15.5.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 121/37

NÕUKOGU OTSUS,

6. aprill 2009,

millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)

(2009/371/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkti b, artikli 30 lõiget 2 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Politseiameti (Europol) asutamine lepiti kokku 7. veebruari 1992. aasta Euroopa Liidu lepingus ning see on reguleeritud Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooniga Euroopa Politseiameti loomise kohta (Europoli konventsioon) (2).

(2)	Europoli konventsiooni kohta on kolmes protokollis sätestatud mitmed muudatused, mis on jõustunud pärast pikka ratifitseerimisprotsessi. Sellest tulenevalt lihtsustab konventsiooni asendamine otsusega selle hilisemat muutmist, kui see osutub vajalikuks.

(3)	Europoli õiguslikku raamistikku on osaliselt võimalik lihtsustada ja parandada Europoli asutamise kaudu liidu asutusena, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest ning mille suhtes hakatakse kohaldama üldeeskirju ja -menetlusi.

(4)

Hiljutised õigusaktid, millega asutatakse sarnased liidu asutused Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega hõlmatud valdkondades (nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu, (3) ja nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/681/JSK, millega luuakse Euroopa Politseikolledž (CEPOL)) (4), on vormistatud nõukogu otsustena, kuna niisuguseid otsuseid on kergem kohandada muutuvate olude ja esilekerkivate poliitiliste prioriteetidega.

(5)

Europoli asutamine Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatava liidu asutusena annab Euroopa Parlamendile suuremad volitused Europoli üle järelevalve teostamisel, kaasates Euroopa Parlamendi kõnealuse eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu ja eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse vastuvõtmisesse.

(6)	Hakates Europoli suhtes kohaldama sarnaste liidu asutuste suhtes kohaldatavaid üldeeskirju ja -menetlusi, tagatakse halduslik lihtsustamine, mis võimaldab Europolil pühendada rohkem ressursse oma põhiülesannete täitmisele.

(7)	Europoli toimimise edasine lihtsustamine ja parandamine saavutatakse meetmete kaudu, mille eesmärk on laiendada Europoli võimalusi abistada ja toetada liikmesriikide pädevaid õiguskaitseasutusi, nägemata Europoli töötajate jaoks ette täidesaatvaid volitusi.

(8)	Üheks selliseks parandusmeetmeks on tagada, et Europol saab abistada liikmesriikide pädevaid asutusi võitluses konkreetsete raskete kuriteovormidega ilma praeguse piiranguta, mille kohaselt peab olema organiseeritud kuritegeliku struktuuri osaluse kohta faktilisi tõendeid.

(9)

Tuleks julgustada ühiste uurimisrühmade loomist ning on tähtis, et Europoli töötajad saaksid nendes osaleda. Selleks et tagada sellise osalemise võimalus igas liikmesriigis, tuleks tagada, et Europoli töötajate suhtes ei kohaldataks immuniteete ajal, kui nad osalevad abistavas rollis ühistes uurimisrühmades. See on võimalik pärast vastava määruse XX vastuvõtmist Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 16 alusel.

(10)	Europoli siseriiklikel üksustel peaks olema tarbetute menetluste vältimiseks otsene juurdepääs kõikidele Europoli infosüsteemis olevatele andmetele.

(11)

Oma eesmärkide saavutamiseks töötleb Europol isikuandmeid automaatselt või hoiab neid korrastatud automatiseerimata kataloogides. Tuleks astuda vajalikke samme, mis tagaksid sellise andmekaitse taseme, mis on vähemalt samaväärne tasemega, mis tuleneb 28. jaanuaril 1981. aastal Strasbourgis alla kirjutatud Euroopa Nõukogu konventsiooni üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel põhimõtete ja sellesse konventsiooni hiljem tehtud muudatuste rakendamisest, kui need muudatused on liikmesriikides jõustunud.

(12)

Nõukogu raamotsust kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta kohaldatakse liikmesriikide poolt Europolile isikuandmete edastamise suhtes. See raamotsus ei mõjuta käesoleva otsuse asjakohaseid andmekaitsealaseid sätteid ja käesolev otsus peaks sisaldama isikuandmete kaitset käsitlevaid konkreetseid sätteid, millega reguleeritakse neid küsimusi üksikasjalikumalt, pidades silmas Europoli eriomast laadi, ülesandeid ja pädevusi.

(13)

Tuleb nimetada andmekaitseametnik, kes peaks sõltumatuna tegutsedes vastutama andmetöötluse õiguspärasuse tagamise ning käesoleva otsuse nende sätete järgimise eest, mis käsitlevad isikuandmete, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (5) artikliga 24 kaitstud Europoli töötajate isikuandmete töötlemist.

(14)

Tuleks laiendada Europoli võimalusi luua ja hallata selliseid andmetöötlussüsteeme, mis on vajalikud Europoli ülesannete toetamiseks. Sellised täiendavad andmetöötlussüsteemid tuleks luua ja neid tuleks hallata nõukogu poolt heakskiidetud haldusnõukogu otsusega kooskõlas Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovituses nr R (87) 15 sätestatud andmekaitse üldpõhimõtetega.

(15)	Käesolev otsus peaks võimaldama võtta arvesse ametlike dokumentide üldise kättesaadavuse põhimõtet.

(16)	Oma ülesannete täitmisel peaks Europol tegema koostööd Euroopa institutsioonide, organite, ametkondade ja asutustega, sealhulgas Eurojustiga, tagades andmekaitse piisava taseme.

(17)	Europolil peaks olema võimalik kehtestada kokkuleppeid ja töökordi liidu või ühendusega seotud institutsioonide, ametite, büroode ja asutustega, et suurendada vastastikust tõhusust mõlema poole vastavasse pädevusse kuuluvate raskete kuriteovormidega võitlemisel ning vältida topelttööd.

(18)	Tuleks parandada Europoli võimalusi teha koostööd kolmandate riikide ja organisatsioonidega, et tagada sidusus liidu üldise poliitikaga selles vallas, ja tuleks sätestada uued sätted sellise koostöö tegemiseks tulevikus.

(19)	Europoli juhtimist tuleks parandada lihtsustatud menetluste, haldusnõukogu ülesannete üldisema kirjeldamisega ning üldreegli kehtestamisega selle kohta, et otsused tuleks vastu võtta kahekolmandikulise häälteenamusega.

(20)	Samuti on soovitatav ette näha Euroopa Parlamendi tõhusam kontroll Europoli üle, et tagada, et Europol jääb täielikult vastutavaks ja läbipaistvaks organisatsiooniks, võttes samas nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada operatiivse teabe konfidentsiaalsus.

(21)	Kohtuliku kontrolli Europoli üle teostatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 35.

(22)	Et võimaldada Europolil jätkata ülesannete täitmist kõige operatiivsemalt, tuleks sätestada hoolikalt väljatöötatud üleminekumeetmed.

(23)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt liidu tasandil õiguskaitsealase koostöö eest vastutava asutuse asutamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud subsidiaarsuse põhimõttega. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)	Käesolevas otsuses on kinni peetud põhiõigustest ning järgitud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

ASUTAMINE JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Asutamine

1. Käesolev otsus asendab Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooni (Euroopa Politseiameti asutamise kohta) (Europoli konventsioon) sätted.

Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.

2. Europol, millele osutatakse käesolevas otsuses, loetakse Europoli konventsiooniga asutatud Europoli õigusjärglaseks.

3. Europol on ühenduses iga liikmesriigi siseriikliku üksusega, mis luuakse või nimetatakse artikli 8 kohaselt.

Artikkel 2

Õigusvõime

1. Europol on juriidiline isik.

2. Europolil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida selle riigi õigusaktid juriidilistele isikutele võimaldavad. Eelkõige võib Europol omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3. Europolil on õigus sõlmida peakontori leping Madalmaade Kuningriigiga.

Artikkel 3

Eesmärk

Europoli eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ennetamisel ja nende tõkestamisel.

Käesoleva otsuse kohaldamisel on „pädevad asutused” kõik liikmesriikide avalik-õiguslikud asutused, kes vastutavad liikmesriigi õiguse kohaselt kuritegude ennetamise ja nende tõkestamise eest.

Artikkel 4

Pädevus

1. Europoli pädevus hõlmab organiseeritud kuritegevust, terrorismi ja muid raskeid kuritegusid, nagu on sätestatud lisas, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki nii, et kõnealuste kuritegude ulatuse, raskuse ja tagajärgede tõttu on vajalik liikmesriikide ühine lähenemisviis.

2. Nõukogu kehtestab haldusnõukogu soovituse alusel oma prioriteedid seoses Europoliga, võttes eelkõige arvesse Europoli koostatud strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid.

3. Samuti hõlmab Europoli pädevus seotud kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse:

a)	kuritegusid, mis on toime pandud, et soetada vahendeid Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude sooritamiseks;

b)	kuritegusid, mis on toime pandud, et hõlbustada Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude sooritamist või need toime panna;

c)	kuritegusid, mis on toime pandud, et tagada karistamatus Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude eest.

Artikkel 5

Ülesanded

1. Europolil on järgmised põhiülesanded:

a)	teabe ja luureandmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetamine;

b)	liikmesriikide pädevate asutuste viivitamatu teavitamine artiklis 8 nimetatud siseriiklike üksuste kaudu liikmesriike puudutavatest asjaoludest ja kõikidest tuvastatud seostest kuritegude vahel;

c)	kaasaaitamine uurimistele liikmesriikides, eelkõige edastades kogu asjakohase teabe siseriiklikele üksustele;

d)	taotluste esitamine asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutusele, et alustada, läbi viia või koordineerida uurimisi, ja soovituste esitamine ühise uurimisrühma moodustamise kohta konkreetsete juhtumite korral;

e)	liikmesriikide toetamine luureandmete ja analüüsiteabe andmise näol seoses ulatuslike rahvusvaheliste sündmustega;

f)	oma eesmärgiga seotud ohuhinnangute, strateegiliste analüüside ja üldolukorda käsitlevate aruannete koostamine, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse ohu hindamine.

2. Lõikes 1 osutatud ülesannete hulka kuulub liikmesriikide toetamine nende ülesannetes, mis on seotud Internetis leiduva teabe kogumise ja analüüsimisega, et aidata tuvastada kuritegusid, mille toimepanemist on hõlbustatud või mis on toime pandud Interneti kasutamise abil.

3. Europolil on järgmised lisaülesanded:

a)	arendada liikmesriikide pädevate asutuste eriteadmisi uurimismenetluste kohta ja anda uurimisalast nõu;

b)	varustada strateegiliste luureandmetega, et aidata kaasa liikmesriigi ja liidu tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusale ja tulemuslikule kasutamisele ning seda edendada ja sellist tegevust toetada;

4. Lisaks võib Europol seoses artiklis 3 nimetatud eesmärgiga vastavalt tema käsutuses olevatele töötajatele ja eelarvele ning haldusnõukogu kehtestatud ulatuses abistada liikmesriike, andes toetust ja nõu ning aidates läbi viia uurimistööd järgmistes valdkondades:

a)	liikmesriikide pädevate asutuste töötajate koolitamine, vajaduse korral koostöös Euroopa Politseikolledžiga;

b)	kõnealuste asutuste töö organiseerimine ja varustamine liikmesriikidevahelise tehnilise toetuse andmise hõlbustamise kaudu;

c)	kuritegude ennetamise meetodid;

d)	tehnilised ja kohtuekspertiisialased meetodid ja analüüs ning uurimismenetlused.

5. Kooskõlas nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsusega 2005/511/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest määrates Europoli eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks (6) on Europol eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks. Europol võib samuti ergutada liikmesriikide pädevate asutuste poolt või ühiste uurimisrühmade raames eurode võltsimise vastu võitlemiseks võetud meetmete koordineerimist, vajaduse korral koostöös liidu üksustega või kolmandate riikide asutustega. Taotluse korral võib Europol rahaliselt toetada eurode võltsimisega seotud uurimisi.

Artikkel 6

Osalemine ühistes uurimisrühmades

1. Europoli töötajad võivad abistavas rollis osaleda ühistes uurimisrühmades, sealhulgas rühmades, mis on moodustatud kooskõlas nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/465/JSK (ühiste uurimisrühmade kohta) (7) artikliga 1, kooskõlas kriminaalasjades Euroopa Liidu liikmesriikide vahel antavat vastastikust õigusabi käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni (8) artikliga 13 või kooskõlas 18. detsembri 1997. aasta tolliametite vahelise vastastikuse abistamise konventsiooni (9) artikliga 24, kuivõrd need rühmad uurivad kuritegusid, mis kuuluvad artikli 4 kohaselt Europoli pädevusse.

Europoli töötajad võivad ühise uurimisrühma tegevuskohaks oleva liikmesriigi õigusnormidega ettenähtud ulatuses ja lõikes 2 osutatud kokkuleppe kohaselt olla kooskõlas lõikega 4 abiks kõikides toimingutes ja vahetada teavet ühise uurimisrühma kõigi liikmetega. Nad ei osale siiski ühegi sunnimeetme võtmisel.

2. Europoli töötajate ühistes uurimisrühmades osalemise halduskord sätestatakse Europoli direktori ja ühises uurimisrühmas osalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahelises kokkuleppes, kaasates ka siseriiklikud üksused. Selliseid kokkuleppeid reguleerivad eeskirjad määrab kindlaks haldusnõukogu.

3. Lõikes 2 osutatud eeskirjades täpsustatakse tingimused, mille alusel Europoli töötajad nimetatakse ühise uurimisrühma käsutusse.

4. Europoli töötajad võivad lõikes 2 osutatud kokkuleppe kohaselt suhelda otse ühise uurimisrühma liikmetega ja anda rühma liikmetele ja lähetatud liikmetele kooskõlas käesoleva otsusega teavet, mis pärineb artiklis 10 osutatud andmetöötlussüsteemide mis tahes osast. Sellise otsesuhtluse korral teatab Europol sellest samal ajal rühmas esindatud liikmesriikide ja teavet andnud liikmesriikide siseriiklikele üksustele.

5. Teabe, mille Europoli töötaja on saanud ühises uurimisrühmas osaledes, võib teavet andnud liikmesriigi nõusolekul ja vastutusel lisada artiklis 10 osutatud andmetöötlussüsteemi mis tahes osasse käesolevas otsuses sätestatud tingimustel.

