LISA

RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Kõnealuste kriteeriumide eesmärk on eelkõige:

—	vähendada elupaikadele ja nende ressurssidele avaldatavat mõju;

—	vähendada energiatarbimist;

—	vähendada mürgiste või muude saasteainete heidet keskkonda;

—	vähendada kahjulike ainete kasutamist materjalides ja lõpptoodetes;

—	parandada elukeskkonna ohutust ja kõrvaldada elukeskkonnast tervist ohustavad tegurid;

—	levitada teavet, mis võimaldab tarbijal kasutada toodet tõhusalt, nii et üldmõju keskkonnale oleks võimalikult väike.

Kriteeriumid on kehtestatud tasemel, mis soodustab ökomärgise andmist kattematerjalidele, mille tootmise mõju keskkonnale on väike.

Hindamis- ja kontrollinõuded

Iga kriteeriumi juures on esitatud üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded.

Kõnealusesse tooterühma kuuluvad „puitkatted”, „laminaatpõrandakatted”, „korkkatted” ja „bambuspõrandakatted”.

Puitkatted on „puidust põranda- või seinakatted, mis on valmistatud täispuidust ning mille servad on varustatud punni ja soonega või mis koosnevad mitmest puidukihist, mis on omavahel kokku liimitud mitmekihiliseks paneeliks. Puitkate võib olla viimistlemata ning pärast paigaldamist lihvitakse ja viimistletakse see kohapeal või see võib olla viimistletud tehases.”

Puitkatteid käsitlevaid kriteeriume võib kohaldada nii seina- kui ka põrandakatete suhtes, kui nende tootmisprotsess on põhiolemuselt sama ning kui kasutatakse samu materjale ja valmistamismeetodeid. Kriteeriumid on kehtestatud kohaldamiseks üksnes sisetingimustes.

Puitpõrandakatete tootjad määravad oma tehnilise seisukoha kindlaks Euroopa Standardikomitees CEN/TC 112.

Laminaatpõrandakate on „jäik põrandakate, mille pinnakiht koosneb ühest või mitmest õhukesest kiudmaterjalikihist (tavaliselt paber), mis on immutatud termoreaktiivse aminoplastvaiguga (tavaliselt melamiin), pressitud või liimitud alusmaterjalile ning tavaliselt viimistletud kattekihiga”.

Laminaatkatteid käsitlevaid kriteeriume kohaldatakse üksnes sisetingimustes kasutamiseks ettenähtud põrandakatete suhtes.

Laminaatpõrandakatete tootjad määravad oma tehnilise seisukoha kindlaks Euroopa Standardikomitees CEN/TC 134.

Korkkatted on põranda- või seinakatted, mille peamine koostisosa on kork. Granuleeritud kork segatakse sideainega, mis seejärel kõvendatakse, või mitut kihti (pressitud / vineeriga kaetud) korki võidakse liimiga kokku suruda.

Korkkatted jagunevad looduslikeks korkkateteks (mille peamine koostisosa on pressitud segakork ning mida hiljem viimistletakse) ning töödeldud korkkateteks (mis koosnevad mitmest kihist, sealhulgas puitkiudplaadist, mille peamine koostisosa on pressitud kork, või mille puhul kasutatakse korki aluskihis ning mida viimistletakse pinnakaitsekihiga).

Korkkatteid käsitlevaid kriteeriume võib kohaldada nii seina- kui ka põrandakatete suhtes, kui nende tootmisprotsess on põhiolemuselt sama ning kui kasutatakse samu materjale ja valmistamismeetodeid. Kriteeriumid on kehtestatud kohaldamiseks üksnes sisetingimustes.

Euroopa korkpõrandakatete tootjad määravad oma tehnilise seisukoha kindlaks Euroopa Standardikomitees CEN/TC 134.

Bambuspõrandakatted on valmistatud täisbambusest või nende peamine koostisosa on pressitud bambus.

Bambuskatteid käsitlevaid kriteeriume kohaldatakse üksnes sisetingimustes kasutamiseks ettenähtud põrandakatete suhtes.

