30.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/12


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 912/2009/EÜ,

16. september 2009,

ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja arendusprogrammis

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 169 ja artikli 172 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuses nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) (3) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”) on sätestatud ühenduse osalus mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendusprogrammides, sealhulgas osalus selliste programmide elluviimiseks loodud struktuurides asutamislepingu artikli 169 tähenduses.

(2)

Seitsmendas raamprogrammis on määratletud rida kriteeriume selliste artikli 169 kohaste algatuste valdkondade kindlaksmääramiseks: olulisus ühenduse eesmärkide suhtes, taotletava eesmärgi selge kindlaksmääramine ja selle asjakohasus raamprogrammi eesmärkide suhtes, eelneva baasi olemasolu (olemasolevad või kavandatud riiklikud teadusprogrammid), Euroopa lisandväärtus, hõlmatud programmide ulatuse ja arvu kriitiline mass, hõlmatud programmide tegevuste sarnasus ning artikli 169 vastavus eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasema vahendi kriteeriumile.

(3)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses nr 2006/971/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”) (4) (edaspidi „Koostöö” eriprogramm) soodustatakse mitut teemavaldkonda hõlmavat lähenemisviisi, mis on seotud ühe või mitme seitsmenda raamprogrammi valdkonnaga, ning määratletakse artikli 169 algatust metroloogia vallas ühe algatusena, mis sobib ühenduse osaluseks riiklikes teadusprogrammides, mida rakendatakse ühiselt asutamislepingu artikli 169 alusel.

(4)

Metroloogia on valdkonnaülene teadusharu, mis moodustab nüüdisaegse teadmistepõhise ühiskonna olulise osa. Usaldusväärsed ja võrreldavad mõõtestandardid ning asjakohased valideeritud mõõtmis- ja katsemeetodid on teaduslike edusammude ja tehnoloogilise uuenduse aluseks ning avaldavad seega märkimisväärset mõju Euroopa majandusele ja elukvaliteedile.

(5)

Praegu ei ole üksikute liikmesriikide poolt riigi tasandil metroloogiaalase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks algatatud teadus- ja arendusprogrammid või -meetmed Euroopa tasandil piisavalt kooskõlastatud ega võimalda saavutada strateegilistes teadus- ja arendusvaldkondades vajalikku kriitilist massi.

(6)

Soovides leida Euroopa tasandil metroloogia valdkonnas ühtset lähenemisviisi ja toimida tõhusalt, on mitu liikmesriiki algatanud ühise teadus- ja arendusprogrammi „Euroopa metroloogia teadusprogramm” (edaspidi „Euroopa metroloogia teadusprogramm”), et vastata kasvavale nõudlusele Euroopas nüüdisaegse metroloogia kui uuenduslikkust, teadusuuringuid ja poliitikat toetava vahendi järele, eeskätt esilekerkivates tehnoloogiavaldkondades.

(7)

Oma 11. juuni 2007. aasta „Koostöö” eriprogrammi rakendamise 2007.–2008. aasta tööprogrammis andis komisjon metroloogia valdkonnas rahalist toetust ERA-NET Plusile, et hõlbustada üleminekut ERA-NETiprojektilt iMERA ühisele metroloogia teadus- ja arendusprogrammile, mis rakendatakse asutamislepingu artikli 169 alusel. Selle tulemuseks oli Euroopa metroloogia teadusprogrammi väljatöötamine, milles on määratletud ühisprogrammi olulisemad probleemid ja tegevused.

(8)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärk on toetada teaduse arengut ja uuenduslikkust, luues vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku laiaulatuslikuks üleeuroopaliseks liikmesriikide vaheliseks koostööks metroloogiaalastes teadusuuringutes kõikides tehnoloogia- ja tööstusvaldkondades. Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik ning Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „osalevad riigid”) on nõustunud kooskõlastama ja ühiselt võtma meetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa metroloogia teadusprogrammi elluviimisele. Nende osaluse koguväärtus kavandatud seitsmeaastase ajavahemiku jooksul on hinnanguliselt vähemalt 200 miljonit eurot, millele lisanduvad täiendavad rahastamisvõimalused 100 miljoni euro ulatuses.

(9)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi mõju suurendamiseks on osalevad riigid nõustunud ühenduse osalemisega selles programmis. Ühendus peaks programmis osalemiseks andma Euroopa metroloogia teadusprogrammi kestuse jooksul rahalist toetust samaväärselt osalevate riikidega ehk kuni 200 miljonit eurot. Kuna Euroopa metroloogia teadusprogramm vastab seitsmenda raamprogrammi teaduslikele eesmärkidele ning kuna metroloogia valdkonnas võetavad meetmed on horisontaalsed või ei ole otseselt seotud kümne teemavaldkonnaga, tuleks Euroopa metroloogia teadusprogrammi kõikides asjakohastes teemavaldkondades ühiselt toetada.

(10)

Kättesaadavad võivad olla ka muud rahastamisvõimalused, muu hulgas Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolne rahastamine, eeskätt EIP ja komisjoni ühiselt loodud riskijagamisrahastu kaudu toimuv rahastamine vastavalt „Koostöö” eriprogrammi III lisale.

(11)

Ühenduse rahalise toetuse andmine peaks sõltuma rahastamiskava määratlemisest, mis põhineb pädevate riigiasutuste ametlikel kohustustel ühiselt rakendada riigi tasandil algatatud teadus- ja arendusprogramme ja -tegevust ning osaleda Euroopa metroloogia teadusprogrammi ühise rakendamise rahastamises.

(12)

Riiklike teadusprogrammide ühine rakendamine nõuab spetsiaalse rakendusstruktuuri loomist või olemasolu, nagu on sätestatud „Koostöö” eriprogrammis. Osalevad riigid on Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamiseks kokku leppinud sellise spetsiaalse rakendusstruktuuri suhtes. Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks olema ühenduse rahalise toetuse saaja ja tagama Euroopa metroloogia teadusprogrammi tõhusa elluviimise.

(13)

Ühenduse rahaline toetus peaks sõltuma osalevate riikide poolt vahendite eraldamise kohustusest ning nende osamaksude tõhusast maksmisest.

(14)

Kuigi Teadusuuringute Ühiskeskus on komisjoni osakond, on selle instituutide teadussuutlikkus Euroopa metroloogia teadusprogrammi seisukohast oluline ning tuleks kaasata programmi rakendamisse. Seepärast on asjakohane määratleda Teadusuuringute Ühiskeskuse roll seoses osalemis- ja rahastamiskõlblikkusega ning selle osalemine Euroopa metroloogia teadusprogrammi juhtimises.

(15)

Ühenduse rahalist toetust peaks makstama Euroopa Ühenduse nimel komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitud üldise kokkuleppe alusel, mis sisaldab ühenduse toetuse kasutamise üksikasjalikku korda. Kõnealune üldine kokkulepe peaks sisaldama vajalikke sätteid, mis tagaksid ühenduse finantshuvide kaitse.

