31.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/1

(1)

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformid 2003. ja 2004. aastal hõlmasid sätteid aruandluse kohta nende tõhususe mõõtmiseks ning eelkõige selleks, et hinnata nende mõju seoses nende eesmärkidega ning et analüüsida nende toimet asjakohastel turgudel. Sellega seoses esitas komisjon 20. novembril 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise „Ühise põllumajanduspoliitika reformi” tervisekontrolli „ettevalmistamine”. Kõnealust teatist ja järgnenud arutelusid selle põhielementide üle Euroopa Parlamendis, nõukogus, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning Regioonide Komitees, samuti paljusid avaliku arutelu tulemusel saadud arvamusavaldusi tuleks arvesse võtta.

(2)

ÜPP sätteid, mis käsitlevad riiklikku sekkumist, tuleks lihtsustada ja ühtlustada pakkumismenetluste laiendamise kaudu, et saavutada võimalikult ühtlustatud lähenemine. Eelkõige võivad kiired meetmed olla vajalikud seoses teravilja, või ja lõssipulbri maksimumkoguste ja koguseliste piirangutega. Selliste meetmete ette nägemiseks ning kuna kindlaksmääratud hinnaga kokkuostu lõpetamine, jaotuskoefitsientide kasutuselevõtt ja pakkumismenetlusele üleminek pehme nisu puhul ei sisalda kaalutlusõiguse kasutamist, tuleks komisjonil lubada teha seda komitee abita.

(3)

Teraviljaga seotud sekkumise puhul tuleks süsteemi kohandada, et tagada sektori konkurentsivõime ja turule orienteeritus, kasutades sekkumist turvaabinõuna turuhäirete korral ja aidates põllumajandustootjatel reageerida turutingimustele. Seoses sellega, et nõukogu võttis vastu määruse (EÜ) nr 735/2007 (4), millega reformitakse maisi sekkumissüsteemi, võttis komisjon endale kohustuse teravilja sekkumissüsteem läbi vaadata, võttes aluseks analüüsi, mis näitas teatavat odraga seotud täiendava sekkumise ohtu, kui hinnad on madalad. Praegune teraviljaga seotud väljavaade on siiski märkimisväärselt muutunud ja seda iseloomustab soodus maailmaturuhind, mis tuleneb suurenevast nõudlusest maailmas ja maailma teraviljavarude vähesusest. Sellega seoses tuleks muude söödateraviljade puhul määrata sekkumistasemeks null. See võimaldaks sekkumist, mis ei mõjuta negatiivselt teraviljaturgu tervikuna. Teraviljasektori soodne väljavaade kehtib ka kõva nisu puhul. See tähendab, et kõva nisu sekkumiskokkuost ei ole praegu enam asjakohane, sest turuhinnad on sekkumishinnast märkimisväärselt kõrgemad. Seetõttu ei ole sekkumiskokkuost praegu vajalik ja sekkumistasemeks tuleks kehtestada null. Kuna teraviljaga seotud sekkumine peaks olema pigem turvaabinõu kui hinnakujundust mõjutav element, ei ole saagikoristusaegade, mis tegelikult tähistavad turustusaasta algust, erinevused liikmesriikides enam asjakohased, sest süsteemiga ei sätestata enam hindasid, mis kajastaksid sekkumistasemeid ja igakuist juurdekasvu. Lihtsustamise huvides tuleks teraviljaga seotud sekkumise kuupäevad kogu ühenduses ühtlustada.

(4)

Alates 2003. aasta ÜPP reformist on riisisektori konkurentsivõime kasvanud, tootmine on stabiilne, varud on vähenenud, pidades silmas suurenenud nõudlust nii ühenduses kui ka maailmaturul, ja eeldatav hind on oluliselt kõrgem kui sekkumishind. Seetõttu ei ole sekkumiskokkuost riisi puhul praegu vajalik ja sekkumistasemeks tuleks kehtestada null.

(5)

On ette näha, et sealiha tootmine ja tarbimine suurenevad keskpikas perspektiivis, kuigi aeglasemalt kui eelmisel kümnendil, ja seda kanaliha konkurentsi ja kõrgemate söödahindade tõttu. Sealihahinnad jäävad eeldatavalt märgatavalt kõrgemaks kui sekkumishinnad. Sekkumiskokkuostu ei ole sealiha puhul mitu aastat kasutatud ning turuolukorda ja -perspektiive arvestades tuleks sekkumiskokkuostu võimalus seetõttu kaotada.

