6.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1432/2007,

5. detsember 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II ja VI lisa seoses loomsete kõrvalsaaduste märgistamise ja transpordiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1 ning VI lisa I peatüki punkti 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1774/2002 on sätestatud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste tervishoiualased erinõuded.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklites 4, 5 ja 6 on sätestatud, et 1., 2. ja 3. kategooria materjal kogutakse, transporditakse ja identifitseeritakse asjatu viivituseta vastavalt kõnealuse määruse artiklile 7.

(3)

Artiklis 7 ja II lisas on sätestatud eri kategooriatesse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete identifitseerimisele, kogumisele ja transpordile esitatavad nõuded. Kontrolli ja jälgitavuse parandamiseks tuleks nende kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega kauplemisel kasutada pakenditel, konteineritel ja veokitel standarditud värvikoode. Valida tuleks sellised värvid, mida on kerge eristada, sealhulgas inimestel, kelle värvieristusvõime on nõrk.

(4)

Selguse mõttes tuleks määruse (EÜ) nr 1774/2002 I lisa erimääratlustesse lisada värvikoodi määratlus.

(5)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus seada sisse süsteemid või kehtestada täiendavad eeskirjad eri kategooriatesse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete veoks nende territooriumil kasutatavate pakendite, konteinerite ja veokite värvikoodi kohta. Sellised süsteemid või eeskirjad ei tohiks tekitada segadust kaubanduses kasutatavas standardses värvikoodide süsteemis.

(6)

Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalus nõuda nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste märgistamist lisaks määratletud riskiteguriga materjali märgistamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. (2) Selline märgistus ei tohiks aga luua tõkkeid kaubandusele või ekspordile kolmandatesse riikidesse.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 II lisas on sätestatud näidisvorm äridokumendi jaoks, mis peab loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega transpordi ajal kaasas olema. Loomsete kõrvalsaaduste identifitseerimise ja jälgitavuse parandamiseks tuleks selliste dokumentide kohta sätestada täiendavad eeskirjad.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklites 4, 5 ja 6 on sätestatud, et mõned töödeldud loomsed kõrvalsaadused tuleb püsimärgistada lõhnamärgistusega, kui see on tehniliselt võimalik, vastavalt selle määruse VI lisa I peatükile.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 VI lisa I peatükis on sätestatud, et 1. või 2. kategooria materjalidest saadud töödeldud tooted, välja arvatud biogaasi tootmiseks või kompostimisettevõtetesse saatmiseks ettenähtud vedelad tooted, tuleb pädeva asutuse heakskiidetud süsteemi kasutades püsivalt märgistada, kasutades võimaluse korral lõhnamärgistust. Siiamaani ei ole kättesaadavate märgistamist käsitlevate teaduslike andmete puudumisel sellise märgistamise üksikasjalikke eeskirju kehtestatud.

(10)

17. oktoobril 2006 avaldas Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus rakendusuuringu, milles hinnati glütserooltriheptanaadi sobivust loomsete kõrvalsaaduste märgistamiseks töötlemissüsteemides. Selle aruande põhjal tuleks sätestada üksikasjalikud nõuded töödeldud loomsete kõrvalsaaduste märgistamise kohta.

(11)

Need nõuded ei tohiks piirata orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes kasutatavate töödeldud toodete märgistamist, et täita komisjoni 1. veebruari 2006. aasta määruses (EÜ) nr 181/2006 (millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 1774/2002 muude orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kui sõnniku osas ning millega muudetakse kõnealust määrust) (3) sätestatud kohustust mitte kasutada neid otseselt maa-alal, millele põllumajandusloomad võivad juurde pääseda.

