|
23.11.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 305/30 |
KOMISJONI OTSUS,
9. november 2007,
millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused
(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5357 all)
(2007/756/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõikeid 4 ja 5,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõikeid 4 ja 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kui liikmesriigid annavad loa veeremi kasutuselevõtuks, peavad nad tagama tunnuskoodi omistamise igale sõidukile. Kõnealune kood tuleb seejärel registreerida riiklikus raudteeveeremi registris (edaspidi „RRR”). Kõnealusele registrile peab olema konsulteerimiseks juurdepääs pädevate asutuste volitatud esindajatel ja sidusrühmadel. Erinevad riiklikud registrid peavad olema ühtsed andmete sisu ja esitusviisi poolest. See nõuab registrite asutamist ühiste tegevus- ja tehniliste kirjelduste alusel. |
|
(2) |
RRRi ühised kirjeldused tuleb vastu võtta Euroopa Raudteeameti (edaspidi „amet”) koostatud kirjelduste projekti alusel. Kõnealune kirjelduste projekt peab hõlmama eelkõige järgmise määratlust: sisu, talitluslik ja tehniline arhitektuur, andmete esitusviis, kasutusviis, sh andmesisestuse ning juurdepääsu eeskirjad. |
|
(3) |
Käesolev otsus on koostatud ameti 28. juuli 2006. aasta soovituse nr ERA/REC/INT/01-2006 põhjal. Liikmesriigi RRR peab sisaldama kõiki kõnealuses liikmesriigis lubatud sõidukeid. Kauba- ja reisivagunid tuleb kanda siiski ainult selle liikmesriigi registrisse, kus nad esmakordselt kasutusele võetakse. |
|
(4) |
Sõidukite registreerimiseks, registreerimise kinnitamiseks, registreerimiselementide muutmiseks ja muutmis(t)e kinnitamiseks tuleb kasutada standardvormi. |
|
(5) |
Iga liikmesriik peab asutama arvutipõhise RRRi. Kõik RRRid peaksid olema ühendatud ameti hallatava keskse virtuaalse raudteeveeremi registriga (edaspidi „VRR”), et asutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2004 (3) artiklis 19 sätestatud koostalitlusvõime dokumendiregister. VRR peaks võimaldama kasutajal otsida kõikidest RRRidest ühe portaali kaudu ning vahetada andmeid riiklike raudteeveeremi registrite vahel. Tehnilistel põhjustel ei saa ühendust VRRiga siiski kohe luua. Seetõttu tuleks liikmesriikidelt nõuda oma RRRi ühendamist VRRiga alles siis, kui VRRi tõhus toimimine on tõestatud. Selleks teostab amet katseprojekti. |
|
(6) |
Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud regulatiivkomitee koosoleku protokolli nr 40 punktile 8 tuleb kõik olemasolevad sõidukid registreerida selle liikmesriigi, milles nad enne registreeritud olid, RRRis. Andmete ülekandmisel tuleb arvesse võtta asjakohast üleminekuperioodi ja andmete kättesaadavust. |
|
(7) |
Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b peab RRRi haldama ja uuendama kõigist raudtee-ettevõtjatest sõltumatu asutus. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutuse, mille nad on selle jaoks määranud, muu hulgas selleks, et hõlbustada kõnealuste asutuste vahelist teabevahetust. |
|
(8) |
Mõnel liikmesriigil on 1 520 mm-se rööpmevahega võrgustik, millel käitatakse veeremit, mis on tavaline Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) maades. Selle tulemuseks on ühine registreerimissüsteem, mis on 1 520 mm-se võrgustiku koostalitlusvõime ja ohutuse seisukohast tähtis element. Kõnealust eriolukorda tuleks arvesse võtta ning kehtestada erieeskirjad, et vältida järjekindluse puudumist ELi ja SRÜ puhul sama sõidukiga seotud kohustuste vahel. |
|
(9) |
Seoses sõidukite nummerdamissüsteemiga RRRis registreerimiseks kohaldatakse käitamise ning liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehniliste nõuete P lisas kehtestatud eeskirju. Amet töötab välja kõnealuste eeskirjade ühtlustatud kohaldamise suunised. |
|
(10) |
Käeoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga võetakse vastu direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõikega 5 ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikega 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised kirjeldused, nagu on sätestatud lisas.
Artikkel 2
Pärast käesoleva otsuse jõustumist sõidukeid registreerides kasutavad liikmesriigid lisas sätestatud ühised kirjeldusi.
Artikkel 3
Olemasolevaid sõidukeid registreerivad liikmesriigid vastavalt lisa punktis 4 sätestatule.
Artikkel 4
1. Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b määravad liikmesriigid riikliku asutuse, mis vastutab riikliku raudteeveeremi registri pidamise ja uuendamise eest. Kõnealuseks asutuseks võib olla asjaomase liikmesriigi riiklik ohutusasutus (ROA). Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teevad koostööd ning jagavad teavet, et tagada õigeaegne andmevahetus.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist lõike 1 kohaselt määratud asutuse.
Artikkel 5
1. Veerem, mis võetakse esmakordselt kasutusele Eestis, Lätis või Leedus ja mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool Euroopa Liitu 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, registreeritakse nii RRRis kui Sõltumatute Riikide Ühenduse Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasis. Sellisel juhul võib lisas kirjeldatud nummerdamissüsteemi asemel kasutada kaheksakohalist nummerdamissüsteemi.
2. Veeremit, mis võetakse esmakordselt kasutusele kolmandas riigis ja mis on ette nähtud kasutamiseks Euroopa Liidus 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, RRRis ei registreerita. Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikele 4 peab siiski olema võimalik saada SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasist artikli 14 lõike 5 punktides c, d ja e loetletud andmeid.
Artikkel 6
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 9. november 2007
Komisjoni nimel
asepresident
Jacques BARROT
(1) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 2.6.2007, lk 63).
