nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega

võttes arvesse 21. detsembri 1982. aasta direktiivi 82/894/EMÜ ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 teist taanet,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (2) eriti selle artikli 6 lõikeid 1 ja 3, artikli 8 lõike 2 punkti d, artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõike 1 punkti c, artikleid 11 ja 12 ning artikli 19 kolmandat lõiku,

Käesolevas määruses sätestatakse lammaste katarraalse palavikuga seoses tõrje, järelevalve ja seire eeskirjad ning direktiivi 2000/75/EÜ artikli 2 punktis c määratletud loomade veo piirangud kitsendustega tsoonides ja nendest väljapoole.

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2000/75/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid.

Lammaste katarraalse palaviku esmastest haiguskolletest ja haiguskolletest teatavad liikmesriigid loomahaigustest teatamise süsteemi kaudu, kasutades otsuses 2005/176/EÜ sätestatud kodeeritud vorme ja koode.

Liikmesriigid rakendavad järgmisi programme vastavalt I lisas sätestatud miinimumnõuetele:

1. Liikmesriigid edastavad otsusega 2007/367/EÜ loodud rakendusele BlueTongue NETwork (edaspidi „süsteem BT-Net”) lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja/või seire programmide rakendamise käigus lammaste katarraalse palaviku kohta kogutud teavet, eriti järgmist:

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma kitsendustega tsoonid ja nende tsoonide olukorra mis tahes muutustest 24 tunni jooksul.

2. Enne kui otsustatakse epidemioloogiliselt asjakohane geograafiline piirkond kitsendustega tsoonist eemaldada, esitavad liikmesriigid komisjonile põhjendatud andmed, mis tõendavad lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku puudumist selles piirkonnas kahe aasta jooksul alates lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmi rakendamisest.

3. Komisjon teatab liikmesriikidele kitsendustega tsoonide nimekirjast toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.

4. Liikmesriigid koostavad oma territooriumil asuvate kitsendustega tsoonide nimekirja ja ajakohastavad seda ning teevad selle teistele liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks.

5. Komisjon avaldab oma veebilehel üksnes teavitamise eesmärgil kitsendustega tsoonide ajakohastatud nimekirja.

Kõnealune nimekiri sisaldab teavet igas kitsendustega piirkonnas levivate lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpide kohta, mis lubab artiklite 7 ja 8 kohaldamisel tuvastada erinevates liikmesriikides piiritletud kitsendustega tsoonid, kus levivad samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübid.

1. Pädev asutus lubab loomade liikumist ühe kitsendustega tsooni piires, kus levib/levivad sama/samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid, kui nendel loomadel ei esine transportimise päeval ühtegi lammaste katarraalse palaviku kliinilist tunnust.

2. Loomade liikumist ohustatud tsoonist järelevalvetsooni võib aga lubada ainult järgmistel juhtudel:

3. Päritoluliikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 2 punktis b osutatud loomatervishoiualastest garantiidest viivitamata.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 viidatud loomade puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

1. Direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti c ja artikli 10 punkti 1 kohaselt kehtestatud väljaviimiskeelust tehakse erand loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote transportimiseks kitsendustega tsooni majandist, seemendusjaamast või sperma säilitamise keskusest teise majandisse, seemendusjaama või sperma säilitamise keskusse tingimusel, et loomad, nende sperma, munarakud ja embrüod vastavad:

2. Päritoluliikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 1 punktis b osutatud loomatervishoiualastest garantiidest viivitamata.

3. Tuleb sätestada suunamiskord sihtkoha pädeva asutuse kontrolli alusel, mis välistab lõike 1 punktis b sätestatud tingimustel liikunud loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote edasise transpordi teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui loomad vastavad lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele.

4. Direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti c ja artikli 10 punkti 1 kohaselt kehtestatud väljaviimiskeelust tehakse erand loomade transportimiseks kitsendustega tsoonis asuvast majandist otse tapamajja järgmistel juhtudel:

5. Lõike 4 punktist b olenemata võib sihtkoha pädev asutus riskihindamise alusel nõuda, et lähtekoha pädev asutus sätestaks suunamiskorra selles viidatud loomade transportimiseks määratud tapamajja.