Funktsionaalne ühik, mille kohta sisend- ja väljundkogused arvestatakse, on 1 m2 lõpptoodet.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on osutatud iga kriteeriumi puhul, tingimusel, et kõnealuste meetodite samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Võimaluse korral tuleb katsetused läbi viia nõuetekohaselt volitatud või standardi EN ISO 17025 kohastele üldnõuetele vastavas laboris.

Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda täiendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

PUITPÕRANDAKATTEID KÄSITLEVAD KRITEERIUMID

1.   TOORAINED

Kogu kork- ja bambusmaterjal ning esmane puit peab pärinema metsadest, mille majandamisel rakendatakse metsade säästva majandamise põhimõtteid ja meetmeid.

1.1.   Säästev metsamajandamine

Tootja hangib säästvalt toodetud puitu ning tal on süsteem puidu päritolu kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks ning puidu jälgimiseks alates metsast kuni esimese puiduvastuvõtukohani.

Kogu puidu päritolu dokumenteeritakse. Tootja peab tagama, et kogu puit pärineb seaduslikest allikatest. Puit ei ole pärit kaitsealadelt ega aladelt, mille suhtes on käivitatud ametlik kaitsealaks määramise menetlus, põlismetsadest ega suure kaitseväärtusega metsadest, mis on määratletud sidusrühmade menetlustes liikmesriigi tasandil, välja arvatud juhul, kui asjaomased ostud on selgelt kooskõlas liikmesriigi looduskaitse-eeskirjadega.

—

Kuni 30. juunini 2011 peavad turulelastavate ökomärgisega puittoodete puhul vähemalt 50 % täispuidust ja 20 % puidupõhistest materjalidest pärinema säästvalt majandatavatest metsadest, mis on sertifitseeritud vastavalt sõltumatute kolmandate isikute metsasertifitseerimiskavadele, mis vastavad nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (Euroopa Liidu metsandusstrateegia kohta) (1) lõikes 15 ning selle edasistes muudatustes loetletud kriteeriumidele, või ringlussevõetud materjalidest.

—

Alates 1. juulist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 peavad turulelastavate ökomärgisega puittoodete puhul vähemalt 60 % täispuidust ja 30 % puidupõhistest materjalidest pärinema säästvalt majandatavatest metsadest, mis on sertifitseeritud vastavalt sõltumatute kolmandate isikute metsasertifitseerimiskavadele, mis vastavad nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (Euroopa Liidu metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 ning selle edasistes muudatustes loetletud kriteeriumidele, või ringlussevõetud materjalidest.

—

Alates 1. jaanuarist 2013 peavad turulelastavate ökomärgisega puittoodete puhul vähemalt 70 % täispuidust ja 40 % puidupõhistest materjalidest pärinema säästvalt majandatavatest metsadest, mis on sertifitseeritud vastavalt sõltumatute kolmandate isikute metsasertifitseerimiskavadele, mis vastavad nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (Euroopa Liidu metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 ning selle edasistes muudatustes loetletud kriteeriumidele, või ringlussevõetud materjalidest.

Hindamine ja kontroll. Kõnealuste tingimuste täitmiseks peab taotleja tõendama, et kõik tema valmistatavad ökomärgisega puittooted vastavad pärast kriteeriumis märgitud kuupäeva esmakordsel turulelaskmisel asjakohastele sertifitseeritud puidu osakaalu käsitlevatele nõuetele. Kui seda ei ole võimalik tõendada, annab pädev asutus välja loa ökomärgise kasutamiseks selleks ajavahemikuks, mille puhul on vastavust võimalik tõendada. Taotleja esitab puidu tarnijalt saadud asjakohased dokumendid, milles on märgitud põrandakatete tootmisel kasutatud puidu liigid, kogused ja täpne päritolu. Taotleja esitab asjakohase(d) sertifikaadi(d), milles tõendatakse, et asjaomane sertifitseerimiskava vastab täpselt nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (Euroopa Liidu metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 sätestatud nõuetele.

Mõiste määratlus. Puidupõhine materjal on materjal, mille valmistamiseks on omavahel liimainete ja/või liimidega ühendatud üks või mitu järgmist materjali: puidukiud ja/või raiutud või lõigatud puitlaastud, ja/või metsadest ja istandikest pärit puidujäägid, saematerjal, paberimassi/paberi tootmise jäägid ja/või ringlussevõetud puit. Puidupõhiste materjalide hulka kuuluvad kõvad puitkiudplaadid, puitkiudplaadid, keskmise tihedusega puitkiudplaadid, puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid, vineer ja täispuidust paneelid. Mõiste „puidupõhine materjal” hõlmab ka komposiitmaterjale, mis on valmistatud plastmaterjali, plastlaminaadi, metalli või muu pinnakattematerjaliga kaetud puidupõhistest paneelidest, ning valmis- ja pooltöödeldud puidupõhiseid paneele.

