ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 169 ja artikli 172 teist lõiget,

1. Seitsmenda raamprogrammi rakendamise raames annab ühendus rahalist toetust Eurostarsi ühisprogrammile, mille on ühiselt algatanud Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik (osalevad liikmesriigid) ning Iisrael, Island, Norra, Šveits ja Türgi (teised osalevad riigid).

2. Ühendus maksab vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele seitsmenda raamprogrammi kestel rahalist toetust, mille summa moodustab maksimaalselt ühe kolmandiku osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide panusest ega ületa 100 miljonit eurot.

3. Ühenduse rahaline toetus makstakse Euroopa Liidu üldeelarve assigneeringust, mis on määratud „VKEde huvides läbiviidavate teadusuuringute” osale eriprogrammis „Võimekus”.

Eurostarsi ühisprogrammi rakendamiseks antakse rahalist toetust osalejatele Eurostarsi projektides, mis valitakse vastavalt II lisale välja tsentraalselt ja projektikonkursside tulemusel ning toetust antakse kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Rahalist toetust antakse teaduslike saavutuste ja, arvestades VKEde sihtrühma erilist iseloomu, Euroopa tasandil avalduva sotsiaalmajandusliku mõju ja programmi üldiste eesmärkide asjakohasuse alusel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ning samas lisas sätestatud korras.

Ühenduse rahalise toetuse maksmise kord ning rahalisi kohustusi ja intellektuaalomandi õigusi käsitlevad eeskirjad, samuti üksikasjalikud sätted rahalise toetuse andmiseks spetsiaalselt rakendusstruktuurilt kolmandatele isikutele, kehtestatakse üldise kokkuleppega, mille sõlmivad ühenduse nimel komisjon ja spetsiaalne rakendusstruktuur, ning iga-aastaste rahastamislepingutega.

Vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõikele 2 käsitatakse ühenduse poolt Eurostarsi ühisprogrammile eraldatud rahaliselt toetuselt saadavat intressi sihtotstarbelise tuluna. Käesoleva otsuse artiklis 1 nimetatud ühenduse maksimaalset toetust võib komisjon vastavalt suurendada.

Kui Eurostarsi ühisprogrammi ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid ei anna oma toetust Eurostarsi ühisprogrammi rahastamisse, teevad seda osaliselt või hilinemisega, võib ühendus vähendada oma rahalist toetust, selle andmise peatada või lõpetada kooskõlas Eurostarsi ühisprogrammi tegeliku rakendamisega ning osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide määratud avaliku sektori vahendite summaga Eurostarsi ühisprogrammi rakendamiseks tingimustel, mis sätestatakse komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas kokkuleppes.

Eurostarsi ühisprogrammi rakendamisel võtavad osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid vajalikud õigus- ja haldusnormid või muud meetmed ühenduse finantshuvide kaitseks. Eelkõige võtavad osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid vajalikud meetmed kõigi ühendusele võlgnetavate summade tagasinõudmise tagamiseks vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile c ja rakenduseeskirjade artikli 38 lõikele 2.

Komisjon ja kontrollikoda võivad oma ametnike või agentide kaudu teha kõik kontrollimised ja inspekteerimised, mis on vajalikud ühenduse rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning ühenduse rahaliste huvide kaitseks mis tahes pettuse või eeskirjade rikkumise eest. Selleks teevad osalevad liikmesriigid, teised osalevad riigid ja spetsiaalne rakendusstruktuur kõik asjakohased dokumendid õigeaegselt komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks.

Komisjon edastab kogu asjakohase teabe Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Osalevaid liikmesriike ja teisi osalevaid riike kutsutakse spetsiaalse rakendusstruktuuri kaudu esitama komisjonile kogu täiendavat teavet, mida Euroopa Parlament, nõukogu ja kontrollikoda vajavad spetsiaalse rakendusstruktuuri finantsjuhtimise kohta.

Iga liikmesriik võib Eurostarsi ühisprogrammiga liituda vastavalt artikli 2 punktides e kuni h sätestatud tingimustele.

Iga kolmas riik võib Eurostarsi ühisprogrammiga liituda vastavalt artikli 2 punktides e kuni h sätestatud tingimustele ning juhul kui selline osalus on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga ja tingimusel, et sellega nõustuvad nii komisjon kui ka osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid.

