8.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 323/13

NÕUKOGU OTSUS,

12. oktoober 2006,

Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitleva protokolli (transpordiprotokoll) ühenduse nimel allkirjastamise kohta

(2007/799/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduse transpordipoliitika üheks eesmärgiks on edendada rahvusvahelisi meetmeid, mis aitavad lahendada säästvat liiklust takistavaid ja keskkonnaohte põhjustavaid piirkondlikke ja Euroopa tasandi probleeme.

(2)	Nõukogu volitas 14. mail 1991 komisjoni osalema liikmesriikidega konsulteerides ühenduse nimel Alpi konventsiooni ja selle protokollide läbirääkimistel.

(3)	Nõukogu otsusega 96/191/EÜ (1) sõlmis ühendus Alpide kaitse konventsiooni (Alpi konventsioon).

(4)	Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetel 2 ja 3 põhinev Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitlev protokoll võeti vastu 24.–26. mail 2000 toimunud Alpi konventsiooni alalise komitee 16. istungil.

(5)	Transpordiprotokoll loob ettevaatus-, ennetus- ja saastaja-maksab-põhimõtetest lähtuva raamistiku säästva liikluse ning keskkonnakaitse tagamiseks Alpide piirkonnas kõigi transpordiliikide puhul.

(6)	Transpordiprotokoll oli selle artikli 24 kohaselt osalistele allkirjastamiseks avatud 30. ja 31. oktoobril 2000 Luzernis toimunud Alpi konventsiooniga ühinenud riikide ministrite istungil, ning hiljem Austria Vabariigis, kuhu see on antud hoiule.

(7)	Ühenduse pädevuse ülekaal koos ühenduse rahvusvahelise esindatuse ühtsuse põhimõttega osutab sellele, et ühendus ja selle konventsiooniosalised liikmesriigid peaksid protokollile võimalusel üheaegselt alla kirjutama ja vastavad ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad hoiule andma.

(8)	Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitlev protokoll (transpordiprotokoll) tuleks ühenduse nimel allkirjastada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat nimetama isikut või isikuid, kellel on õigus Alpi konventsiooni rakendamist transpordi valdkonnas käsitlevale protokollile (transpordiprotokoll), tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval, ühenduse nimel alla kirjutada ning andma talle (neile) selleks vajalikud volitused.

Luxembourg, 12. oktoober 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

S. HUOVINEN

(1) EÜT L 61, 12.3.1996, lk 31.

8.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 323/15

TÕLGE

1991. AASTA ALPI KONVENTSIOONI RAKENDAMIST TRANSPORDI VALDKONNAS KÄSITLEV PROTOKOLL

Transpordiprotokoll

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

MONACO VÜRSTIRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON,

SLOVEENIA VABARIIK

EUROOPA ÜHENDUS –

vastavalt nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale missioonile tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja jätkusuutlik areng,

kohaldades Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevaid kohustusi,

olles teadlikud, et Alpide piirkonna ökosüsteemid ja maastikud on eriti tundlikud, et piirkonna geograafilised tingimused ja topograafia suurendavad tõenäoliselt reostust ja müra ning et piirkonnas on kordumatu loodusressurss ja kultuuripärand,

olles teadlikud, et kui ei võeta asjakohaseid meetmeid, suurendavad turgude jätkuv integreerumine, sotsiaalmajanduslik areng ja vaba aja veetmine jätkuvalt transporti ja selle põhjustatud keskkonnakahjusid,

olles veendunud, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsioonilise korralduse raames,

olles teadlikud, et transport omab keskkonnamõju ning põhjustab keskkonnakahju, mis toob endaga kaasa suurenevaid negatiivseid mõjusid ja ohte ökoloogiale, tervisele ja ohutusele ning et nimetatud mõjusid ja ohte tuleb käsitleda ühise lähenemisviisi abil,

olles teadlikud, et ohtlike ainete transpordi puhul on vaja kasutada tõhustatud ohutusmeetmeid,

