29.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/32

(1)

Üldkasutatavate mobiiltelefonivõrkude kasutajate (näiteks üliõpilased, ärireisijad ja turistid) poolt makstavate hindade kõrge tase mobiiltelefoni kasutamisel välisriigis kõikjal ühenduses on riikide reguleerivate asutuste, samuti tarbijate ja ühenduse institutsioonide jaoks mureküsimus. Ülemäärased jaehinnad tulenevad välismaise vastuvõtva võrguoperaatori nõutavatest kõrgetest hulgihindadest ja paljudel juhtudel ka tarbija võrguoperaatori nõutavatest kõrgetest jaemüügi lisatasudest. Hulgihindade langetamist ei anta sageli edasi jaetarbijale. Kuigi mõned operaatorid on viimasel ajal kehtestanud tariifiskeeme, mis pakuvad klientidele soodsamaid tingimusi ja madalamaid hindu, on endiselt ilmne, et suhe kulude ja hindade vahel ei ole selline, mis valitseks täielikult konkurentsile rajatud turul.

(2)

Isikute liikuvusel põhineva Euroopa sotsiaal-, haridus- ja kultuuripiirkonna loomine peaks lihtsustama inimestevahelist suhtlemist, et ehitada üles reaalne „kodanike Euroopa”.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), (7) (edaspidi koos „elektroonilise side 2002. aasta reguleeriv raamistik”) on vastu võetud eesmärgil luua ühenduses elektroonilise side siseturg, mis suurema konkurentsi kaudu tagab tarbijakaitse kõrge taseme.

(4)

Käesolev määrus ei ole eraldiseisev meede, vaid täiendab ja toetab – mis puudutab kogu ühendust hõlmavat rändlust – elektroonilise side 2002. aasta reguleerivas raamistikus sätestatud eeskirju. Nimetatud raamistikuga ei ole antud riikide reguleerivatele asutustele piisavalt vahendeid, et võtta tulemuslikke ja otsustavaid meetmeid rändlusteenuste hinnakujunduse suhtes ühenduse piires ning seega ei ole see taganud rändlusteenuste siseturu sujuvat toimimist. Käesolev määrus on sobiv vahend selle olukorra parandamiseks.

(5)

Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriv raamistik, tugineb põhimõttele, et regulatiivseid eelkohustusi tuleks kehtestada vaid juhul, kui puudub tulemuslik konkurents, ning sellega nähakse ette protsess, mis hõlmab riiklike reguleerivate asutuste kohustust korrapäraseks turuanalüüsiks ja kohustuste läbivaatamiseks, mis viib eelkohustuste kehtestamiseni olulise turujõuga ettevõtjatele. Selle protsessi koostisosad on oluliste turgude määratlemine kooskõlas komisjoni soovitusega (8) oluliste toote- ja teenuseturgude kohta elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ (edaspidi „soovitus”), määratletud turgude analüüsimine kooskõlas komisjoni suunistega turuanalüüsi ja olulise turuvõimu hindamise kohta vastavalt ühenduse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule, (9) olulise turujõuga ettevõtjate nimetamine ja eelkohustuste kehtestamine nendele ettevõtjatele.

(6)

Soovituses määratletakse eelnevalt reguleerimist vajava asjakohase turuna üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes rahvusvahelise rändluse riigisisene hulgiturg. Riiklike reguleerivate asutuste (nii iseseisvalt kui ka Euroopa reguleerivate asutuste töörühma kuuluvana) töö üldkasutatavate mobiiltelefonivõrkude rahvusvahelise rändluse riigisiseste hulgiturgude analüüsimisel on näidanud, et riiklikul reguleerival asutusel üksi ei ole võimalik nimetatud korra alusel tõhusalt tegelda kogu ühendust hõlmava rändluse kõrgete hulgitasudega, kuna rahvusvahelise rändluse eritingimuste, sealhulgas piiriülese olemuse tõttu, on raske määratleda märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid.

(7)

Soovituses ei määratleta rahvusvahelise rändluse jaepakkumise osas ühtegi rahvusvahelise rändluse jaeturgu asjakohase turuna, muu hulgas asjaolu tõttu, et rahvusvahelisi rändlusteenuseid ei osteta jaemüügitasandil eraldi, vaid need moodustavad ühe koostisosa jaemüügipaketist, mille klient ostab koduteenuse osutajalt.