6. Ühise uurimisrühma tegevuse ajal kohaldatakse Europoli töötajate suhtes seoses nende vastu toime pandud kuritegudega asukohaliikmesriigi õigust, mida kohaldatakse võrreldavate ülesannetega isikute suhtes.

Artikkel 7

Europoli taotlused eeluurimise algatamiseks

1. Liikmesriigid võtavad vastu kõik Europoli taotlused uurimiste alustamiseks, läbiviimiseks või koordineerimiseks ja kaaluvad nõuetekohaselt selliste taotluste rahuldamist. Liikmesriigid teavitavad Europoli sellest, kas algatatakse uurimine, mille kohta taotlus saadi.

2. Enne taotluse tegemist eeluurimise algatamiseks teavitab Europol sellest Eurojusti.

3. Kui liikmesriigi pädevad asutused otsustavad jätta Europoli taotluse rahuldamata, teatavad nad Europolile oma otsusest ja samuti sellise otsuse põhjendustest, välja arvatud juhul, kui nad ei saa oma põhjendust esitada, sest:

a)	selline tegevus kahjustaks olulisi riigi julgeolekuga seotud huvisid; või

b)	selline tegevus kahjustaks käimasoleva uurimise läbiviimist või isikute turvalisust.

4. Vastused Europoli taotlustele algatada, viia läbi või koordineerida uurimisi konkreetsete juhtumite puhul ning Europolile antav teave uurimistulemuste kohta edastatakse liikmesriikide pädevate asutuste kaudu kooskõlas käesolevas otsuses kehtestatud eeskirjadega ja asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 8

Siseriiklikud üksused

1. Iga liikmesriik asutab või määrab siseriikliku üksuse, kes täidab käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid. Iga liikmesriik nimetab ühe ametniku siseriikliku üksuse juhiks.

2. Siseriiklik üksus on ainus kontaktasutus Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid võivad siiski lubada määratud pädevate asutuste ja Europoli vahel otsekontakte vastavalt kõnealuse liikmesriigi kindlaksmääratud tingimustele, sealhulgas siseriikliku üksuse eelnevat kaasamist.

Siseriiklik üksus saab samal ajal Europolilt kogu teabe, mis on vahetatud Europoli ja määratud pädevate asutuste vaheliste otsekontaktide kaudu. Siseriikliku üksuse ja pädevate asutuste vahelisi suhteid reguleerib siseriiklik õigus ning eelkõige liikmesriigi asjakohased põhiõiguslikud normid.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada siseriiklikele üksustele võimalused oma ülesannete täitmiseks ning eelkõige juurdepääs asjakohastele siseriiklikele andmetele.

4. Siseriiklike üksuste ülesanded on järgmised:

a)	anda omal algatusel Europolile tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja luureandmeid;

b)	vastata Europoli taotlustele teabe, luuerandmete ja nõu saamiseks;

c)	ajakohastada teavet ja luureandmeid;

d)	hinnata kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele antavat teavet ja luureandmeid ning edastada see materjal neile;

e)	edastada Europolile taotlusi nõu, teabe, luureandmete ja analüüsi saamiseks;

f)	anda Europolile tema andmebaasides säilitamiseks teavet;

g)	tagada õigusaktide järgimine iga teabevahetuse korral nende ja Europoli vahel.

5. Ilma et see piiraks seoses korrakaitse ja sisejulgeoleku tagamisega liikmesriikidel lasuvate kohustuste täitmist, ei ole siseriiklik üksus konkreetsel juhul kohustatud andma teavet ja luureandmeid, kui see tooks kaasa:

a)	riigi julgeolekuga seotud oluliste huvide kahjustamise; või

b)	käimasoleva uurimise või üksikisikute turvalisuse ohustamise; või

c)	riigi julgeolekuga seotud organisatsioonide või konkreetset luuretegevust käsitleva teabe avaldamise.

6. Siseriiklike üksuste Europoliga suhtlemiseks tehtud kulud kannavad liikmesriigid ning Europolilt nende kandmist ei nõuta, välja arvatud ühendamiskulud.

7. Siseriiklike üksuste juhid tulevad omal algatusel või haldusnõukogu või direktori taotlusel regulaarselt kokku, et abistada Europoli operatiivküsimustes, eelkõige selleks, et:

a)	vaadata läbi ja töötada välja ettepanekud, mis parandavad Europoli töö tulemuslikkust ja ergutavad liikmesriike võtma kohustusi;

b)	hinnata Europoli poolt vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile f koostatud aruandeid ja analüüse ja töötada välja meetmed, et aidata tehtud järeldusi ellu viia;

c)	toetada selliste ühiste uurimisrühmade loomist, milles artikli 5 lõike 1 punkti d ja artikli 6 kohaselt osaleb Europol.

Artikkel 9

Kontaktametnikud

1. Iga siseriiklik üksus lähetab Europoli vähemalt ühe kontaktametniku. Kui käesoleva otsuse konkreetsetes sätetes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kontaktametnike suhtes lähetava liikmesriigi õigust.

2. Kontaktametnikud moodustavad riigi kontaktbüroo Europolis ja nende siseriiklikud üksused teevad neile ülesandeks esindada Europolis oma üksuste huve kooskõlas lähetava liikmesriigi õigusega ning Europoli juhtimise suhtes kohaldatavate sätetega.

3. Ilma et see piiraks artikli 8 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teevad kontaktametnikud järgmist:

a)	edastavad lähetanud siseriiklikult üksuselt saadud teabe Europolile;

b)	edastavad Europolilt saadud teabe neid lähetanud siseriiklikule üksusele;

c)	teevad koostööd Europoli töötajatega, edastades neile teavet ja andes nõu; ning

d)	annavad oma kohustuste kohaselt abi oma siseriiklike üksuste ja teiste liikmesriikide kontaktametnike vahelisel teabevahetusel kooskõlas siseriikliku õigusega. Need kahepoolsed teabevahetused võivad hõlmata ka Europoli pädevusse mittekuuluvaid kuritegusid, kui siseriiklik õigus seda võimaldab.

4. Artiklit 35 kohaldatakse mutatis mutandis kontaktametnike tegevuse suhtes.

5. Kontaktametnike Europoliga seotud õigused ja kohustused määrab kindlaks haldusnõukogu.

6. Kontaktametnikel on artikli 51 lõike 2 kohaselt oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.

7. Europol tagab, et kontaktametnikud on täielikult informeeritud ja kaasatud Europoli mis tahes tegevusse niivõrd, kuivõrd see on vastavuses nende ametikohaga.

8. Europol annab liikmesriikidele nende kontaktametnike tegevuseks tasuta vajalikud ruumid Europoli hoones ja piisava toetuse nende ülesannete täitmiseks. Kõik muud kontaktametnike lähetamisega seotud kulud kannab lähetanud liikmesriik, sealhulgas kontaktametnike töövahendite kulud niivõrd, kui haldusnõukogu ei soovita Europoli eelarve koostamisel konkreetsel juhul teisiti.

II PEATÜKK

ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID

Artikkel 10

Andmetöötlus

1. Niivõrd kui see on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks, töötleb Europol teavet ja luureandmeid, sealhulgas isikuandmeid, vastavalt käesolevale otsusele. Europol loob artiklis 11 osutatud Europoli infosüsteemi ja artiklis 14 osutatud analüüsimiseks koostatud tööfailid ning haldab neid. Europol võib luua ja hallata ka teisi isikuandmete töötlemise süsteeme, mis on loodud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3.

2. Haldusnõukogu teeb uue isikuandmete töötlemise süsteemi loomise kohta otsuse direktori ettepaneku alusel, olles eelnevalt võtnud arvesse olemasolevate Europoli andmetöötlussüsteemide pakutavaid võimalusi ning konsulteerinud ühise järelevalveasutusega. Haldusnõukogu otsus esitatakse nõukogule heakskiitmiseks.

3. Lõikes 2 osutatud haldusnõukogu otsusega määratakse kindlaks tingimused ja piirangud, millest lähtuvalt Europol võib uue isikuandmete töötlemise süsteemi luua. Otsusega võidakse lubada selliste isikuandmete töötlemist, mis on seotud artikli 14 lõikes 1 nimetatud isikukategooriatega, kuid ei lubata töödelda isikuandmeid, mis annavad teavet rassilise või etnilise päritolu, poliitiliste vaadete, usuliste või filosoofiliste veendumuste, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta. Haldusnõukogu otsusega tagatakse, et artiklites 18, 19, 20, 27, 29 ja 35 nimetatud meetmeid ja põhimõtteid rakendatakse nõuetekohaselt. Eelkõige määratakse haldusnõukogu otsuses kindlaks uue süsteemi eesmärk, andmetele juurdepääs ja nende kasutamine ning andmete säilitamise ja nende kustutamise tähtajad.

4. Europol võib andmeid töödelda selleks, et määrata kindlaks, kas sellised andmed on tema ülesannete täitmiseks vajalikud ja kas need võib lisada artiklis 11 osutatud Europoli infosüsteemi, artiklis 14 osutatud analüüsimiseks koostatud tööfailidesse või teistesse käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt loodud isikuandmete töötlemise süsteemidesse. Haldusnõukogu määrab direktori ettepaneku alusel ning pärast ühise järelevalveasutusega konsulteerimist kindlaks selliste andmete töötlemise tingimused, eelkõige seoses andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega ning selliste andemete säilitamise ja kustutamise tähtaegadega, mille säilitamine ei või ületada kuut kuud, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 27 nimetatud põhimõtteid. Kõnealune haldusnõukogu otsus esitatakse nõukogule heakskiitmiseks.

Artikkel 11

Europoli infosüsteem

1. Europol haldab Europoli infosüsteemi.

2. Europol tagab Europoli infosüsteemi toimimist reguleerivate käesoleva otsuse sätete järgimise. Ta vastutab Europoli infosüsteemi nõuetekohase toimimise eest tehniliste ja kasutamisega seotud aspektide osas ning võtab eelkõige kõik vajalikud meetmed, et tagada artiklites 20, 29, 31 ja 35 seoses Europoli infosüsteemiga osutatud meetmete nõuetekohane rakendamine.

3. Iga liikmesriigi siseriiklik üksus vastutab Europoli infosüsteemiga sidepidamise eest. Eelkõige vastutab ta artiklis 35 osutatud turvameetmete kohaldamise eest kõnealuse liikmesriigi territooriumil kasutatud andmetöötlusvahendite suhtes, artiklis 20 ettenähtud andmefailide läbivaatamise eest ning niivõrd, kuivõrd kõnealuse liikmesriigi õigusnormid seda nõuavad, käesoleva otsuse nõuetekohase rakendamise eest seoses muude aspektidega.

Artikkel 12

Europoli infosüsteemi sisu

1. Europoli infosüsteemi võib kasutada ainult Europoli ülesannete täitmiseks vajalike andmete töötlemiseks. Sisestatavad andmed on seotud:

a)	isikutega, keda vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

b)	isikutega, kelle kohta on asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevuse kuuluvaid kuritegusid.

2. Lõikes 1 osutatud isikutega seotud andmed võivad sisaldada ainult järgmisi üksikasju:

a)	perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b)	sünniaeg ja -koht;

c)	kodakondsus;

sugu;

e)	asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f)	sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid ja passiandmed; ning

g)	vajaduse korral muud tunnused, mis võivad olla abiks isiku tuvastamisel, sealhulgas kõik konkreetsed ja objektiivsed füüsilised tunnused, mis on muutumatud, näiteks sõrmejäljed ja DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeerivast osast).

3. Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele võib Europoli infosüsteemi kasutada ka järgmiste lõikes 1 osutatud isikutega seotud üksikasjade töötlemiseks:

a)	kuriteod, arvatavad kuriteod ning millal, kus ja kuidas nende (arvatav) toimepanemine toimus;

b)	vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada nende kuritegude toimepanemiseks, sealhulgas teave juriidiliste isikute kohta;

c)	juhtumit uurivad asutused ja nende kasutatavate toimikute viited;

d)	kahtlustus isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

e)	süüdimõistmised, kui need on seotud Europoli pädevusse kuuluvate kuritegudega;

f)	andmed sisestanud pool.

Neid andmeid võib sisestada ka siis, kui need ei sisalda veel ühtegi viidet isikutele. Kui Europol sisestab andmed ise ning kui ta annab oma kasutatavate toimikute viited, lisab ta ka andmete allika.

4. Europoli või siseriikliku üksuse valduses olevat lisateavet lõikes 1 osutatud isikute kohta võib edastada mis tahes teisele siseriiklikule üksusele või Europolile, kui nad seda taotlevad. Siseriiklikud üksused järgivad seejuures oma riigi õigust.

Kui täiendav teave puudutab ühte või enamat artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud seotud kuritegu, lisatakse Europoli infosüsteemis säilitatavatele andmetele sellekohane märge, et siseriiklikud üksused ja Europol saaksid vahetada teavet seotud kuritegude kohta.

5. Kui asjaomase isiku vastane menetlus on lõplikult lõpetatud või kui isik mõistetakse lõplikult õigeks, siis kustutatakse selle juhtumiga seotud andmed, mille kohta üks nimetatud otsustest on vastu võetud.

Artikkel 13

Europoli infosüsteemi kasutamine

1. Siseriiklikel üksustel, kontaktametnikel, direktoril, asedirektoritel ja nõuetekohaste volitustega Europoli töötajatel on õigus andmeid vahetult Europoli infosüsteemi sisestada ja nende kohta sealt väljavõtteid teha. Europol võib andmetest väljavõtteid teha siis, kui see on tema ülesannete täitmiseks konkreetsel juhul vajalik. Siseriiklikud üksused ja kontaktametnikud teevad väljavõtteid andmeid kasutava poole õigus- ja haldusnormide kohaselt vastavalt käesolevas otsuses sätestatud mis tahes lisasätetele.

2. Andmeid võib muuta, parandada või kustutada ainult kõnealused andmed sisestanud pool. Kui mõnel teisel poolel on põhjust arvata, et artikli 12 lõikes 2 osutatud andmed on ebaõiged, või kui ta soovib neid täiendada, teatab ta sellest viivitamata andmed sisestanud poolele. Andmed sisestanud pool vaatab sellise teate viivitamata läbi ja vajaduse korral muudab, täiendab, parandab või kustutab andmed kohe.