(2) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/32/EÜ.
(3) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.
LISA
1. ANDMED
Järgmises loetelus esitatakse RRRi jaoks pakutav andmete esitusviis.
Elemendi numbri puhul järgitakse liites 4 pakutava standardse registreerimisvormi loogikat.
Täiendavalt võib lisada lahtreid märkuste jaoks, näiteks uurimisaluste sõidukite märkimiseks (vaata punkti 3.4).
|
1. |
Euroopa raudteeveeremi number |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
Käitamise ja liikluskorralduse KTK P lisas (edaspidi „OPE KTK”) määratletud numbriline tunnuskood. (1) |
|
||
|
Esitusviis |
|
12 kohaline (2) |
||
|
12 kohaline (2) |
|||
|
2. |
Liikmesriik ja ROA |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
Liikmesriik ja ROA, kus sõiduk loa sai. Kolmandast riigist pärit veeremi puhul liikmesriik, kus see loa sai. |
|
||
|
Esitusviis |
|
Kahekohaline kood |
||
|
Tekst |
|||
|
3. |
Valmistamisaasta |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
Aasta, mil sõiduk lahkus tehasest. |
|
||
|
Esitusviis |
|
AAAA |
||
|
4. |
EÜ viide |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
Viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle välja andnud asutusele (tellija). |
|
||
|
Esitusviis |
|
Kuupäev |
||
|
Tekst |
|||
|
Tekst |
|||
|
Tekst |
|||
|
Tekst |
|||
|
Tekst |
|||
|
ISO |
|||
|
Tähtnumbriline kood |
|||
|
5. |
Viide veeremiregistrile |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
Viide veeremiregistri eest vastutavale üksusele (3) |
|
||
|
Esitusviis |
|
Tekst |
||
|
Tekst |
|||
|
Tekst |
|||
|
ISO |
|||
|
Tähtnumbriline kood |
|||
|
E-post |
|||
|
Tähtnumbriline kood |
|||
|
6. |
Piirangud |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
Mis tahes piirangud sõiduki kasutamisele |
|
||
|
Esitusviis |
|
Kood |
||
|
Tekst |
|||
|
7. |
Omanik |
Vabatahtlik |
||
|
Sisu |
Märge sõiduki omaniku kohta |
|
||
|
Esitusviis |
|
Tekst |
||
|
Tekst |
|||
|
Tekst |
|||
|
Tekst |
|||
|
ISO |
|||
|
Tähtnumbriline kood |
|||
|
8. |
Valdaja |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
Märge sõiduki valdaja kohta |
|
||
|
Esitusviis |
|
Tekst |
||
|
Tekst |
|||
|
Tekst |
|||
|
Tekst |
|||
|
ISO |
|||
|
Tähtnumbriline kood |
|||
|
Tähtnumbriline kood |
|||
|
9. |
Hoolduse eest vastutav üksus |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
Viide hoolduse eest vastutavale üksusele (4) |
|
||
|
Esitusviis |
|
Tekst |
||
|
Tekst |
|||
|
Tekst |
|||
|
ISO |
|||
|
Tähtnumbriline kood |
|||
|
E-post |
|||
|
10. |
Tühistamine |
Kohustuslik, kui kohaldatakse |
||
|
Sisu |
Ametliku lammutamise ja/või muud liiki kõrvaldamise korralduse kuupäev ning tühistamisviisi kood. |
|
||
|
Esitusviis |
|
Kahekohaline kood |
||
|
Kuupäev |
|||
|
11. |
Liikmesriik, kus sõidukile on luba antud |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
Liikmesriikide loetelu, kus sõidukile on luba antud. |
|
||
|
Esitusviis |
|
Loend |
||
|
12. |
Loanumber |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
ROA loodud ühtlustatud loanumber kasutuselevõtmiseks. |
|
||
|
Esitusviis |
|
EINil põhinev tähtnumbriline kood, vt liide 2. |
||
|
13. |
Kasutuselevõtmise luba |
Kohustuslik |
||
|
Sisu |
Sõiduki kasutuselevõtmise loa (5) kuupäev ja kehtivus |
|
||
|
Esitusviis |
|
Kuupäev (AAAAKKPP) |
||
|
Kuupäev (k.a) |
|||
|
Jah/Ei |
2. ARHITEKTUUR
2.1. Ühendused teiste registritega
ELi uue reguleeriva korra tagajärjel asutatakse mitu registrit. Järgmises tabelis tehakse kokkuvõte sellest, millistel registritel ja andmebaasidel võiks pärast nende rakendamist olla ühendused RRRiga.