(8)

Lisaks sellele asuvad mobiiltelefoniteenuse klientide huvide kaitsmise ja edendamise eest vastutavad riiklikud reguleerivad asutused tavaliselt asjaomase riigi territooriumil ning nad ei saa kontrollida teises liikmesriigis asuva külastatava võrgu operaatoreid, kelle käitumisest kliendid rahvusvaheliste rändlusteenuste kasutamisel sõltuvad. See takistus võiks vähendada ka nende meetmete tõhusust, mis liikmesriigid on võtnud neile jäänud pädevuse piires tarbijakaitse eeskirjade kehtestamiseks.

(9)

Sellises olukorras tunnetavad liikmesriigid survet võtta meetmeid rahvusvahelise rändluse tasude taseme reguleerimiseks, kuid elektroonilise side 2002. aasta reguleerivas raamistikus riiklike reguleerivate asutuste kehtestatav regulatiivsete eelkohustuste mehhanism ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, et võimaldada neil asutustel tegutseda asjaomasel turul otsustavalt tarbijate huvides.

(10)

Euroopa Parlamendi resolutsioonis Euroopa elektroonilise side reguleerimise ja turgude kohta aastal 2004 (10) kutsuti komisjoni üles välja töötama uusi algatusi piiriülese mobiiltelefoniteenuse kõneliikluse suurte kulude vähendamiseks, samas kui Euroopa Ülemkogu otsustas 23. ja 24. märtsi 2006. aasta kohtumisel, et keskendatud, tõhus ja integreeritud info- ja sidetehnoloogiapoliitika nii Euroopa kui ka riikide tasandil on majanduskasvu ja tootlikkust käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks hädavajalik, ning märkis nimetatud taustal rändlustasude vähendamise tähtsust konkurentsivõimele.

(11)

Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistiku eesmärk oli tol ajal ilmnenud kaalutluste põhjal kõigi tõkete kõrvaldamine liikmesriikide vaheliselt kaubanduselt valdkonnas, mida sellega ühtlustati, muu hulgas meetmed, mis mõjutavad rändlustasusid. Siiski ei tohiks see takistada ühtlustatud eeskirjade vastuvõtmist kooskõlas muude kaalutlustega, et leida kõige tõhusamad vahendid tarbijakaitse kõrge taseme saavutamiseks, samal ajal parandades tingimusi siseturu toimimiseks.

(12)

Elektroonilise side 2002. aasta reguleerivat raamistikku, eelkõige raamdirektiivi, tuleks seetõttu muuta, et võimaldada kõrvalekaldumist tavapäraselt kohaldatavatest eeskirjadest, nimelt, et pakutavate teenuste hinnad tuleks märkimisväärse turujõu puudumisel kindlaks määrata kaubanduskokkuleppega ning seega võimaldada täiendavate regulatiivsete eelkohustuste, mis kajastavad kogu ühendust hõlmavate rändlusteenuste eripära, kehtestamist.

(13)

Rändluse jae- ja hulgiturgude ainulaadsete omadustega on põhjendatavad erakorralised meetmed, mis väljuvad elektroonilise side 2002. aasta reguleerivas raamistikus tavaliselt kasutatavate meetmete piiridest.

(14)

Reguleerivad kohustused tuleks rändlusklientide huvide kaitsmiseks kehtestada nii jae- kui ka hulgimüügi tasandil, kuna kogemused on näidanud, et kogu ühendust hõlmavate rändlusteenuste hulgihindade alandamine ei pruugi kajastuda rändluse madalamates jaehindades, sest puuduvad stiimulid nende alandamiseks. Teisalt võiksid meetmed jaehindade vähendamiseks, ilma et kohandataks hulgimüügiteenuste pakkumisega seotud kulude taset, ohustada kogu ühendust hõlmava rändluse turu reeglipärast toimimist.

(15)

Regulatiivseid kohustusi tuleks kohaldada vahetult kõigis liikmesriikides ja need peaksid jõustuma niipea kui võimalik, andes sealjuures asjaomastele operaatoritele mõistliku aja oma hindade ja teenusepakkumiste kohandamiseks ja täitmise tagamiseks.

(16)

Ühist lähenemist tuleks rakendada selle tagamiseks, et maapealsete üldkasutatavate mobiiltelefonivõrkude kasutajad ei maksaks ühenduses reisides kogu ühendust hõlmavate rändlusteenuste eest helistamisel või häälkõne vastuvõtmisel ülemäära kõrget hinda, saavutades seeläbi tarbijakaitse kõrge taseme ning kaitstes samal ajal mobiiltelefonioperaatorite vahelist konkurentsi ja säilitades nii stiimulid uuendusteks kui tarbijavaliku. Pidades silmas asjaomaste teenuste piiriülest iseloomu, on vaja nimetatud ühist lähenemist, et mobiiltelefonioperaatorid võiksid tegutseda ühtes sidusas reguleerivas raamistikus, mis põhineb objektiivselt kehtestatud kriteeriumidel.