(16)

Ühenduse rahaliselt toetuselt saadavat intressi tuleks käsitada sihtotstarbelise tuluna kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (5) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 18 lõikega 2. Komisjonil peaks olema võimalik käesolevas otsuses ettenähtud ühenduse maksimaalset toetust suurendada.

(17)

Kui Euroopa metroloogia teadusprogrammi ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad riigid ei toeta või toetavad osaliselt või hilinemisega Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamist, peaks ühendusel olema õigus oma rahalist toetust vähendada, selle andmine peatada või lõpetada tingimustel, mis sätestatakse ühenduse ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas üldises kokkuleppes.

(18)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi tõhusaks elluviimiseks tuleks rahaliselt toetada sellistes Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejaid, mis spetsiaalse rakendusstruktuuri vastutusel valitakse välja keskselt projektikonkursside alusel. Kõnealune rahaline toetus ja selle maksmine peaksid olema läbipaistvad ja tõhusad.

(19)

Projektiettepanekuid peaksid tsentraalselt hindama sõltumatud eksperdid spetsiaalse rakendusstruktuuri vastutusel. Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks heaks kiitma pingerea, mis oleks ühenduse rahalisest toetusest ja riikide eelarvetest Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidele eraldatud vahendite jaotamisel siduv.

(20)

Vastavalt finantsmäärusele ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) (edaspidi „rakenduseeskirjad”) tuleks ühenduse rahalist toetust hallata kaudse tsentraliseeritud haldamise raamistikus vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile c ja artiklile 56 ning rakenduseeskirjade artiklile 35, artikli 38 lõikele 2 ja artiklile 41.

(21)

Iga liikmesriik ja iga seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riik peaks saama Euroopa metroloogia teadusprogrammiga liituda.

(22)

Kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega peaks olema võimalik muude riikide osalemine Euroopa metroloogia teadusprogrammis, kui selline osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga ning kui nii ühendust esindav komisjon kui ka osalevad liikmesriigid on sellega nõus. Kooskõlas seitsmenda raamprogrammiga ning vastavalt käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadele ja tingimustele peaks ühendusel olema õigus kokku leppida Euroopa metroloogia teadusprogrammile oma rahalise toetuse andmise tingimustes seoses selliste muude riikide programmis osalemisega.

(23)

Tuleks võtta asjakohased meetmed pettuste ja eeskirjade eiramise vältimiseks ning astuda vajalikud sammud kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (7) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (9).

(24)

On oluline, et Euroopa metroloogia teadusprogrammi alusel toimuv teaduslik uurimistegevus vastaks peamistele eetilistele põhimõtetele, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtetele, ning järgiks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid.

(25)

Komisjon peaks läbi viima vahehindamise, hinnates Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise kvaliteeti ja tõhusust ning edenemist seatud eesmärkide suunas, ning samuti lõpliku hindamise.

(26)

Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks julgustama väljavalitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejaid oma tulemusi teatavaks tegema ja levitama ning tegema kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse rahaline toetus

1.   Ühendus annab rahalist toetust Euroopa metroloogia ühisprogrammile, mille on ühiselt algatanud Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik ning Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „osalevad riigid”).

2.   Ühendus annab seitsmenda raamprogrammi kestel ja vastavalt käesoleva otsuse lahutamatu osa moodustavas I ja II lisas sätestatud põhimõtetele rahalist toetust samaväärselt osalevate riikidega, kuid mitte rohkem kui 200 miljonit eurot, mis makstakse Euroopa Liidu üldeelarve assigneeringutest.

3.   Ühenduse rahaline toetus makstakse ühiselt eelarveassigneeringutest, mis on eraldatud kõikidele vastavatele teemavaldkondadele „Koostöö” eriprogrammis.

Artikkel 2

Ühenduse rahalise toetuse tingimused

Ühenduse rahaline toetus sõltub järgmisest:

a)

osalevate riikide tõestusest, et I lisas kirjeldatud Euroopa metroloogia teadusprogramm on tõhusalt asutatud;

b)

iseseisva õigusvõimega spetsiaalse rakendusstruktuuri ametlikust loomisest, kes vastutab Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise ning ühenduse rahalise toetuse vastuvõtmise, jaotamise ja järelevalve eest kaudse tsentraliseeritud haldamise raamistikus vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile c ja artiklile 56 ning rakenduseeskirjade artiklile 35, artikli 38 lõikele 2 ja artiklile 41;

c)

Euroopa metroloogia teadusprogrammile sobiva ja tõhusa juhtimismudeli loomisest kooskõlas II lisaga;

d)

I lisas kirjeldatud tegevuste (sh projektikonkursside algatamine) tõhusast läbiviimisest spetsiaalse rakendusstruktuuri poolt;

e)

kõikide osalevate riikide kohustusest maksta oma osa Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamisel ning suurendada seda toetust täiendava rahastamisvõimalusega 50 % ulatuses, et kasutada ära programmis osalejate edukus Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides, ja rahalise toetuse tegelikust maksmisest abisaajatele;

f)

ühenduse riigiabi eeskirjade ja eeskätt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi ühenduse raamistikus (10) kehtestatud eeskirjade järgimisest;

g)

kõrgel tasemel teadusliku pädevuse tagamisest ja eetiliste põhimõtete järgimisest vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisest ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimisest ning säästva arengu tagamisest;

h)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi raames toimunud tegevusest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi reguleerivate sätete koostamisest ning riigi tasandil algatatud teadus- ja arendusprogrammide rakendamisest ja kooskõlastamisest osalevates riikides viisil, mis soodustab selliste teadmiste loomist ning toetab loodud teadmiste laialdast kasutust ja levitamist. Valitud lähenemisviisiga järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad) (11) (edaspidi „seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjad”) kehtestatud mudelit.

Artikkel 3

Euroopa metroloogia teadusprogrammi tegevus

1.   Euroopa metroloogia teadusprogrammi põhitegevus on teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ning koolitus- ja levitamistegevust käsitlevate mitut partnerit hõlmavate rahvusvaheliste Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide (edaspidi „Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektid”) rahastamine. Võttes arvesse metroloogiaalase suutlikkuse kontsentreeritust, teostavad suurema osa Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidest osalevate riikide riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid (nimelt erialainstituudid, mis vastutavad teatavate riiklike standardite ja seotud teenuste eest, mida riiklikud metroloogiainstituudid oma tegevusega ei hõlma).

2.   Metroloogiaalase suutlikkuse suurendamiseks ja mitmekesistamiseks rahastatakse Euroopa metroloogia teadusprogrammist ka erinevaid Euroopa metroloogia teadusprogrammi projekte täiendavaid teadlaste toetamise kavasid.

3.   Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektid valitakse välja ning teadlastele antakse toetust projektikonkursside põhjal, milles järgitakse finantsmääruse artikli 112 lõikes 1 osutatud võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, sõltumatu hindamise, kaasrahastamise, kasumit mitte tekitava rahastamise ning tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtteid, nagu on sätestatud käesoleva otsuse I lisas.