(12)

Tuleks ette näha teatavad erandid töödeldud toodete glütserooltriheptanaadiga märgistamise nõudest, eelkõige seoses nende toodete kasutus- või kõrvaldamisviisidega, mis vastavad komisjoni 19. jaanuari 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 92/2005, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamis- ja kasutusviiside kohta ning millega muudetakse kõnealuse määruse VI lisa biogaasi transformatsiooni ja sulatatud rasva töötlemise kohta. (4)

(13)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II ja VI lisa vastavalt muuta.

(14)

Selleks et anda liikmesriikidele ja tööstusharule aega käesoleva määrusega ettenähtud uute eeskirjadega kohaneda, tuleks neid eeskirju kohaldada alates 1. juulist 2008.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 829/2007 (ELT L 191, 21.7.2007, lk 1).

(2)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1275/2007 (ELT L 284, 30.10.2007, lk 8).

(3)  ELT L 29, 2.2.2006, lk 31.

(4)  ELT L 19, 21.1.2005, lk 27. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1678/2006 (ELT L 314, 15.11.2006, lk 4).


LISA

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II ja VI lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„65.

„värvikoodiga märgistamine” – värvide süstemaatiline kasutamine kooskõlas II lisa I peatükiga teabe edastamiseks vastavalt käesolevas määruses sätestatule pakendi, konteineri või veoki pinnal või pinna osal või nendele kinnitatud etiketil või sümbolil.”

2)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

I peatükk asendatakse järgmisega:

„I   PEATÜKK

Identifitseerimine

1.

Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada:

a)

1., 2. ja 3. kategooria materjalide identifitseerimine ning kogumise ja transpordi ajal eraldi ja identifitseeritavana hoidmine;

b)

töödeldud toodete identifitseerimine ning transpordi ajal eraldi ja identifitseeritavana hoidmine;

c)

konkreetse kategooria loomse kõrvalsaaduse või töödeldud toote identifitseerimine ainult sellise märgistusainega, mille kasutamine sellise kategooria puhul on käesoleva direktiiviga ette nähtud või kehtestatud punktiga 4, ning

d)

loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete lähetamine ühest liikmesriigist teise pakendis, konteinerites või veokitega, mis on värvikoodiga selgesti nähtavalt ja vähemalt transpordi ajaks kustumatult märgistatud järgmiselt:

i)

1. kategooria materjalide puhul musta värviga;

ii)

2. kategooria materjalide puhul (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) kollase värviga;

iii)

3. kategooria materjalide puhul suure sinisesisaldusega rohelise värviga, et tagada selle selge eristatavus teistest värvidest.

2.

Transpordi ajal peavad pakendi, konteineri või veoki külge kinnitatud etiketile olema märgitud:

a)

selgelt loomsete kõrvalsaaduste kategooria või töödeldud toodete puhul selliste loomsete kõrvalsaaduste kategooria, millest need töödeldud tooted on saadud, ning

b)

järgmised sõnad:

i)

3. kategooria materjali puhul „mitte inimtoiduks”;

ii)

2. kategooria materjali (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) ning sellest saadud töödeldud toodete puhul „mitte loomatoiduks”; kui 2. kategooria materjal on ette nähtud artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud loomade söötmiseks kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel, on etiketil märge „söötmiseks …”, millesse on märgitud selle loomaliigi nimi, kelle söötmiseks materjal on ette nähtud;

iii)

1. kategooria materjali ning sellest saadud töödeldud toodete puhul „üksnes kõrvaldamiseks”;

iv)

sõnniku ja seedetrakti sisu puhul „sõnnik”.

3.

Liikmesriigid võivad sisse seada süsteeme või sätestada eeskirju nende territooriumilt pärit või sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete transportimiseks kasutatavate pakendite, konteinerite ja veokite värvikoodiga märgistamise kohta, tingimusel et need süsteemid või eeskirjad ei tekita segadust punkti 1 alapunktis d ettenähtud värvikoodisüsteemis.

4.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa punkti 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid seada sisse süsteeme või kehtestada eeskirju nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste või töödeldud toodete märgistamiseks, tingimusel et need süsteemid või eeskirjad ei ole vastuolus tähistamisnõuetega, mis on töödeldud toodete suhtes sätestatud käesoleva määruse VI lisa I peatükis.