olles teadlikud vajadusest kehtestada kõikehõlmav kord, mida kasutatakse seireks, teadusuuringute läbiviimiseks, teabe jagamiseks ja nõustamiseks, et luua sidemed transpordi, tervishoiu, keskkonna ja majandusarengu vahel ning rõhutada keskkonnakahju vähendamise vajadust,

olles teadlikud, et Alpide piirkonnas on säästvuse põhimõttel põhinev transpordipoliitika nii Alpide kui teiste piirkondade elanikkonna huvides ning et samuti on vajalik säilitada Alpide piirkonda nii loodusliku elupaiga kui loodus- ja majanduspiirkonnana,

olles teadlikud, et ühelt poolt ei ole transpordiliikide praegust potentsiaali täiel määral kasutatud ning et teiselt poolt ei ole piisavalt tähelepanu pööratud keskkonnasõbralikemate transpordisüsteemide infrastruktuuride (näiteks raudteetransport, sisevee- ja meretransport ning kombineeritud transport) tähtsusele või erinevate transpordivahendite riikidevahelisele ühilduvusele ja koostalitusvõimele ning et seetõttu on vaja selliseid transpordisüsteeme optimeerida, tugevdades märkimisväärselt transpordivõrgustikke nii Alpide piirkonnas kui väljaspool seda,

olles teadlikud, et nii Alpide piirkonnas kui väljaspool seda tehtud regionaalplaneerimine ja vastuvõetud majanduspoliitilised otsused mõjutavad oluliselt transpordi arengut Alpide piirkonnas,

soovides anda otsustav panus säästvasse arengusse ning elukvaliteedi parandamisse, vähendades liiklustihedust, juhtides transporti keskkonnasõbralikumalt ning suurendades olemasolevate transpordisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust,

olles veendunud, et majandushuvide, sotsiaalsete vajaduste ja keskkonnanõuete tasakaalustamine on vajalik,

pidades nõuetekohaselt silmas protokolliosaliste ja Euroopa Ühenduse vahel sõlmitud kahepoolseid ja mitmepoolseid konventsioone, eelkõige transpordi valdkonnas,

olles veendunud, et teatavaid probleeme on võimalik lahendada ainult piiriüleselt ning et need nõuavad Alpide piirkonna riikide ühismeetmeid –

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Protokolliosalised kohustuvad järgima säästva transpordi poliitikat, mis:

vähendab Alpide-sisese ja Alpe läbiva transpordi negatiivseid mõjusid ja selle poolt põhjustatud ohte tasemeni, mis ei ohusta inimesi, taimestikku ja loomastikku ning nende elukeskkonda ja elupaiku, viies transpordi, eelkõige kaubaveod, üha suuremal määral üle raudteedele ning luues selleks eelkõige asjakohased infrastruktuurid ja turupõhimõtetega kooskõlas olevad stiimulid;

b)	aitab kaasa Alpide piirkonnas elavate ja töötavate inimeste elupaikade ja majanduspiirkondade säästvale arengule, viies ellu transpordipoliitikat, mis hõlmab kõiki transpordiliike ja on ühtlustatud erinevate protokolliosaliste vahel;

c)	aitab vähendada ning võimaluse korral vältida mis tahes mõjusid, mis võivad ohustada Alpide piirkonna rolli ja looduressursse (mille tähtsus ulatub nimetatud piirkonna piiridest kaugemale) ning ähvardada selle loodus- ja kultuuripärandit;

d)	tagab Alpide-sisese ja Alpe läbiva transpordi majanduslikult vastuvõetava hinna, suurendades transpordisüsteemide tõhusust ja edendades kõige keskkonnasõbralikumaid ja loodusressursse enim säästvaid transpordiliike;

e)	tagab ausa konkurentsi erinevate transpordiliikide vahel.

2. Protokolliosalised kohustuvad arendama transpordisektorit, kohaldades ettevaatus-, ennetus- ja saastaja-maksab-põhimõtteid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid.