4.   Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide ja teadlaste toetamise kavade hindamise kriteeriumid on mutatis mutandis seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõike 1 punktides a ja b sätestatud vastavad kriteeriumid. Konkursikutses täpsustatakse põhilisi hindamiskriteeriume. Lisakriteeriumeid võib kehtestada tingimusel, et need avaldatakse konkursikutses, need ei ole diskrimineerivad ega ülimuslikud hindamise kriteeriumide suhtes.

5.   Euroopa metroloogia teadusprogrammi tegevuse rakendamise täpsemad üksikasjad on esitatud I lisas.

Artikkel 4

Teadusuuringute Ühiskeskuse roll

1.   Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel on õigus osaleda Euroopa metroloogia teadusprogrammis ja saada sellest rahalisi vahendeid osalevate riikide metroloogiainstituutidega võrreldavatel tingimustel.

2.   Teadusuuringute Ühiskeskuse omavahendid, mida ei kaeta Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamisest, ei lähe arvesse ühenduse rahalise toetusena artikli 1 tähenduses.

3.   Teadusuuringute Ühiskeskuse metroloogia eest vastutaval instituudil kui ühenduse nimel tegutseva komisjoni osakonnal on Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamisel õigus osaleda spetsiaalses rakendusstruktuuris hääleõiguseta vaatlejana.

Artikkel 5

Ühenduse ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahelised kokkulepped

Rahaliste vahendite haldamise ja kontrolli ning ühenduse finantshuvide kaitse üksikasjalik kord sätestatakse üldise kokkuleppe ning iga-aastaste rahastamislepingutega, mille komisjon sõlmib ühenduse nimel spetsiaalse rakendusstruktuuriga.

Üldine kokkulepe sisaldab eeskätt järgmist:

1)

antud ülesannete määratlus;

2)

ülesannete täitmise tingimused ja üksikasjalik kord, sealhulgas vastutusala piiritlemise ja kontrolli korraldamise kohta;

3)

komisjonile ülesannete täitmist käsitlevate aruannete esitamise eeskirjad;

4)

ülesannete täitmise lõpetamise tingimused;

5)

komisjoni poolse kontrolli üksikasjalik kord;

6)

eraldi pangakontode kasutamise ja saadud intresside käitlemise kord;

7)

sätted, mis tagavad, et ühenduse meetmed eristuvad spetsiaalse rakendusstruktuuri muust tegevusest;

8)

kohustus hoiduda tegevustest, mis võivad põhjustada huvide konflikti finantsmääruse artikli 52 lõike 2 tähenduses;

9)

artiklis 2 osutatud Euroopa metroloogia teadusprogrammi alusel toimunud tegevusest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi reguleerivad sätted;

10)

nimekiri kriteeriumidest, mida kasutatakse vahe- ja lõpphindamiste, sealhulgas artiklis 13 osutatu korral.

Artikkel 6

Ühenduse rahaliselt toetuselt saadavad intressid

Vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõikele 2 käsitletakse Euroopa metroloogia teadusprogrammile eraldatud ühenduse rahaliselt toetuselt saadavat intressi sihtotstarbelise tuluna. Komisjon võib suurendada käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud ühenduse maksimaalset toetust.

Artikkel 7

Ühenduse rahalise toetuse vähendamine, selle andmise peatamine ja lõpetamine

Kui Euroopa metroloogia teadusprogrammi ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, võib ühendus oma rahalist toetust vähendada, selle andmise peatada või lõpetada kooskõlas Euroopa metroloogia teadusprogrammi tegeliku rakendamisega.

Kui osalevad riigid ei toeta Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamist või teevad seda osaliselt või hilinemisega, võib ühendus vähendada oma rahalist toetust kooskõlas osalevate riikide poolt tegelikult eraldatud avaliku sektori vahendite summaga tingimustel, mis sätestatakse komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas üldises kokkuleppes.

Artikkel 8

Ühenduse finantshuvide kaitsmine osalevate riikide poolt

Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamisel võtavad osalevad riigid ühenduse finantshuvide kaitseks vajalikud õiguslikud, reguleerivad, halduslikud või muud meetmed. Eelkõige võtavad osalevad riigid vajalikud meetmed, et tagada kõigi ühendusele võlgnetavate summade tagasinõudmine kooskõlas finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktiga c ning rakenduseeskirjade artikli 38 lõikega 2.

Artikkel 9

Kontrollikoja teostatav kontroll

Komisjonil ja kontrollikojal on õigus oma ametnike või esindajate kaudu läbi viia kõiki kontrolle ja inspekteerimisi, mis on vajalikud ühenduse rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning ühenduse rahaliste huvide kaitseks pettuse või eeskirjade rikkumise eest. Selleks teevad osalevad riigid ja/või rakendusstruktuur kõik asjakohased dokumendid õigeaegselt komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks.

Artikkel 10

Teavitamine

Komisjon edastab kogu asjakohase teabe Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Osalevaid riike kutsutakse üles esitama Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja taotlusel spetsiaalse rakendusstruktuuri kaudu komisjonile täiendavat teavet spetsiaalse rakendusstruktuuri finantsjuhtimise kohta, kooskõlas artiklis 13 sätestatud üldiste aruandlusnõuetega.

Artikkel 11

Teiste liikmesriikide ja assotsieerunud riikide osalemine

Igal liikmesriigil ja igal seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigil on õigus liituda Euroopa metroloogia teadusprogrammiga kooskõlas käesoleva otsuse artikli 2 punktidega e ja f ning neid käsitletakse osalevate riikidena.

Artikkel 12

Muude kolmandate riikide osalemine

Osalevad riigid ja komisjon võivad nõustuda mis tahes kolmanda riigi osalemisega artikli 2 punktis e sätestatud kriteeriumide kohaselt ja tingimusel, et selline osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga. Nad määravad kindlaks tingimused, mille alusel on sellises riigis asutatud juriidilistel isikutel ja seal elavatel üksikisikutel õigus saada Euroopa metroloogia teadusprogrammist rahalist toetust.

Artikkel 13

Aastaaruanded ja hindamine

Vastavalt asutamislepingu artiklile 173 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav seitsmenda raamprogrammi aastaaruanne sisaldab aruannet Euroopa metroloogia teadusprogrammi tegevuse kohta.

Komisjon viib läbi Euroopa metroloogia teadusprogrammi vahehindamise kolm aastat pärast Euroopa metroloogia teadusprogrammi algust. Hinnangus käsitletakse edusamme I lisas sätestatud eesmärkide saavutamisel, samuti Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud soovitusi sobivaimate viiside kohta integratsiooni ning rakendamise kvaliteedi ja tõhususe edasiseks suurendamiseks, sealhulgas teaduslikku, juhtimisalast ja rahalist integratsiooni ning asjaolu, kas osalevate riikide rahaline toetus vastas nende erinevate riigisiseste teadusringkondade potentsiaalsele nõudlusele.

Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma märkustega ning vajaduse korral ettepanekutega käesoleva otsuse muutmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Ühenduse osaluse lõppemisel Euroopa metroloogia teadusprogrammis, kuid mitte hiljem kui aastal 2017, viib komisjon koostöös sõltumatu eksperdirühmaga läbi Euroopa metroloogia teadusprogrammi üldiste, konkreetsete ja rakenduslike eesmärkide lõpphindamise.

Kõnealune rühm toetub oma hinnangus muu hulgas järgmistele näitajatele:

a)

projektide ja määratud toetuste teaduslik tipptase, mida mõõdetakse publikatsioonide, patentide ja teiste teadustöö näitajate alusel;

b)

programmiväliste teadlaste ja teadusasutuste programmis osalemine;

c)

nende liikmesriikide ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikide metroloogiaalase suutlikkuse kasv, kelle metroloogiaalased programmid on varases arenguetapis;

d)

koolitustegevuste arv ja kvaliteet;

e)

metroloogiast teavitamise ja selle levitamisega seotud tegevuste arv ja kvaliteet.

Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. september 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM


(1)  25. märtsi 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. juuli 2009. aasta otsus.

(3)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(4)  ELT L 400, 30.12.2006, lk 86.

(5)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(7)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(8)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(9)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(10)  ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

(11)  ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.


I LISA

Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärkide ja tegevuse kirjeldus

I.   EESMÄRGID

Tänases globaalses majanduses annab metroloogia suure panuse paljude maailma rahvaste tehnoloogilisse ja majanduslikku arengusse. Metroloogiaalased teadusuuringud on vajalikud ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning need mõjutavad selliseid valdkondi nagu näiteks kosmoseuuringud, sealhulgas satelliitnavigatsioon, julgeolek, tervishoid, pooljuhtide tööstus ja kliimamuutused. Metroloogiaalased teadusuuringud toovad üldsusele märkimisväärset kasu ning on peamiseks riiklikku reguleerimist ja standardimist toetavaks tegevuseks. Kuigi metroloogia on avalikkuse pilkude eest varjatud, on see äärmiselt oluline tänapäevase kaubanduse ja teabevahetuse hõlbustamiseks. Turulepääsu võib takistada ühtsete ja täpsete kaalude ja mõõtude puudumine. Kõik maailma suured majandusjõud on mõistnud, et tehnoloogiaalane teadus- ja arendustegevus metroloogia vallas on arenenud riikide pikaajaliseks majanduskasvuks ülimalt tähtis.

Metroloogiaalased teadusuuringud on paljudes riikides olnud traditsiooniliselt suure riikliku tähtsusega. Sellele vaatamata viivad paljud Euroopa riigid oma riiklikke metroloogia teadusprogramme läbi täielikult isoleeritult ning ELi liikmesriigid ei ole suutnud iseseisvalt luua ühte tõeliselt integreeritud Euroopa metroloogia teadusprogrammi. Riikide metroloogia teadusprogrammide rakendamise eest vastutavad riiklikud metroloogiainstituudid, keda toetavad volitatud instituudid ning keda institutsionaalselt rahastavad keskvalitsuse asutused või ministeeriumid. Euroopa metroloogiaga seotud teadusringkonnad on väga spetsialiseerunud ning teadusasutuste või akadeemiliste ringkondadega üksnes lõdvalt seotud. Need on suuresti killustatud, koosnedes mõnest ülemaailmse tasemega tippkeskusest, kellele tuleks kasuks suur rahvusvaheline konkurents. Ilmselgelt esineb teadusuuringute kattumist.

Ühenduse õigus võtta kõnealuses valdkonnas meetmeid on sätestatud mitmes asutamislepingu artiklis, millega nähakse ette teadusuuringute kooskõlastamine ning sellealane koostöö liikmesriikide ja ühenduse vahel. Artiklis 165 on sätestatud, et „ühendus ja liikmesriigid kooskõlastavad oma teadusuuringud ja tehnoloogia arendamise, et tagada liikmesriikide poliitika ja ühenduse poliitika vastastikune sobivus”. Artiklis 169 kutsutakse ühendust üles sätestama osalust mitme liikmesriigi algatatud uurimis- ja arendusprogrammides. Ühenduse meetmed tunduvad olevat vägagi põhjendatud, kuna tõenäoliselt ei suuda liikmesriigid kõnealuseid probleeme omal käel tegutsedes lahendada.

Euroopa metroloogia teadusprogrammiga integreeritakse 22 osaleva riigi riiklikud programmid üheks ühiseks teadusprogrammiks ning toetatakse eeskätt Euroopa riikide mõõtesüsteemide eesmärke. Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärk on kiirendada uute mõõtetehnikate, -standardite, -menetluste, -vahendite, võrdlusmaterjali ning teadmiste väljatöötamist, valideerimist ja kasutuselevõtmist, et käivitada tööstuses ja kaubanduses uuenduslikke arenguid, parandada teaduses, tööstuses ja poliitiliste otsuste tegemises kasutavate andmete kvaliteeti ning toetada direktiivide ja määruste väljatöötamist ja rakendamist.

Nimetatud eesmärgid saavutatakse Euroopa metroloogia teadusprogrammiga järgmisel viisil:

a)

tipptasemel teadmiste koondamine metroloogiaalastesse teadusuuringutesse, algatades ühiseid konkurentsivõimelisi uurimisprojekte (nimelt Euroopa metroloogia teadusprogrammi projekte), millega tekitataks osalevate riikide metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide võrgustikest piisav kriitiline mass, et lahendada peamised Euroopa tasandil esinevad metroloogiaprobleemid;

b)

süsteemi avamine tippteadusele, suurendades laiemate Euroopa teadusringkondade osalemist teadlaste toetuste kaudu;

c)

suutlikkuse arendamine, suurendades metroloogiaga seotud Euroopa teadusringkondade suutlikkust teadlaste liikuvustoetustega, mis on suunatud nendele EURAMETi liikmesriikidele, kelle suutlikkus metroloogiaalaste teadusuuringute osas on piiratud.

Euroopa metroloogia teadusprogramm täiendab käimasolevaid riiklikke programme ja meetmeid, mis on suunatud üksnes riigisisestele prioriteetsetele valdkondadele.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi algatuse eesmärk on kooskõlastada ja integreerida vastav riiklik metroloogiaalane teadustegevus, et luua ühine teaduslikult, juhtimisalaselt ja rahaliselt integreeritud teadusprogramm, mis annaks olulise panuse Euroopa teadusruumi arendamisele ning kinnitaks Lissaboni tegevuskava põhimõtteid Euroopast kui „kõige konkurentsivõimelisemast ja dünaamilisemast teadmistel põhinevast majandusruumist”. Teaduslik integratsioon saavutatakse tegevuse ühise määratlemise ja rakendamise kaudu Euroopa metroloogia teadusprogrammi raames. Juhtimisalase integratsiooni saavutamiseks kasutatakse EURAMET e.V.-d, mittetulundusühingut Saksa õiguse alusel, spetsiaalse rakendusstruktuurina vastavalt II lisas sisalduvale üksikasjalikule korrale.

