EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 713/2009,

13. juuli 2009,

millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesoleva määrusega asutatakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (amet).

2.   Ameti ülesanne on aidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) (7) artiklis 35 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) (8) artiklis 39 nimetatud reguleerivatel asutustel täita ühenduse tasandil reguleerimisülesandeid, mida nad liikmesriigi tasandil täidavad, ning vajadusel kooskõlastada nende tegevust.

3.   Kuni ameti tööruumide valmissaamiseni tegutseb amet komisjoni ruumides.

Artikkel 2

Õiguslik seisund

1.   Amet on juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus.

2.   Tal on kõikides liikmesriikides kõige ulatuslikum juriidilisele isikule siseriiklike õigusaktidega antud õigus- ja teovõime. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Ametit esindab direktor.

Artikkel 3

Koosseis

Ameti koosseisu kuuluvad:

Artikkel 4

Ameti toimingute liigid

Amet

II PEATÜKK

ÜLESANDED

Artikkel 5

Üldised ülesanded

Amet võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamuse või soovituse kõikide küsimuste kohta, mis on seotud tema asutamise eesmärgiga.

Artikkel 6

Põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite koostööga seotud ülesanded

1.   Amet esitab komisjonile oma arvamuse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 5 lõikele 2 Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ning vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 5 lõikele 2 Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku põhikirja kavandi, liikmete nimekirja ja töökorra kavandi kohta.

2.   Amet jälgib vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 9 Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ülesannete täitmist ning vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 9 Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ülesannete täitmist.

3.   Amet esitab arvamuse

4.   Juhul kui amet leiab, et määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 9 lõike 2 teise lõigu ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 9 lõike 2 teise lõigu kohaselt esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või ühenduseülese võrkude arengukava kavand ei taga mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist või ei võimalda kolmandatele osapooltele piisavat piiriülese ühenduse taset või ei järgi määruse (EÜ) nr 714/2009 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 või direktiivi 2009/72/EÜ ja direktiivi 2009/73/EÜ asjaomaseid sätteid, esitab ta Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustikule, Euroopa ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile faktilistele asjaoludele rajanevad nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse ning soovitused.

Amet osaleb võrgueeskirjade väljatöötamises vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 6 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 6.

Amet esitab komisjonile mittesiduvad raamsuunised, kui seda taotletakse määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 2 alusel või määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 6 lõike 2 alusel. Amet vaatab mittesiduvad raamsuunised läbi ning esitab need uuesti komisjonile, kui seda taotletakse määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 4 või määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 6 lõike 4 kohaselt.

Amet esitab Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustikule või Euroopa ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule põhjendatud arvamuse võrgueeskirja kohta määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 7 või määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 6 lõike 7 kohaselt.

Amet esitab võrgueeskirja komisjonile ning võib soovitada, et see võetaks vastu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 9 või määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 6 lõike 9 kohaselt. Amet koostab ja esitab komisjonile võrgueeskirja kavandi, kui seda taotletakse määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 10 või määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 6 lõike 10 kohaselt.

5.   Kui Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustik või Euroopa ülekandesüsteemi haldurite võrgustik ei ole rakendanud võrgueeskirja, mis on viimistletud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 2 või määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõike 2 kohaselt, või võrgueeskirja, mis on kehtestatud vastavalt kõnealuste määruste artikli 6 lõigetele 1–10, kuid mida komisjon ei ole vastu võtnud kõnealuste määruste artikli 6 lõike 11 kohaselt, esitab amet komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 9 lõikele 1 või määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 9 lõikele 1.

6.   Amet jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõikele 11 ja vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 6 lõikele 11 vastu võetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude integreerimist ning saavutada mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja turu tõhus toimimine, ning esitab asjakohase aruande komisjonile.