|
Register või andmebaasid |
Vastutav üksus |
Teised juurdepääsuga isikud |
|
RRR (Koostalitlusvõime direktiivid) |
RÜ (6)/ROA |
Teised ROAd/RÜd/REd/RIEd/UAd/Valdaja/Omanik/ERA/OTIF |
|
VRR (Koostalitlusvõime direktiivid) |
Liikmesriikide otsustada |
RE/RIE/ROA/ERA/OTIF/Valdaja/Töökojad |
|
RVVA (TAF KTK ja SEDP) |
Valdaja |
RE/RIE/ROA/ERA/Valdaja/Töökojad |
|
WIMO (TAF KTK ja SEDP) |
Ei ole veel otsustatud |
RE/RIE/ROA/ERA/Valdaja/Töökojad/Kasutaja |
|
Raudteeveeremi register (7) (Kaplinna konventsioon) |
Registripidaja |
Üldsus |
|
OTIFi register (COTIF 99 – ATMF) |
OTIF |
Pädevad asutused/RE/RIE/UO/RO/Valdaja/Omanik/ERA/OTIF Sec. |
RRRi rakendamiseks ei ole võimalik ära oodata kõigi registrite väljatöötamist. Seetõttu peab RRRi kirjeldus võimaldama hilisemat ühendamist teiste registritega. Seoses sellega:
|
— |
VRR: sellele viidatakse RRRis, märkides ära VRRi eest vastutava üksuse. Registrite ühendamise võti on element nr 5.7; |
|
— |
RVVA: see hõlmab mõnesid RRRi halduslikke elemente. TAF KTK Euroopa strateegilise arenduskava (SEDP) kirjelduse raames. SEDPi puhul võetakse arvesse RRRi kirjeldust; |
|
— |
WIMO: see hõlmab RVVA andmeid ja hooldusandmeid. Ühendust RRRiga ei ole ette nähtud; |
|
— |
VKMR: seda peaksid koostöös haldama ERA ja OTIF (ERA ELi nimel ja OTIF kõigi ELi mittekuuluvate liikmesriikide nimel). Valdaja registreeritakse RRRis. OPE KTKs täpsustatakse teised globaalsed keskregistrid (näiteks sõidukite tüübikoodid, koostalitlusvõime koodid, riigikoodid jne), mida peaks haldama ERA ja OTIFi koostööst tulenev „keskne asutus”; |
|
— |
raudteeveeremi register (Kaplinna konventsioon): see on liikuvate töövahenditega seotud finantsteabe registreerimine. Kõnealune register võidakse välja töötada 2007. aasta veebruaris peetava diplomaatilise konverentsi tulemusel. On olemas võimalik ühendus, kuna UNIDROITi register vajab teavet sõiduki numbri ja omaniku kohta. Registrite ühendamise võti on ERN; |
|
— |
OTIFi register: OTIFi registri kirjeldus täpsustatakse, võttes arvesse käesolevat otsust ja muid ELi registreid. |
Kogu süsteemi arhitektuuri määratlus ning RRRi ja muude registrite vahelised ühendused täpsustatakse viisil, mis võimaldab vajadusel taotletud teabe kättesaamist.
2.2. ELi RRRide globaalne arhitektuur
Riiklikke raudteeveeremi registreid rakendatakse detsentraliseeritud lahenduse teel. Eesmärk on rakendada jaotatavate andmete otsingumootorit, kasutades ühist tarkvararakendust, mis võimaldab kasutajatel kõigist liikmesriikide kohalikest registritest (KR) andmeid saada.
RRRide andmeid säilitatakse riiklikul tasandil ning need on (oma veebiaadressiga) veebipõhise rakenduse abil juurdepääsetavad.
Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (EÜ VRR) koosneb kahest alamsüsteemist:
|
— |
virtuaalne raudteeveeremi register (VRR), mis on ERA keskne otsingumootor; |
|
— |
riiklik(ud) raudteeveeremi register (registrid) (RRR), mis on liikmesriikide kohalikud registrid. |
Joonis 1
EÜ VRRi arhitektuur
Kõnealuse arhitektuuri aluseks on kaks teineteist täiendavat alamsüsteemi, mis võimaldavad otsida liikmesriikides kohalikul tasandil hoiustatavaid andmeid ning mis koosnevad järgmisest:
|
— |
elektrooniliste registrite asutamine riiklikul tasandil ja nende avamine ristkonsulteerimiseks; |
|
— |
paberregistrite asendamine elektrooniliste kirjetega. See võimaldab liikmesriikidel hallata ja jagada teavet teiste liikmesriikidega; |
|
— |
RRRide ja VRRi vaheliste ühenduste võimaldamine, kasutades ühiseid standardeid ja mõisteid. |
Kõnealuse arhitektuuri aluspõhimõtted on järgmised:
|
— |
kõik RRRid saavad osaks arvutipõhisest võrgustiksüsteemist; |
|
— |
kõik liikmesriigid näevad süsteemi sisenedes ühiseid andmeid; |
|
— |
VRRi asutamisega hoitakse ära andmete topeltregistreerimine ja sellega seonduvad vead; |
|
— |
ajakohased andmed. |
Kõnealust arhitektuuri rakendatakse järgmiste etappidena:
|
— |
käesoleva otsuse vastuvõtmine; |
|
— |
ameti läbiviidava katseprojekti rakendamine, sh VRR, millega on ühendatud vähemalt kolme liikmesriigi RRRid ning olemasoleva RRRi edukas ühendamine tõlkemootorit kasutades; |
|
— |
katseprojekti hindamine ja vajaduse korral käesoleva otsuse uuendamine; |
|
— |
tehnilise kirjelduse ametipoolne avaldamine liikmesriikidele nende RRRide ühendamiseks keskse VRRiga; |
|
— |
viimase sammuna teostatakse eraldi otsusega ja pärast katseprojekti hindamist kõigi RRRide ühendamine keskse VRRiga. |
3. KASUTUSVIIS
3.1. RRRi kasutamine
RRRi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:
|
— |
loa registreerimine; |
|
— |
sõidukitele eraldatud ERNide registreerimine; |
|
— |
konkreetse sõidukiga seotud Euroopat hõlmava lühiteabe otsimine; |
|
— |
õiguslike aspektide, nagu kohustused ja juriidiline teave, jälgimine; |
|
— |
teave peamiselt ohutuse ja hooldusega seotud kontrolli jaoks; |
|
— |
kontakti võimaldamine omaniku ja valdajaga; |
|
— |
mõnede ohutusnõuete ristkontroll enne ohutustunnistuse väljaandmist; |
|
— |
konkreetse sõiduki jälgimine. |
3.2. Taotlusvormid
3.2.1. Registreerimistaotlus
Kasutatav vorm on esitatud liites 4.
