, rakendamise kvaliteet ja projekti oodatav mõju. Põhilisi hindamiskriteeriume täpsustatakse taotluskutsetes. Lisakriteeriume võib kehtestada tingimusel, et need avaldatakse taotluskutsetes ning et need ei ole diskrimineerivad ega ülimuslikud põhiliste hindamiskriteeriumide suhtes.

BONUS EEIG tagab, et kõiki laekunud ettepanekuid hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu eksperdi abiga, kes määratakse määruses (EÜ) nr 1906/2006 sätestatud kriteeriumide põhjal. Projektiettepanekud seatakse pingeritta. Sõltumatud eksperdid võrdlevad projekte hindamiskriteeriumide alusel ning annavad neile iga kriteeriumi kohta hinde 0-st 5-ni vastavalt ettepanekute esitamise eeskirjadele ning asjaomastele seitsmenda raamprogrammi hindamis-, valiku- ja lepingu sõlmimise menetlustele.

Ranges kooskõlas sõltumatu hindamise tulemustega kehtestab BONUS EEIG rahastamisloetelu. Sõltumatute ekspertide koostatud pingerida loetakse BONUSe rahaliste vahendite eraldamisel siduvaks.

Väljavalitud BONUSe projektidele antud toetuste haldusjuhtimine toimub tsentraliseeritult BONUS EEIG vastutusel.

3.3. Muu tegevus

Punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud BONUSe haldamise kõrval tegeleb BONUS EEIG ka järgmise tegevusega:

a)	strateegilise uurimiskava ja uuringuteemade prioriteetsuse korrapärane ajakohastamine punktis 2.2.2 osutatud laiaulatusliku sidusrühmadega konsulteerimise põhjal, et võtta arvesse esilekerkivaid vajadusi ning eelnevalt rakendatud projektide tulemusi;

b)	BONUSe raames rahastatavates projektides osalevate riikidevaheliste ja valdkondadevaheliste uurimisrühmade juurdepääsu hõlbustamine ainulaadsetele teadusuuringute infrastruktuuridele ja rajatistele;

c)	teaduse ja poliitika tõhusa koostoime edendamine, et tagada uuringutulemuste optimaalne kasutuselevõtt;

d)	osalevate riikide poolse rahastamise kindlustamine, mis tagaks BONUSe jätkusuutlikkuse ka siis, kui liidu rahastamine pärast BONUSe rakendamist lõpeb;

e)	tihedam koostöö piirkondlike keskkonnauuringute programmide ja Euroopa muude merepiirkondadega seotud asjaomaste teadusringkondade vahel;

f)	teabevahetus ja teabe levitamine;

g)	ühtlustamise ja tõhustamise tagamiseks asub BONUS EEIG ennetavalt jagama parimaid tavasid Euroopa muude merepiirkondade tasandil ning neid Euroopa tasandil selgelt väljendama.

3.4. Toetused rakendusetapi jooksul

Osalevad riigid ja liit kaasrahastavad BONUSe rakendusetappi vähemalt viie aasta jooksul, kuni kõik BONUSe alusel rahastatud projektid on täielikult lõpetatud, tingimusel et täidetud on liidu kulukohustused kuni 2013. aastani ning kõik aruandekohustused komisjoni ees. Liidu rahaline toetus on rakendusetapil samaväärne rahalise toetuse ja mitterahalise infrastruktuuritoetusega, mida osalevad riigid annavad BONUS EEIG kaudu BONUSe projektideks ning BONUS EEIG rakendusetapis kantud jooksvateks kuludeks. Kõnealused jooksvad kulud ei või ületada 5 miljonit eurot.

BONUS EEIG saab liidu rahalise toetuse ja haldab seda. Osalev riik võib otsustada, et haldab oma riiklikku rahastamist ise ja annab oma rahalise toetuse ainult kesksel tasandil väljavalitud siseriiklikele teadusuuringutele, või lubada oma rahalist panust BONUS EEIG poolt keskselt hallata.

Kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud iga-aastastes rahastamislepingutes kokku lepitud tingimustega antakse liidu rahalist toetust tõendite põhjal, mis näitavad osalevate riikide rahalise toetuse maksmist BONUSe toetuse saajatele või BONUS EEIG-le ja mitterahalise infrastruktuuritoetuse andmist BONUSe projektidele.

BONUS EEIG vastutab selle eest, et toetuse saajad kasutavad BONUSe rahalisi vahendeid nõuetekohaselt ning et see määratakse kindlaks BONUS EEIG enda või tema nimel teostatava rakendatavate projektide sõltumatu finantskontrolliga.