7.   Amet valvab võrkudevahelise ühenduse võimsuse suurendamise projektide rakendamisel tehtud edusammude järele.

8.   Amet jälgib ühenduseülese võrgu arengukavade rakendamist. Kui amet tuvastab ebakõla kava ja selle rakendamise vahel, uurib ta ebakõla põhjuseid ning esitab asjaomastele põhivõrguettevõtjatele ja riiklikele reguleerivatele asutustele või muudele pädevatele asutustele soovitused, et tagada investeeringute rakendamine kooskõlas ühenduseülese võrgu arengukavadega.

9.   Amet jälgib põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite piirkondlikku koostööd määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 12 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 12 kohaselt ning võtab oma arvamuste, soovituste ja otsuste koostamisel nõuetekohaselt arvesse kõnealuse koostöö tulemusi.

Artikkel 7

Riiklike reguleerivate asutustega seotud ülesanded

1.   Amet võtab vastu üksikotsuseid tehnilistes küsimustes, juhul kui selliste otsuste vastuvõtmine on sätestatud direktiividega 2009/72/EÜ, direktiiviga 2009/73/EÜ, määrusega (EÜ) nr 714/2009 või määrusega (EÜ) nr 715/2009.

2.   Amet võib vastavalt oma tööprogrammile või komisjoni taotluse korral teha soovitusi, et aidata reguleerivatel asutustel ja turul tegutsevatel isikutel head tava jagada.

3.   Amet loob raamistiku riiklike reguleerivate asutuste koostööks. Amet edendab riiklike reguleerivate asutuste ja piirkondlike reguleerivate asutuste vahelist koostööd piirkondlikul ja ühenduse tasandil ning võtab oma arvamuste, soovituste ja otsuste koostamisel nõuetekohaselt arvesse kõnealuse koostöö tulemusi. Kui amet leiab, et selline koostöö nõuab siduvaid reegleid, esitab ta komisjonile asjakohased soovitused.

4.   Amet esitab mis tahes reguleeriva asutuse või komisjoni taotlusel faktilistele asjaoludele rajaneva arvamuse reguleeriva asutuse poolt vastu võetud otsuse vastavuse kohta direktiivis 2009/72/EÜ, direktiivis 2009/73/EÜ, määruses (EÜ) nr 714/2009 või määruses (EÜ) nr 715/2009 osutatud suunistele või nimetatud direktiivide või määruste muudele asjakohastele sätetele.

5.   Kui riiklik reguleeriv asutus ei järgi lõikes 4 osutatud arvamust nelja kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest, teavitab amet sellest vastavalt komisjoni ja asjaomast liikmesriiki.

6.   Kui riiklikul reguleerival asutusel tekib konkreetse juhtumi puhul raskusi direktiivis 2009/72/EÜ, direktiivis 2009/73/EÜ, määruses (EÜ) nr 714/2009 või määruses (EÜ) nr 715/2009 osutatud suuniste kohaldamisega, võib ta taotleda ameti arvamust. Amet esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul alates selle taotluse saamisest pärast komisjoniga konsulteerimist.

7.   Amet otsustab vähemalt kahte liikmesriiki ühendava või ühendada võiva elektri- ja maagaasi infrastruktuuri (piiriülene infrastruktuur) juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimused vastavalt artiklile 8.

Artikkel 8

Piiriülese infrastruktuuri juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimustega seotud ülesanded

1.   Amet otsustab piiriülese infrastruktuuri osas reguleerimisküsimusi, mis kuuluvad riiklike reguleerivate asutuste pädevusse, ning mis võivad hõlmata juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimusi ning teeb seda üksnes

Pädevad riiklikud reguleerivad asutused võivad ühiselt taotleda punktis a osutatud ajavahemiku pikendamist kuni kuue kuu võrra.

Oma otsuse väljatöötamisel konsulteerib amet riiklike reguleerivate asutuste ja põhivõrguettevõtjate või ülekandesüsteemi halduritega ning ametit teavitatakse kõigi asjaomaste põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite ettepanekutest ja tähelepanekutest.