Ühendus võib käesolevas otsuses sätestatud eeskirjade ning kõigi rakenduseeskirjade ja korralduste alusel kokku leppida ühenduse rahalise toetuse tingimused, mis käsitlevad iga seitsmenda raamprogrammiga seotud riigi või, kui see on Eurostarsi ühisprogrammi rakendamiseks vajalik, mis tahes muu riigi Eurostarsi ühisprogrammis osalemist.

1. Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt asutamislepingu artiklile 173 esitatav seitsmenda raamprogrammi aastaaruanne sisaldab Eurostarsi ühisprogrammi tegevuse kokkuvõtet, mis põhineb spetsiaalse rakendusstruktuuri poolt komisjonile esitataval aastaaruandel.

2. Komisjon korraldab Eurostarsi ühisprogrammi vahehindamise kaks aastat pärast Eurostarsi ühisprogrammi algust ning hindamises käsitletakse I lisas sätestatud eesmärkide saavutamist. Kõnealune hindamine hõlmab ka soovitusi sobivaimate viiside kohta teadusliku, juhtimisalase ja rahalise integratsiooni edasiseks suurendamiseks ning hindab eelkõige teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde võimekust Eurostarsi ühisprogrammile juurdepääsul ning selle rakendamise kvaliteeti ja tõhusust. Komisjon edastab hindamise tulemused oma märkustega ning vajaduse korral ettepanekutega käesoleva otsuse muutmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Eurostarsi ühisprogrammi lõpus korraldab komisjon programmi lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(2) Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus.

I LISA

EUROSTARSI ÜHISPROGRAMMI EESMÄRKIDE JA TEGEVUSE KIRJELDUS

I. Eesmärgid

Käesoleva, Eureka liikmesriikide esitatud algatuse eesmärk on luua Eurostarsi ühisprogramm teadus- ja arendustegevuses osalevatele VKEdele. Need VKEd on teadmistemahukad, tehnoloogial/innovatsioonil põhinevad äriühingud, millel on innovatsiooniprotsessis põhiroll. Neid iseloomustab tugev orienteeritus kliendile või turule eesmärgiga saavutada kindel rahvusvaheline positsioon ülimalt innovatiivsete, turule suunatud projektide juhtimise teel. Oma teadus- ja arendustegevuse suutlikkusele toetudes on nad suutelised välja töötama selgelt innovatiivse või tehnoloogilise eelisega tooteid, protsesse või teenuseid. Äriühingud võivad erineda suuruse ja tegevuse ulatuse poolest, nad võivad olla näiteks tipptasemel rakendusliku teadus- ja arendustööga tegelevad väljakujunenud ettevõtted või suure potentsiaaliga algajad. Teadus- ja arendustegevus on nende ettevõttestrateegia ja äriplaani põhielement. Need äriühingud peaksid komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) (1) tähenduses olema VKEd, kelle tegevusest peaks olulise osa moodustama teadus- ja arendustegevus. Kõnealuse tegevuse üksikasjalikud künnised täpsustatakse kooskõlas II lisaga.

Eurostarsi ühisprogrammi eesmärk on toetada selliseid teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid:

1.	luues neile kergesti juurdepääsetava ja püsiva Euroopa teadus- ja arendustegevuse toetusmehhanismi;

2.	julgustades neid algatama uusi majanduslikke meetmeid, mis põhineksid teadus- ja arendustegevuse tulemustel, ning tooma turule uusi tooteid, protsesse ja teenuseid kiiremini, kui see oleks muidu võimalik;

3.	edendades nende tehnoloogilist ja ärilist arengut ning rahvusvahelistumist.

Eurostarsi ühisprogramm täiendab olemasolevaid siseriiklikke ja Euroopa programme, mille eesmärgiks on teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde toetamine innovatsiooniprotsessis.

See soodustab Euroopa konkurentsivõimet, innovatsiooni, tööhõivet, majandusmuutusi, säästvat arengut ja keskkonnakaitset ning aitab saavutada Lissaboni ja Barcelona eesmärke. See toetab alt üles lähenemisviisiga teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde juhitud rahvusvaheliste konsortsiumide tehtavaid teadusuuringuid, arendus- ja tutvustamistegevust ning teeb vajadusel koostööd teadusorganisatsioonidega ja/või suurte ettevõtjatega.