„Alpe läbiv transport” – transport, mis koosneb reisidest, mille lähte- ja sihtkoht asuvad väljaspool Alpide piirkonda.

„Alpide-sisene transport” – transport, mis koosneb reisidest, mille lähte- ja sihtkoht asuvad Alpide piirkonnas (sisetransport), ning sealhulgas transport, mis koosneb reisidest, mille lähte- või sihtkoht asub Alpide piirkonnas.

„Vastuvõetavad negatiivsed mõjud ja ohud” – negatiivsed mõjud ja ohud, mis määratletakse keskkonnamõju hindamise ja riskianalüüsi kaudu, eesmärgiga lõpetada negatiivsete mõjude ja ohtude edasine suurenemine ning vajadusel neid vähendada asjakohaste meetmete abil, mida rakendatakse nii uute infrastruktuuride ehitustööde kui olemasolevate infrastruktuuride puhul, millel on märkimisväärne mõju maale.

„Väliskulud” – kulud, mida ei kanna kaupade või teenuste kasutaja. Need kulud hõlmavad tasuta kasutatavate infrastruktuuride kulusid, keskkonnareostuse ja müraga seotud kulusid ning transpordi poolt inimestele ja varale põhjustatud kahjudega seotud kulusid.

„Uute infrastruktuuride suuremahulised ehitustööd, olemasolevate transpordi infrastruktuuride ümberehitustööd või oluline laiendamine” – infrastruktuuriprojektid, mis omavad mõjusid, mille osas tuleb vastavalt mõjuhinnangut käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele või kehtivatele rahvusvahelistele konventsioonidele läbi viia keskkonnamõju hindamine.

„Suure läbilaskevõimega teed” – kõik kiirteed ja teed, millel on kaks või enam sõidurida ning millel ei ole ristmikke või mis tahes tee, mille mõju liiklusele on sarnane kiirtee omaga.

„Keskkonnakvaliteedi eesmärgid” – eesmärgid, mis kirjeldavad keskkonnakvaliteedi sihttaset, pöörates nõuetekohast tähelepanu ökosüsteemidele põhjustatavatele mõjudele. Eesmärkidega kehtestatakse loodus- ja kultuuripärandi kaitse (ajakohastatavad) kvaliteedikriteeriumid materiaalsest, geograafilisest ja ajakuluga seotud seisukohast lähtudes.

„Keskkonnakvaliteedi standardid” – eristandardid, mis võimaldavad täita keskkonnakvaliteedi eesmärke. Standarditega määratletakse teatud parameetrite suhtes kohaldatavad eesmärgid, mõõtmiste läbiviimise kord või üldnõuded.

„Keskkonnakvaliteedi näitajad” – näitajad, mis võimaldavad mõõta või hinnata keskkonnakahju hetkeolukorda ning prognoosida selle muutusi.

„Ettevaatuspõhimõte” – põhimõte, mille kohaselt ei tohiks edasi lükata meetmete võtmist, mille eesmärgiks on vältida, kontrollida või vähendada tõsiseid või pöördumatuid mõjusid tervisele ja keskkonnale, tuginedes seejuures väitele, et teadusuuringud ei ole veel ümberlükkamatult tõestanud põhjusliku seose olemasolu asjaomaste ainete ning nende poolt tervisele ja keskkonnale põhjustatud potentsiaalselt kahjuliku mõju vahel.

„Saastaja-maksab-põhimõte”, sealhulgas põhjustatud kahju eest vastutamine – põhimõte, mille kohaselt kannavad saastajad kulud, mis on seotud keskkonnakahjude vältimise, kontrollimise ja vähendamisega ning keskkonna vastuvõetava seisundi taastamisega. Saastaja peaks võimaluse korral kandma kõik kulud, mis on seotud transpordi poolt tervisele ja keskkonnale põhjustatud mõjudega.