2.   Piiriülese infrastruktuuri juurdepääsutingimused hõlmavad järgmist:

3.   Juhul, kui juhtum on ametile esitatud lõike 1 kohaselt,

4.   Komisjon võib vastu võtta suunised olukordade kohta, mille puhul ametil on pädevus otsustada piiriülese infrastruktuuri juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimuste üle. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5.   Kui lõikes 1 märgitud reguleerimisküsimused hõlmavad ka erandeid määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 tähenduses, ei toimu käesolevas määruses sätestatud tähtaegade kuhjumist nendes sätetes sätestatud tähtaegadega.

Artikkel 9

Muud ülesanded

1.   Amet võib anda määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 lõikes 5 sätestatud vabastusi. Samuti võib amet otsustada anda vabastuse direktiivi 2009/73/EÜ artikli 36 lõike 4 kohaselt, kui asjaomane infrastruktuur asub mitme liikmesriigi territooriumil.

2.   Amet esitab komisjoni taotlusel ning määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 3 lõike 1 teise lõigu või määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 3 lõike 1 teise lõigu kohaselt arvamuse riiklike reguleerivate asutuste poolt sertifitseerimise küsimuses vastu võetud otsuste kohta.

Ametile võib selgelt määratletud olukorras, mis on ette nähtud komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 või määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 23 kohaselt vastu võetud suunistega, ja küsimustes, mis on seotud ameti asutamise eesmärgiga, anda lisaülesanded, mis ei hõlma otsustusõigust.

Artikkel 10

Konsultatsioonid ja läbipaistvus

1.   Oma ülesannete täitmisel, eelkõige vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 6 või vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 6 määratletud raamsuuniste väljatöötamisel, aga ka vastavalt nimetatud määruste artiklile 7 võrgueeskirjade muudatusi soovitades, konsulteerib amet turuosaliste, põhivõrguettevõtjate, ülekandesüsteemi haldurite, tarbijate, lõppkasutajate ja vajadusel konkurentsiasutustega ning teeb seda põhjalikult ja varajases staadiumis ja viisil, mis ei kahjusta nimetatud osapoolte asjaomast pädevust, ning avatud ja läbipaistval viisil, eelkõige kui ülesanded seonduvad põhivõrguettevõtjatega või ülekandesüsteemi halduritega.

2.   Amet tagab vajaduse korral üldsusele ja huvitatud pooltele objektiivse, usaldusväärse ja kergesti kättesaadava teabe eelkõige ameti töötulemuste kohta.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklis 6 või vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 6 määratletud raamsuuniste väljatöötamisel või nende määruste artikli 7 kohasel võrgueeskirjade muutmisel toimunud nõupidamiskoosolekute kõik dokumendid ja protokollid avalikustatakse.

3.   Enne määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklis 6 või määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 6 määratletud raamsuuniste vastuvõtmist või enne nimetatud määruste artiklis 7 määratletud võrgueeskirjade muudatuste esitamist märgib amet, mil viisil on nõupidamiste käigus saadud tähelepanekuid arvesse võetud ning põhjendab, kui märkusi ei ole arvesse võetud.

4.   Amet avaldab oma veebisaidil vähemalt haldusnõukogu, reguleerivate asutuste nõukogu ja apellatsiooninõukogu kõigi koosolekute päevakorrad, taustadokumendid ja vajaduse korral protokollid.

Artikkel 11

Elektrienergia ja maagaasi sektoreid käsitlev kontroll ja aruandlus

1.   Amet kontrollib tihedas koostöös komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste riiklike asutustega, sh riiklikud reguleerivad asutused, piiramata konkurentsiasutuste pädevust, elektrienergia ja maagaasi siseturgude toimimist, eelkõige elektri ja maagaasi jaehindu, juurdepääsu võrgule, sh taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale, ning direktiivides 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ sätestatud tarbijate õiguste järgimist.