Eurostarsi ühisprogrammi eesmärk on asjakohaste riigisiseste teadus- ja innovatsiooniprogrammide järgimine ja sünkroniseerimine, et rajada ühisprogramm, mida iseloomustaks teaduslik, juhtimisalane ja rahaline integratsioon ja mis oleks oluline panus Euroopa teadusruumi elluviimisel. Teaduslik integratsioon saavutatakse Eurostarsi ühisprogrammi raames tegevuste ühise määratluse ja rakendamise kaudu. Juhtimisalase integratsiooni saavutamiseks kasutatakse Eureka sekretariaati spetsiaalse rakendusstruktuurina. Selle ülesanne on Eurostarsi ühisprogrammi juhtimine ja programmi täideviimise jälgimine, nagu on täpsustatud II lisas. Rahaline integratsioon tähendab seda, et osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid aitavad Eurostarsi ühisprogrammi rahastada, olles eelkõige kohustunud Eurostarsi ühisprogrammile eraldatud riiklikest eelarvetest rahastama valitud Eurostarsi projektides osalejaid.

Pikemas perspektiivis peaks see algatus püüdma arendada tugevamaid teadusliku, juhtimisalase ja rahalise integratsiooni vorme. Osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid peaksid sellist integratsiooni jätkuvalt tugevdama ja kõrvaldama olemasolevad riiklikud õiguslikud ja halduslikud piirangud rahvusvahelisele koostööle kui algatuse osale.

II. Tegevus

Eurostarsi ühisprogrammi põhitegevus on teadus- ja arendustegevus, mida juhib üks või mitu osalevates liikmesriikides või teistes osalevates riikides tegutsevat teadus- ja arendustegevuses osalevat VKEd. Programmis võivad osaleda ka teadusorganisatsioonid, ülikoolid, teised VKEd ja suured äriühingud. Teadus- ja arendustegevust võib läbi viia kogu teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning

1.	seda rakendatakse mitmepoolsete riikidevaheliste projektide kaudu, kuhu on kaasatud osalejaid vähemalt kahest erinevast osalevast liikmesriigist ja teistest osalevatest riikidest ning mis on suunatud teadus-, tehnoloogilisele arendus-, tutvustamis-, koolitus- ja levitamistegevusele;

seda viib (viivad) ellu peamiselt teadus- ja arendustegevuses osalev(ad) VKE(d). Iga väljavalitud Eurostarsi projekti puhul peaksid teadus- ja arendustegevuses osalevad VKEd rahastama ühiselt suurema osa kõigi osalejate teadus- ja arendustegevusega seotud kogukuludest. Väikesemahulised allhanked võivad olla lubatud, kui see on projekti elluviimiseks vajalik;

3.	see on suunatud turule orienteeritud teadus- ja arendustegevusele ning peaks olema lühikese kuni keskpika kestusega ja tegelema keerulise teadus- ja arendustegevusega; VKE(d) peaks(id) näitama suutlikkust kasutada projektitulemusi realistliku aja jooksul;

4.	seda juhib ja kooskõlastab osalev teadus- ja arendustegevusega tegelev VKE, nn „juhtiv VKE”.

Lisaks toetatakse piiratud määral vahendus-, programmiedendus- ja võrkude rajamisega seotud tegevust, et edendada Eurostarsi ühisprogrammi ja võimendada selle mõju. Selline tegevus hõlmab seminaride korraldamist ja kontaktide loomist muude sidusrühmadega, nagu näiteks investorid ja teadmiste haldamise pakkujad.

III. Programmi elluviimise eeldatavad tulemused

Eurostarsi ühisprogrammi peamiseks tulemuseks on uus ühine Euroopa teadus- ja arendusprogramm teadus- ja arendustegevuses osalevatele VKEdele, mis toimib alt üles, põhineb EUREKAl ning mida rahastavad ühiselt riigisisesed teadus- ja arendusprogrammid ja ühendus.

Spetsiaalne rakendusstruktuur esitab aastaaruande, mis annab üksikasjaliku ülevaate programmi rakendamise kohta (hindamis- ja valikuprotsess, statistilised andmed hindajate rühma koosseisu kohta, rahastamiseks esitatud ja välja valitud projektide arv, ühenduse vahendite kasutamine, riikide vahendite jaotamine, osalejate tüüp, riikide statistilised andmed, vahendussündmused ja levitustegevus jne) ning edaspidise integreerimise suunas tehtud edusammude kohta. Spetsiaalne rakendusstruktuur korraldab Eurostarsi ühisprogrammi lõpus programmi mõju järelhindamise.