1.2.   Ringlussevõetud puit- ja taimematerjalid (laminaatpõrandakatetes ja mitmekihilistes puitkatetes)

Pärast tarbimist ringlussevõetud puit, puitlaastud või puidukiud, mida kasutatakse puidupõhiste materjalide tootmisel, peavad vastama vähemalt EPF tööstusstandardi nõuetele, mis on esitatud 24. oktoobri 2002. aasta dokumendi EPF Standard for delivery conditions of recycled wood punktis 6.

Ringlussevõetud materjali koguhulk peab vastama järgmises tabelis esitatud piirväärtustele:

Ained ja ühendid	Piirväärtused (mg/kg paneeli kuivmassi kohta)
Arseen	25
Kaadmium	50
Kroom	25
Vask	40
Plii	90
Elavhõbe	25
Fluor	100
Kloor	1 000
Pentaklorofenool (PCP)	5
Tõrvaõlid (benso(a)püreen)	0,5

Hindamine ja kontroll. Esitatakse deklaratsioon selle kohta, et ringlussevõetud puit- või taimematerjalid vastavad tabelis esitatud piirväärtustele. Kui on võimalik tõendada, et tabelis osutatud aineid ei ole varasemal valmistamisel ega töötlemisel kasutatud, ei ole vaja läbi viia katseid, et tõendada kõnealuse nõude täitmist.

1.3.   Immutus- ja puidukaitsevahendid

Puitpõrandakatteid ei immutata.

Pärast puude langetamist ei tohi täispuitu töödelda ainete ega valmististega, mis sisaldavad järgmistesse nimekirjadesse kantud aineid:

—	taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (WHO recommended classification of pesticides by hazard) ohuklass 1a (eriti ohtlik);

—	taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni ohuklass 1b (väga ohtlik).

Lisaks tuleb puidu töötlemisel järgida nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ (2) ja 76/769/EMÜ (3) sätteid.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni, mis tõendab vastavust kõnealusele kriteeriumile, kasutatud ainete nimekirja ning iga aine kohta ohutuskaardi.

1.4.   Geneetiliselt muundatud puit

Toode ei tohi sisaldada geneetiliselt muundatud puitu.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et geneetiliselt muundatud puitu ei ole kasutatud.

2.   OHTLIKE AINETE KASUTAMINE

2.1.   Ohtlike ainete kasutamine toorpuidu ja taimede töötlemisel

a)

Puittootele ei ole lubatud lisada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha, et tuleb kasutada üht järgmistest riskilausetest (või nende kombinatsiooni):   R23 (mürgine sissehingamisel),   R24 (mürgine kokkupuutel nahaga),   R25 (mürgine allaneelamisel),   R26 (väga mürgine sissehingamisel),   R27 (väga mürgine kokkupuutumisel nahaga),   R28 (väga mürgine allaneelamisel),   R39 (väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht),   R40 (osaliselt tõendatud kantserogeenne mõju),   R42 (sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust),   R43 (nahale sattudes võib põhjustada ülitundlikkust),   R45 (võib põhjustada vähktõbe),   R46 (võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi),   R48 (pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht),   R49 (võib põhjustada sissehingamisel vähktõbe),   R50 (väga mürgine veeorganismidele),   R51 (mürgine veeorganismidele),   R52 (kahjulik veeorganismidele),   R53 (võib avaldada veekeskkonda kahjustavat pikaajalist toimet),   R60 (võib kahjustada sigivust),   R61 (võib kahjustada loodet),   R62 (võimalik sigivuse kahjustamise oht),   R63 (võimalik loote kahjustamise oht),   R68 (pöördumatute kahjustuste oht), mis on ette nähtud nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiviga 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (4) ja selle hilisemate muudatustega, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (5) (ohtlike preparaatide direktiiv [termin on muutunud, uus termin: valmistised]). Teise võimalusena võib kaaluda klassifitseerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (6). Sel juhul ei tohi toorainele lisada aineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha järgmised ohulaused (või nende kombinatsioon): H300, H301, H310, H311, H317 H330, H331, H334, H351, H350, H340, H350i, H400, H410, H411, H412, H413, H360F, H360D, H361f, H361d H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341, H370, H372.