Sõiduki registreerimist taotlev isik teeb märke kasti „uus registreerimine”. Seejärel täidab ta vormi esimese osa kogu vajaliku teabega lahtrites 2 kuni 9 ja lahtris 11 ning edastab selle:
|
— |
selle liikmesriigi RÜ-le, kus registreerimist taotletakse; |
|
— |
esimese liikmesriigi RÜ-le, kus ta kavatseb kolmandast riigist pärit sõidukit käitada. |
3.2.2. Sõiduki registreerimine ja Euroopa raudteeveeremi numbri väljaandmine
Esmakordse registreerimise korral annab asjaomane RÜ välja Euroopa raudteeveeremi numbri.
On võimalik esitada eraldi registreerimisvorm iga sõiduki jaoks või üks vorm kogu komplekti sama seeria või tellimuse sõidukite jaoks, millele on lisatud sõiduki numbrite loend.
RÜ võtab mõistlikud meetmed, et tagada nende andmete täpsus, mille ta RRRi sisestab. Selleks võib RÜ taotleda teavet teistelt RÜdelt, eelkõige juhul, kui registreerimist taotlev isik ei ole asutatud asjaomases liikmesriigis.
3.2.3. Ühe või mitme registreerimisteabe elemendi muutmine
Oma sõiduki ühe või mitme registreerimisteabe elemendi muutmist taotlev isik:
|
— |
teeb märke kasti „muutmine”; |
|
— |
märgib tegeliku Euroopa raudteeveeremi numbri (element nr 0); |
|
— |
teeb märked muudetava(te) elemendi (elementide) kasti(desse); |
|
— |
märgib muudetava(te) elemendi (elementide) uue sisu ning edastab vormi selle liikmesriigi RÜ-le, kus sõiduk on registreeritud. |
Teatavatel juhtudel ei pruugi standardvormi kasutamine olla piisav. Seetõttu võib asjaomane RÜ kasutada vajaduse korral täiendavaid paber- või elektroonilisi dokumente.
Kui valdaja vahetub, on seni registreeritud valdaja ülesanne teatada sellest RÜ-le ning RÜ peab teatama uuele valdajale registreerimisandmete muutmisest. Eelmine valdaja kõrvaldatakse RRRist ja vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui uus valdaja on teatanud valdaja staatusega nõustumisest.
Kui omanik vahetub, on seni registreeritud omaniku ülesanne teatada sellest RÜ-le. Seejärel kõrvaldatakse endine omanik RRRist. Uus omanik võib taotleda temaga seotud üksikasjade sisestamist RRRi.
Muudatuste registreerimise järel võib ROA anda uue loanumbri ja mõnel juhul uue ERNi.
3.2.4. Registreerimise tühistamine
Registreerimise tühistamist taotlev isik teeb märke kasti „tühistamine”. Seejärel täidab ta lahtri 10 ja edastab selle mis tahes liikmesriigi, kus sõiduk registreeritud on, RÜ-le.
RÜ registreerib tühistamise, märkides tühistamise kuupäeva ning teatades tühistamisest kõnealusele isikule.
3.2.5. Luba mitmes liikmesriigis
Kui sõidukile, mis on juba lubatud kasutusele võtta ja registreeritud ühes liikmesriigis, antakse luba teises liikmesriigis, tuleb see registreerida viimase liikmesriigi RRRis. Sel juhul tuleb siiski registreerida ainult lahtritega 1, 2, 6, 11, 12 ja 13 seotud andmed, kuna need on seotud üksnes viimase liikmesriigiga.
Seni, kuni VRR ise ja ühendus kõigi RRRidega ei toimi täielikult, peavad asjaomased registreerimisüksused vahetama teavet selle tagamiseks, et sama sõidukiga seotud andmed oleksid kooskõlas.
Kauba- ja reisivagunid registreeritakse ainult selle liikmesriigi RRRis, kus nad esmakordselt kasutusele võetakse.
3.3. Juurdepääsuõigused
Juurdepääsuõigused liikmesriigi „XX” RRRi andmetele on loetletud järgmises tabelis, milles juurdepääsukoodide määratlused on järgmised:
|
Juurdepääsukood |
Juurdepääsuliik |
|
0. |
Juurdepääsu ei ole |
|
1. |
Piiratud konsulteerimine (tingimused veerus „lugemisõigused”) |
|
2. |
Piiramatu konsulteerimine |
|
3. |
Piiratud konsulteerimine ja uuendamine |
|
4. |
Piiramatu konsulteerimine ja uuendamine |
Igal RÜ-l on täieliku juurdepääsu ja uuendamise õigused ainult oma andmebaasis sisalduvate andmete suhtes. Seetõttu on juurdepääsukood näidatud numbriga 3.
|
Isik |
Määratlus |
Lugemisõigused |
Uuendamisõigused |
Element nr 7 |
Kõik muud elemendid |
|
Liikmesriigi „XX”RÜ/ROA |
Liikmesriigi „XX” registreerimisüksus/ROA |
Kõik andmed |
Kõik andmed |
4 |
4 |
|
Muud ROAd/RÜd |
Muud ROAd ja/või muud registreerimisüksused |
Kõik andmed |
Puuduvad |
2 |
2 |
|
ERA |
Euroopa Raudteeamet |
Kõik andmed |
Puuduvad |
2 |
2 |
|
Valdajad |
Sõiduki valdaja |
Sõidukite, mille valdaja ta on, kõik andmed |
Puuduvad |
1 |
1 |
|
Veeremi haldajad |
Valdajate määratud sõidukite haldajad |
Sõidukid, mille haldajaks valdaja ta määranud on |
Puuduvad |
1 |
1 |
|
Omanikud |
Sõiduki omanik |
Sõidukite, mille omanik ta on, kõik andmed |
Puuduvad |
1 |
1 |
|
REd |
Rongioperaator |
Kõik andmed vastavalt sõidukinumbrile |
Puuduvad |
0 |
1 |
|
RIEd |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja |
Kõik andmed vastavalt sõidukinumbrile |
Puuduvad |
0 |
1 |
|
UOd ja ROd |
Liikmesriikide teatatud kontrolli- ja auditeerimisasutused |
Kontrollitavate või auditeeritavate sõidukite kõik andmed |
Puudu vad |
2 |
2 |
|
Muud õiguspärased kasutajad |
Kõik ROA või ERA tunnustatud juhukasutajad |
Määratleda konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud |
Puuduvad |
0 |
1 |
3.4. Ajaloolised registriandmed
Kõiki RRRi andmeid tuleb säilitada kümme aastat pärast sõiduki tühistamist ja registrist kustutamist. Vähemalt esimese kolme aasta jooksul peavad andmed olema kättesaadavad võrgus. Pärast kolme aastat võib andmeid säilitada elektrooniliselt, paberkandjal või muu arhiveerimissüsteemi abil. Kui mis tahes ajal kõnealuse kümne aasta jooksul algatatakse sõidukit või sõidukeid hõlmav uurimine, tuleb kõnealuste sõidukitega seotud andmeid säilitada vastava nõudmise korral üle kümne aasta.