(17)

Kõige tõhusam ja proportsionaalsem lähenemisviis ühendusesiseste rändluskõnede tegemise ja vastuvõtmise hinnataseme reguleerimisele on hulgimüügil keskmise minutitasu ülempiiri kehtestamine ühenduse tasandil ja jaemüügi tasude piiramine eurotariifi kehtestamise abil. Hulgimüügi keskmine tasu peaks kehtima mis tahes kahe operaatori vahel ühenduse piires kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(18)

Eurotariif tuleks kehtestada tasemel, mis tagab operaatoritele piisava kasumi ja soodustab konkureerivaid rändluspakkumisi madalamate hindade juures. Operaatorid peaksid aktiivselt pakkuma eurotariifi kõigile oma rändlusklientidele, ning seda tasuta ja selgel ning läbipaistval viisil.

(19)

Nimetatud reguleeriv lähenemisviis peaks tagama ka, et kogu ühendust hõlmava rändluse jaehinnad peegeldaksid teenuse pakkumisega seotud kulusid mõistlikumalt, kui see on seni toimunud. Kõrgeim eurotariif, mida võib rändlusklientidele pakkuda, peaks seetõttu peegeldama mõistlikku kasumit rändlusteenuse pakkumise hulgimüügi kulude suhtes, lubades samas operaatoritel konkureerida diferentseerides oma pakkumist ja kohandades hinnakujundust vastavalt turuolukorrale ja tarbijaeelistustele. Nimetatud reguleerivat lähenemisviisi ei tuleks kohaldada lisandväärtusteenuste suhtes.

(20)

Nimetatud reguleerivat lähenemisviisi peaks olema lihtne rakendada ja kontrollida, et viia halduskoormus miinimumini nii operaatorite jaoks, keda selle nõuded puudutavad, kui ka riiklike reguleerivate asutuste jaoks, kelle ülesanne on järelevalve ja rakendamine. Samuti peaks see olema läbipaistev ja koheselt mõistetav kõigile mobiiltelefoniteenuse klientidele ühenduse piires. Lisaks peaks see pakkuma kindlust ja ennustatavust rändluse hulgi- ja jaeteenuseid osutavatele operaatoritele. Käesolevas määruses tuleks seetõttu kindlaks määrata minutitasude suurim tase rahalises väärtuses nii hulgi- kui jaemüügi tasandil.

(21)

Selliselt määratletud suurim keskmine minutitasu hulgimüügi tasandil peaks võtma arvesse kogu ühendust hõlmava rändluskõne tegemisega seotud eri elemente, eelkõige kõnede algatamise ja lõpetamise maksumust mobiiltelefonivõrkudes, sealhulgas üldkulusid, signaalimist ja transiiti. Kõige kohasem võrdlusalus kõne algatamise ja kõne lõpetamise jaoks on mobiiltelefonivõrgu operaatorite keskmine mobiiltelefonikõne lõpetamise tasu ühenduses, mis põhineb riiklike reguleerivate asutuste antaval teabel ja mille komisjon avaldab. Käesoleva määrusega kehtestatavad suurimad keskmised minutitasud tuleks seetõttu määrata kindlaks, võttes arvesse keskmist mobiiltelefonikõne lõpetamise tasu, mis on sellega seotud kulude võrdlusaluseks. Suurimat keskmist minutitasu hulgimüügi tasandil tuleks igal aastal alandada, et võtta arvesse mobiiltelefonikõne lõpetamise tasude alandamisi, mida riiklikud reguleerivad asutused aeg-ajalt kehtestavad.

(22)

Jaetasandil kohaldatav eurotariif peaks rändlusklientidele tagama, et neilt ei võeta ülemäärast tasu reguleeritud rändluskõne tegemise või vastuvõtmise eest, kuid jätma samal ajal koduoperaatorile piisava marginaali klientidele pakutavate toodete eristamiseks.

