võttes arvesse 2. mail 1991 vastuvõetud ja hiljem muudetud kodukorda, eriti selle artiklit 23,

1. Kohtusekretär vastutab Esimese Astme Kohtu registri ja menetluses olevate kohtuasjade toimikute korrashoiu eest, dokumentide vastuvõtmise, edastamise, kohtudokumentide kättetoimetamise ja säilitamise eest, kirjavahetuse eest poolte ja kolmandate isikutega seoses menetluses olevate kohtuasjadega ning Esimese Astme Kohtu pitsati hoidmise eest; ta tagab lõivude kogumise ja kohtu kassasse makstavate summade sissenõudmise; ta vastutab Esimese Astme Kohtu väljaannete eest.

2. Kohtusekretäri abistab eespool nimetatud kohustuste täitmisel asekohtusekretär. Kohtusekretäri äraolekul või kui tal esineb takistus täidab asekohtusekretär tema ülesandeid ja võtab vastu otsuseid, mis on Esimese Astme Kohtu kodukorra või käesoleva ametijuhendi kohaselt kohtusekretäri pädevuses või mis talle delegeeritakse käesoleva ametijuhendi alusel.

Tööpäevad on kõik päevad, välja arvatud laupäevad ja pühapäevad ning kodukorra artikli 101 lõikes 2 toodud nimekirjas loetletud ametlikud puhkepäevad.

Kui mõni eelmistes lõikudes määratletud tööpäev on institutsiooni ametnike ja teenistujate jaoks puhkepäev, tagatakse kantseleiga kontakteerumise võimalus lahtiolekuaegadel.

3. Kui kohtukantselei on suletud, võib menetlusdokumendid ööpäevaringselt jätta valvelauda Esimese Astme Kohtu hoone sissekäigu juures. Valvur teeb esitamise kuupäeva ja kellaaja kohta sissekande, mis tõendab dokumentide esitamist ning annab vastava taotluse korral dokumentide vastuvõtu kohta tõendi.

1. Registrisse tehakse kanne kohtuotsuste ja määruste ning kõigi Esimese Astme Kohtu menetluses olevate kohtuasjade toimikutesse esitatud dokumentide kohta.

2. Registri kanded nummerdatakse kasvavas järjestuses ja numbreid vahele jätmata; kanded tehakse kohtumenetluse keeles ja nendes märgitakse dokumendi tuvastamiseks vajalikud andmed, eelkõige registrisse kandmise kuupäev, kohtuasja number ja dokumendi liik.

Elektroonilises vormis peetavat registrit peetakse viisil, mis ei võimalda sealt kustutada ühtegi sissekannet ja nii, et kande iga hilisem muudatus või parandus oleks nähtav.

4. Iga Esimese Astme Kohtu koostatud dokumendi registreerimisnumber märgitakse selle esimesele leheküljele.

Igale poolte esitatud menetlusdokumendi originaalile ja igale neile teatavaks tehtud ärakirjale lüüakse tempel registreerimismärkega, millest nähtub registreerimisnumber ja registrisse kandmise kuupäev. Kõnealune märge tehakse kohtumenetluse keeles. Menetlusdokumendi originaalile tehtud märkele kirjutab alla kohtusekretär.

5. Kui dokumenti ei kanta registrisse selle esitamise päeval, siis märgitakse dokumendi esitamise kuupäev registrisse ning samuti menetlusdokumendi originaalile ja ärakirjadele.

6. Eelmise punkti kohaldamisel võetakse olenevalt asjaoludest arvesse järgmisi kuupäevi: kuupäev, mil kohtusekretär või kohtukantselei ametnik või teenistuja on menetlusdokumendi vastu võtnud, artikli 2 lõikes 3 osutatud kuupäev või Euroopa Kohtu põhikirja artikli 54 esimeses lõigus või selle põhikirja I lisa artikli 8 lõikes 1 sätestatud juhtudel kuupäev, mil menetlusdokument esitatakse Euroopa Kohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu kohtusekretärile.

