20.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1516/2007,

19. detsember 2007,

millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 842/2006 peavad jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade dokumendid sisaldama teatavat teavet. Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 842/2006 tõhus rakendamine, on asjakohane näha ette kõnealuste seadmete dokumentidesse lisatav täiendav teave.

(2)

Kõnealuste seadmete dokumentidesse tuleks lisada teave fluoritud kasvuhoonegaaside sisalduse kohta. Kui fluoritud kasvuhoonegaaside sisaldus ei ole teada, peaks asjaomaste seadmete käitaja tagama, et sertifitseeritud töötajad määravad lekkekontrolli hõlbustamiseks kindlaks kõnealuste gaaside sisalduse.

(3)

Enne lekkekontrolli peaksid sertifitseeritud töötajad mis tahes varasemate probleemide kindlakstegemiseks hoolikalt tutvuma asjaomaste seadmete dokumentides sisalduva teabega ja varasemate aruannetega.

(4)

Tõhusa lekekontrolli tagamiseks peaks lekkekontroll keskenduma seadmete nendele osadele, mis võivad kõige tõenäolisemalt lekkida.

(5)

Lekkekontrolli teostamiseks tuleb kasutada otseseid või kaudseid mõõtmismeetodeid. Otsesed mõõtmismeetodid võimaldavad leket kindlaks teha selliste lekke tuvastamise seadmete abil, mis on võimelised tuvastama, kas fluoritud kasvuhoonegaas lekib süsteemist. Kaudsed mõõtmismeetodid põhinevad süsteemi ebatavalise toimimise kindlakstegemisel ja asjaomaste näitajate analüüsimisel.

(6)

Kaudseid mõõtmismeetodeid tuleks rakendada, kui leke tekib aeglaselt ja kui seade asub hästi ventileeritud keskkonnas, mis raskendab õhku pääsevate fluoritud kasvuhoonegaaside kindlakstegemist. Otsesed mõõtmismeetodid on vajalikud lekke täpse asukoha määramiseks. Mõõtmismeetodi valiku üle peaksid otsustama sertifitseeritud töötajad, kellel on vajalik väljaõpe ja kogemused, et määrata iga üksikjuhtumi korral kindlaks sobivaim mõõtmismeetod.

(7)

Lekkekahtluse korral tuleb teostada kontroll, et teha leke kindlaks ja see kõrvaldada.

(8)

Parandatud süsteemi ohutuse tagamiseks peaks määrusega (EÜ) nr 842/2006 ette nähtud järelkontroll keskenduma süsteemi nendele osadele, kus on esinenud lekkimist, ja nende osadega külgnevatele osadele.

(9)

Uute süsteemide puuduliku paigaldamisega kaasneb oluline lekkeoht. Seepärast tuleks vastpaigaldatud süsteemide lekkekindlust kontrollida kohe pärast kõnealuste süsteemide kasutuselevõttu.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega, (2)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded vähemalt kolm kilogrammi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele toimivatele ja ajutiselt mittetoimivatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele.

Kõnealust määrust ei kohaldata selliste hermeetiliselt suletud süsteemidega seadmete suhtes, millel on vastav etikett ja mis sisaldavad vähem kui kuus kilogrammi fluoritud kasvuhoonegaase.

Artikkel 2

Seadme dokumendid

1.   Käitaja märgib oma nime, postiaadressi ja telefoninumbri määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 3 lõikes 6 osutatud dokumentidesse, edaspidi „seadme dokumendid”.

2.   Fluoritud kasvuhoonegaaside sisaldus jahutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades märgitakse seadme dokumentidesse.

3.   Kui fluoritud kasvuhoonegaaside sisaldus jahutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades ei ole märgitud toote tehnospetsifikaadil ega süsteemi etiketil, tagab käitaja, et sertifitseeritud töötajad määravad kindlaks kõnealuste gaaside sisalduse.

4.   Kui lekke põhjus on kindlaks tehtud, märgitakse see seadme dokumentidesse.

Artikkel 3

Seadme dokumentide kontroll

1.   Enne lekkekontrolli teostamist kontrollivad sertifitseeritud töötajad seadme dokumente.

2.   Erilist tähelepanu tuleb pöörata korduvate probleemide või probleemsete valdkondadega seotud asjakohasele teabele.

Artikkel 4

Süstemaatilised kontrollid

Jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade järgmisi osi kontrollitakse süstemaatiliselt:

1)

ühendused;

2)

ventiilid, sh kered;

3)

tihendid, sh asendatavate kuivatite ja filtrite tihendid;

4)

süsteemi need osad, mida mõjutab vibratsioon;

5)

ohutus- või toimeseadiste ühendused.

Artikkel 5

Mõõtmismeetodi valik

1.   Jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade lekkekontrolli teostamisel kasutavad sertifitseeritud töötajad artikli 6 kohast otsest mõõtmismeetodit või artikli 7 kohast kaudset mõõtmismeetodit.

2.   Otsest mõõtmismeetodit võib alati rakendada.

3.   Kaudset mõõtmismeetodit rakendatakse üksnes siis, kui artikli 7 lõike 1 kohased analüüsitavad seadmete näitajad annavad usaldusväärset teavet seadme dokumentides märgitud fluoritud kasvuhoonegaaside sisalduse ja lekke tõenäosuse kohta.