Kõik RRRi tehtavad muudatused tuleb registreerida. Ajalooliste muudatuste haldamise võib lahendada infotehnoloogiliste funktsioonide abil.
4. OLEMASOLEVAD SÕIDUKID
4.1. Kaalutud andmete sisu
Kõiki kolmeteistkümmet säilitatavat andmeelementi kaaluti, et määrata kindlaks, millised neist on kohustuslikud ja millised mitte.
4.1.1. Element nr 1 – Euroopa raudteeveeremi number (kohustuslik)
a) Juhul, kui sõidukid juba on nummerdatud 12kohalise koodiga
Riigid, millel on ainulaadne riigikood: sõidukitele peaks jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida sellisena ilma muudatusteta.
Riigid, millel on nii peamine riigikood kui ka varem eraldatud erikood:
|
— |
Saksamaa, millel on peamine riigikood 80 ja AAE (Ahaus Alstätter Eisenbahn) erikood 68; |
|
— |
Šveits, millel on peamine riigikood 85 ja BLSi (Bern-Lötschberg-Simplon Eisenbahn) erikood 63; |
|
— |
Itaalia, millel on peamine riigikood 83 ja FNME (Ferrovie Nord Milano Esercizio) erikood 64; |
|
— |
Ungari, millel on peamine riigikood 55 ja GySEV/ROeEE (Győr-Sopron-Ebenfurti Vasút Részvénytársaság/Raab-Ödenburg-Ebenfurter Eisenbahn) erikood 43. |
Sõidukitele peaksid jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida sellisena ilma muudatusteta. (8)
IT-süsteem peab käsitama mõlemat koodi (peamine riigikood ja erikood) sama riigiga seonduvana.
b) Juhul, kui rahvusvahelises liikluses kasutatakse 12kohalise tunnuskoodita sõidukeid
Kohaldada tuleb kaheastmelist menetlust:
|
— |
eraldada RRRis 12kohaline number (vastavalt OPE KTK-le), mis määratakse sõiduki omaduste alusel. IT-süsteem peaks siduma kõnealuse registreeritud numbri sõiduki kehtiva numbriga; |
|
— |
kanda 12kohaline number füüsiliselt sõidukile endale kuue aasta jooksul. |
c) Juhul, kui riigisiseses liikluses kasutatakse 12kohalise tunnuskoodita sõidukeid
Ainult riigisiseses liikluses kasutatavate sõidukite suhtes võib eespool kirjeldatud menetlust kohaldada vabatahtlikult.
4.1.2. Element nr 2 – Liikmesriik ja ROA (kohustuslik)
Element „liikmesriik” peab alati viitama liikmesriigile, mille RRRi sõidukit registreeritakse. Element „ROA” viitab üksusele, mis on andnud loa sõiduki kasutuselevõtmiseks.
4.1.3. Element nr 3 – Valmistamisaasta
Kui täpne valmistamisaasta ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.
4.1.4. Element nr 4 – EÜ viide
Olemasolevate sõidukite (v.a väike hulk kiirraudteesõidukeid) puhul sellist viidet üldjuhul ei ole. Registreerida juhul, kui see on olemas.
4.1.5. Element nr 5 – Viide RRSile
Registreerida juhul, kui see on olemas.
4.1.6. Element nr 6 – Piirangud
Registreerida juhul, kui neid on.
4.1.7. Element nr 7 – Omanik
Registreerida ainult juhul, kui see on teada ja/või seda nõutakse.
4.1.8. Element nr 8 – Valdaja (kohustuslik).
Üldjuhul on teada ja kohustuslik.
4.1.9. Element nr 9 – Hoolduse eest vastutav üksus
Kõnealune element on kohustuslik.
4.1.10. Element nr 10 – Tühistamine
Kohaldatakse tühistamise korral.
4.1.11. Element nr 11 – Liikmesriik, kus sõiduk on lubatud
Üldjuhul on kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel vastastikku kasutatavad kaubavagunid ja reisivagunid sellistena registreeritud. Kui kõnealune teave on teada, tuleks see vastavalt registreerida.
4.1.12. Element nr 12 – Loanumber.
Registreerida juhul, kui see on olemas.
4.1.13. Element nr 13 – Kasutuselevõtmine (kohustuslik)
Kui kasutuselevõtmise täpne kuupäev ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.
4.2. Menetlus
Varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus peaks tegema kogu teabe kättesaadavaks oma asukohamaa ROA-le või RÜ-le.
Olemasolevad kauba- ja reisivagunid tuleks registreerida ainult selle liikmesriigi RRRis, kus asus endine registreerimisüksus.
Kui olemasolevale sõidukile on antud luba mitmes liikmesriigis, edastab sõidukit registreeriv RÜ asjakohase teabe teiste asjaomaste liikmesriikide RÜdele.
ROA või RÜ võtab teabe oma RRRi üle.