1. Hagiavalduse registreerimisel antakse kohtuasjale järjekorranumber, millele eelneb „T-” ja järgneb aastaarv.

Ajutiste meetmete taotlusele, menetlusse astumise avaldusele, kohtuotsuste parandamise või tõlgendamise taotlusele, teistmisavaldusele või kolmanda isiku esitatud kohtuotsuse vaidlustamise avaldusele, kulude kindlaksmääramise avaldusele ja menetluses oleva kohtuasjaga seotud õigusabi taotlusele antakse sama järjekorranumber kui põhimenetluse asjale ja numbri järele tehakse märge, mis näitab, et tegemist on eraldiseisva erimenetlusega. Hagile, millele eelneb sellega seotud õigusabi taotlus, antakse sama kohtuasja number, mis anti õigusabi taotlusele. Kui Euroopa Kohus saadab pärast apellatsioonkaebuse menetlemist kohtuasja uuesti Esimese Astme Kohtule lahendamiseks, säilib sellele kohtuasjale varem Esimese Astme Kohtus antud number.

2. Kohtuasja järjekorranumber koos poolte nimedega märgitakse ära menetlusdokumentides, kohtuasjaga seotud kirjavahetuses ja, ilma et see piiraks käesoleva ametijuhendi artikli 18 lõike 4 kohaldamist, Esimese Astme Kohtu väljaannetes.

1. Kohtuasja toimikusse pannakse koos lisadega poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite originaalid, välja arvatud dokumendid, mille vastuvõtust käesoleva ametijuhendi artikli 7 kohaselt on keeldutud, kohtuasjas tehtud otsused, kaasa arvatud kõik dokumentide vastuvõtmisest keeldumisega seotud otsused, kohtuistungite ettekanded, kohtuistungite protokollid, kohtusekretäri väljastatud teatised ning kõik muud dokumendid ja kirjavahetus, mida otsuse tegemisel arvesse võetakse.

Kahtluse korral palub kohtusekretär presidendil otsustada, kas lisada dokument toimikusse.

3. Esimese Astme Kohtu menetluses oleva kohtuasja poolte advokaadid ja esindajad või nende nõuetekohaselt volitatud esindajad võivad kohtukantseleis tutvuda kohtuasja toimiku originaaliga, sealhulgas Esimese Astme Kohtule esitatud haldustoimikutega, ja taotleda ärakirju või väljavõtteid menetlusdokumentidest ja registrist.

Menetlusse astumiseks loa saanud menetlusse astujate advokaatidel ja esindajatel, samuti kõigi liidetud kohtuasjade poolte advokaatidel ja esindajatel on võrdne õigus kohtuasja toimikuga tutvumisele, kui artikli 6 lõigetest 2 ja 3 ei tulene seoses teatavate toimikus sisalduvate andmete või dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemisega teisiti.

4. Menetlusdokumentide konfidentsiaalseid ja mittekonfidentsiaalseid versioone hoitakse toimiku eri osades. Toimiku konfidentsiaalse osaga võivad tutvuda ainult need pooled, kelle suhtes andmete konfidentsiaalsena käsitlemist ei kohaldata.

5. Kohtuasjas esitatud dokumenti, mis on selle asja toimikusse lisatud, ei saa kasutada mõne teise kohtuasja ettevalmistamiseks.

6. Pärast menetluse lõppemist suletakse toimik ja see köidetakse kokku. Suletud toimikus on nimekiri toimikus sisalduvatest dokumentidest, millele märgitakse nende number, ja kaaneleht, millele märgitakse kohtuasja järjekorranumber, pooled ja toimiku sulgemise kuupäev.

7. Kolmandad era- või avalik-õiguslikud isikud ei või tutvuda asja toimiku või dokumentidega, kui selleks ei ole andnud otsest luba kas Esimese Astme Kohtu president, või kui asjas on menetlus alles pooleli, siis pärast poolte ärakuulamist asja läbivaatava kohtukoosseisu esimees. Loa võib anda ainult vastava kirjaliku taotluse alusel, millele on lisatud üksikasjalik selgitus kolmanda isiku õigustatud huvi kohta toimikuga tutvumiseks.

1. Piiramata kodukorra artikli 67 lõike 3 kohaldamist, jäetakse tähelepanuta hageja taotlus käsitleda kostja suhtes konfidentsiaalsena asja materjalide hulka kuuluvaid hageja esitatud andmeid või tõendeid. Sellist taotlust ei saa esitada ka kostja hageja suhtes.

2. Vastavalt kodukorra artikli 116 lõikele 2 võib pool taotleda, et asja materjalide hulka kuuluvaid teatud andmeid või tõendeid käsitletaks konfidentsiaalsena menetlusse astuja suhtes. Taotlus tuleb esitada praktilistes juhistes sätestatud nõuete kohaselt (punktid 74–77).