3. Kui süsteem sisaldab artikli 12 lõikes 3 osutatud andmeid isiku kohta, võib iga pool sisestada selles sättes osutatud lisaandmeid. Kui sisestatud andmed on ilmselgelt vasturääkivad, peavad asjaomased pooled üksteisega nõu ning lepivad kokku.

4. Kui pool kavatseb kustutada kõik artikli 12 lõikes 2 osutatud andmed, mille ta on isiku kohta sisestanud, ning teised pooled on sama isiku kohta sisestanud artikli 12 lõikes 3 osutatud andmeid, läheb artikli 29 lõike 1 kohane andmekaitsealane vastutus ning õigus muuta, täiendada, parandada ja kustutada selliseid andmeid vastavalt artikli 12 lõikele 2 üle järgmisele poolele, kes sisestas kõnealuse isiku kohta andmeid vastavalt artikli 12 lõikele 3. Andmeid kustutada kavatsev pool teatab oma kavatsusest sellele poolele, kellele läheb üle andmekaitsealane vastutus.

5. Europoli infosüsteemist andmete kohta väljavõtete tegemise, nende sisestamise ja muutmise õiguspärasuse eest vastutab väljavõtet tegev, andmeid sisestav või neid muutev pool. Seda poolt peab olema võimalik kindlaks teha. Teabe edastamist siseriiklike üksuste ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel reguleeritakse siseriikliku õigusega.

6. Lisaks siseriiklikele üksustele ja lõikes 1 osutatud isikutele võivad Europoli infosüsteemile päringuid esitada ka liikmesriikide poolt selleks määratud pädevad asutused. Päringu tulemus näitab ainult seda, kas soovitud andmed on Europoli infosüsteemis kättesaadavad. Lisateavet on seejärel võimalik saada siseriikliku üksuse kaudu.

7. Vastavalt lõikele 6 määratud pädevaid asutusi käsitlev teave, sealhulgas selle hilisemad muudatused, edastatakse nõukogu peasekretariaadile, kes avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Analüüsimiseks koostatud tööfailid

1. Kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik, võib Europol analüüsimiseks koostatud tööfailides säilitada, muuta ja kasutada oma pädevusse kuuluvaid kuritegusid käsitlevaid andmeid, sealhulgas artikli 4 lõikes 3 osutatud seotud kuritegusid käsitlevaid andmeid. Analüüsimiseks koostatud tööfailid võivad sisaldada andmeid järgmiste isikukategooriate kohta:

a)	artikli 12 lõikes 1 osutatud isikud;

b)	isikud, keda võidakse kutsuda tunnistusi andma uurimise käigus seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega;

c)	isikud, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos;

d)	isikud, kellega asjaomane isik on ühenduses või on temaga kaasas; ning

e)	isikud, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet.

Selliste isikuandmete töötlemine, mis annavad teavet rassilise või etnilise päritolu, poliitiliste vaadete, usuliste või filosoofiliste veendumuste, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta, on lubatud ainult siis, kui see on asjaomase faili eesmärgil hädavajalik ja kui sellised andmed täiendavad kõnealusesse faili juba sisestatud muid isikuandmeid. On keelatud valida teatavat isikute rühma ainuüksi eespool nimetatud tundlike andmete põhjal, rikkudes seoses eesmärgiga eespool nimetatud eeskirju.

Nõukogu võtab pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega vastu analüüsimiseks koostatud tööfailide rakenduseeskirjad, mis sisaldavad täpsemaid üksikasju, eelkõige käesolevas artiklis nimetatud isikuandmete liigi, kõnealuste andmete turvet käsitlevate sätete ja nende andmete kasutamise sisekontrolli kohta, ning mille on ette valmistanud haldusnõukogu, kes on eelnevalt saanud ühise järelevalveasutuse arvamuse.

2. Analüüsimiseks koostatud tööfailid avatakse andmete kogumise, töötlemise või kasutamisena määratletud analüüsimiseks, et aidata kaasa eeluurimisele. Iga analüüsiprojekti jaoks luuakse analüüsirühm, kes teeb tihedat koostööd järgmiste osalistega:

a)	analüütikud ja teised Europoli direktori määratud Europoli töötajad;

b)	liikmesriikide kontaktametnikud ja/või eksperdid, kes annavad teavet või kes on lõike 4 tähenduses analüüsiga seotud.

Ainult analüütikutel on lubatud asjaomasesse faili andmeid sisestada ja andmeid muuta. Kõik analüüsirühma osalised võivad failist väljavõtteid teha.

3. Siseriiklikud üksused edastavad Europoli taotluse korral või omal algatusel vastavalt artikli 8 lõikele 5 Europolile kogu teabe, mida tal võib konkreetse analüüsimiseks koostatud tööfaili tarvis vaja minna. Liikmesriigid edastavad selliseid andmeid üksnes siis, kui kõnealuste andmete töötlemine kuritegude ennetamise, analüüsimise või kuritegude vastu võitlemise eesmärgil on lubatud ka nende siseriikliku õigusega. Olenevalt andmete kiireloomulisusest võib andmed suunata pädevateks asutusteks määratud asutustest otse analüüsiks koostatud tööfailidesse kooskõlas artikli 8 lõikega 2.

4. Kui analüüs on üldist ja strateegilist laadi, saavad kõik liikmesriigid kontaktametnike ja/või ekspertide kaudu täielikult teada analüüsi tulemustest; eelkõige edastatakse neile Europoli koostatud aruanded.

Kui analüüsitakse konkreetseid juhtumeid, mis ei ole kõigi liikmesriikidega seotud ja millel on otsene kasutuseesmärk, osalevad analüüsis järgmiste liikmesriikide esindajad:

a)	liikmesriigid, kellelt analüüsimiseks koostatud tööfaili avamise otsuse aluseks olnud teave pärines või kellega kõnealune teave on otse seotud, ja liikmesriigid, keda analüüsirühm on hiljem kutsunud analüüsis osalema, kuna see on ka nendega seotud;

b)	liikmesriigid, kes artiklis 15 osutatud indeksisüsteemis päringute tegemisel jõuavad arvamusele, et neid tuleb teavitada, ja nõuavad seda käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tingimustel.

5. Teavitamist võivad taotleda volitatud kontaktametnikud. Iga liikmesriik nimetab ja volitab selleks piiratud arvu kontaktametnikke.

Kontaktametnik taotleb lõike 4 teise lõigu punktis b määratletud teavitamist kirjaliku põhjendatud avaldusega, mille on heaks kiitnud tema liikmesriigi asutus, kellele ta allub, ja mis edastatakse kõikidele analüüsis osalejatele. Seejärel kaasatakse ta automaatselt käimasolevasse analüüsi.

Kui analüüsirühm esitab vastuväite, lükatakse automaatne kaasamine edasi kuni lepitusmenetluse lõppemiseni, mis hõlmab kolme järgmist etappi:

a)	analüüsis osalejad püüavad teavitamist nõudva kontaktametnikuga kokkuleppele jõuda. Selleks on neil kõige rohkem kaheksa päeva aega;

b)	kui kokkuleppele ei jõuta, kohtuvad asjaomaste siseriiklike üksuste juhid ja direktor kolme päeva jooksul ning püüavad jõuda kokkuleppele;

c)	kui lahkarvamus püsib, kohtuvad haldusnõukogu asjaomaste poolte esindajad kaheksa päeva jooksul. Kui asjaomane liikmesriik ei loobu teavitamise nõudest, otsustatakse selle liikmesriigi kaasamine konsensuse alusel.

6. Andmete tundlikkust ja nende muudatusi hindab ainult need andmed Europolile edastanud liikmesriik ning tal on õigus määrata nende andmete käitlemistingimused. Analüüsiandmete levitamise või tööks kasutamise üle otsustab Europolile andmed edastanud liikmesriik. Kui ei ole võimalik määrata, milline liikmesriik andmed Europolile edastas, otsustavad andmete levitamise või tööks kasutamise üle analüüsis osalejad. Liikmesriik või käimasoleva analüüsiga ühinev kaasatud ekspert ei või andmeid eelkõige levitada või kasutada ilma asjaga alguses seotud liikmesriigi eelneva loata.

7. Erandina lõikest 6 teatatakse vastavalt artiklile 17 tuvastatud seosest viivitamata asjaomasele liikmesriigile või kolmandale isikule juhtudel, kui Europol leiab pärast andmete lisamist analüüsimiseks koostatud tööfailile, et andmed on seotud juba teise liikmesriigi või kolmanda isiku poolt faili sisestatud isikute või objektidega.

8. Europol võib kutsuda artikli 22 lõikes 1 või artikli 23 lõikes 1 osutatud üksuste eksperte analüüsirühma töös osalema, kui:

a)	Europoli ja üksuse vahel on sõlmitud artikli 22 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud kokkulepe või töökord, mis sisaldab asjakohaseid sätteid teabevahetuse, sealhulgas isikuandmete edastamise kohta, ning vahetatud teabe konfidentsiaalsuse kohta;

b)	üksuse ekspertide kaasamine on liikmesriikide huvides;

c)	üksus osaleb otseselt analüüsis; ning

d)	kõik osalejad nõustuvad üksuse ekspertide kaasamisega analüüsirühma töösse.

Europol kutsub esimese lõigu punktides b, c ja d sätestatud tingimustel Euroopa Pettustevastase Ameti eksperte analüüsirühma tegevustes kaastööd tegema, kui analüüsiprojekt käsitleb pettust või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve.

Üksuse ekspertide kaasamist analüüsirühma töösse reguleerib Europoli ja üksuse vaheline kokkulepe. Selliseid kokkuleppeid reguleerivad eeskirjad määrab kindlaks haldusnõukogu.

Europoli ja üksuste vaheliste kokkulepete üksikasjad saadetakse ühisele järelevalveasutusele, mis võib haldusnõukogule edastada vajalikuks peetavaid märkusi.

Artikkel 15

Indeksisüsteem

1. Europol loob analüüsimiseks koostatud tööfailides säilitatavate andmete jaoks indeksisüsteemi.

2. Indeksisüsteemile juurdepääsu õigus on direktoril, asedirektoritel, Europoli nõuetekohaselt volitatud töötajatel, kontaktametnikel ja siseriiklike üksuste nõuetekohaselt volitatud liikmetel. Indeksisüsteem võimaldab seda kasutavatel isikutel päritavate andmete põhjal aru saada, kas analüüsimiseks koostatud tööfail sisaldab andmeid, mis on indeksisüsteemi kasutava isiku ülesannete täitmise huvides.

3. Juurdepääs indeksisüsteemile määratletakse nii, et on võimalik kindlaks määrata, kas teavet säilitatakse analüüsimiseks koostatud tööfailis või mitte, kuid ei ole võimalik luua seoseid või teha faili sisu põhjal edasisi järeldusi.

4. Saanud ühiselt järelevalveasutuselt nõu, sätestab haldusnõukogu indeksisüsteemi loomise üksikasjaliku korra, sealhulgas indeksisüsteemile juurdepääsu tingimused.

Artikkel 16

Analüüsimiseks koostatud tööfaili avamise korraldus

1. Iga analüüsimiseks koostatud tööfaili puhul määrab direktor faili avamise korralduses:

a)	faili nime;

b)	faili otstarbe;

c)	isikute rühmad, kelle kohta andmeid säilitatakse;

d)	säilitatavate andmete laadi ja isikuandmed, mis annavad teavet rassilise või etnilise päritolu, poliitiliste vaadete, usuliste või filosoofiliste veendumuste, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta, kui need andmed on hädavajalikud;

e)	faili avamise otsuseni viinud üldise konteksti;

f)	faili avamise ajal analüüsirühma kuuluvad osalised;

g)	tingimused, mille alusel võib failis säilitatavaid andmeid edastada, millistele saajatele ja millise korra kohaselt;

h)	andmete vaatamise tähtajad ja säilitamise kestuse;

i)	auditilogi loomise meetodi.

2. Direktor teatab viivitamata haldusnõukogule ja ühisele järelevalveasutusele faili avamise korraldusest või lõikes 1 nimetatud teabesse tehtud mis tahes hilisematest muudatustest ning edastab neile vastavad dokumendid. Ühine järelevalveasutus võib edastada haldusnõukogule vajalikuks peetavaid märkusi. Direktor võib nõuda, et ühine järelevalveasutus teeks seda määratletud ajavahemiku jooksul.

3. Analüüsimiseks koostatud tööfaili säilitatakse kõige rohkem kolm aastat. Enne kõnealuse kolmeaastase ajavahemiku möödumist vaatab Europol faili jätkamise vajaduse uuesti läbi. Kui see on faili otstarvet silmas pidades ilmselgelt vajalik, võib direktor anda korralduse faili jätkata täiendaval kolmeaastasel ajavahemikul. Direktor teatab viivitamata haldusnõukogule ja ühisele järelevalveasutusele faili komponentidest, mille tõttu on faili jätkamise vajadus ilmselgelt õigustatud. Ühine järelevalveasutus edastab haldusnõukogule mis tahes vajalikuks peetavad märkused. Direktor võib nõuda, et ühine järelevalveasutus teeks seda määratletud ajavahemiku jooksul.

4. Haldusnõukogu võib igal ajal anda direktorile korralduse avamiskorraldust muuta või analüüsimiseks koostatud tööfail sulgeda. Haldusnõukogu otsustab, millisel kuupäeval selline muutmine või sulgemine jõustub.

III PEATÜKK

ÜLDSÄTTED ANDMETÖÖTLUSE KOHTA

Artikkel 17

Teatamiskohustus

Ilma et see piiraks artikli 14 lõigete 6 ja 7 sätete kohaldamist, teavitab Europol viivitamata siseriiklikke üksusi ja siseriiklike üksuste taotluse korral nende kontaktametnikke mis tahes nende liikmesriigiga seotud teabest ning seostest artikli 4 kohaselt Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude vahel. Samuti võib edastada Europolile tema kohustuste täitmisel teatavaks saanud teavet ja luureandmeid, mis on seotud teiste raskete kuritegudega.