Kõik sellised tapamajad määratakse vastavalt riskihindamisele, milles võetakse arvesse IV lisas sätestatud kriteeriume.

Teave määratud tapamajade kohta tehakse teistele liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks. See teave tehakse kättesaadavaks ka süsteemi BT-Net kaudu.

6. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 4 viidatud loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

2. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud loomade puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamine lõpetatakse, kui hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas on V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi algusest möödunud rohkem kui 60 päeva.

Siiski pärast hooajalise vektoritest vaba perioodi lõppu lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmi alusel seda erandit enam ei kohaldata.

Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I LISA

Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide miinimumnõuded (viidatud artiklis 4)

1. Lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmide miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad kitsendustega tsoonides rakendama

Kitsendustega tsoonide lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmide eesmärk on anda teavet lammaste katarraalse palaviku arengu kohta tsoonis, mille suhtes kitsendused juba kehtivad.

Kui konkreetsete keskkonnatingimuste tõttu ei ole õigustatud teistsugune suurus, piiritletakse viidatavaks geograafiliseks üksuseks umbes 45 × 45 km suurune ala (ligikaudu 2 000 km2). Teatavates liikmesriikides võib järelevalve eesmärgil kasutada viidatava geograafilise üksusena direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2 määratletud „piirkonda”.

Lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmid peavad sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

1.1.

Seroloogiline järelevalve kontroll-loomadega:

—

seroloogiline järelevalve kontroll-loomadega koosneb aktiivsest kontroll-loomade kontrollimise aastaprogrammist, eesmärgiga hinnata lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku esinemist kitsendustega piirkonnas. Võimaluse korral peavad kontroll-loomad olema veised. Seronegatiivse eeltesti abil peab näitama, et neil pole antikehasid, ning nad peavad asuma kitsendustega tsooni piirkondades, kus entomoloogilisi ja ökoloogilisi hinnanguid arvestav riskianalüüs on kinnitatud vektori olemasolu või on olemas vektori arenguks sobiv kasvupaik;

—

kontroll-loomi testitakse vähemalt üks kord kuus asjaomase vektori aktiivsusperioodi vältel, kui see periood on teada. Sellise teabe puudumisel kontrollitakse kontroll-loomi vähemalt üks kord kuus terve aasta jooksul. Kontrollimissagedust võib siiski kohandada vastavalt epidemioloogilise olukorra hooajalistele erinevustele aasta jooksul, et teha kindlaks lammaste katarraalse viiruse levimise algus ja lõpp kitsendustega tsoonides;

—	kontroll-loomade minimaalne arv ühe geograafilise üksuse kohta peab kajastama tervikut ja olema piisav, et tuvastada igas geograafilises üksuses 95 % kindlusega 2 % serokonversiooni (1) esinemissagedus kuus.

1.2.

Entomoloogiline järelevalve:

—

entomoloogiline järelevalve koosneb aktiivsest püsivate lõksude abil vektorite püüdmise programmist, eesmärgiga teha kindlaks Culicoidesi liikide populatsiooni areng ja talvitumisomadused proovivõtukohas, et tuvastada hooajaline vektoritest vaba periood hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis kooskõlas V lisaga;

—

kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud korraga võib püüdmiseks kasutada ainult aspiratsioonilõkse, mis on varustatud ultraviolettvalgusega. Lõksud peavad olema kasutuses terve öö ja vähemalt üks öö nädalas vähemalt sellise perioodi jooksul aastas, mis on vajalik hooajalise vektoritest vaba perioodi alguse ja lõpu kindlaksmääramiseks. Igasse kitsendustega tsooni geograafilisse üksusesse tuleb paigaldada vähemalt üks lõks. Lõksude kasutamise sagedust tuleb kohandada vastavalt epidemioloogilise olukorra hooajalistele erinevustele aasta jooksul, et optimeerida Culicoidesi populatsiooni arengu ja talvitumisomaduste kindlakstegemist, ning seda sagedust võib muuta kolme esimese aasta jooksul lõksude kasutamisest saadud tõendite alusel. Piisav hulk putukalõksudest kogutud sääsklasi tuleb saata spetsialiseeritud laboratooriumile, mis suudab Culicoidesi liike regulaarselt lugeda ja tuvastada.