Juhul kui andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus ei vasta praktilistes juhistes kehtestatud nõuetele, palub kohtusekretär poolel puudused kõrvaldada. Juhul kui sellest hoolimata andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust praktiliste juhiste nõuetega vastavusse ei viida, jäetakse taotlus rahuldamata; menetlusse astujale edastatakse seega vastavalt kodukorra artikli 116 lõikele 2 kõik menetlusdokumendid tervikuna.

3. Liidetud kohtuasjade korral võib vastavalt kodukorra artikli 50 lõikele 2 ühe kohtuasja pool taotleda, et asja materjalide hulka kuuluvaid teatud andmeid või tõendeid käsitletaks konfidentsiaalsena teise liidetud asja mõne poole suhtes. Taotlus tuleb esitada praktilistes juhistes sätestatud nõuete kohaselt (punktid 78 ja 79).

Juhul kui andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus ei vasta praktilistes juhistes kehtestatud nõuetele, palub kohtusekretär poolel puudused kõrvaldada. Juhul kui sellest hoolimata andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust praktiliste juhiste nõuetega vastavusse ei viida, jäetakse taotlus rahuldamata; liidetud asja poolel on juurdepääs toimikule tervikuna.

1. Kohtusekretär tagab, et toimikusse lisatud dokumendid on vastavuses Euroopa Kohtu põhikirjaga, Esimese Astme Kohtu kodukorraga, praktiliste juhiste ning käesoleva ametijuhendi sätetega.

Vajadusel määrab ta tähtaja, et võimaldada pooltel esitatud dokumentide vormilised puudused kõrvaldada.

Kohtule esitatud dokumendi teisele poolele kättetoimetamisega oodatakse, kui dokument ei vasta praktiliste juhiste punktides 55 ja 56 viidatud kodukorra sätetele.

Dokumendi teisele poolele kättetoimetamisega oodatakse või vastavalt asjaoludele võidakse oodata, kui dokument ei vasta praktiliste juhiste punktides 57 ja 59 viidatud kodukorra sätetele.

2. Kohtusekretär keeldub registreerimast kodukorras sätestamata avaldusi ja menetlusdokumente. Kahtluse korral palub kohtusekretär küsimuse otsustada presidendil.

3. Ilma et see piiraks kodukorra artikli 43 lõikes 6 sätestatud võimalust esitada dokumente faksi või muu tehnilise sidevahendi abil, võtab kohtusekretär vastu ainult dokumente, millel on poole advokaadi või esindaja originaalallkiri.

Kohtusekretär võib vajaduse korral nõuda advokaadi või esindaja tõestatud allkirjanäidise esitamist, et tal oleks võimalik kontrollida, kas kodukorra artikli 43 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud nõuet on järgitud.

4. Avaldusele või menetlusdokumendile lisatud tõendite esitamine toimub korras, mis on ette nähtud praktilistes juhistes avaldustele lisade esitamise kohta. Juhul kui pool puudusi ei kõrvalda, annab kohtusekretär sellest teada ettekandja-kohtunikule, kes presidendi heakskiidul otsustab, kas praktiliste juhistega vastuolus esitatud lisade vastuvõtmisest keelduda või mitte.

5. Välja arvatud kodukorras otseselt sätestatud juhtudel keeldub kohtusekretär vastu võtmast poolte avaldusi või menetlusdokumente, mis on koostatud kohtumenetluse keelest erinevas keeles.

Kui menetlusdokumendile lisatud tõendile või dokumendile ei ole lisatud tõendi või dokumendi tõlget kohtumenetluse keelde, palub kohtusekretär asjassepuutuvalt poolelt see puudus kõrvaldada, kui tõlge on vajalik menetluse takistusteta läbiviimiseks.

Kui menetlusse astumise avaldus, mis on pärit kolmandalt isikult, kes ei ole liikmesriik, ei ole koostatud kohtumenetluse keeles, nõuab kohtusekretär avalduse puuduse kõrvaldamist, enne kui ta sellest pooltele teatab. Kui kohtumenetluse keeles koostatud avalduse versioon esitatakse kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul, siis loetakse registrisse kandmisel dokumendi esitamise kuupäevaks kuupäev, mil selle esimene versioon esitati muus keeles.

6. Kui pool vaidlustab kohtusekretäri poolt dokumendi vastuvõtmisest keeldumise, esitab kohtusekretär dokumendi vastuvõtmise küsimuse lahendamiseks presidendile.