(23)

Kõigil tarbijatel peaks olema võimalus valida ilma lisatasude või eeltingimusteta lihtne rändlustariif, mis ei ületa reguleeritud ülemmäärasid. Mõistlik hinnalisa hulgimüügi kulude ja jaehindade vahel peaks tagama operaatoritele kõigi rändluse erikulude – kaasa arvatud küllaldase osa müügikuludest ja telefoniaparaatide subsideerimiskuludest – katmise jaemüügi tasandil ning jätma neile piisava järelejääva osa mõistliku tulu teenimiseks. Eurotariif on sobiv vahend nii tarbijatele kaitse kui operaatoritele paindlikkuse pakkumiseks. Hulgimüügi tasemele vastavalt peaksid eurotariifi ülempiirid igal aastal langema.

(24)

Uusi rändluskliente tuleks täielikult teavitada ühenduse piires rändluse jaoks eksisteerivatest tariifidest, kaasa arvatud tariifidest, mis on vastavuses eurotariifiga. Olemasolevatele rändlusklientidele tuleks anda teatud ajavahemiku jooksul võimalus valida uus tariif, mis on vastavuses eurotariifiga või mis tahes muu rändlustariif. Olemasolevate rändlusklientide puhul, kes ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul oma valikut teinud, on kohane teha vahet nende vahel, kes olid juba valinud rändluse eritariifi või -pakme enne käesoleva määruse jõustumist ja nende vahel, kes ei olnud seda teinud. Viimastele tuleks automaatselt kohaldada tariifi, mis on vastavuses käesoleva määrusega. Rändluskliendid, kes juba kasutavad rändluse eritariife või -pakmeid, mis sobivad nende individuaalsetele nõudmistele ja mille nad on valinud nende alusel, peaksid jääma eelnevalt valitud tariifi või pakme juurde, kui nad – pärast meeldetuletust nende kehtivate tariifitingimuste kohta – ei tee oma valikut asjakohase ajavahemiku jooksul. Sellised rändluse eritariifid või -pakmed võivad sisaldada näiteks rändluse kindlasummalisi hindu, mitteavalikke tariife, kindlate täiendavate rändlustasudega tariife, suurimast eurotariifist madalamate minutitasudega tariife või kõnealustustasude tariife.

(25)

Kogu ühendust hõlmavate rändlusteenuste osutajatele jaemüügi tasandil peaks võimaldatama ajavahemik, mille jooksul kohandada oma hinnad käesolevas määruses sätestatud piiridega.

(26)

Sarnaselt peaks kogu ühendust hõlmava rändluse hulgiteenuste osutajatele võimaldatama kohanemisperiood käesolevas määruses sätestatud piiridele vastamiseks.

(27)

Kuna käesolevas määruses nähakse ette, et elektrooniliste sidevõrkude 2002. aasta reguleeriva raamistiku moodustavad direktiivid ei piira ühtki erimeedet, mis on vastu võetud mobiiltelefoni häälkõnede kogu ühendust hõlmava rändluse tasude reguleerimiseks, ja kuna kogu ühendust hõlmavate rändlusteenuste osutajaid võidakse käesoleva määrusega kohustada muutma oma rändluse jaemüügitariife, et vastata käesoleva määruse nõudmistele, ei tohiks sellised muutused anda mobiiltelefoniteenuse klientidele elektroonilise side 2002. aasta reguleerivat raamistikku ülevõtvate siseriiklike õigusaktide alusel mingit õigust oma lepingute ülesütlemiseks.

(28)

Käesolev määrus ei tohiks piirata tarbijatele tehtavaid uuenduslikke pakkumisi, mis on soodsamad kui käesolevas määruses määratletud eurotariif, vaid peaks tegelikult soodustama uuenduslikke, madalamate hindadega pakkumisi rändlusklientidele. Käesolev määrus ei nõua rändlustasude uuesti kasutuselevõtmist juhtudel, kus need on täiesti ära kaotatud, samuti ei kohusta see tõstma kehtivaid rändlustasusid käesolevas määruses sätestatud piirideni.

(29)

Koduteenuse osutajad võivad pakkuda õiglastel tingimustel kindlasummalist kuu koondhinda, mille kohta ei kehti mingid piirmäärad. Nimetatud kindlasummaline hind võiks katta kogu ühendust hõlmavaid kõne- ja/või andmeside rändlusteenuseid (sealhulgas lühisõnumiteenus (SMS) ja multimeediateenus (MMS)) ühenduse piires.