2. Lammaste katarraalse palaviku seire programmide miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad kitsendustega tsoonides rakendama

Väljaspool kitsendustega tsooni on lammaste katarraalse palaviku seire programmide eesmärgiks viiruse leviku tuvastamine lammaste katarraalsest palavikust vabas liikmesriigis või epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas ning need peavad sisaldama vähemalt järgmisi elemente.

2.1.

Passiivne kliiniline seire:

—

koosneb ametlikust ja pidevast süsteemist lammaste katarraalse palaviku esinemiskahtluse tuvastamiseks ja uurimiseks, sealhulgas varajase hoiatamise süsteem kahtlastest juhtumitest teatamiseks. Loomade omanikud või pidajad ning veterinaararstid peavad lammaste katarraalse palaviku kahtlusest viivitamata pädevale asutusele teatama. Igat lammaste katarraalse palaviku kahtlust tuleb kohe uurida;

—	peab olema vektori aktiivsusperioodi vältel eriti tugevdatud, eelkõige selle alguses;

—	peab tagama, et korraldatakse teadlikkust suurendavaid kampaaniad, mille eesmärk on saavutada eelkõige olukord, kus veterinaararstid ja talupidajad suudavad lammaste katarraalse palaviku kliinilisi tunnuseid tuvastada.

2.2.

Seroloogiline seire:

—

koosneb kahtlustatavate liikide populatsiooni seroloogilise testimise aktiivsest aastaprogrammist, mille eesmärk on leida lammaste katarraalse palaviku viiruse ülekandumise tõendeid pisteliste või plaaniliste seroloogiliste ja/või viroloogiliste testide kaudu, mis on proportsionaalsed liikmesriigi või epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna nakkusohuga ja mis tehakse sel perioodil aastas, kus serokonversiooni tuvastamine on tõenäolisem;

—

peab olema välja töötatud nii, et valimid esindavad liikmesriigi või epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna veiste populatsiooni ning valimi suurus on arvutatud viisil, mis võimaldab 95 % kindlusega määrata selle liikmesriigi või geograafilise piirkonna veiste populatsioonis 0,5 % esinemissagedust;

—

peab tagama, et valimite suurused on kohandatud kontrollitava veise populatsiooni struktuurile ning suunatud seire kasutamiseks, keskendades seire eesmärgil võetavad proovid kõrge riskiga populatsioonidele, kelle puhul esinevad konkreetsed üldiselt tuntud ohutegurid. Suunatud seire kavandamisega peab tagama, et III lisa A osa punktides 5, 6 ja 7 viidatud vaktsineeritud või immuniseeritud populatsiooni seropositiivsed loomad ei sega lammaste katarraalse palaviku seire programmi.

2.3.

Entomoloogiline seire:

—	koosneb vektorite püüdmise aktiivsest aastaprogrammist, eesmärgiga koguda teavet liikmesriigis või epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esinevate tõestatud ja võimalike vektorite liikide, nende leviku ja hooajalise iseloomu kohta;

—	rakendatakse kõigis liikmesriikides, kus puudub teave tõestatud ja võimalike vektorite liikide, nende leviku ja hooajaliste omaduste kohta.

(1) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 20 %. Ühenduses aga levib viirus enamasti umbes kuuekuulise perioodi jooksul (kevade lõpp / sügise keskpaik). Seepärast on 2 %ne serokonversioon oodatava kuumäära konservatiivne hinnang.

II LISA

Teave, mille liikmesriigid peavad edastama süsteemi BT-Net (viidatud artikli 5 lõikes 2)

Teave, mille liikmesriigid peavad edastama süsteemi BT-Net, sisaldab vähemalt järgmisi andmeid.

