24.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/60

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 607/2009,

14. juuli 2009,

millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999, (1) eriti selle artikleid 52, 56, 63 ja 126a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise IV peatükis on sätestatud teatavate veinitoodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse eeskirjad.

(2)

Et tagada ühenduses registreeritavate päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste vastavus määruses (EÜ) nr 479/2008 sätestatud tingimustele, tuleks asjaomase liikmesriigi asutustel taotlused esmalt riikliku vastuväidete esitamise menetluse käigus läbi vaadata. Edasise kontrolliga tuleks tagada taotluste vastavus käesoleva määruse sätetele ja ühtne lähenemisviis kõigis liikmesriikides ning hoida päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimisel ära kahju kolmandatele pooltele. Seetõttu tuleks kehtestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavate veinitoodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste taotlemise, läbivaatamise, neile vastuväite esitamise ja nende tühistamise menetlusega.

(3)

Tuleks kindlaks määrata, millistel tingimustel saavad füüsilised ja juriidilised isikud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimist taotleda. Eriti tuleks tähelepanu pöörata asjaomase piirkonna kindlaksmääramisele, võttes arvesse tootmispiirkonda ja toote omadusi. Tingimusel et täidetakse toote spetsifikaadis kehtestatud tingimusi, peaks kõigil kindlaks määratud geograafilises piirkonnas tegutsevatel tootjatel olema võimalus registreeritud nimetust kasutada. Geograafilise piirkonna piirid tuleks kindlaks määrata üksikasjalikult, täpselt ja ühemõtteliselt, nii et tootjatel, pädevatel asutustel ja kontrolliasutustel oleks võimalik eksimatult kindlaks teha, kas toimingud on tehtud kindlaks määratud geograafilises piirkonnas.

(4)

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimiseks tuleks kehtestada eraldi eeskirjad.

(5)

Keeld pakendada päritolunimetuse ja geograafilise tähisega veinitooteid ning teha toodete esitlusvälimusega seotud toiminguid mujal kui kindlaks määratud geograafilises piirkonnas kujutab endast kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse piiramist. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt võib selliseid piiranguid kehtestada üksnes siis, kui need on vajalikud, proportsionaalsed ja sobivad selleks, et kaitsta asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise mainet. Kõiki piiranguid tuleks nõuetekohaselt põhjendada kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse seisukohast.

(6)

Tuleks võtta vastu sätted, millega reguleerida tootmist kindlaks määratud piirkonnas. Ühenduses on sellega seoses ka mõned erandid.

(7)

Samuti tuleks üksikasjalikult kindlaks määrata asjaolud, millel põhineb seos geograafilise piirkonna ja lõpptoote tunnuste vahel.

(8)

Ühenduse päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse kantud teave peaks olema kättesaadav ka turustamisahelas osalejatele ja tarbijatele. Selleks et tagada juurdepääs kõigile, tuleks register teha kättesaadavaks elektroonilisel teel.

(9)

Et kaitsta kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähisega veinide omapära ning ühtlustada liikmesriikide õigusnorme, püüeldes võrdsete konkurentsitingimuste loomise poole kogu ühenduses, tuleks kehtestada ühenduse tasandi õigusraamistik, millega reguleerida selliste veinide kontrolli ja millega liikmesriikide erieeskirjad peavad kooskõlas olema. Nimetatud kontrolli abil peaks olema võimalik parandada asjaomaste toodete jälgitavust ning määrata täpselt kindlaks, mida kontroll peab hõlmama. Konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks peaks kontrolli tegema jooksvalt sõltumatu asutus.

(10)

Et tagada määruse (EÜ) nr 479/2008 sidus rakendamine, tuleks koostada näidised kaitsetaotluste, vastuväidete, muutmistaotluste ja tühistamistaotluste jaoks.

(11)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise V peatükiga on kehtestatud üldsätted kaitstud traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta teatavate veinitoodete puhul.

(12)

Juba ammusest ajast on ühenduses veinitoodete puhul reguleeritud ja kaitstud teatavate nimetuste kasutamist (peale päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste). Sellised traditsioonilised nimetused juhivad tarbija tähelepanu teatavale valmistamis- või laagerdamisviisile või omadusele, värvusele, koha eripärale või mõnele kindlale önoloogilisele sündmusele. Ausa konkurentsi tagamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks tuleks selliste nimetuste kehtestamise, tunnustamise, kaitse ja kasutamise jaoks kehtestada ühine raamistik.

(13)

Traditsiooniliste nimetuste kasutamist kolmandate riikide veinidel lubatakse tarbija eksitamise vältimiseks tingimusel, et need täidavad neidsamu või samaväärseid tingimusi, mida nõutakse liikmesriikide toodetelt. Veel enam, kuna paljudes kolmandates riikides ei ole ühenduse õigussüsteemiga samaväärseid riiklikke nõudeid, tuleks kehtestada teatavad nõuded kolmandate riikide kutseala esindusorganisatsioonide tasandil, et saavutada samasugused tagatised kui ühenduse eeskirjadega ette nähtud.

(14)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise VI peatükiga on kehtestatud üldsätted teatavate veinitoodete märgistuse ja esitlusvälimuse kohta.

(15)

Toiduainete märgistamise kohta on sätestatud eeskirju esimeses nõukogu direktiivis 89/104/EMÜ, (2) nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivis 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/13/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivis 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta (5). Neid eeskirju kohaldatakse ka veinitoodete suhtes, välja arvatud asjaomastes direktiivides sõnaselgelt välistatud juhtudel.

(16)

Määrusega (EÜ) nr 479/2008 ühtlustatakse kõigi veinitoodete märgistus ja võimaldatakse kasutada ka muid kui ühenduse õigusnormides sõnaselgelt ette nähtud nimetuste nimetusi, tingimusel et need kajastavad olukorda tõeselt.

(17)

Määruses (EÜ) nr 479/2008 on sätestatud, et tuleb ette näha tingimused, mille alusel kasutada teatavaid nimetusi, sealhulgas seoses päritolu, villija, tootja, importijaga jne. Mõne puhul neist on siseturu tõrgeteta toimimiseks vajalikud ühenduse tasandi eeskirjad. Sellised eeskirjad peaksid üldiselt rajanema olemasolevatel sätetel. Muudel juhtudel peaksid liikmesriigid ise kehtestama (ühenduse õigusnormidega kooskõlas olevad) eeskirjad oma territooriumil toodetava veini jaoks, et need oleksid välja töötatud tootjale võimalikult lähedal. Siiski tuleks tagada selliste eeskirjade läbipaistvus.

(18)

Tarbijate elu lihtsustamiseks tuleks koondada teatav kohustuslik teave mahutil ühele nägemisväljale, sätestada lubatud hälve tegeliku alkoholisisalduse märkimisel ning võtta arvesse asjaomaste toodete eripära.

(19)

Olemasolevad toidupartiide tähistamise ja märgistamise eeskirjad on osutunud kasulikuks, mistõttu tuleks need aluseks võtta.

(20)

Selliste nimetuste kasutamist, mis on seotud viinamarjade mahepõllumajandusliku tootmisega, reguleeritakse üksnes nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta, (6) ning neid kohaldatakse kõigi veinitoodete suhtes.

(21)

Pliid sisaldavate kapslite kasutamine määrusega (EÜ) nr 479/2008 reguleeritavaid tooteid sisaldavate mahutite sulgurite katmisel peaks olema jätkuvalt keelustatud, et vältida eelkõige veini saastumist, näiteks juhusliku kokkupuute tõttu sellise kapsliga, aga ka selleks, et hoida ära keskkonnareostuse ohtu pliid sisaldavate kapslite esinemise tõttu jäätmete hulgas.

(22)

Toote jälgitavuse ja läbipaistvuse huvides tuleks kehtestada uued lähtekohale viitamise eeskirjad.

(23)

Viited viinamarjasordile ja aastakäigule veinide puhul, millel ei ole päritolunimetust või geograafilist tähist, vajavad eraldi rakendussätteid.

(24)

Nii ühenduses kui ka kolmandates riikides kasutatakse mõne toote puhul tavapäraselt kindat tüüpi pudelit. Pudelid võivad tänu pikaajalisele kasutamisele kujutada tarbija jaoks viidet toote tunnustele või päritolule. Seetõttu tuleks võimaldada sellist tüüpi pudelite kasutamist üksnes asjakohaste veinide puhul.

(25)

Tarbijate eksitamise ja ebaausa konkurentsi vältimiseks tuleks ühenduse turul ringlevate kolmandate riikide veinitoodete märgistamise eeskirjad ühtlustada nii suures ulatuses kui võimalik ühenduse veinitoodete jaoks kehtestatud korraga. Siiski tuleks tähelepanu pöörata ka kolmandate riikide tootmistingimuste, veinivalmistustraditsioonide ja õigusnormide erinevusele.

(26)

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete ning nende turuosa ja tarbijate ootuste erinevuste tõttu tuleks eeskirju tooteti eristada, eelkõige seoses vabatahtlike märgetega, mida kasutatakse teatavate kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul, millel siiski on viide viinamarjasordile ja aastakäigule (nn sordiveinid), kui nad vastavad teatavatele sertifitseerimistingimustele. Seega tuleks selleks, et eristada kaitstud päritolunimetuseta ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide hulgas neid, mis kuuluvad alamkategooriasse „sordiveinid”, nendest, millel sellist võimalust ei ole, näha vabatahtlike märgete kasutamise suhtes ette eraldi eeskirjad ühest küljest kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega veinide jaoks ja teisest küljest kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide jaoks, võttes arvesse, et viimaste hulka kuuluvad ka nn sordiveinid.

(27)

Tuleks võtta meetmed senistelt veinisektori õigusnormidelt (eelkõige nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (7)) käesolevale määrusele ülemineku hõlbustamiseks, et vältida ettevõtjatele ülemäärase halduskoorma põhjustamist. Selleks et võimaldada ühenduses ja kolmandates riikides tegutsevatel ettevõtjatel uute märgistusnõuetega kohaneda, tuleks ette näha asjaomane üleminekuperiood. Seega tuleks võtta sätteid, mille abil võimaldada jätkata üleminekuperioodi jooksul seni kehtinud eeskirjade alusel märgistatud toodete turustamist.

(28)

Suure halduskoormuse tõttu ei ole teatavatel liikmesriikidel võimalik kehtestada määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 järgimiseks vajalikke seadusi, määrusi ja haldussätteid 1. augustiks 2009. Et tagada ettevõtjate ja pädevate asutuste tegutsemisvõime pärast nimetatud kuupäeva, tuleks kehtestada üleminekuperiood ja võtta vastu üleminekusätted.

(29)

Käesoleva määruse sätted ei tohi mõjutada asutamislepingu artiklis 133 ette nähtud menetluste kohaselt kolmandate riikidega sõlmitud lepingute alusel kokku lepitud erieeskirju.

(30)

Uued üksikasjalikud eeskirjad, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise IV, V ja VI peatüki rakendamiseks, peaksid asendama praegu kehtivad õigusaktid, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakendamiseks. Komisjoni 24. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1607/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini käsitleva jaotise osas, (8) ning komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas, (9) tuleks seega kehtetuks tunnistada.

(31)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikliga 128 tunnistatakse kehtetuks veinisektoris praegu kehtivad nõukogu õigusaktid, sealhulgas käesoleva määrusega hõlmatavates küsimustes. Et vältida kauplemisraskusi, võimaldada ettevõtjate jaoks sujuvat üleminekut ja näha liikmesriikide jaoks ette piisavalt palju aega rakendusmeetmete vastuvõtmiseks, tuleks kehtestada asjakohased üleminekuperioodid.

(32)

Käesolevas määruses sätestatud üksikasjalikud eeskirjad peaksid jõustuma samal kuupäeval kui määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise IV, V ja VI peatükk.

(33)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega sätestatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige seoses järgmisega:

a)

kõnealuse jaotise IV peatüki sätted, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud toodete kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid;

b)

kõnealuse jaotise V peatüki sätted, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud toodete traditsioonilisi nimetusi;

c)

kõnealuse jaotise VI peatüki sätted, mis käsitlevad teatavate veinitoodete märgistust ja esitlusvälimust.

II PEATÜKK

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSED JA KAITSTUD GEOGRAAFILISED TÄHISED

1. JAGU

Kaitsetaotlus

Artikkel 2

Taotleja

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 37 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla üksiktootja, kui:

a)

ta on kindlaks määratud geograafilise piirkonna ainus tootja ning

b)

asjaomasel piirkonnal on ümbritsevatest piirkondadest, kui nendel on päritolunimetus või geograafiline tähis, olulisel määral erinevad omadused või kui toode erineb tunnustelt ümbritsevatest piirkondadest saadavatest toodetest.

2.   Liikmesriik, kolmas riik ja nende pädevad asutused ei ole määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 37 tähenduses taotlejad.

Artikkel 3

Kaitsetaotlus

Kaitsetaotlus koosneb määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 35 või 36 kohaselt ette nähtud dokumentidest ning tootespetsifikaadi ja koonddokumendi elektroonilisest koopiast.

Kaitsetaotlus ning koonddokument koostatakse kooskõlas käesoleva määrus I ja II lisas toodud näidistega.

Artikkel 4

Nimi

1.   Kaitstav nimi registreeritakse üksnes keel(t)es, mida kasutatakse toote kirjeldamiseks kindlaks määratud geograafilises piirkonnas.

2.   Nimi registreeritakse algupärasel kirjakujul.

Artikkel 5

Geograafilise piirkonna kindlaksmääramine

Geograafiline piirkond määratakse kindlaks üksikasjalikult, täpselt ja ühemõtteliselt.

Artikkel 6

Tootmine kindlaks määratud geograafilises piirkonnas

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja punkti b alapunkti iii ning käesoleva artikli tähenduses hõlmab mõiste „tootmine” igasuguseid toiminguid alates viinamarjade koristamisest kuni veinivalmistamise lõpuni, kuid mitte valmistusjärgset protsessi.

2.   Kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul peab viinamarjakogus, mis võib määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt pärineda väljastpoolt kindlaks määratud geograafilist piirkonda (kuni 15 %), pärinema asjaomasest liikmesriigist või kolmandast riigist, kus kindlaks määratud piirkond asub.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunktist ii kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 (10) (veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangute kohta) III lisa B osa punkti 3.

4.   Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunktist iii ja lõike 1 punkti b alapunktist iii ning tingimusel, et tootespetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda:

a)

asjaomase kindlaks määratud piirkonna vahetus läheduses asuval alal;

b)

sama haldusüksuse või naaberhaldusüksuse territooriumil, kooskõlas riiklike sätetega;

c)

piiriülese päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul ning siis, kui kahe või mitme liikmesriigi või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel on sõlmitud kontrollimeetmete leping, võib kaitstud päritolunimetusega ja geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda alal, mis asub kindlaks määratud piirkonna vahetus läheduses.

Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti b alapunktist iii ja tingimusel, et see on spetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud geograafilise tähisega veine jätkuvalt veiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust kuni 31. detsembrini 2012.

Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunktist iii ja tingimusel, et see on spetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetusega tooteid jätkuvalt vahuveiniks ja poolvahuveiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust, kui see oli tavaks enne 1. märtsi 1986.

Artikkel 7

Seos

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punktis g osutatud seose suhtes täpsustatakse, mil viisil mõjutavad kindlaks määratud geograafilise piirkonna omadused lõpptoodet.

Kui taotlus hõlmab eri kategooriate viinamarjasaaduseid, täpsustatakse seos geograafilise piirkonnaga iga kategooria puhul eraldi.

2.   Päritolunimetuse puhul esitatakse spetsifikaadis järgmised andmed:

a)

üksikasjalik kirjeldus geograafilise piirkonna tunnuste, eelkõige looduslike tingimuste ja inimtegevuse kohta, mis on seose suhtes olulised;

b)

üksikasjalik kirjeldus toote omaduste ja tunnuste kohta, mis tulenevad valdavalt või eranditult geograafilisest piirkonnast;

c)

punktis a osutatud üksikasjade ja punktis b osutatud üksikasjade põhjuslik seos.

3.   Geograafilise tähise puhul esitatakse spetsifikaadis järgmised andmed:

a)

üksikasjalik kirjeldus geograafilise piirkonna tunnuste kohta, mis on seose suhtes olulised;

b)

üksikasjalik kirjeldus toote eriomaduse, maine või muu tunnusjoone kohta, mis tuleneb geograafilisest piirkonnast;

c)

punktis a osutatud üksikasjade ja punktis b osutatud üksikasjade põhjuslik seos.

4.   Geograafilise tähise puhul peab olema spetsifikaadis kirjas, kas see põhineb geograafilisest piirkonnast tuleneval eriomadusel, mainel või muul tunnusjoonel.

Artikkel 8

Pakendamine kindlaks määratud geograafilises piirkonnas

Kui spetsifikaadis on määratud, et toote pakendamine peab kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkti h nõuetega toimuma kindlaks määratud geograafilises piirkonnas või selle vahetus läheduses, tuleb esitada sellise nõude kohta asjaomase toote omadustest lähtuv põhjendus.

2. JAGU

Taotluse läbivaatamine komisjonis

Artikkel 9

Taotluse kättesaamine

1.   Taotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2.   Komisjon märgib taotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või asjaomases kolmandas riigis tegutsev taotleja saab taotluse kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)

registreerimisnumber;

b)

registreeritav nimi;

c)

taotluse lehekülgede arv;

d)

taotluse kättesaamise kuupäev.

Artikkel 10

Piiriüleste taotluste esitamine

1.   Piiriülese taotluse puhul võivad piiriülese geograafilise piirkonna nimele teha ühisavalduse kaks või enam kõnealust piirkonda esindavat tootjarühma.

2.   Kui taotlusega on seotud üksnes liikmesriigid, kohaldatakse kõigis asjaomastes liikmesriikides määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 38 osutatud siseriiklikku eelmenetlust.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõike 5 kohaldamisel edastab piiriülese taotluse komisjonile kõigi asjaomaste liikmesriikide nimel üks liikmesriik ning lisab kõigi teiste liikmesriikide volitused, mille alusel ta nende nimel taotluse esitab.

3.   Kui piiriülene taotlus hõlmab üksnes kolmandaid riike, esitab komisjonile taotluse kas üks tootjarühm kõigi teiste nimel või üks kolmas riik kõigi teiste nimel, kusjuures taotlus sisaldab järgmist:

a)

tõendid määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud tingimustele vastamise kohta;

b)

tõend kaitse kohta asjaomastes kolmandates riikides;

c)

lõikes 2 osutatud volitus kõigilt teistelt kolmandatelt riikidelt.

4.   Kui piiriülene taotlus hõlmab vähemalt ühte liikmesriiki ja ühte kolmandat riiki, kohaldatakse kõigis asjaomastes liikmesriikides määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 38 osutatud siseriiklikku eelmenetlust. Taotluse esitab komisjonile üks liikmesriik, üks kolmas riik või üks kolmanda riigi tootjarühm ning see sisaldab järgmist:

a)

tõendid määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud tingimustele vastamise kohta;

b)

tõend kaitse kohta asjaomastes kolmandates riikides;

c)

lõikes 2 osutatud volitus kõigilt teistelt liikmes- ja kolmandatelt riikidelt.

5.   Komisjon edastab kõik asjakohased otsused ja teabe liikmesriigile, kolmandale riigile või kolmandas riigis tegutsevatele tootjarühmadele, kes käesoleva artikli lõigetes 2, 3 või 4 osutatud piiriülese taotluse esitasid.

Artikkel 11

Taotluste vastuvõetavus

1.   Taotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et I lisas esitatud registreerimistaotluse vorm on täidetud ja taotlusele on lisatud kõik tõendavad dokumendid.

2.   Vastuvõetavaks loetud registreerimistaotlusest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

Kui taotlusvorm on täitmata või osaliselt täidetud või kui lõikes 1 osutatud tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal registreerimistaotlusega või kui mõni dokument puudub, teatab komisjon taotlejale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse vastuvõetamatuna tagasi. Taotluse tagasilükkamisest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

Artikkel 12

Nõuetele vastavuse hindamine

1.   Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlus, mis loetakse vastuvõetavaks, ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud nõuetele, teavitab komisjon asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat taotluse tagasilükkamise põhjustest, sätestades tähtaja taotluse tagasivõtmiseks või muutmiseks või märkuste esitamiseks.

2.   Kui asjassepuutuva liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ei kõrvalda tähtaja jooksul registreerimise takistusi, lükkab komisjon taotluse kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 39 lõikega 3 tagasi.

3.   Otsuse lükata päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus tagasi teeb komisjon kättesaadavate dokumentide ja teabe põhjal. Taotluse tagasilükkamise otsusest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

3. JAGU

Vastuväite esitamise menetlus

Artikkel 13

Riiklik vastuväidete esitamise menetlus piirüleste taotluste puhul

Kui piiriülene taotlus hõlmab ainult liikmesriike või vähemalt ühte liikmesriiki ja ühte kolmandat riiki, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõike 3 kohaldamisel vastuväidete esitamise menetlust kõikides asjaomastes liikmesriikides.

Artikkel 14

Vastuväite esitamise kord ühenduse menetluse käigus

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 40 osutatud vastuväited koostatakse käesoleva määruse III lisas toodud vormi põhjal. Vastuväide esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Vastuväite esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal vastuväide kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2.   Komisjon märgib vastuväite osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Vastuväite esitaja saab vastuväite kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)

registreerimisnumber;

b)

vastuväite lehekülgede arv;

c)

vastuväite kättesaamise kuupäev.

Artikkel 15

Vastuväite vastuvõetavus ühenduse menetluse käigus

1.   Vastuväide loetakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 40 kohaselt vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et selles viidatakse varasemale õigusele / varasematele õigustele ja vastuväite alusele, ning komisjon saab vastuväite kätte kehtestatud tähtaja jooksul.

2.   Kui vastuväide esitatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 43 lõike 2 kohaselt varasema kaubamärgi maine ja tuntuse tõttu, lisatakse vastuväitele tõend varasema kaubamärgi taotlemise, registreerimise või kasutamise kohta, näiteks registreerimisakt või kaubamärgi kasutamise tõend, ning samuti tõend kaubamärgi maine ja tuntuse kohta.

3.   Nõuetekohaselt põhistatud vastuväites sisalduvad üksikasjalik kirjeldus vastuväitega seotud asjaoludest, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

Varasema kaubamärgi kasutamist tõendav teave ja tõendusmaterjal kajastab varasema kaubamärgi kasutamise kohta, kestust, ulatust ja laadi ning kaubamärgi mainet ja tuntust.

4.   Kui lõigetes 1–3 osutatud üksikasjalikku kirjeldust varasema õiguse, selle aluste ja asjaolude kohta, tõendusmaterjali või märkusi või tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal vastuväitega või kui mõni dokument puudub, teatab komisjon vastuväite esitajale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon vastuväite tagasi. Vastuväite tagasilükkamisest teavitatakse vastuväite esitajat ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

5.   Vastuvõetavaks loetud vastuväitest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

Artikkel 16

Vastuväite menetlemine ühenduse menetluse käigus

1.   Kui komisjon ei lükka vastuväidet artikli 15 lõike 4 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale ning kutsub viimast üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Nimetatud kahekuulise perioodi jooksul saadud tähelepanekud edastatakse vastuväite esitajale.

Vastuväite menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2.   Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ega vastuväite esitaja ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon vastuväite kohta otsuse.

3.   Otsuse lükata päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus tagasi või päritolunimetus või geograafiline tähis registreerida teeb komisjon kättesaadava tõendusmaterjali põhjal. Vastuväite tagasilükkamisest teavitatakse vastuväite esitajat ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

4.   Mitme vastuväite puhul võib pärast ühe või mitme vastuväite esialgset läbivaatamist selguda, et registreerimistaotlust ei ole võimalik rahuldada; sellisel juhul võib komisjon muud vastuväitemenetlused peatada. Komisjon teatab teiste vastuväidete esitajatele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui taotlus lükatakse tagasi, loetakse peatatud vastuväitemenetlused lõpetatuks ja vastuväidete esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

4. JAGU

Kaitse

Artikkel 17

Otsus kaitse alla võtmise kohta

1.   Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtmise taotlust ei lükata artiklite 11, 12, 16 või 28 kohaselt tagasi, teeb komisjon otsuse võtta päritolunimetus või geograafiline tähis kaitse alla.

2.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 41 kohane otsus kaitse alla võtmise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Register

1.   Komisjon peab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 46 kohast „kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrit” (edaspidi „register”).

2.   Päritolunimetused ja geograafilised tähised, mis võetakse kaitse alla, kantakse registrisse.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 1 kohaselt registreeritud nimetuste puhul kannab komisjon registrisse lõikes 3 sätestatud andmed, välja arvatud punktis f osutatud andmed.

3.   Komisjon kannab registrisse järgmised andmed:

a)

toote/toodete registreeritud nimi;

b)

märge selle kohta, et nimi on kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisena;

c)

päritoluriigi/päritoluriikide nimi;

d)

registreerimise kuupäev;

e)

viide õigusaktile, millega nimetus registreeritakse;

f)

viide koonddokumendile.

Artikkel 19

Kaitse

1.   Päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitse kehtib alates selle registrisse kandmise kuupäevast.

2.   Juhul kui kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist kasutatakse ebaseaduslikult, võtab liikmesriigi pädev asutus määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 4 kohaselt omal initsiatiivil või poole taotlusel vajalikud meetmed sellise kasutuse lõpetamiseks ning asjaomase toote turustamise ja ekspordi tõkestamiseks.

3.   Päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitset kohaldatakse kogu nimetuse, sealhulgas selle oluliste osade suhtes, eeldusel et osi on võimalik eristada. Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise eristamatud ja üldnimelised osad ei kuulu kaitse alla.

5. JAGU

Muudatused ja tühistamine

Artikkel 20

Spetsifikaadi ja koonddokumendi muutmine

1.   Kui määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 37 kohane päritolunimetuse või geograafilise tähise taotleja soovib esitada spetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse, koostatakse see käesoleva määruse IV lisa põhjal.

2.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 49 lõike 1 kohane spetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et kõnealuse määruse artikli 35 lõike 2 alusel nõutav teave on edastatud täielikult ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusvorm on täidetud.

3.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 49 lõike 2 esimese lause kohaldamisel kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 18 mutatis mutandis.

4.   Muudatus loetakse väheoluliseks, kui:

a)

see ei puuduta toote olemuslikke tunnusjooni;

b)

see ei muuda seost;

c)

see ei too kaasa toote nime või nimeosa muutmist;

d)

see ei too kaasa kindlaks määratud geograafilise piirkonna muutmist;

e)

see ei too kaasa muid toote turustamise piiranguid.

5.   Kui spetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse esitab keegi teine kui esialgne taotleja, teatab komisjon sellest esialgsele taotlejale.

6.   Kui komisjon nõustub spetsifikaati tehtava muudatusega, mis mõjutab registrisse kantud andmeid või nõuab nende muutmist, kustutab ta registrist algsed andmed ja kannab sinna asjaomase otsuse jõustumise kuupäeva seisuga uued andmed.

Artikkel 21

Tühistamistaotluse esitamine

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 50 osutatud tühistamistaotlus koostatakse käesoleva määruse V lisas toodud vormi põhjal. Tühistamistaotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Tühistamistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2.   Komisjon märgib tühistamistaotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Tühistamistaotluse autorile saadetakse taotluse kättesaamise kohta teade, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)

registreerimisnumber;

b)

taotluse lehekülgede arv;

c)

taotluse kättesaamise kuupäev.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui tühistamise algatab komisjon.

Artikkel 22

Tühistamistaotluste vastuvõetavus

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 50 kohane tühistamistaotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et selles:

a)

osutatakse tühistamistaotluse autori õiguspärasele huvile, põhjustele ja seisukohtadele;

b)

osutatakse tühistamise alusele;

c)

viidatakse tühistamistaotlust toetavale avaldusele, mille on teinud liikmesriik või kolmas riik, kus on tühistamistaotluse autori elukoht või registrijärgne asukoht.

2.   Nõuetekohaselt põhistatud tühistamistaotluses sisalduvad tühistamist õigustavate asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

3.   Kui tühistamise põhjuste ja asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, tõendusmaterjali või märkusi või lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal tühistamistaotlusega, teatab komisjon tühistamistaotluse autorile sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon tühistamistaotluse tagasi. Tühistamistaotluse tagasilükkamisest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

4.   Tühistamistaotlusest, mis loetakse vastuvõetavaks, ning komisjoni omaalgatuslikust tühistamismenetlusest teatakse liikmesriigi või kolmanda riigi asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale, kelle päritolunimetus või geograafiline tähis tühistatakse.

Artikkel 23

Tühistamistaotluse menetlemine

1.   Kui komisjon ei lükka tühistamistaotlust artikli 22 lõike 3 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale tootjale ning kutsub teda üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Kõik kahe kuu jooksul laekuvad tähelepanekud edastatakse vajaduse korral tühistamistaotluse autorile.

Tühistamistaotluse menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2.   Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ega tühistamistaotluse autor ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon tühistamise kohta oma otsuse.

3.   Otsuse tühistada päritolunimetus või geograafiline tähis teeb komisjon kättesaadava tõendusmaterjali põhjal. Komisjon teeb tühistamisotsuse juhul, kui päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinitoode ei vasta enam spetsifikaadile või kui vastavus spetsifikaadile ei ole enam tagatud, eelkõige juhul, kui see ei vasta enam või eeldatavalt lähitulevikus määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 35 sätestatud nõuetele.

Tühistamisotsusest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

4.   Mitme tühistamistaotluse puhul võib pärast ühe või mitme taotluse esialgset läbivaatamist selguda, et asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsmist ei ole võimalik jätkata, mistõttu võib komisjon muud tühistamismenetlused peatada. Komisjon teatab teiste tühistamistaotluste autoritele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse tühistatakse, loetakse peatatud tühistamismenetlused lõpetatuks ning tühistamistaotluste autoritele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

5.   Tühistamise jõustumisel kustutab komisjon nime registrist.

6. JAGU

Kontrollid

Artikkel 24

Ettevõtjate deklaratsioonid

Iga ettevõtja kohta, kes soovib osaleda kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote valmistamis- või pakendamisprotsessis või selle mõnes etapis, esitatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 47 osutatud pädevale kontrolliasutusele deklaratsioon.