(6)

Kuna praegune turuolukord ja -perspektiivid näitavad, et sekkumist ei saaks sealiha, kõva nisu ja riisi puhul 2009. aastal mingil juhul kohaldada, tuleks nimetatud toodete sekkumiskokkuostu muuta või see kaotada alates 2009/2010. turustusaastast. Muude teraviljade puhul tuleks muudatusi kohaldada alles alates 2010/2011. turustusaastast, et võimaldada põllumajandustootjatel nendega kohaneda.

(7)

Keskpikas perspektiivis iseloomustab piimasektori väljavaateid ühenduse nõudluses jätkuv kasv lisandväärtusega toodete järele, üleilmses nõudluses märkimisväärne kasv piimatoodete järele, mis tuleneb sissetuleku ja rahvastiku kasvust paljudes maailma piirkondades, ning tarbija eelistuste muutumine seoses piimatoodetega.

(8)

Piimakvootide tõttu prognoositakse ühenduse üldisele piimatootmisele keskpikas perspektiivis järkjärgulist, kuid tagasihoidlikku langust, kuna jätkuv ümberstruktureerimine toob liikmesriikides, kes ei kuulunud ühendusse enne 2004. aasta 1. maid, kaasa piima abitootmise vähenemise, samas kui tootmise kasv jääb kvootide olemasolu tõttu piiratuks. Samal ajal prognoositakse, et töötlemiseks meiereidesse viidava piima kogus suureneb vaatlusalusel ajavahemikul jätkuvalt. Suurt sise- ja välisnõudlust arvesse võttes piirab piimakvoodisüsteem seega tootmise laiendamist, mis on vastupidine olukorrale, kui kvoodid kehtestati ületootmise piiramiseks. Sellises turuolukorras vähendavad kvoodid turule orienteeritust, kuna need moonutavad põllumajandustootjate reageeringut hinnasignaalidele ja takistavad efektiivsuse kasvu sektoris, aeglustades ümberkorraldusi. Kvoodid kaotatakse kavakohaselt 2015. aastal. Asjakohased kohandamised tuleks ellu viia järk-järgult, vältides liigseid kohandusi pärast kvootide kaotamist, mis tagaks sujuva ülemineku. Seetõttu tuleks ette näha piimakvootide järkjärguline kaotamine iga-aastase kasvu abil (1 % turustusaasta kohta ajavahemikul 2009/2010–2013/2014). Samadel põhjustel tuleks teha muid muudatusi piimakvootide süsteemi paindlikkuse suurendamiseks seoses rasvasisaldusel põhineva korrigeerimisega, kaotades nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (5) artikli 80 lõikes 2 sätestatud korrigeerimise, ning seoses kvootide kasutamata jätmise eeskirjadega, suurendades nimetatud määruse artikli 72 lõikes 2 sätestatud protsenti, mille ulatuses tootja peaks kvooti kasutama 12-kuulise ajavahemiku jooksul, lihtsustades seega kasutamata kvoodi ümberjagamist. Seoses piimasektori ümberkorraldamisega tuleks liikmesriikidel lubada kuni 2014. aasta 31. märtsini anda teatavates piirides täiendavat riiklikku toetust. Nõukogu 17. märtsi 2008. aasta määruses (EÜ) nr 248/2008 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007 piimatootmiskvootide osas) (6) ette nähtud kvoodi suurendamine ja 1 % aastane suurendamine koos muude muudatustega, mis vähendavad kvoodiületamise tasu kaasnemise tõenäosust, tähendab, et praeguste tootmismallide alusel esineks kvoodiületamise tasu oht vaid Itaalia puhul, kui 1 % aastast suurenemist kohaldataks ajavahemikust 2009/2010 kuni 2013/2014. Seetõttu tuleks kõigi liikmesriikide praegusi tootmismalle arvesse võttes kvooti Itaalia puhul varakult suurendada, et seda ohtu vältida. Selle tagamiseks, et kvoodi suurendamine tooks kõigis liikmesriikides kaasa kontrollitud ja sujuva ülemineku, tuleks kaheks järgmiseks aastaks karmistada kvoodiületamise tasu süsteemi ja kehtestada tasu asjakohasel hoiataval tasemel. Seetõttu tuleks kehtestada lisatasu juhtudel, kui tarnete kasv ületaks oluliselt 2008/2009. aasta kvootide tasemeid.