1. Lammaste katarraalse palaviku seroloogilised/viroloogilised andmed

a)	Haldusjaotus/-üksus

b)	Kontrollitav loomaliik

c)	Seiresüsteemi tüüp („kontrollsüsteem” või „perioodiline uuring”)

d)	Tehtud diagnostiliste testide tüüp (ELISA, seerumi neutralisatsioon, polümeraasi ahelreaktsioon, viirusisolatsioon)

e)	Kuu ja aasta

f)	Testitud loomade arv (1)

g)	Positiivsete loomade arv

h)	Seroloogiliselt või viroloogiliselt kindlaks määratud serotüüp (andmed tuleb esitada juhul, kui seerumi neutralisatsiooni testi või viirusisolatsiooni testi tulemused on positiivsed)

2. Lammaste katarraalse palaviku entomoloogilised andmed

a)	Haldusjaotus

b)	Koha kordumatu identifitseerimistunnus (iga kinnipüüdmiskoha kordumatu kood)

c)	Kogumise kuupäev

d)	Laiuskraad ja pikkuskraad

e)	Liigi Culicoides spp. kogutud vektorite koguarv

f)	Liigi C. imicola kogutud vektorite arv, kui see on teada

g)	Liigi C. obsoletus kogutud vektorite arv, kui see on teada

h)	Liigi C. obsoletus sensu strictu kogutud vektorite arv, kui see on teada

i)	Liigi C. scoticus kogutud vektorite arv, kui see on teada

j)	Liigi C. Pulicaris Complex kogutud vektorite arv, kui see on teada

k)	Võimalusel liigi C. Nubeculosus kogutud vektorite arv, kui see on teada

l)	Võimalusel liigi C. dewulfii kogutud vektorite arv, kui see on teada

m)	Muud asjakohased andmed

3. Lammaste katarraalse palaviku vaktsineerimisandmed

a)	Haldusjaotus

b)	Aasta/poolaasta

c)	Vaktsiini tüüp

d)	Serotüübi kombinatsioon

e)	Vaktsineeritud loomaliik

f)	Karjade koguarv liikmesriigis

g)	Loomade koguarv liikmesriigis

h)	Vaktsineerimisprogrammiga hõlmatud karjade koguarv

i)	Vaktsineerimisprogrammiga hõlmatud loomade koguarv

j)	Vaktsineeritud karjade koguarv

k)	Vaktsineeritud loomade arv (kui vaktsineerimistüüp on „noorte loomade vaktsineerimine”)

l)	Vaktsineeritud noorte loomade arv (kui vaktsineerimistüüp on „massivaktsineerimine”)

m)	Vaktsineeritud täiskasvanud loomade arv (kui vaktsineerimistüüp on „massivaktsineerimine”)

n)	Manustatud vaktsiinidoosid

(1) Seerumite koondproovide kasutamisel tuleb teatada koondproovidele vastav hinnanguline loomade arv.

III LISA

Väljaviimiskeelust tehtavate erandite tingimused (viidatud artikli 7 lõike 2 punktis a ja artikli 8 lõike 1 punktis a)

A. Loomad

Loomad peavad sihtkohta transportimise ajal Culicoidesi vektorite rünnaku eest kaitstud olema.

Lisaks peab järgima vähemalt üht järgmise 7 punkti hulgas esitatud tingimustest.

Loomi on hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel alates sünnist kuni lähetamiseni või vähemalt 60 päeva enne nende transportimise kuupäeva hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis ning neile on tehtud kooskõlas maailma loomatervishoiu organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatuga (1) (edaspidi „OIE käsiraamat”) haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimise kuupäeva.

Haigusetekitaja tuvastamise test ei ole siiski vajalik liikmesriikide või liikmesriikide piirkondade puhul, mille kohta on piisavalt epidemioloogilisi andmeid, mis on saadud pärast järelevalveprogrammi rakendamist vähemalt 3-aastase perioodi vältel ja mis põhjendavad V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramist.

Seda võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.