„Otstarbekuse uuring” – uuring, mis viiakse läbi siseriiklike õigusaktide kohaselt uute infrastruktuuride suuremahuliste ehitustööde, olemasolevate transpordi infrastruktuuride ümberehitustööde või olulise laiendamise kavandamise ajal ning millega uuritakse projektide otstarbekust, lähtudes nii transpordipoliitika kui majandusliku-, keskkonna- ja sotsiaalkultuurilise mõju seisukohast.

Artikkel 3

Säästev transport ja liiklus

1. Transpordi säästva arengu võimaldamise eesmärgil kohustuvad protokolliosalised kooskõlastama oma transpordi- ja keskkonnapoliitikat ning ohjeldama transpordi poolt põhjustatavaid negatiivseid mõjusid ja ohte, võttes arvesse:

keskkonnaküsimuste olulisust, nii et:

aa)	loodusressursside kasutamist vähendatakse tasemeni, mis võimaluse korral ei ületa nende looduslikku taastumisvõimet;

bb)	kahjulikke heiteid vähendatakse tasemeni, mis ei kahjusta asjaomase keskkonna vastuvõtuvõimet;

cc)	piiratakse ainete keskkonda viimist, et vältida keskkonnastruktuuride ja loodusvarade tsüklite kahjustamist;

elanikkonnaga seotud nõudeid, et:

aa)	võimaldada transpordi kättesaadavust inimestele, tööjõule, kaupadele ja teenustele ning teha seda samas keskkonna-, energia- ja ruumisäästlikult ning täites elanikkonna olulisi vajadusi;

bb)	vältida inimeste tervise ohtu seadmist, vähendada keskkonnakatastroofide ohtu ning õnnetusjuhtumite arvu ja raskust;

majanduskriteeriumite olulisust, et:

aa)	suurendada transpordisektori kasumlikkust ja võtta arvesse väliskulusid;

bb)	toetada olemasolevate infrastruktuuride optimaalset kasutamist;

cc)	suurendada tööhõivet äriühingutes, mis tegutsevad edukalt erinevates majandussektorites;

d)	vajadust võtta müravastaseid tõhustatud meetmeid, millega võetakse arvesse Alpide spetsiifilist topograafilist olukorda.

2. Järgides kehtivaid siseriiklikke ja rahvusvahelisi transpordialaseid õigusakte kohustuvad protokolliosalised välja töötama riiklikud, piirkondlikud ja kohaliku tasandi strateegiad, eesmärgid ja meetmed, mis:

a)	võtavad arvesse erinevaid keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalkultuurilisi andmeid ning erinevaid vajadusi;

b)	võimaldavad vähendada transpordi poolt põhjustatud keskkonnakahju, kehtestades majanduslikud vahendid, mis on seotud piirkondliku ja transpordi planeerimise meetmetega.

Artikkel 4

Eesmärkide arvesse võtmine teistes poliitikavaldkondades

1. Protokolliosalised kohustuvad võtma käesoleva protokolli eesmärke arvesse ka oma teistes poliitikavaldkondades.

2. Protokolliosalised kohustuvad prognoosima ja hindama mõjusid, mida põhjustavad väljaspool transpordivaldkonda rakendatud teised poliitikad, strateegiad ja kontseptsioonid.

Artikkel 5

Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus

1. Protokolliosalised julgustavad pädevate institutsioonide vahelist rahvusvahelist koostööd, et leida parimaid piiriüleseid lahendusi ja jõuda kokkuleppele ühtsete lahenduste osas.

2. Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määrab iga protokolliosaline parima koordineerimise ja koostöö tasandi otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike asutuste vahel, et edendada solidaarsust vastutuses, eelkõige selleks, et kasutada ja arendada sünergiat transpordipoliitikate ning nendest lähtuvate meetmete rakendamisel.

3. Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad oma pädevuse piires ja olemasolevas institutsionaalses raamistikus nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.

