LISA
ÖKOLOOGILISED KRITEERIUMID
Kriteeriumide eesmärgid
Käesolevate kriteeriumide eesmärk on vähendada elektri või gaasiga töötavate soojuspumpade või gaasiga töötavate absorbtsioon-soojuspumpade tootmise, kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamise keskkonnamõjusid. Siia kuuluvad:
|
— |
hoonete kütmise ja/või kütmise/jahutamise tõhusus; |
|
— |
hoonete kütmise ja/või kütmise/jahutamise keskkonnamõju vähendamine; |
|
— |
ohtlike ainete kasutamisega seoses keskkonnale või inimeste tervisele avalduvate ohtude vähendamine või tõkestamine; |
|
— |
kliendile ja paigaldajale soojuspumpa ja selle tõhusat kasutamist käsitleva teabe andmise tagamine. |
Kriteeriumid on sätestatud tasemetel, mis soodustavad vähese keskkonnamõjuga soojuspumpade märgistamist.
Hindamis- ja kontrollinõuded
Soojuspumpade hindamiseks ja kontrollimiseks võib taotleja rühmitada soojuspumbad „põhimudeliteks”. Põhimudelid määratletakse seadmete kaupa, mille soojuskasutus ja toimimine on põhimõtteliselt samad ning mille põhikomponendid, konkreetselt ventilaatorid, poolid, kompressorid ja mootorid on samad või võrreldavad.
Konkreetsed hindamis- ja kontrollinõuded on esitatud pärast iga kriteeriumit.
Vajadusel võib iga kriteeriumi jaoks kehtestatud katsemeetodite ja standardite asemel kasutada muid katsemeetodeid ja standardeid, kui taotlust hindav pädev asutus on kinnitanud nende samaväärsuse.
Kui taotlejalt nõutakse kinnitusi, dokumente, analüüse, katsearuandeid või muid kriteeriumidele vastavust kinnitavaid tõendeid, võivad need vastavalt vajadusele pärineda taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt ja/või nende tarnija(te)lt jne.
Vajadusel võivad pädevad asutused nõuda täiendavaid dokumente või teostada sõltumatut kontrolli.
Pädevatel asutustel soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel arvestada tunnustatud keskkonnajuhtimiskavade, näiteks EMAS või ISO 14001 rakendamist.
(Märkus: kõnealuste keskkonnajuhtimiskavade rakendamist ei nõuta).
Lisaks peab müra ja tõhusust hindav katselabor vastama standardile EN-ISO/IEC 17 025:2005. Labor peab olema sõltumatu ja akrediteeritud tegema katseid vastavalt asjakohastele katsemeetoditele. Kui taotleja asukohariigis puudub katsete tegemiseks akrediteeritud labor, võib kasutada muid laboreid. Sellisel juhul peab labor olema sõltumatu ja pädev.
Teadmiseks:
Kasutustegur (COP) on soojustootmise ja elektri- või gaasitarbimise suhe konkreetse soojusallika ja väljundtemperatuuri puhul.
Energiatõhususe tegur (EER) on külmatootmise ja elektri- või gaasitarbimise suhe konkreetse soojusallika ja väljundtemperatuuri puhul.
Primaarenergia tegur (PER) saadakse järgmiselt: COP × 0,40 (või COP/2,5) elektriga töötavate soojuspumpade puhul ja COP × 0,91 (või COP/1,1) gaasiga töötavate soojuspumpade või absorbtsioon-soojuspumpade puhul, kusjuures 0,40 on Euroopa keskmine elektritootmistõhusus, sh jaotusvõrgukaod, ja 0,91 on Euroopa gaasi kasutamise tõhusus, sh jaotuskaod vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprill 2006. aasta direktiivile 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ. (1)
1. Tõhusus kütmisrežiimis (COP)
Soojuspumba tõhusus peab ületama järgmisi kasutustegurile (COP) ja primaarenergia tegurile (PER) esitatavaid nõudeid.
