31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/164

(1)

Selleks et tagada asutamislepingu artikli 285 lõikega 2 sätestatud põhimõtetega kooskõlas tehtud Euroopa statistika sidusus ja võrreldavus, tuleks tugevdada koostööd ja kooskõlastamist asutuste vahel, mis annavad panuse Euroopa statistika arendamisse, tegemisse ja levitamisse.

(2)

Selleks tuleks nende asutuste vahelist koostööd ja kooskõlastamist arendada süstemaatilisemalt ja organiseeritumalt, austades täiel määral riiklikke ja ühenduse pädevuspiire ja institutsioonilist korraldust ning võttes arvesse vajadust vaadata läbi olemasolev õiguslik alusraamistik, et kohandada seda tegelikkusega, reageerida paremini tulevikus tekkivatele väljakutsetele ning tagada Euroopa statistika suurem harmoneerimine.

(3)

Seetõttu on vaja konsolideerida Euroopa statistikasüsteemi tegevus ja parandada selle juhtimist, eelkõige selleks, et täpsustada liikmesriigi statistikaametite ja muude siseriiklike asutuste ning ühenduse statistikaasutuse vastavaid rolle.

(4)

Liikmesriikide statistikaametite ja Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest liikmesriikides vastutavate muude siseriiklike asutuste töö eripära tõttu peaksid nad saama toetust ilma pakkumiskutseta vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) artikli 168 lõike 1 punktile d.

(5)

Võttes arvesse statistikaprogrammi rakendamisega seotud rahaliste kohustuste jagunemist Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarvete vahel, peaks ka ühendus vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (5) andma rahalist toetust liikmesriikide statistikaametitele ja muudele siseriiklikele asutustele, et katta täielikult täiendavad kulud, mis liikmesriikide statistikaametitel ja muudel siseriiklikel asutustel võivad tekkida komisjoni vastuvõetud ajutiste otseste statistikaalaste meetmete elluviimisel.

(6)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (6) osalisriigiks olevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide ja Šveitsi statistikaasutused peaksid kooskõlas vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, eelkõige selle artikliga 76, ja kõnealuse lepingu protokolliga nr 30, ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga statistikaalase koostöö kohta, (7) eelkõige selle artikliga 2, olema tihedalt seotud tugevdatud koostöö ja kooskõlastamise kaudu.

(7)

Lisaks sellele on oluline tagada Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi vaheline tihe koostöö ja asjakohane kooskõlastamine, eelkõige selleks, et edendada konfidentsiaalsete andmete vahetamist kahe süsteemi vahel statistilistel eesmärkidel, lähtudes asutamislepingu artiklist 285 ning asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja protokolli (nr 18) artiklist 5.

(8)

Euroopa statistikat seega arendavad, teevad ja levitavad nii Euroopa statistikasüsteem kui ka Euroopa Keskpankade Süsteem, kuid erinevates õiguslikes raamistikes, mis kajastavad nende vastavaid juhtimisstruktuure. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira seega nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (8) kohaldamist.

(9)

Kuigi vastavalt käesolevale määrusele ei osale Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed Euroopa statistika tegemises, võivad liikmesriikide statistikaametid ja muud siseriiklikud asutused ja ühenduse statistikaasutus vastavalt liikmesriigi keskpanga ja ühenduse statistikaasutuse vahelisele kokkuleppele kasutada siiski oma vastavates pädevusvaldkondades kas otse või kaudselt liikmesriigi keskpanga andmeid Euroopa statistika tegemiseks, ilma et see piiraks liikmesriigi keskpanga ja liikmesriigi statistikaameti või muu siseriikliku asutuse vaheliste siseriiklike kokkulepete kohaldamist. Samuti võivad Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed oma vastavates pädevusvaldkondades kas otse või kaudselt kasutada Euroopa statistikasüsteemi andmeid, kui selline vajadus on põhjendatud.

(10)

Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi suhete üldises kontekstis on oluline roll nõukogu otsusega 2006/856/EÜ (9) loodud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteel, kes abistab eelkõige komisjoni monetaar-, finants- ja maksebilansistatistikaga seotud tööprogrammide koostamisel ja rakendamisel.

