31.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/36

(1)

Hülged on aistimisvõimelised olendid, kes on võimelised tundma valu, stressi, hirmu ja muid kannatusi. Euroopa Parlament taotles oma deklaratsioonis hülgetoodete keelustamise kohta Euroopa Liidus, (3) et komisjon valmistaks koheselt ette määruse, mis keelustaks kõikide grööni ja põishüljestega seotud toodete impordi, ekspordi ja müügi. Euroopa Parlament kutsus oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsioonis loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (4) komisjoni üles tegema ettepanekut täielikult keelustada hülgetoodete import. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kutsus oma 17. novembri 2006. aasta soovituses nr 1776 (2006) hülgejahi kohta hülgejahiga tegelevaid Euroopa Nõukogu liikmesriike üles keelama kõik julmad jahipidamismeetodid, mis ei garanteeri loomade silmapilkset surma ilma kannatusteta, keelustama loomade uimastamise selliste vahenditega nagu hakapik, löögirelvad ja püssid, ning toetama hülgetoodetega kauplemise keelustamise algatusi.

(2)

Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiviga 83/129/EMÜ teatavate hülgepoegade nahkade ja neist valmistatud toodete liikmesriikidesse importimise kohta (5) on keelatud grööni hüljeste poegade ja põishüljeste poegade nahkade ja neist valmistatud toodete import liikmesriikidesse kaubanduslikul eesmärgil.

(3)

Hülgeid kütitakse ühenduses ja väljaspool ühendust ning neid kasutatakse selliste toodete saamiseks nagu liha, õli, rasv, elundid, karusnahk ja neist valmistatud tooted, mille hulka kuuluvad nii erinevad tooted nagu oomega-3-rasvhappeid sisaldavad kapslid ja töödeldud hülgenahka ja -karusnahka sisaldavad rõivad. Neid tooteid müüakse erinevatel turgudel, sealhulgas ühenduse turul. Selliste toodete olemuse tõttu on tarbijatel raske või võimatu eristada neid sarnastest toodetest, mis pole valmistatud hüljestest.

(4)

Hülgejaht on tekitanud tõsist muret loomade heaolu suhtes tundlikus üldsuses ja valitsustes hüljeste tapmisel ja nülgimisel neile loomadele väga sagedasti põhjustatava valu, stressi, hirmu ja muude kannatuste tõttu.

(5)

Vastusena kodanike ja tarbijate murele hüljeste tapmise ja nülgimise pärast loomade heaolu aspektist ja võimaluse üle, et turul olevad tooted on valmistatud loomadest, kes on tapetud ja nülitud valu, stressi, hirmu ja muid kannatusi põhjustaval viisil, on mitmed liikmesriigid vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta õigusaktid, mille eesmärk on reguleerida hülgetoodetega kauplemist, keelustades nende toodete impordi ja tootmise, samal ajal kui teistes liikmesriikides ei ole nende toodetega kauplemisele seatud mingeid piiranguid.

(6)

Siseriiklikes õigusaktides, millega reguleeritakse hülgetoodetega kauplemist, nende importi, tootmist ja turustamist, on seetõttu erinevusi. Need erinevused kahjustavad siseturu toimimist nende toodete puhul, mis sisaldavad või võivad sisaldada hülgetooteid, ning on takistuseks selliste toodetega kauplemisele.

(7)

Selliste erinevate sätete olemasolu võib veelgi takistada tarbijatel nende toodete ostmist, mis pole valmistatud hüljestest, kuid mida ei pruugi olla kerge eristada sarnastest, hüljestest valmistatud toodetest või toodetest, mis võivad sisaldada hüljestest valmistatud osi või koostisosi, mis ei ole selgelt äratuntavad, nagu karusnahad, oomega-3-rasvhappeid sisaldavad kapslid ja õlid ning nahktooted.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed peaksid seega ühtlustama hülgetoodetega kauplemise eeskirju ühenduses ning seega vältima turuhäirete tekkimist kõnealuste toodete siseturul, kuhu kuuluvad ka hülgetoodetega võrdsed või nendega asendatavad tooted.

(9)

Vastavalt asutamislepingule lisatud protokollile loomade kaitse ja heaolu kohta peab ühendus muu hulgas siseturupoliitika kavandamisel ning rakendamisel pöörama täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele. Käesoleva määrusega kehtestatud ühtlustatud eeskirjades tuleks seega täiel määral arvesse võtta loomade heaolu kaalutlusi.

(10)

Siseturu praeguse killustatuse kõrvaldamiseks on vaja kehtestada ühtlustatud eeskirjad, võttes samal ajal arvesse loomade heaolu kaalutlusi. Selleks et tulemuslikult ja proportsionaalselt kõrvaldada asjaomaste toodete vaba liikumist takistavad tõkked, ei tohiks tarbijate usalduse taastamiseks üldjuhul lubada hülgetooteid turule lasta, ning samaaegselt tuleb võtta täielikult arvesse loomade heaolu puudutavaid kaalutlusi. Kuna kodanike ja tarbijate rahulolematus laieneb hüljeste tapmisele ja nülgimisele kui sellisele, on vajalik ka võtta meetmed hülgetoodete turustamist põhjustava nõudluse ning seeläbi töönduslikku hülgejahti põhjustava majandusnõudluse vähendamiseks. Tulemusliku jõustamise tagamiseks peaks nimetatud ühtlustatud eeskirjade jõustamine toimuma imporditavate toodete importimise ajal või kohas.