|
Soojuspumba tüüp: soojusallikas/jahutusradiaator |
Välisseade [°C] |
Siseseade [°C] |
Min. COP |
Min. COP |
Min. PER |
|
Elektriline soojuspump |
Gaasiga töötav soojuspump |
||||
|
õhk/õhk |
Sisendis kuival termomeetril: 2 Sisendis märjal termomeetril: 1 |
Sisendis kuival termomeetril: 20 Sisendis märjal termomeetril: 15 max |
2,90 |
1,27 |
1,16 |
|
õhk/vesi |
Sisendis kuival termomeetril: 2 Sisendis märjal termomeetril: 1 |
Sisendtemperatuur: 30 Väljundtemperatuur: 35 |
3,10 |
1,36 |
1,24 |
|
Sisendtemperatuur: 40 Väljundtemperatuur: 45 |
2,60 |
1,14 |
1,04 |
||
|
soolane vesi/õhk |
Sisendtemperatuur: 0 Väljundtemperatuur: – 3 |
Sisendis kuival termomeetril: 20 Sisendis märjal termomeetril: 15 max |
3,40 |
1,49 |
1,36 |
|
soolane vesi/vesi |
Sisendtemperatuur: 0 Väljundtemperatuur: – 3 |
Sisendtemperatuur: 30 Väljundtemperatuur: 35 |
4,30 |
1,89 |
1,72 |
|
Sisendtemperatuur: 40 Väljundtemperatuur: 45 |
3,50 |
1,54 |
1,40 |
||
|
vesi/vesi |
Sisendtemperatuur: 10 Väljundtemperatuur: 7 |
Sisendtemperatuur: 30 Väljundtemperatuur: 35 |
5,10 |
2,24 |
2,04 |
|
Sisendtemperatuur: 40 Väljundtemperatuur: 45 |
4,20 |
1,85 |
1,68 |
||
|
vesi/õhk |
Sisendtemperatuur: 15 Väljundtemperatuur: 12 |
Sisendis kuival termomeetril: 20 Sisendis märjal termomeetril: 15 max |
4,70 |
2,07 |
1,88 |
|
(veeringlusega soojusallikas) Sisendtemperatuur: 20 Väljundtemperatuur: 17 |
Sisendis kuival termomeetril: 20 Sisendis märjal termomeetril: 15 max |
4,40 |
1,93 |
1,76 |
Hindamine ja kontroll. Katse tehakse kooskõlas standardiga EN 14 511:2004. Katse tegemisel peab kõnealune soojuspump töötama täisvõimsusel tabelis nimetatud tingimustel. Kõnealuse katse tegemiseks akrediteeritud sõltumatu katselabor kontrollib etteantud väärtusi. Soojuspumpade puhul, mis on sertifitseeritud Euroventi või DACHi sertifitseerimiskava või muu pädeva asutuse poolt heakskiidetud kava raames, ei pea sõltumatu labor täiendavalt kontrollima etteantud väärtustele vastavust. Katsearuanne lisatakse taotlusele.
2. Tõhusus jahutusrežiimis (EER)
Kui soojuspump töötab vastupidi ja seda saab kasutada jahutamiseks, peab soojuspumba tõhusus jahutusrežiimis ületama järgmisi energiatõhususe tegurile (EER) esitatavaid nõudeid.