Rahaline integratsioon hõlmab osalevate riikide reaalset kohustust aidata kaasa Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamisele, andes riiklikke rahalisi vahendeid Euroopa metroloogia teadusprogrammile eraldatud riiklikest eelarvetest kõikidele abikõlblikele väljavalitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejatele, kasutades selleks vajaduse korral täiendavaid rahastamisvõimalusi, mis moodustavad 50 % kõnealustest eelarvetest, ning andes oma rahalise panuse ühiskassasse, et rahastada lisaks Euroopa metroloogia teadusprogrammi jooksvate kulude täielikule katmisele ka teadlaste tipptasemestipendiume ja liikuvustoetusi. Üks rahalise integratsiooni element on ka ühtlustatud lähenemine abikõlblikele kuludele, mis lähtub seitsmenda raamprogrammi eeskirjadest.

II.   TEGEVUSED

Euroopa metroloogia teadusprogramm koosneb ühistegevustest teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise vallas, mis jagunevad neljaks liigiks.

A.   Põhitegevus on mitut partnerit hõlmavad rahvusvahelised teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ning koolitus- ja levitamistegevust käsitlevad Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektid. Võttes arvesse metroloogiaalase suutlikkuse kontsentreeritust, teostavad suurema osa Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidest osalevate riikide riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid.

B.   Metroloogiaalase suutlikkuse suurendamiseks ja mitmekesistamiseks luuakse kolm toetuskava:

B1.   Selleks et suurendada nende organisatsioonide arvu, mille suutlikkus on tihedalt seotud metroloogiaga, tehakse liikmesriikide ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikide laiematesse teadusringkondadesse kuuluvatele organisatsioonidele ja/või üksikisikutele, kes suudavad anda märkimisväärse panuse ühisprogrammi teadusuuringutesse, kättesaadavaks teadlaste tipptasemestipendiumid. Kõik väljavalitud organisatsioonid ja/või üksikisikud on mõne Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiga seotud.

B2.   Selleks et arendada liikuvuse toetamise teel üksikisikute metroloogiaalast suutlikkust, tehakse teadlaste liikuvustoetused kättesaadavaks

1)

osalevate riikide riiklike metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide teadlastele;

2)

teadlastele, kes kas üksikisikuna või oma organisatsiooni kaudu saavad teadlaste tipptasemestipendiumi, ning

3)

selliste Euroopa metroloogia teadusprogrammis mitteosalevate EURAMETi liikmesriikide teadlastele, kelle praegune suutlikkus metroloogia teadusuuringute valdkonnas on piiratud või puudub.

Kõnealused teadlaste liikuvustoetused võimaldavad teadlastel töötada Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektis osalevas riiklikus metroloogiainstituudis või volitatud instituudis või mõnes organisatsioonis, millele on määratud teadlaste tipptasemestipendium.

B3.   Selleks et tagada osalevate riikide riiklike metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide koostöö järjepidevus ning valmistada ette metroloogiateadlaste järgmine põlvkond, tehakse osalevate riikide riiklike metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide karjääri alustavatele teadlastele kättesaadavaks karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetused, mis võimaldavad neil töötada Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalevas riiklikus metroloogiainstituudis või volitatud instituudis, mõnes organisatsioonis, millele on määratud teadlaste tipptasemestipendium või mõnes Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektis oma kuludega osalevas organisatsioonis.

Võimaluse korral tõhustatakse tegevust koostöö kaudu muude asjakohaste ja huvitatud organisatsioonidega Euroopast või mujalt, kes oma osalemist ise rahastavad.

Peale selle toetatakse piiratud määral ka laiemat võrgustike moodustamisele suunatud tegevust, et edendada Euroopa metroloogia teadusprogrammi ja suurendada selle mõju. Kõnealune tegevus hõlmab vajaduse korral Euroopa metroloogia teadusprogrammi kindlaksmääratud teadusuuringute valdkondade alalhoidmist ja ajakohastamist selliste tegevuste kaudu nagu näiteks seminarid ning kontaktid teiste asjakohaste sidusrühmadega Euroopas ja mujal.

III.   TEGEVUSTE RAKENDAMINE

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide väljavalimine ning teadlaste tipptasemestipendiumide ja teadlaste liikuvustoetuse andmine toimub korrapäraste projektikonkursside alusel. Soovitusliku ajakavana nähakse ette projektikonkursside korraldamine 12–18kuuliste ajavahemike tagant maksimaalselt seitsme aasta jooksul. Karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetuse andmine toimub alalise projektikonkursi alusel.

A.   Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektid

a)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide potentsiaalsete uurimisteemade projektikonkurss (1. etapp)

Kõikidele Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidega seotud projektikonkurssidele eelneb kõnealuse konkursi teemade kindlaksmääramine järgnevalt esitatud etappide kaupa. Esiteks määrab Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee (vt II lisa) komisjoniga konsulteerides kindlaks need Euroopa metroloogia teadusprogrammi teadusuuringute osad, millega konkurss seondub. Teiseks kutsutakse teadusringkondasid – kõiki huvitatud üksikisikuid või organisatsioone – avaliku konkursikutsega pakkuma välja potentsiaalseid uurimisteemasid. Kolmandaks teeb Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee otsuse parimate laekunud potentsiaalsete uurimisteemade kohta. Teise etapi konkursi optimeerimiseks võib Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee laekunud teemasid muuta, osadeks jaotada või ühendada ning esitada uusi teemasid. Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee tagab, et lõplike uurimisteemade ideede väljapakkujaid ei oleks võimalik tuvastada ning nad jäävad seega anonüümseks.

b)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektikonkurss (2. etapp)

Kui uurimisteemad on välja valitud, avaldab EURAMET e.V. konkursikutse ja kutsub osalevate riikide riiklike metroloogiainstituutide või volitatud instituutide uurimisrühmasid moodustama konsortsiume ja esitama projektiettepanekuid.

Konkurss on avatud vähemalt kaks kuud.

EURAMET e.V. hindab kõiki laekunud ettepanekuid vähemalt kolme sõltumatu eksperdi abil, kes määratakse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades sätestatud kriteeriumide põhjal. Eksperdid koostavad pingerea, mis on ühenduse ja riikide rahalise toetuse eraldamisel siduv.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide hindamisel kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

i)

teaduslik ja/või tehnoloogiline tipptase;

ii)

vastavus Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärkidele;

iii)

potentsiaalne mõju projekti tulemuste väljatöötamise, levitamise ja kasutamise kaudu;

iv)

rakendamise ja juhtimise kvaliteet ja tõhusus.

Konkursikutses täpsustatakse põhilisi hindamiskriteeriume. Lisakriteeriumeid võib kehtestada tingimusel, et need avaldatakse konkursikutses, need ei ole diskrimineerivad ega ülimuslikud hindamise kriteeriumide suhtes.