(9)

Juustuturg laieneb pidevalt tänu suurenenud nõudlusele nii ühenduse sees kui ka väljaspool. Seepärast on juustuhinnad üldiselt olnud mõnda aega samal tasemel ja neid ei ole oluliselt mõjutanud institutsionaalsete hindade alandamine pakendamata toodete puhul (või ja lõssipulber). Nii majanduslikust kui ka turukorralduse seisukohast ei ole alaline ega vabatahtlik abi sellise kalli ja turupõhise toote eraladustamiseks nagu juust enam põhjendatud ja seetõttu tuleks sellise abi andmine kaotada.

(10)

Seoses piimasektori reformi ja praeguse turuolukorraga ei ole praegu vaja abi loomasöödaks kasutatava lõssipulbri ja kaseiini tootmiseks kasutatava lõssi puhul. Kui aga tekivad või on oht, et tekivad piimatoodete ülejäägid, mis põhjustaksid või võiksid põhjustada turul tõsise tasakaalutuse, võiks kõnealune abi olla siiski oluline. Komisjon peaks siiski tegema otsuse põhjaliku turuanalüüsi alusel, mitte kohustuse alusel avada süsteem igal aastal. Seetõttu peaks süsteem muutuma vabatahtlikuks. Süsteemi kohaldamise korral tuleks abi kindlaks määrata eelnevalt või pakkumismenetluse teel.

(11)

Pagaritoodete ja jäätise valmistamiseks ning otsetarbimiseks kasutatava või müügitoetust on vähendatud kooskõlas või sekkumishinna alandamisega alates 2004. aastast ning see on olnud seetõttu null, enne kui pakkumismenetlused soodsa turuolukorra tõttu peatati. Müügitoetuse kavasid ei ole enam turu toetamiseks sekkumishinna tasandil vaja ja need tuleks seetõttu tühistada.

(12)

Sarnaselt ÜPP 2003. aasta reformiga, mille eesmärk oli parandada ühenduse põllumajanduse konkurentsivõimet ning edendada rohkem turule orienteeritud ja säästvat põllumajandust, on vaja jätkata üleminekut tootmise toetamiselt tootjate toetamisele, kaotades sellise olemasoleva abi andmise, mis on sätestatud ühise turukorralduse ühtses määruses kuivsööda, lina, kanepi ja kartulitärklise suhtes, ja integreerides nende toodetega seotud toetuse iga põllumajandusettevõtte jaoks tootmisest lahti seotud sissetulekutoetuse süsteemi. Sarnaselt ÜPP 2003. aasta reformiga ei muuda toetuse tootmisest lahti sidumine põllumajandustootjatele tegelikult makstavaid toetussummasid, vaid suurendab märkimisväärselt sissetulekutoetuse tõhusust.

(13)

Linakiu ja kanepikiu toetus tuleks nüüd tootmisest lahti siduda. Kuid selleks, et lina- ja kanepitööstus saaks kohaneda, peaks asjaomase toetuse integreerimine ühtsesse otsemaksete kavasse toimuma üleminekuperioodi jooksul. Seetõttu tuleks pika linakiu ja lühikese linakiu ning kanepikiu toetust maksta 1. juulini 2012. Lühikese linakiu ja kanepikiu toetuse säilitamine sektoris makstavate toetuste tasakaalustamiseks tähendab, et vähendada tuleks pika linakiu toetust. Kuid linakasvatajate õiguspäraste ootuste austamiseks tuleks vähendamist kohaldada alles alates 2010/2011. turustusaastast.

(14)

Kuivsöödaga seotud korda reformiti 2003. aastal, kui osa toetusest anti tööstusele ning ülejäänu seoti tootmisest lahti ja integreeriti ühtsesse otsemaksete kavasse. Pidades silmas üldist suunda turule orienteerituse suurendamisele, söödaturu ja valgurikaste kultuuride turu praegust väljavaadet ning konkreetset negatiivset keskkonnamõju, mida kuivsööda tootmine hiljutiste andmete põhjal tekitab, tuleks üleminek täielikule tootmisest lahtisidumisele terves sektoris lõpetada, sidudes ülejäänud tööstusele antava toetuse tootmisest lahti. Selleks et leevendada tööstusele antava toetuse maksmise lõpetamise mõjusid, tuleks teha asjakohaseid kohandusi hinnas, mida makstakse tooraine tootjatele, kes saavad toetuse tootmisest lahtisidumise tulemusel suuremaid otsetoetuste õigusi. Sektorit on ümber korraldatud alates 2003. aasta reformist, kuid sektori kohanemiseks oleks sellele vaatamata vaja ette näha üleminekuperiood kuni 1. aprillini 2012.