5.

Erandina punktidest 3 ja 4 võivad liikmesriigid kasutada nimetatud punktides osutatud süsteeme või eeskirju loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on pärit nende territooriumilt, kuid mida ei ole ette nähtud sinna jätta, kui sihtriigiks olev liikmesriik või kolmas riik on andnud oma nõusoleku.”

b)

X peatüki punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Transpordi ajal peab loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega olema kaasas käesolevas peatükis sätestatud näidisele vastav äridokument. Liikmesriigid võivad siiski loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete transpordiks oma territooriumil nõuda:

a)

erineva äridokumendi kasutamist paberil või elektroonses vormis, tingimusel et selline äridokument vastab III peatüki punktis 2 sätestatud nõuetele;

b)

et III peatüki punkti 2 alapunktis c osutatud materjali kogus on äridokumendis väljendatud kaaluühikus;

c)

et saaja tagastab tootjale äridokumendi koopia, et tootja säilitaks seda vastavalt V peatükile partii kohalejõudmise tõendina.”

3)

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

b)

I peatükki muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega:

ii)

C osasse lisatakse järgmised punktid:

„10.

Vastavalt artiklile 13 heaks kiidetud töötlemisettevõtetes märgistatakse artikli 4 lõike 2 punktides b ja c ning artikli 5 lõike 2 punktides b ja c osutatud töödeldud tooted püsivalt:

a)

lõhnamärgistusega, kui see on tehniliselt võimalik, ja

b)

glütserooltriheptanaadiga sellisel viisil, et:

i)

glütserooltriheptanaat lisatakse töödeldud toodetele, mis on läbinud eelneva puhastava termilise töötluse sisetemperatuuril vähemalt 80 °C ja mida seejärel kaitstakse teisese saastumise eest, ning

ii)

kõik töödeldud tooted sisaldavad homogeenselt kogu aines vähemalt 250 mg glütserooltriheptanaati ühe kilogrammi rasva kohta.

11.

Vastavalt artiklile 13 heaks kiidetud töötlemisettevõtete käitajad on sisse seadnud süsteemi nende parameetrite pidevaks jälgimiseks ja registreerimiseks, mille abil on võimalik pädevale asutusele tõendada, et punktis 10 osutatud töödeldud toodetes saavutatakse punkti 10 alapunktis b osutatud nõutav ühtlane glütserooltriheptanaadi miinimumsisaldus.

See jälgimis- ja registreerimissüsteem hõlmab muundamata glütserooltriheptanaadi sisalduse määramist triglütseriidina glütserooltriheptanaadi puhastatud petrooleetri 40–70 % ekstraktis regulaarsete ajavahemike järel võetud proovides.

12.

Pädev asutus korraldab punktis 11 osutatud jälgimis- ja registreerimissüsteemi töö kontrolli, et välja selgitada, kas käesolevat määrust järgitakse, ning võib vajaduse korral nõuda täiendavate proovide analüüsimist punkti 11 teises lõigus osutatud meetodil.

13.

Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c ning artikli 5 lõike 2 punktides b ja c osutatud töödeldud tooteid ei ole vaja glütserooltriheptanaadiga märgistada, kui selliseid tooteid:

a)

transporditakse töötlemisettevõttest suletud konveiersüsteemi abil, kui pädev asutus on lubanud sellist süsteemi kasutada:

i)

vahetuks otse põletamiseks või koospõletamiseks või

ii)

vahetuks kasutamiseks vastavalt 1. ja 2. kategooria loomsete kõrvalsaaduste puhul heakskiidetud meetodile vastavalt määruse (EÜ) nr 92/2005 artiklitele 1 ja 2 või

b)

on pädev asutus lubanud kasutada uurimis- või teaduslikel eesmärkidel.”