(11)

Euroopa statistika arendamisel, tegemisel ja levitamisel tuleks võtta arvesse rahvusvahelisi soovitusi ja parimaid tavasid.

(12)

Tähtis on tagada tihe koostöö ja asjakohane kooskõlastamine Euroopa statistikasüsteemi ja teiste rahvusvahelise statistikasüsteemi osaliste vahel, et edendada rahvusvaheliste mõistete, liigituste ja meetodite kasutamist, eelkõige eesmärgiga tagada statistika suurem sidusus ja parem võrreldavus ülemaailmsel tasandil.

(13)

Statistikas kasutatavate mõistete ja meetodite ühtlustamiseks tuleks välja arendada vastav erialadevaheline koostöö teadusasutustega.

(14)

Samuti tuleb läbi vaadata Euroopa statistikasüsteemi toimimine, sest andmeesitajate ja Euroopa statistikasüsteemi liikmete koormuse vähendamiseks ning Euroopa statistika kättesaadavuse ja ajakohasuse parandamiseks on vaja paindlikumaid Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise meetodeid ning prioriteetide selget määratlemist. Selleks tuleks välja töötada „Euroopa statistika meetod” (European Approach to Statistics).

(15)

Kui tavaliselt põhineb Euroopa statistika siseriiklike statistikaasutuste tehtud ja levitatud siseriiklikel andmetel, siis võib edaspidi statistikat teha ka riikide avaldamata teabe, osalise teabe, spetsiaalselt välja töötatud Euroopa statistiliste uuringute või ühtlustatud mõistete või meetodite põhjal.

(16)

Nimetatud nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel peaks olema võimalik kohaldada „Euroopa statistika meetodit”, mis on pragmaatiline strateegia ühenduse poliitikavaldkondade jaoks eriti oluliste, Euroopa Liitu kui tervikut või euroala kui tervikut esindavate Euroopa koondnäitajate koostamise lihtsustamiseks.

(17)

Koostöövõrgustike kaudu on võimalik luua või arendada ühiseid struktuure, abivahendeid ja protsesse, kaasates sellesse tegevusse liikmesriikide statistikaametid ja muud siseriiklikud asutused ja ühenduse statistikaasutuse ning lihtsustades teatavate liikmesriikide spetsialiseerumist konkreetsetele statistikaalastele tegevustele, millest saab kasu Euroopa statistikasüsteem tervikuna. Euroopa statistikasüsteemi partnerite vaheliste koostöövõrgustike eesmärk peaks olema töö dubleerimise vältimine ja seega tõhususe suurendamine ning majandusüksuste andmeesitamiskoormuse vähendamine.

(18)

Samal ajal tuleks eritähelepanu pöörata mitmete uuringute kaudu kogutud andmete sidusale käsitlemisele. Selleks tuleks luua erialadevahelised töörühmad.

(19)

Euroopa statistika jaoks parandatud regulatiivne keskkond peaks eelkõige rahuldama vajadust minimeerida andmeesitajate vastamiskoormust ja aitama saavutada halduskoormuse vähendamise üldisemat eesmärki Euroopa tasandil kooskõlas 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega. Siiski tuleks rõhutada liikmesriikide statistikaametite ja muude siseriiklike asutuste olulist panust Euroopa ettevõtjate koormuse minimeerimisse siseriiklikul tasandil.

(20)

Selleks et suurendada usaldust Euroopa statistika vastu, peaksid siseriiklikud statistikaasutused kõigis liikmesriikides ja ühenduse statistikaasutus komisjonis olema ametialaselt sõltumatud ning tagama Euroopa statistika erapooletu ja kvaliteetse tegemise vastavalt asutamislepingu artikli 285 lõikes 2 sätestatud põhimõtetele ning põhimõtetele, mida on edasi arendatud Euroopa statistikat käsitlevates tegevusjuhendites, mis kiideti heaks komisjoni 25. mai 2005. aasta soovituses siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta (mis sisaldab Euroopa statistika tegevusjuhist). Samuti tuleks arvesse võtta ÜRO majanduskomisjoni poolt Euroopa jaoks 15. aprillil 1992. aastal ja ÜRO statistikakomisjoni poolt 14. aprillil 1994 vastu võetud riikliku statistika põhiprintsiipe.