ROA või RÜ teavitab teabe ülekandmise lõpulejõudmisel kõiki seotud osapooli. Teavitada tuleks vähemalt järgmisi isikuid:
|
— |
varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus; |
|
— |
valdaja; |
|
— |
ERA. |
4.3. Üleminekuperiood
4.3.1. Registreerimisandmete kättesaadavaks tegemine ROA-le
Endine sõiduki registreerimise eest vastutanud registreerimisüksus peaks tegema kogu nõutava teabe enda ja RÜ vahelise kokkuleppe alusel kättesaadavaks. Andmed tuleks üle kanda hiljemalt 12 kuu jooksul alates komisjoni otsusest. Võimalusel tuleks kasutada elektroonilist esitusviisi.
4.3.2. Rahvusvahelises liikluses kasutatavad sõidukid
Iga liikmesriigi RÜ peaks võtma kõnealused sõidukid oma RRRi hiljemalt kahe aasta jooksul alates komisjoni otsusest.
Vaata ka punkt 4.1.1.b
4.3.3. Riigisiseses liikluses kasutatavad sõidukid
Iga liikmesriigi RÜ peaks võtma kõnealused sõidukid oma RRRi hiljemalt kolme aasta jooksul alates komisjoni otsusest.
(1) 11. augustil 2006 võttis komisjon vastu otsuse 2006/920/EÜ, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (teatavaks tehtud 14. augustil 2006). Vastava kiirraudteevõrgustiku KTK vastuvõtmine on kavandatud 2007. aastaks ja selles kasutatakse sama nummerdamissüsteemi.
(2) Vastavalt käesoleva otsuse artikli 5 lõikele 1 võib kasutada ka Sõltumatute Riikide Ühenduse Raudteetranspordi Nõukogu kaheksakohalist nummerdamissüsteemi.
(3) Direktiivi 96/48/EÜ artikli 22 punktiga a ja direktiivi 2001/16/EÜ artikliga 24 ettenähtud registrid.
(4) Kõnealune üksus võib olla sõidukit kasutav raudtee-ettevõtja, tema alltöövõtja või valdaja.
(5) Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ või direktiivi 2001/16/EÜ artiklile 14 antud luba.
(6) Registreerimisüksus (edaspidi „RÜ”) on vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b iga liikmesriigi määratud RRRi pidamise ja uuendamise eest vastutav asutus.
(7) Nagu on ette nähtud liikuvate töövahenditega seotud rahvusvaheliste huvide konventsiooni raudteeveeremi spetsiifilisi küsimusi käsitleva protokolli projektis.
(8) AAE, BLS, FNME ja GySEV/ROeEE puhul kasutusele võetud uutele sõidukitele tuleks siiski anda standardne riigikood.
Liide 1
PIIRANGUTE KODEERIMINE
1. PÕHIMÕTTED
Piiranguid (tehnilised omadused), mis on teistes ROAdele ligipääsetavates registrites juba sisse kantud, ei pea RRRis kordama.
Piiriülese liikluse heakskiitmise aluseks on:
|
— |
raudteeveeremi numbrisse kodeeritud teave; |
|
— |
tähtkood; |
|
— |
veeremitähis. |
Seetõttu ei pea kõnealust teavet RRRis kordama.
2. ÜLESEHITUS
Koodid on üles ehitatud kolmetasandiliselt:
|
— |
1. tasand: piirangu kategooria |
|
— |
2. tasand: piirangu liik |
|
— |
3. tasand: väärtus või kirjeldus. |
Piirangute kodeerimine
|
Kategooria |
Liik |
Väärtus |
Nimi |
|
1 |
|
|
Ehitusega seotud tehniline piirang |
|
|
1 |
Numbriline (3) |
Minimaalne pöörderaadius meetrites |
|
|
2 |
— |
Teestruktuuriga seotud piirangud |
|
|
3 |
Numbriline (3) |
Kiirusepiirangud väljendatuna km/h (märgitud vagunitele, kuid mitte veduritele) |
|
2 |
|
|
Geograafiline piirang |
|
|
1 |
Tähtnumbriline (3) |
Kinemaatiline gabariit (kodeerimine WAG KTK C lisas) |
|
|
2 |
Kodeeritud loend |
Rattapaari gabariit |
|
|
|
1 |
Muudetav gabariit 1435/1520 |
|
|
|
2 |
Muudetav gabariit 1435/1668 |
|
|
3 |
— |
Pardal ei ole CCSi |
|
|
4 |
— |
Pardal ERTMS A |
|
|
5 |
Arvuline (3) |
Pardal B süsteem (1) |
|
3 |
|
|
Keskkonnapiirangud |
|
|
1 |
Kodeeritud loend |
Kliimavööde EN50125/1999 |
|
|
|
1 |
T1 |
|
|
|
2 |
T2 |
|
|
|
3 |
T3 |
|
4 |
|
|
Loatunnistuses sisalduvad kasutuspiirangud |
|
|
1 |
— |
Ajaline |
|
|
2 |
— |
Tingimustepõhine (läbitav vahemaa, kulumine jne) |
(1) Kui sõidukil on rohkem kui üks B süsteem, märgitakse iga süsteemi individuaalne kood.