Kõikidesse Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide ettepanekuid esitavatesse konsortsiumidesse võivad kuuluda mis tahes muud üksused Euroopast või mujalt, kes ei ole rahastamiskõlblikud, tingimusel et sellised üksused suudavad reaalselt tagada nende osalemiseks vajalike vahendite olemasolu.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide ettepanekuid esitavad konsortsiumid võivad juba selles etapis lisada oma ettepanekule ka teadlaste tipptasemestipendiumit käsitleva ettepaneku, tingimusel et see lisab projektile teaduslikku väärtust. Sellisel juhul moodustab teadlaste tipptasemestipendiumi ettepaneku hindamine osa projekti üldisest hindamisest. Projekti rahastamiseks väljavalimine tähendab automaatselt sellise stipendiumi andmist.

EURAMET e.V. teadusnõukogu, millele viidatakse II lisas, annab välja oma sõltumatu seisukoha Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiettepanekute (1. ja 2. etapp) hindamise üldtulemuste kohta, kuid mitte üksikute Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide kohta. EURAMET e.V. võtab seda seisukohta järgmistel projektikonkurssidel nõuetekohaselt arvesse.

B.   Teadlaste tipptasemestipendiumide ja teadlaste liikuvustoetustega seotud projektikonkursid (3. etapp)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi väljavalitud projektiettepanekute avaldamisel lisatakse sellele kutse laiematele teadusringkondadele ühineda Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidega teadlaste tipptasemestipendiumide ja/või teadlaste liikuvustoetuste kaudu.

Kõiki Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalevaid konsortsiume kutsutakse üles algatama kolme kuu jooksul alates Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektilepingu jõustumisest projektikonkurssi potentsiaalsete abisaajate kindlaksmääramiseks ning tegema EURAMET e.V.-le ettepanekuid abisaajatele teadlase tipptasemestipendiumide ja/või teadlaste liikuvustoetuse andmise kohta (välja arvatud juhul, kui nad on Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiettepanekut esitades sellele juba lisanud ettepaneku teadlaste tipptasemestipendiumide kohta, nagu on kirjeldatud A jao punkti b seitsmendas lõigus). Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamise soovituslik jaotus arvutatakse nii, et keskmiselt võib iga Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiga siduda vähemalt ühe teadlaste tipptasemestipendiumi ja/või teadlaste liikuvustoetuse. Tegemist ei ole siiski siduva kohustusega ning seda liiki toetusi rakendatakse kõige paindlikumal viisil.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalev konsortsium avaldab konkursikutse vähemalt ühes rahvusvahelises ajakirjas ning kolme osaleva riigi üleriigilises ajalehes. Samuti vastutab konsortsium konkursi laialdase reklaamimise eest, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebilehti, erialaväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikide loodud riiklikke kontaktpunkte. Peale selle vastab konkursikutse avaldamine ja reklaamimine kõikidele EURAMET e.V. kehtestatud juhistele ja suunavatele märkustele. Konsortsium teavitab EURAMET e.V.-d konkursikutsest ja selle sisust vähemalt 30 päeva enne selle kavandatud avaldamiskuupäeva. EURAMET e.V. kontrollib konkursikutse vastavust kõikidele asjakohastele eeskirjadele, juhistele ja suunavatele märkustele.

Konkurss on avatud vähemalt viis nädalat.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalev konsortsium hindab laekunud ettepanekuid vähemalt kahe sõltumatu eksperdi abil, kes määratakse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade põhjal.

Ettepanekute hindamisel kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

i)

teaduslik ja/või tehnoloogiline tipptase;

ii)

vastavus Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärkidele;

iii)

taotleja kvaliteet ja rakendussuutlikkus ning tema edasise arengu potentsiaal;

iv)

kavandatud tegevuse kvaliteet teadusalase koolituse ja/või teadmiste edastamise osas.

Konkursikutses täpsustatakse põhilisi hindamiskriteeriume. Lisakriteeriumeid võib kehtestada tingimusel, et need avaldatakse konkursikutses, need ei ole diskrimineerivad ega ülimuslikud hindamise kriteeriumide suhtes.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalev konsortsium teeb EURAMET e.V.-le ettepaneku anda abisaajale toetust ning annab aru konkursikutse haldamisest, sealhulgas selle avaldamisest ning hindamisel osalenud ekspertide nimedest ja kuuluvusest. 45 päeva jooksul alates kõnealuse ettepaneku kättesaamisest annab EURAMET e.V. toetuse või keeldub sellest, kui valik ei vasta asjakohastele eeskirjadele, juhistele ja suunavatele märkustele.

EURAMET e.V. kutsub neid Euroopa riike, kelle suutlikkus metroloogiaalaste teadusuuringute valdkonnas on piiratud või puudub, julgustama oma uurimisinstituute ja ülikoole taotlema teadlaste liikuvustoetust kui ühte vahendit oma suutlikkuse arendamiseks metroloogiaalaste teadusuuringute valdkonnas.

C.   Karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetused

EURAMET e.V. algatab alalise avatud konkursi karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetusega seotud ettepanekute esitamiseks ning avaldab konkursikutse vähemalt ühes rahvusvahelises ajakirjas ning kolme osaleva riigi üleriigilises ajalehes. Samuti vastutab ta konkursi laialdase reklaamimise eest, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebilehti, eriala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikide loodud riiklikke kontaktpunkte.

Ettepanekuid esitavad teadlased ning teadlasi lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid (riiklikud metroloogiainstituudid, volitatud instituudid või muud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalevad organisatsioonid). Rahastamise soovituslik jaotus on arvutatud nii, et keskmiselt võib iga Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiga siduda vähemalt ühe karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetuse. Tegemist ei ole siiski siduva kohustusega ning seda liiki toetusi rakendatakse kõige paindlikumal viisil. EURAMET e.V. hindab laekunud ettepanekuid.

Ettepanekute hindamisel kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

i)

teaduslik ja/või tehnoloogiline tipptase;

ii)

vastavus Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärkidele;

iii)

taotleja kvaliteet ja rakendussuutlikkus ning tema edasise arengu potentsiaal;

iv)

kavandatud tegevuse kvaliteet teadusalase koolituse ja/või teadmiste edastamise osas.

Konkursikutses täpsustatakse põhilisi hindamiskriteeriume. Lisakriteeriumeid võib kehtestada tingimusel, et need avaldatakse konkursikutses, need ei ole diskrimineerivad ega ülimuslikud hindamise kriteeriumide suhtes.

EURAMET e.V. seab eesmärgiks kehtestada aastas kaks tähtaega kõnealuste toetuste andmiseks lihtsustatud menetluse korras, mis tugineb vähemalt kahe sõltumatu eksperdi arvamusele iga ettepaneku kohta, et analüüsida kõiki ettepanekuid ja seada need pingeritta.