b)	Toode ei tohi sisaldada halogeenorgaanilisi sideaineid, asiridiini ja polüasiridiini ning pigmente ja lisandeid, mis põhinevad järgmistel ainetel: — plii, kaadmium, kroom (VI), elavhõbe ja nende ühendid; — arseen, boor ja vask; — tinaorgaanilised ühendid.

2.2.   Ohtlike ainete kasutamine pindade katmisel ja töötlemisel

Üldnõuded

a)	Punktis 2.1 „Ohtlike ainete kasutamine toorpuidu ja taimede töötlemisel” esitatud nõudeid kohaldatakse ka pindade katmise ja töötlemise suhtes.

b)

Keemilised ained, mille tootja/tarnija on klassifitseerinud keskkonnaohtliku ainena kooskõlas ELi klassifitseerimise süsteemiga (direktiivi 67/548/EMÜ 28. muudatus), peavad vastama järgmisele kahele piirväärtusele: — pinnatöötlusel kasutatavatesse ainetesse ja valmististesse ei tohi lisada keemilisi aineid, mis on direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt klassifitseeritud keskkonnaohtliku ainena. Siiski võivad tooted sisaldada kuni 5 % nõukogu direktiivis 1999/13/EÜ (7) määratletud lenduvaid orgaanilisi ühendeid (lenduv orgaaniline ühend on orgaaniline ühend aururõhuga vähemalt 0,01 kPa temperatuuril 293,15 K või analoogse volatiilsusega konkreetsetes kasutamistingimustes). Kui toodet on vaja lahjendada, ei tohi lahjendatud toote sisaldus ületada eespool nimetatud piirväärtusi. — Keskkonnaohtlike ainete (märg värv / lakk) kogus ei ületa 14 g töödeldava pinna ruutmeetri kohta ning lenduvate orgaaniliste ühendite (märg värv / lakk) kogus ei ületa 35 g ruutmeetri kohta. Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohased tõendavad dokumendid, sealhulgas: — tootes sisalduvate ainete täielik loetelu, teave kasutatud koguste kohta ning kõnealuste ainete CASi numbrid; — katsemeetodid ja katsete tulemused kõikide tootes sisalduvate ainete kohta vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ; — deklaratsioon selle kohta, et andmed kõikide tootes sisalduvate ainete kohta on esitatud; — kihtide arv ja kihis kasutatud aine kogus ruutmeetri kohta. Pinna töötlemiseks kasutatud toote kulu ja tarbitud koguse arvutamiseks kasutatakse järgmisi tõhususe standardnäitajaid: pihustusseade (ilma ringlussevõtmiseta) 50 %, pihustusseade (koos ringlussevõtmisega) 70 %, elektrostaatiline pihustamine 65 %, koonus/ketaspihustamine 80 %, rullpinnakatmine 95 %, lauspinnakatmine 95 %, vaakumpinnakatmine 95 %, sissekastmine 95 %, loputamine 95 %.

c)

Vaba formaldehüüdi sisaldus paneelides kasutatud toodetes või valmististes ei tohi ületada 0,3 massiprotsenti. Vaba formaldehüüdi sisaldus vineeritahvlites või lamineeritud puitpaneelides kasutatud side- ja liimainetes ning liimides ei tohi ületada 0,5 massiprotsenti. Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab asjakohased deklaratsioonid, millega tõendatakse, et eespool nimetatud nõuded on täidetud. Tootmisel kasutatud keemiliste ainete kohta esitatakse materjali ohutuskaart või samaväärsed dokumendid, mis sisaldavad teavet kõnealuste ainete klassifitseerimise kohta tervisele ohtlike omaduste alusel.