Artikkel 6

Tugevdatud siseriiklik õiguslik reguleerimine

Protokolliosalised võivad ökoloogiliselt tundliku Alpide piirkonna kaitsmise eesmärgil ning ilma et see piiraks kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist võtta käesolevas protokollis sätestatud meetmetest rangemaid meetmeid, kui selle põhjuseks on nende looduspiirkondade eriolukord või tervishoiu, ohutuse või keskkonnakaitse tagamise vajadus.

II PEATÜKK

ERIMEETMED

A) STRATEEGIAD, KONTSEPTSIOONID, PROJEKTID

Artikkel 7

Transpordipoliitika üldine strateegia

1. Protokolliosalised kohustuvad säästvuse tagamise eesmärgil edendama ratsionaalset ja ohutut transpordikorraldust, seda eelkõige ühtsete piiriüleste transpordivõrgustike osas, et:

a)	tagada arukas koordineerimine erinevate transpordiliikide ja -vahendite vahel ning toetada ühendvedusid;

b)	optimeerida olemasolevaid transpordisüsteeme ja infrastruktuure Alpide piirkonnas, sealhulgas elektroonilise andmeedastuse kasutamist, ning kohustada saastajaid kandma väliskulud ja infrastruktuuride kulud, nii et nende poolt kantud kulud vastaks võimalikult suurel määral põhjustatud kahjule;

c)	innustada struktuuriliste ja piirkondlike planeerimismeetmete abil reisijate ja kaupade veo üleminekut keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele ja transpordi ühendsüsteemidele;

d)	aidata vähendada liiklustihedust.

2. Protokolliosalised kohustuvad võtma vajalikke meetmeid, et võimalikult suurel määral tagada:

a)	ühendusteede kaitset looduslike ohtude eest;

b)	inimeste ja keskkonna kaitset piirkondades, mis on transpordi poolt eriti kahjustatud;

c)	kahjulike ainete heidete ja müra järkjärgulist vähendamist kõigi transpordiliikide puhul, sealhulgas kasutades parimaid olemasolevaid tehnoloogiaid;

d)	suuremat transpordiohutust.

Artikkel 8

Hindamine ja valitsustevahelise konsulteerimise kord

1. Protokolliosalised kohustuvad uute infrastruktuuride suuremahuliste ehitustööde, olemasolevate transpordi infrastruktuuride ümberehitustööde või olulise laiendamise puhul läbi viima otstarbekuse uuringuid, keskkonnamõjuhinnanguid ja riskianalüüse ning hindama nende tulemusi, võttes arvesse käesoleva protokolli eesmärke.

2. Transpordi infrastruktuuride planeerimine Alpide piirkonnas peab olema koordineeritud ja kooskõlastatud tegevus. Märkimisväärse piiriülese mõjuga projektide puhul kohustub iga protokolliosaline hiljemalt peale uuringutulemuste esitamist läbi viima ühiseid konsultatsioone teiste asjaomaste protokolliosalistega. Kõnealused sätted ei piira ühegi protokolliosalise õigust ehitada transpordi infrastruktuure, mille ehitamist käsitlev otsus võeti vastu kooskõlas käesoleva protokolli vastuvõtmise ajal kehtinud siseriikliku õiguskorraga või mille ehitamise vajadus on kindlaks määratud õigusaktide kohaselt.

3. Protokolliosalised toetavad transpordipoliitikale suurema tähelepanu pööramist nende territooriumil asuvate äriühingute keskkonnajuhtimise käigus.

B) TEHNILISED MEETMED

Artikkel 9

Ühistransport

Selleks, et säilitada ja parandada Alpide piirkonna elupaikade struktuuri, majanduskorraldust ning piirkonna atraktiivsust puhkuse ja vaba aja veetmise kohana säästval viisil, kohustuvad protokolliosalised toetama kasutaja- ja keskkonnasõbralike ühistranspordisüsteemide loomist ja arendamist.