(15)

Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1868/94 (millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem) (7) sätestatud süsteemi ei ole enam vaja, kui nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (8)) sätestatud seonduvad toetused tärklisekartuli kasvatajatele kaotatakse. Tootjatele antav toetus seoti tootmisest osaliselt lahti 2003. aastal ning nüüd tuleks see toetus täielikult tootmisest lahti siduda, kuigi 1. juulini 2012 tuleks ette näha üleminekuperiood, et põllumajandustootjad saaksid kohandada oma tarnekohustused kartulitärklise toetuskavaga. Seonduvat miinimumhinda tuleks samuti seetõttu sama ajavahemiku võrra pikendada. Pärast seda kuupäeva tuleks otsetoetusega seotud kvoodisüsteem kaotada, integreerides kõnealuse otsetoetuse samal ajal täielikult ühtsesse otsemaksete kavasse. Vahepeal tuleks asjaomased sätted lisada ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse, nagu see on vajalik ka muude toetuste ja kvoodisüsteemide puhul.

(16)

Kodumaise ja rahvusvahelise teravilja- ja tärkliseturu arengu tõttu ei ole tärklise tootmistoetus enam seoses selle esialgsete eesmärkidega asjakohane ja seepärast tuleks see kaotada. Turuolukord ja -perspektiivid on sellised, et toetuse suurus on juba mõnda aega null, ja see olukord arvatavasti jätkub, mis tähendab seda, et toetuse võib kiiresti kaotada, ilma et see avaldaks sektorile mingit negatiivset mõju.

(17)

Tootjaorganisatsioonidel võib olla oluline roll pakkumise rühmitamisel sektorites, kus tootjate ja kokkuostjate hulk ei ole tasakaalus. Liikmesriigid peaksid seepärast suutma tunnustada tootjaorganisatsioone ühenduse tasandil kõikides sektorites.

(18)

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (9) kohaselt võivad liikmesriigid säilitada osa riiklike ülemmäärade sellest osast, mis vastab humala pindalatoetustele, ning kasutada seda eelkõige tunnustatud tootjaorganisatsioonide teatavate tegevuste rahastamiseks. Kõnealune määrus tunnistatakse kehtetuks ning määrusega (EÜ) nr 73/2009 seotakse humala pindalatoetus tootmisest lahti alates 1. jaanuarist 2010, mis tähendab, et sätte alusel makstakse tootjaorganisatsioonidele viimast korda toetust 2010. aastal. Selleks, et võimaldada humalatootjaid ühendavatel tootjaorganisatsioonidel oma tegevust endisel kujul jätkata, tuleks lisada erisäte, mille kohaselt on asjaomases liikmesriigis alates 1. jaanuarist 2011 võimalik kasutada samaväärseid summasid samade tegevuste rahastamiseks.

(19)

Ühise turukorralduse ühtses määruses sätestatakse, et määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõike 4 alusel oliivisalutoetusest kinni peetud summasid kasutatakse ettevõtjate organisatsioonide tööprogrammide rahastamiseks. Määrus (EÜ) nr 1782/2003 tunnistatakse kehtetuks. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks lisada erisäte, millega nähakse ette asjaomastes liikmesriikides tööprogrammide rahastamiseks kasutatavad summad.

(20)

Õiguskindluse ja lihtsuse huvides on asjakohane selgitada ja ühtlustada sätteid, mille alusel ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1234/2007 või nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) (10), nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses) (11), nõukogu 18. septembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) (12), nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) (13) ning nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2008 (mis käsitleb veinituru ühist korraldust) (14). Sellega seoses tuleks kõnealuste määruste sätted, mis muidu kuuluksid või võiksid teatavatel asjaoludel kuuluda asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi mõiste alla, jätta riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja. Asjaomased sätted sisaldavad asjakohaseid toetuse andmise tingimusi, et vältida konkurentsi moonutamist.

(21)

Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 320/2006, (EÜ) nr 1405/2006, (EÜ) nr 1234/2007, (EÜ) nr 3/2008 ja (EÜ) nr 479/2008 vastavalt muuta.