1. Kui kohtusekretäri arvates ei vasta hagiavaldus kodukorra artikli 44 lõikele 1, peatab ta hagiavalduse kättetoimetamise, et Esimese Astme Kohus saaks teha otsuse hagiavalduse vastuvõetavuse kohta.

2. Selleks et esitada kodukorra artikli 44 lõikes 3 nõutud dokument, mis näitab, et poole nimel tegutseval või tema esindajat abistaval advokaadil on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus, võidakse viidata dokumendile, mis on Esimese Astme Kohtu kohtusekretärile juba esitatud.

3. Kui hageja on eraõiguslik juriidiline isik, peab kodukorra artikli 44 lõike 5 punktide a ja b alusel esitatud dokumentidest saama kontrollida:

1. Kohtusekretär korraldab kohtuniku, kohtujuristi või poole taotlusel kodukorra artikli 36 lõike 1 kohaselt menetluse käigus öeldu ja kirjutatu tõlkimise kohtumenetluse keelde või vajaduse korral muusse kodukorra artikli 35 lõikes 2 viidatud keelde. Kui menetluse takistusteta läbiviimiseks on vajalik tõlge muusse kodukorra artikli 35 lõikes 1 nimetatud keelde, korraldab kohtusekretär ka sellise tõlke tegemise.

2. Juhul kui kohtusekretär on vastavalt kodukorra artikli 131 lõikele 4 määranud poolele tähtaja tõlke esitamiseks kohtumenetluse keeles, mille vastavust originaalile pool peab kinnitama, ja kui tõlget õigeaegselt ei esitata, kõrvaldab kohtusekretär asjakohase avalduse või menetlusdokumendi asja materjalide hulgast.

3. Kohtusekretär määrab tähtaja, mille jooksul menetluse poolteks olevad institutsioonid peavad esitama kodukorra artikli 43 lõikes 2 nimetatud tõlked.

1. Kodukorra artikli 100 lõike 1 kohaselt toimub menetlusdokumentide kättetoimetamine kas kättetoimetatava dokumendi originaali tõestatud ärakirja saatmise teel tähtkirjaga koos vastuvõtuteatisega või sellise ärakirja isikliku kättetoimetamisega adressaadile allkirja vastu. Vajadusel valmistab tõestatud ärakirja ette kohtusekretär.

Koos dokumendi ärakirjaga saadetakse kaaskiri, milles märgitakse ära kohtuasja number, registrinumber ja kirjeldatakse lühidalt dokumendi laadi. Kaaskirja allkirjastatud originaali hoitakse kohtuasja toimikus.

2. Kui hagiavaldust kostjale kätte toimetada ei õnnestu, määrab kohtusekretär hagejale tähtaja, mille jooksul see peab esitama kostjale dokumentide kättetoimetamise uue aadressi.

3. Kui adressaadi kohtudokumentide kättetoimetamise aadress on Luxembourgis, toimetatakse dokument kätte sellel aadressil asuvale isikule.

Kui vastupidiselt kodukorra artikli 44 lõikele 2 ei ole pool nimetanud kohtudokumentide kättetoimetamiseks aadressi Luxembourgis ega nõustunud teadete kättetoimetamisega faksi või muu tehnilise sidevahendi abil, toimetatakse dokumendid poolele kätte tähtkirjaga, mis postitatakse Luxembourgis asjassepuutuva poole advokaadile või esindajale.

4. Kui pool on kodukorra artikli 44 lõike 2 teise lõigu kohaselt andnud nõusoleku talle teadete kättetoimetamiseks faksi või muu tehnilise sidevahendi abil, toimetatakse dokumendi ärakiri kätte kodukorra artikli 100 lõike 2 kohaselt selles nimetatud vahendi või vahendite abil.

Esimese Astme Kohtu otsused ja määrused ning dokumendid, mida ei saa tehnilistel põhjustel või nende olemuse või pikkuse tõttu edastada kõnesolevate vahenditega, toimetatakse kätte lõike 1 kohaselt.

Kui adressaat ei ole määranud dokumentide kättetoimetamise aadressi Luxembourgis, teavitatakse teda kättetoimetamisest faksi või muu tehnilise sidevahendi abil edastatava kaaskirja ärakirjaga, millele lisatakse kättetoimetatav dokument, milles juhitakse tema tähelepanu kodukorra artikli 100 lõike 2 teise lõigu sätetele.