2.	Loomi on vähemalt 60 päeva enne lähetamiskuupäeva kaitstud vektorite rünnaku eest.

Loomi on kuni lähetamiseni hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis või neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vähemalt 28 päeva, mille jooksul on neile tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused olid negatiivsed ja mis on tehtud vähemalt 28 päeva jooksul pärast vektorite rünnaku eest kaitsmise perioodi algust või hooajalise vektoritest vaba perioodi algust.

Loomi on kuni lähetamiseni hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis või neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vähemalt 14 päeva, mille jooksul on neile tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud vähemalt 14 päeva jooksul pärast vektorite rünnaku eest kaitsmise perioodi algust või hooajalise vektoritest vaba perioodi algust.

Loomad on pärit karjast, mis on vaktsineeritud pädeva asutuse vastu võetud vaktsineerimisprogrammi kohaselt, ning loomi on vaktsineeritud serotüübi/serotüüpide vastu, mis esineb/esinevad või võib/võivad esineda epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises päritolupiirkonnas, loomadel kestab vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides tagatud immuunsusperiood ning loomad vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)	neid on vaktsineeritud rohkem kui 60 päeva enne transportimiskuupäeva;

neid on vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga vähemalt nii mitme päeva eest, kui vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides on immuunsuskaitse toime alguseks määratud, ning neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused olid negatiivsed ja mis on tehtud vähemalt 14 päeva pärast vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides sätestatud immuunsuskaitse toime algust;

c)	nad olid varem vaktsineeritud ja neid on vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides tagatud immuunsusperioodi jooksul inaktiivse vaktsiiniga uuesti vaktsineeritud;

neid on hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi jooksul hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis alates sünnist või vähemalt 60 päeva enne vaktsineerimiskuupäeva ning neid on vaktsineeritud inaktiivse vaktsiiniga vähemalt nii mitme päeva eest kui vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides on immuunsuskaitse toime alguseks määratud.

Kui käesolevas punktis viidatud loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

„Loom(ad), keda on lammaste katarraalse palaviku serotüübi/-tüüpide … (lisada serotüüp/-tüübid) vastu vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga/muundatud elusvaktsiiniga (valida sobiv) … (lisada vaktsiini nimi) … (kuupäev) kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1266/2007 (2).

Loomi on kogu aeg hoitud epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises päritolupiirkonnas, kus ei ole esinenud, ei esine või tõenäoliselt ei esine üle ühe serotüübi ning:

a)	loomadele on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübi vastaste antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on positiivsed; test tuleb teha 60–360 päeva enne transportimiskuupäeva, või

loomadele on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübi vastaste antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on positiivsed; test tuleb teha vähemalt 30 päeva enne transportimiskuupäeva ning loomadele on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimiskuupäeva.

„Määruse (EÜ) nr 1266/2007 (3) III lisa punktile 6 vastav(ad) loom(ad).

Loomadele on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga piisav eriomane seroloogiline test, mis võimaldab tuvastada lammaste katarraalse palaviku viiruse kõikide esinevate või tõenäoliselt esinevatele serotüüpidele omaseid antikehasid ja mille tulemused on kõigi epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esinevate või tõenäoliselt esinevate serotüüpide suhtes positiivsed, ning:

a)	eriomane serotüübi seroloogiline test on tehtud 60–360 päeva enne transportimiskuupäeva; või

b)	eriomane serotüübi seroloogiline test on tehtud vähemalt 30 päeva enne transportimiskuupäeva ja loomadele on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimiskuupäeva.

„Määruse (EÜ) nr 1266/2007 (4) III lisa punktile 7 vastav(ad) loom(ad).

B. Loomade sperma

Sperma peab pärinema doonorloomadelt, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)	neid on hoitud väljapool kitsendustega tsooni vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle kestel;

b)	neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle kestel;

neid on hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle kestel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis ning neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne sperma kogumise alguskuupäeva.

Haigusetekitaja tuvastamise test ei ole siiski vajalik liikmesriikide või liikmesriikide piirkondade puhul, mille kohta on piisavalt epidemioloogilisi andmeid, mis on saadud pärast järelevalveprogrammi rakendamist vähemalt 3aastase perioodi vältel ja mis põhjendavad V lisa kohaselt määratletud vektorite hooajalise mitteesinemise perioodi kindlaksmääramist.