Artikkel 10

Raudteetransport ning sisevee- ja meretransport

1. Selleks, et paremini kasutada raudteede potentsiaali pikamaatranspordi nõuete täitmisel ning kasutada raudteevõrku Alpide piirkonnas asetleidvas majandustegevuses ja turismis, edendavad protokolliosalised oma pädevuse piires:

a)	raudteede infrastruktuuri parandamist, ehitades ja arendades Alpe läbivaid suuri raudteeliine, sealhulgas sidusliine ja asjakohaseid terminale;

b)	raudteevedudega tegelevate äriühingute edasist optimeerimist ja kaasajastamist, eelkõige piiriülese transpordi osas;

c)	meetmete vastuvõtmist, mille eesmärgiks on viia kaupade pikamaavedu üle raudteele ja täiendavalt ühtlustada transpordi infrastruktuuri kasutajatasusid;

d)	transpordi ühendsüsteeme ja raudteetranspordi täiendavat arendamist;

e)	raudteede suuremat kasutamist ja kasutajasõbraliku sünergia loomist reisijate pikamaatranspordi, piirkondliku transpordi ja kohaliku transpordi vahel.

2. Selleks, et vähendada transiitkaupade mahtu maismaateedel, innustavad protokolliosalised jõupingutusi, mille eesmärgiks on suurendada sisevee- ja meretranspordi kasutamist.

Artikkel 11

Maanteetransport

1. Protokolliosalised hoiduvad uute, suure läbilaskevõimega ja Alpe läbivate teede ehitamisest.

2. Alpide-sisese transpordi osas võib algatada suure läbilaskevõimega teede projekte, kui:

a)	Alpi konventsiooni artikli 2 lõike 2 punktis j sätestatud eesmärke on võimalik saavutada asjakohaste ettevaatus- ja asendusmeetmetega, mis määratakse kindlaks keskkonnamõjuhinnangus;

b)	transpordinõudeid ei ole võimalik täita, kasutades paremini ära teede ja raudteede olemasolevat läbilaskevõimet, laiendades või ehitades raudteetranspordi ning sisevee- ja meretranspordi infrastruktuure, parandades kombineeritud transporti või mis tahes teiste transpordikorralduslike meetmete abil;

c)	otstarbekuse uuringu tulemused näitavad, et projekt on majanduslikult elujõuline ja ohud on maandatud ning keskkonnamõjuhinnangu tulemused on positiivsed;

d)	arvesse võetakse piirkondlikku planeerimist ja/või piirkondlikke programme ning säästva arengu põhimõtet.

3. Võttes siiski arvesse Alpide piirkonna geograafiat ja eripära ning asjaolu, et antud piirkonna puhul ei ole üksnes ühistranspordi kasutamine alati tõhusaks lahenduseks, tunnistavad protokolliosalised vajadust luua ja säilitada kõrvalistes piirkondades piisav eratranspordi infrastruktuur.

Artikkel 12

Õhutransport

1. Protokolliosalised kohustuvad võimalikult suurel määral vähendama õhutranspordi põhjustatud keskkonnakahju, sealhulgas lennukimüra, ning seda teistesse piirkondadesse mitte üle kandma. Võttes arvesse käesoleva protokolli eesmärke, teevad protokolliosalised jõupingutusi, et piirata või vajadusel keelata langevarjuhüppeid mujal kui lennuväljadel. Protokolliosalised võtavad looduslike loomaliikide kaitsmise eesmärgil meetmeid, et kehtestada ajalisi ja ruumilisi piiranguid mootorita õhutranspordi kasutamisele vaba aja veetmisel.

2. Protokolliosalised kohustuvad parandama ühistranspordisüsteeme, et siduda Alpide äärealadel asuvad lennujaamad erinevate Alpi piirkondadega, et rahuldada transpordinõudlus keskkonda täiendavalt kahjustamata. Sellega seoses piiravad protokolliosalised võimalikult suurel määral Alpide piirkonnas uute lennujamade ehitamist ja olemasolevate lennujaamade suuremahulist laiendamist.