(21)

Käesoleva määrusega tagatakse õigus era- ja perekonnaelu austamisele ja isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (10) artiklites 7 ja 8.

(22)

Käesoleva määrusega tagatakse ka üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel ning määratletakse Euroopa statistika suhtes kehtivad eeskirjad, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (12).

(23)

Konfidentsiaalset teavet, mida liikmesriikide ja ühenduse statistikaasutused koguvad ühenduse statistika tegemiseks, tuleks kaitsta, et võita ja säilitada sellise teabe esitajate usaldus. Andmete konfidentsiaalsus peaks kõikides liikmesriikides vastama samadele põhimõtetele.

(24)

Selleks on vaja kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagaksid Euroopa statistika tegemiseks kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ja juurdepääsu nendele andmetele, võttes vajalikul määral arvesse tehnika arengut ja tarbijate nõudmisi demokraatlikus ühiskonnas.

(25)

Konfidentsiaalsete andmete kättesaadavus Euroopa statistikasüsteemi jaoks on eriti oluline selleks, et andmetest saadav kasu oleks võimalikult suur, et parandada Euroopa statistika kvaliteeti ning tagada paindlik reageerimine uutele ühenduse statistikavajadustele.

(26)

Teadusringkondadel peaks analüüside tegemiseks teaduse arengu huvides Euroopas olema laiem juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele, mida kasutatakse Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Seega tuleks lihtsustada teadlaste juurdepääsu konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, seadmata sealjuures ohtu kaitstuse kõrget taset, mida konfidentsiaalsed statistilised andmed vajavad.

(27)

Konfidentsiaalsete andmete kasutamine eesmärkidel, mis ei ole eranditult statistilised, näiteks halduslikel, õiguslikel või maksustamise ning statistiliste üksuste kontrollimise eesmärkidel tuleks rangelt keelata.

(28)

Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (13) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) (14) kohaldamist.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise õigusliku raamistiku loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, ning seepärast ei piira see liikmesriikide statistikale vastava töökorralduse, ülesannete ning tingimuste kohaldamist.

(30)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (15).

(31)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vastu võtta Euroopa statistika kvaliteedikriteeriume käsitlevad meetmed ning kehtestada kord, eeskirjad ja tingimused, mille kohaselt antakse juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil ühenduse tasandil. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(32)

Käesolevas määruses ette nähtud meetmetega tuleks asendada meetmed, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1101/2008, (16) nõukogu määrusega (EÜ) nr 322/97 (17) ja nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (18). Seega tuleks need õigusaktid kehtetuks tunnistada. Komisjoni 17. mai 2002. aasta määruses (EÜ) nr 831/2002 (millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil) (19) ja komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsuses 2004/452/EÜ (millega kehtestatakse asutuste nimekiri, mille teadlastele võimaldatakse juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil) (20) sätestatud rakendusmeetmete kohaldamist tuleks jätkata.

(33)

Statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud,

a)

„ametialane sõltumatus” – statistika sõltumatu arendamine, tegemine ja levitamine ilma poliitiliste või muude huvirühmade või ühenduse või siseriiklike asutuste surveta, eriti selles osas, mis on seotud tehniliste võtete, määratluste, metoodika ja kasutatavate allikate valikuga ning kõikide levitamisvormide ajastuse ja sisuga, ilma et see piiraks institutsioonilist korraldust, nagu näiteks ühenduse või liikmesriikide institutsiooniliste või eelarve-eeskirjade kohaldamist või statistikavajaduste kindlaksmääramist;

b)

„erapooletus” – statistika erapooletu arendamine, tegemine ja levitamine ning kõikide tarbijate võrdne kohtlemine;

c)