2.   Amet avalikustab lõikes 1 sätestatud kontrollitegevuse tulemusi käsitleva iga-aastase aruande. Nimetatud aruandes määratleb amet elektrienergia ja maagaasi siseturgude lõpuleviimist takistavad tõkked.

3.   Amet võib oma aastaaruande avaldamisel esitada Euroopa Parlamendile ja komisjonile arvamuse meetmete kohta, mida võiks võtta, et kõrvaldada lõikes 2 nimetatud tõkked.

III PEATÜKK

KORRALDUS

Artikkel 12

Haldusnõukogu

1.   Haldusnõukogusse kuulub üheksa liiget. Igal liikmel on asendusliige. Komisjon määrab kaks liiget ja nende asendusliikmed, Euroopa Parlament määrab kaks liiget ja nende asendusliikmed ning nõukogu määrab viis liiget ja nende asendusliikmed. Euroopa Parlamendi liige ei tohi olla samal ajal ka haldusnõukogu liige. Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ning sama isiku võib ühe korra ametisse tagasi nimetada. Esimesel ametiajal on poole haldusnõukogu liikmetest ja nende asendusliikmetest kõnealuse ametiaja kestuseks kuus aastat.

2.   Haldusnõukogu määrab oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab automaatselt esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb hetkest, mil nad ei ole enam haldusnõukogu liikmed.

3.   Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees. Reguleerivate asutuste nõukogu esimees või kõnealuse nõukogu nimetatud isik ning direktor osalevad arutelus hääleõiguseta, kui haldusnõukogu ei otsusta direktori suhtes teisiti. Haldusnõukogu tuleb korraliseks istungiks kokku vähemalt kaks korda aastas. Ta tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi. Haldusnõukogule osutab sekretäriteenuseid amet.

4.   Haldusnõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohalolevate liikmete häältest, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti. Igal haldusnõukogu liikmel või asendusliikmel on üks hääl.

5.   Töökorras sätestatakse täpsemalt järgmine:

6.   Haldusnõukogu liige ei või olla reguleerivate asutuste nõukogu liige.

7.   Haldusnõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult ja objektiivselt avalikes huvides, küsimata ja aktsepteerimata poliitilisi juhiseid. Selleks teeb iga liige kirjaliku kohustuste deklaratsiooni ja kirjaliku huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu. Kõnealused deklaratsioonid tehakse igal aastal ning need avalikustatakse.

Artikkel 13

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Haldusnõukogu nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist ja selle heakskiitva arvamuse saamist kooskõlas artikli 15 lõikega 2 ametisse direktori, nagu on sätestatud artikli 16 lõikes 2.

2.   Haldusnõukogu nimetab ametlikult ametisse reguleerivate asutuste nõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1.

3.   Haldusnõukogu nimetab ametlikult ametisse apellatsiooninõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 18 lõigetes 1 ja 2.

4.   Haldusnõukogu tagab, et amet saavutab oma eesmärgid ja täidab talle käesoleva määrusega antud ülesanded.

5.   Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist ja pärast reguleerivate asutuste nõukogult artikli 15 lõike 3 kohase heakskiidu saamist iga aasta 30. septembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastast eelarvemenetlust ning see avalikustatakse.

6.   Haldusnõukogu võtab vastu mitmeaastase programmi ja vajadusel muudab seda. Muutmine tugineb hindamisaruandel, mille koostab sõltumatu välisekspert haldusnõukogu taotlusel. Kõnealused dokumendid avalikustatakse.

7.   Haldusnõukogu kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 21–24.

8.   Haldusnõukogu otsustab pärast komisjonilt nõusoleku saamist, kas võtta vastu pärandit, annetusi või toetusi teistest ühenduse allikatest või mis tahes vabatahtlikku sissemakset liikmesriikidest või reguleerivatest asutustest. Haldusnõukogu poolt vastavalt artikli 24 lõikele 5 esitatavas arvamuses käsitletakse üksikasjalikult käesolevas lõikes loetletud rahastamisallikaid.