(11)

Kuigi hüljeste tapmine ja nülgimine võib toimuda asjatut valu, stressi, hirmu ja muid kannatusi vältival viisil, ei ole hülgejahi tingimusi arvestades tegelikult võimalik järjepidevalt kontrollida, kuidas kütid loomade heaolu nõudeid täidavad, igatahes on väga raske seda tulemuslikult teha, nagu leiti Euroopa Toiduohutusameti 6. detsembri 2007. aasta järeldustes.

(12)

Selge on ka see, et teiste, näiteks märgistamisnõuete ühtlustatud eeskirjadega samu eesmärke ei saavutataks. Samuti tähendaks tootjatelt, turustajatelt või jaemüüjatelt täielikult või osaliselt hüljestest saadud toodete märgistamise nõudmine neile ettevõtjatele olulist lisakoormust ning oleks ebaproportsionaalselt kulukas juhtudel, kus hülgetooted moodustavad asjaomasest tootest vaid tühise osa. Sellest erinevalt peaks käesolevas määruses sisalduvaid meetmeid olema lihtsam järgida ning need rahuldavad ka tarbijaid.

(13)

Eesmärgiga tagada, et käesoleva määrusega kehtestatavad ühtlustatud eeskirjad oleksid igati tulemuslikud, peaksid kõnealused eeskirjad kehtima mitte ainult ühendusest pärit hülgetoodetele, vaid ka kolmandatest riikidest ühendusse toodud hülgetoodetele.

(14)

Enda ülalpidamiseks hülgejahiga tegelevate inuittide kogukondade põhilisi majanduslikke ja sotsiaalseid huve ei tohiks kahjustada. Hülgejaht on inuittide kogukonna liikmete kultuuri ja identiteedi lahutamatu osa ning on sellisena tunnustatud põlisrahvaste õigusi käsitlevas ÜRO deklaratsioonis. Seepärast peaks olema lubatud lasta turule neid hülgetooteid, mis on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel hülgejahil elatuse saamiseks kütitud hüljestest.

(15)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad hülgetoodete turulelaskmiseks. Määrus ei piira seetõttu hüljeste küttimist reguleerivate muude ühenduse või siseriiklike eeskirjade kohaldamist.

(16)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6).

(17)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks tingimused, mille korral võib lubada turule lasta inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel jahil ja elatuse saamiseks kütitud hüljestest saadud hülgetooteid; tingimused, mille korral on lubatud hülgetoodete import, mis on juhuslikku laadi ja hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks; ning tingimused, mille korral võib turule lasta hülgetooteid, mis on saadud siseriiklike õigusaktidega reguleeritud ning üksnes mere elusressursside säästva majandamise eesmärgil peetud jahil kütitud hüljestest. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(18)

Komisjonil tuleks asjaomaste ametiasutuste jõustamistegevuse hõlbustamiseks välja anda tehnilised juhised mittekohustuslike suunistega selle kohta, milliste koondnomenklatuuri koodidega tähistada käesoleva määrusega reguleeritud hülgetooteid.

(19)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumiste korral, ja tagama eeskirjade rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(20)

Liikmesriigid peaksid korrapäraselt esitama aruandeid meetmete kohta, mis on võetud käesoleva määruse rakendamiseks. Komisjon peaks esitama nende aruannete põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt takistuste kõrvaldamist siseturu toimimiselt, millega ühtlustatakse siseriiklikke keeldusid seoses hülgetoodetega kauplemisega ühenduse tasandil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

„hüljes” – loivaliste (hülglased, kõrvukhülglased ja morsklased) kõikide liikide isend;

2)

„hülgetoode” – kõik töödeldud või töötlemata tooted, mis on saadud hüljestest, sh liha, õli, rasv, elundid, toorkarusnahad ja karusnahad, pargitud või töödeldud, sh nelinurksete tükkide, risti vm kujul ühendatud karusnahad ning karusnahast valmistatud tooted;

3)

„turulelaskmine” – toote laskmine ühenduse turule, millega muudetakse see tasu eest kättesaadavaks kolmandatele isikutele;

4)

„inuit” – põliselanik inuittide kodumaal, nimelt neis arktika- ja subarktikapiirkondades, kus inuittidel on praegu või traditsiooniliselt põliselanike õigused ja huvid ning keda inuitid loevad oma kogukonna liikmeks, sealhulgas Inupiat, Yupik (Alaska), Inuit, Inuvialuit (Kanada), Kalaallit (Gröönimaa) ja Yupik (Venemaa);

5)

„import” – kauba toomine ühenduse tolliterritooriumile.

a)

lubatakse hülgetoodete importi, kui see on juhuslikku laadi ja hõlmab eranditult reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud kaupu. Nimetatud kaupade laad ega kogus ei tohi olla selline, mis osutab impordi kaubanduslikule otstarbele;

b)

lubatakse turule lasta ka jahi kõrvalsaadustena saadud hülgetooteid, kui jahti oli reguleeritud siseriiklike õigusaktidega ning selle ainuke eesmärk oli mere elusressursside säästev majandamine. Selline turulelaskmine võib toimuda vaid mittetulunduslikul eesmärgil. Nimetatud kaupade laad ega kogus ei tohi olla selline, mis osutab turulelaskmise kaubanduslikule otstarbele.