IV. Programmi rakendamine

Eurostarsi ühisprogrammi haldab spetsiaalne rakendusstruktuur. Taotlejad esitavad ettepanekud tsentraalselt spetsiaalsele rakendusstruktuurile (ühtne andmesisestusportaal) pärast iga-aastast tsentraalset ja ühist, mitme lõpptähtajaga konkursikutset. Projektiettepanekute hindamine ja väljavalimine toimub tsentraalselt läbipaistvate ja ühiste toetuse saamise tingimuste ja hindamiskriteeriumide alusel kahes osas. Esiteks hindavad ettepanekuid vähemalt kaks sõltumatut eksperti, kes vaatavad läbi ettepaneku tehnilised ja turuga seonduvad aspektid. Need eksperdid võivad tegutseda eemalt. Teiseks koostab sõltumatutest ekspertidest koosnev rahvusvaheline hindamiskomisjon ettepanekute pingerea. Tsentraalsel tasandil heaks kiidetud pingerida on ühenduse toetusest ja riiklikest eelarvetest Eurostarsi projektidele eraldatud vahendite jaotamisel siduv. Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab projektide järelevalve eest ja kogu projektitsükli juhtimiseks kehtestatakse ühine menetluskord. Spetsiaalne rakendusstruktuur võtab asjakohaseid meetmeid, et ergutada ühenduse toetuse tunnustamist Eurostarsi ühisprogrammile nii programmis kui ka üksikutes projektides. See peaks edendama niisuguse toetuse asjakohast nähtavust ühenduse logo kasutamise kaudu kõikides Eurostarsi ühisprogrammi käsitlevates väljaannetes, sealhulgas trüki- ja elektroonilistes väljaannetes. Valitud Eurostarsi projektides osalejaid haldavad nende vastavad riiklikud programmid.

V. Rahastamismehhanism

Eurostarsi ühisprogrammi rahastavad ühiselt osalevad liikmesriigid, teised osalevad riigid ja ühendus. Osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid määravad kindlaks mitmeaastase rahastamiskava Eurostarsi ühisprogrammis osalemiseks ja aitavad rahastada programmi tegevust. Riiklikud toetused võivad tulla olemasolevatelt või vastloodud riiklikelt programmidelt, kui need vastavad Eurostarsi alt-üles-iseloomule. Iga osalev liikmesriik või teine osalev riik võib programmi jooksul mis tahes ajal suurendada riiklikust eelarvest Eurostarsi ühisprogrammile eraldatud toetust.

Rahastamine programmi tasandil

Ühenduse toetus Eurostarsi ühisprogrammile, mida haldab spetsiaalne rakendusstruktuur, arvutatakse välja nii, et see moodustab maksimaalselt ühe kolmandiku osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide tegelikust rahalisest toetusest ja ei ületa 100 miljonit eurot.

Spetsiaalne rakendusstruktuur kasutab kuni 4,5 % ühenduse rahalisest toetusest Eurostarsi ühisprogrammi üldiste tegevuskulude katmiseks.

Spetsiaalne rakendusstruktuur kannab väljavalitud Eurostarsi projektidele antava ühenduse rahalise toetuse osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide määratud riiklikele rahastamisasutustele riiklike rahastamisasutuste ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahelise lepingu alusel. Riiklikud rahastamisasutused rahastavad riigisiseseid osalejaid, kelle ettepanekud on välja valitud tsentraalselt ning lisaks suunavad nad ühenduse rahalist toetust spetsiaalselt rakendusstruktuurilt.

Eurostarsi projektide rahastamine

Väljavalitud Eurostarsi projektidele ühenduse toetusest ja riiklikest eelarvetest eraldatud toetuse eraldamine toimub pingerea alusel. Neis projektides osalejatele makstav rahaline toetus arvutatakse välja osalevate riikide riigisiseste programmide rahastamiseeskirjade põhjal.

Laenude puhul kehtib toetuse brutoekvivalendi arvutamisel tavapärane arvutusviis, kusjuures arvesse võetakse intressitoetuse intensiivsust ja vastava riigisisese programmi keskmist ebaõnnestumiste määra.