(22)

Järgmised õigusaktid on vananenud ja tuleks seetõttu õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada: nõukogu 2. augusti 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 1883/78 (millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust) (15), nõukogu 3. mai 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 1254/89 (millega määratakse 1989/1990. turustusaastaks muu hulgas kindlaks teatavad suhkruhinnad ja suhkrupeedi standardkvaliteet) (16), nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2247/89 (erakorralise meetme kohta seoses teatavate põllumajandustoodete tasuta tarnimisega Poolasse) (17), nõukogu 19. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2055/93 (millega määratakse erikvoot teatavatele piima ja piimatoodete tootjatele) (18), ja nõukogu 18. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1182/2005 (millega võetakse vastu autonoomsed üleminekumeetmed ühenduse tariifikvoodi avamiseks Šveitsist pärit elusveiste impordiks) (19). Järgmised õigusaktid muutuvad vananenuks alates 1. maist 2009 ja tuleks seetõttu samadel põhjustel alates nimetatud kuupäevast kehtetuks tunnistada: nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2596/97 (millega pikendatakse Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artikli 149 lõikes 1 sätestatud ajavahemikku) (20) ning nõukogu 19. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 315/2007 (millega kehtestatakse üleminekumeetmed, mis kalduvad määrusest (EÜ) nr 2597/97 kõrvale Eestis toodetud joogipiima osas) (21).

(23)

Seetõttu tuleks käesolevat määrust üldiselt kohaldada alates selle jõustumise kuupäevast. Tagamaks, et käesoleva määruse sätted ei mõjuta 2008/2009. või 2009/2010. turustusaastal makstavaid teatavaid toetusi, tuleks nende sektorite suhtes, mille jaoks on turustusaastad kindlaks määratud, siiski ette näha hilisem kohaldamiskuupäev. Seepärast tuleks käesolevat määrust sellistel juhtudel kohaldada üksnes alates hilisemate turustusaastate algusest,

1)

Lõike 3 teine lõik jäetakse välja.

2)

Lisatakse järgmine lõige:

„4.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamist, erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 (22) artiklist 180 ning määruse (EÜ) nr 1184/2006 (23) artiklist 3, ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva määrusega III jaotise, käesoleva artikli lõike 3 ning artiklite 17 ja 21 alusel.

1)

Artikli 6 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Liikmesriigid ei anna käesolevas artiklis ette nähtud mitmekesistamismeetmetele riiklikku abi. Kui lõike 4 kolmandas lõigus osutatud ülemmäärad võimaldavad siiski anda mitmekesistamiseks ettenähtud abi 100 % ulatuses, panustavad asjaomased liikmesriigid abikõlblikesse kulutustesse vähemalt 20 %.”

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

Riigiabi

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 6 lõike 5 kohaldamist, erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 (22) artiklist 180 ning määruse (EÜ) nr 1184/2006 (23) artiklist 3, ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva määrusega artiklite 3, 6, 7, 8, 9 ja 11 alusel.

1)

Artikli 8 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 10 lõige 2 jäetakse välja.

3)

II osa I jaotise I peatüki II jao II alajagu asendatakse järgmisega:

„II alajagu

Kokkuostu avamine

Artikkel 11

Riikliku sekkumise ajavahemikud

Riiklik sekkumine toimub:

Artikkel 12

Riikliku sekkumise avamine

1.   Artiklis 11 osutatud ajavahemiku jooksul avatakse riiklik sekkumine:

2.   Lõike 1 punktis c osutatud riikliku sekkumise veise- ja vasikaliha puhul peatab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita, kui kõnealuses punktis osutatud tingimusi enam vaatlusperioodil ei täideta.

Artikkel 13

Sekkumise piirkogused

1.   Riikliku sekkumise korras toimub kokkuost järgmises ulatuses:

2.   Turustusaastal lõike 1 punkti b kohaselt ladustatud suhkru suhtes ei tohi kohaldada muid artiklites 32, 52 ja 63 sätestatud ladustamismeetmeid.

3.   Erandina lõikest 1 võib komisjon otsustada jätkata nimetatud lõike punktides a, c ja d osutatud toodete puhul riiklikku sekkumist ulatuses, mis ületab kõnealuses lõikes osutatud koguseid, kui turuolukord ja eelkõige turuhindade areng seda nõuab.”

4)

II osa I jaotise I peatüki II jao III alajagu asendatakse järgmisega:

„III alajagu

Sekkumishinnad

Artikkel 18

Sekkumishinnad

1.   Sekkumishind

2.   Komisjon määrab pakkumismenetluste teel kindlaks järgmiste toodete sekkumishinnad ja kogused:

Eriolukordades võib pakkumismenetlusi piirata liikmesriigiga või liikmesriigi piirkonnaga või määrata sekkumishinnad ja sekkumise kogused kindlaks liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta registreeritud keskmiste turuhindade alusel.