Artikkel 18

Sätted väljavõtete kontrolli kohta

Europol seab koostöös liikmesriikidega sisse asjakohased kontrollimehhanismid, mis võimaldavad kontrollida kõikidest tema isikuandmete töötlemiseks kasutatavatest automaatsetest andmefailidest tehtud väljavõtete õiguspärasust, ning võimaldab liikmesriikidele taotluse korral juurdepääsu auditilogidele. Sel viisil kogutud andmeid kasutavad Europol ning artiklites 33 ja 34 osutatud järelevalveasutused ainult sellel eesmärgil ning need kustutatakse 18 kuu pärast, välja arvatud juhul, kui andmeid vajatakse jätkuvaks kontrollimiseks. Haldusnõukogu teeb otsuse sellise kontrollimehhanismi üksikasjade kohta pärast ühise järelevalveasutusega konsulteerimist.

Artikkel 19

Andmete kasutamise eeskirjad

1. Europoli mis tahes andmetöötlusfailidest võetud või mis tahes muul asjakohasel moel esitatud isikuandmeid edastavad või kasutavad ainult liikmesriikide pädevad asutused, et ennetada Europoli pädevusse kuuluvaid kuritegusid ja ka muid raskeid kuriteovorme ning nendega võidelda. Europol kasutab andmeid ainult oma ülesannete täitmiseks.

2. Kui andmeid edastav liikmesriik või neid edastav kolmas riik või kolmandad isikud kehtestavad andmete puhul teatavad piirangud selliste andmete kasutamisele kõnealuses liikmesriigis, kolmandas riigis või kolmandate isikute poolt, siis peab kõnealuseid piiranguid järgima ka andmete kasutaja, välja arvatud erijuhud, kui siseriiklikus õiguses sätestatakse, et kasutamispiirangutest tuleb loobuda kohtuasutuste, seadusandlike asutuste või teiste seaduse alusel asutatud iseseisvate asutuste puhul, kes vastutavad siseriiklike pädevate asutuste järelevalve eest. Sellisel juhul kasutatakse andmeid ainult pärast eelnevat konsulteerimist andmeid edastanud liikmesriigiga, kelle huve ja arvamusi võetakse võimalikult palju arvesse.

3. Andmeid võib kasutada muul eesmärgil ning muud asutused peale siseriiklike pädevate asutuste võivad neid kasutada ainult pärast eelnevat konsulteerimist andmed edastanud liikmesriigiga niivõrd, kuivõrd kõnealuse liikmesriigi õigus seda lubab.

Artikkel 20

Andmete säilitamise ja kustutamise tähtajad

1. Europol säilitab andmeid andmefailides ainult nii kaua, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Andmete jätkuva säilitamise vajadus vaadatakse läbi hiljemalt kolme aasta jooksul pärast andmete sisestamist. Europoli infosüsteemis säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab andmed sisestanud üksus. Teistes Europoli andmefailides säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab Europol. Europol teatab liikmesriikidele andmete säilitamise läbivaatamise tähtaegade kättejõudmisest automaatselt kolm kuud ette.

2. Kui see on Europoli ülesannete täitmiseks siiski vajalik, võivad lõike 1 kolmandas ja neljandas lauses osutatud üksused läbivaatamise ajal otsustada säilitada andmeid järgmise läbivaatuseni, mis toimub pärast järgmist kolmeaastast ajavahemikku. Kui otsust andmete jätkuvaks säilitamiseks ei tehta, kustutatakse need automaatselt.

3. Kui liikmesriik kustutab oma siseriiklikest andmefailidest Europolile edastatud andmed, mida säilitatakse teistes Europoli andmefailides, teatab ta sellest vastavalt Europolile. Sellistel juhtudel kustutab Europol andmed, välja arvatud juhul, kui need pakuvad talle edasist huvi seetõttu, et tema valduses olev teave on ulatuslikum kui andmed edastanud liikmesriigil. Europol teatab asjaomasele liikmesriigile selliste andmete jätkuvast säilitamisest.

4. Andmeid ei kustutata, kui see kahjustaks kaitset vajava asjaomase isiku huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid vaid asjaomase isiku nõusolekul.

Artikkel 21

Juurdepääs andmetele teistest infosüsteemidest

Niivõrd kui Europolil on õigus Euroopa Liidu, rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktide alusel saada elektroonset juurdepääsu teistele kas riiklikku või rahvusvahelist laadi infosüsteemidele, võib Europol teha selliste vahendite abil isikuandmetest väljavõtteid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Selliste liidu, rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktide kehtivad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu nendele andmetele ja nende kasutamist niivõrd, kuivõrd nendes nähakse ette käesolevast otsusest rangemad juurdepääsu- ja kasutuseeskirjad.

IV PEATÜKK

SUHTED PARTNERITEGA

Artikkel 22

Suhted liidu või ühendusega seotud institutsioonide, ametite, büroode ja asutustega

1. Niivõrd kui see on asjakohane Europoli ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa ühenduste asutamislepingutega või nende alusel moodustatud institutsioonide, organite, ametkondade ja asutustega, eelkõige järgmistega:

Eurojust;

b)	Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (10);

c)	Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex) (11);

d)	Euroopa Politseikolledž (CEPOL);

e)	Euroopa Keskpank;

f)	Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Järelevalvekeskus (EMCDDA) (12).

2. Europol sõlmib kokkulepped või seab sisse töökorra lõikes 1 osutatud asutustega. Sellised kokkulepped või töökorrad võivad hõlmata operatiiv-, strateegilise või tehnilise teabe, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist. Mis tahes sellise kokkuleppe võib sõlmida või töökorra sisse seada üksnes pärast heakskiidu saamist haldusnõukogult, kes on eelnevalt saanud ühise järelevalveasutuse arvamuse.

3. Enne lõikes 2 osutatud kokkuleppe või töökorra jõustumist võib Europol saada otse ja kasutada teavet, sealhulgas isikuandmeid, lõikes 1 osutatud asutustelt niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks, ning Europol võib artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustel otse edastada teavet, sealhulgas isikuandmeid, sellistele asutustele niivõrd, kuivõrd see on vajalik saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

4. Europolil on lubatud edastada salastatud teavet lõikes 1 osutatud asutustele üksnes juhul, kui Europoli ja saaja vahel on sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepe.

Artikkel 23

Suhted kolmandate riikide ja organisatsioonidega

1. Niivõrd kui see on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid:

a)	kolmandate riikidega;

selliste organisatsioonidega nagu:

i)	rahvusvahelised organisatsioonid ja neile alluvad avalik-õiguslikud asutused;

ii)	muud avalik-õiguslikud asutused, mis on loodud või tuginevad kahe või enama riigi vahelisele kokkuleppele; ning

iii)	Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol).

2. Europol sõlmib kokkulepped lõikes 1 osutatud asutustega, mis on nimetatud artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud loetelus. Kõnealused kokkulepped võivad käsitleda operatiiv-, strateegilise või tehnilise teabe, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist, kui selline teave edastatakse käesoleva artikli lõike 6 punktis b osutatud kokkuleppes nimetatud määratud kontaktpunkti kaudu. Kõnealuseid kokkuleppeid võib sõlmida üksnes pärast nõukogu heakskiitu, nõukogu konsulteerib eelnevalt haldusnõukoguga ning isikuandmete vahetamise puhul saab haldusnõukogu kaudu ühiselt järelevalveasutuselt arvamuse.

3. Enne lõikes 2 osutatud kokkulepete jõustumist võib Europol otse saada ja kasutada teavet, sealhulgas isikuandmeid ja salastatud teavet niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

4. Enne lõikes 2 osutatud kokkulepete jõustumist võib Europol artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustel otse edastada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutustele teavet, välja arvatud isikuandmeid ja salastatud teavet niivõrd, kuivõrd see on vajalik saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

5. Europol võib artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustel otse edastada teavet, välja arvatud isikuandmeid ja salastatud teavet, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutustele, mida ei ole nimetatud artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud loetelus, niivõrd, kuivõrd see on üksikjuhtudel absoluutselt vajalik Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude ennetamiseks või tõkestamiseks.

6. Europol võib artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustel edastada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutustele:

a)	isikuandmeid ja salastatud teavet, kui see on üksikjuhtudel vajalik Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude ennetamiseks või tõkestamiseks, ning

b)	isikuandmeid, kui Europol on sõlminud asjaomase asutusega käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kokkuleppe, millega kõnealuste andmete edastamist lubatakse hinnangu põhjal, et kõnealune asutus tagab piisava andmekaitse taseme olemasolu.

7. Europolil on lubatud edastada salastatud teavet lõikes 1 osutatud asutustele üksnes juhul, kui Europoli ja saaja vahel on sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepe.

8. Erandina lõigetest 6 ja 7 ning ilma et see piiraks artikli 24 lõike 1 kohaldamist, võib Europol edastada tema valdusesse kuuluvaid isikuandmeid ja salastatud teavet käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutustele, kui direktor peab andmete edastamist absoluutselt vajalikuks, et kaitsta asjaomase liikmesriigi esmaseid huve Europoli eesmärkide ulatuses või kuriteo või terroriaktidega seostatava otsese ohu vältimise huvides. Direktor võtab igal juhul arvesse kõnealuse asutuse suhtes kohaldatava andmekaitse taset, et tasakaalustada andmekaitse tase kõnealuste huvidega. Direktor teavitab haldusnõukogu ja ühist järelevalveasutust võimalikult kiiresti oma otsusest ning asjaomaste asutuste poolt pakutava andmekaitse taseme hindamise alustest.

9. Enne isikuandmete edastamist vastavalt lõikele 8 hindab direktor asjaomaste asutuste poolt pakutava andmekaitse taseme piisavust, võttes arvesse kõiki isikuandmete edastamisega seotud asjaolusid, eelkõige:

a)	andmete laadi;

b)	andmete kasutamise otstarvet;

c)	kavandatud töötlemise kestust;

d)	üksuse suhtes kohaldatavad andmekaitse üld- või erisätteid;

e)	asjaolu, kas üksus on nõustunud Europoli nõutavate andmeid käsitlevate eritingimustega.

Artikkel 24

Andmete edastamine

1. Juhul kui asjaomased andmed on Europolile edastanud liikmesriik, edastab Europol need artikli 22 lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud asutustele üksnes kõnealuse liikmesriigi nõusolekul. Asjaomane liikmesriik võib sellisele edastamisele anda oma eelneva nõusoleku üld- või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

Kui andmeid ei ole edastanud liikmesriik, teeb Europol kindlaks, et andmed:

a)	ei takista liikmesriigi pädevusse kuuluvate ülesannete nõuetekohast täitmist,

b)	ei ohusta liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ega kahjusta muul viisil tema üldist heaolu.

2. Europol vastutab andmete edastamise õiguspärasuse eest. Europol peab arvestust käesoleva artikli alusel toimunud andmeedastuse ja selle põhjuste kohta. Andmeid edastatakse vaid siis, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.

Artikkel 25

Eraõiguslike isikute ja eraisikute edastatud teave

1. Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „eraõiguslikud isikud”- asutused ja organid, kes on asutatud liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, eelkõige äriühingud ja ettevõtted, ettevõtjate ühendused, mittetulundusorganisatsioonid ja teisi eraõiguslikud juriidilised isikud, kes ei kuulu artikli 23 lõike 1 reguleerimisalasse;

b) „eraisikud”- kõik füüsilised isikud.

2. Europol võib töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mille on lõikes 3 sätestatud tingimustel edastanud eraõiguslikud isikud, niivõrd kui see on tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks vajalik.

3. Europol võib töödelda eraõiguslike isikute edastatud isikuandmeid järgmistel tingimustel:

liikmesriikide õiguse alusel asutatud eraõiguslike isikute edastatud isikuandmeid võib Europol töödelda üksnes juhul, kui need on edastatud kõnealuse liikmesriigi siseriikliku üksuse kaudu kooskõlas selle siseriikliku õigusega. Europol ei tohi võtta teabe saamiseks otse ühendust eraõiguslike isikutega liikmesriikides;

isikuandmeid, mille on edastanud eraõiguslikud isikud, kes on asutatud sellise kolmanda riigi õiguse alusel, kellega Europol on kooskõlas artikliga 23 sõlminud koostöökokkuleppe, millega lubatakse isikuandmete vahetust, võib edastada Europolile üksnes kõnealuse riigi kontaktpunkti kaudu, mis on kindlaks määratud kehtivas koostöökokkuleppes ja vastavalt kõnealusele kokkuleppele;

isikuandmeid, mille on edastanud eraõiguslikud isikud, kes on asutatud sellise kolmanda riigi õiguse alusel, kellega Europolil ei ole isikuandmete vahetust lubavat koostöökokkulepet, võib Europol töödelda üksnes juhul, kui:

i)	asjaomane eraõiguslik isik on nimetatud artikli 26 lõikes 2 osutatud loetelus ning

ii)

Europol ja asjaomane eraõiguslik isik on sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumi teabe, sealhulgas isikuandmete edastamise kohta, millega kinnitatakse eraõigusliku isiku poolt isikuandmete kogumise ja edastamise õiguspärasust ning täpsustatakse, et edastatavaid isikuandmeid võib kasutada üksnes Europoli ülesannete õiguspäraseks täitmiseks. Sellise vastastikuse mõistmise memorandumi võib sõlmida üksnes pärast heakskiidu saamist haldusnõukogult, kes on eelnevalt saanud ühise järelevalveasutuse arvamuse.

Juhul kui edastatud andmed mõjutavad liikmesriigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi siseriiklikku üksust.

4. Lisaks eraõiguslike isikute vastavalt lõikele 3 edastatud andmete töötlemisele võib Europol otse saada ja töödelda andmeid, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit avalikult kättesaavatest allikatest, nagu meedia ja avalikud andmed, ning ettevõtlusalase teabe pakkujatelt vastavalt käesoleva otsuse andmekaitsealastele sätetele. Kooskõlas artikliga 17 edastab Europol kogu olulise teabe siseriiklikele üksustele.