Artikkel 25

Iga-aastane kontroll

1.   Iga-aastane kontroll, mida määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 48 lõike 1 kohaselt korraldab pädev kontrolliasutus, seisneb järgmises:

a)

päritolunimetusega kaitstud toodete organoleptiline ja analüütiline uuring;

b)

geograafilise tähisega kaitstud toodete analüütiline uuring üksinda või nii analüütiline kui ka organoleptiline uuring;

c)

spetsifikaadis sätestatud nõuetele vastavuse kontroll.

Iga-aastane kontroll tehakse liikmesriigis, kus toode on spetsifikaadi kohaselt valmistatud, ning järgmisel teel:

a)

riskianalüüsil põhinev juhuslik kontroll;

b)

pisteline kontroll või

c)

süstemaatiline kontroll.

Juhusliku kontrolli puhul valivad liikmesriigid kindla arvu ettevõtjaid, keda nad kontrollivad.

Pistelise kontrolli puhul tagavad liikmesriigid, et arvu, laadi ja sageduse poolest tagab see ülevaate kogu asjaomase kindlaks määratud geograafilise piirkonna toodangust ja vastab turustatavate või turustamise eesmärgil säilitatavate veinitoodete kogusele.

Juhuslikku kontrolli võib pistelise kontrolliga kombineerida.

2.   Lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b nimetatud uuringud tehakse anonüümsete proovidega, nende abil peab saama kinnitada, et uuritaval tootel on asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise spetsifikaadis kirjeldatud omadused ja tunnused, ning neid võib teha valmistamisprotsessi igas etapis, sealhulgas pakendamise etapis. Võetavad proovid peavad esindama peamisi ettevõtja vallatavaid veine.

3.   Lõike 1 esimese lõigu punkti c kohase spetsifikaadile vastavuse kontrolli puhul kontrollib kontrolliasutus:

a)

ettevõtja tööruume, sealhulgas seda, kas ettevõtjal on võimalik spetsifikaadis sätestatud nõudeid järgida;

b)

tooteid, olenemata sellest, millises valmistamisprotsessi etapis need on, sealhulgas pakendamisel olevaid tooteid, olles selleks eelnevalt koostanud kõiki valmistusprotsessi etappe hõlmava kontrollikava ja teinud selle ettevõtjale teatavaks.

4.   Iga-aastase kontrolli abil tagatakse see, et toote puhul kasutatakse asjaomast kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist üksnes juhul, kui:

a)

lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b ja lõikes 2 osutatud uuringute tulemused näitavad, et asjaomane toode vastab piirväärtustele ning sellel on kõik päritolunimetuse või geograafilise tähise puhul nõutavad tunnused;

b)

toode vastab lõikes 3 sätestatud kontrollimise tulemustelt muudele spetsifikaadis sätestatud nõuetele.

5.   Toodet, mis ei vasta käesolevas artiklis sätestatud tingimustele, võib eeldusel, et see vastab muudele õigusnormidele, turule lasta, kuid üksnes ilma asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähiseta.

6.   Piiriülese kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise puhul võib kontrolli teha ükskõik kumma asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähisega seotud liikmesriigi pädev asutus.

7.   Juhul kui iga-aastast kontrolli tehakse toote pakendamise etapis, mis toimub liikmesriigis, kus toode ei ole valmistatud, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 555/2008 (11) artiklit 84.

8.   Lõikeid 1–7 kohaldatakse päritolunimetusega ja geograafilise tähisega veinide suhtes, mille päritolunimetuse või geograafilise tähise puhul on täidetud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõikes 5 osutatud nõuded.

Artikkel 26

Analüütiline ja organoleptiline uuring

Artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud analüütiline ja organoleptiline uuring seisneb järgmises:

a)

asjaomase veini analüüs, mille puhul mõõdetakse järgmisi iseloomulikke omadusi:

i)

füüsilise ja keemilise analüüsi teel:

—

üld- ja tegelik alkoholisisaldus;

—

üldsuhkrusisaldus fruktoosi ja glükoosina (sealhulgas igasugune sahharoos poolvahuveinide ja vahuveinide puhul);

—

üldhappesus;

—

lenduvate hapete sisaldus;

—

üldine vääveldioksiidi sisaldus;

ii)

täiendava analüüsi teel:

—

süsinikdioksiidi sisaldus (poolvahuveinide ja vahuveinide puhul ülerõhk baarides temperatuuril 20 °C);

—

muud iseloomulikud omadused, mille mõõtmine on ette nähtud liikmesriigi õigusaktide või asjaomase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise spetsifikaadiga;

b)

organoleptiline uuring, mille abil hinnatakse toote välimust, lõhna ja maitset.

Artikkel 27

Kolmandast riigist pärit toote kontrollimine

Kui kolmanda riigi vein on kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega, saadab asjaomane kolmas riik komisjonile nõudmise korral teabe määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 48 lõikes 2 osutatud pädeva asutuse ning kontrolliga hõlmatud aspektide kohta, samuti tõendi selle kohta, et asjaomane vein vastab kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähise tingimustele.

7. JAGU

Muutmine geograafiliseks tähiseks

Artikkel 28

Taotlus

1.   Asjaomane liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse muutmist kaitstud geograafiliseks tähiseks, kui toode ei vasta enam kaitstud päritolunimetuse spetsifikaadile või ei ole seda vastavust võimalik tagada.

Komisjonile esitatav muutmistaotlus koostatakse käesoleva määruse VI lisas toodud näidise põhjal. Muutmistaotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Muutmistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse.

2.   Kui geograafiliseks tähiseks muutmise taotlus ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud nõuetele, teavitab komisjon asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat taotluse tagasilükkamise põhjustest, kutsudes teda üles võtma taotluse tagasi või parandama seda või esitama selle kohta märkusi kahe kuu jooksul.

3.   Kui asjassepuutuva liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ei kõrvalda tähtaja jooksul geograafiliseks tähiseks muutmise takistusi, lükkab komisjon taotluse tagasi.

4.   Otsuse lükata muutmise taotlus tagasi teeb komisjon kättesaadavate dokumentide ja teabe põhjal. Taotluse tagasilükkamise otsusest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

5.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklit 40 ja artikli 49 lõiget 1 ei kohaldata.

III PEATÜKK

TRADITSIOONILISED NIMETUSED

1. JAGU

Taotlus

Artikkel 29

Taotlejad

1.   Liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon võib esitada komisjonile taotluse võtta kaitse alla traditsiooniline nimetus määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 tähenduses.

2.   „Kutseala esindusorganisatsioon” – tootjaorganisatsioon või ühtede ja samade eeskirjade järgi tegutsev tootjaorganisatsioonide ühendus, mis tegutseb veini päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonnas / piirkondades ning hõlmab vähemalt kahte kolmandikku kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonna / piirkondade tootjatest ja katab vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse piirkonna / piirkondade toodangust. Kutseala esindusorganisatsioon võib esitada taotluse üksnes nende veinide suhtes, mida ta toodab.

Artikkel 30

Kaitsetaotlus

1.   Traditsioonilise nimetuse kaitsetaotlus koostatakse VII lisas toodud näidise põhjal ning sellele lisatakse koopia asjaomase nimetuse kasutamise eeskirjadest.

2.   Kui taotluse esitab kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon, lisatakse ka üksikasjalik teave nimetatud kutseala esindusorganisatsiooni liikmete kohta. Teave kutseala esindusorganisatsiooni liikmete kohta esitatakse sobival viisil XI lisas.

Artikkel 31

Keel

1.   Kaitstav nimetus on kas:

a)

selle liikmesriigi või kolmanda riigi ametlikus või piirkondlikus keeles, kust nimetus pärineb, või

b)

keeles, mida selle nimetuse puhul kaubanduses kasutatakse.

Asjaomases keeles nimetus viitab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud tootele.

2.   Nimetus registreeritakse algupärasel kirjakujul.

Artikkel 32

Eeskirjad kolmandate riikide traditsiooniliste nimetuste kohta

1.   Kolmandas riigis asjaomase riigi geograafilise tähisega veinitoodete puhul tavapäraselt kasutatavate nimetuste suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõiget 1.

2.   Kui kolmanda riigi veini märgistuses kasutatakse muid kui XII lisas loetletud traditsioonilisi nimetusi, võib neid kasutada märgistuses vastavalt asjaomases kolmandas riigis kehtivatele eeskirjadele, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide vastu võetud eeskirjadele.

2. JAGU

Läbivaatamismenetlus

Artikkel 33

Taotluse esitamine

Komisjon märgib taotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja registreerimisnumbri. Taotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev ja traditsiooniline nimetus tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

Taotleja saab taotluse kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)

registreerimisnumber;

b)

traditsiooniline nimetus;

c)

laekunud dokumentide lehekülgede arv;

d)

kättesaamise kuupäev.

Artikkel 34

Taotluste vastuvõetavus

Komisjon kontrollib, et taotluse vorm oleks nõuetekohaselt täidetud ja sellele oleks lisatud artiklis 30 nõutud dokumendid.

Kui taotluse vorm on ebatäielik või nõutavad dokumendid või osa neist puuduvad, teatab komisjon taotlejale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse tagasi. Taotlejale edastatakse otsus taotluse tagasilükkamise kohta.

Artikkel 35

Kehtivad nõuded

1.   Traditsioonilist nimetust tunnustatakse, kui:

a)

see vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punktis a või b esitatud määratlusele ja käesoleva määruse artiklis 31 sätestatud tingimustele;

b)

see kujutab endast otseselt, kas:

i)

suurel osal ühenduse või asjaomase kolmanda riigi territooriumist kaubanduses tavapäraselt kasutatud nimetust, et eristada teatavaid määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaaduseid, või

ii)

asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil kaubanduses tavapäraselt kasutatud mainekat nimetust, et eristada teatavaid määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaaduseid;

c)

see:

i)

ei ole üldnimetus ning

ii)

on määratletud ja reguleeritud liikmesriigi õigusnormidega või

iii)

selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis veinitootjate suhtes kohaldatavates eeskirjades, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjades, sätestatud kasutustingimusi.

2.   Tavapärane kasutus lõike 1 punkti b tähenduses on kestnud:

a)

vähemalt viis aastat käesoleva määruse artikli 31 punktis a osutatud keeles kaitstava nimetuse puhul;

b)

vähemalt 15 aastat käesoleva määruse artikli 31 punktis b osutatud keeles kaitstava nimetuse puhul.

3.   Lõike 1 punkti c alapunktis i kasutatav mõiste „üldnimetus” tähendab vaatamata sellele, kas see viitab valmistusviisile, laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, koha eripärale või mõnele kindlale önoloogilisele sündmusele, traditsioonilist nimetust, mis on muutunud ühenduses asjaomase viinamarjatoote üldnimeks.

4.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tingimust ei kohaldata määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punktis a osutatud traditsioonilise nimetuse suhtes.

Artikkel 36

Taotluse tagasilükkamise põhjused

1.   Kui taotluses käsitletav traditsiooniline nimetus ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõikes 1 sätestatud määratlusele ning artiklites 31 ja 35 sätestatud nõuetele, teatab komisjon taotlejale taotluse tagasilükkamise põhjustest, määrates taotluse tagasivõtmiseks või muutmiseks või märkuste esitamiseks kahekuulise tähtaja, mida arvestatakse alates teate saatmise kuupäevast.

Komisjon teeb kaitse alla võtmise otsuse kättesaadava teabe põhjal.

2.   Kui taotleja ei kõrvalda puudusi lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, lükkab komisjon taotluse tagasi. Otsuse lükata traditsioonilist nimetust käsitlev taotlus tagasi teeb komisjon kättesaadavate dokumentide ja teabe põhjal. Taotlejale edastatakse otsus taotluse tagasilükkamise kohta.

3. JAGU

Vastuväidete esitamise menetlus

Artikkel 37

Vastuväite esitamine

1.   Kahe kuu jooksul alates artikli 33 esimeses lõigus sätestatud esitamiskuupäevast võib iga liikmesriik või kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õiguspärane huvi, vastustada nimetuse tunnustamist ja esitada sellele vastuväite.

2.   Vastuväide koostatakse VIII lisas toodud vormi põhjal ja esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Vastuväite esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal vastuväide kantakse komisjoni postiregistrisse.

3.   Komisjon märgib vastuväite osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Vastuväite esitaja saab vastuväite kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)

registreerimisnumber;

b)

vastuväite lehekülgede arv;

c)

vastuväite kättesaamise kuupäev.

Artikkel 38

Vastuväite vastuvõetavus

1.   Vastuväide loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et vastuväites viidatakse varasemale õigusele / varasematele õigustele ja vastuväite alusele, ning komisjon saab vastuväite kätte artikli 37 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

2.   Kui vastuväide esitatakse artikli 41 lõike 2 kohaselt varasema kaubamärgi maine ja tuntuse tõttu, lisatakse vastuväitele tõend varasema kaubamärgi taotlemise, registreerimise või kasutamise kohta, näiteks registreerimisakt või tõend kaubamärgi maine ja tuntuse kohta.

3.   Nõuetekohaselt põhistatud vastuväites sisalduvad vastuväitega seotud asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

Varasema kaubamärgi kasutamist tõendav teave ja tõendusmaterjal kajastab varasema kaubamärgi kasutamise kohta, kestust, ulatust ja laadi ning kaubamärgi mainet ja tuntust.

4.   Kui lõigetes 1–3 nimetatud üksikasjalikku kirjeldust varasema õiguse, selle aluste ja asjaolude kohta, tõendusmaterjali või märkusi või tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal vastuväitega või kui mõni dokument puudub, teatab komisjon vastuväite esitajale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon vastuväite tagasi. Vastuväite tagasilükkamisest teavitatakse vastuväite esitajat, asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni.

5.   Vastuvõetavaks loetud vastuväitest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni.

Artikkel 39

Vastuväite menetlemine

1.   Kui komisjon ei lükka vastuväidet artikli 38 lõike 4 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale kutseala esindusorganisatsioonile ning kutsub viimast üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Nimetatud kahekuulise perioodi jooksul saadud tähelepanekud edastatakse vastuväite esitajale.

Vastuväite menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2.   Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon ega vastuväite esitaja ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon vaidluse kohta otsuse.

3.   Otsuse lükata traditsioonilist nimetust käsitlev taotlus tagasi või tunnustada seda teeb komisjon kättesaadava teabe põhjal. Komisjon lükkab traditsioonilise nimetuse taotluse tagasi juhul, kui artikli 40 lõikes 1 osutatud või artikli 41 lõikes 3 ja artikli 42 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Tagasilükkamise otsusest teavitatakse vastuväite esitajat, asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni.

4.   Mitme vastuväite puhul võib pärast ühe või mitme vastuväite esialgset läbivaatamist selguda, et tunnustamistaotlust ei ole võimalik rahuldada; sellisel juhul võib komisjon muud vastuväitemenetlused peatada. Komisjon teatab muude vastuväidete esitajatele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui tunnustamistaotlus lükatakse tagasi, loetakse peatatud vastuväitemenetlused lõpetatuks ja vastuväidete esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

4. JAGU

Kaitse

Artikkel 40

Üldine kaitse

1.   Kui taotlus vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõikes 1 ning artiklites 31 ja 35 sätestatud nõuetele ning taotlust ei lükata artiklite 38 ja 39 alusel tagasi, kantakse traditsiooniline nimetus käesoleva määruse XII lisas toodud loetelu.

2.   XII lisas loetletud traditsioonilisi nimetusi kaitstakse üksnes taotluses märgitud keeles ja viinamarjasaaduste kategooriate puhul ning eelkõige järgmise eest:

a)

igasugune väärkasutus, isegi kui kaitstud nimetusele on lisatud väljend „stiilis”, „tüüpi”, „meetodil”, „valmistatud nagu …”, „maitsega”, „nagu” või muu samalaadne väljend;

b)

muu lubamatu, vale ja eksitav märgistus veini laadi, tunnuste või oluliste omaduste kohta sise- ja välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud mis tahes dokumentides;

c)

igasugune muu üldsust eksitada võiv tegevus, eelkõige juhul, kui võib tekkida arusaam, et vein vastab kaitstud traditsioonilise nimetuse kasutamise tingimustele.

Artikkel 41

Seos kaubamärkidega

1.   Kui traditsiooniline nimetus on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse mõne artiklis 40 osutatud olukorra ilmnemisel kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus ei hõlma traditsioonilist nimetust kasutada võivaid veine, on esitatud pärast komisjonile traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse esitamist ning traditsiooniline nimetus on eelöeldust tulenevalt kaitse alla võetud.

Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärgid tunnistatakse kehtetuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/95/EÜ (12) ja nõukogu määruses nr 40/94 (13) sätestatud menetlustele.

2.   Hoolimata traditsioonilise nimetuse kaitsest, võib jätkuvalt kasutada ja uuendada kaubamärki, mille kasutus vastab mõnele käesoleva määruse artiklis 40 osutatud olukorrale ja mille suhtes on esitatud taotlus, mis on registreeritud või mis on kasutusesse juurdunud, kui selline võimalus on õigusnormidega ette nähtud, ühenduse territooriumil enne 4. maid 2002 või enne komisjonile asjaomase traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse esitamist.

Sellisel juhul lubatakse traditsioonilist nimetust kasutada asjaomase kaubamärgiga paralleelselt.

3.   Tootele ei anta kaitstud traditsioonilist nimetust juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse, laadi, tunnuste või omaduste suhtes eksitada.

Artikkel 42

Homonüümid

1.   Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse kohaselt juba kaitse alla võetud traditsioonilise nimetusega, võetakse kaitse alla võtmisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

Homonüümset nimetust, mis võib tarbijat eksitada toote olemuse, omaduste või tegeliku päritolu suhtes, ei võeta kaitse alla, isegi kui nimetus ise on täpne.

Homonüümset nimetust võib kaitse alla võtta ja kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse eristada hiljem kaitse alla võetud homonüümi ja XII lisas nimetatud traditsioonilist nimetust, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis enne 1. augustit 2009. aastal kaitse alla võetud traditsiooniliste nimetuste suhtes, mis on osaliselt homonüümsed kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või XV lisas loetletud viinamarjasordi nimetuste või selle sünonüümiga.

Artikkel 43

Kaitse jõustamine

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 55 kohaldamisel võtavad riiklikud pädevad asutused kaitstud traditsioonilise nimetuse ebaseadusliku kasutamise puhul omal initsiatiivil või poole nõudel kõik vajalikud meetmed asjaomaste toodete turustamise, sealhulgas ekspordi peatamiseks.

5. JAGU

Tühistamismenetlus

Artikkel 44

Tühistamise alus

Traditsioonilise nimetuse tühistamise aluseks on see, kui nimetus ei vasta enam määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõikes 1 sätestatud määratlusele või artiklites 31 ja 35, artikli 40 lõikes 2, artikli 41 lõikes 3 ja artiklis 42 sätestatud nõuetele.

Artikkel 45

Tühistamistaotluse esitamine

1.   Nõuetekohaselt põhistatud tühistamistaotluse võib komisjonile esitada liikmesriik, kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õiguspärane huvi, IX lisas toodud vormi põhjal. Tühistamistaotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Tühistamistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal tühistamistaotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2.   Komisjon märgib tühistamistaotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Tühistamistaotluse autorile saadetakse taotluse kättesaamise kohta teade, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)

registreerimisnumber;

b)

vastuväite lehekülgede arv;

c)

vastuväite kättesaamise kuupäev.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui tühistamise algatab komisjon.

Artikkel 46

Tühistamistaotluse vastuvõetavus

1.   Tühistamistaotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et selles:

a)

osutatakse tühistamistaotluse autori õiguspärasele huvile;

b)

osutatakse tühistamise alusele;

c)

viidatakse avaldusele, mille on teinud liikmesriik või kolmas riik, kus on tühistamistaotluse autori elukoht või registrijärgne asukoht, ja milles selgitatakse tühistamistaotluse autori õiguspärast huvi, põhjuseid ja seisukohti.

2.   Nõuetekohaselt põhistatud tühistamistaotluses sisalduvad tühistamist õigustavate asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

3.   Kui tühistamise põhjuste ja asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, tõendusmaterjali või märkuseid või lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal tühistamistaotlusega, teatab komisjon tühistamistaotluse autorile sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse tagasi. Tühistamistaotluse tagasilükkamisest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat tühistamistaotluse autorit.

4.   Tühistamistaotlusest, mis loetakse vastuvõetavaks, ning komisjoni omaalgatuslikust tühistamismenetlusest teatakse liikmesriigi või kolmanda riigi asutusele või kolmandas riigis tegutsevale tühistamistaotluse autorile, kelle traditsioonilist nimetust tühistamine mõjutab.

Artikkel 47

Tühistamistaotluse menetlemine

1.   Kui komisjon ei lükka tühistamistaotlust artikli 46 lõike 3 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale ning kutsub viimast üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Kõik kahe kuu jooksul laekuvad tähelepanekud edastatakse tühistamistaotluse autorile.

Tühistamistaotluse menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2.   Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ega tühistamistaotluse autor ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon tühistamise kohta oma otsuse.

3.   Otsuse tühistada traditsiooniline nimetus teeb komisjon kättesaadava teabe põhjal. Komisjon teeb tühistamisotsuse juhul, kui artiklis 44 osutatud tingimusi enam ei täideta.

Tühistamisotsusest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust.

4.   Mitme tühistamistaotluse puhul võib pärast ühe või mitme taotluse esialgset läbivaatamist selguda, et asjaomase traditsioonilise nimetuse kaitsmist ei ole võimalik jätkata, mispuhul võib komisjon muud tühistamismenetlused peatada. Komisjon teatab muude tühistamistaotluste autoritele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui traditsioonilise nimetuse kaitse tühistatakse, loetakse peatatud tühistamismenetlused lõpetatuks ning tühistamistaotluste autoritele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

5.   Tühistamise jõustumisel kustutab komisjon nime XII lisas toodud loetelus.

6. JAGU

Olemasolevad kaitstud traditsioonilised nimetused

Artikkel 48

Olemasolevad kaitstud traditsioonilised nimetused

Määruse (EÜ) nr 753/2002 artiklite 24, 28 ja 29 kohased kaitstud traditsioonilised nimetused võetakse automaatselt käesoleva määruse alusel kaitse alla, tingimusel et:

a)

komisjonile on esitatud enne 1. maid 2009 nimetuse kasutuse kokkuvõtte või kasutustingimused;

b)

liikmesriigid või kolmandad riigid ei ole katkestanud asjaomase traditsioonilise nimetuse kaitsmist.

IV PEATÜKK

MÄRGISTUS JA ESITLUSVÄLIMUS

Artikkel 49

Üldised eeskirjad märgistuse üksikasjade kohta

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, ei või määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete (edaspidi „tooted”) märgistamisel kasutada täiendavalt ühtegi muud üksikasja kui need, mis on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 58 või mida reguleeritakse kõnesoleva määruse artikli 59 lõikes 1 ja artikli 60 lõikes 1, välja arvatud juhul, kui nad vastavad direktiivi 2000/13/EÜ artikli 2 lõike 1 alapunkti a nõuetele.

1. JAGU

Kohustuslikud üksikasjad

Artikkel 50

Kohustuslike üksikasjade esitus

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 58 osutatud ja artiklis 59 loetletud üksikasjad peavad asuma pakendil samas nägemisväljas, nii et neid oleks võimalik ühe korraga lugeda ilma pakendit pööramata.

Siiski võivad partii numbrit käsitlevad ning käesoleva määruse artiklis 51 ja artikli 56 lõikes 4 osutatud kohustuslikud üksikasjad paikneda väljaspool nägemisvälja, kus asuvad muud kohustuslikud üksikasjad.

2.   Kohustuslikud üksikasjad, millele on osutatud lõikes 1, ja need, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 58 nimetatud õigusaktide alusel, on kustumatus kirjas ja eristuvad selgesti ümbritsevast tekstist ja muust visuaalsest teabest.

Artikkel 51

Horisontaaleeskirjade kohaldatavus

1.   Kui määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisas osutatud toode sisaldab üht või mitut direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas loetletud koostisainetest, tuleb neile märgistusel osutada koos sõnaga „sisaldab”. Kui tegemist on sulfititega, võib kasutada järgmisi väljendeid: „sulfitid” või „vääveldioksiid”.

2.   Lõikes 1 osutatud märgistusnõudega võib kaasneda nõue kasutada käesoleva määruse X lisas toodud piktogrammi.

Artikkel 52

Turustamine ja eksport

1.   Tooteid, mille märgistus või esitlusvälimus ei vasta käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele, ei tohi ühenduses turustada ega eksportida.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 V ja VI peatükist, võib liikmesriik eksportimisel lubada eksporditava veini märgistuses ühenduse õigusnormides ette nähtud märgistuseeskirju rikkuvate üksikasjade kasutamist, kui sellised üksikasjad on nõutud asjaomase kolmanda riigi õigusnormidega. Need üksikasjad võivad olla muus kui ühenduse ametlikus keeles.

Artikkel 53

Pliid sisaldavate kapslite ja fooliumi keelamine

Määruse artiklis 49 osutatud toodete sulgureid ei tohi katta pliid sisaldava kapsli ega fooliumiga.

Artikkel 54

Tegelik alkoholisisaldus

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis c osutatud tegelik alkoholisisaldus mahuportsentides väljendatakse protsendi või poole protsendi täpsusega.

Numbrile järgneb sümbol „% vol” ning sellele võib eelneda väljend „tegelik alkoholisisaldus”, „tegelik alkohol” või „alk”.

Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %. Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või üle kolme aasta pudelis hoitud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete, vahuveinide, gaseeritud vahuveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide, liköörveinide ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,8 %.

2.   Tegelik alkoholisisaldus märgitakse sildile vähemalt 5 mm kõrguste tähtedega, kui nominaalmaht on üle 100 cl, vähemalt 3 mm tähtedega, kui nominaalmaht on 20–100 cl, ja 2 mm tähtedega, kui nominaalmaht on alla 20 cl.

Artikkel 55

Viide lähtekohale

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale viitatakse järgmisel viisil:

a)

määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 2, 3, 7–9, 15 ja 16 osutatud veinide puhul, millel ei ole kaitstud päritolunimetust ega kaitstud geograafilist tähist, ühega järgmistest märgetest:

i)

sõnad „(…) vein”, „toodetud (…)”, „(…) toode” või muu samaväärne väljend, millega koos on selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, mille territooriumil on viinamarjad koristatud ja veiniks töödeldud.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis c osutatud veiniviinamarjasordist piiriüleselt valmistatud veini puhul võib märkida ainult ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi nime;

ii)

sõnad „Euroopa Ühenduse vein” või muu samaväärne väljend või „Euroopa Ühenduse eri riikide veinide segu”, kui vein on valmistatud mitmest liikmesriigist pärit veinide segamisel, või

sõnad „väljaspool Euroopa Ühendust asuvate eri riikide veinide segu” või väljend „segu veinidest, mis on pärit (…)”, märkides kõnealuste kolmandate riikide nimed veinide puhul, mis on valmistatud kahest või enamast kolmandast riigist pärit veini segamise teel;

iii)

sõnad „Euroopa Ühenduse vein” või muu samaväärne väljend või sõnad „vein mis on valmistatud (…) (…) korjatud viinamarjadest”, kuhu on lisatud asjaomaste liikmesriikide nimed, kui vein on valmistatud teisest liikmesriigist korjatud viinamarjadest, või

sõnad „vein mis on valmistatud (…) (…) korjatud viinamarjadest”, kuhu on lisatud asjaomaste kolmandate riikide nimed, kui vein on valmistatud kolmandas riigis mõnest teisest kolmandast riigist pärit viinamarjadest;

b)

määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 4, 5, ja 6 osutatud veinide puhul, millel ei ole kaitstud päritolunimetust ega kaitstud geograafilist tähist, ühega järgmistest märgetest:

i)

sõnad „(…) vein”, „toodetud (…)”, „(…) toode”, „(…) sekt” või muu samaväärne väljend, millega koos on selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, mille territooriumil on viinamarjad korjatud ja veiniks töödeldud;

ii)

sõnad „toodetud (…)” või muu samaväärne väljend, millele on lisatud selle liikmesriigi nimi, kus toimub veini teine kääritamine;

c)

kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul sõnad „(…) vein”, „toodetud (…)”, „(…) toode” või muu samaväärne väljend, millega koos on selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, mille territooriumil on viinamarjad koristatud ja veiniks töödeldud.

Piiriülese kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise puhul märgitakse üksnes ühe või mitme liikmes- või kolmanda riigi nimi.

Käesolev lõige ei piira artiklite 56 ja 67 kohaldamist.

2.   Viinamarjavirde, osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul märgitakse viide määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale järgmiselt:

a)

„(…) virre”, „(…) toodetud virre” või muu samaväärne väljend, millele lisatakse selle liikmesriigi või liikmesriigi koosseisu kuuluva maa nimi, kus toode on valmistatud;

b)

„kahe või enama Euroopa Ühenduse riigi toodangust valmistatud segu” kahes või enamas liikmesriigis valmistatud toodete kupaaži puhul;

c)

„virre, mis on valmistatud (…) (…) korjatud viinamarjadest” viinamarjavirde puhul, mida ei ole valmistatud liikmesriigis, kus viinamarjad on koristatud.

3.   Ühendkuningriigi puhul võib liikmesriigi nime asendada Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvate maade nimega.

Artikkel 56

Viide villijale, tootjale, importijale ja müüjale

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktide e ja f ning käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„villija” – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes villib võib laseb seda enda nimel teha;

b)

„villimine” – asjaomase toote pakendamine müügi eesmärgil kuni 60-liitristesse mahutitesse;

c)

„tootja” – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes töötleb või laseb enda nimel töödelda viinamarjad, viinamarjavirde või veini vahuveiniks, gaseeritud vahuveiniks, kvaliteetvahuveiniks või aromaatne kvaliteetvahuveiniks;

d)

„importija” – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes vastutab kolmandate riikide kaupade ringlusesse laskmise eest nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (14) artikli 4 lõike 8 tähenduses;

e)

„müüja” – füüsiline või juriidiline isik või sellise isikute rühm, kes ei kuulu määratluse „tootja” all ja kes ostab ja seejärel laseb ringlusesse vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatset kvaliteetvahuveini;

f)

„aadress” – viide kohaliku tasandi halduspiirkonnale ja liikmesriigile, kus asub villija, tootja, müüja või importija peakorter.