9.   Haldusnõukogu teostab direktori suhtes distsiplinaarjärelevalvet, konsulteerides seejuures reguleerivate asutuste nõukoguga.

10.   Haldusnõukogu koostab vajaduse korral ameti rakenduseeskirjad personalieeskirja jõustamiseks vastavalt artikli 28 lõikele 2.

11.   Haldusnõukogu võtab vastavalt artiklile 30 kasutusele praktilised meetmed ameti dokumentidele juurdepääsuõiguse rakendamiseks.

12.   Haldusnõukogu võtab vastu ja avaldab artikli 17 lõikes 8 osutatud iga-aastase aruande projekti alusel iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle igal aastal 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Iga-aastane aruanne ameti tegevuse kohta sisaldab reguleerivate asutuste nõukogu heaks kiidetud eraldi osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal.

13.   Haldusnõukogu võtab vastu ja avaldab oma töökorra.

Artikkel 14

Reguleerivate asutuste nõukogu

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu koosseisu kuuluvad

Igast liikmesriigist võib reguleerivate asutuste nõukogusse vastu võtta üksnes ühe riikliku reguleeriva asutuse esindaja.

Iga liikmesriigi reguleeriv asutus nimetab asendusliikme oma olemasoleva personali hulgast.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam reguleerivate asutuste nõukogu liikmed.

3.   Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid oma kohalolevate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Igal liikmel või asendusliikmel on üks hääl.

4.   Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu ja avaldab oma töökorra, milles sätestatakse täpsem hääletamise kord, eelkõige tingimused, mille alusel üks liige võib teist esindada, ning vajaduse korral ka kvoorumitega seotud reeglid. Töökorras võidakse ette näha töö erimeetodid, mida kasutatakse küsimuste arutamisel, mis kerkivad esile seoses piirkondlike koostööalgatustega.

5.   Reguleerivate asutuste nõukogu tegutseb sõltumatult talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites ning piiramata oma liikmete tegevust asjaomase reguleeriva asutuse nimel ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt, komisjonilt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt.

6.   Reguleerivate asutuste nõukogule osutab sekretäriteenuseid amet.

Artikkel 15

Reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu esitab direktorile arvamuse artiklites 5, 6, 7, 8 ja 9 osutatud arvamuste, soovituste või otsuste kohta, mille vastuvõtmine on kaalumisel. Lisaks annab reguleerivate asutuste nõukogu oma pädevusvaldkonnas direktorile suuniseid direktori ülesannete täitmiseks.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu esitab haldusnõukogule oma arvamuse direktorikandidaadi kohta vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja artikli 16 lõikele 2. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb selle otsuse vähemalt oma liikmete 3/4 häälteenamusega.

3.   Vastavalt artikli 13 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 6 ning kooskõlas artikli 23 lõikega 1 koostatud esialgse eelarveprojektiga kinnitab reguleerivate asutuste nõukogu ameti järgmise aasta tegevuse tööprogrammi ja esitab selle igal aastal enne 1. septembrit haldusnõukogule vastuvõtmiseks.

4.   Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab heaks aastaaruande eraldi reguleerimistegevuse osa, nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 12 ja artikli 17 lõikes 8.

5.   Euroopa Parlament võib kutsuda reguleerivate asutuste nõukogu esimehe või tema asetäitja, austades täielikult tema sõltumatust, pädeva komisjoni ette esinema ning selle komisjoni liikmete küsimustele vastama.

Artikkel 16

Direktor

1.   Ametit juhib selle direktor, kes tegutseb kooskõlas artikli 15 lõike 1 teises lauses osutatud suunistega ning (käesolevas määruses sätestatud juhtudel) kooskõlas reguleerivate asutuste nõukogu arvamustega. Olenemata haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukogu asjaomasest rollist, mis on seotud direktori ülesannetega, ei taotle direktor juhiseid valitsustelt, komisjonilt ega muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt üksustelt ega võta vastu selliseid juhiseid.