5. Europol võib töödelda eraisikute edastatud teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui need saadakse siseriikliku üksuse kaudu kooskõlas siseriikliku õigusega või kontaktpunkti kaudu kolmandas riigis, kellega Europol on sõlminud koostöökokkuleppe vastavalt artiklile 23. Kui Europol saab teavet, sealhulgas isikuandmeid, eraisikult, kes elab kolmandas riigis, kellega Europolil ei ole koostöökokkulepet, võib Europol need andmed edastada üksnes asjaomasele liikmesriigile või kolmandale riigile, kellega Europol on sõlminud koostöökokkuleppe vastavalt artiklile 23. Europol ei tohi võtta teabe saamiseks otse ühendust eraisikutega.

6. Käesoleva artikli lõike 3 punkti c alusel Europoli poolt edastatud või saadud isikuandmeid võib töödelda üksnes nende kandmiseks artiklis 11 osutatud Europoli infosüsteemi ning artiklis 14 osutatud analüüsimiseks koostatud tööfailidesse või teistesse isikuandmeid töötlevatesse süsteemidesse, mis on loodud kooskõlas artikli 10 lõigetega 2 ja 3, kui andmed on seotud teiste eespool nimetatud süsteemidesse juba kantud andmetega või kui need on seotud siseriikliku üksuse poolt ühest eespool nimetatud süsteemist tehtud eelneva päringuga.

Vastavalt käesoleva otsuse artikli 29 lõike 1 punktile b vastutab Europol enda poolt töödeldud teabe eest, mis on edastatud käesoleva artikli lõike 3 punktides b ja c ning lõikes 4 sätestatud tingimustel, ning teabe eest, mis on edastatud sellise kolmanda riigi kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on sõlminud koostöökokkuleppe vastavalt artiklile 23.

7. Direktor esitab haldusnõukogule põhjaliku aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta kaks aastat pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva. Haldusnõukogu võib ühise järelevalveasutuse soovitusel või omal algatusel võtta meetmeid, mida peetakse vajalikuks vastavalt artikli 37 lõike 9 punktile b.

Artikkel 26

Europoli suhteid reguleerivad rakenduseeskirjad

1. Nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ja kvalifitseeritud häälteenamusega:

a)	koostab loetelu artikli 23 lõikes 1 osutatud kolmandatest riikidest ja organisatsioonidest, kellega Europol sõlmib kokkulepped. Loetelu valmistab ette haldusnõukogu ja vajaduse korral vaadatakse see läbi; ning

b)	võtab vastu rakenduseeskirjad, mis reguleerivad Europoli suhteid, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe edastamist, artikli 22 lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud üksustega. Rakenduseeskirjad valmistab ette haldusnõukogu, kes on eelnevalt saanud ühise järelevalveasutuse arvamuse.

2. Haldusnõukogu koostab pärast ühiselt järelevalveasutuselt arvamuse saamist ja vajaduse korral vaatab läbi loetelu eraõiguslikest isikutest, kellega Europol võib sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumi vastavalt artikli 25 lõike 3 punkti c alapunktile ii, ning võtab vastu eeskirjad, mis reguleerivad sellise vastastikuse mõistmise memorandumi sisu ja sõlmimise korda.

V PEATÜKK

ANDMEKAITSE JA ANDMETE TURVALISUS

Artikkel 27

Andmekaitsestandard

Ilma et see piiraks käesoleva otsuse konkreetsete sätete kohaldamist, võtab Europol arvesse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust nr R (87) 15. Europol järgib neid põhimõtteid isikuandmete töötlemisel, sealhulgas andmefailidena säilitatavate automatiseeritud ja mitteautomatiseeritud andmete, eelkõige vastavalt konkreetsetele tingimustele kättesaadavate mis tahes struktureeritud isikuandmete kogumi puhul.

Artikkel 28

Andmekaitseametnik

1. Haldusnõukogu nimetab direktori ettepanekul ametisse andmekaitseametniku, kes on töötajaskonna liige. Ta on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

2. Andmekaitseametnikul on eelkõige järgmised ülesanded:

a)	tagada sõltumatult õiguspärasus ja käesoleva otsuse sätete täitmine isikuandmete, sealhulgas Europoli töötajatega seotud isikuandmete töötlemisel;

b)	tagada isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kirjalik registreerimine vastavalt käesolevale otsusele;

c)	tagada andmesubjektide taotluse korral nende teavitamine nende õigustest vastavalt käesolevale otsusele;

d)	teha koostööd Europoli töötajatega, kes vastutavad andmetöötlemise menetluste ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;

e)	teha koostööd ühise järelevalveasutusega;

f)	koostada aastaaruanne ning edastada see haldusnõukogule ja ühisele järelevalveasutusele.

3. Ülesannete täitmisel on andmekaitseametnikul juurdepääs kõigile Europoli töödeldavatele andmetele ja kõigile Europoli ruumidele.

4. Kui andmekaitseametnik leiab, et käesoleva otsuse isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid ei järgita, siis ta teavitab direktorit, paludes viimasel mittevastavus määratud aja jooksul kõrvaldada.

Kui direktor ei lahenda töötlemise mittevastavust määratud aja jooksul, teavitab andmekaitseametnik haldusnõukogu ja lepib haldusnõukoguga kokku vastamiseks määratud aja.

Kui haldusnõukogu ei lahenda töötlemise mittevastavust määratud aja jooksul, saadab andmekaitseametnik asja edasi ühisele järelevalveasutusele.

5. Haldusnõukogu võtab vastu täiendavad andmekaitseametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku valimist ja ametist vabastamist, ülesandeid, kohustusi ja pädevusi ning tema sõltumatuse tagatisi.

Artikkel 29

Andmekaitsega seotud vastutus

1. Europolis töödeldavate andmete eest, eelkõige andmete kogumise, Europolile edastamise ja sisestamise õiguspärasuse ning nende õigsuse, ajakohasuse ja säilitamistähtaja kontrollimise eest vastutab:

a)	andmed sisestanud või muul viisil edastanud liikmesriik;

kolmandate isikute poolt Europolile edastatud, sealhulgas eraõiguslike isikute poolt artikli 25 lõike 3 punktide b ja c ning artikli 25 lõike 4 kohaselt edastatud andmete, samuti kolmanda riigi kontaktpunkti (kellega Europol on vastavalt artiklile 23 sõlminud koostöökokkuleppe) kaudu edastatud andmete või Europoli tehtud analüüsi tulemusena saadud andmete puhul Europol.

2. Europolile edastatud, kuid ühte Europoli andmefaili veel lisamata andmed jäävad andmed edastanud poole andmekaitsevastutuse alla. Europol vastutab siiski andmete turvalisuse tagamise eest vastavalt artikli 35 lõikele 2 selles osas, et kuni nende andmete lisamiseni andmefaili on neile võimalik juurdepääsu saada üksnes Europoli volitatud töötajatel selleks, et teha kindlaks, kas Europol saab neid töödelda, või andmed edastanud poole volitatud ametnikel. Kui Europolil on pärast nende hindamist põhjust eeldada, et esitatud andmed on ebatäpsed või aegunud, teavitab ta andmed edastanud poolt.

3. Lisaks sellele vastutab Europol kõikide tema poolt töödeldud andmete eest vastavalt käesoleva otsuse muudele sätetele.

4. Kui Europolil on tõendeid selle kohta, et II peatükis osutatud ühte tema süsteemi sisestatud andmed on faktiliselt ebaõiged või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teavitab ta sellest liikmesriiki või muud vastavat seotud poolt.

5. Europol säilitab andmeid nii, et on võimalik kindlaks teha, milline liikmesriik või kolmas isik on andmed edastanud või kas need on saadud Europoli analüüsi tulemusel.

Artikkel 30

Isiku juurdepääsuõigus

1. Igal isikul on mõistlike ajavahemike järel ja kõikidel käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus saada teavet, kas Europol töötleb teda puudutavaid isikuandmed, õigus saada arusaadaval kujul teavet selliste andmete kohta ja õigus lasta selliseid andmeid kontrollida.

2. Iga isik, kes soovib kasutada oma käesoleva artikli kohast õigust, võib esitada ülemääraste kulutusteta sellekohase taotluse oma valitud liikmesriigis selles liikmesriigis selleks määratud asutusele. See asutus saadab taotluse viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul selle laekumisest arvates Europolile.

3. Europol vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul alates selle laekumisest Europolile vastavalt käesolevale artiklile.

4. Europol konsulteerib asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega enne, kui ta otsustab taotlusele vastata vastavalt lõikele 1. Andmetele juurdepääsu andmise otsuse tingimuseks on Europoli ja selliste andmete edastamisega otseselt seotud liikmesriikide tihe koostöö. Kui liikmesriik on vastu sellele, et Europol vastab taotlusele, teavitab ta oma vastuseisu põhjustest Europoli.

5. Teabe andmisest vastuseks vastavalt lõikele 1 esitatud taotlusele keeldutakse, kui see keeldumine on vajalik selleks, et:

a)	võimaldada Europolil nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

b)	kaitsta liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda või ennetada kuritegevust;

c)	tagada, et ei kahjustataks ühtegi siseriiklikku uurimist;

d)	kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

Erandi kohaldamise hindamisel võetakse arvesse asjaomase isiku huvisid.

6. Kui vastuseks vastavalt lõikele 1 esitatud taotlusele keeldutakse teabe andmisest, teatab Europol asjaomasele isikule, et ta on korraldanud kontrolli, andmata asjaomasele isikule seejuures mingit teavet, mis võiks osutada sellele, kas Europol töötleb teda puudutavaid isikuandmeid.

7. Igal isikul on õigus mõistlike ajavahemike järel taotleda ühiselt järelevalveasutuselt, et see kontrolliks, kas teda puudutavaid isikuandmeid kogutakse, säilitatakse, töödeldakse ja kasutatakse Europolis käesolevas otsuses isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega kooskõlas oleval viisil. Ühine järelevalveasutus teatab asjaomasele isikule, et ta on korraldanud kontrolli, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada sellele, kas Europol töötleb teda puudutavaid isikuandmeid.

Artikkel 31

Andmesubjekti õigus lasta andmeid parandada ja kustutada

1. Igal isikul on õigus paluda Europolil parandada või kustutada teda puudutavad ebaõiged andmed. Kui selle õiguse teostamise käigus või muul viisil ilmneb, et Europolis hoitavad andmed, mille on talle edastanud kolmandad isikud või mis on saadud tema enda analüüside tulemusena, on ebaõiged või et nende sisestamine või säilitamine on vastuolus käesoleva otsusega, parandab või kustutab Europol sellised andmed.

2. Kui ebaõiged või käesoleva otsusega vastuolus olevad andmed on Europolile otse edastanud liikmesriigid, parandavad või kustutavad sellised andmed asjaomased liikmesriigid koostöös Europoliga.

3. Kui ebaõiged andmed on edastatud teiste nõuetekohaste vahendite abil või vead liikmesriikide antud andmetes on põhjustanud vigane edastamine või edastamine vastuolus käesoleva otsusega või kui andmed on ebaõiged seetõttu, et Europol on need ebaõigesti või vastuolus käesoleva otsusega sisestanud, vastu võtnud või neid säilitanud, parandab või kustutab Europol andmed koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud juhtudel teatatakse sellest viivitamata andmeid saanud liikmesriikidele või kolmandatele isikutele. Andmeid saanud liikmesriigid ja kolmandad isikud parandavad või kustutavad samuti need andmed. Kui kustutamine ei ole võimalik, siis andmed blokeeritakse, et hoida ära mis tahes edasine töötlemine.

5. Europol teatab taotluse esitajale põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul kirjalikult, et teda puudutavad andmed on parandatud või kustutatud.

Artikkel 32

Kaebused

1. Oma vastuses kontrollimistaotlusele, andmetele juurdepääsu taotlusele või andmete parandamise või kustutamise taotlusele teatab Europol taotluse esitanud isikule, et kui ta ei ole otsusega rahul, võib ta otsuse edasi kaevata ühisele järelevalveasutusele. Kõnealune isik võib küsimuse ühisele järelevalveasutusele edastada ka siis, kui tema taotlusele ei ole artiklis 30 või 31 sätestatud tähtaegade jooksul vastatud.

2. Kui taotluse esitanud isik kaebab otsuse edasi ühisele järelevalveasutusele, vaatab kõnealune asutus kaebuse läbi.

3. Kui kaebus puudutab artiklis 30 või 31 osutatud otsust, konsulteerib ühine järelevalveasutus selle liikmesriigi järelevalveasutuste või pädeva kohtuasutusega, kust andmed pärinevad, või otseselt seotud liikmesriigiga. Ühine järelevalveasutus võtab tihedas koostöös siseriikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuasutusega vastu otsuse, mis võib hõlmata mis tahes teabe edastamisest keeldumist.

4. Kui kaebus on seotud Europoli poolt Europoli infosüsteemi sisestatud andmetele või analüüsimiseks koostatud tööfailides või mis tahes muus isikuandmete töötlemiseks artikli 10 kohaselt Europoli loodud süsteemis säilitatavatele andmetele juurdepääsuga ning Europoli jätkuvate vastuväidete korral võib ühine järelevalveasutus selliseid vastuväiteid taandada üksnes oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, olles eelnevalt ära kuulanud Europoli ja liikmesriigi või liikmesriigid, nagu on osutatud artikli 30 lõikes 4. Kui sellist häälteenamust ei saavutata, teatab ühine järelevalveasutus taotluse esitanud isikule keeldumisest, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada asjaomase isiku isikuandmete olemasolule.

5. Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Europoli infosüsteemi sisestatud andmete ja analüüsimiseks koostatud tööfailides või mis tahes muus isikuandmete töötlemiseks artikli 10 kohaselt Europoli loodud süsteemis säilitatavate andmete kontrollimisega, tagab ühine järelevalveasutus, et vajalik kontroll on korraldatud nõuetekohaselt tihedas koostöös andmed sisestanud liikmesriigi järelevalveasutusega. Ühine järelevalveasutus teatab taotluse esitanud isikule, et ta on kontrolli korraldanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada kõnealuse isiku isikuandmete olemasolule.

6. Kui kaebus on seotud Europoli poolt Europoli infosüsteemi sisestatud andmete või analüüsimiseks koostatud tööfailides või mis tahes muus isikuandmete töötlemiseks artikli 10 kohaselt Europoli loodud süsteemis säilitatavate andmete kontrollimisega, tagab ühine järelevalveasutus, et Europol on korraldanud vajaliku kontrolli. Ühine järelevalveasutus teatab taotluse esitanud isikule, et ta on kontrolli korraldanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada kõnealuse isiku isikuandmete olemasolule.