2.   Villija nimele ja aadressile lisatakse kas:

a)

sõnad „villija” või „villinud (…)” või

b)

asjakohane märge, mille kasutustingimused määrab kindlaks asjaomane liikmesriik, kui kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide villimine toimub:

i)

tootja ettevõttes;

ii)

tootjarühma tööruumides või

iii)

ettevõttes, mis asub kindlaks määratud geograafilises piirkonnas või selle vahetus läheduses.

Lepingu alusel villimise korral lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad „villitud (…) jaoks” või, kui soovitakse märkida kolmanda isiku nimel villimise läbi viinud isiku nime ja aadressi, sõnad „villinud (…) (…) jaoks”.

Kui villimine leiab aset mujal kui villija juures, lisatakse käesolevas lõikes sätestatud üksikasjadele viide täpsele kohale, kus villimine aset leidis, ning kui see toimub teises liikmesriigis, selle liikmesriigi nimi.

Kui kasutatakse muid pakendeid kui pudeleid, asendatakse sõnad „villija” ja „villinud (…)” vastavalt sõnadega „pakendaja (…)” ja „pakendanud (…)”, välja arvatud juhul, kui asjaomases keeles sellist vahet ei tehta.

3.   Tootja ja müüja nimele ja aadressile lisatakse sõnad „tootja” või „tootnud” ja „müüja” või „müünud” või muu samaväärne väljend. Liikmesriigid võivad muuta viite tootjale kohustuslikuks.

4.   Importija nimele ja aadressile lisatakse sõnad „importija” või „importinud”.

5.   Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud viited võib koondada ühte, kui need viitavad ühele ja samale füüsilisele või juriidilisele isikule.

Ühe nimetatud viidetest võib asendada koodiga, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus asub villija, tootja, importija või müüja peakorter. Koodile lisatakse viide asjaomasele liikmesriigile. Muu isiku kui koodiga märgitud villija, tootja, importija või müüja nimi ja aadress, kui see isik on kaasatud toote turustamisse, märgitakse samuti asjaomase toote sildile.

6.   Kui villija, tootja, importija või müüja nimi või aadress seisneb kaitstud päritolunimetuses või kaitstud geograafilises tähises või sisaldab seda, märgitakse see sildile:

a)

kirjas, mis on vähemalt poole väiksem kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise märkimiseks kasutatud kirjast või asjaomase viinamarjasaaduse kategooria märkimiseks kasutatud kirjast, või

b)

lõike 5 teises lõigus osutatud koodi abil.

Liikmesriigid otsustavad, millist võimalust kasutatakse nende territooriumil toodetud veini suhtes.

Artikkel 57

Viide põllumajandusettevõttele

1.   XIII lisas loetletud nimetusi, mis viitavad põllumajandusettevõttele, ja mis ei seisne villija, tootja või müüja nimes, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul, eeldusel et:

a)

vein on valmistatud eranditult selle põllumajandusettevõtte poolt hallatavast viinamarjaistandusest koristatud viinamarjadest;

b)

veini valmistamine on terviklikult toimunud põllumajandusettevõttes;

c)

liikmesriik reguleerib XIII lisas loetletud nimetuste kasutamist. Kolmandad riigid kehtestavad eeskirjad XIII lisas loetletud traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjad.

2.   Teised ettevõtjad, kes on kaasatud veini turustamisse, võivad kasutada põllumajandusettevõtte nime ainult siis, kui asjaomane põllumajandusettevõte sellega nõustub.

Artikkel 58

Viide suhkrusisaldusele

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis g sätestatud toodete sildile märgitakse käesoleva määruse XIV lisa A osas loetletud väljendid, mis viitavad suhkrusisaldusele.

2.   Kui toote suhkrusisaldus, mis väljendatakse fruktoosi ja glükoosina (sealhulgas igasugune sahharoos), võimaldab kahe XIV lisa A osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.

3.   Ilma et see piiraks XIV lisa A osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda sildil märgitust rohkem kui 3 grammi liitri kohta.

Artikkel 59

Erandid

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 3 alapunktiga b võib väljendi „kaitstud päritolunimetus” ära jätta järgmiste kaitstud päritolunimetusega toodete puhul, tingimusel et see on võimalik liikmesriikide õigusnormide või kolmandas riigis kehtivate eeskirjade, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide kehtestatud eeskirjade kohaselt:

a)

Küpros:

Κουμανδαρία (Commandaria);

b)

Kreeka:

Σάμος (Samos);

c)

Hispaania:

Cava,

Jerez, Xérès või Sherry,

Manzanilla;

d)

Prantsusmaa:

Champagne;

e)

Itaalia:

Asti,

Marsala,

Franciacorta;

f)

Portugal:

Madeira või Madère,

Port või Porto.

Artikkel 60

Erieeskirjad gaseeritud vahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide ja kvaliteetvahuveinide kohta

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisas osutatud väljenditele „gaseeritud vahuvein” ja „gaseeritud poolvahuvein” lisatakse samas kirjatüübis samasuures kirjas sõnad „saadud süsinikdioksiidi lisamise teel” või ka „saadud süsinikanhüdriidi lisamise teel” välja arvatud juhul, kui asjaomasest keelest selgub niigi, et lisatud on süsinikdioksiidi.

Väljendit „saadud süsinikdioksiidi lisamise teel” kasutatakse ka siis, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõiget 2.

2.   Kvaliteetvahuveinide puhul võib siis, kui veini sildile märgitakse nimetus „Sekt”, jätta ära viite viinamarjasaaduse kategooriale.

2. JAGU

Valikulised üksikasjad

Artikkel 61

Aastakäik

1.   Kooskõlas artikliga 49 võib sildile kanda määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktis a osutatud aastakäigu, tingimusel et vähemalt 85 % kasutatud viinamarjadest on koristatud sellel aastal. See ei hõlma:

a)

tooteid, mida kasutatakse dosage'i seguna või tirage'i seguna, vaatamata nende kogusele;

b)

tooteid, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, vaatamata nende kogusele.

2.   Toodete puhul, mida saadakse tavapäraselt jaanuaris või veebruaris koristatud viinamarjadest, märgitakse sildile aastakäiguna eelmine kalendriaasta.

3.   Ka kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta toodete puhul järgitakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 ning artikli 63 sätteid.

Artikkel 62

Veiniviinamarjasordi nimi

1.   Käesoleva määruse artiklis 49 osutatud toodete valmistamiseks kasutatud veiniviinamarjasordi nime ja selle sünonüüme võib määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punkti b kohaselt sildile märkida käesoleva artikli punktides a ja b sätestatud tingimustel.

a)

Euroopa Ühenduses toodetud veinide puhul peab sildile märgitud veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm olema üks nendest, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 24 lõikes 1 sätestatud liigituses.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 24 lõike 2 kohaselt liigitamiskohustusest vabastatud liikmesriikide puhul peab sildile märgitud veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm olema üks nendest, mis esinevad Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni hallatavas „Rahvusvahelises veiniviinamarjasortide ja nende sünonüümide nimekirjas”.

b)

Kolmandatest riikidest pärit veini puhul tuleb veiniviinamarjasordi nime ja selle sünonüümide sildile märkimisel järgida asjaomases kolmandas riigis veinitootjate suhtes kohaldatavaid eeskirju, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirju, kusjuures veiniviinamarjasordi nimi või kasutatav sünonüüm peab esinema ühes järgmiste organisatsioonide nimekirjadest:

i)

Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon (OIV);

ii)

Uute Taimesortide Kaitse Liit (UPOV);

iii)

Rahvusvaheline Taimede Geneetiliste Ressursside Nõukogu (IBPGR).

c)

Kaitstud päritolunimetusega veini või kaitstud geograafilise tähisega veini või kolmanda riigi geograafilise tähisega veini puhul võib veiniviinamarjasordi nime või selle sünonüümi sildile märkida kooskõlas järgmisega:

i)

kui märgitakse ainult ühe veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm, on vähemalt 85 % toodetest valmistatud sellest sordist, välja arvatud:

—

tooted, mida kasutatakse dosage'i seguna või tirage'i seguna, vaatamata nende kogusele;

—

tooted, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, vaatamata nende kogusele.

ii)

kui märgitakse kaks või rohkem veiniviinamarjasordi nime või nende sünonüümi, on 100 % asjaomastest toodetest valmistatud nendest sortidest, välja arvatud:

—

tooted, mida kasutatakse dosage'i seguna või tirage'i seguna, vaatamata nende kogusele;

—

tooted, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, vaatamata nende kogusele.

Punktis ii osutatud juhul, peavad veiniviinamarjasortide nimed olema märgitud ühesuuruses kirjas ja vastavalt osakaalule kahanevas järjekorras.

d)

Kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähiseta toodete puhul võib sildile märkida veiniviinamarjasordi nime või selle sünonüümi, eeldusel et järgitakse lõike 1 punkides a või b, samuti punktis c ja artiklis 63 sätestatud tingimusi.

2.   Vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide puhul võib toote kirjeldust täiendavad sordinimed „Pinot blanc”, „Pinot noir”, „Pinot meunier”, „Pinot gris” ja samaväärsed nimed teistes ühenduse keeltes asendada sünonüümiga „Pinot”.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 42 lõikest 3, võib käesoleva määruse XV lisa A osas loetletud veiniviinamarjasordi nimesid ja nende sünonüüme, mis seisnevad kaitstud päritolunimetuses või sisaldavad seda, kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote sildil, kui see on lubatud – olenevalt sellest kumb on hilisem – kas 11. mail 2002. aastal või asjaomase liikmesriigi liitumisel kehtinud eeskirjade kohaselt.

4.   Käesoleva määruse XV lisa B osas loetletud veiniviinamarjasortide nimesid ja nende sünonüüme, mis sisaldavad osaliselt kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist ja viitavad otseselt asjaomase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise geograafilisele osale, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote sildil.

Artikkel 63

Erieeskirjad veiniviinamarjasordi ja aastakäigu kasutamise kohta kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul

1.   Liikmesriigid määravad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (15) artiklis 4 sätestatud kriteeriumitega pädeva asutuse või pädevad asutused, kelle ülesandeks jääb tagada määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis a sätestatud sertifitseerimine.

2.   Veini sertifitseerimist korraldab kõigis valmistusportsessi etappides, sealhulgas veni pakendamise käigus:

a)

lõikes 1 osutatud pädev asutus või pädevad asutused või

b)

määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses ja kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 5 kehtestatud kriteeriumidega üks või mitu toote sertifitseerimisasutusena tegutsevat kontrolliorganit.

Lõikes 1 osutatud kontrolliasutus tagab piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning tema käsutuses on kvalifitseeritud töötajad ja ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid.

Esimese lõigu punktis b osutatud sertifitseerimisasutused vastavad Euroopa standardile EN 45011 või ISO/IEC juhendile 65 (toodete sertifitseerimise süsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) ning alates 1. maist 2010 akrediteeritakse neid kooskõlas kõnealuse standardi või juhendiga.

Sertifitseerimise kulud kannavad sertifitseeritavad ettevõtjad.

3.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis a sätestatud sertifitseerimismenetluse puhul nähakse ette halduslikud tõendid asjaomaste veinide sildil näidatud veiniviinamarjasordi ja aastakäigu tõesuse kinnitamiseks.

Lisaks võib liikmesriik, kus veini toodetakse, näha ette järgmist:

a)

anonüümsete proovide abil korraldatav organoleptiline uuring veini lõhna ja maitse kohta, et kontrollida, kas veini peamised omadused tulenevad kasutatud veiniviinamarjasordist;

b)

ühest veiniviinamarjasordist tehtud veini puhul analüütiline uuring.

Sertifitseerimismenetluse korraldab lõikes 1 ja 2 osutatud üks või mitu pädevat asutust või kontrolliorganit liikmesriigis, kus vein on toodetud.

Sertifitseerimine korraldatakse järgmisel alusel:

a)

riskianalüüsil põhinev juhuslik kontroll;

b)

pisteline kontroll või

c)

süstemaatiline kontroll.

Juhuslik kontroll tehakse eelnevalt asutuse poolt koostatud kontrollikava abil, mis hõlmab toote eri valmistamisetappe. Kontrollikava tehakse ettevõtjatele teatavaks. Liikmesriigid valivad juhuslikul alusel kindla arvu ettevõtjaid, keda kontrollitakse.

Pisteliste kontrollide puhul tagavad liikmesriigid, et kontrollide arv, laad ja sagedus esindavad kogu nende territooriumi ja et need vastavad selliste veinisektori toodete mahule, mis on turustatud või mida hoitakse turustamise eesmärgil.

Juhuslikku kontrolli võib pistelise kontrolliga kombineerida.

4.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punkti a kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et asjaomaste veinide tootjad on tunnustatud liikmesriigis, kus toimub selle tootmine.

5.   Kontrolli ja toodete jälgitavuse suhtes tagavad veini tootvad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 555/2008 V jaotise ja määruse (EÜ) nr 606/2009 kohaldamise.

6.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis c osutatud piiriülese veini puhul võib sertifitseerimise teha ühe asjassepuutuva liikmesriigi asutus või asutused.

7.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõikega 2 toodetavate veinide puhul võivad liikmesriigid otsustada kasutada väljendit „sordivein”, millele lisatakse:

a)

asjaomase liikmesriigi nimi;

b)

veiniviinamarjasordi nimi.

Päritolunimetuse, geograafilise tähise ja kolmanda riigi geograafilise tähiseta veinide puhul, mille sildil on ära toodud ühe või mitme viinamarjasordi nimi või aastakäik, võib kolmas riik lubada kasutada sildil väljendit „sordivein”, millele lisatakse asjaomase kolmanda riigi nimi / asjaomaste kolmandate riikide nimed.

Liikmesriigi või kolmanda riigi nime märkimisel ei kohaldata käesoleva määruse artiklit 55.

8.   Lõikeid 1–6 kohaldatakse alates 2009. aastast koristatud viinamarjadest valmistatud toodete suhtes.

Artikkel 64

Viide suhkrusisaldusele

1.   Kui käesoleva määruse artiklis 58 ei ole sätestatud teisiti, võib määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punkti c kohaselt märkida toote sildile suhkrusisalduse, mis väljendatakse fruktoosi ja glükoosina, nagu on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa B osas.

2.   Kui toote suhkrusisaldus võimaldab kahe XIV lisa B osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse XIV lisa B osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda sildil märgitust rohkem kui 1 gramm liitri kohta.

4.   Lõiget 1 ei kohaldata määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 3, 8 ja 9 osutatud toodete suhtes, tingimusel et suhkrusisalduse märkimise tingimused on liikmesriigis või kolmandas riigis reguleeritud.

Artikkel 65

Ühenduse sümbolite kasutamine

1.   Veini sildile võib märkida määruse (EÜ) nr 1898/2006 (16) V lisa kohase ühenduse sümboli, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktis e. Olenemata artiklist 59, võib väljendid „kaitstud päritolunimetus” ja „kaitstud geograafiline tähis” asendada vastavate terminitega mõnes muus ühenduse ametlikus keeles, nagu on sätestatud eespool osutatud lisas.

2.   Kui toote sildil kasutatakse ühenduse sümboleid või määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktis e osutatud viidet, lisatakse neile asjaomase kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimi.

Artikkel 66

Teatavatele tootmismeetodile viitavad väljendid

1.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktiga f võib ühenduses turustatavate veinide sildile märkide viite tootmismeetodile, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6 osutatud väljendid.

2.   Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega veinide puhul, mis on käärinud, küpsenud või laagerdunud puust mahutis, võib kasutada üksnes XVI lisas loetletud väljendeid. Siiski võivad liikmesriigid ja kolmandad riigid kehtestada selliste veinide jaoks muid, XVI lisas loetletud väljenditega samaväärseid väljendeid.

Kui vein on kehtivate riiklike sätete kohaselt laagerdunud puust mahutis, on lubatud ühe esimeses lõigus osutatud väljendi kasutamine, isegi kui laagerdumine on jätkunud muud liiki mahutis.

Tammepuutükkide abil valmistatud veini märgistuses ei tohi kasutada esimeses lõigus osutatud väljendeid isegi juhul, kui puutükke kasutatakse koos puust mahuti(te)ga.

3.   Väljendit „pudelis kääritatud” võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)

tootes olev süsihappegaas on tekkinud pudelis järelkääritamisel;

b)

tootmisprotsessi kestus, kaasa arvatud laagerdumisaeg ettevõttes, kus toode on valmistatud, on vähemalt üheksa kuud, arvestades süsihappegaasi tekitava käärimise algusest;

c)

süsihappegaasi tekitav käärimine ja veini hoidmine kontaktis settega on kestnud vähemalt 90 päeva;

d)

sete on eraldatud tootest transfeermeetodil filtreerimise teel või dégorgement-meetodil (pursatamismeetodil).

4.   Väljendeid „traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud”, „traditsiooniline meetod”, „klassikaline meetod” või „klassikaline traditsiooniline meetod” võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)

tootes olev süsihappegaas on tekkinud pudelis järelkääritamisel;

b)

toodet on hoitud ühes ja samas ettevõttes pidevalt kontaktis settega vähemalt üheksa kuud alates kuvee valmistamisest;

c)

sete on eraldatud tootest dégorgement-meetodil.

5.   Nimetust „Crémant” võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse või kolmanda riigi geograafilise tähisega valge ja roosa kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)

viinamarjad on koristatud käsitsi;

b)

vein on tehtud virdest, mis on saadud tervete või seemneteta viinamarjade pressimisel. 150 kg viinamarjade kohta ei tohi tulla rohkem kui 100 liitrit virret;

c)

maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus ei ületa 150 mg/l;

d)

suhkrusisaldus on alla 50 g/l;

e)

toode on kooskõlas lõikes 4 sätestatud nõuetega;

f)

ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist, märgitakse väljend „Crémant” kvaliteetvahuveini sildile koos asjaomase kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise või kolmanda riigi geograafilise tähise kindlaks määratud piirkonna aluseks oleva geograafilise üksuse nimega.

Punkte a ja f ei kohaldata tootjate suhtes, kelle nimetust „Crémant” sisaldav kaubamärk on registreeritud enne 1. märtsi 1986.

6.   Viitamist veinide mahetootmisele reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 (17).

Artikkel 67

Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast piirkonnast suurema või väiksema geograafilise üksuse nimi ja viited geograafilisele alale

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punkti g kohaldamisel ja ilma, et see piiraks käesoleva määruse artiklite 55 ja 56 kohaldamist, võib geograafilise üksuse nime ja viiteid geograafilisele alale kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või kolmanda riigi geograafilise tähisega veini märgistuses.

2.   Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks oleva geograafilisest üksusest väiksema geograafilise üksuse nime kasutamise puhul, määratakse asjaomane geograafiline üksus täpselt kindlaks. Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirju selliste geograafiliste üksuste kasutamise suhtes. Vähemalt 85 % viinamarjadest, millest vein on valmistatud, peab pärinema asjaomasest väiksemast geograafilisest üksusest. Ülejäänud 15 % viinamarjadest peab olema pärit asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise suhtes kindlaks määratud geograafilisest piirkonnast.

Liikmesriigid võivad teha otsuse mitte kohaldada esimese lõigu kolmandas ja neljandas lauses sätestatud nõudeid enne 11. maid 2002. aastal registreeritud kaubamärkide suhtes, mis kujutavad endast päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast geograafilisest üksusest väiksema geograafilise üksuse nime või viidet asjaomase liikmesriigi geograafilisele alale või sisaldavad mõnda neist.

3.   Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast piirkonnast väiksema geograafilise üksuse nimi või viide geograafilisele alale kujutab endast ühte järgmistest:

a)

asula või asulate rühm;

b)

kohalik haldusüksus või selle osa;

c)

viinamarjakasvatusala alampiirkond või selle osa;

d)

halduspiirkond.

3. JAGU

Eeskirjad erikujuga pudelite ja sulgurite kohta ning liikmesriikides kehtestatavad lisasätted

Artikkel 68

Tunnustatud erikujuga pudelite kasutamise tingimused

XVII lisas sätestatud erikujuga pudelitüüpide loetelusse lisamiseks peab asjaomane pudelitüüp vastama järgmistele nõuetele:

a)

seda on ainu-, algu- ja tavapäraselt kasutatud mõne kindla kaitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega veini puhul vähemalt 25 aastat;

b)

see kujutab tarbija jaoks viidet kindlale päritolunimetusele või geograafilisele tähisele.

Tunnustatud erikujuga pudelite kasutamise tingimused on toodud XVII lisas.

Artikkel 69

Eeskirjad teatavate toodete esitlusvälimuse kohta

1.   Ainult vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatset kvaliteetvahuveini võib turustada ja eksportida tüüpilises klaasist vahuveinipudelis, mis on suletud järgmisel viisil:

a)

pudelite puhul, mille nimimaht on suurem kui 0,20 liitrit: seenekujulise sulguriga, mis on tehtud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud, ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga ning ümbritsetud fooliumiga, mis katab sulguri täielikult ja pudelikaela täielikult või osaliselt,

b)

pudelite puhul, mille nimimaht ei ületa 0,20 liitrit: ükskõik missuguse muu sobiva sulguriga.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldata lõikes 1 sätestatud nõudeid järgmise suhtes:

a)

tavapäraselt sellistes pudelites turustatud veinid:

i)

mis on loetletud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 25 lõike 2 punktis a;

ii)

mis on loetletud määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 7, 8 ja 9;

iii)

mis on loetletud nõukogu määruses (EMÜ) nr 1601/91 (18) või

iv)

mille tegelik alkoholisisaldus on kuni 1,2 mahuprotsenti;

b)

muud kui punktis a osutatud tooted, tingimusel et need ei eksita tarbijaid toote tegeliku olemuse suhtes.

Artikkel 70

Tootjaliikmesriikide poolt sätestatavad lisasätted märgistamise ja esitlusvälimuse kohta

1.   Liikmesriik võib oma territooriumil toodetavate kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega veinide suhtes muuta artiklites 61, 62 ja 64–67 osutatud üksikasjad kohustuslikuks või keelata need või piirata nende kasutust, kehtestades asjaomaste veinide spetsifikaadis käesoleva peatüki sätetest rangemad tingimused.

2.   Ilma kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähiseta veinide puhul, mis on toodetud nende territooriumil, võib liikmesriik muuta kohustuslikuks artiklites 64 ja 66 osutatud üksikasjad.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada kontrollimise eesmärgil muid kui määruse (EÜ) n 479/2008 artikli 59 lõikes 1 ja artikli 60 lõikes 1 loetletud üksikasju ja neid reguleerida.

4.   Liikmesriigid võivad otsustada kontrollimise eesmärgil kohaldada nende territooriumil villitud veini suhtes, mida ei ole veel turustatud ega eksporditud, määruse (EÜ) nr 479/2008 artikleid 58–60.

V PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 71

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 alusel kaitstud veininimetused

1.   Komisjon märgib kõigile liikmesriikidelt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 2 alusel saadud dokumentidele, mis käsitlevad kõnealuse määruse artikli 51 lõikes 3 osutatud päritolunimetust või geograafilist tähist, kättesaamise kuupäeva ja registreerimisnumbri.

Asjaomane liikmesriik saab kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)

registreerimisnumber;

b)

saadud dokumentide arv;

c)

dokumentide kättesaamise kuupäev.

Dokumentide esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal dokumendid kantakse komisjoni postiregistrisse.

2.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõikega 4 teeb komisjon otsuse tühistada päritolunimetus või geograafiline tähis määruse artikli 51 lõike 2 alusel talle kättesaadavaks tehtud dokumentide põhjal.

Artikkel 72

Ajutine märgistus

1.   Erandina käesoleva määruse artiklist 65 märgistatakse päritolunimetusega ja geograafilise tähisega veinid, mille päritolunimetus või geograafiline tähis vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõikes 5 osutatud nõuetele, kooskõlas käesoleva määruse IV peatüki sätetega.

2.   Kui komisjon teeb määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 41 kohaselt otsuse mitte võtta päritolunimetust või geograafilist tähist kaitse alla, eemaldatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt märgistatud veinid turult ja märgistatakse ümber kooskõlas käesoleva määruse IV peatükiga.

Artikkel 73

Üleminekusätted

1.   Veininimetuste suhtes, mida liikmesriigid on tunnustanud päritolunimetusena või geograafilise tähisena enne 1. augustit 2009 ja mida komisjon ei ole avaldanud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 54 lõike 5 või määruse (EÜ) nr 753/2002 artikli 28 kohaselt, viiakse läbi määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlus.

2.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 1 alusel kaitstud veininimetuste puhul ning määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 1 alusel kaitsmata veininimetuste puhul, mille suhtes on liikmesriigis taotlus esitatud enne 1. augustit 2009, kohaldatakse toote spetsifikaadi muudatuste suhtes määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõikes 1 osutatud menetlust, tingimusel et liikmesriik on teinud asjaomase heakskiitva otsuse ja määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõikes 1 sätestatud tehniline toimik esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2011.

3.   Liikmesriigid, kes ei ole kehtestanud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusakte 1. augustiks 2009, teevad seda 1. augustiks 2010. Vahepeal kohaldatakse asjaomases liikmesriigis mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 38 osutatud siseriikliku eelmenetlusena artikleid 9, 10, 11 ja 12.

4.   Enne 31. detsembrit 2010 turule lastud või märgistatud veine, mis on kooskõlas enne 1. augustit 2009 kehtinud asjaomaste sätetega, võib turustada kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 74

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1607/2000 ja (EÜ) nr 753/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 75

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(2)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1.

(3)  EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21.

(4)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(5)  ELT L 247, 21.9.2007, lk 17.

(6)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(7)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(8)  EÜT L 185, 25.7.2000, lk 17.

(9)  EÜT L 118, 4.5.2002, lk 1.

(10)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(11)  ELT L 170, 30.6.2008, lk 1.

(12)  ELT L 299, 8.11.2008, lk 25.

(13)  EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

(14)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(15)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(16)  ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.

(17)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(18)  EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1.

I LISA

REGISTREERIMISTAOTLUS: PÄRITOLUNIMETUS VÕI GEOGRAAFILINE TÄHIS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Taotleja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Õiguslik seisund, suurus ja koosseis (juriidiliste isikute puhul) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vahendaja

—

Liikmesriik(*)

—

Kolmanda riigi asutus (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Telefon, faks, e-post …

Registreeritav nimetus …

—

Päritolunimetus (*)

—

Geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Kaitse tõend kolmandas riigis …

Viinamarjasaaduste kategooriad …

[eraldi lehel]

Spetsifikaat

Lehekülgede arv …

Allakirjutanu/allakirjutanute nimed …

Allkiri/allkirjad …

II LISA

KOONDDOKUMENT

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Taotleja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Õiguslik seisund (juriidiliste isikute puhul) …

Kodakondsus …

Vahendaja

—

Liikmesriik(*)

—

Kolmanda riigi asutus (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Registreeritav nimetus …

—

Päritolunimetus (*)

—

Geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Veini/veinide kirjeldus (1) …

Viide artikli 54 lõike 1 punkti a  (2) kohasele traditsioonilisele nimetusele, mis on seotud kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähisega …

Asjaomane veinivalmistustava  (3) …

Kindlaks määratud piirkond …

Maksimaalne saagikus hektari kohta …

Lubatud veiniviinamarjasordid …

Seos geograafilise piirkonnaga  (4) …

Muud tingimused  (3) …

Viide spetsifikaadile

(1)  Sealhulgas viide toodetele, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikega 1.

(2)  Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punkt a

(3)  Soovituslik.

(4)  Toote ja geograafilise piirkonna omapära ning nende vahel oleva seose kirjeldus.