5. Vastuvõtuteatist, dokumentide kättesaamist kinnitavat allkirja, tõendit tähtkirja postitamise kohta Luxembourgis või dokumenti, mis tõendab edastamist faksi või muu tehnilise sidevahendi abil, hoitakse kohtuasja toimikus koos kättetoimetamisel adressaadile saadetud kaaskirja ärakirjaga.

6. Kui dokumendi pikkuse tõttu on poole esitatud menetlusdokumendile lisatud vaid üks ärakiri või kui muudel põhjustel ei saa pooltele edastada kohtukantseleisse esitatud dokumendi ärakirju või eset, teavitab kohtusekretär pooli ja teatab neile, et nad võivad kõnealuse dokumendi või esemega tutvuda kohtukantseleis.

1. Kohtusekretär määrab kodukorras sätestatud tähtajad vastavalt presidendi poolt antud volitustele.

2. Dokumente, mis saabuvad kohtukantseleisse pärast nende esitamiseks määratud tähtaja möödumist, võib võtta vastu ainult presidendi loal.

3. Kohtusekretär võib pikendada määratud tähtaegu vastavalt selleks presidendi antud volitusele; vajadusel teeb ta presidendile ettepanekuid tähtaegade pikendamiseks.

Tähtaegade pikendamise avaldused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja esitatud piisava ajavaruga enne määratud tähtaja möödumist. Tähtaega ei või pikendada rohkem kui üks kord, välja arvatud erandjuhtudel.

Kodukorra artiklites 104–110 viidatud menetlustes võib kohtusekretär menetlusdokumente edastada kõigi sobivate vahenditega, mida juhtumi kiireloomulisus nõuab, eriti faksi teel; kohtusekretär tagab igal juhul, et dokumendi edastamisele sel viisil järgneb selle saatmine kodukorra artiklis 100 ettenähtud viisil.

1. Enne iga avalikku kohtuistungit koostab kohtusekretär kohtumenetluse keeles kohtuistungi päevakorra, milles on märgitud istungi kuupäev, kellaaeg ja koht, asja lahendav kohtukoosseis, viide istungil arutusele tulevatele kohtuasjadele ja poolte nimed.

2. Kohtusekretär koostab kohtumenetluse keeles kohtuistungi protokolli, mis sisaldab järgmisi andmeid: kohtuasja number, kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht, viide sellele, kas kohtuistung oli avalik või kuulutatud kinniseks, kohalviibinud kohtunike, kohtujuristi ja kohtusekretäri nimed, kohalviibinud poolte esindajate, advokaatide või nõustajate nimed ja ametinimetused, ärakuulatud tunnistajate või ekspertide perekonnanimed, eesnimed, ametinimetused ja aadressid, kohtuistungil esitatud tõendid või dokumendid ja vajadusel kohtuistungil esitatud seisukohad ning Esimese Astme Kohtu või presidendi poolt istungil tehtud otsused.

3. Kohtusekretär koostab tunnistaja ärakuulamise kohta ütluste protokolli selles keeles, milles tunnistaja oma ütlused andis.

Enne protokolli allkirjastamist ja presidendile allkirjastamiseks esitamist saadab kohtusekretär protokolli eelnõu tunnistajale, vajaduse korral tähtkirjaga, ja palub tunnistajal kontrollida selle sisu, teha võimalikke märkusi ning sellele alla kirjutada.

1. Kohtusekretär võtab ekspertiisi tegemiseks ja tunnistajate ärakuulamiseks antud määruste täitmiseks vajalikud meetmed.

2. Kohtusekretär palub tunnistajatel esitada tõendid nende kulude ja saamata jäänud töötasude kohta ning ekspertidel arve nende kulude ja eksperditasude kohta.

3. Kohtusekretär korraldab vastavalt kodukorrale tunnistajatele ja ekspertidele tasumisele kuuluvate summade maksmise Esimese Astme Kohtu kassast. Kui nende summade üle tekib vaidlus, palub kohtusekretär küsimuse otsustada presidendil.

4. Kohtusekretär korraldab, et ekspertide või tunnistajate ärakuulamiseks Esimese Astme Kohtu tehtud ettemaksed nõutakse sisse poolelt, kellelt mõisteti välja kohtukulud. Vajadusel kohaldatakse ametijuhendi artikli 16 lõiget 2.

1. Esimese Astme Kohtu kohtuotsuste ja määruste originaale hoitakse kronoloogilises järjestuses kohtukantselei arhiivis. Asja toimikusse lisatakse tõestatud ärakiri.

Poole taotlusel esitab kohtusekretär talle kohtuotsuse või määruse originaali tõestatud ärakirja.