D.   Kokkuvõtlik tabel

Rahastamise liik

Abikõlblikud organisatsioonid (1)

Abikõlblikud riigid

Hindamiskriteeriumid

A.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projekt (konsortsium)

Riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid

Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalevad riigid

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõike 1 punkt a

B1.

Teadlaste tipptasemestipendiumid

 

Kust:

1)

kõik organisatsioonid, v.a riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid, või

2)

teadlased

 

Kuhu:

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projekt riiklikus metroloogiainstituudis või volitatud instituudis

Liikmesriigid ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigid

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõike 1 punkt b

B2.

Teadlaste liikuvustoetused

 

Kust:

1)

riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid või

2)

organisatsioonid, kes saavad teadlaste tipptasemestipendiumi

3)

selliste Euroopa metroloogia teadusprogrammis mitteosalevate EURAMETi liikmesriikide teadlastele, kelle praegune suutlikkus metroloogia valdkonnas on piiratud või puudub

 

Kuhu:

1)

riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid või

2)

organisatsioonid, kes saavad teadlaste tipptasemestipendiumi

Liikmesriigid ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigid

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõike 1 punkt b

B3.

Karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetused

 

Kust:

riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid

 

Kuhu:

1)

riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid või

2)

muud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektis osalevad organisatsioonid (konsortsium)

Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalevad riigid

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõike 1 punkt b

IV.   RAHASTAMISMEHHANISM

A.   Rahastamine programmi tasandil

Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastavad osalevad riigid ja ühendus.

Osalevad riigid määravad kindlaks mitmeaastase rahastamiskava Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalemiseks ja osalevad programmi tegevuse rahastamisel. Riiklikud toetused võivad tulla olemasolevatelt või vastloodud programmidelt, kui need vastavad riiklikult rahastatava tipptasemel metroloogia põhiolemusele. Lisaks põhirahastamise nõudele (Euroopa metroloogia teadusprogrammi sihtotstarbeline eelarve) määrab iga osalev riik täiendava rahastamisvõimaluse 50 % ulatuses põhirahastusest, et tagada Euroopa metroloogia teadusprogrammi toimimise paindlikkus kogu selle kestuse jooksul ning pidada kinni pingereast. Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamine hõlmab eeskätt kohustust anda riiklikke rahalisi vahendeid Euroopa metroloogia teadusprogrammile eraldatud riiklikest eelarvetest kõikidele väljavalitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejatele, ning anda oma rahaline panus (mis on proportsionaalne Euroopa metroloogia teadusprogrammile eraldatud eelarvetega) ühiskassasse, et rahastada lisaks Euroopa metroloogia teadusprogrammi jooksvate kulude täielikule katmisele ka teadlaste toetusi.

Ühenduse rahaline kogutoetus Euroopa metroloogia teadusprogrammile on samaväärne osalevate riikide tegeliku rahalise toetusega (välja arvatud üle 16 miljoni euro suurused jooksvad kulud ning täiendavad rahastamisvõimalused) maksimaalselt 200 miljoni euro ulatuses. Kuna samaväärse toetuse arvutamine hõlmab jooksvaid kulusid, peab EURAMET e.V. neid põhjendama.

Ühenduse rahalist toetust ei kasutata EURAMET e.V. jooksvate kulude katteks.

B.   Rahastamise soovituslik jaotus

Summa kokku: 400 miljonit eurot (+ 100 miljoni euro suurune täiendav rahastamisvõimalus)

Tegevuse liik

Ühendus

200 miljonit eurot

Osalevad riigid

200 miljonit eurot

Kokku

400 miljonit eurot

 

%

Miljonit eurot

%

Miljonit eurot

%

Miljonit eurot

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiettepanekute moodul (A osa)

82 %

164

90 %

180

86 %

344

Teadlaste toetustega seotud ettepanekute moodul (B osa) rahastamine kuni 100 %

18 %

36

2 %

4

10 %

40

B1.

Teadlaste tipptasemestipendiumid

 

 

 

 

7,5 %

30

B2.

Teadlaste liikuvustoetused

 

 

 

 

1,5 %

6

B3.

Karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetused

 

 

 

 

1,0 %

4

Jooksvad kulud (C osa)

8 %

16 (2)

4 %

16

Kokku

100 %

200

100 %

200

100 %

400

C.   Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide ja teadlaste toetuste rahastamine

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidele sihtotstarbelistest eelarvetest ja ühenduse toetusest toetuse eraldamine toimub heakskiidetud pingerea alusel.

Nendes Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejatele makstav rahaline toetus arvutatakse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades määratletud abikõlblike kulude põhjal. Juhul, kui konkreetse osaleva riigi sihtotstarbeline eelarve ammendub, kuna tema riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid on projektikonkurssidel edukad, kasutab see osalev riik oma täiendavaid rahastamisvõimalusi, mis moodustavad 50 % Euroopa metroloogia teadusprogrammi sihtotstarbelisest eelarvest, millest pingerea põhjal rahastatakse väljavalitud projekte.

Ühenduse toetus Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidele määratakse iga konkursi kohta kindlaks protsendimäärana abikõlblikest kuludest, mis jääb alla 50 %. Selle kannab EURAMET e.V. üle otse Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejatele.

Riiklike toetuste andmisel Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidele kasutatakse vastavaid riiklikke rahastamismehhanisme.

Teadlaste tipptasemestipendiumide, teadlaste liikuvustoetuste ja karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetuste rahastamiseks kasutatavad ühenduse ja riikide rahalised toetused kantakse üle EURAMET e.V.-le, kes kannab need üle toetuse saajatele.

Nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse, eeskätt riiklike toetuste olemasolu, nende tegeliku maksmise, ühenduse rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise ja sissenõutud kulude abikõlblikkuse tagamise eest vastutab EURAMET e.V. ning see tehakse kindlaks Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide sõltumatu finantsauditiga, järgides seitsmendale raamprogrammile vastavaid põhimõtteid.

Teadlaste tipptasemestipendiumid, teadlaste liikuvustoetused ja karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetused on eelnevalt määratletud jaotuse põhjal antavad kindlaksmääratud toetused. Nende aluseks olevaid üksikasjalikke kulutusi ei auditeerita. Mis tahes sellise toetusega kaetud kulukategooriad ei ole abikõlblikud kulud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide raames. Ametlikult tuleb tõendada üksnes kindlaksmääratud summa tegelik ja täielik maksmine lõplikule abisaajale. Sularahamakseid ei peeta nõuetekohaselt tõendatuks ning need ei ole abikõlblikud. EURAMET e.V.-l on võimalus nõuda samaväärseid vahendeid pigem juriidilistest isikutest kui eraisikutest teadlaste tipptasemestipendiumi saajatelt.

V.   INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTEGA SEOTUD KORD

EURAMET e.V. võtab vastu Euroopa metroloogia teadusprogrammi intellektuaalomandialased tegevuspõhimõtted kooskõlas käesoleva otsuse artikli 2 punktiga h.


(1)  Teadusuuringute Ühiskeskust käsitletakse riiklike metroloogiainstituutidega võrdsetel tingimustel.