(30)

Et tagada kõigile mobiiltelefoni kasutajatele kasu käesoleva määruse sätetest, tuleks hinnakujundusnõudeid jaemüügi tasandil kohaldada hoolimata sellest, kas rändlusklientidel on koduteenuse osutajaga ette- või järelmaksu leping ja sõltumata sellest, kas koduteenuse osutajal on mobiiltelefoni häälkõneteenuse osutamiseks oma võrk või on ta virtuaalne mobiiltelefonioperaator või mobiiltelefoni häälkõneteenuste kõneteenuste edasimüüja.

(31)

Kui ühenduse mobiiltelefoniteenuste osutajad leiavad, et nende rändluskokkulepete lõpetamise või lõpetamise ohu tõttu mobiiltelefonioperaatoritega teistes liikmesriikides on ohustatud koostalitlusvõime ja läbivühenduvus klientidele teenuse osutamiseks või kui nad ei ole võimelised osutama oma klientidele teenust teises liikmesriigis kokkuleppe puudumisel vähemalt ühe võrguteenuste hulgiosutajaga, peaksid riiklikud reguleerivad asutused kasutama vajadusel juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 5 kohaseid volitusi küllaldase juurdepääsu ja omavahelise sidumise tagamiseks, et garanteerida selline läbivühenduvus ja teenuste koostalitlusvõime, võttes arvesse raamdirektiivi artiklis 8 toodud eesmärke, eriti täielikult toimiva elektrooniliste sideteenuste ühtse turu loomist.

(32)

Ühenduse piires reguleeritud rändluskõnede tegemise ja vastuvõtmise jaehinna suurema läbipaistvuse saavutamiseks ja selleks, et aidata rändlusklientidel otsustada, kuidas oma mobiiltelefoni välismaal viibides kasutada, peaksid mobiiltelefoniteenuste osutajad võimaldama oma rändlusklientidel saada kergesti tasuta teavet neile külastatavas liikmesriigis telefonikõnede tegemisel või vastuvõtmisel kohaldatavate rändlushindade kohta. Peale selle peaksid teenuseosutajad andma oma klientidele nende soovi korral ja tasuta lisateavet telefonikõnede tegemise või vastuvõtmise ning samuti SMSide, MMSide ja teiste andmesideteenuste saatmise ja vastuvõtmise minuti- või andmeühiku tasude (koos käibemaksuga) kohta külastatavas liikmesriigis.

(33)

Läbipaistvuse tagamiseks on samuti nõutav, et teenuseosutajad esitaksid teabe rändlustasude, eelkõige eurotariifi ja kindlasummalise koondhinna kohta – kui nad sellist pakuvad – teenusega liitumisel ja iga kord, kui rändlustasud muutuvad. Koduteenuse osutajad peaksid pakkuma teavet rändlustasude kohta sobivate vahendite, näiteks arvete, Interneti, telereklaamide või otsepostituse kaudu. Koduteenuse osutajad peaksid tagama, et kõik nende rändluskliendid on teadlikud reguleeritud tariifide olemasolust ning nad peaksid saatma nimetatud klientidele selge ja erapooletu teatise, kus kirjeldatakse eurotariifi tingimusi ning sellele ülemineku ja sellest loobumise õigust.

(34)

Riiklikel reguleerivatel asutustel, kes vastutavad elektrooniliste sidevõrkude 2002. aasta reguleeriva raamistiku kohaste ülesannete täideviimise eest, peaks olema pädevus oma territooriumil käesoleva määruse jõustamiseks ja selle täitmise üle järelevalve teostamiseks. Samuti peaksid nad teostama järelevalvet mobiiltelefoniteenuse klientidele pakutavate kõne- ja andmesideteenuste hindade muutumise üle rändlemise puhul ühenduses, sealhulgas vajaduse korral rändluskõnede tegemise ja vastuvõtmisega seotud erikulude üle ühenduse äärealadel ning vajaduse üle tagada, et hulgiturg kataks tehtud kulud küllaldases mahus ning selle üle, et võrgukasutamise juhtimise tehnikaid ei kasutataks valiku piiramiseks klientide kahjuks. Nad peaksid tagama, et käesoleva määruse kohaldamist käsitlev ajakohastatud teave tehakse huvitatud pooltele kättesaadavaks ning avaldama järelevalve tulemused iga kuue kuu järel. Eraldi tuleks esitada teave äri-, järelmaksu- ja ettemaksuklientide kohta.