2.   Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu pärast seda kui reguleerivate asutuste nõukogu on oma soodsa arvamuse andnud, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi asjaomases energiasektoris, vähemalt kolme kandidaadi seast, kelle esitab komisjon pärast avalikku osalemiskutset. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.

3.   Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjon viib üheksa kuu jooksul enne kõnealuse tähtaja lõppu läbi hindamise. Hindamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:

Punkti b puhul viiakse hindamine läbi sõltumatu väliseksperdi abil.

4.   Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast seda, kui ta on uurinud ja kaalunud põhjalikult hindamist ja selle osas reguleerivate asutuste nõukogu esitatud arvamust ning üksnes juhul, kui ameti kohustused ja nõuded seda nõuavad, pikendada direktori ametiaega ühel korral mitte rohkem kui kolmeks aastaks.

5.   Haldusnõukogu teatab direktori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse direktor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

6.   Kui ametiaega ei pikendata, jääb direktor ametisse kuni oma järglase ametissenimetamiseni.

7.   Direktori võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast seda kui haldusnõukogu on saanud selleks reguleerivate asutuste nõukogu nõusoleku. Haldusnõukogu teeb selle otsuse vähemalt oma liikmete 3/4 häälteenamusega.

8.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda direktorit üles esitama oma ülesannete täitmise aruannet. Euroopa Parlament võib samuti kutsuda direktori pädeva parlamendikomisjoni ette esinema ja selle komisjoni liikmete küsimustele vastama.

Artikkel 17

Direktori ülesanded

1.   Direktor esindab ametit ning vastutab selle juhtimise eest.

2.   Direktor valmistab ette haldusnõukogu töö. Ta osaleb haldusnõukogu töös hääleõiguseta.

3.   Direktor võtab vastu ja avaldab artiklites 5, 6, 7, 8 ja 9 osutatud arvamused, soovitused ja otsused, mille suhtes on reguleerivate asutuste nõukogu andnud oma soodsa arvamuse.

4.   Direktor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu suunistele ning haldusnõukogu halduskontrollile.

5.   Direktor võtab kõik vajalikud meetmed, võttes eelkõige vastu sisemised haldusjuhendid ja avaldades teatiseid, et tagada ameti toimimine käesoleva määruse sätete kohaselt.

6.   Direktor koostab igal aastal ameti järgmise aasta tööprogrammi projekti ja esitab selle hiljemalt sama aasta 30. juuniks reguleerivate asutuste nõukogule, Euroopa Parlamendile ja komisjonile.

7.   Direktor koostab artikli 23 lõike 1 kohaselt ameti esialgse eelarveprojekti ning vastutab artikli 24 kohaselt ameti eelarve täitmise eest.

8.   Direktor koostab igal aastal aastaaruande projekti, mis sisaldab eraldi ameti reguleerimistegevust käsitlevat osa ning finants- ja haldusküsimusi käsitlevat osa.

9.   Ameti personali suhtes teostab direktor artikli 28 lõikes 3 sätestatud õigusi.

Artikkel 18

Apellatsiooninõukogu

1.   Apellatsiooninõukogusse kuulub kuus liiget ja kuus asendajat, kes valitakse riiklike reguleerivate asutuste, konkurentsiasutuste või teiste riiklike või ühenduse institutsioonide praeguste või endiste kõrgete ametnike hulgast, kellel on asjakohane töökogemus energeetikasektoris. Apellatsiooninõukogu määrab oma esimehe. Apellatsiooninõukogu otsused võetakse vastu selle kuuest liikmest vähemalt nelja kvalifitseeritud häälteenamusega. Apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.

2.   Apellatsiooninõukogu liikmed määrab komisjoni ettepanekul ametlikult ametisse haldusnõukogu pärast avalikku osalemiskutset ja pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist.