Liimained

a)

Punktis 2.1 „Ohtlike ainete kasutamine toorpuidu ja taimede töötlemisel” esitatud nõudeid kohaldatakse ka liimainete suhtes. Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab asjakohased deklaratsioonid, millega tõendatakse, et eespool nimetatud nõuded on täidetud. Kõikide toote kokkupanemisel kasutatud keemiliste ainete kohta esitatakse materjali ohutuskaart või samaväärsed dokumendid, mis sisaldavad teavet kõnealuste ainete klassifitseerimise kohta tervisele ohtlike omaduste alusel. Vaba formaldehüüdi sisalduse kohta esitatakse katseprotokollid või tarnija deklaratsioon.

b)	Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus toote kokkupanemisel kasutatud liimainetes ei tohi ületada 10 massiprotsenti. Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni, millele on märgitud kõik toote kokkupanemisel kasutatud liimained ning millest ilmneb, et kõnealune kriteerium on täidetud.

Formaldehüüd

Formaldehüüde eraldavate ning pinnatöötluseks kasutatavate ainete ja valmististe formaldehüüdiheide peab olema alla 0,05 ppm.

Hindamine ja kontroll. Taotleja ja/või tarnija esitab materjali ohutuskaardi või samaväärse deklaratsiooni kõnealusele nõudele vastavuse kohta ning teabe pinnatöötlusvahendi koostise kohta.

Plastifikaatorid

Punktis 2.1 „Ohtlike ainete kasutamine toorpuidu ja taimede töötlemisel” esitatud nõudeid kohaldatakse ka tootmisprotsessis kasutatavate ftalaatide suhtes.

Lisaks ei tohi tootes kasutada di-n-oktüül ftalaate (DNOP), diisononüülftalaate (DINP) ega diisodetsüülftalaate (DIDP).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

Biotsiidid

Lubatakse kasutada üksnes biotsiide, milles sisalduvad toimeained on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ IA lisasse ning mida on lubatud kasutada põrandakatetes.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et kõnealuse kriteeriumi nõuded on täidetud, ning kasutatud biotsiidide nimekirja.

3.   TOOTMISPROTSESS

3.1.   Energiatarbimine

Energiatarbimine arvutatakse katete tootmisprotsessi energiatarbimisena.

Tehnilise liite kohaselt arvutatud tootmisprotsessi energiatarbimine peab ületama järgmised piirväärtused (P = piirväärtus):

Tootepere	Piirväärtus (P)
Puitpõrandad ja bambuskatted	10,5
Laminaatpõrandakatted	12,5
Korkkatted	9

Hindamine ja kontroll. Taotleja arvutab tootmisprotsessi energiatarbimise vastavalt tehnilise liite esitatud juhistele ning esitab saadud tulemused ja täiendavad dokumendid.

3.2.   Jäätmekäitlus

Taotleja esitab vajalikud dokumendid meetodite kohta, mis on kinnitatud tootmisel tekkivate kõrvalsaaduste taaskasutamiseks. Taotleja esitab aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

—	taaskasutusse võetavate jäätmete laad ja kogus;

—	kõrvaldamisviis;

—	teave jäätmete ja teisese toorme korduskasutamise kohta uute toodete valmistamisel (nii oma tootmisprotsessis kui ka mujal).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab vajalikud dokumendid, mis põhinevad näiteks massibilansil ja/või keskkonnaaruandluse süsteemidel ja milles on näidatud, mil määral võetakse ettevõttes või väljaspool seda jäätmeid taaskasutusse jäätmete ringlussevõtmise, korduskasutamise või taasväärtustamise/regenereerimise teel.

4.   KASUTUSETAPP

4.1.   Ohtlike ainete eraldumine

Katte moodustavatest kork-, bambus- või puitkiudpaneelidest ei tohi formaldehüüdi eralduda rohkem kui 0,05 mg/m3.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab asjakohased dokumendid, mis põhinevad standardi EN 717-1 kohaselt läbi viidud kambrikatsel.

Lenduvad orgaanilised ühendid

Lõpptoodete puhul ei tohi ületada järgmisi heite piirväärtusi:

Aine	Nõue (3 päeva pärast)
Orgaanilised ühendid kokku (retentsiooni ulatus C6 – C16 (TVOC)	0,25 mg/m3 õhu kohta
Orgaanilised ühendid kokku (retentsiooni ulatus > C16 – C22 (TSVOC)	0,03 mg/m3 õhu kohta
Lenduvad orgaanilised ühendid kokku ilma LCI-ta (8)	0,05 mg/m3 õhu kohta

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab katsetunnistuse standardi prEN 15052 või EN ISO 16000-9 kohaste heite määramise katsete läbiviimise kohta.