Numbriline kood koosneb kolmest märgist, milles:
|
— |
1xx kasutatakse signaalimissüsteemiga varustatud sõidukite puhul |
|
— |
2xx kasutatakse raadioga varustatud sõidukite puhul |
|
— |
Xx vastab CCS KTK B lisa numbrilisele koodile |
Liide 2
EUROOPA TUNNUSNUMBRI (EIN) ÜLESEHITUS JA SISU
Ühtlustatud nummerdamissüsteemi kood, mida nimetatakse Euroopa tunnusnumbriks (EIN), ohutustunnistuste ja muude dokumentide jaoks
Näide:
|
I |
T |
5 |
1 |
2 |
0 |
0 |
6 |
0 |
0 |
0 |
5 |
|
Riigikood (kaks tähte) |
Dokumendi liik (kaks numbrit) |
Väljaandmise aasta (neli numbrit) |
Järjenumber (neli numbrit) |
||||||||
|
Lahter 1 |
Lahter 2 |
Lahter 3 |
Lahter 4 |
||||||||
LAHTER 1 – RIIGIKOOD (KAKS TÄHTE)
Koodid on Euroopa veebilehel institutsioonidevahelises stiilijuhendis ametlikult avaldatud ja ajakohastatud koodid (http://publications.europa.eu/code/en/en-5000600.htm)
|
Riik |
Kood |
|
Austria |
AT |
|
Belgia |
BE |
|
Bulgaaria |
BG |
|
Šveits |
CH |
|
Küpros |
CY |
|
Tšehhi Vabariik |
CZ |
|
Saksamaa |
DE |
|
Taani |
DK |
|
Eesti |
EE |
|
Kreeka |
EL |
|
Hispaania |
ES |
|
Soome |
FI |
|
Prantsusmaa |
FR |
|
Ungari |
HU |
|
Iirimaa |
IE |
|
Island |
IS |
|
Itaalia |
IT |
|
Liechtenstein |
LI |
|
Leedu |
LT |
|
Luksemburg |
LU |
|
Läti |
LV |
|
Malta |
MT |
|
Madalmaad |
NL |
|
Norra |
NO |
|
Poola |
PL |
|
Portugal |
PT |
|
Rumeenia |
RO |
|
Rootsi |
SE |
|
Sloveenia |
SI |
|
Slovakkia |
SK |
|
Ühendkuningriik |
UK |
Rahvusvaheliste ohutusasutuste koodid tuleks koostada samamoodi. Praegu on ainult üks selline asutus: La Manche’i tunneli ohutusasutus. Sellele pakutakse kasutamiseks järgmist koodi:
|
Rahvusvaheline ohutusasutus |
Kood |
|
La Manche’i tunneli ohutusasutus |
CT |
LAHTER 2 – DOKUMENDI LIIK (KAHEKOHALINE NUMBER)
Kaks numbrikohta võimaldavad määratleda dokumendi liigi:
|
— |
esimese numbriga määratletakse dokumendi üldine kategooria; |
|
— |
teise numbriga määratakse dokumendi alaliik. |
Vajaduse korral saab kõnealust süsteemi laiendada. Järgnevalt on esitatud soovitatav kahekohaliste numbrite teadaolevate võimalike kombinatsioonide loetelu, mida on laiendatud ettepanekuga sõidukite kasutuselevõtmise lubamise kohta:
|
Numbrikombinatsioon lahtri 2 jaoks |
Dokumendi liik |
Dokumendi alaliik |
|
[0 1] |
Litsentsid |
Raudtee-ettevõtjate litsentsid |
|
[0 x] |
Litsentsid |
Muud |
|
[1 1] |
Ohutustunnistus |
A osa |
|
[1 2] |
Ohutustunnistus |
B osa |
|
[1 x] |
Ohutustunnistus |
Muud |
|
[2 1] |
Ohutusluba |
A osa |
|
[2 2] |
Ohutusluba |
B osa |
|
[2 x] |
Ohutusluba |
Muud |
|
[3 x] |
Reserveeritud, näiteks veeremi, infrastruktuuri hoolduse või muu jaoks |
|
|
[4 x] |
Reserveeritud teavitatud asutuste jaoks |
Näiteks erinevat tüüpi teavitatud asutused |
|
[5 1] ja [5 5] (1) |
Kasutuselevõtmise luba |
Vedav veerem |
|
[5 2] ja [5 6] (1) |
Kasutuselevõtmise luba |
Veetavad reisivagunid |
|
[5 3] ja [5 7] (1) |
Kasutuselevõtmise luba |
Kaubavagunid |
|
[5 4] ja [5 8] (1) |
Kasutuselevõtmise luba |
Erisõidukid |
|
[6 x] … [9 x] |
Reserveeritud (neli dokumendiliiki) |
Reserveeritud (iga kohta kümme alaliiki) |
LAHTER 3 – VÄLJAANDMISE AASTA (NELJAKOHALINE NUMBER)
Selle lahtri numbrid tähistavad loa väljaandmise aastat (ette nähtud aaaa-vormis ehk neljakohalisena).
LAHTER 4 – JÄRJENUMBER
Järjenumber on kasvav arv, mida suurendatakse ühe ühiku võrra iga dokumendi väljaandmisel olenemata sellest, kas tegemist on uue, uuendatud või ajakohastatud/muudetud loaga. Isegi juhul, kui tunnistus tühistatakse või luba peatatakse, ei tohi selle numbrit uuesti kasutada.
Igal aastal algab järjenumbrite andmine nullist.