3.   Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuseid tehes sõltumatud. Nad ei lähtu ühestki juhisest. Nad ei tohi täita ametis, selle haldusnõukogus ega reguleerivate asutuste nõukogus mis tahes muid ülesandeid. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul haldusnõukogu teeb pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist otsuse.

4.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

5.   Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 4 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab ta sellest apellatsiooninõukogule. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõikes 4 nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev kaebuse menetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.

6.   Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga. Kui asendaja juhtub olema samas olukorras, määrab esimees asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

7.   Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides. Selleks teevad nad kirjaliku kohustuste deklaratsiooni ja kirjaliku huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu. Kõnealused deklaratsioonid tehakse igal aastal ning need avalikustatakse.

Artikkel 19

Kaebused

1.   Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas riiklikud reguleerivad asutused, võib esitada kaebuse temale adresseeritud ja artiklites 7, 8 või 9 nimetatud otsuse peale või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2.   Kaebus ning selle põhjendus tuleb esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil amet oma otsuse avaldas. Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

3.   Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

4.   Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on piisavalt põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vaja kaebuse menetlusosalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi nõukogu enda poolt saadetud teadete või kaebuse menetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

5.   Apellatsiooninõukogu võib vastavalt käesolevale artiklile kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimase jaoks siduv.

6.   Apellatsiooninõukogu võtab vastu oma töökorra ja avaldab selle.

7.   Amet avaldab apellatsiooninõukogu otsused.

Artikkel 20

Esimese astme kohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine

1.   Esimese astme kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ameti otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.

2.   Kui amet ei suuda otsust teha, võib esimese astme kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklile 232.

3.   Amet peab võtma vajalikud meetmed esimese astme kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

IV PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 21

Ameti eelarve

1.   Ameti tuludeks on eelkõige:

2.   Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

3.   Ameti tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.   Kõik ameti tulud ja kulud tuleb igaks kalendriaastaga kattuvaks majandusaastaks kalkuleerida ja eelarvesse kanda.

Artikkel 22

Lõivud

1.   Amet võib võtta artikli 9 lõike 1 kohase vabastuse taotlemise eest lõivu.

2.   Lõikes 1 osutatud lõivud määrab komisjon.

Artikkel 23

Eelarve koostamine

1.   Direktor koostab igal aastal 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööplaani, ning edastab esialgse eelarveprojekti haldusnõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab haldusnõukogu direktori koostatud esialgse eelarveprojekti alusel ameti järgmise majandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab haldusnõukogu komisjonile 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist esitatakse direktori koostatud projekt reguleerivate asutuste nõukogule, kes võib projekti kohta põhjendatud arvamuse esitada.

2.   Komisjon edastab lõikes 1 osutatud kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

3.   Komisjon sisestab kõnealusest kalkulatsioonist lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti prognoosi, mida ta peab ametikohtade loetelu ja Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele asutamislepingu artikliga 272 ette nähtud korras.

4.   Eelarvepädevad asutused võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

5.   Haldusnõukogu koostab ameti eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles kohandusi.

6.   Haldusnõukogu teatab viivitamata eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju tema ameti eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile. Kui emb-kumb eelarvepädev asutus kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist ameti sellise arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud projekti.

Artikkel 24

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Eelarvevahendeid käsutab direktor, kes täidab ka ameti eelarvet.

2.   Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Ameti peaarvepidaja saadab järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (15) (finantsmäärus), artiklile 128.

3.   Komisjoni peaarvepidaja saadab kontrollikojale iga järgmise eelarveaasta 31. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Kui direktor on saanud kätte kontrollikoja märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt finantsmääruse artiklile 129, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle arvamuse saamiseks haldusnõukogule.