Artikkel 33

Siseriiklik järelevalveasutus

1. Iga liikmesriik määrab siseriikliku järelevalveasutuse, kelle ülesandeks on kooskõlas siseriikliku õigusega sõltumatult jälgida isikuandmete sisestamise, nendest väljavõtete tegemise ja isikuandmete asjaomase liikmesriigi kaudu Europolile edastamise lubatavust ning kontrollida, kas selline sisestamine, väljavõtete tegemine või edastamine kahjustab andmesubjekti õigusi. Selleks on siseriiklikul järelevalveasutusel asjaomase siseriiklike menetluste kohaselt siseriikliku üksuse või kontaktametnike ruumides juurdepääs liikmesriigi poolt Europoli infosüsteemi või mis tahes muusse Europoli poolt artikli 10 kohaselt isikuandmete töötlemiseks loodud süsteemi sisestatud andmetele.

Järelevalveülesannete täitmiseks on siseriiklikel järelevalveasutustel juurdepääs oma vastavate Europoli kontaktametnike töökohtadele ja dokumentidele.

Lisaks teostavad siseriiklikud järelevalveasutused asjaomaste siseriiklike menetluste kohaselt järelevalvet siseriiklike üksuste tegevuse ja kontaktametnike tegevuse üle, kui selline tegevus on seotud isikuandmete kaitsega. Samuti teavitavad nad ühist järelevalveasutust mis tahes meetmetest, mida nad Europoli suhtes võtavad.

2. Igal isikul on õigus nõuda siseriiklikult järelevalveasutuselt, et see tagaks teda puudutavate andmete sisestamise või ükskõik millisel kujul Europolile edastamise ja asjaomaste liikmesriikide poolt andmete kasutamise õiguspärasuse.

Seda õigust kasutatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitati.

Artikkel 34

Ühine järelevalveasutus

1. Europoli tegevuse jälgimiseks kooskõlas käesoleva otsusega moodustatakse sõltumatu ühine järelevalveasutus, eesmärgiga tagada, et Europoli valduses olevate andmete säilitamine, töötlemine ja kasutamine ei kahjusta isiku õigusi. Lisaks jälgib ühine järelevalveasutus Europolist pärinevate andmete edastamise lubatavust. Ühine järelevalveasutus koosneb kõige rohkem kahest iga sõltumatu siseriikliku järelevalveasutuse liikmest või esindajast, keda vajaduse korral abistavad asendajad ja kellel on vajalikud oskused ning kelle iga liikmesriik määrab viieks aastaks. Igal delegatsioonil on üks hääl.

Ühine järelevalveasutus valib oma liikmete hulgast esimehe.

Oma ülesandeid täites ei võta ühise järelevalveasutuse liikmed vastu ühegi teise asutuse juhtnööre.

2. Europol abistab ühist järelevalveasutust viimase ülesannete täitmisel. Eelkõige teeb ta sel puhul järgmist:

a)	annab ühise järelevalveasutuse taotletud teavet, võimaldab talle juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja paberkandjatele ning andmefailides säilitatavatele andmetele;

b)	võimaldab ühisele järelevalveasutusele igal ajal vaba juurdepääsu kõikidesse oma ametiruumidesse;

c)	rakendab ühise järelevalveasutuse otsused kaebuste kohta.

3. Ühine järelevalveasutus on pädev uurima Europoli tegevusega seotud rakendamis- ja tõlgendamisküsimusi seoses isikuandmete töötlemise ja kasutamisega, uurima liikmesriikide järelevalveasutuste sõltumatu kontrolli või juurdepääsu saamise õiguse kasutamisega seotud küsimusi ning koostama kooskõlastatud ettepanekuid ühiste lahenduste leidmiseks olemasolevatele probleemidele.

4. Kui ühine järelevalveasutus tuvastab, et isikuandmete säilitamisel, töötlemisel või kasutamisel rikutakse käesoleva otsuse sätteid, esitab ta direktorile vajalikuks peetavad pretensioonid ja palub tal vastata määratud tähtaja jooksul. Direktor hoiab haldusnõukogu kogu menetlusega kursis. Kui ta ei ole rahul direktori poolt taotlusele antud vastusega, edastab ühine järelevalveasutus küsimuse haldusnõukogule.

5. Oma ülesannete täitmiseks ning järjepidevuse parandamisele kaasaaitamiseks andmetöötlus-eeskirjade ja korra kohaldamisel teeb ühine järelevalveasutus vajaduse korral koostööd teiste järelevalveasutustega.

6. Ühine järelevalveasutus koostab korrapäraselt tegevusaruandeid. Sellised aruanded edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Haldusnõukogule antakse võimalus esitada märkusi, mis lisatakse aruannetele.

Ühine järelevalveasutus otsustab, kas avalikustada oma tegevusaruanne või mitte, ja määrab avalikustamise otsuse korral kindlaks selle avalikustamise viisi.

7. Ühine järelevalveasutus võtab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma töökorra ning esitab selle nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

8. Ühine järelevalveasutus moodustab sisekomitee, kus iga liikmesriiki esindab üks kvalifitseeritud liige, kellel on hääleõigus. Komitee ülesandeks on uurida artiklis 32 ettenähtud kaebusi kõikide nõuetekohaste vahendite abil. Kui nad seda taotlevad, siis kuulab komitee ära pooled, keda nende soovi korral võivad abistada nõustajad. Seoses sellega langetatud otsus on kõikide asjaomaste poolte suhtes lõplik.

9. Ühine järelevalveasutus võib moodustada ühe või mitu lõikes 8 osutamata komiteed.

10. Ühise järelevalveasutusega konsulteeritakse teda puudutava Europoli eelarveosa suhtes. Tema arvamus lisatakse kõnealusele eelarveprojektile.

11. Ühist järelevalveasutust abistab sekretariaat, kelle ülesanded nähakse ette töökorras.

Artikkel 35

Andmete turvalisus

1. Europol võtab vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada käesoleva otsuse rakendamine. Meetmeid loetakse vajalikuks siis, kui nendega kaasnev jõupingutus on proportsionaalne kavandatud kaitse saavutamisega.

2. Iga liikmesriik ja Europol rakendavad seoses andmete automaattöötlusega Europolis meetmeid, mis on kavandatud selleks, et:

a)	keelata kõrvaliste isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

b)	hoida ära, et andmekandjaid võiksid lugeda, kopeerida, muuta või eemaldada isikud, kellel puudub selleks luba (andmekandjate kontroll);

c)	hoida ära isikuandmete sisestamine ilma loata ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma loata (säilitamise kontroll);

d)	vältida automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamist andmesidevahendite abil isikute poolt, kellel puudub selleks luba (kasutajate kontroll);

e)	tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisloaga isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida võimaldab nende juurdepääsuluba (juurdepääsu kontroll);

f)	tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib edastada või on edastatud isikuandmeid andmesidevahendite abil (andmeedastuse kontroll);

g)	tagada võimalus tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll);

h)	hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine andmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll);

i)	tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral kohe taastada (taastamine);

j)	tagada, et süsteem toimib veatult, et selle ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse viivitamata (töökindlus) ja et säilitatavaid andmeid ei ole võimalik süsteemi rikete abil moonutada (terviklikkus).

VI PEATÜKK

ORGANISATSIOON

Artikkel 36

Europoli organid

Europoli organid on:

a)	haldusnõukogu;

direktor.

Artikkel 37

Haldusnõukogu

1. Haldusnõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ja ühest komisjoni esindajast. Haldusnõukogu igal liikmel on üks hääl. Haldusnõukogu igal liikmel võib olla asendusliige; täisliikme puudumisel võib hääletusõigust kasutada asendusliige.

2. Haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valivad oma esindajate hulgast need kolm liikmesriiki, kes on ühiselt koostanud nõukogu 18 kuu programmi. Nad on oma ametikohal 18 kuud vastavalt kõnealusele nõukogu programmile. Selle aja jooksul ei tegutse esimees haldusnõukogus enam vastava liikmesriigi esindajana. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

3. Esimees vastutab haldusnõukogu lõikes 9 sätestatud ülesannete tõhusa täitmise eest, tagades, et erilist tähelepanu pööratakse strateegilistele küsimustele ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud Europoli põhiülesannete täitmisele.

4. Esimeest abistab haldusnõukogu sekretariaat. Sekretariaat teeb eelkõige järgmist:

a)	on tihedalt ja pidevalt kaasatud haldusnõukogu töö korraldamisse, koordineerimisse ja selle sidususe tagamisse. Sekretariaat abistab esimeest lahenduste leidmisel viimase vastutusel ja suuniste kohaselt;

b)	osutab haldusnõukogule haldusabi, mida haldusnõukogu vajab oma ülesannete täitmiseks.

5. Direktor osaleb haldusnõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

6. Haldusnõukogu liikmete või asendusliikmete ja direktoriga võivad kaasas käia eksperdid.

7. Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

8. Haldusnõukogu teeb otsuse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

9. Haldusnõukogu:

a)	võtab vastu Europoli strateegia, mis sisaldab kriteeriume, et mõõta, kas seatud eesmärgid on saavutatud;

b)	teostab järelevalvet direktori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

c)	võtab vastu mis tahes otsuseid ja rakendusmeetmeid kooskõlas käesoleva otsusega;

d)	võtab direktori ettepanekul ja pärast komisjonilt nõusoleku taotlemist vastu Europoli töötajate suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad;

võtab vastu finantsmääruse ja nimetab ametisse peaarvepidaja vastavalt komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (13) pärast komisjoniga konsulteerimist;

loob siseauditi üksuse ja nimetab selle töötajad, kes on Europoli töötajaskonna liikmed. Haldusnõukogu võtab vastu täiendavad siseauditi üksust käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad peaksid eelkõige hõlmama üksuse töötajate valimist ja ametist vabastamist, ülesandeid, kohustusi ja volitusi ning nende sõltumatuse tagatisi. Siseauditi üksus annab oma kohustuste täitmisel aru üksnes haldusnõukogule ja tal on juurdepääs kõikidele tema ülesannete täitmiseks vajalikele dokumentidele;

g)	võtab vastu vähemalt kolmest direktori ja asedirektori kandidaadist koosneva nimekirja, mis esitatakse nõukogule;

h)	täidab kõiki muid ülesandeid, mis nõukogu on talle määranud, eelkõige käesoleva otsuse rakendussätetes;

i)	kehtestab oma töökorra, sealhulgas sätted, mis näevad ette sekretariaadi sõltumatuse.

10. Haldusnõukogu võtab igal aastal vastu:

a)	komisjonile esitatava tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti koos ametikohtade loetelu kavaga; ning lõpliku eelarve;

b)	Europoli edasise tegevuse tööprogrammi, võttes arvesse liikmesriikide operatiivvajadusi ning nende mõju Europoli eelarvele ja töötajaskonnale, pärast arvamuse saamist komisjonilt;

c)	Europoli eelmise aasta tegevuse üldaruande, sealhulgas nõukogu seatud prioriteetide osas saavutatud tulemused.

Kõnealused dokumendid esitatakse nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu edastab need teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendile.

11. Nelja aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva ja seejärel iga nelja aasta järel tellib haldusnõukogu käesoleva otsuse rakendamise ja Europoli tegevuse sõltumatu välishindamise.

Haldusnõukogu annab sel eesmärgil välja konkreetsed lähtetingimused.

Hindamisaruanne edastatakse komisjonile Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

12. Haldusnõukogu võib otsustada moodustada töörühmi. Selliste töörühmade loomist ja tegevust reguleerivad eeskirjad sätestatakse haldusnõukogu töökorras.

13. Haldusnõukogu kasutab artikli 39 lõikes 3 sätestatud volitusi seoses direktoriga, ilma et see piiraks artikli 38 lõigete 1 ja 7 kohaldamist.

Artikkel 38

Direktor

1. Europoli juhib direktor, kelle nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ametisse neljaks aastaks haldusnõukogu esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosneva nimekirja alusel. Nõukogu võib direktori tööle hinnangu andnud haldusnõukogu ettepaneku alusel pikendada direktori ametiaega üks kord maksimaalselt neljaks aastaks.

2. Direktorit abistab kolm asedirektorit, kes nimetatakse ametisse neljaks aastaks lõikes 1 sätestatud korras; samad isikud võib nimetada veel üheks ametiajaks. Nende täpsemad ülesanded määrab kindlaks direktor.

3. Haldusnõukogu kehtestab eeskirjad, mis käsitlevad kandidaatide valimist direktori ja asedirektori ametikohale, sealhulgas eeskirjad nende ametiaegade pikendamiseks. Nõukogu kiidab kõnealused eeskirjad enne nende jõustumist kvalifitseeritud häälteenamusega heaks.

4. Direktor vastutab järgmise eest:

a)	Europolile määratud ülesannete täitmine;

b)	igapäevane juhtimine;

c)	artikli 39 lõikes 3 sätestatud volituste kasutamine seoses töötajate ja asedirektoritega, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2 ja 7 kohaldamist;

d)	haldusnõukogu otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning haldusnõukogult saadud ülesannete täitmine;

e)	haldusnõukogu esimehe abistamine haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamisel;

f)	tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti koos ametikohtade loetelu kavaga; ja esialgse tööprogrammi koostamine;

g)	artikli 37 lõike 10 punktis c osutatud aruande koostamine;

h)	Europoli eelarve täitmine;

i)	haldusnõukogu korrapärane teavitamine nõukogu määratletud prioriteetide rakendamise ja Europoli välissuhete asjus;

j)	Europoli eesmärkide saavutamiseks Europoli tehtava töö tõhusaks ja tulemuslikuks järelevalveks ja hindamiseks asjakohase menetluse loomine ja rakendamine koostöös haldusnõukoguga. Direktor annab haldusnõukogule kõnealuse järelevalve tulemuste kohta korrapäraselt aru;

k)	kõigi muude käesolevas otsuses direktorile määratud ülesannete täitmine.