(2)  Erinevalt teistest arvandmetest on see summa osalevate riikidega samaväärsete vahendite arvutamisel siduv maksimummäär.


II lISA

Euroopa metroloogia teadusprogrammi juhtimine ja rakendamine

I.   SISSEJUHATUS

Euroopa metroloogia teadusprogrammi spetsiaalne rakendusstruktuur on EURAMET e.V, mis asutati 2007. aastal mittetulundusühinguna Saksa õiguse alusel. See on Euroopa piirkondlik metroloogiaorganisatsioon. EURAMET e.V.-ga võivad ühineda Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja teiste Euroopa riikide riiklikud metroloogiainstituudid liikmetena ning volitatud instituudid assotsieerunud liikmetena. Assotsieerunud liikmeks võib saada ka Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse Etalonainete ja Mõõtmise Instituut. Praegu on organisatsioonil liikmeid 32 riigist, neist 22 osalevad ka Euroopa metroloogia teadusprogrammis.

II.   EUROOPA METROLOOGIA TEADUSPROGRAMMI JUHTIMINE EURAMET e.V. RAAMES

Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamises osalevad järgmised EURAMET e.V. organid ja sisestruktuurid:

1)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi esimehe ja tema asetäitja valib Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee. Euroopa metroloogia teadusprogrammi esimees on automaatselt üks kahest EURAMET e.V. asepresidendist. Esimees esindab õiguslikult EURAMET e.V.-d Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud küsimustes;

2)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee koosneb nendest EURAMETi liikmetest (st riiklikest metroloogiainstituutidest), kelle riigid programmis osalevad. Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee on Euroopa metroloogia teadusprogrammi otsuseid tegev organ ning vastutab kõikide Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud küsimuste eest, mis hõlmavad otsuseid seoses programmi määratlemise ja ajakohastamise, konkursikutsete kavandamise, eelarve jaotuse, abikõlblikkus- ja valikukriteeriumide, hindajate valimise, Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastatavate projektide pingerea heakskiitmise, Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastatavate projektide edusammude kontrollimise ning sekretariaadi piisava ja nõuetekohase töö järelevalvega Euroopa metroloogia teadusprogrammi osas. Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee valib Euroopa metroloogia teadusprogrammi esimehe (kes on automaatselt EURAMETi (Euroopa metroloogia teadusprogrammi) asepresident) ja tema asetäitja;

3)

teadusnõukogu koosneb tööstuse, teadus- ja akadeemiliste ringkondade ning rahvusvahelistest organisatsioonidest sidusrühmade kõrgetasemeliste ekspertide tasakaalustatud esindusest. See annab sõltumatut strateegilist nõu Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud küsimustes ning esitab Euroopa metroloogia teadusprogrammi komiteele vajaduse ja taotluse korral aruandeid ja märkusi, kuid esitab oma arvamuse vähemalt iga konkursi ja valikutsükli kohta;

4)

sekretariaat koosneb EURAMET e.V.-s töötavatest või sinna lähetatud isikutest. Selle struktuur ja ülesanded on reguleeritud EURAMET e.V. töökorraga. Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise eest vastutav sekretariaadi osa asub EURAMET e.V. Ühendkuningriigi poolse liikme – Riikliku Füüsikalaboratooriumi – juures („vastuvõttev liige”);

5)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi juht on kõrgema astme juht ning ajutise lahendusena võib ta olla vastuvõtva liikme lähetatud. Euroopa metroloogia teadusprogrammi juht tegutseb kõikides Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud küsimustes üksnes EURAMET e.V. otseses alluvuses ning annab aru selle organitele. EURAMET e.V. viib sisse tõhusa korra, et tagada huvide konflikti puudumine Euroopa metroloogia teadusprogrammi juhi ja taotlejate, osalejate või abisaajate vahel.

III.   EURAMET E.V. AINUVASTUTUS NING EUROOPA METROLOOGIA TEADUSPROGRAMMI RAKENDAMISEGA SEOTUD HALDUS- JA LOGISTILISTE ÜLESANNETE TÄITMISE TELLIMINE VASTUVÕTVALT LIIKMELT

EURAMET e.V.-l on ainuvastutus Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise eest. Ta haldab ühenduse rahalist toetust Euroopa metroloogia teadusprogrammile. Peale selle vastutab ta eelkõige järgmise eest:

i)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi ajakohastamine;

ii)

konkursikutsete määratlemine;

iii)

konkursikutsete avaldamine;

iv)

1. ja 2. etapi ettepanekute ning karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetuse ettepanekute vastuvõtmine;

v)

hindamisel osalevate sõltumatute ekspertide valimine;

vi)

sõltumatute ekspertide individuaalsete hinnangute vastuvõtmine ning hindamiskomisjonide juhtimine;

vii)

lõplike valikuotsuste tegemine;

viii)

lepingutega seotud läbirääkimiste algatamine ning lepingute sõlmimine väljavalitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalevate konsortsiumide ja teiste abisaajatega;

ix)

kõikide konkursikutsetega seotud kaebuste vastuvõtmine ja neile vastamine;

x)

ühenduse rahalise toetuse vastuvõtmine ja jaotamine ning selle kasutamise järelevalve;

xi)

maksete tegemine rahastatavates Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejatele ja toetusesaajatele;

xii)

komisjoni aruandlusnõuete (1) täitmine.

Kuigi eespool loetletud Euroopa metroloogia teadusprogrammist tulenevate kohustuste ja otsuste tegemise osas on EURAMET e.V.-l ainuvastutus, võib teatavate Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud haldus- ja logistiliste ülesannete täitmise tellida vastuvõtvalt liikmelt, kattes nendega seonduvad kulud.

Halduslik ja logistiline toetus koosneb järgmisest:

i)

konkursikutsetega seotud menetluste rakendamiseks vajaliku haldustoe ja logistika tagamine, sealhulgas sihtotstarbelise teabeliini võimaldamine;

ii)

EURAMET e.V. toetamine suuniste ja muude dokumentide koostamisel;

iii)

sihtotstarbeliste veebilehtede võimaldamine;

iv)

lepingute ettevalmistamise, projektide järelevalve ning Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide ja teadlaste toetuste järelmeetmete toetamine;

v)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee ja Euroopa metroloogia teadusprogrammi esimehe toetamine vastavalt vajadusele.

Kokkuleppel komisjoniga võib vastuvõtvalt liikmelt tellida lisaülesannete täitmist seni, kuni EURAMET e.V. arendab välja sekretariaaditöö alalise suutlikkuse.


(1)  Järelevalve ühenduse rahalise toetuse üle viitab igasugusele eel- ja/või järelkontrolli- ja auditeerimistegevusele, mida peetakse vajalikuks komisjoni delegeeritud ülesannete rahuldavaks täitmiseks. Sellise tegevuse eesmärk on saada põhjendatud kinnitus tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning sissenõutud kulude abikõlblikkuse kohta.