3.5. BONUSe projektide rahastamine

Kui artikli 3 lõike 3 punktist f ei tulene teisiti, hõlmab BONUSe projektide rahastamine 100 % abikõlblikke kulusid, mida arvutatakse ühiste rahastamiseeskirjade ja ühiste rahastamismäärade põhjal, mille BONUS EEIG kehtestab rakenduskorras ning millele komisjon rakenduslepingus nõusoleku annab.

II LISA

BONUSE JUHTIMINE

BONUSt haldab BONUS EEIG oma sekretariaadi kaudu. BONUS EEIG on loonud BONUSe haldamiseks järgmised struktuurid:

a)	juhtkomitee;

b)	sekretariaat;

c)	nõuandekogu;

d)	sektoripõhiste teadusuuringute foorum;

e)	projektikoordinaatorite foorum.

Juhtkomitee on BONUS EEIG kõrgeim organ, moodustades selle otsuseid tegeva organi ja sekretariaati juhtiva nõukogu. Juhtkomitee koosneb teadust rahastavate organisatsioonide ja haldusasutuste kõrgematest ametnikest, kelle nimetavad BONUS EEIG liikmed. Komiteed juhatab eesistuja, kelle ametikoht vahetub igal aastal BONUS EEIG liikmete vahel. Eelmine, ametisolev ja järgmine eesistuja moodustavad täitevkomitee, mis toetab sekretariaati strateegilise tähtsusega küsimustes. Võttes arvesse sekretariaadi ettepanekuid, otsustab juhtkomitee BONUSe strateegilised suunad, sealhulgas BONUSe määratlemise ja ajakohastamise, projektikonkursside kavandamise, eelarve jaotuse, abikõlblikkus- ja valikukriteeriumide, hindajate valimise, rahastatavate BONUSe projektide pingerea heakskiitmise, rahastatavate BONUSe projektide edusammude jälgimise ning sekretariaadi piisava ja nõuetekohase järelevalve üle BONUSega seotud töös.

Sekretariaati juhib peadirektor, kes viib ellu juhtkomitee otsuseid ning tegutseb BONUSe peamise esindajana nii komisjoni kui ka mitmesuguste riiklike rahastamisasutuste juures. Sekretariaat vastutab BONUSe üldise kooskõlastamis- ja järelevalvetegevuse, taotluskutsete avaldamise ning projektide hindamise ja rakendamise ning rahastatavate projektide järelevalve eest nii lepingulisest kui ka teaduslikust seisukohast ja juhtkomiteele edusammudest aruandmise eest. Samuti vastutab sekretariaat sidusrühmade ja nõuandekogu vahel konsultatsioonide kavandamise ja korraldamise, konsultatsioonide tulemuste ja strateegilise uurimiskava järgneva lõimimise ja ühtlustamise ning teaduse ja poliitika tõhusa koostoime edendamise eest.

Nõuandekogu abistab juhtkomiteed ja sekretariaati. See koosneb kõrge rahvusvahelise mainega teadlastest ning asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas näiteks turismi, taastuvenergia, kalanduse ja vesiviljeluse, meretranspordi ja biotehnoloogia valdkondade ja tehnoloogiate pakkujate esindajatest. Need sidusrühmad hõlmavad nii tööstust kui ka kõnealustest valdkondadest huvitunud kodanikuühiskonna organisatsioone, muid integreeritud Läänemere uurimisprogramme ja teiste Euroopa merepiirkondadega seotud organisatsioone. Nõuandekogu annab sõltumatuid nõuandeid, suuniseid ja soovitusi BONUSe teaduslikes ja poliitikaalastes küsimustes. See hõlmab nõuandeid BONUSe eesmärkide, prioriteetide ja suuna, BONUSe toimimise tugevdamise viiside ning BONUSe teaduslike väljundite esitamise ja kvaliteedi, suutlikkuse tõstmise, võrgustike moodustamise ja töö asjakohasuse kohta BONUSe eesmärkide saavutamiseks. Samuti aitab nõuandekogu kasutada ja levitada BONUSe tulemusi.

Sektoripõhiste teadusuuringute foorum koosneb ministeeriumide esindajatest ja teistest Läänemere süsteemi teadusuuringute ja juhtimisega tegelevatest isikutest. Korra aastas tuleb foorum kokku nõupidamisele, kus arutatakse BONUSe tulemusi ja esilekerkivaid uurimisvajadusi otsuste tegemise seisukohast. Foorum edendab teadusuuringute, sealhulgas asjakohaste sektoripõhiselt rahastatud teadusuuringute integreerimist terves Läänemere piirkonnas ning ühiste infrastruktuuride kasutamist ja kavandamist.

e)	Projektikoordinaatorite foorum koosneb BONUSe kaudu rahastatavate projektide koordinaatoritest. Foorum abistab sekretariaati BONUSe teadusliku kooskõlastamise ning uuringutulemuste integreerimise ja sünteesimisega seotud küsimustes.