5. Direktor annab oma kohustuste täitmisest aru haldusnõukogule.

6. Direktor on Europoli seaduslik esindaja.

7. Direktori ja asedirektorid võib ametist vabastada nõukogu otsusega, mis võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega pärast haldusnõukogult arvamuse saamist. Haldusnõukogu kehtestab sellistel juhtudel kohaldatavad eeskirjad. Nõukogu kiidab kõnealused eeskirjad enne nende jõustumist kvalifitseeritud häälteenamusega heaks.

Artikkel 39

Töötajad

1. Europoli direktori, asedirektorite ja töötajate suhtes, kes on tööle võetud pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva, kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi vastavalt „personalieeskirjad” ja „teenistustingimused”), mis on kehtestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (14) ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2. Personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamisel käsitatakse Europoli ametina personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 tähenduses.

3. Europol kasutab oma töötajate ja direktori suhtes vastavalt käesoleva otsuse artikli 37 lõikele 13 ja artikli 38 lõike 4 punktile c neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja lepingute sõlmimiseks volitatud ametiisikule teenistustingimustega.

4. Europoli töötajaskond koosneb ajutistest ja/või lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu annab igal aastal oma heakskiidu direktori ettepanekutele tähtajatute töölepingute sõlmimiseks. Haldusnõukogu otsustab, millised ametikohtade loetelus ettenähtud ajutised ametikohad võib täita üksnes töötajatega, kes on tööle võetud liikmesriikide pädevatest asutustest. Kõnealustele ametikohtadele tööle võetud töötajad on vastavalt teenistustingimuste artiklile 2a ajutised töötajad ning nendega saab sõlmida üksnes tähtajalisi lepinguid, mida saab uuendada ühe korra kindlaksmääratud ajavahemikuks.

5. Liikmesriigid võivad saata oma eksperte Europoli teenistusse. Selleks puhuks võtab haldusnõukogu kasutusele vajaliku rakenduskorra.

6. Europol kohaldab oma töötajate isikuandmete töötlemisel määruse (EÜ) nr 45/2001 põhimõtteid.

VII PEATÜKK

KONFIDENTSIAALSUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

Artikkel 40

Konfidentsiaalsus

1. Europol ja liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et kaitsta teavet, mida Europol käesoleva otsuse alusel kogub või mida Europoliga vahetatakse ning mille suhtes kehtib konfidentsiaalsusnõue. Selleks võtab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega vastu asjakohased konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad, mille koostab haldusnõukogu. Kõnealused eeskirjad sisaldavad sätteid juhtumite kohta, mil Europol võib vahetada kolmandate isikutega teavet, mille suhtes kehtib konfidentsiaalsusnõue.

2. Kui Europol kavatseb usaldada isikutele delikaatse ülesande, kohustuvad liikmesriigid direktori taotlusel korraldama oma kodanikele usaldatavuskontrolli oma riigi õigusnormide kohaselt ning üksteist sel eesmärgil vastastikku abistama. Vastavalt siseriiklikele õigusnormidele asjaomane ametiasutus teatab Europolile ainult usaldatavuskontrolli tulemused. Need tulemused on Europolile siduvad.

3. Iga liikmesriik ja Europol võivad andmete töötlemise Europolis usaldada ainult nendele isikutele, kes on saanud eriväljaõppe ja läbinud usaldatavuskontrolli. Haldusnõukogu võtab vastu Europoli töötajate julgeolekukontrolli käsitlevad eeskirjad. Direktor teavitab haldusnõukogu korrapäraselt Europoli töötajate usaldatavuskontrolli olukorrast.

Artikkel 41

Vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustus

1. Haldusnõukogu liikmed, direktor, asedirektorid, Europoli töötajad ja kontaktametnikud hoiduvad igasugusest tegevusest ja arvamusavaldustest, mis võiksid kahjustada Europoli või tema tegevust.

2. Haldusnõukogu liikmed, direktor, asedirektorid, Europoli töötajad ja kontaktametnikud ning kõik teised isikud, kelle puhul kehtib teatav vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustus, ei avalda oma kohustuste täitmisel või tegevuse käigus saadud asjaolusid ja teavet mitte ühelegi kõrvalisele isikule või avalikkusele. See ei kehti asjaolude ja teabe kohta, mis konfidentsiaalsuse seisukohast on täiesti ebaolulised. Vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustus kehtib isegi pärast ametist või töölt lahkumist või pärast tegevuse lõpetamist. Europol teatab esimeses lauses osutatud kohustusest ja hoiatab selle rikkumise korral tulenevate õiguslike tagajärgede eest. Selline teade vormistatakse kirjalikult.

3. Haldusnõukogu liikmed, direktor, asedirektorid, Europoli töötajad ja kontaktametnikud ning teised isikud, kelle kohta kehtib lõikes 2 ettenähtud kohustus, ei anna tunnistusi kohtus või kohtuväliselt ega avalda mingeid asjaolusid või teavet, mis on saanud neile teatavaks oma kohustuste täitmisel või tegevuse käigus, ilma eelnevalt direktorile või direktori enda puhul haldusnõukogule teatamata.

Sõltuvalt olukorrast haldusnõukogu või direktor pöördub kohtuasutuse või mõne muu pädeva asutuse poole, et tagada vajalike meetmete võtmine selle asutuse suhtes kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt.

Niisugusteks meetmeteks võib olla kas tunnistuste andmise korra kohandamine, et tagada teabe konfidentsiaalsus, või kui asjakohane siseriiklik õigus seda lubab, igasugusest andmeedastusest keeldumine, kui see on Europoli või liikmesriigi huvide kaitsmiseks möödapääsmatu.

Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt on õigus keelduda tunnistuste andmisest, peavad lõikes 2 osutatud isikud, kellel palutakse tunnistusi anda, saama selleks luba. Loa annab direktor ja direktori antavate tunnistuste puhul haldusnõukogu. Kui kontaktametnikul palutakse anda tunnistusi teabe kohta, mida ta saab Europolist, antakse kõnealune luba pärast asjaomase kontaktametniku eest vastutavalt liikmesriigilt nõusoleku saamist. Kohustus taotleda tunnistuste andmiseks luba kehtib isegi pärast ametist või töölt lahkumist või pärast ülesannete täitmise lõpetamist.

Kui on olemas võimalus, et tunnistused võivad sisaldada liikmesriigi poolt Europolile edastatud teavet või selgelt mõne liikmesriigiga seotud andmeid, tuleb enne loa andmist saada kõnealuse liikmesriigi seisukoht antavate tunnistuste suhtes.

Tunnistuste andmise loast võib keelduda ainult niivõrd, kui see on vajalik Europoli või liikmesriigi või liikmesriikide kaitset vajavate oluliste huvide kaitsmiseks.

4. Iga liikmesriik käsitab lõigetes 2 ja 3 sätestatud vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist tema riigiteenistus- või ametisaladusi käsitlevate õigusaktidega või salastatud teabe kaitsmist käsitlevate sätetega kehtestatud kohustuste rikkumisena.

Liikmesriik tagab, et asjakohaseid eeskirju ja sätteid kohaldatakse ka tema töötajate suhtes, kes oma töö käigus on seotud Europoliga.

VIII PEATÜKK

EELARVESÄTTED

Artikkel 42

Eelarve

1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, koosnevad Europoli tulud ühenduse toetusest, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarveosa) alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast. Europoli rahastatakse eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppe kohaselt vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (15) sätestatule.

2. Europoli kuludeks on töötajate töötasud, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

3. Direktor koostab Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti koos ametikohtade loetelu kavaga ning edastab need haldusnõukogule. Ametikohtade loetelu kava koosneb alalist või ajutist laadi ametikohtadest ja viitest lähetatud riiklikele ekspertidele ning selles on ära märgitud kõnealusel eelarveaastal Europoli teenistuses olevate isikute arv, palgaaste ja kategooria.

4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5. Haldusnõukogu võtab vastu tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti koos ametikohtade loetelu kavaga, mille juurde kuulub esialgne tööprogramm, ning edastab need iga aasta 31. märtsiks komisjonile. Kui komisjonil on vastuväiteid tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti kohta, teavitab ta haldusnõukogu 30 päeva jooksul pärast selle kättesaamist.

6. Komisjon edastab kalkulatsiooni („eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu ühenduste üldeelarve esialgse projektiga.

7. Kõnealuse kalkulatsiooni alusel kannab komisjon kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 272 Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja kõnealusest eelarvest makstava toetuse summa, ning esitab üldeelarve esialgse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele.

8. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmisel Europoli toetuseks eraldatavad assigneeringud ja ametikohtade loetelu.

9. Haldusnõukogu võtab vastu Europoli eelarve ja ametikohtade loetelu. Need muutuvad lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse nendes vastavaid kohandusi, võttes vastu muudetud eelarve.

10. Mis tahes muudatuste tegemisel eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse lõigetes 5 kuni 9 sätestatud menetlust.

11. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju eelarve rahastamisele, eelkõige projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete rentimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon teatab oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast eelarvepädevale asutusele projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 43

Eelarve täitmine ja kontroll

1. Direktor vastutab Europoli eelarve täitmise eest.

2. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 28. veebruariks edastab Europoli peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (16) artikliga 128.

3. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja Europoli esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129 esitatud tähelepanekud Europoli esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel Europoli lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab Europoli lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks saadab direktor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8. Direktor saadab 30. septembriks kontrollikojale selle tähelepanekute kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse koopia ka haldusnõukogule.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovitust arvesse võttes annab Euroopa Parlament kinnituse Europoli direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

Artikkel 44

Finantsmäärus

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatava finantsmääruse. See ei tohi lahkneda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on Europoli konkreetse tegevuse jaoks vajalik. Määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 lahknevate eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav komisjoni eelnev nõusolek. Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse mis tahes sellistest eranditest.

IX PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 45

Europoli dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad

Haldusnõukogu võtab direktori ettepanekul ja hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva vastu eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu Europoli dokumentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (17) sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.

Artikkel 46

ELi salastatud teave

ELi salastatud teabe käsitlemisel kohaldatakse Europoli suhtes nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (18) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 47

Keeled

1. Europoli suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (19).

2. Haldusnõukogu teeb ühehäälselt otsuse Europoli sisese keelekorralduse kohta.

3. Europoli tööks vajalike tõlgete eest hoolitseb Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus (20).

Artikkel 48

Euroopa Parlamendi teavitamine

Nõukogu eesistuja, haldusnõukogu esimees ja direktor osalevad Euroopa Parlamendi taotlusel parlamendi istungil, et arutada Europoliga seotud küsimusi, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

Artikkel 49

Pettuste vastu võitlemine

Europoli suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (21) sätestatud eeskirju. Haldusnõukogu võtab direktori ettepanekul ja hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva vastu vajalikud rakendusmeetmed, millega võib OLAFi juurdlustest välja jätta operatiivandmed.

Artikkel 50

Peakontorit käsitlev kokkulepe

Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Europolile peakorteri asukohariigis antavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Europoli peakorteri asukohariigis direktori, haldusnõukogu liikmete, asedirektorite, Europoli töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Europoli ja Madalmaade Kuningriigi vahelises peakorterit käsitlevas kokkuleppes, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.

Artikkel 51

Privileegid ja immuniteedid

1. Direktori ja asedirektorite ning Europoli töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli ja määrust, mis võetakse vastu Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 16 alusel.

2. Europoli suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

3. Madalmaade Kuningriik ja teised liikmesriigid lepivad kokku, et teistest liikmesriikidest lähetatud kontaktametnikel ja nende perekonnaliikmetel on sellised privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks Europolis.

Artikkel 52

Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

1. Iga liikmesriik vastutab siseriikliku õiguse kohaselt kõikide üksikisikule põhjustatud kahjude eest, mis tulenevad õiguslikest või faktivigadest Europoli säilitatavates või töödeldavates andmetes. Ainult selle liikmesriigi suhtes, kus leidis aset kahju tekitanud juhtum, võib kahjukannataja pöörduda hüvitise nõudega asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt pädevasse kohtusse. Liikmesriik ei või ennast kaitsta sellega, et teine liikmesriik või Europol on edastanud ebaõigeid andmeid, et vabaneda siseriikliku õiguse kohasest vastutusest kahju kannatanud isiku ees.

2. Kui lõikes 1 osutatud õiguslikud või faktivead tekivad andmete vigasest edastamisest või käesolevas otsuses sätestatud kohustuste täitmata jätmisest ühe või mitme liikmesriigi poolt või seetõttu, et Europol on andmeid omavoliliselt või ebaõigesti salvestanud või töödelnud, on Europol või teised liikmesriigid nõude korral kohustatud tagasi maksma lõike 1 kohaselt hüvitisena makstavad summad, välja arvatud juhul, kui andmeid kasutas käesolevat otsust rikkudes see liikmesriik, kelle territooriumil kahju põhjustati.

3. Kõik vaidlused liikmesriigi, kes maksis hüvitise vastavalt lõikele 1, ja Europoli või teise liikmesriigi vahel tagasi maksmise põhimõtte või summa üle esitatakse haldusnõukogule, kes lahendab vaidluse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 53

Muu vastutus

1. Europoli lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldav õigus.

2. Lepinguvälise vastutuse korral on Europol kohustatud sõltumatult artiklis 52 nimetatud vastutusest heastama kogu kahju, mille on põhjustanud tema organite või töötajate viga oma kohustuste täitmisel, kuivõrd selle võib nende süüks arvata; see ei välista liikmesriikide õiguse kohaste muude kahjuhüvitamisnõuete esitamist.

3. Kahju kannatanud isikul on õigus nõuda, et Europol loobuks mis tahes hagidest või tühistaks need.

4. Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Europoli vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks, viidates nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (22).

Artikkel 54

Vastutus seoses Europoli osalemisega ühistes uurimisrühmades

1. Liikmesriik, kelle territooriumil artikli 6 kohaselt tegutsevad Europoli töötajad põhjustasid abistamise käigus kahju, hüvitab selle kahju tingimuste kohaselt, mida kohaldatakse tema enda ametnike põhjustatud kahju suhtes.