III LISA

VASTUVÄIDE: PÄRITOLUNIMETUS VÕI GEOGRAAFILINE TÄHIS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Vastuväite keel …

[täidab komisjon]

Registreerimisnumber …

Vastuväitja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vahendaja

—

Liikmesriik(*)

—

Kolmanda riigi asutus (soovituslik) (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Nimetus, mida vastustatakse …

—

Päritolunimetus (*)

—

Geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Varasemad õigused

—

Kaitstud päritolunimetus (*)

—

Kaitstud geograafiline tähis (*)

—

Riiklik geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Nimi …

Registreerimisnumber …

Registreerimise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

—

Kaubamärk

Märgis …

Kaupade ja teenuste loetelu …

Registreerimisnumber …

Registreerimise kuupäev …

Päritoluriik …

Maine/tuntus (*) …

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vastustamise alus

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 42 lõige 1(*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 42 lõige 2(*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 43 lõige 2(*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 2 punkt a (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 2 punkt b (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 2 punkt c (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 2 punkt d (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Aluse selgitus …

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

IV LISA

MUUTMISTAOTLUS: PÄRITOLUNIMETUS VÕI GEOGRAAFILINE TÄHIS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Muudatuse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Vahendaja

—

Liikmesriik(*)

—

Kolmanda riigi asutus (soovituslik) (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Telefon, faks, e-post …

Nimi …

—

Päritolunimetus (*)

—

Geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Spetsifikaadi osa, mida muudatus puudutab

Kaitstud nimi (*)

Toote kirjeldus (*)

Veinivalmistustava (*)

Geograafiline piirkond (*)

Hektarisaak (*)

Veiniviinamarjasordid (*)

Seos (*)

Kontrolliasutuse nimi ja aadress (*)

Muu (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Muutmine

—

Spetsifikaadi muutmine, mis ei nõua koonddokumendi muutmist (*)

Spetsifikaadi muutmine, mis nõuab koonddokumendi muutmist (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

—

Väheoluline muudatus (*

—

Oluline muudatus (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Selgitused muudatuste kohta …

Muudetud koonddokument

[eraldi lehel]

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

V LISA

TÜHISTAMISTAOTLUS: PÄRITOLUNIMETUS VÕI GEOGRAAFILINE TÄHIS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Tühistamistaotluse autor …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Tühistamistaotluse keel …

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Tühistatav nimi …

—

Päritolunimetus (*)

—

Geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Taotluse autori õiguspärane huvi …

Liikmesriigi või kolmanda riigi avaldus …

Tühistamise alus

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkt a (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkt b (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt a (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt b (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt c (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt d (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt e (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt f (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt g (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt h (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkt i (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Aluse selgitus …

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

VI LISA

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE GEOGRAAFILISEKS TÄHISEKS MUUTMISE TAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Taotleja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Õiguslik seisund, suurus ja koosseis (juriidiliste isikute puhul) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vahendaja

—

Liikmesriik(*)

—

Kolmanda riigi asutus (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Telefon, faks, e-post …

Registreeritav nimetus …

Kaitse tõend kolmandas riigis …

Tootekategooriad …

[eraldi lehel]

Spetsifikaat

Lehekülgede arv …

Allakirjutanu/allakirjutanute nimed …

Allkiri/allkirjad …

VII LISA

TRADITSIOONILISE NIMETUSE TUNNUSTAMISE TAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Taotleja

Liikmesriigi pädev asutus (*)

Kolmanda riigi pädev asutus (*)

Kutseala esindusorganisatsioon (*)

[(*) Tõmmake üleliigne maha]

Aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Juriidiline isik (ainult kutseala esindusorganisatsiooni puhul) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Nimetus …

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punkti a kohane traditsiooniline nimetus (*)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punkti b kohane traditsiooniline nimetus (*)

[(*) Tõmmake üleliigne maha]

Keel

—

Artikli 31 punkt a (*)

—

Artikli 31 punkt b (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Asjakohaste päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste nimekiri …

Viinamarjasaaduste kategooria …

Määratlus …

Eeskirjade koopia

[lisatakse vormile]

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

VIII LISA

VASTUVÄIDE: TRADITSIOONILINE NIMETUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Vastuväite keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Vastuväitja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vahendaja

—

Liikmesriik(*)

—

Kolmanda riigi asutus (soovituslik) (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja nimi/vahendajate nimed …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Vastustatav traditsiooniline nimetus …

Varasemad õigused

—

Kaitstud päritolunimetus (*)

—

Kaitstud geograafiline tähis (*)

—

Riiklik geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Nimi …

Registreerimisnumber …

Registreerimise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

—

Kaubamärk

Märgis …

Kaupade ja teenuste loetelu …

Registreerimisnumber …

Registreerimise kuupäev …

Päritoluriik …

Maine/tuntus (*) …

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vastustamise alus

—

Artikkel 31 (*)

—

Artikkel 35 (*)

—

Artikli 40 lõike 2 punkt a (*)

—

Artikli 40 lõike 2 punkt b (*)

—

Artikli 40 lõike 2 punkt c (*)

—

Artikli 41 lõige 3 (*)

—

Artikli 42 lõige 1 (*)

—

Artikli 42 lõige 2 (*)

—

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikkel 54

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Aluse selgitus …

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

IX LISA

TÜHISTAMISTAOTLUS: TRADITSIOONILINE NIMETUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Tühistamistaotluse autor …

[täidab komisjon]

Registreerimisnumber …

Tühistamistaotluse keel …

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, postikood, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vastustatud traditsiooniline nimetus …

Taotluse autori õiguspärane huvi …

Liikmesriigi või kolmanda riigi avaldus …

Tühistamise alus

—

Artikkel 31 (*)

—

Artikkel 35 (*)

—

Artikli 40 lõike 2 punkt a (*)

—

Artikkel 40 lõike 2 punkt b (*)

—

Artikli 40 lõike 2 punkt c (*)

—

Artikli 41 lõige 3 (*)

—

Artikli 42 lõige 1 (*)

—

Artikli 42 lõige 2 (*)

—

Määruse (EU) nr 479/2008 artikkel 54 (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Aluse selgitus …

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

X LISA

ARTIKLI 51 LÕIKES 2 OSUTATUD PIKTOGRAMM

Image

XI LISA

ARTIKLI 30 LÕIKES 2 OSUTATUD KUTSEALA ESINDUSORGANISATSIOONID JA NENDE LIIKMED

Kolmas riik

Kutseala esindusorganisatsiooni nimi

Kutseala esindusorganisatsiooni liikmed

—

Lõuna-Aafrika Vabariik

—

South African Fortified Wine Producers Association (SAFPA)

—

Allesverloren Estate

—

Axe Hill

—

Beaumont Wines

—

Bergsig Estate

—

Boplaas Wine Cellar

—

Botha Wine Cellar

—

Bredell Wines

—

Calitzdorp Wine Cellar

—

De Krans Wine Cellar

—

De Wet Co-op

—

Dellrust Wines

—

Distell

—

Domein Doornkraal

—

Du Toitskloof Winery

—

Groot Constantia Estate

—

Grundheim Wine Cellar

—

Kango Wine Cellar

—

KWV International

—

Landskroon Wine

—

Louiesenhof

—

Morgenhog Estate

—

Overgaauw Estate

—

Riebeek Cellars

—

Rooiberg Winery

—

Swartland Winery

—

TTT Cellars

—

Vergenoegd Wine Estate

—

Villiera Wines

—

Withoek Estate

XII LISA

ARTIKLIS 40 OSUTATUD TRADITSIOONILISTE NIMETUSTE LOETELU

Traditsiooniline nimetus

Keel

Vein (1)

Kokkuvõtlik määratlus/kasutustingimused (2)

Asjaomane kolmas riik

A OSA —   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punktis a osutatud traditsioonilised nimetused

BELGIA

Appellation d'origine contrôlée

prantsuse

KPN

(1, 4)

Traditsioonilised nimetused, mida kasutatakse väljendi „kaitstud päritolunimetus” asemel.

 

Gecontroleerde oorsprongsbenaming

hollandi

KPN

(1, 4)

 

Landwijn

hollandi

KGT

(1)

Traditsioonilised nimetused, mida kasutatakse väljendi „kaitstud päritolunimetus” asemel.

 

Vin de pays

prantsuse

KGT

(1)

 


BULGAARIA

Гарантирано наименование запроизход (ГНП)

(guaranteed designation of origin)

bulgaaria

KPN

(1, 3, 4)

Traditsioonilised nimetused, mida kasutatakse väljendite „kaitstud päritolunimetus” ja „kaitstud geograafiline tähis” asemel

14.4.2000

 

Гарантирано и контролиранонаименование за произход (ГКНП)

(guaranteed and controlled designation of origin)

bulgaaria

KPN

(1, 3, 4)

 

Благородно сладко вино (БСВ) (noble sweet wine)

bulgaaria

KPN

(3)

 

 

Pегионално вино

(Regional wine)

bulgaaria

KGT

(1, 3, 4)

 

 


TŠEHHI VABARIIK

Jakostní šumivé víno stanovené oblasti

tšehhi

KPN

(4)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest, kusjuures piirkonnas valmistatava kvaliteetvahuveini jaoks kasutatav vein on valmistatud viinamarjade kasvupiirkonnas ning saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele.

 

Jakostní víno

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on toodetud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; viinamarjade suhkrusisaldus on vähemalt 15 °NM; viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud asjaomases veinipiirkonnas, vein vastab rakendatavates õigusaktides sätestatud kvaliteedile.

 

Jakostní víno odrůdové

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast, viinamarjavirdest; vein on valmistatud kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest või kvaliteetveinide segamisel nii, et ei kasutata rohkem kui kolme sorti.

 

Jakostní víno známkové

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast, viinamarjavirdest ning võimaluse korral kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest.

 

Jakostní víno s přívlastkem, millele lisandub:

—

Kabinetní víno

—

Pozdní sběr

—

Výběr z hroznů

—

Výběr z bobulí

—

Výběr z cibéb

—

Ledové víno

—

Slámové víno

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast või viinamarjavirdest ning võimaluse korral asjaomase piirkonna või all-piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein on valmistatud viinamarjadest, mille päritolu, suhkrusisaldust ja massi ning vajaduse korral sorti või sorte või nakatumist väärishallituse vormis hahkhallituse Botrytis cinerea P.-ga on amet kontrollinud, ning need vastavad asjaomase kvaliteetveini ja täiendiklassi nõuetele või erineva täiendiklassiga kvaliteetveinide segule esitatavatele nõuetele; vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele; vein on ametis klassifitseeritud kvaliteetveinina, millel on üks järgmistest täienditest:

—

„Kabinetní víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 19 °NM;

—

„Pozdní sběr” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 21 °NM;

—

„Výběr z hroznů” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 24 °NM;

—

„Výběr z bobulí” – seda võib valmistsada üksnes valitud marjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 27 °NM;

—

„Výběr z cibéb” – seda võib valmistada üksnes valitud väärishallitusega marjadest või üleküpsenud marjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 32 °NM;

—

„Ledové víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mis on koristatud temperatuuri juures –7 °C või vähem ning mis on koristamise ja töötlemise käigus külmunud, kusjuures saadava viinamarjavirde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 27 °NM;

—

„Slámové víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mida on enne töötlemist hoitud õlgedel või pillirool ning vajaduse korral ülesriputatuna ventileeritud ruumis vähemalt kolm kuud ning saadud viinamarjavirde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 27 °NM.

 

Pozdní sběr

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on toodetud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; viinamarjade suhkrusisaldus on vähemalt 21 °NM; viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud asjaomases veinipiirkonnas, vein vastab rakendatavates õigusaktides sätestatud kvaliteedile.

 

Víno s přívlastkem, millele lisandub:

—

Kabinetní víno

—

Pozdní sběr

—

Výběr z hroznů

—

Výběr z bobulí

—

Výběr z cibéb

—

Ledové víno

—

Slámové víno

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud viinamarjadest, viljalihast või viinamarjavirdest ning võimaluse korral asjaomase piirkonna või all-piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein on valmistatud viinamarjadest, mille päritolu, suhkrusisaldust ja massi ning vajaduse korral sorti või sorte või nakatumist väärishallituse vormis hahkhallituse Botrytis cinerea P.-ga on amet kontrollinud ning need vastavad asjaomase kvaliteetveini ja täiendiklassi nõuetele või erineva täiendiga kvaliteetveinide segule esitatavatele nõuetele; vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele; vein on ametis klassifitseeritud kvaliteetveinina, millel on üks järgmistest täienditest:

—

„Kabinetní víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 19 °NM;

—

„Pozdní sběr” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 21 °NM;

—

„Výběr z hroznů” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 24 °NM;

—

„Výběr z bobulí” – seda võib valmistada üksnes valitud marjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 27 °NM;

—

„Výběr z cibéb” – seda võib valmistada üksnes valitud väärishallitusega marjadest või üleküpsenud marjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 32 °NM;

—

„Ledové víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mis on koristatud temperatuuri juures –7 °C või vähem ning mis on koristamise ja töötlemise käigus külmunud, kusjuures saadava viinamarjavirde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 27 °NM;

—

„Slámové víno” – seda võib valmistada üksnes viinamarjadest, mida on enne töötlemist hoitud õlgedel või pillirool ning vajaduse korral ülesriputatuna ventileeritud ruumis vähemalt kolm kuud ning saadud viinamarjavirde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 27 °NM.

 

Jakostní likérové víno

tšehhi

KPN

(3)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on valmistatud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; vein on valmistatud samas piirkonnas, kus viinamarjad on koristatud, vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele.

 

Zemské víno

tšehhi

KGT

(1)

Vein, mis on valmistatud Tšehhi Vabariigi territooriumil koristatud viinamarjadest, mis sobivad asjaomases piirkonnas kvaliteetveini valmistamiseks või mis kuuluvad sorti, mis esineb kohaldatavates õigusaktides loetletud sortide hulgas; kohaldatavate õigusaktide järgi võib veini märgistada üksnes kaitstud geograafilise tähisega; geograafilise tähisega lauaveini valmistamiseks võib kasutada üksnes viinamarju, millest vein on valmistatud ja mille suhkrusisaldus on vähemalt 14 °NM ja mis on koristatud geograafilises üksuses, mis on geograafilise tähise aluseks, ning vein vastab kehtivates õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuetele; muude kui kehtivates õigusaktides nimetatud geograafiliste üksuste nime kasutamine on keelatud.

 

Víno origininální certifikace (VOC või V.O.C.)

tšehhi

KPN

(1)

Vein peab olema toodetud veinipiirkonnas või sellest väiksemal territooriumil; tootja peab kuuluma ühendusse, mis on kehtivate sätete kohaselt volitatud andma luba kasutada originaalitõendiga veini nimetust; vein vastab vähemalt kehtivates õigusaktides kvaliteetveini suhtes sätestatud nõudmistele, vein vastab tingimustele, mis on sätestatud otsuses, millega reguleeritakse luba anda originaalitõendiga veini nimetust; lisaks peab vein vastama eri veinisortide suhtes kehtestatud nõuetele.

 


TAANI

Regional vin

taani

KGT

(1, 3, 4)

Vein või vahuvein, mis on valmistatud Taanis kehtivate riiklike sätete kohaselt. „Regional vin'i” suhtes on tehtud organoleptiline ja analüütiline uuring. Selle omapära ja omadused tulenevad osaliselt tootmispiirkonnast, kasutatavatest viinamarjadest ning tootjate ja veinivalmistaja oskustest.

 


SAKSAMAA

Prädikatswein (Qualitätswein mit Prädikat (1)), millele lisatakse:

—

Kabinett

—

Spätlese

—

Auslese

—

Beerenauslese

—

Trockenbeerenauslese

—

Eiswein

saksa

KPN

(1)

Üldine kategooria eritäiendiga veinide jaoks, mille virdel on teatav minimaalne tihedus ja mida ei ole rikastatud (ei šaptaliseeritud ega kangendatud kontsentreeritud viinamarjavirdega); nimetusele lisatakse üks järgmistest väljenditest:

—

(Kabinett): Eritäiendiga kvaliteetveini (Prädikatswein) esimene kvaliteediaste; siia kuuluvad kerged ja peened veinid, mille virde tihedus sõltuvalt viinamarjasordist ja piirkonnast on 67 kuni 85 Oechsle kraadi;

—

(Spätlese): Eritäiendiga kvaliteetvein, mille virde tihedus on sõltuvalt viinamarjasordist ja piirkonnast 76 kuni 95 Oechsle kraadi; viinamarjad tuleb korjata hilja ning need peavad olema täielikult küpsenud; nendel veinidel on tugev maitse (mitte tingimata magus);

—

(Auslese): Vein on valmistatud eraldi valitud täielikult küpsenud viinamarjadest, mis võivad olla kontsentreeritud botrytis cinerea kasutamise teel; virde tihedus on sõltuvalt viinamarjasordist ja piirkonnast 85 kuni 100 Oechsle kraadi;

—

(Beerenauslese): Vein on valmistatud eraldi valitud ja tänu botrytis cinerea (väärishallitus) kasutamisele kõrge suhkrukontsentratsiooniga täielikult küpsenud viinamarjadest; saagikoristus toimub tavaliselt mõni aeg pärast tavalist saagikoristust. Virde tihedus on sõltuvalt viinamarjasordist ja piirkonnast 110 kuni 125 Oechsle kraadi: veinid on väga magusad ja säilivad kaua:

—

(Trockenbeerenauslese): Eritäiendiga kvaliteetveini (Prädikatswein) kõrgeim aste, mille puhul virde tihedus on üle 150 Oechsle kraadi. Selle kategooria veinid on valmistatud hoolikalt valitud üleküpsenud viinamarjadest, mille mahl on botrytis cinerea (väärishallitus) kasutamise abil kontsentreeritud. Marjad on kuivatatud nagu rosinad. Sellisel teel tehtud vein on äärmiselt magus ja madala alkoholisisaldusega;

—

(Eiswein): Selline vein peab olema valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud käreda pakasega, nii et temperatuur on alla –7 °C; viinamarjad on pressitud külmunud olekus; ainulaadne kõrgeima kvaliteediga vein, mis on äärmiselt magus ja happeline.

 

Qualitätswein, millele lisatakse vajaduse korral väljend b.A. (Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete)

saksa

KPN

(1)

Kindlaks määratud piirkonnas valmistatud kvaliteetvein, mis on läbinud analüütilise ja organoleptilise uuringu ja mis vastab viinamarjade küpsuse nõuetele (viinamarjavirde tihedus/Oechsle kraadid).

 

Qualitätslikörwein, millele lisatakse vajaduse korral väljend b.A. (Qualitätslikörwein bestimmter Anbaugebiete) (2)

saksa

PDO

(3)

Kindlaks määratud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörvein, mis on läbinud analüütilise ja organoleptilise uuringu ja mis vastab viinamarjade küpsuse nõuetele (viinamarjavirde tihedus/Oechsle kraadid).

 

Qualitätsperlwein, millele lisatakse vajaduse korral väljend b.A. (Qualitätsperlwein bestimmter Anbaugebiete) (2)

saksa

PDO

(8)

Kindlaks määratud piirkonnas valmistatud poolvahuvein, mis on läbinud analüütilise ja organoleptilise uuringu ja mis vastab viinamarjade küpsuse nõuetele (viinamarjavirde tihedus/Oechsle kraadid).

 

Sekt b.A. (Sekt bestimmter Anbaugebiete) (2)

saksa

KPN

(4)

Kindlaks määratud piirkonna kvaliteetvahuvein.

 

Landwein

saksa

KGT

(1)

Veini kvaliteedi tagab suhteliselt kõrge virde tihedus.

 

Winzersekt (2)

saksa

KPN

(1)

Kvaliteetvahuvein, mis on valmistatud kindlas viinamarjakasvatuspiirkonnas veinist, mis on valmistatud selles samas viinamarjakasvatusettevõttes koristatud viinamarjadest; nimetus käib ka tootjarühma kohta.

 


KREEKA

Ονομασία Προέλευσης Ανωτέρας Ποιότητας (ΟΠΑΠ)

(appellation d’origine de qualité supérieure)

kreeka

KPN

(1, 3, 4, 15, 16)

Piirkonna või asula nimi, mille puhul on haldusaktides ette nähtud võimalus kasutada seda järgmistele nõuetele vastava veini tähistamiseks:

—

vein on toodetud viinamarjadest, mis kuuluvad Vitis vinifera liigi peamiste sortide hulka ja on koristatud asjaomases geograafilises piirkonnas, kusjuures tootmine toimub asjaomases piirkonnas;

—

vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud madala saagikusega viinamarjaistandustest;

—

veini kvaliteet ja omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos sellele omaste looduslike tingimuste ja inimtegevusega.

[L.D. 243/1969 ja L.D. 427/76 veinitoodete edendamise ja kaitse kohta]

 

Ονομασία Προέλευσης Ελεγχόμενη (ΟΠΕ)

(appellation d'origine contrôlée)

kreeka

KPN

(3, 15)

Lisaks nõuetele, mis kehtivad ka „appellation d’origine de qualité supérieure”i’ puhul, peavad siia kategooriasse kuuluvad veinid vastama järgmistele nõuetele:

—

vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud tähtsamatest, madala saagikusega viinamarjaistandustest, kus pinnas vastab kvaliteetveini valmistamisele esitatavatele nõuetele,

—

vein vastab teatavatele nõuetele seoses viinamarjaistanduste pügamissüsteemi ja virde minimaalse suhkrusisaldusega.

[L.D. 243/1969 ja L.D. 427/76 veinitoodete edendamise ja kaitse kohta]

 

Οίνος γλυκός φυσικός

(vin doux naturel)

kreeka

KPN

(3)

Vein, mis kuulub „appellation d'origine contrôlée” või „appellation d’origine de qualité supérieure”i kategooriasse ja vastab järgmistele nõuetele:

—

vein on valmistatud viinamarjavirdest, mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti,

—

veini tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi,

—

veini üldalkoholisisaldus ei ületa 17,5 mahuprotsenti.

[L.D. 212/1982 Päritolunimetusega „Samos” veini registreerimise kohta]

 

Οίνος φυσικώς γλυκύς

(vin naturellement doux)

kreeka

KPN

(3, 15, 16)

Vein, mis kuulub „appellation d'origine contrôlée” või „appellation d’origine de qualité supérieure”i kategooriasse ja vastab järgmistele nõuetele:

—

vein on valmistatud viinamarjadest, mis on jäetud päikese kätte või varju,

—

vein on valmistatud ilma rikastamata,

—

veini naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 17 mahuprotsenti (või suhkrusisaldus vähemalt 300 grammi liitri kohta).

[L.D. 212/1982 Päritolunimetusega „Samos” veini registreerimise kohta]

 

ονομασία κατά παράδοση

(appellation traditionnelle)

kreeka

KGT

(1)

Vein on valmistatud eranditult Kreeka geograafilisel territooriumil ja lisaks:

—

on veinide puhul, mis kannavad traditsioonilist nimetust „Retsina”, virret töödeldud Süüria männi vaiguga,

—

on veinid, mis kannavad traditsioonilist nimetust „Verntea”, valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud Zakynthose saarel ja vastavad teatavatele tingimustele seoses viinamarjasortide, istanduste hektarisaagi ja virde suhkrusisaldusega.

[P.D. 514/1979 vaiguveinide tootmise, kontrolli ja kaitse kohta ning M.D. 397779/92 väljendi „Verntea Traditional Designation of Zakynthos” kasutamise tingimuste kohta]

 

τοπικός οίνος

(vin de pays)

kreeka

KGT

(1, 3, 4, 11, 15, 16)

Piirkonna või asula nimi, mille puhul on haldusaktides ette nähtud võimalus kasutada seda järgmistele nõuetele vastava veini tähistamiseks:

—

veini mingi omadus, maine või muu tunnus tuleneb peamiselt päritolust,

—

vähemalt 85 % kasutatavatest viinamarjadest tuleb eranditult asjaomasest geograafilisest piirkonnast ja veini valmistamine leiab aset asjaomases geograafilises piirkonnas,

—

kasutatakse viinamarjasorte, mis on asjaomase piirkonna jaoks ette nähtud,

—

viinamarjad on koristatud viinamarjaistandustest, mille pinnas sobib madala saagikusega tootmiseks,

—

igal üksikul juhul on kindlaks määratud naturaalne ja tegelik alkoholisisaldus.

[C.M.D. 392169/1999 Üldeeskirjad mõiste „vin de pays” kasutamise kohta lauaveinide tähistamisel, aktiga C.M.D. 321813/2007 muudetud kujul].

 


HISPAANIA

Denominación de origen (DO)

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Piirkonna, ala, asula või koha nimi, mille suhtes on haldusaktides ette nähtud võimalus kasutada seda järgmistele nõuetele vastava veini tähistamiseks:

—

vein on valmistatud selles piirkonnas, alal, asulas või kohas seal kasvanud viinamarjadest,

—

veinil on tänu päritolule suur kaubanduslik maine,

—

veini omapära ja tunnused tulenevad eranditult või peamiselt geograafilistest teguritest, sealhulgas looduslikest tingimustest ja inimtegevusest.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

Tšiili

Denominación de origen calificada (DOCa)

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Kategooriasse „denominación de origen calificada” kuuluv vein vastab lisaks kategooria „denominación de origen” nõuetele veel järgmistele nõuetele:

—

vein on kuulunud kategooriasse „denominación de origen” vähemalt kümme aastat,

—

sellisel viisil kaitstud tooteid turustavad üksnes villitult veinivalmistusettevõtted, mis on registreeritud ja asuvad asjaomases geograafilises piirkonnas,

—

piirkond, kus on lubatud asjaomase päritolunimetusega veini toota, on kaardil haldusüksuste kaupa kindlaks määratud.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

 

Vino de calidad con indicación geográfica

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud teatud piirkonnas, alal, asulas või kohas seal kasvanud viinamarjadest ning veini mingi omadus, maine või tunnusjooned tulenevad geograafilistest teguritest või inimtegevusest või mõlemast ning on seotud viinamarjade kasvatamise, veini valmistamise või laagerdamisega. Sellist veini tähistatakse väljendiga „vino de calidad de”, millele järgneb asjaomase piirkonna, ala, asula või koha nimi, kus see on valmistatud.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

 

Vino de pago

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Märgib eriliste pinnaseomaduste ja mikrokliima poolest väljapaistvat kohta või põllumaad, mis erineb ümberkaudsetest aladest ja on tuntud, kusjuures nime tuntus on seotud sellega, et seal kasvatatakse viinamarju, millest valmistatakse eriliste omaduste ja tunnusjoontega veini, ning mille piirid on kindlaks määratud pädeva asutuse poolt vastavalt piirkonna iseärasustele kehtestatud eeskirjadega. Selle piirid ei tohi kattuda haldusüksuse või haldusüksuste (kui haldusüksusi, mille territooriumil asjaomane koht või põllumaa on, on rohkem kui üks) piiridega ega neid ületada. Veini valmistamisega seotud tuntusest võib rääkida juhul, kui „pago” nime on kasutatud sellelt saadud veini turustamiseks tavapäraselt vähemalt viie aasta jooksul. Kõik viinamarjad, mida kasutatakse „vino de pago” valmistamiseks, peavad olema pärit asjaomasest pagost ning vein peab olema valmistatud, ladustatud ja vajaduse korral laagerdatud muudest veinidest eraldi.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

 

Vino de pago calificado

hispaania

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Juhul kui kogu pago territoorium on mõne kaitstud päritolunimetuse suhtes kindlaks määratud piirkonna osa, võib selle tähistamiseks kasutada väljendit „vino de pago calificado”, kui vein vastab asjaomase päritolunimetuse puhul kehtestatud nõuetele ja on selles piirkonnas registreeritud.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, muud õiguslikud nõuded on sätestatud eespool nimetatud ja muudes aktides)

 

Vino de la tierra

hispaania

KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Traditsioonilise nimetuse „vino de la tierra” kasutamise tingimused (koos geograafilise tähisega):

1. Artiklis 1 osutatud geograafilisi tähiseid käsitlevates aktides tuleb täpsustada vähemalt järgmised üksikasjad:

a)

veini kategooria või kategooriad, mille puhul nimetust kasutatakse,

b)

kasutatava geograafilise tähise nimekuju,

c)

geograafilise piirkonna täpsed piirid,

d)

kasutatavad viinamarjasordid,

e)

kõnealust nimetust kandvate eri kategooriate veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus,

f)

viide organoleptilistele omadustele,

g)

asjaomaste veinide kontrollimise viisi (kas riigi- või eraasutuse poolt).

2. Geograafilist tähist võib kasutada eri piirkondadest koristatud viinamarjadest valmistatud veini segu puhul, kui vähemalt 85 % viinamarjadest on koristatud piirkonnas, mille nime vein kannab.

(Seadus 24/2003 viinamarjade ja veini kohta, dekreet 1126/2003)

 

Vino dulce natural

hispaania

KPN

(3)

(Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa punkt 6)

 

Vino Generoso

hispaania

KPN

(3)

(Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa punkt 8)

Tšiili

Vino generoso de licor

hispaania

KPN

(3)

(Komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa B osa punkt 10)

 


PRANTSUSMAA

Appellation d'origine contrôlée

prantsuse

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15, 16)

Haldusüksuse nimi, mida kasutatakse seal valmistatud veini tähistamiseks, kusjuures veini omapära ja tunnused tulenevad peamiselt või terviklikult asjaomasest geograafilisest piirkonnast, sealhulgas sellele omastest looduslikest tingimustest ja inimtegevusest, toode on laialdaselt tuntud ning selle tootmise suhtes kohaldatakse kokkuleppeid, millega on ette nähtud heakskiit sidusrühmade poolt ning tootmistingimuste ja toodangu kontrollimine.

Alžeeria

Šveits

Tuneesia

Appellation 606/2009 contrôlée

prantsuse

 

Appellation d'origine vin délimité de qualité supérieure

prantsuse

 

Vin doux naturel

prantsuse

KPN

(3)

Kangendatud vein, st vein, mille alkoholkäärimine on katkestatud neutraalse veinialkoholi lisamise teel. Sel viisil suurendatakse veini alkoholisisaldust, säilitades enamuse viinamarjades looduslikult sisalduvast suhkrust.

Sõltuvalt sellest, kas tegu on valge, roosa või punase veiniga, toimub kangendamine alkoholkäärimise kindlas etapis, vajaduse korral koos matsereerimisega.

 

Vin de pays

prantsuse

KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15, 16)

Geograafilise tähisega vein, mille geograafiline päritolu on ära näidatud (territoriaalne määratlus). Vin de pays peab pärinema terviklikult tootmispiirkonnast, mille nime ta kannab. Vein vastab kehtivates aktides sätestatud tootmistingimustele, millega kehtestatakse muu hulgas maksimaalne saagikus, minimaalne alkoholisisaldus, viinamarjasort ja ranged analüütilised nõuded.

 


ITALY

Denominazione di origine controllata (D.O.C.)

itaalia

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)

„Denominazone di origine controllata” tähistab geograafilist viinamarjakasvatuspiirkonda, mida iseloomustab eriline toodang, ning seda kasutatakse tuntud kvaliteetveini märgistuses, kui veini omadused tulenevad geograafilisest keskkonnast ja inimtegevusest. Asjaomases seaduses nähakse ette, et Itaalias võib päritolunimetuse väljendamisel kasutada lühendit „D.O.C.”, mis viitab eelnimetatud kõrge kvaliteediga ja traditsioonilise päritoluga veinile.

[Seadus nr 164, 10.2.1992]

 

Kontrollierte Ursprungsbezeichnung

saksa

 

Denominazione di origine controllata e garantita (D.O.C.G.)

itaalia

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)

Sama, mis D.O.C., kuid sisaldab veel sõna „garantita”, mistõttu kasutatakse seda veinide juures, mis on eriti hinnatud ning mille puhul on vähemalt viie aasta jooksul olnud õigus kasutada tavalist päritolunimetust. Neid turustatakse kuni 5-liitristes mahutites, mis viseeritakse valitsuse märgiga, et suurendada tarbijate kindlustunnet.

[Seadus nr 164, 10.2.1992]

 

Kontrollierte und garantierte Ursprungsbezeichnung

saksa

 

Vino dolce naturale

itaalia

KPN

(1, 3, 11, 15)

Traditsiooniline nimetus, mida kasutatakse mõnede kuivatatud viinamarjadest valmistatud ja kõrge looduslikku päritolu jääksuhkru sisaldusega veinide (kangendamata) kirjeldamiseks ja klassifitseerimiseks.