„objektiivsus” – statistika süstemaatiline, usaldusväärne ja mõjutusteta arendamine, tegemine ja levitamine; see eeldab ametialaste ja eetikareeglite järgimist ning poliitika ja tavade läbipaistvust tarbijatele ja andmeesitajale;

d)

„usaldusväärsus” – statistika kajastab võimalikult tõetruult, täpselt ja järjepidevalt tegelikku olukorda, mida see on mõeldud esindama. See tähendab, et allikad, meetodid ja menetlused valitakse teaduslike kriteeriumide alusel;

e)

„statistiline konfidentsiaalsus” – otseselt statistilistel eesmärkidel saadud või kaudselt administratiiv- või muudest allikatest pärinevate üksikute statistiliste üksustega seotud andmete kaitse ning saadud andmete muudeks kui statistilisteks eesmärkideks kasutamise ja ebaseadusliku avalikustamise keeld;

f)

„kulutasuvus” – statistika tegemisega kaasnevad kulud peavad olema võrdelised soovitud tulemuste olulisusega ja taotletava hüvega, ressursse tuleb kasutada optimaalselt ja andmeesitamiskoormust tuleb minimeerida. Võimaluse korral peab nõutav teave olema kergesti kättesaadav olemasolevatest dokumentidest või allikatest.

1.

„statistika” – kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja representatiivne teave, mis iseloomustab massnähtust vaatlusaluses kogumis;

2.

„arendamine” – statistika tegemiseks ja levitamiseks kasutatavate statistiliste meetodite, standardite ja menetluste loomiseks, tugevdamiseks ja parandamiseks ning uute statistikaliikide ja näitajate arendamiseks vajalikud toimingud;

3.

„tegemine” – kõik toimingud, mis on seotud statistika koostamiseks vajaliku kogumise, säilitamise, töötlemise ja analüüsiga;

4.

„levitamine” – statistika ja statistilise analüüsi tarbijatele kättesaadavaks tegemine;

5.

„andmete kogumine” – statistilised uuringud ja kõik muud erinevatest allikatest, sealhulgas haldusallikatest teabe saamise meetodid;

6.

„statistiline üksus” – peamine vaatlusüksus, nimelt füüsiline isik, leibkond, majandusüksus või muu ettevõtja, mille kohta andmed käivad;

7.

„konfidentsiaalsed andmed” – andmed, mis võimaldavad statistiliste üksuste otsest või kaudset identifitseerimist ja seeläbi üksikandmete avalikustamist. Statistiliste üksuste identifitseeritavuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid vahendeid, mida kolmas isik võiks mõistuspäraselt kasutada statistilise üksuse identifitseerimiseks;

8.

„kasutamine statistilistel eesmärkidel” – kasutamine eranditult statistiliste tulemuste või statistiliste analüüside arendamiseks ja tegemiseks;

9.

„otsene identifitseerimine” – statistilise üksuse identifitseerimine selle nime, aadressi või üldkättesaadava tunnusnumbri järgi;

10.

„kaudne identifitseerimine” – statistilise üksuse identifitseerimine muul viisil kui otsene identifitseerimine;

11.

„komisjoni (Eurostati) ametnikud” – ühenduse statistikaasutuses töötavad ühenduste ametnikud Euroopa ühenduste personalieeskirjade artikli 1 tähenduses;

12.

„komisjoni (Eurostati) muu personal” – ühenduse statistikaasutuses töötavad ühenduste teenistujad Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 2–5 tähenduses.

a)

meetmed, mida komisjon kavatseb võtta Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks, meetmete õigustatus kulutasuvuse seisukohalt, nende saavutamiseks vajalikud vahendid ja ajakava ning vastamisega kaasnev koormus andmeesitajatele;

b)

Euroopa statistikaprogrammis kavandatud arendused ja prioriteedid;

c)

algatused prioriteetide muutmise ja andmeesitamiskoormuse vähendamise praktiliseks elluviimiseks;

d)

statistika konfidentsiaalsusega seotud küsimused;

e)

Euroopa statistika tegevusjuhise edasiarendamine ja

f)

kõik muud, eelkõige metodoloogilised küsimused, mis on tekkinud statistikaprogrammide kehtestamisel või rakendamisel ja mille juhataja on esitanud kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel.