5.   Haldusnõukogu esitab arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.   Hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.   Direktor saadab kontrollikojale vastuse selle märkuste kohta 15. oktoobriks. Ta saadab kõnealuse vastuse koopia haldusnõukogule ja komisjonile.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor viimasele kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta kohaldataks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele aasta N eelarve täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.

Artikkel 25

Finantseeskirjad

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses ameti tegevusvajadustega ja juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Artikkel 26

Pettusevastased meetmed

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (16) sätteid.

2.   Amet ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (17) ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse ameti kõigi töötajate suhtes.

3.   Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha ameti rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 27

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 28

Töötajad

1.   Ameti töötajate, sealhulgas ameti direktori suhtes kohaldatakse personalieeskirju, teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.   Haldusnõukogu võtab personalieeskirjade artikli 110 kohaselt kokkuleppel komisjoniga vastu asjakohased rakenduseeskirjad.

3.   Amet kasutab oma töötajate suhtes õigusi, mis on talle kui ametisse määravale asutusele antud personalieeskirjadega ja talle kui lepinguid sõlmivale asutusele antud teenistustingimustega.

4.   Haldusnõukogu võib vastu võtta sätteid, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ameti juures lähetuses.

Artikkel 29

Ameti vastutus

1.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida amet või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

2.   Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust ameti ees reguleeritakse ameti töötajate suhtes kohaldatavate asjaomaste sätetega.

Artikkel 30

Juurdepääs dokumentidele

1.   Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (18).

2.   Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vajalikud praktilised meetmed vastu hiljemalt 30. märtsil 2010.

3.   Ameti poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustega.

Artikkel 31

Kolmandate riikide osalemine

1.   Amet on osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, kes on sõlminud ühendusega kokkulepped energeetikat ja vajaduse korral keskkonda ning konkurentsi käsitlevate ühenduse õigusaktide vastuvõtmise kohta ning kohaldavad neid.

2.   Vastavalt nende kokkulepete asjakohastele sätetele töötatakse välja kord, millega nähakse eelkõige ette nende riikide ameti töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid, sealhulgas sätted rahaliste osamaksude ja töötajate kohta.

Artikkel 32

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 33

Töökeel

1.   Ameti suhtes rakendatakse nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) (19) sätteid.

2.   Ameti sisemise töökeele otsustab haldusnõukogu.

3.   Ameti tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Hindamine

1.   Komisjon viib sõltumatu väliseksperdi abil läbi ameti tegevuse hindamise. See hõlmab ameti saavutatud tulemusi ja töömeetodeid, pidades silmas ameti eesmärki, ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Nimetatud hindamine põhineb ulatuslikel konsultatsioonidel vastavalt artiklile 10.

2.   Komisjon esitab lõikes 1 osutatud hindamise ameti reguleerivate asutuste nõukogule. Reguleerivate asutuste nõukogu esitab soovitused käesoleva määruse, ameti ning selle töömeetodite muutmise kohta komisjonile, kes võib need soovitused koos oma arvamuse ning asjakohaste ettepanekutega edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjon esitab esimese hindamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kolm aastat pärast esimese direktori ametisseastumist. Edaspidi esitab komisjon hindamise vähemalt iga nelja aasta järel.

Artikkel 35

Jõustumine ja üleminekumeetmed

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Artikleid 5–11 kohaldatakse alates 3. märtsist 2011.

(1)  ELT C 211, 19.8.2008, lk 23.

(2)  ELT C 172, 5.7.2008, lk 55.

(3)  Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 9. jaanuari 2009. aasta ühine seisukoht (ELT C 75 E, 31.3.2009, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 25. juuni 2009. aasta otsus.

(4)  ELT L 296, 14.11.2003, lk 34.

(5)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 37.

(6)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 57.

(7)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 55.

(8)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 94.

(9)  ELT L 262, 22.9.2006, lk 1.

(10)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(11)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(12)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(13)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 15.

(14)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 36.

(15)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(16)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(17)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(18)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(19)  EÜT L 17, 6.10.1958, lk 385/58.