(1) Kui järjenumbri lahtri jaoks ette nähtud neli kohta saavad aasta jooksul täielikult kasutatud, asenduvad lahtri 2 numbrid järgnevalt:
|
— |
vedava veeremi puhul tuleb [5 1] asemele [5 5]; |
|
— |
veetavate reisivagunite puhul tuleb [5 2] asemele [5 6]; |
|
— |
kaubavagunite puhul tuleb [5 3] asemele [5 7]; |
|
— |
erisõidukite puhul tuleb [5 4] asemele [5 8]. |
Liide 3
TÜHISTAMISE KOODID
|
Kood |
Tühistamisviis |
Kirjeldus |
|
00 |
Puudub |
Sõiduki registreerimine kehtib. |
|
10 |
Registreerimine peatatud Põhjus täpsustamata |
Sõiduki registreerimine on omaniku või valdaja taotlusel või ROA või RÜ otsusega peatatud. |
|
11 |
Registreerimine peatatud |
Sõiduk on määratud töökorras ladustamisele mitteaktiivse või strateegilise reservina. |
|
20 |
Registreerimine üle kantud |
Sõiduk on teadaolevalt uue numbriga või teises RRRis uuesti registreeritud jätkuvaks kasutuseks Euroopa raudteevõrgustikus (või selle osas). |
|
30 |
Registrist kustutatud Põhjus täpsustamata |
Sõiduki registreerimine Euroopa raudteevõrgustikus kasutamiseks on lõppenud ilma teadaoleva uuesti registreerimiseta. |
|
31 |
Registrist kustutatud |
Sõiduk on määratud jätkuvaks kasutamiseks raudteesõidukina väljaspool Euroopa raudteevõrgustikku. |
|
32 |
Registrist kustutatud |
Sõiduk on määratud peamiste koostalitlusvõimeliste komponentide/moodulite/varuosade taastamiseks või oluliseks ümberehituseks. |
|
33 |
Registrist kustutatud |
Sõiduk on määratud lammutamisele ja materjalide (sh oluliste varuosade) kõrvaldamisele ringlussevõtuks. |
|
34 |
Registrist kustutatud |
Sõiduk on määratud „ajalooliseks säilitatavaks veeremiks” kasutamiseks eraldatud võrgustikus või seisvana näitamiseks, väljaspool Euroopa raudteevõrgustikku. |
Koodide kasutamine
|
— |
Kui tühistamise põhjus ei ole täpsustatud, kasutatakse registreerimisstaatuse muutmise märkimiseks koode 10, 20 ja 30. |
|
— |
Kui tühistamise põhjus on teada: RRRi andmebaasis saadaolevad valikud on koodid 11, 31, 32, 33 ja 34. Kõnealuste koodide aluseks on üksnes teave, mille valdaja või omanik on RÜ-le andnud. |
Registreerimisega seotud probleemid
|
— |
Sõidukit, mille registreerimine on peatatud või lõpetatud, ei tohi Euroopa raudteevõrgustikus asjaomase registreerimisnumbri all käitada. |
|
— |
Registreerimise taasaktiveerimine nõuab ROA uut luba registreerimise peatamise või lõpetamise põhjusega seotud tingimustel. |
|
— |
Registreerimise ülekandmine toimub sõidukite heakskiitmist ja kasutuselevõtmiseks lubamist käsitlevate ELi direktiividega loodud raamistiku alusel. |
Liide 4
REGISTREERIMISE STANDARDVORM
Liide 5
SÕNASTIK
|
Lühend |
Määratlus |
|
CCS |
Juhtkäsud ja signaalimine (Contol Command System) |
|
SRÜ |
Sõltumatute Riikide Ühendus |
|
COTIF |
Rahvusvaheliste raudteevedude konventsioon (Convention concerning International Carriage by Rail) |
|
CR |
Tavaraudteevõrgustik (Conventional Rail (System)) |
|
AB |
Andmebaas (Database) |
|
EK |
Euroopa Komisjon |
|
EK VVR |
Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (European Centralized Virtual Vehicle Register) |
|
EIN |
Euroopa tunnusnumber (European Identification Number) |
|
EN |
Euroopa standard (Euronorm) |
|
ERN |
Euroopa raudteeveeremi number (European vehicle number) |
|
ERA |
Euroopa Raudteeamet, ka „amet” (European Railway Agency) |
|
ERTMS |
Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (European Rail Traffic Management System) |
|
EL |
Euroopa Liit |
|
HS |
Kiirraudteevõrgustik (High speed (System) |
|
UO |
Uurimisorgan (Investigating Body) |
|
ISO |
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Organization for Standardization) |
|
RIE |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (Infrastructure Manager) |
|
INF |
Infrastruktuur |
|
IT |
Infotehnoloogia |
|
KR |
Kohalik register (Local Register) |
|
LR |
Euroopa Liidu liikmesriik |
|
NoBo |
Teavitatud asutus (Notified Body) |
|
ROA |
Riiklik ohutusasutus (National Safety Authority) |
|
RRR |
Riiklik raudteeveeremi register (National Vehicle Register) |
|
OPE (KTK) |
Käitamine ja liikluskorraldus (KTK) (Traffic Operation and management (TSI)) |
|
OTIF |
Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (Intergovernmental Organisation for International Carriage by Rail) |
|
RÜ |
Registreerimisüksus (Registration Entity), näiteks RRR-i pidamise ja uuendamise eest vastutav asutus |
|
RO |
Reguleeriv organ (Regulatory Body) |
|
RIC |
Vagunite ja pidurdusvagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord. (Regulations governing the reciprocal use of carriages and brake vans in international traffic) |
|
RIV |
Vagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord. (Regulations concerning the reciprocal use of wagons in international traffic) |
|
RV |
Raudteeveerem (Rolling Stock) |
|
RVVA (TAF) |
Raudteeveeremi viiteandmebaas (TAF) (Rolling Stock Reference Database (TAF)) |
|
RE |
Raudtee-ettevõtja (Railway Undertaking) |
|
SEDP (TAF) |
Euroopa strateegiline arenduskava (TAF) (Strategic European Deployment Plan (TAF)) |
|
TAF (KTK) |
Kaubaveo telemaatikarakendused (KTK) (Telematic Application for Freight (TSI)) |
|
KTK |
Koostalitluse tehnilised kirjeldused. (Technical Specification for Interoperability) |
|
VKM |
Veeremi valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking) |
|
VKMR |
Veeremi valdaja tähiste register (Vehicle Keeper Marking Register) |
|
VRR |
Virtuaalne raudteeveeremi register (Virtual Vehicle Register) |
|
WAG (KTK) |
Kaubavagun (Wagon) (KTK) |
|
WIMO (TAF) |
Vagunite ja ühendveoüksuste kasutamise andmebaas (TAF) (Wagon and Intermodal Operational Database (TAF)) |