3.   Lõike 2 kohaste pakkumismenetluste alusel kindlaks määratud maksimaalne kokkuostuhind ei tohi olla:

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud sekkumishind

5.   Suhkru sekkumishind on 80 % pakkumise esitamise turustusaastale järgnevaks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast. Kui aga makseasutusele pakutava suhkru kvaliteet erineb IV lisa punktis B määratletud standardkvaliteedist, tõstetakse või alandatakse sekkumishinda vastavalt.”

5)

Artikli 28 punkt b jäetakse välja.

6)

Artikkel 30 jäetakse välja.

7)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikkel 36 jäetakse välja.

9)

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

10)

Artikli 46 lõige 3 jäetakse välja.

11)

Artikkel 55 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55

Kvoodisüsteemid

1.   Kvoodisüsteemi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

2.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud kvoodisüsteemide puhul, kui tootja ületab asjaomast kvooti ning ei kasuta suhkru puhul artiklis 61 sätestatud ülemääraseid koguseid, peab ta sellistelt kogustelt maksma kvoodiületamise tasu vastavalt II ja III jaos sätestatud tingimustele.”

12)

Artikli 72 lõikes 2 asendatakse tekst „70 %” tekstiga „85 %”.

13)

Artikli 78 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kuid 12-kuuliste ajavahemike suhtes, mis algavad 1. aprillil 2009 ja 1. aprillil 2010, kehtestatakse kvoodiületamise tasuks piima puhul, mis tarnitakse üle 106 % tootmiskvoodi, mida kohaldatakse 1. aprillil 2008 algaval 12-kuulisel ajavahemikul, 150 % teises lõigus osutatud tasust.”

14)

Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

15)

II osa I jaotise III peatükki lisatakse järgmine jagu:

„IIIa jagu

Kartulitärklise kvoodid

Artikkel 84a

Kartulitärklise kvoodid

1.   Kartulitärklist tootvatele liikmesriikidele eraldatakse kvoodid turustusaasta kohta, mille jooksul kohaldatakse kvoodisüsteemi vastavalt artikli 204 lõikele 5 ja Xa lisale.

2.   Iga Xa lisas osutatud tootjaliikmesriik jagab oma kvoodi kartulitärklise tootjate vahel asjaomastel turustusaastatel kasutamiseks kõikidele tootjatele 2007/2008. aastal eraldatud alamkvootide alusel.

3.   Kartulitärklist tootvad ettevõtjad ei sõlmi külvieelseid lepinguid kartulitootjatega kartulikoguse kohta, millest saadav tärklisekogus ületab lõikes 2 osutatud neile eraldatud kvoodi.

4.   Üle lõikes 2 osutatud kvoodi toodetud kartulitärklise kogus eksporditakse ühendusest enne kõnealusele turustusaastale järgnevat 1. jaanuari. Eksportimisel ei maksta eksporditoetust.

5.   Olenemata lõikest 4 võib kartulitärklist tootev ettevõtja mis tahes turustusaastal lisaks kõnealuseks aastaks ettenähtud kvoodile kasutada kuni 5 % oma järgmise turustusaasta kvoodist. Sellisel juhul vähendatakse vastavalt järgmise turustusaasta kvooti.

6.   Käesoleva jao sätteid ei kohaldata kartulitärklise tootmise suhtes selliste ettevõtjate poolt, kelle suhtes ei kohaldata lõiget 2 ning kes ostavad kartuleid, mille eest tootjatel ei ole õigust saada 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (24) artiklis 77 [tärklisekartuli toetus] sätestatud toetust.

16)

Artiklisse 85 lisatakse järgmine punkt:

17)

II osa I jaotise IV peatüki I jao I alajagu jäetakse välja.

18)

Artikli 91 lõike 1 kaks esimest lõiku asendatakse järgmise lõiguga:

„Abi pika linakiu tootmiseks kasvatatavate linavarte ning lühikese linakiu tootmiseks kasvatatavate linavarte ja kanepikiu tootmiseks kasvatatava kanepi töötlemiseks antakse heakskiidetud esmatöötlejatele 2009/2010.–2011/2012. turustusaastal selle kiukoguse põhjal, mis tegelikult saadakse vartest, mille suhtes on põllumajandustootjaga sõlmitud ostu-müügileping.”