5.   PAKENDAMINE

Pakend peab olema valmistatud ühest järgmistest materjalidest:

—	kergesti ringlussevõetav materjal;

—	taastuvatest allikatest pärit materjal;

—	taaskasutamiseks ettenähtud materjal.

Hindamine ja kontroll. Taotlusele lisatakse toote pakendi kirjeldus ja asjakohane deklaratsioon kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

6.   KASUTUSKÕLBLIKKUS

Toode peab olema kasutuskõlblik. Asjaomase tõendusmaterjali hulka võivad kuuluda sobivate ISO või CENi või samaväärsete katsemeetoditega, samuti liikmesriigis ettenähtud katsemeetoditega saadud andmed.

Hindamine ja kontroll. Esitatakse asjakohaste katsemeetodite ja -tulemuste üksikasjad ning deklaratsioon selle kohta, et toodet võib kasutada kogu muu teabe alusel, mis on olemas selle kohta, kuidas lõpptarbija toodet parimal viisil kasutab. Nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ (9) kohaselt käsitatakse toodet kasutuskõlblikuna, kui see vastab harmoneeritud standardile, Euroopa tehnilisele tunnustusele või ühenduse tasandil tunnustatud harmoneerimata tehnilisele kirjeldusele. Ehitusmaterjalide EÜ-vastavusmärk „CE” võimaldab tootjal kasutada hõlpsasti äratuntavat vastavustõendit ja seda võib käesoleval juhul pidada piisavaks.

7.   TARBIJA TEAVITAMINE

Toote müümisel lisatakse sellele asjakohane teave tarbija jaoks ning selles antakse soovitused toote õige ja parima üldise ja tehnilise kasutamise ning hooldamise kohta. Toote pakendil ja tootele lisatud dokumentides esitatakse järgmine teave:

a)	teave selle kohta, et tootele on antud ELi ökomärgis ja lisaks logo 2. lahtris olevale üldteabele lühike, kuid täpne selgitus selle kohta, mida ökomärgis tähendab;

b)

soovitused toote kasutamise ja hooldamise kohta. See teave peaks sisaldama kõiki asjakohaseid juhendeid, eriti toodete hooldamist ja kasutamist käsitlevaid juhendeid. Vajaduse korral märgitakse toote kasutuse eripära rasketes tingimustes, nt seoses veeimavuse, värvumiskindluse, kemikaalide toimele vastupidavuse, aluspinna ettevalmistamise vajaduse, puhastamisjuhiste ja soovitatavate puhastusvahendite liikide ning puhastamissagedusega. Kõnealune teave hõlmab ka toote tehnilise olelustsükli võimalikku prognoosi, mis esitatakse kas keskmise väärtusena või vahemikuna;

c)	teave ringlussevõtu- või kõrvaldamissüsteemide kohta (selgitus, et teavitada tarbijat toote võimalikust suurest funktsioonivõimest);

d)	teave ELi ökomärgise ja kõnealuse rühmaga seotud tooterühmade kohta, kaasa arvatud järgmine (või samaväärne) tekst: „Täpsemat teavet saab ELi ökomärgise veebisaidilt: http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/”.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab pakendi ja/või lisatavate tekstide näidise.

8.   ÖKOMÄRGISEL ESITATAV TEAVE

Ökomärgise 2. lahtrisse kantakse järgmine tekst:

—	säästev metsamajandus ja väiksem mõju elupaikadele;

—	ohtlike ainete sisaldus piiratud;

—	energiasäästlik tootmisprotsess;

—	vähem tervist ohustavaid tegureid elukeskkonnas.

---

(1)  EÜT C 56, 26.2.1999, lk 1.

(2)  EÜT L 33, 8.2.1979, lk 36.

(3)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(4)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(5)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(6)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(7)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(8)  LCI = Lowest Concentration of Interest (väikseim määratav kontsentratsioon); vrd „Health risk assessment process for emissions of volatile organic compounds (VOC) from building products” (Federal Environmental Agency).

(9)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.