a)

„asjakohasus” – näitab, mil määral statistika vastab olemasolevatele ja võimalikele tarbijate vajadustele;

b)

„täpsus” – näitab hinnangute lähedust tegelikele teadmata väärtustele;

c)

„ajakohasus” – tähendab ajavahemikku teabe kättesaadavaks tegemise ja teabes kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel;

d)

„õigeaegsus” – tähendab ajavahemikku andmete avaldamise kuupäeva ja sihtkuupäeva vahel (kuupäev, mil andmed oleks tulnud avaldada);

e)

„kättesaadavus” ja „selgus” – tingimused ja kord, mille alusel tarbijad saavad andmetega tutvuda, neid kasutada ja tõlgendada;

f)

„võrreldavus” – tähendab kasutatud statistiliste mõistete, mõõtmisvahendite ja menetluste mõju erisuste mõõdetavust, kui statistikat võrreldakse piirkonniti, valdkonniti või ajas;

g)

„sidusus” – näitab, kas andmeid saab erineval moel ja eri kasutusotstarbeks usaldusväärselt seostada.

a)

Euroopa Parlament ja nõukogu;

b)

komisjon nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel, eelkõige ootamatute vajaduste puhul, kooskõlas lõike 2 sätetega, või

c)

riiklike statistikaametite või muude siseriiklike asutuste ja komisjoni (Eurostati) vahelise kokkuleppe alusel nende vastavates pädevusvaldkondades. Kõnealused kokkulepped on kirjalikud.

a)

meetmega ei ole ette nähtud enam kui kolme võrdlusaastat hõlmavate andmete kogumist;

b)

kogutavad andmed on vastutavates riiklikes statistikaametites ja muudes siseriiklikes asutustes kättesaadavad või juurdepääsetavad või saab andmeid otse, kasutades asjakohaseid valimeid statistilise kogumi vaatlemiseks Euroopa tasandil, kooskõlastades tegevust piisavalt riiklike statistikaametite ja muude siseriiklike asutustega, ja

c)

ühendus annab kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 rahalist toetust riiklikele statistikaametitele ja muudele siseriiklikele asutustele tekkinud täiendavate kulude katmiseks.

a)

meetme põhjused, pidades silmas eelkõige ühenduse vastava valdkonna poliitika eesmärke;

b)

meetme eesmärk ja oodatavad tulemused;

c)

kulutasuvuse analüüs, sealhulgas andmeesitajate koormus ning tegemisega seotud kulud, ja

d)

meetme rakendamise viisid, sealhulgas meetme kestus ning komisjoni ja liikmesriikide roll.

a)

koondnäitajate kättesaadavuse maksimeerimine Euroopa tasandil ning Euroopa statistika ajakohasuse parandamine;

b)

andmeesitajate koormuse ning riiklike statistikaametite ja muude siseriiklike asutuste koormuse vähendamine kulutasuvuse analüüsi põhjal.

a)

Euroopa statistika tegemine, kasutades:

b)

koondnäitajate levitamine Euroopa tasandil, kohaldades spetsiaalset aimatavuse kontrolli tehnikat, ilma et see kahjustaks levitamist käsitlevaid siseriiklikke eeskirju.

a)

komisjoni arvates esmatähtsad meetmed, pidades silmas ühenduse poliitika vajadusi ning nii liikmesriikide kui ka ühenduse rahalisi piiranguid ja andmeesitamiskoormust;

b)

prioriteetide läbivaatamise ning andmeesitamiskoormuse vähendamise algatused ja

c)

menetlused ja õigusaktid, mida komisjon kavatseb kasutada programmi rakendamiseks.

a)

kui Euroopa Parlament ja nõukogu on asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras toimides kehtestanud eritingimused ja erikorra, ning iga kord, kui statistiline üksus seda taotleb, muudetakse statistilisi tulemusi nii, et nende levitamine ei ohustaks statistilist konfidentsiaalsust, või

b)

kui statistiline üksus on andnud selgesõnalise nõusoleku andmete avalikustamiseks.