19)

Artikli 92 lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

20)

Artikli 94 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Pika linakiu garanteeritud maksimumkoguseks, mille puhul võib anda abi, kehtestatakse 80 878 tonni iga turustusaasta kohta ajavahemikul 2009/2010–2011/2012. See kogus jagatakse asjaomaste liikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena vastavalt XI lisa punktile A.I.”

21)

Artikli 94 lõige 1a asendatakse järgmisega:

„1a.   Lühikese linakiu ja kanepikiu garanteeritud maksimumkoguseks, mille puhul võib anda abi, kehtestatakse 147 265 tonni iga turustusaasta kohta ajavahemikul 2009/2010–2011/2012. See kogus jagatakse asjaomaste liikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena vastavalt XI lisa punktile A.II.”

22)

II osa I jaotise IV peatüki I jakku lisatakse järgmine alajagu:

„III alajagu

kartulitärklis

Artikkel 95a

Kartulitärklise jaoks makstav lisatasu

1.   Kartulitärklise tootjatele makstakse turustusaastatel 2009/2010, 2010/2011 ja 2011/2012 lisatasu 22,25 eurot artikli 84a lõikes 2 osutatud kvoodi piires toodetud tärklise tonni kohta, tingimusel et nad on maksnud kartulitootjatele kartulitärklise kvoodi piires tootmiseks vajaliku kartulikoguse eest miinimumhinna.

2.   Kartulitärklise tootmiseks ettenähtud kartulite miinimumhinnaks kehtestatakse 178,31 eurot tonni kohta asjaomaseks turustusaastaks.

See hind kehtib ühe tonni tärklise tootmiseks kuluva vabrikusse tarnitud kartulikoguse kohta.

Miinimumhinda kohandatakse vastavalt kartulite tärklisesisaldusele.

3.   Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad käesoleva alajao rakendamiseks.”

23)

Artikkel 96 jäetakse välja.

24)

Artiklid 99 ja 100 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 99

Toetus lõssi ja lõssipulbri kasutamiseks loomasöödana

1.   Kui tekivad või on oht, et tekivad piimatoodete ülejäägid, mis põhjustaksid või võiksid põhjustada turul tõsise tasakaalutuse, võib komisjon otsustada, et toetust antakse loomasöödaks kasutatava ühenduses toodetud lõssi ja lõssipulbri puhul vastavalt komisjoni kindlaksmääratavatele tingimustele ja tootestandarditele. Toetuse võib kindlaks määrata eelnevalt või pakkumismenetluste teel.

Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse mõisteid „pett” ja „petipulber” samas tähenduses kui mõisteid „lõss” ja „lõssipulber”.

2.   Toetuse suuruse määrab kindlaks komisjon, võttes arvesse artikli 8 lõike 1 punkti e alapunktis ii kindlaksmääratud lõssipulbri võrdlushinda ning turuolukorra muutumist seoses lõssi ja lõssipulbriga.

Artikkel 100

Kaseiiniks või kaseinaatideks töödeldud lõssi toetus

1.   Kui tekivad või on oht, et tekivad piimatoodete ülejäägid, mis põhjustaksid või võiksid põhjustada turul tõsise tasakaalutuse, võib komisjon otsustada, et toetust antakse ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks, vastavalt komisjoni kindlaksmääratavatele tingimustele ning sellise lõssi ja sellest toodetud kaseiini või kaseinaatide tootestandarditele. Toetuse võib kindlaks määrata eelnevalt või pakkumismenetluste teel.

2.   Toetuse suuruse määrab kindlaks komisjon, võttes arvesse turuolukorra muutumist seoses lõssipulbriga ja artikli 8 lõike 1 punkti e alapunktis ii kindlaksmääratud lõssipulbri võrdlushinda.

Toetuse suurus võib erineda vastavalt sellele, kas lõss on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks, ning vastavalt nimetatud toodete kvaliteedile.”

25)

Artikkel 101 jäetakse välja.

26)

Artikli 102 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lisaks ühenduse toetusele võivad liikmesriigid anda riiklikku toetust haridusasutuste õpilaste varustamiseks lõikes 1 osutatud toodetega. Liikmesriigid võivad rahastada riiklikku toetust piimasektoris kehtestatava maksu abil või piimasektori mis tahes muu panuse abil.”