Kohtusekretär võib anda kohtuotsuse ja määruse tõestamata ärakirja seda taotlevale kolmandale isikule.

2. Kohtuotsused või määrused, millega parandatakse või tõlgendatakse kohtuotsuseid või määrusi, tagaseljaotsuse peale esitatud kaja suhtes tehtud kohtuotsused, kolmanda isiku poolt kohtuotsuse vaidlustamise ja teistmisavalduse suhtes tehtud kohtuotsused ja määrused ning Euroopa Kohtu poolt apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsused ja määrused märgitakse ära asjaomase otsuse või määruse serval; selle originaal või tõestatud ärakiri lisatakse kohtuotsuse või määruse originaalile.

1. Juhul kui õigusabiks või tunnistajatele või ekspertidele makstud summad tuleb Esimese Astme Kohtule hüvitada, nõuab kohtusekretär tähtkirjaga nende summade maksmist poolelt, kes kodukorra kohaselt need kulud peab katma.

2. Kui nõutud summat kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul ära ei maksta, võib kohtusekretär nõuda Esimese Astme Kohtult vastavasisulise täidetava määruse tegemist, mille täitmisele pööramist ta vajadusel nõuab.

1. Kui menetlusdokumendi ärakiri või kohtuasja toimiku või registri väljavõte toimetatakse poolele tema taotlusel paberkandjal, nõuab kohtusekretär selle eest lõivu 3,50 eurot (1) tõestatud ärakirja lehekülje eest ja 2,50 eurot tõestamata ärakirja lehekülje eest.

2. Kui kohtusekretär korraldab poole taotlusel menetlusdokumendi või kohtuasja toimiku väljavõtte tõlkimise, tasutakse selle eest lõiv 1,25 eurot rea eest.

3. Käesolevas artiklis osutatud tasusid tõstetakse 10 % võrra alates 1. jaanuarist 2007 iga kord, kui Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse avaldatud elukallidusindeks tõuseb 10 % võrra.

1. Kohtusekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada kodade koosseisud ja neile kohtuasjade määramise kriteeriumid, Esimese Astme Kohtu presidendi ja kodade esimeeste valimise, ajutiste meetmete kohaldamise asjades Esimese Astme Kohtu presidenti asendava kohtuniku määramise, kohtusekretäri ja kui see on vajalikuks osutunud, siis asekohtusekretäri nimetamise.

2. Kohtusekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada teatised esitatud hagide ja menetluse lõpetavate otsuste kohta.

3. Kohtusekretär tagab Esimese Astme Kohtu kohtupraktika ja kohtulahendite kogumiku avaldamise nõukogu määruse nr 1 (2), mida on muudetud, artiklis 1 nimetatud keeltes ja Esimese Astme Kohtu vastuvõetud korras.

4. Poole taotlusel või kohtu omal algatusel võib kohtuasjaga seotud väljaannetest jätta välja poolte või kolmandate isikute nimed või muu teabe, kui asjassepuutuva isiku isikuandmete või muu teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks on õigustatud huvi.

1. Kohtusekretär teavitab advokaate ja esindajaid praktilistest juhistest ja käesolevast kohtusekretäri ametijuhendist.

2. Kohtusekretär edastab advokaatide või esindajate taotlusel menetluste takistusteta läbiviimise tagamiseks neile teavet kodukorra, praktiliste juhiste ja käesoleva kohtusekretäri ametijuhendi kohaldamisel järgitava tava kohta.

Kui kohtuasja erilised asjaolud ja hea õigusemõistmise põhimõtted seda nõuavad, võib Esimese Astme Kohus või president käesoleva kohtusekretäri ametijuhendi sätetest kõrvale kalduda.

2. Käesolev kohtusekretäri ametijuhend, mis on autentne kõigis kodukorra artikli 36 lõikes 2 nimetatud keeltes, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Ametijuhend jõustub selle avaldamisele järgneval päeval.

Luxembourg, 5. juuli 2007

Kohtusekretär

E. COULON

President

B. VESTERDORF

(1) Nõukogu 17. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1103/97 teatavate euro kasutuselevõtuga seotud sätete kohta (EÜT L 162, 19.6.1997, lk 1; ELT eriväljaanne 10/01, lk 81).

(2) Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3) ja 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1 keelte kasutamise korra kohta Euroopa Aatomienergiaühenduses (EÜT 17, 6.10.1958, lk 401; ELT eriväljaanne 01/01, lk 5).