Artikkel 13

Turismirajatised

1. Protokolliosalised kohustuvad hindama (võttes arvesse käesoleva protokolli eesmärke) uute turismirajatiste transpordimõjusid ning vajadusel võtma ettevaatus- või asendusmeetmeid, et täita käesoleva protokolli või teiste protokollide eesmärke. Antud juhul eelistatakse ühistransporti.

2. Protokolliosalised toetavad väikese liiklustihedusega ja liiklusvabade piirkondade loomist ja säilitamist, teatud turismiobjektide juurde autode mittelubamist ning meetmeid, millega innustatakse turiste autoga mitte saabuma või autot mitte kasutama.

Artikkel 14

Tegelikud kulud

Püüdes mõjutada transpordiliinide valikut erinevate transpordiliikide tegelike kulude parema arvessevõtmise abil lepivad protokolliosalised kokku kohaldada saastaja-maksab-põhimõtet ning toetada sellise süsteemi loomist ja kasutamist, mille abil arvutatakse infrastruktuuri kulud ja väliskulud. Eesmärgiks on järkjärguliselt kehtestada transpordispetsiifilised maksustamissüsteemid, et katta õiglasel viisil tegelikke kulusid ning:

a)	toetada kõige keskkonnasõbralikumate transpordiliikide ja -vahendite kasutamist;

b)	saavutada transpordi infrastruktuuri tasakaalustatum kasutamine;

c)	anda stiimuleid kasutada rohkem võimalusi keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike kulude vähendamiseks, võttes struktuurseid ja piirkondlikke planeerimismeetmeid, mis mõjutavad transporti.

C) JÄRELEVALVE JA KONTROLL

Artikkel 15

Transpordi infrastruktuuri ülevaade ja kasutamine

1. Protokolliosalised kohustuvad andma viitedokumendis ülevaate suure läbilaskevõimega transpordi infrastruktuuri ja transpordisüsteemide olukorra, arendamise, kasutamise või parandamise ja keskkonnakahjude vähendamise kohta ning seda ülevaadet korrapäraselt ajakohastama. Protokolliosalised kasutavad sel eesmärgil ühtset esitusviisi.

2. Protokolliosalised kaaluvad eespool nimetatud viitedokumendi põhjal, millises ulatuses on rakendusmeetmed aidanud täita ja edasi arendada Alpi konventsioonis ja eelkõige käesolevas protokollis sätestatud eesmärke.

Artikkel 16

Keskkonnakvaliteedi eesmärgid, standardid ja näitajad

1. Protokolliosalised sätestavad ja rakendavad keskkonnakvaliteedi eesmärke, et luua säästvaid transpordivahendeid.

2. Protokolliosalised lepivad kokku vajaduses võtta kasutusele asjakohased standardid ja näitajad, mis võtavad arvesse Alpide piirkonna erinõudeid.

3. Kõnealuste standardite ja näitajate kohaldamise eesmärgiks on mõõta muutusi, mis mõjutavad transpordi põhjustatud kahju kaudu keskkonda ja tervist.

III PEATÜKK

KOORDINEERIMINE, TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVE

Artikkel 17

Koordineerimine ja teave

Protokolliosalised lepivad kokku korraldada vajadusel ühisnõupidamisi, mille eesmärgiks on:

a)	hinnata käesoleva protokolli kohaselt võetud meetmete mõju;

b)	konsulteerida omavahel enne selliste tähtsate transpordipoliitikaalaste otsuse vastuvõtmist, mis tõenäoliselt mõjutavad teisi protokolliosalisi;

c)	innustada teabevahetust käesoleva protokolli rakendamise kohta, eelistades seejuures olemasolevate teabesüsteemide kasutamist;

d)	jõuda enne tähtsate transpordipoliitikaalaste otsuse vastuvõtmist omavahelisele kokkuleppele, eelkõige et lisada saavutatud kokkulepped ühtsesse piiriülesesse piirkondlikusse planeerimispoliitikasse.