Nimetuse kasutus on sätestatud kehtivates veini käsitlevates õigusaktides.

 

Indicazione geografica tipica (IGT)

itaalia

KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)

10. veebruari 1992. aasta seaduse nr 164 kohaselt kasutatav nimetus, mis tähistab veinide geograafilist päritolu, kusjuures selle kasutamine eeldab, et veini iseloom ja kvaliteet on seotud viinamarjade kasvupiirkonnaga.

 

Landwein

saksa

 

Vin de pays

prantsuse

 


KÜPROS

Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας

Προέλευσης (ΟΕΟΠ)

(Controlled Designation of Origin)

kreeka

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Tähistab kaitstud päritolunimetusega veine.

Κ.Δ.Π.403/2005 Αρ.4025/19.8.2005/Ε.Ε. Παρ. ΙΙΙ (Ι)

Κ.Δ.Π.212/2005 Αρ.3896/26.04.2005/Ε.Ε. Παρ. ΙΙΙ (Ι)

Κ.Δ.Π.706/2004 Αρ.3895/27.08.2004/Ε.Ε. Παρ. ΙΙΙ (Ι)

 

Τοπικός Οίνος

(Regional Wine)

kreeka

KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11, 15, 16)

Tähistab kaitstud geograafilise tähisega veine.

Κ.Δ.Π. 704/2004 Αρ.3895/27.8.2004/Ε.Ε. Παρ. ΙΙΙ(Ι)

 


LUKSEMBURG

Crémant de Luxembourg

prantsuse

KPN

(4)

[Valitsuse 4. jaanuari 1991. aasta määrus] Veini tootmisel tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest:

—

viinamarjad tuleb koristada käsitsi ja need tuleb Crémant'i valmistamiseks eraldi selekteerida;

—

kuvees kasutatavad veinid peavad vastama kvaliteetveinide kvaliteedinõuetele;

—

vein on valmistatud tervetest viinamarjadest pressitud virdest, kusjuures valgete ja roosade vahuveinide puhul ei tohi 150 kg viinamarjade kohta saadud virde kogus ületa 100 liitrit;

—

see peab olema traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud;

—

maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus ei tohi ületa 150 mg/l;

—

süsinikdioksiidi ülerõhk ei tohi 20 °C juures olla vähem kui 4 baari;

—

suhkrusisaldus on alla 50 g/l.

 

Marque nationale, millele järgneb:

—

appellation contrôlée

—

appellation d'origine contrôlée

prantsuse

KPN

(1, 4)

(V):

Marque nationale Moselle luxembourgeoise (Riiklik märge päritolutähisega veinidele) kehtestati valitsuse 12. märtsi 1935. aasta määrusega. Väljend „Marque nationale – appellation contrôlée” neljakandilisel sildil, mis on kinnitatud pudeli tagaküljele, kinnitab, et riik on veini tootmist ja kvaliteeti kontrollinud. Selle annab välja „Marque nationale”i amet. Seda nimetust saavad taotleda üksnes Luksemburgist pärit veinid, mida ei ole segatud mujalt pärit veiniga ning mis vastavad riiklikele ja Euroopa tasandi nõuetele. Samuti tuleb sellise tähisega veini turustada pudelis ning viinamarjad peavad olema kasvanud ja veiniks töödeldud Luksemburgi viinamarjakasvatuspiirkonnas. Veini kohta tehakse korrapäraselt analüütilisi ja organoleptilisi uuringuid.

(VV):

Vahuveinide „Marque nationale” kehtestati Luksemburgis valitsuse 18. märtsi 1988. aasta määrusega, milles on ette nähtud, et:

—

vahuvein peab olema valmistatud eranditult veinist, mis klassifitseerub Luksemburgi kvaliteetveiniks;

—

see vastab riiklikes ja Euroopa tasandi aktides sätestatud kvaliteedikriteeriumitele;

—

selle tootmine on riigi kontrolli all.

 


UNGARI

Minőségi bor

ungari

KPN

(1)

Tähendab „kvaliteetvein” ja sellega tähistatakse kaitstud päritolunimetusega veine.

 

Védett eredetű bor

ungari

KPN

(1)

Tähistab kaitstud päritolunimetusega veini.

 

Tájbor

ungari

KGT

(1)

Tähendab „maakonnavein” ja sellega tähistatakse kaitstud geograafilise tähisega veine.

 


MALTA

Denominazzjoni ta’ Origini Kontrollata (D.O.K.)

malta

KPN

(1)

[Government Gazette nr. 17965, 5. september 2006]

 

Indikazzjoni Ġeografika Tipika (I.G.T.)

malta

KGT

(1)

[Government Gazette nr. 17965, 5. september 2006]

 


MADALMAAD

Landwijn

hollandi

KGT

(1)

Viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud Madalmaade territooriumil. Sildil võib viidata provintsile, kus viinamarjad on koristatud. Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus peab olema 6,5 % või rohkem. Sellise veini tootmiseks tuleb kasutada Madalmaade riiklikus viinamarjasortide loetelus nimetatud viinamarjasorte.

 


AUSTRIA

Districtus Austriae Controllatus (DAC)

ladina

KPN

(1)

Sellise nimetusega kvaliteetvein peab vastama regionaalse komitee kehtestatud nõuetele (sordid, maitse, alkoholisisaldus jne)

 

Prädikatswein või Qualitätswein besonderer Reife und Leseart, millele vajaduse korral järgneb järgmine täiend:

—

Ausbruch/Ausbruchwein

—

Auslese/Auslesewein

—

Beerenauslese/Beerenauslesewein

—

Kabinett/Kabinettwein

—

Schilfwein

—

Spätlese/Spätlesewein

—

Strohwein

—

Trockenbeerenauslese

—

Eiswein

saksa

KPN

(1)

Tegemist on kvaliteetveiniga, mille eri kategooriad määratakse kindlaks viinamarjade loodusliku suhkrusisalduse ja korjetingimuste järgi. Kangendamine ja magustamine ei ole lubatud.

Ausbruch/Ausbruchwein: Valmistatud üleküpsenud ja botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille minimaalne looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 27 °Klosterneuburger Mostwaage järgi (KMW); ekstraktsiooni parandamiseks võib lisada värsket virret või veini.

Auslese/Auslesewein: Valmistatakse hoolikalt valitud viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on 21 °KMW.

Beerenauslese/Beerenauslesewein: Valmistatud üleküpsenud ja/või botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille minimaalne looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 25 °KMW.

Kabinett/Kabinettwein: Valmistatakse täielikult küpsenud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 17 °KMW.

Schilfwein, Strohwein: Viinamarjad peavad enne pressimist olema vähemalt kolme kuu jooksul looduslikul teel pillirool või õlgedel kuivanud; suhkrusisaldus peab olema vähemalt 25 °KMW.

Spätlese/Spätlesewein: Valmistatakse täielikult küpsenud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 19 °KMW.

Trockenbeerenauslese: Viinamarjad peavad olema suuremalt jaolt botrytisega nakatatud ning looduslikult kokku tõmbunud ning nende suhkrusisaldus peab olema vähemalt 30 °KMW.

Eiswein: Viinamarjad peavad olema koristamise ja pressimise ajal looduslikult külmunud ning virde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 25 °KMW.

 

Qualitätswein või Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer

saksa

KPN

(1)

Vein peab olema valmistatud kindlatest viinamarjasortidest ja täielikult küpsenud viinamarjadest, nii et minimaalne suhkrusisaldus on 15 °KMW ja maksimaalne saagikus 6 750 l/ha. Veini võib turustada ainult kvaliteetveini kontrollnumbriga varustatult.

 

Landwein

saksa

KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud kindlatest viinamarjasortidest ja täielikult küpsenud viinamarjadest, nii et minimaalne suhkrusisaldus on 14 °KMW ja maksimaalne saagikus 6 750 l/ha.

 


PORTUGAL

Denominação de origem (D.O.)

portugali

KPN

(1, 3, 4, 8)

Piirkonna või koha geograafiline nimi või traditsiooniline nimetus, millega vajaduse korral seondub geograafiline päritolu, ning millega tähistatakse selles piirkonnas või kohas kasvanud viinamarjadest valmistatud veini, mille omapära ja tunnused tulenevad suures osas või terviklikult geograafilistest teguritest, sealhulgas looduslikest tingimustest ja inimtegevusest, ning mille tootmine toimub kindlaks määratud piirkonnas või asjaomases geograafilises piirkonnas.

[Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]

 

Denominação de origem controlada (DOC)

portugali

KPN

(1, 3, 4, 8)

Päritolunimetusega veinitoodete märgistuses võib kasutada järgmisi väljendeid: „Denominação de Origem Controlada” või „DOC”.

[Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]

 

Indicação de proveniência regulamentada (I.P.R.)

portugali

KPN

(1, 3, 4, 8)

Riigi, piirkonna või koha nimi või traditsiooniline nimetus, millega vajaduse korral seondub geograafiline päritolu, ning millega tähistatakse veini, mille valmistamiseks kasutatavad viinamarjad on, kui tegemist on piirkonna või kohaga, koristatud vähemalt 85 % ulatuses kõnealuses kohas või piirkonnas, eeldusel et veini maine, mõni omadus või muu tunnus tuleneb peamiselt geograafilisest päritolust ning veini tootmine toimub kõnesolevas kohas või piirkonnas.

[Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]

 

Vinho doce natural

portugali

KPN

(3)

Kõrge suhkrusisaldusega vein, mis on tehtud hiliskorje või väärishallitusega nakatunud marjadest.

[Portaria nr 166/1986, 26.6.1986]

 

Vinho generoso

portugali

KPN

(3)

Liköörvein, mida on traditsiooniliselt toodetud Douro, Madeira, Setúbali ja Carcavelose piirkonnas ning mida kutsutakse vastavalt järgmiste nimedega: „Vinho do Porto” või „Porto” või nimetuse tõlge muusse keelde, „Vinho da Maderia” või „Madeira” või nimetuse tõlge muusse keelde, „Moscatel de Setúbal” või „Setúbal” ja „Carcavelos”.

[Decreto-Lei nr 166/1986, 26.6.1986]

 

Vinho regional

portugali

KGT

(1)

Geograafilise tähisega veinitoodete märgistuses võib kasutada järgmisi väljendeid: „Vinho Regional” või „Vinho da Região de”.

[Decreto-Lei nr 212/2004, 23.8.2004]

 


RUMEENIA

Vin cu denumire de origine controlată (D.O.C.), millele järgneb:

—

Cules la maturitate deplină – C.M.D.

—

Cules târziu – C.T.

—

Cules la înnobilarea boabelor – C.I.B.

rumeenia

KPN

(1, 3, 8, 15, 16)

Päritolunimetusega veinid, mis peavad olema valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud kindlaks määratud piirkonnas, mida iseloomustavad teatavad ilmastiku-, pinnase- ja päikesevalguse juurdepääsu omadused, mis soodustavad toote kvaliteeti; samuti peavad veinid vastama järgmistele nõuetele:

a)

viinamarjad, millest vein on valmistatud, pärinevad eranditult kindlaks määratud geograafilisest piirkonnast;

b)

veini tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas;

c)

veini omapära ja tunnused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast, sealhulgas sellele omastest looduslikest tingimustest ja inimtegevusest;

d)

vein on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki.

Vastavalt viinamarjade küpsusastmele ja saagi kvaliteediomadustele klassifitseeritakse päritolunimetusega veine järgmisel viisil:

a)

DOC – CMD – päritolunimetusega vein, mis on saadud täielikult küpsenud viinamarjadest;

b)

DOC – CT – päritolunimetusega vein, mis on saadud hiliskorje viinamarjadest;

c)

DOC – CIB – päritolunimetusega vein, mis on saadud väärishallitusega viinamarjadest.

 

Vin spumant cu denumire de origine controlată (D.O.C.)

rumeenia

KPN

(5, 6)

Kaitstud päritolunimetusega vahuvein, mis on toodetud viinamarjadest, mis on kasvatatud kindlates viinamarjaistandustes, kus toormaterjalina kasutatav vein on valmistatud, ning mille edasine turustuseelne menetlemine on toimunud lubatud alal.

 

Vin cu indicație geografică

rumeenia

KGT

(1, 4, 9, 15, 16)

Geograafilise tähisega vein, mis on valmistatud kindlaks määratud piirkonna kindlates viinamarjaistandustes kasvatatud viinamarjades, ning vastab järgmistele tingimustele:

a)

veini mingi kindel omadus, maine või tunnus tuleneb sellest geograafilisest piirkonnast;

b)

vähemalt 85 % veini valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast;

c)

vein on valmistatud kõnealuses geograafilises piirkonnas;

d)

vein on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või Vitis vinifera liikide ja muude perekonna Vitis liikide ristandite hulka.

Viinamarjakasvatusvööndis B toodetud veinide puhul peab tegelik alkoholisisaldus olema vähemalt 9,5 mahuprotsenti ning viinamarjakasvatusvööndites CI ja CII toodetud veinide puhul 10 mahuprotsenti. Üldalkoholisisaldus ei tohi ületada 15 mahuprotsenti.

 


SLOVEENIA

Kakovostno vino z zaščitenim geografskim poreklom (kakovostno vino ZGP), millele vajaduse korral lisatakse Mlado vino

sloveeni

KPN

(1)

Vein on valmistatud täielikult küpsenud viinamarjadest ning selle naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti (viinamarjakasvatusvööndi CII puhul vähemalt 9,5 %) ja maksimaalne saagikus 8 000 l/ha. Samuti on kohustuslik analüütiline ja organoleptiline uuring.

 

Kakovostno peneče vino z zaščitenim geografskim poreklom (Kakovostno vino ZGP)

sloveeni

KPN

(1)

Vein, mis on saadud kahekordsel kääritamisel ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti, nii et kuvee üldalkoholisisaldus ei ole alla 9 mahuprotsendi.

 

Penina

sloveeni

 

Vino s priznanim tradicionalnim poimenovanjem (vino PTP)

sloveeni

KPN

(1)

Kvaliteetveinidele esitatavad tingimused on kehtestatud ministri käskkirjaga ekspertide üksikasjaliku aruande põhjal (sordid, alkoholisisaldus, saagikus jne).

 

Renome

sloveeni

 

Vrhunsko vino z zaščitenim geografskim poreklom (vrhunsko vino ZGP), millele vajaduse korral lisatakse:

—

Pozna trgatev

—

Izbor

—

Jagodni izbor

—

Suhi jagodni izbor

—

Ledeno vino

—

Arhivsko vino (Arhiva)

—

Slamnovino (vino iz sušenega grozdja)

sloveeni

KPN

(1)

Vein peab olema valmistatud kindlatest viinamarjasortidest ja täielikult küpsenud viinamarjadest, nii et minimaalne suhkrusisaldus on 83 Oechsle kraadi KMW ja maksimaalne saagikus 8 000 l/ha. Rikastamine, magustamine, hapestamine ja hapetustamine ei ole lubatud. Samuti on kohustuslik analüütiline ja organoleptiline uuring.

Pozna trgatev: valmistatud üleküpsenud ja/või botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 92 Oechsle kraadi;

Izbor: valmistatud üleküpsenud ja botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 108 Oechsle kraadi;

Jagodni izbor: valmistatud üleküpsenud ja/või botrytisega nakatunud valitud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 128 Oechsle kraadi;

Suhi jagodni izbor: valmistatud üleküpsenud ja/või botrytisega nakatunud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 154 Oechsle kraadi;

Ledeno vino: viinamarjad peavad olema koristamise ja pressimise ajal looduslikult külmunud ning nende suhkrusisaldus peab olema vähemalt 128 Oechsle kraadi.

Arhivsko vino (arhiva): valmistatakse täielikult küpsenud viinamarjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 83 Oechsle kraadi;

Slamno vino (vino iz sušenega grozdja): viinamarju tuleb enne pressimist pillirool või õlgedel kuivatada.

 

Vrhunsko peneče vino z zaščitenim geografskim poreklom (Vrhunsko peneče vino ZGP)

sloveeni

KPN

(1)

Vein, mis on saadud kahekordsel alkoholkääritamisel ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 10,5 mahuprotsenti, nii et kuvee üldalkoholisisaldus ei ole alla 9,5 mahuprotsendi.

 

Penina

sloveeni

 

Deželno vino s priznano geografsko oznako (Deželno vino PGO), millele vajaduse korral lisatakse väljend Mlado vino

sloveeni

KGT

(1)

Vein on valmistatud täielikult küpsenud viinamarjadest, nii et tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti ja maksimaalne saagikus 12 000 l/ha. Samuti on kohustuslik analüütiline ja organoleptiline uuring.

 


SLOVAKKIA

Akostné víno

slovaki

KPN

(1)

Vein, mille riiklik kontrolliasutus on liigitanud kvaliteetveiniks või kvaliteedimärgiga veiniks, peab olema tehtud viinamarjadest, mille naturaalne suhkrusisaldus on vähemalt 16 oNM, ei tohi ületada saagikuse piirmäära ning peab vastama erieeskirjades ette nähtud kvaliteedinõuetele.

 

Akostné víno s prívlastkom, millele lisatakse:

—

Kabinetné

—

Neskorý zber

—

Výber z hrozna

—

Bobuľovývýber

—

Hrozienkový výber

—

Cibébový výber

—

L'adový zber

—

Slamové víno

slovaki

KPN

(1)

Vein, mille riiklik kontrolliasutus on liigitanud täiendiga kvaliteetveiniks, peab vastama erieeskirjades ette nähtud kvaliteedinõuetele, ei tohi ületada saagikuse piirmäära, enne veinivalmistamist kontrollib riikliku kontrolliasutuse töötaja viinamarjade sorti, päritolu, looduslikku suhkrusisaldust, kaalu ja sanitaaromadusi; jälgitakse ka, et ei suurendataks naturaalne alkoholisisaldust ega reguleeritaks jääksuhkru hulka.

Akostné víno s prívlastkom jaguneb järgmiselt:

—

kabinetné víno: valmistatakse täielikult küpsenud marjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 19 oNM,

—

neskorý zber: valmistatakse täielikult küpsenud marjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 21 oNM,

—

výber z hrozna: valmistatakse täielikult küpsenud ja hoolikalt valitud marjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 23 oNM,

—

bobuľový výber: valmistatakse käsitsi koristatud üleküpsenud marjadest, nii et tooreks jäänud ja kahjustatud marjad eemaldatakse käsitsi, ning marjade looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 26 oNM,

—

hrozienkový výber: valmistatakse eranditult käsitsi koristatud üleküpsenud marjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 28 oNM,

—

cibébový výber: valmistatakse eranditult käsitsi koristatud üleküpsenud marjadest, mille looduslik suhkrusisaldus on vähemalt 28 oNM, ja marjad on nakatunud Botrytis cinerea Persooniga,

—

ľadové víno: valmistatakse temperatuuril alla –7 °C koristatud viinamarjadest, mis on korisatmise ja töötlemise käigus külmunud; saadava virde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 27 oNM,

—

slamové víno: valmistatakse korralikult küpsenud viinamarjadest, mida enne töötlemist hoitakse vähemalt kolm kuud õlgedel või pilliroomattidel või võimaluse korral nööridele riputatult, ning saadud virde suhkrusisaldus on vähemalt 27 oNM.

 

Esencia

slovaki

KPN

(1)

Vein on valmistatud Tokajská vinohradnícka oblast'i kindlatest viinamarjaistandustest koristatud hallitanud viinamarjadest loomulikul teel eraldunud virde aeglase kääritamise teel. „Esencia” sisaldab suhkrut vähemalt 450 grammi liitri kohta ja suhkruvaba ekstrakti vähemalt 50 grammi liitri kohta. Veini laagerdatakse vähemalt kolm aastat, millest vähemalt kaks puust vaadis.

 

Forditáš

slovaki

KPN

(1)

Vein on valmistatud Tokajská vinohradnícka oblasťi kindlatest viinamarjaistandustest koristatud ühe aastakäigu viinamarjadest saadud ning väärishallitusega viinamarjade pressimisjäägile valatud virde või veini alkoholkääritamise teel. Veini laagerdatakse vähemalt kaks aastat, millest vähemalt üks puust vaadis.

 

Mášláš

slovaki

KPN

(1)

Vein on valmistatud Tokajská vinohradnícka oblasťi kindlatest viinamarjaistandustest koristatud ühe aastakäigu viinamarjadest ning Samorodné või Výber'i settele valatud virde või veini alkoholkääritamise teel. Veini laagerdatakse vähemalt kaks aastat, millest vähemalt üks puust vaadis.

 

Pestovateľský sekt (3)

slovaki

KPN

(4)

Veini tootmistingimused vastavad üldistele kvaliteetveinide tootmise tingimustele, kuid lisaks peab veini valmistamise viimane etapp toimuma asjaomase viinamarjakasvataja juures. Kuvee osad peavad olema pärit ühest viinamarjakasvatuspiirkonnast.

 

Samorodné

slovaki

KPN

(1)

Vein, mis on toodetud Tokaj viinamarjasortide alkoholkääritamisel Tokajská vinohradnícka oblasťi kindlatest viinamarjaistandustest, kui väärishallitusega viinamarjade (cibebas) jaoks ei ole tingimused soodsad. Veini võib ringlusesse lasta pärast kaheaastast laagerdumist, millest vähemalt üks aasta puidust vaadis.

 

Sekt vinohradníckej oblasti (3)

slovaki

KPN

(4)

Viinamarjakasvatuspiirkondade viinamarjaistandustes kasvatatud viinamarjade ühekordse või kahekordse kääritamise tulemusel saadud vahuvein, mis on valmistatud eranditult viinamarjakasvatuspiirkonnas, kus viinamarjad on koristatud, või sellega vahetult piirnevas piirkonnas, ning veini tootmine vastab kvaliteetvahuveini tootmise tingimustele.

 

Výber (3)(4)(5)(6) putňový

slovaki

KPN

(1)

Vein on valmistatud väärishallitusega viinamarjadele valatud virde alkoholkääritamisel, kusjuures virde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 21o NM ning viinamarjad peavad pärinema Tokajská vinohradnícka oblasti kindlast viinamarjaistandustest, või väärishallitusega viinamarjadele valatud võrdväärse kvaliteedi ja sama aastakäigu veini alkoholkääritamisel, kusjuures vein peab olema pärit Tokajská vinohradnícka oblasti kindlast viinamarjaistandusest. Vastavalt väärishallitusega viinamarjade (cibebas) osakaalule liigitatakse Tokajský výber 3 kuni 6 putňový'ks. Veini laagerdatakse vähemalt kolm aastat, millest vähemalt kaks aastat puust vaadis.

 

Výberová esencia

slovaki

KPN

(1)

Vein on valmistatud väärishallitusega viinamarjade (cibebas) alkoholkääritamise teel. Koristamise ajal valitakse marjad eraldi välja ning neile valatakse kohe pärast töötlemist Tokajská vinohradnícka oblasti kindlast viinamarjaistandusest pärit viinamarjadest valmistatud virret või sama aastakäigu veini, mis sisaldab suhkrut vähemalt 180 grammi liitri kohta ja suhkruvaba ekstrakti 45 grammi liitri kohta. Veini laagerdatakse vähemalt kolm aastat, millest vähemalt kaks puust vaadis.

 


ÜHENDKUNINGRIIK

quality (sparkling) wine

inglise

KPN

(1, 4)

Vein või vahuvein, mis on valmistatud Inglismaal ja Walesis kehtivate riiklike sätete kohaselt. „Quality wine”ina märgistatud veini suhtes on tehtud organoleptiline ja analüütiline uuring. Selle eripära ja omadused tulenevad osaliselt tootmispiirkonnast, kasutatavatest viinamarjadest ning tootjate ja veinivalmistaja oskustest.

 

Regional (sparkling) wine

inglise

KGT

(1, 4)

Vein või vahuvein, mis on valmistatud Inglismaal ja Walesis kehtivate riiklike sätete kohaselt. „Regional wine”i suhtes on tehtud organoleptiline ja analüütiline uuring. Selle eripära ja omadused tulenevad osaliselt tootmispiirkonnast, kasutatavatest viinamarjadest ning tootjate ja veinivalmistaja oskustest.

 

B OSA —   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punktis b osutatud traditsioonilised nimetused

BULGAARIA

Колекционно

(collection)

bulaaria

KPN

(1)

Vein, mis vastab „special reserve”i nõudmistele ja mis on laagerdunud pudelites vähemalt ühe aasta ja mille kogus ei ületa poolt „special reserve”i kogusest.

 

Ново

(young)

bulaaria

KPN/KGT

(1)

Vein on toodetud tervikuna viinamarjadest, mis on saadud ühest korjest ja villitud enne aasta lõppu. Tähisega „new” võib seda turustada kuni järgmise aasta 1. märtsini. Sellisel juhul tuleb lisada sildile ka märge „viimane müügipäev – 1. märts606/2009”. Pärast eespool nimetatud tähtaja möödumist ei või veini turustada tähisega „new” ning müümata vein tuleb kooskõlas kehtivate nõuetega pärast asjaomase aasta 31. märtsi ümber märgistada.

 

Премиум

(premium)

bulaaria

KGT

(1)

Ühest sordist valmistatud vein, mis kujutab endast kogu viinamarjaistanduse parimate kvaliteediomadustega osa. Toodetav kogus ei tohi ületada 1/10 kogu saagist.

 

Премиум оук, или първо зареждане в бъчва

(premium oak)

bulaaria

KPN

(1)

Uutes, kuni 500-liitristes tammevaatides laagerdunud vein.

 

Премиум резерва

(premium reserve)

bulaaria

KGT

(1)

Ühest viinamarjasordist valmistatud vein, mis kujutab ühe viinamarjaistanduse parima saagiosa laagerdatud osa.

 

Резерва

(reserve)

bulaaria

KPN/KGT

(1)

Ühest viinamarjasordist valmistatud vein, mida on laagerdatud vähemalt üks aasta alates korjeaasta novembrist.

 

Розенталер

(Rosenthaler)

bulaaria

KPN

(1)

Vein, mis on toodetud soovitatavatest viinamarjasortidest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 22 massiprotsenti. Veini alkoholisisaldus on vähemalt 11 o. Selle omadused tulenevad peamiselt viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisest vähemalt 30 päeva enne turule laskmist.

 

Специална селекция

(special selection)

bulaaria

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud ühest viinamarjasordist, või on viinamarjasortide segu, mida on laagerdatud vähemalt kaks aastat alates spetsifikaadis määratud kuupäevast.

 

Специална резерва

(special reserve)

bulaaria

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud ühest viinamarjasordist, või on viinamarjasortide segu, mida on laagerdatud alates spetsifikaadis määratud kuupäevast vähemalt üks aasta tammevaadis.

 


TŠEHHI VABARIIK

Archivní víno

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis lastakse ringlusse vähemalt kolm aastat pärast viinamarjade koristamist.

 

Burčák

tšehhi

KPN

(1)

Osaliselt kääritatud viinamarjavirre, mille tegelik alkoholisisaldus on suurem kui 1 mahuprotsent ja madalam kui kolm viiendiku üldalkoholisisaldusest.

 

Klaret

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud punase veini viinamarjadest ilma kestadel kääritamata.

 

Košer, Košer víno

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud juudi koguduse liturgilisel meetodil.

 

Labín

tšehhi

KGT

(1)

Punase veini viinamarjadest valmistatud vein, mis on valmistatud Czechi veinipiirkonnas ilma kestadel kääritamata.

 

Mladé víno

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis jõuab lõpptarbijani kõige hiljem selle kalendriaasta lõpuks, mille käigus kasutatavad viinamarjad on koristatud.

 

Mešní víno

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud liturgilisel meetodil ja vastab katoliku kiriku missal kasutamise nõuetele.

 

Panenské víno, Panenská sklizeň

tšehhi

KPN

(1)

Istanduse esimese korje saagist valmistatud vein; kusjuures esimeseks saagiks loetakse kolmandal aastal pärast taimede istutamist koristatud viinamarju.

 

Pěstitelský sekt (4)

tšehhi

KPN

(4)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vahuvein, mis vastab Euroopa Ühenduses kindlas piirkonnas viinamarjaistanduses valmistatud kvaliteetvahuveinide suhtes kehtivatele eeskirjadele.

 

Pozdní sběr

tšehhi

KPN

(1)

Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toidujärelevalve ametis klassifitseeritud vein, mis on toodetud asjaomase piirkonna kindlas viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest; saagikuse piirmäära ei ole ületatud; viinamarjade suhkrusisaldus on vähemalt 21 °NM; viinamarjad on koristatud ja vein on valmistatud asjaomases veinipiirkonnas, vein vastab rakendatavates õigusaktides sätestatud kvaliteedile.

 

Premium

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mille puhul märgitakse viinamarjasordi nimi või väljend „výběr z hroznů”, „výběr z bobulí” või „výběr z cibéb”, ning mis on valmistatud viinamarjadest, millest vähemalt 30 % nakatunud väärishallituse Botrytis cinerea P-ga.

 

Rezerva

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on laagerdunud vähemalt 24 kuud puust vaadis ja seejärel pudelis, millest punase veini puhul vähemalt 12 kuud vaadis ning roosa ja valge veini puhul vähemalt 6 kuud vaadis.

 

Růžák, Ryšák

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud viinamarjade või viinamarjavirrete segust valgetest, punastest või mustadest viinamarjadest.

 

Zrálo na kvasnicích, Krášleno na kvasnicích, Školeno na kvasnicích

tšehhi

KPN

(1)

Vein, mis on valmistamise käigus jäetud vähemalt kuueks kuuks veinisettele.

 


SAKSAMAA

Affentaler

saksa

KPN

(1)

„Blauer Spätburgunderi” sordist valmistatud punase kvaliteetveini ja Prädikatswein'i päritolu tähistav väljend, mida võib kasutada Bühli linna aladel Altschweieris, Bühlis, Eisentalis ja Neusatzis, Bühlertalis ning Baden-Badeni aladel Neuweieris.

 

Badisch Rotgold

saksa

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud kindlas viinamarjakasvatuspiirkonnas Badenis (purustatud) valge veini viinamarjasortide segamisel punase veini sortidega.