27)

Lisatakse järgmine jagu:

„IIIa jagu

Humalasektori toetused

Artikkel 102a

Tootjaorganisatsioonidele antavad toetused

1.   Ühendus rahastab artikli 122 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele humalasektoris antavat toetust nimetatud artiklis osutatud eesmärkide saavutamise finantseerimiseks.

2.   Ühendus rahastab Saksamaa tootjaorganisatsioonidele antavat toetust igal aastal 2 277 000 euroga.

3.   Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad käesoleva jao rakendamiseks.”

28)

Artiklit 103 muudetakse järgmiselt:

29)

Artikli 103e lõige 2 jäetakse välja.

30)

Artikli 105 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid võivad maksta riiklikku eriabi, mida antakse struktuuri- või loodustingimuste poolest ebasoodsas olukorras olevate mesilate kaitsmiseks või majandusarengu programmide raames, välja arvatud tootmiseks või turustamiseks mõeldud abi. Kõnealusest abist peavad liikmesriigid komisjonile teatama artiklis 109 sätestatud mesindusprogrammi esitamisel.”

31)

Artikkel 119 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 119

Kaseiini ja kaseinaatide kasutamine juustu tootmisel

Kui toetust antakse artikli 100 alusel, võib komisjon näha ette, et kaseiini ja kaseinaatide kasutamiseks juustu tootmisel on vaja eelnevat luba, mis antakse ainult juhul, kui nende ainete kasutamine on selliste toodete valmistamisel hädavajalik.”

32)

Artiklile 122 lisatakse järgmine lõige:

„Liikmesriigid võivad tunnustada ka tootjaorganisatsioone, mille on asutanud tootjad artiklis 1 osutatud mis tahes sektoris, välja arvatud käesoleva artikli esimese lõigu punktis a osutatud sektorid, kõnealuse lõigu punktides b ja c sätestatud tingimustel.”

33)

Artikli 124 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks tunnustamist, mille kohta liikmesriigid võtavad vastu otsuse siseriikliku õiguse alusel ning kooskõlas ühenduse õigusega, kohaldatakse artiklit 122 ja artikli 123 lõiget 1 vastavalt tootjaorganisatsioonidele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele kõikides artiklis 1 nimetatud sektorites, välja arvatud artikli 122 esimese lõigu punktis a ja artikli 123 lõikes 1 osutatud sektorites.”

34)

Artikkel 180 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 180

Asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaldamine

Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a–k ja m–u ning artikli 1 lõikes 3 osutatud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes.

Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 ei kohaldata siiski liikmesriikide poolt kooskõlas käesoleva määrusega käesoleva määruse artiklite 44, 45, 46, 47, 48, 102, 102a, 103, 103a, 103b, 103e, 103ga, 104, 105 ja 182 alusel tehtavate maksete suhtes.”

35)

Artiklile 182 lisatakse järgmine lõige:

„7.   Kuni 31. märtsini 2014 võivad liikmesriigid maksta piimasektori põllumajandustootjatele riigiabi aastases kogusummas, mis moodustab kuni 55 % määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülemmäärast, lisaks ühenduse toetusele, mida makstakse nimetatud määruse artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt. Kuid mingil juhul ei tohi nimetatud määruse artikli 68 lõikes 4 osutatud meetmete kohaselt makstava ühenduse toetuse ja riigiabi kogusumma ületada artikli 68 lõikes 4 nimetatud ülemmäära.”

36)

Artiklisse 184 lisatakse järgmine punkt:

37)

Artiklisse 204 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Kartulitärklise suhtes kohaldatakse II osa I jaotise III peatüki IIIa jagu kuni kartulitärklise turustusaasta 2011/2012 lõpuni.”

38)

IX lisa punkt 1 asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga.

39)

Käesoleva määruse II lisas esitatud tekst lisatakse Xa lisana.

40)

Käesoleva määruse III lisas esitatud tekst lisatakse XXII lisasse punktina 20a.

a)

artikli 4 punkte 5–8, 12–14 ja 38 kohaldatakse alates 1. aprillist 2009;

b)

artikli 4 punkte 11, 15, 16, 18–25, 31, 37 ja 39 kohaldatakse alates 1. juulist 2009;

c)

artikli 4 punkte 1, 3, 4, ja punkti 9 alapunkti b kohaldatakse alates:

d)

artikli 4 punkti 27 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011;

e)

artikli 4 punkti 17 kohaldatakse alates 1. aprillist 2012.