Seda võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames;

d)	neile on tehtud kogumisaja kestel vähemalt iga 60 päeva tagant ja 21–60 päeva pärast viimast kogumist kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed;

neile on tehtud OIE käsiraamatu kohaselt haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud vereproovidega, mis on võetud:

i)	kogumise alguses ja viimasel kogumisel ning

ii)

spermakogumisperioodi vältel:

—	viirusisolatsiooni testi puhul vähemalt iga seitsme päeva tagant,

—	polümeraasi ahelreaktsiooni testi puhul vähemalt iga 28 päeva tagant.

C. Loomade munarakud ja embrüod

1.	In vivo saadud veiste munarakud ja embrüod tuleb koguda nõukogu direktiivi 89/556/EMÜ (5) kohaselt.

In vivo saadud muude loomade kui veiste embrüod ja munarakud ning in vitro toodetud veiste embrüod peavad pärinema doonorloomadelt, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)	neid on hoitud väljaspool kitsendustega tsooni vähemalt 60 päeva enne embrüote/munarakkude kogumise algust ja selle kestel;

b)	neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vähemalt 60 päeva enne embrüote/munarakkude kogumise algust ja selle kestel;

c)	neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud 21–60 päeva pärast embrüote/munarakkude kogumist;

d)	neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mis on tehtud embrüote/munarakkude kogumise päeval võetud vereproovidega ja mille tulemused on negatiivsed.

(1) http://www.oie.int/eng/normes/en_mcode.htm?e1d10

(2) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.”

(3) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.”

(4) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.”

(5) EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/60/EÜ (ELT L 31, 3.2.2006, lk 24).

V LISA

Hooajalise vektoritest vaba perioodi määratlemise kriteeriumid (viidatud artikli 9 lõikes 3)

Hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni kindlaksmääramiseks määratleb pädev asutus liikmesriigi piiritletud epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna puhul hooajalise vektoritest vaba perioodi, kasutades vähemalt järgmisi kriteeriume:

1. Üldkriteeriumid

a)	Kasutusel peab olema lammaste katarraalse palaviku järelevalve- ja/või seireprogramm.

Hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramisel kasutatavate erikriteeriumide ja künniste määratlemisel võetakse arvesse Culicoidesi liiki, mille puhul on tõestatud, et tegemist on epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna peamiste vektoritega, või mille puhul seda kahtlustatakse.

c)	Hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramisel kasutatavate kriteeriumide kohaldamisel võetakse arvesse jooksva aasta ja eelnevate aastate andmeid (varasemad andmed). Lisaks võetakse arvesse seireandmete standardimisega seotud aspekte.

2. Erikriteeriumid

a)	Epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas ei levi lammaste katarraalse palaviku viirus: seda tõendavad lammaste katarraalse palaviku seire programmid või muud lammaste katarraalse viiruse leviku peatumisele osutavad tõendid.

b)	Vektorite ja võimalike vektorite aktiivsus on peatunud ning seda tõendab lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja/või seire programmi osana entomoloogiline seire.

Culicoidesi liigi kinnipüütud esindajaid, mille puhul on tõestatud, et tegemist on epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esineva serotüübi vektoritega, või mille puhul seda kahtlustatakse, on vähem kogutud vektorite maksimaalsest künnisest, mis epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna jaoks määratletakse. Kindlate tõendite puudumisel, mis toetaks maksimaalse künnise määramist, tuleb kasutada kriteeriumi, mille puhul ühe lõksu kohta on null liigi Culicoides imicola isendit ja vähem kui viis Culicoidesi emast munadega isendit.

3. Lisakriteeriumid

Temperatuuritingimused, mis mõjutavad vektorite aktiivsust epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas. Temperatuurikünniste määratlemisel võetakse arvesse selle Culicoidesi liigi ökoloogilist käitumist, mille puhul on tõestatud, et tegemist on epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esineva serotüübi vektoritega, või mille puhul seda kahtlustatakse.