 

Classic (Klassic)

saksa

KPN

(1)

Punane vein või valge kvaliteetvein, mis on valmistatud eranditult piirkonnale iseloomulikust klassikalisest veiniviinamarjasordist; kasutatava virde minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 1 mahuprotsendi võrra suurem kui selles viinamarjakasvatuspiirkonnas, kus viinamarjad on koristatud, ette nähtud minimaalne naturaalne alkoholisisaldus; üldalkoholisisaldus on vähemalt 11,5 mahuprotsenti; jääksuhkru sisaldus ei ületa 15 g/l ega ole rohkem kui kahekordne happesisaldus; märgitakse viinamarjasort, aastakäik aga mitte maitseomadusi.

 

Ehrentrudis

saksa

KPN

(1)

Tunibergi piirkonnas „Blauer Spätburgunderi” viinamarjasordist valmistatud roosade kvaliteetveinide ja kõrgeima kvaliteediga veinide päritolu kinnitav nimetus.

 

Federweisser

saksa

KPN/KGT

(1)

Osaliselt kääritatud viinamarjavirre Saksamaalt (geograafilise tähisega) või muudest ELi riikidest; geograafilise tähisena kasutatakse viidet Landweini viinamarjakasvatuspiirkonnale; „Federweißer”: üldine nimetus osaliselt kääritatud viinamarjavirdele, võttes arvesse nimekuju piirkondlikke erinevusi.

 

Hock

saksa

KPN

(1)

Geograafilise tähisega valge vein Reini viinamarjakasvatuspiirkonnast, samuti jääksuhkrusisaldus poolmagusatel veinidel; väljendi päritolu: „Hock” tähistab angloameerika maades Reini piirkonna veini, nimetus tuleb ilmselt kohanimest „Hochheim” (Maini jõe ääres Rheingau viinamarjakasvatuspiirkonnas).

 

Liebfrau(en)milch

saksa

KPN

(1)

Traditsiooniline nimetus valge Saksamaa kvaliteetveini kohta, mis koosneb vähemalt 70 % ulatuses Nahe, Rheingau, Rheinhesseni või Pfalzi „Rieslingi”, „Silvaneri”, „Müller-Thurgau” ja „Kerneri” viinamarjasordi segust. Jääksuhkrusisalduselt poolmagus vein. Vein läheb peaaegu eranditult ekspordiks.

 

Riesling-Hochgewächs (5)

saksa

KPN

(1)

Valge kvaliteetvein, mis on valmistatud eranditult „Rieslingi” viinamarjasordist; veini valmistamiseks kasutatava virde naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 1,5 % kõrgem kui asjaomases viinamarjakasvatuspiirkonnas või selle osas, kus viinamarjad on koristatud, nõutav naturaalne alkoholisisaldus. Kvaliteedikatsel on see saanud kvaliteedihindeks vähemalt 3,0.

 

Schillerwein

saksa

KPN

(1)

Württembergi viinamarjakasvatuspiirkonnas valmistatud vein; kvaliteetvein, mille värvus varieerub kahvatupunasest kuni helepunaseni ja mis on toodetud valge veini viinamarjasortide (ka purustatult) segamisel punase veini viinamarjasortidega (ka purustatult). Schillerweini põhjal võib valmistada ka veine „Schillersekt b.A.” ja „Schillerperlwein b.A.”.

 

Weissherbst

saksa

KPN

(1)

Kindlas viinamarjakasvatuspiirkonnas valmistatud kvaliteetvein või Prädikatswein (eritäiendiga vein), mille puhul on kasutatud ühteainust punase veini viinamarjasorti ja mis on 95 % ulatuses valmistatud kergelt pressitud virdest; koos nimetusega „Weißherbst” tuleb näidata ära veiniviinamarjasordi nimi; väljendit võib samuti kasutada koduse kvaliteetvahuveini valmistamiseks veinist, mille puhul on lubatud kasutada nimetust „Weißherbst”.

 


KREEKA

Αγρέπαυλη

(Agrepavlis)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud, ning istanduses on olemas hoone, mille kohta sobib kasutada nimetust „Agrepavlis”.

 

Αμπέλι

(Ampeli)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud.

 

Αμπελώνας(ες)

(Ampelonas (-ès))

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud.

 

Αρχοντικό

(Archontiko)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud, ning istanduses on olemas hoone, mille kohta sobib kasutada nimetust „archontiko”.

 

Κάβα

(Cava)

kreeka

KGT

(1, 3, 8, 11, 15, 16)

Veini laagerdumine on toimunud kontrollitud tingimustes.

 

Από διαλεκτούς αμπελώνες

(Grand Cru)

kreeka

KPN

(3, 15, 16)

Vein on valmistatud eranditult valitud istandustest koristatud viinamarjadest, mille puhul on lubatud saagikuse piirmäär väga madal.

 

Ειδικά Επιλεγμένος

(Grande réserve)

kreeka

KPN

(1, 3, 15, 16)

Veinid, mis on laagerdunud kontrollitud tingimustes teatud kindla aja.

 

Κάστρο

(Kastro)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud, ning istanduses on ajalooline kindlus või selle varemed.

 

Κτήμα

(Ktima)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud ühe ettevõtja hallatavast istandustest, mis asub asjaomasel kaitstud viinamarjaalal.

 

Λιαστός

(Liastos)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 15, 16)

Vein on valmistatud osaliseks veetustamiseks päikese kätte või varju jäetud viinamarjadest.

 

Μετόχι

(Metochi)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud kloostri juurde kuuluva ettevõtja hallatavast istandustest, mis ise asub väljaspool kloostri territooriumi.

 

Μοναστήρι

(Monastiri)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud kloostrile kuuluvast istandusest.

 

Νάμα

(Nama)

kreeka

KPN/KGT

(1)

Magus vein, mida kasutatakse armulaual.

 

Νυχτέρι

(Nychteri)

kreeka

KPN

(1)

Vein, mis kannab „Santorini” KPN-i ja on valmistatud eranditult „Thira” ja „Thiresia” saartel, ning laagerdatud vähemalt kolm kuud vaadis.

 

Ορεινό κτήμα

(Orino Ktima)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud ühe ettevõtja hallatavast istandusest, mis asub vähemalt 500 m üle merepinna.

 

Ορεινός αμπελώνας

(Orinos Ampelonas)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud eranditult viinamarjadest, mis on koristatud istandusest, mis asuvad vähemalt 500 m üle merepinna.

 

Πύργος

(Pyrgos)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 8, 11, 15, 16)

Vein on valmistatud ettevõttes, kes haldab istandust, kus viinamarjad on koristatud, ning istanduses on olemas hoone, mille kohta sobib kasutada nimetust „Pyrgos”.

 

Επιλογή ή Επιλεγμένος

(Réserve)

kreeka

KPN

(1, 3, 15, 16)

Valitud veinid, mis on laagerdunud kontrollitud tingimustes teatud kindla aja.

 

Παλαιωθείς επιλεγμένος

(Vieille réserve)

kreeka

KPN

(3, 15, 16)

Valitud liköörveinid, mis on laagerdunud kontrollitud tingimustes teatud kindla aja.

 

Βερντέα

(Verntea)

kreeka

KGT

(1)

Traditsioonilise nimetusega vein, mis on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud Zakynthose saarelt, kus toimub ka veini valmistamine.

 

Vinsanto

kreeka

KPN

(1, 3, 15, 16)

Vein, mis kannab „Santorini” KPN-i, ja on valmistatud Thira ja Thirasia saartel Santo Erini-Santorini kompleksis viinamarjadest, mida on päikese käes kuivatatud.

 


HISPAANIA

Amontillado

hispaania

KPN

(3)

Kuiv, terava lõhnaga, pähkline, mahe ja täidlane, kulla või merevaigu värvusega liköörvein (vino generoso), millel on „Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda” või „Montilla-Morilese” KPN ja mille tegelik alkoholisisaldus on 16–22o. Vein on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

 

Añejo

hispaania

KPN/KGT

(1)

Vein on laagerdunud kokku vähemalt 24 kuud kuni 600-liitrises tammevaadis või pudelis.

 

hispaania

KPN

(3)

„Malaga” KPN-i liköörvein, mis on laagerdunud vähemalt kolm kuni viis aastat.

 

Chacolí-Txakolina

hispaania

KPN

(1)

„Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko Txakolina”, „Chacolí de Getaria-Getariako Txakolina” ja „Chacolí de Álava-Arabako Txakolina” KPN-i veinid, mis on valmistatud peamiselt „Ondarrabi Zuri” ja „Ondarrabi Beltza” viinamarjasordist. Veini tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 9,5 mahuprotsenti (11 mahuprotsenti valge vaadis laagerdunud veini puhul), lenduvate hapete sisaldus kuni 0,8 mg/l ning üldine väävlisisaldus 180 mg/ (140 mg/l punase veini puhul)

 

Clásico

hispaania

KPN

(3, 16)

Veinid, mille jääksuhkrusisaldus on rohkem kui 45 g/l.

Tšiili

Cream

inglise

KPN

(3)

„Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda”, „Montilla-Morilese”, „Málaga” ja „Condado de Huelva” KPN-i liköörveinid, mille värvus varieerub merevaigust kuni mahagonini ning mille jääksuhkrusisaldus on vähemalt 60 g/l kohta. Vein on laagerdunud tammevaadis süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt või aastakäigu kaupa vähemalt kaks aastat.

 

Criadera

hispaania

KPN

(3)

„Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda”, „Montilla-Morilese”, „Málaga” ja „Condado de Huelva” KPN-i liköörveinid, mida on laagerdatud piirkonnas traditsioonilise „criaderas y soleras” süsteemi kohaselt.

 

Criaderas y Soleras

hispaania

KPN

(3)

„Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda”, „Montilla-Morilese”, „Málaga” ning „Condado de Huelva” KPN-i liköörvein, mida laagerdatakse tavaliselt üksteise kohale asetatud tammevaatides (mille kohta kasutatakse nimetust „criadera”), kus noor vein segatakse esimeses vaadis osa kaupa juba mõnda aega laagerdunud veiniga, kuna osa selles vaadis olnud veinist segatakse omakorda järgmises vaadis oleva veiniga jne, kuni jõutakse viimase vaadini (mida nimetatakse „solera”), kus veini laagerdumine lõpule jõuab.

 

Crianza

hispaania

KPN

(1)

Muu vein peale vahu-, poolvahu- ja liköörveini, mis vastab järgmistele tingimustele:

—

punased veinid peavad olema laagerdunud vähemalt 24 kuud, millest vähemalt 6 kuud kuni 330-liitristes tammevaatides.

—

valged ja roosad veinid peavad olema laagerdunud vähemalt 18 kuud, millest vähemalt 6 kuud kuni 330-liitristes tammevaatides.

 

Dorado

hispaania

KPN

(3)

Laagerdunud „Rueda” ja „Malaga” KPN-i liköörveinid.

 

Fino

hispaania

KPN

(3)

Järgmiste omadustega „Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla Sanlúcar de Barrameda” ja „Montilla Morilese” KPN-i liköörvein (vino generoso): õle värvi, kuiv, mõrkjas, õhuke ja aromaatne. Vein on laagerdunud koos „õitsvate” pärmidega (flor) süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

 

Fondillón

hispaania

KPN

(16)

„Alicante” KPN-i vein, mis on valmistatud „Monastrelli” sordi üleküpsenud viinamarjadest, mille puhul on tagatud suurepärased kvaliteediomadused ja puhtus. Kääritamisel kasutatakse üksnes looduslikku pärmi ning veini tegelik alkoholisisaldus (vähemalt 16 mahuprotsenti) peab olema tervikuna looduslikku päritolu. Veini on vähemalt kümme aastat tammevaadis laagerdatud.

 

Gran reserva

hispaania

KPN

(1)

Muu vein peale vahu-, poolvahu- ja liköörveini, mis vastab järgmistele tingimustele:

—

punased veinid peavad olema laagerdunud vähemalt 60 kuud, millest vähemalt 18 kuud kuni 330-liitristes tammevaatides ja kogu ülejäänud aja pudelis.

—

valged ja roosad veinid peavad olema laagerdunud vähemalt 48 kuud, millest vähemalt 6 kuud kuni 330-liitristes tammevaatides ja kogu ülejäänud aja pudelis.

 

hispaania

KPN

(4)

„Cava” KPN-i vahuveinide minimaalne laagerdusaeg alates tiraje„st kuni degüelle”ni on 30 kuud.

 

Lágrima

hispaania

KPN

(3)

„Malaga” KPN-i magus vein, mis valmistatakse pressitud viinamarjadest ilma mehhaanilise sekkumiseta nõrgunud virdest. Vein on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt või aastakäigu kaupa vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

 

Noble

hispaania

KPN/KGT

(1)

Vein on laagerdunud kokku vähemalt kaheksateist kuud kuni 600-liitrises tammevaadis või pudelis.

 

hispaania

KPN

(3)

„Malaga” KPN-i liköörvein, mis on laagerdunud vähemalt kaks kuni kolm aastat.

 

Oloroso

hispaania

KPN

(3)

Järgmiste omadustega „Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla Sanlúcar de Barrameda” ja „Montilla Morilese” KPN-i liköörvein (vino generoso): täidlane, ümar ja sametine, aromaatne, jõuline, kuiv või poolkuiv, mahagoni värvusega vein, mille tegelik alkoholisisaldus on 16–22o. Vein on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

 

Pajarete

hispaania

KPN

(3)

„Málaga” KPN-iga magus või poolmagus vein, mis on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt või aastakäigu kaupa vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

 

Pálido

hispaania

KPN

(3)

„Condado de Huelva” liköörvein (vino generoso), mida on laagerdatud rohkem kui kolm aastat bioloogilisel teel ja mille tegelik alkoholisisaldus on 15–17 mahuprotsenti.

 

hispaania

KPN

(3)

„Rueda” KPN-i liköörvein, mida on laagerdatud vähemalt neli aastat, millest vähemalt kolm viimast tammepuuvaadis.

 

hispaania

KPN

(3)

„Málaga” KPN-i vein, mis on valmistatud „Pedro Ximenez” i' ja/või „Moscatel'i” sordist ilma arrope't lisamata (keedetud veinivirre); veini ei laagerdata.

 

Palo Cortado

hispaania

KPN

(3)

„Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla Sanlúcar de Barrameda” ja „Montilla Morilese” KPN-iga liköörvein (vino generoso), mis organoleptiliste omaduste poolest sarnaneb lõhnalt amontilladoga ning maitselt ja värvuselt olorosoga ning mille tegelik alkoholisisaldus on 16–22 mahuprotsenti. Laagerdamine toimub kahes etapis: esmalt bioloogiline protsess, koos „õitseva pärmiga”, ja teiseks oksüdeeriv laagerdamine.

 

Primero de Cosecha

hispaania

KPN

(1)

„Valencia” KPN-i vein, mis on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud saagikoristamise perioodi esimese kümne päeva jooksul, ning vein on villitud 30 päeva jooksul pärast valmimist, kusjuures sildil tuleb näidata aastakäik.

 

Rancio

hispaania

KPN

(1, 3)

Veinid, mida on laagerdatud oksüdeerival viisil puust või klaasist mahutites järskude temperatuurimuutusega ja õhuga kokkupuutes.

 

Raya

hispaania

KPN

(3)

„Montilla Morilese” KPN-i liköörvein, mis sarnaneb Olorosole, kuid on sellest nõrgema lõhna ja maitsega. Vein on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

 

Reserva

hispaania

KPN

(1)

Muu vein peale vahu-, poolvahu- ja liköörveini, mis vastab järgmistele tingimustele:

—

punased veinid peavad olema laagerdunud vähemalt 36 kuud, millest vähemalt 12 kuud kuni 330-liitristes tammevaatides ja kogu ülejäänud aja pudelis,

—

valged ja roosad veinid peavad olema laagerdunud vähemalt 24 kuud, millest vähemalt 6 kuud kuni 330-liitristes tammevaatides ja kogu ülejäänud aja pudelis.

Tšiili

Sobremadre

hispaania

KPN

(1)

„Vinos de Madrid”i KPN-i valged veinid, mis tänu erilisele valmistusmeetodile sisaldavad süsinikdioksiidi, mis on pärit virde kääritamisest kestata ja purustatud viinamarjadel.

 

Solera

hispaania

KPN

(3)

„Jerez-Xérès-Sherry”, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda”, „Montilla-Morilese”, „Málaga” ja „Condado de Huelva” KPNi liköörveinid, mida on laagerdatud „criaderas y soleras” süsteemi kohaselt.

 

Superior

hispaania

KPN

(1)

Vein, mille valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest pärinevad 85 % asjaomasest kindlaks määratud piirkonnast.

Tšiili

Lõuna-Aafrika Vabariik

Trasañejo

hispaania

KPN

(3)

„Malaga” KPN-i liköörvein, mis on laagerdunud rohkem kui viis aastat.

 

Vino Maestro

hispaania

KPN

(3)

„Málaga” KPN-i vein, mis saadakse virde ebatäieliku kääritamise teel, kuna enne käärimist lisatakse sellele 7 % veinialkoholi. See muudab käärimise väga aeglaseks ja lõpetab protsessi 15–16o alkoholisisalduse juures, nii et 1 liitri kohta jääb 160–200 g suhkrut käärimata. Vein on laagerdunud kuni 1 000-liitrises tammevaadis süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt või aastakäigu kaupa vähemalt kaks aastat.

 

Vendimia Inicial

hispaania

KPN

(1)

„Utiel-Requena” KPN-i vein, mis on valmistatud korjeperioodi esimese kümne päeva jooksul koristatud viinamarjadest ja mille alkoholisisaldus on 10–11,5 mahuprotsenti; veini erilised omadused, sealhulgas kerge süsinikdioksiidi sisaldus, tulenevad veini noorusest.

 

Viejo

hispaania

KPN/KGT

(1)

Vein, mida on laagerdatud 36 kuud oksüdeerival viisil valguse, hapniku või soojuse või nende kombinatsiooni toimel.

 

hispaania

KPN

(3)

„Condado de Huelva” KPN-i liköörvein (vino generoso), millel on järgmised omadused: täidlane, külluslik ja sametine, aromaatne, jõuline, kuiv või poolkuiv, mahagoni värvusega vein, mille tegelik alkoholisisaldus on 15–22o. Vein on laagerdunud süsteemi „criaderas y soleras” kohaselt vähemalt kaks aastat kuni 1 000-liitrises tammevaadis.

 

Vino de Tea

hispaania

KPN

(1)

„La Palma” KPN-i põhjaosa vein, mis on laagerdunud kuni kuus kuud kanaari männist (Tea) vaadis. Tegelik alkoholisisaldus on valgete veinide puhul 11–14,5 mahuprotsenti, roosade veinide puhul 11–13 mahuprotsenti ja punaste veinide puhul 12–14 mahuprotsenti.

 


PRANTSUSMAA

Ambré

prantsuse

KPN

(3)

29. detsembri 1997. aasta dekreedi artikkel 7: KPN „Rivesaltes”: selleks et omandada õigus kasutada kaitstud päritolunimetust „Rivesaltes” koos täiendiga „ambré” peavad valged veinid olema laagerdunud oksüdeerivas keskkonnas kuni korjele järgneva aasta 1. septembrini.

 

Clairet

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Bourgogne”, KPN „Bordeaux”: kahvatu punane või roosa vein.

 

Claret

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Bordeaux”: väljend, millega märgitakse kahvatut punast veini.

 

Tuilé

prantsuse

KPN

(3)

29. detsembri 1997. aasta dekreedi artikkel 7: selleks et omandada õigus kasutada kaitstud päritolunimetust „Rivesaltes” koos täiendiga „tuilé” peavad punased veinid olema laagerdunud oksüdeerivas keskkonnas kuni korjele järgneva aasta 1. septembrini.

 

Vin jaune

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Arbois”, KPN „Côtes du Jura”, KPN „L'Etoile”, KPN „Château-Châlon”: vein on valmistatud riiklikes eeskirjades ette nähtud sortidest: käärimine on aeglane, laagerdamine toimub tammevaadis vähemalt kuus aastat ilma vaati vahepeal täitmata („ouillage”).

 

Château

prantsuse

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15, 16)

Piirkonna ja veini tüübiga seotud ajalooline väljend, mida tohib kasutada juhul, kui sellise nimega valdus tegelikult olemas on.

Tšiili

Clos

prantsuse

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15, 16)

Tšiili

Cru artisan

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Médoc”, KPN „Haut-Médoc”, KPN „Margaux”, KPN „Moulis”, KPN „Listrac”, KPN „St Julien”, KPN „Pauillac”, KPN „St Estèphe”:

väljend on seotud veini kvaliteedi, selle ajaloo ning piirkonna kui tervikuga, viidates veini asendile asjaomase piirkonna veinihierarhias.

 

Cru bourgeois

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Médoc”, KPN „Haut-Médoc”, KPN „Margaux”, KPN „Moulis”, KPN „Listrac”, KPN „St Julien”, KPN „Pauillac”, KPN „St Estèphe”: väljend on seotud veini kvaliteedi, selle ajaloo ning piirkonna kui tervikuga, viidates veini asendile asjaomase piirkonna veinihierarhias.

Tšiili

Cru classé, millele vajaduse korral järgneb väljend Grand, Premier Grand, Deuxième, Troisième, Quatrième, Cinquième

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Barsac”, KPN „Côtes de Provence”, KPN „Graves”, KPN „Saint-Emilion grand cru”, KPN „Médoc”, KPN „Haut-Médoc”, KPN „Margaux”, KPN „Pessac-Leognan”, KPN „Saint Julien”, KPN „Pauillac”, KPN „Saint Estèphe”, KPN „Sauternes”:

väljend on seotud veini kvaliteedi, selle ajaloo ning piirkonna kui tervikuga, viidates veini asendile asjaomase piirkonna hierarhias.

 

Edelzwicker

saksa

KPN

(1)

„Alsace”i KPN-i vein, mis saadakse ühe või mitme viinamarjasordi spetsifikaadi kohasel segamisel.

 

Grand cru

prantsuse

KPN

(1, 4)

Väljend on seotud veini kvaliteediga ja seda tohib kasutada õigusaktides ette nähtud kaitstud päritolunimetusega veinide puhul, kusjuures kollektiivselt võib kõnesolevat väljendit kasutada kaitstud päritolunimetuse osana.

Tšiili

Šveits

Tuneesia

Hors d’âge

prantsuse

KPN

(3)

KPN „Rivesaltes”, KPN „Banyuls”: kasutatakse veinide puhul, mis on laagerdunud vähemalt viis aastat pärast valmimist.

 

Passe-tout-grains

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Bourgogne”: mis tuleb spetsifikaadi kohaselt kahest erinevast viinamarjasordist.

 

Premier Cru

prantsuse

KPN

(1)

Väljend on seotud veini kvaliteediga ja seda tohib kasutada õigusaktides ette nähtud kaitstud päritolunimetusega veinide puhul, kusjuures kollektiivselt võib kõnesolevat väljendit kasutada kaitstud päritolunimetuse osana.

Tuneesia

Primeur

prantsuse

KPN

(1)

Veinid, mille turustamise alguse kuupäev vastab korjeaasta novembri kolmandale neljapäevale.

 

prantsuse

KGT

(1)

Veinid, mille turustamise alguse kuupäev vastab korjeaasta oktoobri kolmandale neljapäevale.

 

Rancio

prantsuse

KPN

(1, 3)

KPN „Grand Roussillon”, KPN „Rivesaltes”, KPN „Rasteau”, KPN „Banyuls”, KPN „Maury”, KPN „Clairette du Languedoc”: väljend viitab veini tüübile ja valmistusmeetodile ning seda võib kasutada mõne kvaliteetveini puhul seoses vanuse ja istanduse pinnasele esitatud nõudmistega.

 

Sélection de grains nobles

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Alsace”, KPN „Alsace Grand Cru”, KPN „Condrieu”, KPN „Monbazillac”, KPN „Graves supérieur”, KPN „Bonnezeaux”, KPN „Jurançon”, KPN „Cérons”, KPN „Quarts de Chaume”, KPN KPN „Sauternes”, KPN „Loupiac”, KPN „Côteaux du Layon”, KPN „Barsac”, KPN „Sainte Croix du Mont”, KPN „Côteaux de l'Aubance”, KPN „Cadillac”: vein on valmistatud käsitsi korjatud ja eraldi valitud viinamarjadest. Selle eesmärk on valida välja üliküpsed, väärishallitusega nakatunud või kasvades kõrge suhkrukontsentratsiooni saavutanud marjad.

 

Sur lie

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Muscadet”, KPN „Muscadet Coteaux de la Loire”, KPN „Muscadet-Côtes de Grandlieu”, KPN „Muscadet-Sèvre et Maine”, KPN „Gros Plant du Pays Nantais”: teatavatele tingimustele (teatud saagikus, alkoholisisaldus) vastav vein, mida hoitakse kuni korjeaastale järgneva aasta 1. märtsini veinisettel.

 

prantsuse

KGT

(1)

KGT „Vin de pays d'Oc”, KGT „Vin de pays des Sables du Golfe du Lion”: teatavatele tingimustele vastav vein, mida hoitakse vaadis veinisettel kuni villimiseni, mis leiab aset enne talve lõppu.

 

Vendanges tardives

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Alsace”, KPN „Alsace Grand Cru”, KPN „Jurançon”: väljend viitab veini tüübile ja valmistusmeetodile ning seda võib kasutada üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini puhul, mis vastab tiheduse ja alkoholisisalduse nõuetele.

 

Villages

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Anjou”, KPN „Beaujolais”, KPN „Côte de Beaune”, KPN „Côtes de Nuits”, KPN „Côtes du Rhône”, KPN „Côtes du Roussillon”, KPN „Mâcon”: väljend on seotud veini kvaliteediga ja seda tohib kasutada õigusaktides ette nähtud kaitstud päritolunimetusega veinide puhul, kusjuures kollektiivselt võib kõnesolevat väljendit kasutada kaitstud päritolunimetuse osana.

 

Vin de paille

prantsuse

KPN

(1)

KPN „Arbois”, „Côtes du Jura”, „L'Etoile”, „Hermitage”: väljend on seotud valmistusviisiga, mis seisneb riiklikes eeskirjades kehtestatud sortidest viinamarjade valimise ja nende kuivatamisega kuue nädala jooksul õlemattidel või nööridele riputatuna. Vein peab laagerduma vähemalt kolm aastat alates pressimisest, sealhulgas puust vaadis vähemalt 18 kuud.

 


ITAALIA

Alberata või vigneti ad alberata

itaalia

KPN

(1)

Erimõiste, mida kasutatakse „Aversa” veinide juures. See viitab väga vanale viinapuu kasvatamise meetodile, mida asjaomasel juhul kasutatakse.

 

Amarone

itaalia

KPN

(1)

Ajalooline väljend, mida kasutatakse „Valpolicella” veinide puhul. Seda kasutatakse antiikajast peale märkimaks päritolukohta teatud kindlal meetodil (kuivatatud viinamarjadest kogu suhkru kääritamise teel) valmistatud veinide puhul. Valmistusviis selgitab ka nime „Amarone” (mõrkjas). See on eristuv ja laialdaselt tuntud nimetus, mis on piisav toote identifitseerimiseks.

 

Ambra

itaalia

KPN

(3)

Väljend viitab „Marsala” veinide valmistusviisile ja rohkem või vähem sügavale merevaigukollasele värvusele. Eriline värvus tuleb pikaajalisest valmistusprotsessist, mis hõlmab laagerdumist ja edasist küpsemist, millega kaasneb polüfenoolide ja värvainete hulga märgatav kahanemine redoksreaktsiooni teel.

 

Ambrato

itaalia

KPN

(1, 3)

Mõiste on seotud valmistusviisiga ja veini vähem või rohkem sügava merevaiguvärvusega, mis iseloomustavad „Malvasia delle Lipari” ja „Vernaccia di Oristano” veine. Eriline värvus tuleb pikaajalisest valmistusprotsessist, mis hõlmab laagerdumist ja edasist küpsemist, millega kaasneb polüfenoolide ja värvainete hulga märgatav kahanemine redoksreaktsiooni teel.

 

Annoso

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Controguerra” veinide puhul. See viitab erilisele valmistusviisile, mille puhul viinamarjad kuivatakse ja veini laagerdatakse enne turustamist puust vaadis vähemalt 30 kuud.

 

Apianum

ladina

KPN

(1)

Klassikaline mõiste, mida kasutatakse „Fiano di Avellino” veini puhul. See viitab sellele, et kasutatavad viinamarjad on muu hulgas mesilaste ihaldusobjektiks.

 

Auslese

saksa

KPN

(1)

Vt. traditsioonilist nimetust „scelto”. Väljend, mida kasutatakse „Caldaro” ja „Caldaro Classico – Alto Adige” veinide juures.

 

Buttafuoco

itaalia

KPN

(1, 6)

Väljend viitab teatud kindale veinitüübile „Oltrepò Pavese” piirkonna alampiirkonnas. Seda kasutatakse juba vanast ajast, et tähistada eriliste omadustega toodet, mis on tähenduse järgi suuteline „tuld sülgama”.

 

Cannellino

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Frascati” veinide ja nende valmistamisviisi kohta. Seda kasutatakse juba vanast ajast nimetatud veini kindla tüübi puhul, mis on valmistatud erineval viisil, mis võimaldab saada poolmagusat ja suud täitvat veini.

 

Cerasuolo

itaalia

KPN

(1)

Traditsiooniline ja ajalooline nimetus, mida kasutatakse „Cerasuolo di Vittoria” teatava veinitüübi puhul. Väljend kuulub kaitstud päritolunimetuse juurde, rõhutades aspekte, mis ei ole geograafiaga seotud. Mõiste on seotud veini valmistamise ja erilise värvusega. Väljendit kasutatakse ka „Montepulciano d'Abruzzo” piirkonnas.

 

Chiaretto

itaalia

KPN/KGT

(1, 3, 4, 5, 6)

Väljend viitab valmistusviisile ja erilisele värvusele, mille saavutab see punase veini viinamarjadest valmistatud vein.

 

Ciaret

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Monferrato” veinide juures ning see viitab toote erilisele värvusele; tõlkes tähendab see „helepunane”.

 

Château

prantsuse

KPN

(1, 3, 8, 11, 15, 16)

Väljend on viitab veinivalmistusettevõttele ning seda võib kasutada juhul, kui marjad on koristatud ja vein on valmistatud samas ettevõttes.