Artikkel 18

Teadusuuringud ja seire

1. Protokolliosalised teevad tihedat koostööd, et innustada ja ühtlustada teadusuuringuid, mis käsitlevad transpordi ja keskkonna vahelisi seoseid Alpide piirkonnas ning spetsiifilisi tehnoloogilisi arenguid, mis suurendavad keskkonnasõbralike transpordisüsteemide majanduslikku tõhusust; samuti teostavad protokolliosalised nimetatud küsimuste korrapärast seiret.

2. Ühiste teadusuuringute ja seire tulemusi võetakse käesoleva protokolli rakendamise kaalumisel nõuetekohaselt arvesse, eelkõige selleks, et töötada välja meetodid ja kriteeriumid liikluse säästva arengu määratlemiseks.

3. Protokolliosalised tagavad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud erinevad tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse seire- ja teabesüsteemi ning et need tehakse olemasolevate institutsioonide raamistikus avalikkusele kättesaadavaks.

4. Protokolliosalised toetavad säästva transpordi kontseptsioonide ja tehnoloogiate rakendamise katseprojekte.

5. Protokolliosalised toetavad teadusuuringuid, mis käsitlevad ühendsüsteemide strateegilise mõjuhinnangu meetodite kohaldatavust Alpide piirkonnas.

Artikkel 19

Koolitus ja avalikkuse teavitamine

Protokolliosalised soodustavad esialgset koolitust ja täiendõpet ning avalikkuse teavitamist käesoleva protokolli eesmärkide, meetmete ja rakendamisega seotud küsimustes.

IV PEATÜKK

JÄLGIMINE JA HINDAMINE

Artikkel 20

Rakendamine

Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 21

Protokollis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimine

1. Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhususe küsimust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus.

2. Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka täiendavat teavet või kasutada teisi teabeallikaid.

3. Alaline komitee koostab Alpi konverentsile aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

4. Alpi konverents võtab komitee aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.

Artikkel 22

Sätete tõhususe hindamine

1. Protokolliosalised jälgivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Vajadusel kaaluvad protokolliosalised käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmist, et edendada protokolli eesmärkide täitmist.

2. Olemasolevas institutsionaalses raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Seosed Alpi konventsiooni ja protokolli vahel

1. Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.

2. Käesoleva protokolli osaliseks ei saa olla need, kes ei ole Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.

3. Juhul kui Alpi konverents langetab otsuse käesoleva protokolliga seotud küsimuste üle, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.

Artikkel 24

Allakirjutamine ja ratifitseerimine

1. Käesolev protokoll on Alpi konventsioonile allakirjutanud riikidele ja Euroopa Ühendusele allakirjutamiseks avatud 31. oktoobril 2000. aastal ja Austria Vabariigis, kuhu see on hoiule antud, alates 6. novembrist 2000. aastal.

2. Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

3. Protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel toimub kõigi uute protokolliosaliste liitumine juba muudetud protokolliga.

Artikkel 25

Teavitamine

Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele antud protokolliga seonduvast:

a)	igast allakirjutamisest;

b)	igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c)	igast jõustumiskuupäevast;

d)	protokolliosalise või protokollile allakirjutaja igast avaldusest;

e)	igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisaja osas.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Koostatud kahe tuhandenda aasta oktoobrikuu kolmekümne esimesel päeval Luzernis itaalia, prantsuse, saksa ja sloveeni keeles ühes eksemplaris, kusjuures kõik neli teksti on võrdselt autentsed, mis antakse hoiule Austria riigiarhiivi. Hoiulevõtja edastab kinnitatud koopia igale allakirjutanud protokolliosalisele.

Saksamaa Liitvabariigi nimel,

Prantsuse Vabariigi nimel,

Itaalia Vabariigi nimel,

Liechtensteini Vürstiriigi nimel,

Monaco Vürstiriigi nimel,

Austria Vabariigi nimel,

Šveitsi Konföderatsiooni nimel,

Sloveenia Vabariigi nimel,

Euroopa Ühenduse nimel.