VI. Intellektuaalomandiõiguste alased kokkulepped

Spetsiaalne rakendusstruktuur võtab vastu Eurostarsi ühisprogrammi intellektuaalomandialased tegevuspõhimõtted, tehes seda kooskõlas käesoleva otsuse artiklis 4 sätestatud nõuetega. Eurostarsi ühisprogrammi seesuguse intellektuaalomandialase poliitika eemärk on teadmiste loomise soodustamine ning projekti tulemuste kasutamine ja levitamine sihtrühmaks olevate teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde kasuks. Sellega seoses peaks kasutama eeskujuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad) (2) kohast lähenemisviisi.

(1) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(2) ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.

II LISA

EUROSTARSI ÜHISPROGRAMMI JUHTIMINE

Eurostarsi ühisprogrammi juhtimissüsteem hõlmab nelja peamist organit:

„Kõrgetasemeline Eureka töörühm” on moodustatud EUREKAsse kuuluvate riikide poolt kõrgetasemelisteks esindajateks määratud isikutest ja komisjoni esindajast. Kõnealune töörühm vastutab programmis mitteosalevate liikmesriikide ja teiste mitteosalevate riikide Eurostarsi ühisprogrammi vastuvõtmise eest kooskõlas käesoleva otsuse artiklites 10 ja 11 sätestatud nõuetega.

„Kõrgetasemeline Eurostarsi töörühm” on moodustatud osalevate liikmesriikide ja muude osalevate riikide Eureka kõrgetasemelistest esindajatest. Komisjonile ja Eurostarsi ühisprogrammis mitteosalevatele liikmesriikidele jääb võimalus saata töörühma koosolekutele vaatlejateks oma esindajad. Kõrgetasemeline Eurostarsi töörühm on pädev kontrollima Eurostarsi ühisprogrammi elluviimist, eelkõige määrama liikmeid Eurostarsi nõuanderühma, kiitma heaks Eurostarsi ühisprogrammi juhtimise korra, kiitma heaks projektikonkursside korraldamise ja eelarve ning kiitma heaks rahastatavate Eurostarsi projektide pingerea.

„Eurostarsi nõuanderühm” koosneb Eurostarsis osalevatest liikmesriikidest ja teistest osalevatest riikidest valitud Eureka riiklike projektide koordinaatoritest ja selle juhatajaks on Eureka sekretariaadi tegevjuht. Eurostarsi nõuanderühm nõustab Eureka sekretariaati Eurostarsi ühisprogrammi täitmisel ja annab nõu selle rakendamise korra küsimustes nagu rahastamismenetlused, hindamis- ja valimisprotsess, tsentraalsete ja riiklike menetluste sünkroniseerimine ja projekti järelevalve. Ta annab nõu iga-aastaste projektikonkursside lõpptähtaegade planeerimisel. Samuti annab ta nõu ühisprogrammi rakendamise edusammude, sealhulgas edaspidise integreerimise alal tehtud edusammude osas.

Eureka sekretariaat tegutseb Eurostarsi ühisprogrammi spetsiaalse rakendusstruktuurina. Eureka sekretariaadi tegevjuht on Eurostarsi programmi seaduslik esindaja. Eureka sekretariaat juhib Eurostarsi ühisprogrammi elluviimist ja vastutab eelkõige järgmiste tegevuste eest:

—	iga-aastaste projektikonkursside eelarve koostamise, ühiste projektikonkursside tsentraliseeritud korraldamise ja projektiettepanekute vastuvõtmise eest (ühtne andmesisestusportaal);

—

projektiettepanekute toetuse saamise tingimustele vastavuse kontrollimise ja hindamise tsentraliseeritud korraldamise eest vastavalt ühistele toetuse saamise tingimustele ja hindamise kriteeriumidele, rahastatavate projektiettepanekute väljavalimise tsentraliseeritud korraldamise eest ning projektide järelevalve ja kontrolli eest;

—	ühenduse toetuse vastuvõtmise, jaotamise ja jälgimise eest;

—	osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide rahastamisasutuste poolt Eurostarsi projektides osalejatele makstud toetuste kohta tehtud raamatupidamisarvestuste kogumise eest;

—	Eurostarsi ühisprogrammi reklaamimise eest;

—	kõrgetasemelisele Eureka töörühmale, kõrgetasemelisele Eurostarsi töörühmale ja komisjonile Eurostarsi ühisprogrammist ning sealhulgas edaspidise integreerimise suunas tehtud edusammudest ettekandmise eest;

—	Eureka võrgustiku Eurostarsi ühisprogrammi tegevustest teavitamise eest.