Artikkel 6

Otsesed mõõtmismeetodid

1.   Lekke kindlakstegemiseks kasutavad sertifitseeritud töötajad ühte või mitut järgmist otsest mõõtmismeetodit:

a)

kontuuride ja lekkimisohtlike osade kontrollimine gaasi tuvastamise seadmetega, mis sobivad kasutamiseks süsteemi külmutusagensiga;

b)

ultraviolettvalgusel põhineva tuvastusvedeliku või sobiva värvi kasutamine kontuuris;

c)

patenditud lahendused, mis põhinevad vahu- või seebimullide kasutamisel.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud gaasi tuvastamise seadmeid tuleb kontrollida iga 12 kuu tagant, et tagada nende nõuetekohane toimimine. Kaasaskantavate gaasi tuvastamise seadmete tundlikkus on vähemalt 5 grammi aastas.

3.   Ultraviolettvalgusel põhinevat tuvastusvedelikku või sobivat värvi kasutatakse jahutuskontuuris üksnes siis, kui seadme tootja on kinnitanud, et sellise tuvastusmeetodi kasutamine on tehniliselt teostatav. Kõnealust meetodit võivad rakendada üksnes sertifitseeritud töötajad, kes võivad avada fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava jahutuskontuuri.

4.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud meetodite abil ei ole võimalik leket tuvastada ja artiklis 4 osutatud osadel ei ole lekketunnuseid ning sertifitseeritud töötajad kahtlustavad leket, kontrollivad sertifitseeritud töötajad seadme teisi osasid.

5.   Enne rõhu kontrollimist hapnikuvaba lämmastikuga või mõne muu lekkekontrollil kasutatava rõhu kontrollimiseks sobiva gaasiga eemaldavad teatud tüüpi seadmetest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumiseks sertifitseeritud töötajad fluoritud kasvuhoonegaasi süsteemist.

Artikkel 7

Kaudsed mõõtmismeetodid

1.   Lekke kindlakstegemiseks kontrollivad sertifitseeritud töötajad seadmeid visuaalselt ja manuaalselt ning analüüsivad ühte või mitut järgmist näitajat:

a)

rõhk;

b)

temperatuur;

c)

kompressori vool;

d)

vedelikutase;

e)

täitmismaht.

2.   Iga kahtluse korral, et fluoritud kasvuhoonegaas võib lekkida, tuleb teostada lekkekontroll, kasutades artiklis 6 täpsustatud otsest meetodit.

3.   Ühte või mitut järgmist olukorda loetakse lekkekahtluseks:

a)

statsionaarne lekke tuvastamise süsteem annab märku lekkest;

b)

seade teeb ebatavalist häält, tekitab ebatavalisi vibratsioone või jääd või selle jahutusvõime ei ole piisav;

c)

korrosiooni ja õlilekke tunnused ja osade või materjali kahjustused võimalikes lekkekohtades;

d)

läbi vaateava või tasemeindikaatorite või muude visuaalsete abivahendite nähtavad lekkimise tunnused;

e)

ohulülitite, survelülitite, mõõteseadmete ja anduriühenduste rikketunnused;

f)

kõrvalekalded tavapärastest toimimistingimustest, mis ilmnevad näitajate analüüsimisel, sh elektrooniliste reaalajasüsteemide näitude uurimisel;

g)

muud märgid, mis näitavad külmutusagensi kadu.

Artikkel 8

Lekke kõrvaldamine

1.   Käitaja tagab, et lekke kõrvaldavad selleks konkreetseks tegevuseks sertifitseeritud töötajad.

Enne lekke kõrvaldamist pumbatakse süsteem vajaduse korral tühjaks või kogutakse asjaomane gaas kokku.

2.   Käitaja tagab, et vajaduse korral teostatakse lekkekontroll hapnikuvaba lämmastikuga või kasutatakse mõnda muud rõhu kontrollimiseks sobivat meetodit ning juhitakse kuiv gaas välja ja seejärel eemaldatakse asjaomane gaas, süsteem taastäidetakse ja teostatakse uuesti lekkekontroll.

Enne hapnikuvaba lämmastiku või mõne muu rõhu kontrollimiseks sobiva gaasiga teostatavat lekkekontrolli kogutakse fluoritud kasvuhoonegaas vajaduse korral seadmest kokku.

3.   Võimaluse korral märgitakse ära lekke põhjus, et vältida selle taasesinemist.

Artikkel 9

Järelkontroll

Määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 3 lõike 2 teises lõigus osutatud järelkontrolli teostamisel peavad sertifitseeritud töötajad keskenduma nendele osadele, kus on esinenud lekkimist ja see on kõrvaldatud, ning külgnevatele osadele, kui parandustööde käigus on kasutatud pinget.

Artikkel 10

Nõuded vastpaigaldatud süsteemidele

Vastpaigaldatud süsteemide lekkekindlust tuleb kontrollida kohe pärast kõnealuste süsteemide kasutuselevõttu.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1)  ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/540/EÜ (ELT L 198, 31.7.2007, lk 35).