Tšiili

Classico

itaalia

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 11, 15, 16)

Väljendi kasutus on kehtestatud seadusega nr 164/1992. Seda kasutatakse muude kui vahuveinide puhul, et märkida kaitstud päritolunimetuse suhtes kindlaks määratud piirkonna kõige vanemat osa, kui selle suhtes kohaldatakse erinevaid eeskirju.

Tšiili

Dunkel

saksa

KPN

(1)

Väljend on seotud valmistusviisi ja asjaomase „Trentino” veini tüüpilise tumeda värvusega.

 

Fine

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse eranditult „Marsala” veinide puhul. See viitab erilisile valmistusviisile, mis hõlmab vähemalt üheaastast laagerdumist, millest vähemalt 8 kuud puust vaadis.

 

Fior d’Arancio

itaalia

KPN

(1, 6)

Väljendit kasutatakse „Colli Euganei” teatava veinitüübi puhul: vahuveinid ja passito„d (st kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinid). See viitab valmistamisviisile ja omapärastele lõhnaomadustele, mis tulenevad” Muscat' sordi viinamarjade kasutamisest.

 

Flétri

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Valle d'Aosta”/„Vallée d'Aoste” KPN veinide puhul. See viitab valmistusviisile ja toote omadustele, mis tulenevad osaliselt kuivatatud viinamarjade erilisest töötlemisest.

 

Garibaldi Dolce (või GD)

itaalia

KPN

(3)

Ajalooline mõiste, mida kasutatakse „Marsala Superiore” KPN-i veinide märgistamiseks. Algselt kasutati seda väljendit selleks, et avaldada austust Garibaldile, kes neid veine maitses, kui ta Marsalas randus. Garibaldi hindas kõrgelt veini omadusi, mis tulenevad vähemalt kaheaastasest laagerdumisest puust vaadis.

 

Governo all’uso toscano

itaalia

KPN/KGT

(1)

Algselt kasutati väljendit „Chianti” KPN-i ja „Chianti Classico” KPN-i veinidel. Hiljem on selle kasutus laienenud „Colli della Toscana Centrale” KGT veinile, mida valmistatakse samas tootmispiirkonnas. See viitab erilisele valmistusviisile, mida Toscanas kasutatakse ja mille puhul lisatakse veinile talve lõpus kuivatatud viinamarju, mis toovad kaasa täiendava käärimise.

 

Gutturnio

itaalia

KPN

(1, 8)

Ajalooline väljend viitab teatud kindale veinitüübile „Colli Piacentini” piirkonna alampiirkonnas. See viitab nimetatud punase veini valmistusviisile ja kõrgele kvaliteedile. Veini serveeriti Rooma ajal hõbepeekritest, mille nimi oli „Gutturnium”.

 

Italia Particolare (või IP)

itaalia

KPN

(3)

Ajalooline mõiste, mis on seotud „Marsala fine” veinidega. Algselt toodeti „Marsalat” eranditult siseriikliku turu jaoks.

 

Klassisch/Klassisches Ursprungsgebiet

saksa

KPN

(1)

„Caldaro” ja „Alto Adige” piirkonna traditsiooniline osa (alampiirkonnad „Santa Maddalena” ja „Terlano”).

(Vt mõistet „Classico”).

 

Kretzer

saksa

KPN

(1)

Väljend, mis viitab valmistusviisile ja tüüpilisele roosale värvusele.

Seda kasutatakse „Alto Adige”, „Trentino” ja „Teroldego rotaliano” teatavat tüüpi veini puhul.

 

Lacrima

itaalia

KPN

(1)

Väljendit tohib kasutada ainult „Lacrima di Morro d'Alba” veinide puhul päritolunimetuse lahutamatu osana. See viitab erilisele valmistusviisile, mille puhul saavutatakse toote kõrge kvaliteet viinamarjade õrna pressimisega.

 

Lacryma Christi

itaalia

KPN

(1, 3)

Ajalooline mõiste, mis on seotud „Vesuvio” veinidega. Traditsiooniliselt kasutati seda „Vesuvio” KPN-i teatavate veinide puhul (nii tavalised kui liköör- ja vahuveinid), mille valmistamisel kasutati erilist meetodit, mis seisneb viinamarjade õrnas pressimises ja tagab kõrge kvaliteedi; väljendil on ka religioosne sisu.

 

Lambiccato

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse teatud tüüpi „Castel San Lorenzo” veini puhul. See viitab toote tüübile ja erilisele tootmisviisile, mille puhul kasutatakse „Muscat” sordi viinamarju ja matsereerimine toimub kontrollitud temperatuuril asjaomastes mahutites, mida traditsiooniliselt nimetatakse „Lambichhi”.

 

London Particolar (või LP või Inghilterra)

itaalia

KPN

(3)

Ajalooline mõiste, mis on seotud „Marsala Superiore” veinidega. Seda väljendit või asjaomast lühendit tarvitati algselt Inglismaa turu jaoks ette nähtud toote märgistamiseks. Ka inglise keele kasutamine on tavapärane ning see on sätestatud toote spetsifikaadis ja „Marsala” veinide eeskirjades. On hästi teada, et see liköörvein võlgneb oma nime tuntuse nii tootjatele kui ka Inglismaa edasimüüjatele, kes 1773. aastal Marsala avastasid ning asusid seda ainulaadset veini tootma ja turustama, muutes selle tuntuks üle kogu maailma ja eriti Inglismaal.

 

Occhio di Pernice

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse teatava „Vin Santo” tüübi puhul. See viitab tootmisviisile ja erilisele värvusele. Asjaomane tootmisviis, mis põhineb punase veini viinamarjade kasutamisel, võimaldab toota väga eripärast veini, mille värvus varieerub elavast kuni kahvatu roosani. Värv meenutab põldpuu (it. k „pernice”) silma värvi.

 

Oro

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse teatavate „Marsala” veinide puhul. See viitab erilisele värvusele ja valmistusviisile, mille puhul ei ole ette nähtud keedetud virde kasutamine. See võimaldab saada kuldse värvusega rohkem või vähem elavat väga väärtuslikku veini.

 

Passito või Vino passito või Vino Passito Liquoroso

itaalia

KPN/KGT

(1, 3, 12, 15, 16)

Väljend viitab teatud tüüpi tootele ja selle toote valmistamise meetodile. Mõisted „passito” või „vino passito” ja „vino passito liquoroso” kasutatakse tavaliste ja liköörveinide juures, kui need on saadud loomulikul teel või konditsioneeritud tingimustes kuivatatud viinamarjade kääritamisel toote spetsifikaadi kohaselt. Seadusega nr 82/2006 laiendati mõiste kasutamist üleküpsenud viinamarjadele.

 

Ramie

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse eranditult teatavat tüüpi „Pinerolese” veinide puhul. See viitab toote tüübile ja selle valmistamise meetodile, mis põhineb osaliselt kuivatatud viinamarjade kasutamisel.

 

Rebola

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse eranditult teatavat tüüpi „Colli di Rimini” veinide puhul. See viitab valmistamisviisile ja toote tüübile, mille puhul veini värvus varieerub kuldsest merevaiguseni ja vein saadakse osaliselt kuivatatud viinamarjadest.

 

Recioto

itaalia

KPN

(1, 4, 5)

Ajalooline traditsiooniline nimetus, mida kasutatakse kolme Veneto piirkonna päritolunimetuse juures: KPN „Valpolicella”, KPN „Gambellara” ja KPN „Recioto di Soave”, mille tootmispiirkonnad asuvad väga lähestikku ja neil on ühesugused tavad, eelkõige Verona ja Vicenza provintsis. Nimi ise pärineb 5. sajandist. Tollased bukoolilised kirjanikud hindasid seda veini, mille tootmisala piirdus toona Verona provintsiga, väga kõrgelt ja kiitsid selle kuulsust; nime on sellele andnud kunagine mägipiirkond Retia, mis ulatus Verona ja Trento juurest kuni Como ja Valtellina aladeni. See väljend oli niisiis levinud juba väga vanal ajal ning veel praegugi kasutatakse seda märkimaks veinivalmistusmeetodit, mille puhul kasutatakse kuivatatud viinamarju.

 

Riserva

itaalia

KPN

(1, 3, 4, 5, 15, 16)

Vein, mille puhul on kindlaks määratud nõutav laagerdumisaeg, mis on vähemalt kaks aastat punase veini ja üks aasta valge veini puhul, kusjuures edasine vaadis laagerdamine toimub vastavalt spetsifikaadile. Lisaks tavapärasele menetlusele tuleb spetsifikaadis kehtestada nõue märkida sildile aastakäik ning mitme aastakäigu segu puhul juhtnöörid veini säilitamiseks. Vahu- ja liköörveinide päritolunimetuste juures tohib seda väljendit kasutada kooskõlas toote spetsifikaadi ja ühenduse eeskirjadega.

 

Rubino

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Cantavenna” KPN-i juures. See viitab tootmisprotsessile tervikuna ja veini erilisele värvusele. Lisaks sellele kasutatakse väljendit „Rubino” KPN-ide „Teroldego Rotaliano”, „Trentino” ja „Garda Colli Mantovani” juures, kus see märgib erilist värvust, mille toode saavutab.

 

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse teatavate „Marsala” veinide puhul. See viitab erilisele valmistusmeetodile, mille puhul on keelatud kasutada keedetud virret. Lisaks on sellel veinil eriline rubiinpunane värvus, mis vananedes võtab merevaigukarva läike.

 

Sangue di Giuda

itaalia

KPN

(4, 5, 8)

Ajaloolis-traditsiooniline nimetus, mis on seotud teatavat tüüpi Oltrepò Pavese piirkonna veiniga. Seda on kasutatud ammust aega teatava väga erilise punase värvusega, magusa, vahutava või kihiseva veini puhul, mis on nii maheda maitsega, et võib jooja oma kanguse suhtes tõesti ära petta, nagu kuulus apostel, kellele veini nimi viitab.

 

Scelto

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Caldaro”, „Caldaro Classico – Alto Adige” ja „Colli del Trasimeno” veinide juures. See viitab teatud tootele ja asjaomasele valmistusviisile, mille eripära algab juba viinamarjade valimise juures (seetõttu viitabki nimi tõlkes valiku tegemisele).

 

Sciacchetrà

itaalia

KPN

(1)

Ajalooline traditsiooniline nimetus, mida on tihedalt seotud „Cinque Terre”ga. See viitab toote valmistamiseks kasutatud meetodile, sealhulgas viinamarjade pressimisele ja hoidmisele. Väljend tähendab tõlkes „pressi ära ja ära rohkem puutu”, mis võtabki väga hästi selle kvaliteetveini valmistamise meetodi kokku.

 

Sciac-trà

itaalia

KPN

(1)

Eelmise väljendi (Schiacchetrà) versioon. Erinevus on seotud veini tüübiga.

 

Spätlese

saksa

KPN/KGT

(1, 3, 15, 16)

Väljendit kasutatakse autonoomses Bolzano provintsis ning selle tähendus on sama mis väljendil „Vendemmia tardiva”.

 

Soleras

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse teatavate „Marsala” liköörveinide puhul. See viitab tootele ja erilisele valmistusviisile, mille puhul veini laagerdatakse puust vaadis vähemalt viis aastat. Kangendamine keedetud või kontsentreeritud virdega ei ole lubatud. Tulemuseks on puhas, looduslik toode, mis ei sisalda lisaaineid, isegi mitte veinist pärit lisaaineid, loomulikult välja arvatud alkohol, mis liköörveinist ei puudu.

 

Stravecchio

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse eranditult koos teatavat tüüpi „Marsala” KPN-i veinidega, mis kannavad tähistust „Virgin” ja/või „Soleras”. See viitab erilisele valmistusviisile, mille puhul veini laagerdatakse puust vaadis vähemalt 10 aastat.

 

Strohwein

itaalia

KPN/KGT

(1, 3, 11, 15, 16)

Vt. traditsioonilist nimetust „Passito”.

Selle täpne tähendus „õlevein”.

See viitab teatavale valmistusviisile, mida kasutatakse Bolzano provintsis ja mille puhul kasutatakse viinamarju, mida on pärast koristamist kuivatatud õlemattidel kooskõlas asjaomase spetsifikaadi tingimustega.

 

Superiore

itaalia

KPN

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 15, 16)

Veinid, millel on suurepärased kvaliteediomadused ja mille valmistamise eeskirjad on palju rangemad kui muude veinide puhul. Täpsemalt kehtestatakse selliste veinide spetsifikaadis:

a)

viinamarjade minimaalne naturaalne alkoholisisaldus peab olema vähemalt 0,5 mahuprotsenti suurem kui tavaveinide puhul;

b)

üldalkoholisisaldus peab olema tavalisest veinist vähemalt 0,5 mahuprotsenti kõrgem.

San Marino

Superiore Old Marsala

itaalia

KPN

(3)

Väljendit kasutatakse „Marsala Superiore” veinide puhul. See viitab tootele ja erilisele valmistusviisile, mille puhul veini laagerdatakse puust vaadis vähemalt kaks aastat. Nimes sisalduv ingliskeelne komponent on „Marsala” veinide puhul traditsiooniline ning see on ette nähtud nii asjaomaste veinide spetsifikaadis kui ka õigusaktides. Selle nimetuse olulisus ja prestiiž tuleneb nii tootjate kui ka Inglismaa edasimüüjate tegevusest, kuna viimased avastasid Marsala 1773. aastal ning asusid seda ainulaadset veini tootma ja turustama, muutes selle tuntuks üle kogu maailma ja eriti Inglismaal.

 

Torchiato

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Colli di Conegliano – Torchiato di Fregona” veinide puhul. See viitab toote teatud omadustele, mis tulenevad viinamarjade õrnast pressimisest.

 

Torcolato

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse teatavate „Breganze” veinide puhul.

See viitab toote teatud omadustele, mis tulenevad erilisest valmistusmeetodist, mille puhul on ette nähtud osaliselt kuivatatud viinamarjade kasutamine. Pärast koristamist riputatakse viinamarjad raamile kuivama, seejärel raputatakse neid ja asetatakse tagasi raamile. Nii saadakse kuivanud viinamarjad.

 

Vecchio

itaalia

KPN

(1, 3)

Väljendit kasutatakse KPN „Rosso Barletta”, KPN „Aglianico del Vuture”, KPN „Marsala”, KPN „Falerno del Massico” veinide juures. See viitab laagerdumistingimustele ning toote edasisele laagerdumisele ja küpsemisele.

 

Vendemmia Tardiva

itaalia

KPN/KGT

(1, 3, 15, 16)

Väljendit kasutatakse teatavat tüüpi veini puhul, kui viinamarjad on koristatud hiliskorjena. Viinamarjade kuivamine taimel ja edasine kuivatamine erinevate keskkonna- ja kliimatingimuste juures võimaldab saavutada erakordse kvaliteediga veini, millel on suur suhkrusisaldus ja intensiivne lõhn. Vein on erakordne. Sellist veini nimetatakse ka dessert- või meditatsiooniveiniks.

 

Verdolino

itaalia

KPN/KGT

(1)

Väljend viitab valmistusviisile ja erilisele rohelisele värvusele.

 

Vergine

itaalia

KPN

(1, 3)

Väljendit kasutatakse teatavate „Marsala” veinide puhul. See viitab teatavale erilisele tootele ja erilisele valmistusviisile, mille puhul on ette nähtud vähemalt viieaastane laagerdumine puust vaadis ning keelatud keedetud ja kontsentreeritud virde lisamine. See tähendab, et toode on puhas ja loomulik, ilma igasuguste, isegi viinapuust pärinevate lisaaineteta, välja arvatud loomulikult alkohol, mis on liköörveini puhul vajalik komponent.

Lisaks kasutatakse seda väljendit teatavate „Bianco Vergine Valdichiana” veinide puhul. Seda kasutatakse traditsioonilise valmistusviisi puhul, kui käärimine toimub ilma kestadeta, mis annab tulemuseks puhta ja loodusliku lõpptoote.

 

Vermiglio

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse „Colli dell'Etruria Centrale” veinide juures. See viitab nii erilistele kvaliteediomadustele kui ka erilisele värvusele.

 

Vino Fiore

itaalia

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse teatavate valgete ja roosade veinide valmistusviisi kohta. Valmistusviis näeb ette viinamarjade õrna pressimise, nii et tulemus on erakordselt hõrk maitse, mis tõstab esile veini parimad küljed ehk „õied”, millele itaaliakeelne väljend viitab.

 

Vino Novello või Novello

itaalia

KPN/KGT

(1, 8)

Väljendit kasutatakse teatava erilise valmistusviisi kohta, mis hõlmab ka kindlat valmimispäeva, kui veini võib turustama hakata, milleks on korjeaasta 6. november.

 

Vin Santo või Vino Santo või Vinsanto

itaalia

KPN

(1)

Ajalooline traditsiooniline väljend, mida kasutatakse teatavate Toscana, Marche, Umbria, Emilia Romagna, Venno ja Trentino Alto Adige veinide kohta.

See viitab erilist tüüpi veinile ning asjaomasele keerukale valmistusviisile, mis hõlmab viinamarjade hoidmist ja kuivatamist sobivates õhutatud ruumides ning veini pikaajalist laagerdumist puust vaadis.

Nimetuse päritolu suhtes on palju hüpoteese, millest enamik paigutab selle keskaega. Kõige usutavam neist lähtub religioossest tähendusest. Seda veini usuti olevat ebatavaline ja omavat imelisi voorusi.

Seda kasutati laialt püha missa pidamiseks, mis selgitab ka kasutatavat väljendit (mis tõlkes tähendab „püha vein”).

Väljend on tänini kasutusel ning kõik sellega seonduvad üksikasjad on loetletud seda imelist ja ülemaailma kuulast veini tootvate KPNi-de spetsifikaadis.

 

Vivace

itaalia

KPN/KGT

(1, 8)

Väljend viitab valmistusviisile ja sel teel saadavale tootele. Vein on kihisev, sest sisaldab süsinikdioksiidi, mis tuleneb täiendavast loomulikust kääritamisest.

 


KÜPROS

Αμπελώνας (-ες)

(Ampelonas (-es))

(Vineyard(-s))

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on korjatud ühele põllumajandusettevõttele kuuluvast istandusest, mille suurus on vähemalt 1 ha. Vein valmistatakse terviklikult samas ettevõttes asjaomases piirkonnas.

WPC – Board act 6/2006

(EC382/2007, L95, 5.4.2007)

 

Κτήμα

(Ktima)

(Domain)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on korjatud ühele põllumajandusettevõttele kuuluvast istandusest, mille suurus on vähemalt 1 ha. Vein on valmistatud terviklikult samas ettevõttes.

WPC – Board act 6/2006

(EC382/2007, L95, 5.4.2007)

 

Μοναστήρι

(Monastiri)

(Monastery)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 15, 16)

Vein on valmistatud viinamarjadest, mis on korjatud ühele põllumajandusettevõttele kuuluvast istandusest, mille suurus on vähemalt 1 ha. Asjaomases põllumajanduspiirkonnas asub klooster. Vein on valmistatud terviklikult samas ettevõttes.

WPC – Board act 6/2006

(EC382/2007, L95, 5.4.2007)

 

Μονή

(Moni)

(Monastery)

kreeka

KPN/KGT

(1, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 15, 16)

 


LUKSEMBURG

Château

prantsuse

KPN

(1)

Väljend viitab ettevõtte nimele, kusjuures viinamarjad peavad pärinema eranditult ettevõtte hallatavast valdusest ja vein peab olema valmistatud selles ettevõttes.

Tšiili

Grand premier cru

prantsuse

KPN

(1)

Vein, mille puhul võib kasutada riiklikku märget „Marque Nationale”, võib kanda ka ühte järgmistest kvaliteeditähistest: „Vin classé”, „Premier cru” või „Grand premier cru”, mida on kasutatud alates 1959. aastast. Loa märget kasutada annab asjaomane ametlik komitee, kes annab igale veinile pärast maitsmist eraldi hinde 20 punkti skaalal:

—

veinid, mis saavad vähem kui 12,0 punkti jäetakse ametlikult klassifitseerimata ning need ei tohi kasutada märget „Marque nationale – appellation contrôlée”;

—

veinid, mis saavad vähemalt 12,0 punkti, võivad ametlikult kanda märget „Marque nationale – appellation contrôlée”;

—

veinid, mis saavad vähemalt 14,0 punkti, võivad peale ametlikku märke „Marque nationale – appellation contrôlée” kanda ka kvaliteeditähist „Vin classé”;

—

veinid, mis saavad vähemalt 16,0 punkti, võivad peale ametlikku märke „Marque nationale – appellation contrôlée” kanda ka kvaliteeditähist „Premier cru”;

—

veinid, mis saavad vähemalt 18,0 punkti, võivad peale ametlikku märke „Marque nationale – appellation contrôlée” kanda ka kvaliteeditähist „Grand premier cru”;

 

Premier cru

Tuneesia

Vin classé

 

Vendanges tardives

prantsuse

KPN

(1)

Väljendiga märgitakse hiliskorje veini, mis on valmistatud ühest järgmistest sortidest: „Auxerrois”, „Pinot blanc”, „Pinot gris”, „Riesling” või „Gewürztraminer”. Viinamarjad koristatakse käsitsi, kusjuures Rieslingi puhul peab naturaalne alkoholisisaldus vastama vähemalt 95 Oechsle kraadile ning muudest viinamarjadest valmistatud veinide puhul 105 Oechsle kraadile.

(Valitsuse 8. jaanuari 2001. aasta määrus)

 

Vin de glace

prantsuse

KPN

(1)

Väljendiga märgitakse jääveini, mis on valmistatud külmunud marjadest, mis on koristatud käsitsi temperatuuril –7 °C või alla selle. Veini valmistamiseks võib kasutada üksnes järgmisi viinamarjasorte: „Pinot blanc”, „Pinot gris” ja „Riesling”, ning virde naturaalne alkoholisisaldus peab vastama vähemalt 120 Oechsle kraadile.

(Valitsuse 8. jaanuari 2001. aasta määrus)

 

Vin de paille

prantsuse

KPN

(1)

Väljendiga märgitakse õleveini, mis on valmistatud ühest järgmistest sortidest: „Auxerrois”, „Pinot blanc”, „Pinot gris” või „Gewürztraminer”. Viinamarjad koristatakse käsitsi ja laotatakse seejärel vähemalt kaheks kuuks õlemattidele kuivama. Õlgi võivad asendada ka asjakohased raamid. Marjade tegelik alkoholisisaldus peab vastama vähemalt 130 Oechsle kraadile.

(Valitsuse 8. jaanuari 2001. aasta määrus)

 


UNGARI

Aszú (3)(4)(5)(6) puttonyos

ungari

KPN

(1)

Vein on valmistatud värske veini, virde või kääriva veini valamisel väärishallitusega marjadele (aszú) ning seda on laagerdatud vähemalt kolm aastat (millest kaks aastat vaadis). Samuti märgitakse suhkru- ja suhkruvaba ekstrakti sisaldus. Väljendit võib kasutada üksnes koos päritolunimetusega „Tokaji”.

 

Aszúeszencia

ungari

KPN

(1)

 

Bikavér

ungari

KPN

(1)

Vähemalt kolmest eri sordist valmistatud punane vein, mida on laagerdatud puust vaadis vähemalt 12 kuud; kohaliku tasandi määrusega võib kehtestada lisanõudeid. Veini võib valmistada üksnes Egeris (KPN-id: „Egri Bikavér”, „Egri Bikavér Superior”) ja Szekszárdis (KPN: „Szekszárdi Bikavér”).

 

Eszencia

ungari

KPN

(1)

Väärishallitusega nakatunud viinamarjade (aszú) mahl, mis nõrgub ilma pressimata välja vaadist, kuhu viinamarjad koristuse ajal pannakse. Jääksuhkrusisaldus: vähemalt 450 g/l. Suhkruvaba ekstrakt: vähemalt 50 g/l. Väljendit võib kasutada üksnes koos päritolunimetusega „Tokaji”.

 

Fordítás

ungari

KPN

(1)

Vein on valmistatud veini valamisel sama aastakäigu väärishallitusega viinamarjade pressimisjäägile ning seda on vähemalt kaks aastat laagerdatud (üks aasta vaadis). Väljendit võib kasutada üksnes koos päritolunimetusega „Tokaji”.

 

Máslás

ungari

KPN

(1)

Vein on valmistatud veini valamisel sama aastakäigu Tokaji Aszú settele ning seda on vähemalt kaks aastat laagerdatud (üks aasta vaadis).

 

Késői szüretelésű bor

ungari

KPN/KGT

(1)

Hiliskorje. Virde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 204,5 g/l.

 

Válogatott szüretelésű bor

ungari

KPN/KGT

(1)

Vein on valmistatud valitud viinamarjadest. Virde suhkrusisaldus peab olema vähemalt 204,5 g/l.

 

Muzeális bor

ungari

KPN/KGT

(1)

Vein on vähemalt viis aastat pudelis laagerdunud.

 

Siller

ungari

KPN/KGT

(1)

Lühikesest matsereerimisperioodist johtuvalt väga heleda värvusega punane vein.

 

Szamorodni

ungari

KPN

(1)

Vein, mis on valmistatud väärishallitusega (aszú) ja tervetest marjadest ning mida on vähemalt kaks aastat laagerdatud (üks aasta vaadis). Virde suhkrusisaldus on vähemalt 230,2 g/l. Väljendit võib kasutada üksnes koos päritolunimetusega „Tokaji”.

 


AUSTRIA

Ausstich

saksa

KPN/KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud ühel aastal koristatud viinamarjadest ning märgistuses tuleb anda teavet valikukriteeriumite kohta.

 

Auswahl

saksa

KPN/KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud ühel aastal koristatud viinamarjadest ning märgistuses tuleb anda teavet valikukriteeriumite kohta.

 

Bergwein

saksa

KPN/KGT

(1)

Vein on valmistatud astangul või järsul nõlval, mille langusnurk on rohkem kui 26 %, kasvanud viinamarjadest.

 

Klassik/Classic

saksa

KPN

(1)

Vein peab olema valmistatud ühel aastal koristatud viinamarjadest ning märgistuses tuleb anda teavet valikukriteeriumite kohta.

 

Heuriger

saksa

KPN/KGT

(1)

Vein tuleb müüa jaemüüjale enne viinamarjade koristuse aasta detsembri lõppu ja seda tohib müüja tarbijale kuni järgmise aasta märtsini.

 

Gemischter Satz

saksa

KPN/KGT

(1)

Vein on valmistatud eri valge või punase veini viinamarjade segust.

 

Jubiläumswein

saksa

KPN/KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud ühel aastal koristatud viinamarjadest ning märgistuses tuleb anda teavet valikukriteeriumite kohta.

 

Reserve

saksa

KPN

(1)

Veini alkoholisisaldus peab olema vähemalt 13 mahuprotsenti. Punase veini puhul ei või kvaliteetveini kontrollnumbrit eraldada enne koristusaasta aasta 1. novembrit ja valgete puhul koristusaastale järgneva aasta 15. märtsi.

 

Schilcher

saksa

KPN/KGT

(1)

Vein peab olema valmistatud Steiermarkis ja kasutada tohib ainult Steirerlandi viinamarjapiirkonnas kasvanud „Blauer Wildbacher”i sordi marju.

 

Sturm

saksa

KGT

(1)

Osaliselt kääritatud viinamarjavirre, mille alkoholisisaldus on vähemalt 1 mahuprotsent. Sturmi tohib turustada koristusaasta augustist detsembrini ning see peab turustamise ajal käärima.

 


PORTUGAL

Canteiro

portugali

KPN

(3)

Pärast kääritamist kangendatud vein, mida on laagerdatud vaadis vähemalt kaks aastat, selle kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse ning veini ei tohi villida enne kolme aasta möödumist.

[Portaria nr 125/98, 24.7.1998]

 

Colheita Seleccionada

portugali

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinide juures, mis pakendatakse klaasist pudelisse, millel on erilised organoleptilised omadused ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 1 mahuprotsendi võrra suurem kui seadusega ette nähtud miinimum; veini kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse ning kohustuslik on märkida korje aasta.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

 

Crusted/Crusting

inglise

KPN

(3)

Porto ja Douro veiniinstituudi poolt tunnustatud eriliste organoleptiliste omadustega portvein, mis on villimise ajal punase värvusega ja täidlase konsistentsiga; üksteist täiendavate organoleptiliste omadustega eri aastakäikude veinide segamise tulemusel saavutatakse peen lõhn ja maitse ning pudeli seintel tekib seetõttu edasise laagerdumise käigus sete (crosta).

[Määrus nr 36/2005, 18.4.2005]

 

Escolha

portugali

KPN

(1)

Väljendit võib kasutada geograafilise tähise ja päritolunimetustega veinide puhul, mis on pakendatud klaasist pudelisse, millel on erilised organoleptilised omadused ja mille kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

 

Escuro

portugali

KPN

(3)

Jõuliselt aromaatne vein, mille värvus varieerub oranžist pruunikani, kusjuures värvainete oksüdeerumise ja vaadist eralduvate ainete tõttu kipuvad pruunikad toonid domineerima.

[Portaria nr 125/98, 24.7.1998]

 

Fino

portugali

KPN

(3)

Kvaliteetne ja elegantne vaadis laagerdatud vein, milles on tasakaalus happed, täidlus ja aromaatsus.

[Portaria nr 125/98, 24.7.1998]

 

Frasqueira

portugali

KPN

(3)

Väljendile lisatakse aastakäik, et märkida veini, mis on saadud traditsioonilistest viinamarjasortidest, mida on vähemalt 20 aastat laagerdatud ning millel on erilised kvaliteediomadused; veini kohta tehakse enne ja pärast villimist asjaomasesse jooksvasse registrisse kanne.

[Portaria nr 125/98, 24.7.1998]

 

Garrafeira

portugali

KPN/KGT

(1, 3)

1.

Väljendit kasutatakse koos geograafilise tähisega või päritolunimetusega ja sellele lisatakse aastakäik; veinil on erilised organoleptilised omadused; punane vein on laagerdunud minimaalselt 30 kuud, millest 12 kuud klaaspudelis, valge ja roosa vein on laagerdunud vähemalt 12 kuud, millest vähemalt kuus kuud klaaspudelis; veini kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

2.