2. Kui asjaomane liikmesriik ei ole teisiti kokku leppinud, maksab Europol tagasi täielikult kõik summad, mis kõnealune liikmesriik on maksnud ohvritele või nende õigusjärglastele lõikes 1 osutatud kahju eest. Mis tahes vaidlused kõnealuse liikmesriigi ja Europoli vahel tagasi maksmise põhimõtte või summa üle esitatakse haldusnõukogule, kes lahendab vaidluse.

X PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 55

Üldine õigusjärglus

1. Käesolev otsus ei mõjuta Europoli konventsioonis sätestatud Europoli poolt enne käesoleva otsuse kohaldamist sõlmitud kokkulepete õiguslikku jõudu.

2. Lõiget 1 kohaldatakse eelkõige Europoli konventsiooni artikli 37 alusel sõlmitud peakorterit käsitleva lepingu ning Europoli konventsiooni artikli 41 lõike 2 alusel Madalmaade Kuningriigi ja teiste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingute ning kõigi rahvusvaheliste kokkulepete, sealhulgas nende teabevahetust käsitlevate sätete suhtes, ning Europoli konventsioonis sätestatud Europoli sõlmitud lepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema poolt omandatud varade suhtes.

Artikkel 56

Direktor ja asedirektorid

1. Europoli konventsiooni artikli 29 alusel ametisse nimetatud direktor ja asedirektorid täidavad oma ametiaja lõpuni direktori ja asedirektorite ülesandeid käesoleva otsuse artikli 38 tähenduses. Juhul kui nende ametiaeg lõpeb ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva või varem, pikendatakse nende ametiaega automaatselt ühe aastani pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva.

2. Kui direktor või üks või mitu asedirektorit ei ole nõus või ei saa tegutseda kooskõlas lõikega 1, määrab haldusnõukogu vastavalt vajadusele maksimaalselt kaheksateistkümneks kuuks ajutise direktori või ajutise(d) asedirektori(d) kuni artikli 38 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud ametissenimetamiseni.

Artikkel 57

Töötajad

1. Erandina artiklist 39 kehtivad kõik Europoli konventsiooni alusel Europoli poolt sõlmitud ja käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeval kehtivad töölepingud neis sätestatud tähtajani ja neid ei saa pärast käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva Europoli personalieeskirjade (23) alusel enam pikendada.

2. Kõigile lõikes 1 osutatud lepingutega seotud töötajatele pakutakse võimalust sõlmida ajutiste töötajate lepingud vastavalt teenistustingimuste artikli 2 punktile a ja ametikohtade loetelus sätestatud palgaastmetele või lepinguliste töötajate lepingud vastavalt teenistustingimuste artiklile 3a.

Selleks viib lepingute sõlmimiseks volitatud asutus pärast käesoleva otsuse jõustumist ja kahe aasta jooksul alates selle kohaldamise kuupäevast läbi sisemise valikuprotsessi, mis piirdub töötajatega, kellel on käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeval Europoliga kehtiv leping, et kontrollida tööle võetavate isikute võimekust, tulemuslikkust ja eetilisust.

Sõltuvalt sooritatavate ülesannete laadist ja tasemest pakutakse edukatele kandidaatidele kas ajutise töötaja lepingut või lepingulise töötaja lepingut ajavahemikuks vähemalt enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva sõlmitud lepingu tähtaja lõpuni.

3. Kui Europol on enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva sõlminud teise tähtajalise lepingu ning töötaja on võtnud vastu ajutise töötaja lepingu või lepingulise töötaja lepingu lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud tingimustel, saab lepingut hiljem pikendada ainult määramata ajaks kooskõlas artikli 39 lõikega 4.

4. Kui Europol on enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva sõlminud tähtajatu lepingu ning töötaja on võtnud vastu ajutise töötaja lepingu või lepingulise töötaja lepingu lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud tingimustel, sõlmitakse see leping määramata ajaks kooskõlas teenistustingimuste artikli 8 lõikega 1 ja artikli 85 lõikega 1.

5. Töötajate suhtes, kes ei ole tööle võetud kooskõlas lõikega 2, kohaldatakse jätkuvalt Europoli personalieeskirju ja muid asjakohaseid õigusakte. Erandina Europoli personalieeskirjade 5. peatükist kohaldatakse Europoli töötajate suhtes töötasu iga-aastase kohandamise protsendimäära, mille otsustab nõukogu vastavalt personalieeskirjade artiklile 65.

Artikkel 58

Eelarve

1. Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 5 alusel heakskiidetud eelarvete täitmise aruande kinnitamismenetlus toimub vastavalt Europoli konventsiooni artikli 36 lõikele 5 ja Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 9 alusel vastu võetud finantsmäärusele.

2. Lõikes 1 nimetatud eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse läbiviimisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse läbiviimise eesmärgil käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale eelneva aasta raamatupidamisaruannete osas jätkab tegevust Europoli konventsiooni artikli 36 alusel loodud ühine auditikomitee. Europoli konventsiooni kohaldatakse selle eesmärgi täitmiseks vajalikus ulatuses,

b)	käesoleva otsuse artiklis 36 osutatud haldusnõukogu võib teha otsuse Europoli konventsiooni alusel finantskontrolöri ja finantskomitee poolt varem täidetud ülesannete asendamise kohta.

3. Kõik Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 9 alusel vastu võetud finantsmääruse kohaselt enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva Europoli poolt võetud kohustustest tulenevad kulud, mis ei ole selleks ajaks veel tasutud, kaetakse käesoleva artikli lõikes 4 kirjeldatud viisil.

4. Enne 12 kuu möödumist käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast kehtestab haldusnõukogu summa, mis katab lõikes 3 osutatud kulud. Vastav summa, mida rahastatakse Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 5 alusel kinnitatud eelarvete akumuleerunud tulemist, kantakse selle kulu katmiseks mõeldud sihtotstarbelise tuluna esimesse käesoleva otsuse kohaselt kehtestatud eelarvesse.

Kui tulemist ei piisa lõikes 3 osutatud kulude katmiseks, tagavad liikmesriigid Europoli konventsiooni alusel vajaliku rahastamise.

5. Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 5 alusel kinnitatud eelarvete ülejääkide järelejäänud osa makstakse liikmesriikidele tagasi. Summa, mis tuleb tasuda igale liikmesriigile, arvutatakse vastavalt liikmesriikide aastamaksetele Europoli eelarvetesse, mis on kehtestatud Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 2 alusel.

Makse sooritatakse kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud kulu katva summa kindlaksmääramist ja Europoli konventsiooni artikli 35 lõikel 5 põhineva eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse lõpuleviimist.

Artikkel 59

Enne kohaldamist ettevalmistatavad ja vastuvõetavad meetmed

1. Europoli konventsiooni alusel moodustatud haldusnõukogu ja kõnealuse konventsiooni alusel ametisse nimetatud direktor ning Europoli konventsiooni alusel moodustatud ühine järelevalveasutus valmistavad ette allpool loetletud dokumentide vastuvõtmise:

a)	artikli 9 lõikes 5 osutatud kontaktametnikke käsitlevad õigused ja kohustused;

b)	artikli 14 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud analüüsimiseks koostatud tööfaile käsitlevad eeskirjad;

c)	artikli 26 lõike 1 punktis b osutatud Europoli suhetega seotud eeskirjad;

d)	artikli 37 lõike 9 punktis d osutatud Europoli töötajate suhtes kohaldatavad rakenduseeskirjad;

e)	artikli 38 lõigetes 3 ja 7 osutatud direktori ja asedirektorite valikut ja ametist vabastamist käsitlevad eeskirjad;

f)	artikli 40 lõikes 1 osutatud konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad;

g)	artiklis 44 osutatud finantsmäärus;

h)	mis tahes muud käesoleva otsuse kohaldamise ettevalmistamiseks vajalikud instrumendid.

2. Lõike 1 punktides a, d, e, g ja h osutatud meetmete vastuvõtmiseks peab haldusnõukogu koosseis vastama artikli 37 lõikes 1 sätestatule. Haldusnõukogu võtab kõnealused meetmed vastu käesoleva artikli lõike 1 punktides a, d, e ja g sätestatud korras.

Nõukogu võtab lõike 1 punktides b, c ja f osutatud meetmed vastu lõike 1 punktides b, c ja f sätestatud korras.

Artikkel 60

Enne kohaldamist vastuvõetavad finantsmeetmed ja otsused

1. Haldusnõukogu võtab artikli 37 lõikes 1 sätestatud koosseisus vastu kõik uue finantsraamistiku kohaldamiseks vajalikud finantsmeetmed ja otsused.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed ja otsused võetakse vastu kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 ning need sisaldavad muu hulgas järgmist:

a)	artiklis 42 osutatud meetmete ja otsuste vastuvõtmine seoses käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgneva esimese eelarveaastaga;

b)	artikli 37 lõike 9 punktis e ettenähtud peaarvepidaja ametisse nimetamine käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgnevale esimesele eelarveaastale eelneva aasta 15. novembriks;

c)	artikli 37 lõike 9 punktis f ettenähtud siseauditi üksuse loomine.

3. Käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgneva esimese eelarveaasta toimingud kiidab heaks Europoli konventsiooni artikli 29 alusel ametisse nimetatud direktor alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgnevale esimesele eelarveaastale eelneva aasta 15. novembrist. Alates sellest kuupäevast on direktoril samuti õigus eelarvevahendite käsutaja ülesanded delegeerida. Eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmisel järgitakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 nõudeid.

4. Käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgneva esimese eelarveaasta toimingute eelkontrolli viib läbi Europoli konventsiooni artikli 27 lõike 3 alusel ametisse nimetatud finantskontrolör käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgnevale esimesele eelarveaastale eelneva aasta 15. novembrist kuni 31. detsembrini. Finantskontrolör täidab oma ülesandeid kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002.

5. Osa üleminekukuludest, mis tulenevad Europolile uue finantsraamistiku ettevalmistamisest enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgneva esimese eelarveaasta algust, kantakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Nende kulude finantseerimine võib toimuda ühenduse toetuse vormis.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 61

Ülevõtmine

Liikmesriigid tagavad oma õigusaktide vastavuse käesoleva otsusega käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevaks.

Artikkel 62

Asendamine

Käesolev otsus asendab Europoli konventsiooni ning Europoli, selle organite liikmete ning Europoli asedirektorite ja töötajate privileege ja immuniteete käsitleva protokolli alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 63

Kehtetuks tunnistamine

Kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti, tunnistatakse kõik Europoli konventsiooni rakendusmeetmed kehtetuks alates käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 64

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010 või artikli 51 lõikes 1 osutatud määruse kohaldamise kuupäevast, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem.

Artikli 57 lõike 2 teist lõiku ning artikleid 59, 60 ja 61 kohaldatakse alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

Luxembourg, 6. aprill 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

J. POSPÍŠIL

(1) 17. jaanuari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.

(3) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(4) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(5) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(6) ELT L 185, 16.7.2005, lk 35.

(7) EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1.

(8) EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3.

(9) EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2.

(10) Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20).

(11) Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(14) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(15) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(16) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(17) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(18) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(19) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58.

(20) Nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

(21) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(22) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(23) Nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akt, mis sätestab Europoli töötajaile kohaldatavad personalieeskirjad (EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23).

LISA

Nimekiri muudest rasketest kuriteovormidest, millega Europol on pädev tegelema vastavalt artikli 4 lõikele 1:

—	ebaseaduslik uimastikaubandus,

—

rahapesu,

—	tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus,

—	immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine,

—	inimkaubandus,

—	mootorsõidukitega seotud kuritegevus,

—	tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine,

—	ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

—	inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

—	rassism ja ksenofoobia,

—	organiseeritud rööv,

—	ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, kaasa arvatud antiikesemed ja kunstiteosed,

—

kelmus,

—	väljapressimine ja raha väljapressimine,

—	toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

—	haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

—	raha või väärtpaberi võltsimine,

—	arvutikuriteod,

—	korruptsioon,

—	ebaseaduslik relva-, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

—	ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega,

—	ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega,

—	keskkonna vastu suunatud kuriteod,

—	hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine.

Artikli 4 lõikes 1 loetletud kuriteovorme määratletakse käesoleva otsuse kohaldamisel järgmiselt:

a) „tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus”– Viinis ja New Yorgis 3. märtsil 1980. aastal allkirjastatud tuumamaterjali füüsilise kaitsmise konventsiooni artikli 7 lõikes 1 loetletud kuriteod, mis on seotud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 197 ja nõukogu 13. mail 1996. aasta direktiivis 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) (1) määratletud tuumamaterjalide ja/või radioaktiivsete ainetega;

b) „immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine”– liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade ja tingimustega vastuolus olevad toimingud, mis on majandusliku kasu eesmärgil kavandatud hõlbustamaks liikmesriikide territooriumile sisenemist, seal elamist või töötamist;

c) „inimkaubandus”– isikute värbamine, transportimine, üleviimine, majutamine või vastuvõtmine ähvarduse või vägivalla või muude sunnimeetodite kasutamise, inimröövi, pettuse, võimu kuritarvitamise või kaitsetu seisundi ärakasutamise või teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitiste andmise või võtmise abil. Ekspluateerimine hõlmab vähemalt isiku prostituudina kasutamist või muul viisil seksuaalselt ärakasutamist, lapsporno materjalide tootmist, müüki ja levitamist, sunniviisilist tööd või pealesunnitud teenuseid, orjust või orjuse või sunnitööga samalaadseid tingimusi või organite eemaldamist;

d) „mootorsõidukitega seotud kuritegevus”– mootorsõidukite, veoautode, poolhaagiste, veoautode või poolhaagiste koormate, busside, mootorrataste, haagissuvilate, põllumajandus- ja töösõidukite ning kõnealuste sõidukite varuosade vargus või ärandamine ning kõnealuste esemete vastuvõtmine ja varjamine;

e) „rahapesu”– Strasbourg’is 8. novembril 1990. aastal allkirjastatud Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni artikli 6 lõigetes 1 kuni 3 loetletud kuriteod;

f) „ebaseaduslik uimastikaubandus”– narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO 20. detsembri 1988. aasta konventsiooni artikli 3 lõikes 1 ja selle konventsiooni muutmis- või asendussätetes loetletud kuriteod.

Artiklis 4 ja käesolevas lisas nimetatud kuritegusid hindavad liikmesriikide pädevad asutused vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kuhu nad kuuluvad.

(1) EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.