(35)

Riigisisene rändlus ühenduse äärepoolseimates piirkondades, kus mobiiltelefoniteenuse osutamiseks antavad litsentsid erinevad neist, mis on väljastatud riigi ülejäänud territooriumi suhtes, võiks saada kasu ühenduse rändlusturul toimuvaga võrdväärsest tasude alandamisest. Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks riigisiseseid rändlusteenuseid kasutavatele klientidele tuua kaasa vähemsoodsat hinnakohtlemist võrreldes kogu ühendust hõlmavaid rändlusteenuseid kasutavate klientidega. Selleks võivad riigiasutused võtta täiendavaid meetmeid, mis on kooskõlas ühenduse õigusega.

(36)

Arvestades asjaolu, et lisaks telefonikõnedele leiavad uued mobiilsed andmesideteenused järjest rohkem kasutust, peaks käesolev määrus võimaldama turuprotsesside järelevalvet ka nimetatud teenuste valdkonnas. Komisjon peaks seetõttu teostama järelevalvet ka rändluse andmesideteenuste, sealhulgas SMS ja MMS turu üle.

(37)

Liikmesriigid peaksid ette nägema sanktsioonide süsteemi, mida kohaldada käesoleva määruse rikkumise korral.

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ühise lähenemisviisi rajamist selle tagamiseks, et üldkasutatavate mobiiltelefonivõrkude kasutajad ei peaks maksma kogu ühendust hõlmavate rändlusteenuste eest ühenduses reisimisel helistamisel või kõne vastuvõtmisel ülemäära kõrget hinda, ning saavutades seeläbi tarbijakaitse kõrge taseme, kuid tagades samas mobiiltelefonioperaatorite vahelise konkurentsi, ei ole liikmesriikidel võimalik piisavalt saavutada turvalisel, harmoneeritud ja õigeaegsel viisil ja seetõttu võib neid pigem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Käesolev ühine lähenemine tuleks luua piiratud tähtajaks. Käesolevat määrust võidakse komisjoni läbiviidava läbivaatamise põhjal täiendada või muuta. Komisjon peaks vaatama läbi käesoleva määruse tõhususe ja panuse, mille see annab reguleeriva raamistiku rakendamisse ning siseturu sujuvasse toimimisse ning hindama ka käesoleva määruse mõju ühenduse väiksematele mobiiltelefoniteenuste osutajatele ning nende positsioonile kogu ühendust hõlmava rändluse turul,

a)

„eurotariif” – artiklis 4 sätestatud suurimat tasu mitte ületav mis tahes tariif, mida koduteenuse osutaja võib reguleeritud rändluskõnede osutamise eest kooskõlas nimetatud artikliga nõuda;

b)

„koduteenuse osutaja” – ettevõtja, kes osutab rändluskliendile maapealseid üldkasutatavaid mobiiltelefoniteenuseid kas oma võrgu kaudu või virtuaalse mobiiltelefonioperaatori või edasimüüjana;

c)

„koduvõrk” – maapealne üldkasutatav mobiiltelefonivõrk, mis asub liikmesriigis ning mida kasutab koduteenuse osutaja maapealsete üldkasutatavate mobiiltelefoniteenuste osutamiseks rändluskliendile;

d)

„kogu ühendust hõlmav rändlus” – rändluskliendi poolt mobiiltelefoni või muu seadme kasutamine ühendusesiseste kõnede tegemiseks või vastuvõtmiseks, viibides muus liikmesriigis kui selles, kus tema koduvõrk asub, koduvõrgu operaatori ja külastatava võrgu operaatori vahel sõlmitud kokkulepete vahendusel;

e)

„reguleeritav rändluskõne” – mobiiltelefonikõne, mida rändlusklient alustab külastatavas võrgus ja mis lõpetatakse üldkasutatavas telefonivõrgus ühenduses või mille rändlusklient võtab vastu ning mida alustati üldkasutatavas telefonivõrgus ühenduses ja mis lõpetatakse külastatavas võrgus;

f)

„rändlusklient” – ühenduses asuva maapealse üldkasutatava mobiiltelefonivõrgu abil osutatavate mobiilitelefoniteenuste osutaja klient, kelle leping või kokkulepe oma koduteenuse osutajaga võimaldab kasutada mobiiltelefoni või muud seadet kõne alustamiseks või vastuvõtmiseks külastatavas võrgus koduvõrgu operaatori ja külastatava võrgu operaatori vahel sõlmitud kokkulepete alusel;

g)

„külastatav võrk” – liikmesriigis asuv maapealne üldkasutatav mobiiltelefonivõrk (muu kui koduvõrk), mille vahendusel rändlusklient saab teha ja vastu võtta kõnesid oma koduvõrgu operaatoriga sõlmitud kokkulepete alusel.