Portvein, mis valatakse pärast vaadis laagerdumist klaasist mahutisse, kus laagerdumine jätkub veel vähemalt kaheksa aasta jooksul, seejärel villitakse vein pudelisse.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

 

Lágrima

portugali

KPN

(3)

Portvein, mille magususe tõttu saavutatakse 20o C juures tihedus 1 034–1 084.

[Decreto-Lei nr 166/86, 26.6.1986]

 

Leve

portugali

KPN

(1, 3)

1.

Väljendit kasutatakse Estremadura piirkonna geograafilise tähisega veini puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus vastab asjaomases viinamarjakasvatuspiirkonnas esitatavatele nõuetele, tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti, mittelenduvate hapete sisaldus, mida väljendatakse viinhappena, on vähemalt 4,5 g/l, ülerõhk ei ületa 1 baari ning ülejäänud analüütilised omadused on kooskõlas lauaveini suhtes üldiselt kehtestatud nõuetega.

[Portaria nr 1066/2003, 26.9.2003]

2.

Väljendit kasutatakse Ribatejano piirkonna geograafilise tähisega veini puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus vastab asjaomases viinamarjakasvatuspiirkonnas esitatavatele nõuetele, tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 10,5 mahuprotsenti, mittelenduvate hapete sisaldus, mida väljendatakse viinhappena, on vähemalt 4 g/l, ülerõhk ei ületa 1 baari ning ülejäänud analüütilised omadused on kooskõlas lauaveini suhtes üldiselt kehtestatud nõuetega.

[Portaria nr 424/2001, 19.4.2001]

 

Nobre

portugali

KPN

(1)

Väljendit kasutatakse koos päritolunimetusega „Dão” ning vein vastab Dão viinamarjakasvatuspiirkonna põhikirjas sätestatud nõuetele.

[Decreto-Lei nr 376/93, 5.11.1993]

 

Reserva

portugali

KPN

(1, 3, 4)

1.

Väljendit kasutatakse koos aastakäiguga geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinide juures, mis pakendatakse klaasist pudelisse, millel on erilised organoleptilised omadused ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 0,5 mahuprotsendi võrra suurem kui seadusega ette nähtud miinimum; veini kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

2.

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide ja vahuveinide juures, mis on laagerdunud pudelis 12 kuni 24 kuud ja mille sete eraldatakse transfeermeetodil või dégorgement-meetodil.

3.

Väljendit kasutatakse koos viitega aastakäigule geograafilise tähisega ja päritolunimetusega liköörveinide puhul, mis on villitud klaaspudelisse; veini ei või turustada enne kolme aastat ja selle kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

4.

Eriliste organoleptiliste omadustega portvein, mis on komplekssete maitse- ja lõhnaomadustega, mis on saavutatud eri vanusega veinide segamisel.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

 

Velha reserva (või grande reserva)

portugali

KPN

(1, 3)

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide ja vahuveinide juures, mis on laagerdunud pudelis vähemalt 36 kuud ja mille sete eraldatakse transfeermeetodil või dégorgement-meetodil.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

 

Ruby

inglise

KPN

(3)

Portvein, mis on värvuselt punane või erepunane. Nende veinide puhul pidurdatakse arengut, et säilitada sügav punane värvus ning noore veini puuviljane ja tugev maitse.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

Lõuna-Aafrika Vabariik (6)

Solera

portugali

KPN

(3)

Aastakäigu vein, mille puhul igal aastal villitakse pudelisse kuni 10 % olemasolevast veinist ja asendatakse puuduv kogus uue kvaliteetveiniga. Uut veini võib lisada kuni 10 korda, mispeale võib kogu olemasoleva veini ühe korraga pudelisse villida.

[Portaria nr 125/98, 24.7.1998]

 

Super reserva

portugali

KPN

(4)

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide ja vahuveinide juures, mis on laagerdunud pudelis 24 kuni 36 kuud ja mille sete eraldatakse transfeermeetodil või dégorgement-meetodil.

[Portaria no 924/2004, de 26.7.2004]

 

Superior

portugali

KPN

(1, 3)

1.

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinide juures, mis pakendatakse klaasist pudelisse, millel on erilised organoleptilised omadused ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 1 mahuprotsendi võrra suurem kui seadusega ette nähtud miinimum; veini kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

2.

Väljendit kasutatakse geograafilise tähisega ja päritolunimetusega liköörveinide puhul, mis on villitud klaaspudelisse; veini ei või turustada enne viit aastat ja selle kohta tehakse kanne asjaomasesse jooksvasse registrisse.

[Portaria nr 924/2004, 26.7.2004]

 

Tawny

inglise

KPN

(3)

Punane portvein, mis on vähemalt seitse aastat laagerdunud puust vaadis. Selleks segatakse kokku veine, mis on laagerdunud eri kestvusega perioodi jooksul vaadis või tsisternis. Aja möödudes muutub veini värvus aegamisi kollakaspruuniks (tawny), poolkollakaspruuniks (medium tawny) või kergelt kollakaspruuniks (light tawny), ning lõhnas on tunda kuivatatud puuvilju ja puitu; mida vanem on vein, seda tugevamaks muutub aroom.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

Lõuna-Aafrika Vabariik (6)

Vintage, millele lisatakse vajaduse korral Late Bottle (LBV) või Character

inglise

KPN

(3)

Porto ja Douro Veiniinstituudi tunnustatud portvein, mis on valmistatud ühest viinamarjasordist; veini organoleptilised omadused on kõrge kvaliteediga, värvus on punane ja konsistents täidlane, veini maitse ja lõhn on peened. Väljendit „Late Bottled Vintage” või „LBV” võib kasutada alates korjest nelja aasta möödumisest ning villimine võib toimuda kuni kuuenda korjele järgneva aasta 31. detsembrini.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

 

Vintage

inglise

KPN

(3)

Porto ja Douro Veiniinstituudi tunnustatud aastakäigu portvein, mis on valmistatud ühest viinamarjasordist; veini organoleptilised omadused on erakordsed, värvus on punane ja konsistents täidlane, veini maitse ja lõhn on peened. Väljendit „Vintage” võib kasutada alates korjest kahe aasta möödumisest ning villimine võib toimuda kuni kolmanda korjele järgneva aasta 30. juulini. Veini turustamine võib alata teise korjele järgneva aasta 1. maist.

[Regulamento nr 36/2005, 18.4.2005]

Lõuna-Aafrika Vabariik (6)


RUMEENIA

Rezervă

rumeenia

KPN/KGT

(1)

Vein on laagerdunud vähemalt kuus kuud tammevaadis ja vähemalt kuus kuud pudelis.

 

Vin de vinotecă

rumeenia

KPN

(1, 15, 16)

Vein on laagerdunud vähemalt ühe aasta tammevaadis ja vähemalt neli aastat pudelis.

 


SLOVAKKIA

Mladé víno

slovaki

KPN

(1)

Vein on villitud enne veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjade korjamise kalendriaasta lõppu. Vein on lubatud turule lasta alates korjeaasta novembri esimesest esmaspäevast.

 

Archívne víno

slovaki

KPN

(1)

Vein on laagerdunud vähemalt kolm aastat pärast viinamarjade koristamist.

 

Panenská úroda

slovaki

KPN

(1)

Viinamarjad on istanduse esimene saak. Esimeseks saagiks loetakse saaki, mis saadakse kolmandal või kõige hiljem neljandal aastal pärast taimede istutamist.

 


SLOVEENIA

Mlado vino

sloveeni

KGT/PGO

(1)

Vein, mida ei või turule lasta enne 30 päeva möödumist korjest ja mitte hiljem kui 31. jaanuaril.

 

Selgitavad märkused:

(1)

KPN (kaitstud päritolunimetus) või KGI (kaitstud geograafiline tähis), millele lisandub viide määruse EÜ (nr) 479/2008 IV lisa kohasele viinamarjasaaduste kategooriale.

(2)

Kaldkirjas tekst on üksnes informatiivne või selgitav või mõlemat, selle suhtes ei kohaldata käesoleva määruse artiklit 3. Kuna tegu on ainult ülevaatliku kirjeldusega, ei asenda need ühelgi juhul asjaomaseid riiklikke sätteid.

(1)  Väljendit „Qualitätswein mit Prädikat” võib kasutada üleminekuperioodil kuni 31.12.2010.

(2)  Väljendid „Sekt”, „Likörwein” ja „Perlwein” üksinda ei ole kaitstud.

(3)  Väljend „Sekt” üksinda ei ole kaitstud.

(4)  Väljend „Sekt” üksinda ei ole kaitstud.

(5)  Väljendid „Riesling” ja „Sekt” üksinda ei ole kaitstud.

(6)  Tähiseid „Ruby”, „Tawny” ja „Vintage” kasutatakse koos Lõuna-Aafrika Vabariigi geograafilise tähisega „CAPE”.

XIII LISA

ETTEVÕTTELE VIITAVAD VÄLJENDID

Liikmesriik või kolmas riik

Väljend

Austria

Burg, Domäne, Eigenbau, Familie, Gutswein, Güterverwaltung, Hof, Hofgut, Kloster, Landgut, Schloss, Stadtgut, Stift, Weinbau, Weingut, Weingärtner, Winzer, Winzermeister

Tšehhi Vabariik

Sklep, vinařský dům, vinařství

Saksamaa

Burg, Domäne, Kloster, Schloss, Stift, Weinbau, Weingärtner, Weingut, Winzer

Prantsusmaa

Abbaye, Bastide, Campagne, Chapelle, Château, Clos, Commanderie, Cru, Domaine, Mas, Manoir, Mont, Monastère, Monopole, Moulin, Prieuré, Tour

Kreeka

Αγρέπαυλη (Agrepavlis), Αμπελι (Ampeli), Aμπελώνας(-ες) (Ampelonas-(es)), Αρχοντικό (Archontiko), Κάστρο (Kastro), Κτήμα (Κtima), Μετόχι (Metochi), Μοναστήρι (Monastiri), Ορεινό Κτήμα (Orino Ktima), Πύργος (Pyrgos)

Itaalia

abbazia, abtei, ansitz, burg, castello, kloster, rocca, schlofl, stift, torre, villa

Küpros

Αμπελώνας (-ες) (Ampelonas (-es), Κτήμα (Ktima), Μοναστήρι (Monastiri), Μονή (Moni)

Portugal

Casa, Herdade, Paço, Palácio, Quinta, Solar

Slovakkia

Kaštieľ, Kúria, Pivnica, Vinárstvo, Usadlosť

Sloveenia

Klet, Kmetija, Posestvo, Vinska klet

XIV LISA

VIIDE SUHKRUSISALDUSELE

Väljend

Kasutustingimused
A OSA –   

Nende väljendite loetelu, mida kasutatakse vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini kohta

brut nature, naturherb, bruto natural, pas dosé, dosage zéro, natūralusis briutas, īsts bruts, přírodně tvrdé, popolnoma suho, dosaggio zero, брют натюр, brut natur

Kui suhkrusisaldus on alla 3 grammi liitri kohta; neid väljendeid võib kasutada üksnes niisuguste toodete puhul, millele ei ole järelkäärimise ajal suhkrut lisatud.

extra brut, extra herb, ekstra briutas, ekstra brut, ekstra bruts, zvláště tvrdé, extra bruto, izredno suho, ekstra wytrawne, екстра брют

Kui suhkrusisaldus on 0–6 grammi liitri kohta.

brut, herb, briutas, bruts, tvrdé, bruto, zelo suho, bardzo wytrawne, брют

Kui suhkrusisaldus on alla 12 grammi liitri kohta.

extra dry, extra trocken, extra seco, labai sausas, ekstra kuiv, ekstra sausais, különlegesen száraz, wytrawne, suho, zvláště suché, extra suché, екстра сухо, extra sec, ekstra tør

Kui suhkrusisaldus on 12–17 grammi liitri kohta.

sec, trocken, secco, asciutto, dry, tør, ξηρός, seco, torr, kuiva, sausas, kuiv, sausais, száraz, półwytrawne, polsuho, suché, сухо

Kui suhkrusisaldus on 17–32 grammi liitri kohta.

demi-sec, halbtrocken, abboccato, medium dry, halvtør, ημίξηρος, semi seco, meio seco, halvtorr, puolikuiva, pusiau sausas, poolkuiv, pussausais, félszáraz, półsłodkie, polsladko, polosuché, polosladké, полусухо

Kui suhkrusisaldus on 32–50 grammi liitri kohta.

doux, mild, dolce, sweet, sød, γλυκός, dulce, doce, söt, makea, saldus, magus, édes, ħelu, słodkie, sladko, sladké, сладко, dulce, saldais

Kui suhkrusisaldus on üle 50 grammi liitri kohta.
B OSA –   

Nende väljendite loetelu, mida kasutatakse muude kui A osas loetletud toodete puhul

сухо, seco, suché, tør, trocken, kuiv, ξηρός, dry, sec, secco, asciuttto, sausais, sausas, száraz, droog, wytrawne, seco, sec, suho, kuiva

Kui suhkrusisaldus ei ületa:

—

4 grammi liitri kohta;

—

9 grammi liitri kohta, kui viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 2 grammi väiksem;

полусухо, semiseco, polosuché, halvtør, halbtrocken, poolkuiv, ημίξηρος, medium dry, demi-sec, abboccato, pussausais, pusiau sausas, félszáraz, halfdroog, półwytrawne, meio seco, adamado, demisec, polsuho, puolikuiva, halvtorrt

Kui suhkrusisaldus ületab eespool sätestatud piirmäärad, kuid ei ületa:

—

12 grammi liitri kohta;

—

18 grammi liitri kohta, kui viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 10 grammi väiksem;

полусладко, semidulce, polosladké, halvsød, lieblich, poolmagus, ημίγλυκος, medium, medium sweet, moelleux, amabile, pussaldais, pusiau saldus, félédes, halfzoet, półsłodkie, meio doce, demidulce, polsladko, puolimakea, halvsött

Kui suhkrusisaldus ületab eespool sätestatud piirmäärad, kuid ei ületa 45 grammi liitri kohta.

сладко, dulce, sladké, sød, süss, magus, γλυκός, sweet, doux, dolce, saldais, saldus, édes, ħelu, zoet, słodkie, doce, dulce, sladko, makea, sött.

Kui suhkrusisaldus on üle 45 grammi liitri kohta.

XV LISA

NENDE VEINIVIINAMARJASORTIDE JA SÜNONÜÜMIDE LOETELU, MIDA VÕIB KASUTADA VEINIDE MÄRGISTUSES

(*)   LEGEND:

—

kaldkirjas tekst:

viide veiniviinamarjasordi nime sünonüümile

—

„°”:

sünonüüm puudub

—

poolpaksus kirjas tekst:

3. veerg: veiniviinamarjasordi nimi

4. veerg: riik, kus see nimi vastab viinamarjasordile ja viide sellele sordile

—

harilikus kirjas tekst:

3. veerg: veiniviinamarjasordi nime sünonüüm

4. veerg: riik, kus kasutatakse viinamarjasordi nime sünonüümi.

A OSA –   Nende veiniviinamarjasortide ja sünonüümide loetelu, mis võivad esineda veinide märgistuses artikli 62 lõike 3 alusel.

 

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimi

Sordinimi või selle sünonüüm

Riigid, kus võib sordinime või üht selle sünonüümi kasutada (1)

1

Alba (IT)

Albarossa

Itaalia°

2

Alicante (ES)

Alicante Bouschet

Kreeka°, Itaalia°, Portugal°, Alžeeria°, Tuneesia°, USA°, Küpros°, LAV

N.B. Sordinime „Alicante” ei tohi kasutada iseseisva veininimetusena.

3

Alicante Branco

Portugal°

4

Alicante Henri Bouschet

Prantsusmaa°, Serbia ja Montenegro (6)

5

Alicante

Itaalia°

6

Alikant Buse

Serbia ja Montenegro (4)

7

Avola (IT)

Nero d'Avola

Itaalia

8

Bohotin (RO)

Busuioacă de Bohotin

Rumeenia

9

Borba (PT)

Borba

Hispaania°

10

Bourgogne (FR)

Blauburgunder

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (13-20-30), Austria (18-20), Kanada (20–30), Tšiili (20–30), Itaalia (20–30)

11

Blauer Burgunder

Austria (10–13), Serbia ja Montenegro (17-30), Šveits

12

Blauer Frühburgunder

Saksamaa (24)

13

Blauer Spätburgunder

Saksamaa (30), Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (10-20-30), Austria (10-11), Bulgaaria (30), Kanada (10–30), Tšiili (10–30), Rumeenia (30), Itaalia (10–30)

14

Burgund Mare

Rumeenia (35, 27, 39, 41)

15

Burgundac beli

Serbia ja Montenegro (34)

16

Burgundac Crni

Horvaatia°

17

Burgundac crni

Serbia ja Montenegro (11–30)

18

Burgundac sivi

Horvaatia°, Serbia ja Montenegro°

19

Burgundec bel

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik°

20

Burgundec crn

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (10–13–30)

21

Burgundec siv

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik°

22

Early Burgundy

Ameerika Ühendriigid°

23

Fehér Burgundi, Burgundi

Ungari (31)

24

Frühburgunder

Saksamaa (12), Madalmaad°

25

Grauburgunder

Saksamaa, Bulgaaria, Ungari°, Rumeenia (26)

26

Grauer Burgunder

Kanada, Rumeenia (25), Saksamaa, Austria

27

Grossburgunder

Rumeenia (37, 14, 40, 42)

28

Kisburgundi kék

Ungari (30)

29

Nagyburgundi

Ungari°

30

Spätburgunder

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (10–13-20), Serbia ja Montenegro (11-17), Bulgaaria (13), Kanada (10–13), Tšiili, Ungari (29), Moldova°, Rumeenia (13), Itaalia (10–13), Ühendkuningriik, Saksamaa (13)

31

Weißburgunder

Lõuna-Aafrika Vabariik (33), Kanada, Tšiili (32), Ungari (23), Saksamaa (32, 33), Austria (32), Ühendkuningriik°, Itaalia

32

Weißer Burgunder

Saksamaa (31, 33), Austria (31), Tšiili (31), Šveits°, Sloveenia, Itaalia

33

Weissburgunder

Lõuna-Aafrika Vabariik (31), Saksamaa (31, 32), Ühendkuningriik, Itaalia

34

Weisser Burgunder

Serbia ja Montenegro (15)

35

Calabria (IT)

Calabrese

Itaalia

36

Cotnari (RO)

Grasă de Cotnari

Rumeenia

37

Franken (DE)

Blaufränkisch

Tšehhi Vabariik (39), Austria°, Saksamaa, Sloveenia (Modra frankinja, Frankinja), Ungari, Rumeenia (14, 27, 39, 41)

38

Frâncușă

Rumeenia

39

Frankovka

Tšehhi Vabariik (37), Slovakkia (40), Rumeenia (14, 27, 38, 41)

40

Frankovka modrá

Slovakkia (39)

41

Kékfrankos

Ungari, Rumeenia (37, 14, 27, 39)

42

Friuli (IT)

Friulano

Itaalia

43

Graciosa

Graciosa

Portugal°

44

Мелник

Melnik

Мелник

Melnik

Bulgaaria

45

Moravské (CZ)

Cabernet Moravia

Tšehhi Vabariik°

46

Moravia dulce

Hispaania°

47

Moravia agria

Hispaania°

48

Muškat moravský

Tšehhi Vabariik°, Slovakkia

49

Odobești (RO)

Galbenă de Odobești

Rumeenia

50

Porto (PT)

Portoghese

Itaalia°

51

Rioja (ES)

Torrontés riojano

Argentina°

52

Sardegna (IT)

Barbera Sarda

Itaalia

53

Sciacca (IT)

Sciaccarello

Prantsusmaa


B OSA –   Nende veiniviinamarjasortide ja sünonüümide loetelu, mis võivad esineda veinide märgistuses artikli 62 lõike 4 alusel.

 

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimi

Sordinimi või selle sünonüüm

Riigid, kus võib sordinime või üht selle sünonüümi kasutada (1)

1

Mount Athos – Agioritikos (GR)

Agiorgitiko

Kreeka°, Küpros°

2

Aglianico del Taburno (IT)

Aglianico del Vulture (IT)

Aglianico

Itaalia°, Kreeka°, Malta°

3

Aglianicone

Itaalia°

4

Aleatico di Gradoli (IT)

Aleatico di Puglia (IT)

Aleatico

Itaalia

5

Ansonica Costa dell'Argentario (IT)

Ansonica

Itaalia

6

Conca de Barbera (ES)

Barbera Bianca

Itaalia°

7

Barbera

Lõuna-Aafrika Vabariik°, Argentina°, Austraalia°, Horvaatia°, Mehhiko°, Sloveenia°, Uruguay°, Ameerika Ühendriigid°, Kreeka°, Itaalia°, Malta°

8

Barbera Sarda

Itaalia°

9

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco (IT)

Bosco Eliceo (IT)

Bosco

Itaalia°

10

Brachetto d'Acqui (IT)

Brachetto

Itaalia

11

Etyek-Budai (HU)

Budai

Ungari°

12

Cesanese del Piglio (IT)

Cesanese di Olevano Romano (IT)

Cesanese di Affile (IT)

Cesanese

Itaalia

13

Cortese di Gavi (IT)

Cortese dell'Alto Monferrato (IT)

Cortese

Itaalia

14

Duna Borrégió (HU)

Dunajskostredský (SK)

Duna gyöngye

Ungari

15

Dunaj

Slovakkia

16

Côte de Duras (FR)

Durasa

Itaalia

17

Korinthos-Korinthiakos (GR)

Corinto Nero

Itaalia°

18

Korinthiaki

Kreeka°

19

Fiano di Avellino (IT)

Fiano

Itaalia

20

Fortana del Taro (IT)

Fortana

Itaalia

21

Freisa d'Asti (IT)

Freisa di Chieri (IT)

Freisa

Itaalia

22

Greco di Bianco (IT)

Greco di Tufo (IT)

Greco

Itaalia

23

Grignolino d'Asti (IT)

Grignolino del Monferrato Casalese (IT)

Grignolino

Itaalia

24

Izsáki Arany Sáfeher (HU)

Izsáki Sáfeher

Ungari

25

Lacrima di Morro d'Alba (IT)

Lacrima

Itaalia

26

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

Lambrusco grasparossa

Itaalia

27

Lambrusco

Itaalia

28

Lambrusco di Sorbara (IT)

29

Lambrusco Mantovano (IT)

30

Lambrusco Salamino di Santa Corce (IT)

31

Lambrusco Salamino

Itaalia

32

Colli Maceratesi

Maceratino

Itaalia

33

Vino Nobile de Montepulciano (IT)

Montepulciano

Itaalia°

34

Nebbiolo d'Alba (IT)

Nebbiolo

Itaalia

35

Colli Bolognesi Classico Pignoletto (IT)

Pignoletto

Itaalia

36

Primitivo di Manduria

Primitivo

Itaalia

37

Rheingau (DE)

Rheinhessen (DE)

Rajnai rizling

Ungari (40)

38

Rajnski rizling

Serbia ja Montenegro (39–40-45)

39

Renski rizling

Serbia ja Montenegro (38–42-45), Sloveenia° (44)

40

Rheinriesling

Bulgaaria°, Austria, Saksamaa (42), Ungari (37), Tšehhi Vabariik (48), Itaalia (42), Kreeka, Portugal, Sloveenia

41

Rhine Riesling

Lõuna-Aafrika Vabariik°, Austraalia°, Tšiili (43), Moldova°, Uus-Meremaa°, Küpros, Ungari°

42

Riesling renano

Saksamaa (40), Serbia ja Montenegro (38–39-45), Itaalia (40)

43

Riesling Renano

Tšiili (41), Malta°

44

Radgonska ranina

Sloveenia

45

Rizling rajnski

Serbia ja Montenegro (38–39–42)

46

Rizling Rajnski

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik°, Horvaatia°

47

Rizling rýnsky

Slovakkia°

48

Ryzlink rýnský

Tšehhi Vabariik (40)

49

Rossese di Dolceacqua (IT)

Rossese

Itaalia

50

Sangiovese di Romagna (IT)

Sangiovese

Itaalia

51

Štajerska Slovenija

Štajerska belina

Sloveenia

52

Teroldego Rotaliano (IT)

Teroldego

Itaalia

53

Vinho Verde (PT)

Verdea

Itaalia°

54

Verdeca

Itaalia

55

Verdelho

Lõuna-Aafrika Vabariik°, Argentina, Austraalia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid, Portugal

56

Verdelho Roxo

Portugal°

57

Verdelho Tinto

Portugal°

58

Verdello

Itaalia°, Hispaania°

59

Verdese

Itaalia°

60

Verdejo

Hispaania°

61

Verdicchio dei Castelli di Jesi (IT)

Verdicchio di Matelica (IT)

Verdicchio

Itaalia

62

Vermentino di Gallura (IT)

Vermentino di Sardegna (IT)

Vermentino

Itaalia

63

Vernaccia di San Gimignano (IT)

Vernaccia di Serrapetrona (IT)

Vernaccia

Itaalia

64

Zalai borvidék (HU)

Zalagyöngye

Ungari

(1)  Asjaomaste riikide puhul puudutavad lisas sätestatud erandid üksnes kõnealustest sortidest toodetud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veini.

XVI LISA

Veini sildil artikli 66 lõike 2 alusel kasutatavad väljendid

vaadis kääritatud

vaadis laagerdatud

vaadis küpsenud

[…] vaadis kääritatud

[märkida puu liik]

[…] vaadis laagerdatud

[märkida puu liik]

[…] vaadis küpsenud

[märkida puu liik]

vaadis kääritatud

vaadis laagerdatud

vaadis küpsenud

XVII LISA

KINDLAT TÜÜPI PUDELITE KASUTAMINE

1.   „Flûte d'Alsace”:

a)

tüüp: sirge silindrilise kereosa ja pika kaelaga klaaspudel, mille mõõdud on umbes järgmised:

—

kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe on 5:1;

—

silindrilise osa kõrgus = kogukõrgus/3;

b)

eeldusel, et vein valmistatakse Prantsusmaa territooriumil koristatud viinamarjadest, on seda tüüpi pudelite kasutamine võimalik järgmiste päritolunimetuste puhul:

—

„Alsace” või „vin d'Alsace”, „Alsace Grand Cru”

—

„Crépy”,

—

„Château-Grillet”,

—

„Côtes de Provence”, punane ja roosa,

—

„Cassis”,

—

„Jurançon”, „Jurançon sec”,

—

„Béarn”, „Béarn-Bellocq”, roosa,

—

„Tavel”, roosa.

Kirjeldatud tüüpi pudelite kasutamise piirangut kohaldatakse siiski ainult Prantsusmaa territooriumilt koristatud viinamarjadest valmistatud veinide suhtes.

2.   „Bocksbeutel” ehk „Cantil”:

a)

tüüp: lühikese kaelaga klaaspudel, mis on otsevaates ümmargune, kuid külgvaates lame; põhja ja pudeli ristlõige on kõige kumeramas punktis ellipsikujuline:

—

ellipsikujulise läbilõike pikkade ja lühikeste telgede suhe on 2:1;

—

ümara kereosa ja silindrilise kaela suhe on umbes 2,5:1;

b)

seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

i)

järgmiste päritolunimetustega Saksamaa veinid:

—

Franken,

—

Baden:

—

mis on pärit Taubertalist ja Schüpfergrundist,

—

mis on pärit Baden-Badeni kohaliku haldusüksuse järgmistest osadest: Neuweier, Steinbach, Umweg ja Varnhalt;

ii)

järgmiste päritolunimetustega Itaalia veinid:

—

Santa Maddalena (St. Magdalener),

—

Valle Isarco (Eisacktaler), mis on valmistatud sortidest „Sylvaner” ja „Müller-Thurgau”,

—

Terlaner, mis on valmistatud sordist „Pinot bianco”,

—

Bozner Leiten,

—

Alto Adige (Südtiroler), mis on valmistatud sortidest „Riesling”, „Müller-Thurgau”, „Pinot nero”, „Moscato giallo”, „Sylvaner”, „Lagrein”, „Pinot blanco” (Weissburgunder) ja „Moscato rosa” (Rosenmuskateller),

—

Greco di Bianco,

—

Trentino, mis on valmistatud sordist „Moscato”;

iii)

Kreeka veinid:

—

Agioritiko,

—

Rombola Kephalonias,

—

Kefalonia saare veinid,

—

Parose saare veinid,

—

Peloponnesose kaitstud päritolunimetusega veinid;

iv)

Portugali veinid:

—

roosad veinid ja ülejäänud kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega veinid, mille puhul on võimalik tõestada, et need on enne päritolunimetuse või geograafilise tähise tunnustamist nõuetekohaselt ja traditsiooniliselt villitud cantil-tüüpi pudelitesse.

3.   „Clavelin”:

a)

tüüp: lühikese kaelaga 0,62-liitrine klaaspudel, millele annab kaelasuunas laienev silindriline kere masaja ilme ja mille mõõdud on umbes järgmised:

—

kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe = 2,75;

—

silindrilise osa kõrgus = kogukõrgus/2;

b)

seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

—

Järgmiste päritolunimetustega Prantsusmaa veinid:

—

Côte du Jura,

—

Arbois,

—

L'Etoile,

—

Château Chalon.

4.   „Tokaj”:

a)

tüüp: sirge, pika kaelaga värvitust klaasist pudel, mille silindrilisel kereosal on järgmised mõõdud:

—

silindrilise osa kõrguse ja kogukõrguse suhe on 1:2,7;

—

kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe on 1: 3,6;

—

maht: 500 ml, 375 ml, 250 ml, 100 ml või 187,5 ml (kolmandasse riiki eksportimisel);

—

pudelile võib panna samast materjalist plommi, millel on viide piirkonnale või tootjale.

b)

seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

järgmiste päritolunimetustega Ungari ja Slovakkia veinid:

—

Tokaji;

—

Tokaj(-ské) / (-ská) / (-ský);

millele on lisatud üks järgmistest täienditest:

—

aszú/výber;

—

aszúeszencia/esencia výberova;

—

eszencia/esencia;

—

máslas/mášláš;

—

fordítás/forditáš;

—

szamorodni/samorodné.

Kirjeldatud tüüpi pudelite kasutamise piirangut kohaldatakse siiski ainult Ungari ja Slovakkia territooriumilt koristatud viinamarjadest valmistatud veinide suhtes.