|
Soojuspumba tüüp: |
Välisseade [°C] |
Siseseade [°C] |
Min. EER |
Min. EER |
Min. PER |
|
Elektriline soojuspump |
Gaasiga töötav soojuspump |
||||
|
õhk/õhk |
Sisendis kuival termomeetril: 35 Sisendis märjal termomeetril: 24 |
Sisendis kuival termomeetril: 27 Sisendis märjal termomeetril: 19 |
3,20 |
1,41 |
1,3 |
|
õhk/vesi |
Sisendis kuival termomeetril: 35 Sisendis märjal termomeetril: – |
Sisendtemperatuur: 23 Väljundtemperatuur: 18 |
2,20 |
0,97 |
0,9 |
|
Sisendtemperatuur: 12 Väljundtemperatuur: 7 |
2,20 |
0,97 |
0,9 |
||
|
soolane vesi/õhk |
Sisendtemperatuur: 30 Väljundtemperatuur: 35 |
Sisendis kuival termomeetril: 27 Sisendis märjal termomeetril: 19 max |
3,30 |
1,45 |
1,3 |
|
soolane vesi/vesi |
Sisendtemperatuur: 30 Väljundtemperatuur: 35 |
Sisendtemperatuur: 23 Väljundtemperatuur: 18 |
3,00 |
1,32 |
1,2 |
|
Sisendtemperatuur: 12 Väljundtemperatuur: 7 |
3,00 |
1,32 |
1,2 |
||
|
vesi/vesi |
Sisendtemperatuur: 30 Väljundtemperatuur: 35 |
Sisendtemperatuur: 23 Väljundtemperatuur: 18 |
3,20 |
1,41 |
1,3 |
|
Sisendtemperatuur: 12 Väljundtemperatuur: 7 |
3,20 |
1,41 |
1,3 |
||
|
vesi/õhk |
Sisendtemperatuur: 30 Väljundtemperatuur: 35 |
Sisendis kuival termomeetril: 27 Sisendis märjal termomeetril: 19 |
4,40 |
1,93 |
1,8 |
Hindamine ja kontroll. Katse tehakse kooskõlas standardiga EN 14 511:2004; gaasiga töötavaid absorbtsioon-soojuspumpasid katsetatakse vastavalt standardile EN 12309-2:2000. Katse tegemisel peab kõnealune soojuspump töötama täisvõimsusel tabelis täpsustatud tingimustel. Kõnealuse katse tegemiseks akrediteeritud sõltumatu katselabor kontrollib etteantud väärtusi. Soojuspumpade puhul, mis on sertifitseeritud Euroventi või DACHi sertifitseerimiskava või muu pädeva asutuse poolt heakskiidetud kava raames, ei pea sõltumatu labor täiendavalt kontrollima etteantud väärtustele vastavust. Katsearuanne lisatakse taotlusele.
3. Külmutusagens
Külmutusagensi globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal (GWP) ei tohi ületada GWP väärtust > 2 000 saja aasta jooksul. Kui külmutusagensi GWP on väiksem kui 150, vähendatakse käesoleva lisa esimeses ja teises kriteeriumis sätestatud kasutustegurile (COP) ja primaarenergia tegurile (PER) kütmisrežiimis ning energiatõhususe tegurile (EER) jahutusrežiimis esitatavaid nõudeid 15 % võrra.
Asjaomased GWP-väärtused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 842/2006 (2) I lisas.
Hindamine ja kontroll. Taotlusele lisatakse tootes kasutatavate külmutusagensite nimed koos nende GWP-väärtusega vastavalt eespool nimetatud määrusele. Külmutusagensite GWP-väärtus saadakse, arvutades ühe kilogrammi gaasi soojenemist põhjustava potentsiaali ja ühe kilogrammi süsinikdioksiidi soojenemist põhjustava potentsiaali suhte 100 aasta kohta.
Fluoritud külmutusagensite GWP-väärtused on avaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) vastu võetud kolmandas hindamisaruandes 2001 (IPCC GWP-väärtused 100 aastaks). (3)
Mittefluoritud külmutusagensite GWP-väärtused on avaldatud IPPC esimeses kliimamuutuste hinnangus 100 aastaks. (4)
Külmutusagensite segude GWP-väärtused arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 I lisas esitatud valemile.
4. Teisene külmutusagens
(Märkus: ei kohaldata igat liiki kõnealusesse tooterühma kuuluvate soojuspumpade suhtes)
Teisene külmutusagens, soolane vesi või lisandid ei tohi olla ained, mida liigitatakse keskkonnaohtlikuks või tervistohustavaks, nagu on määratletud keskkonnaohte käsitlevas nõukogu direktiivis 67/548/EMÜ (5) ja selle muudatustes.
Hindamine ja kontroll. Taotlusele lisatakse kasutatud teiseste külmutusagensite nimed.
5. Müra
Helivõimsuse taset kontrollitakse ja tulemused kantakse teabelehele dB(A)-des.
Hindamine ja kontroll. Katsetamine toimub kooskõlas standardiga ENV-12 102. Katsearuanne lisatakse taotlusele.
6. Raskemetallid ja leegiaeglustid
Soojuspumpades või soojuspumbasüsteemides ei tohi kasutada kaadmiumi, pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi või leegiaeglusteid, st polübroomitud bifenüüle (PBB) või polübroomitud difenüüleetreid (PBDE) sisaldavaid leegiaeglusteid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/95/EÜ (6) artiklis 4, võttes arvesse komisjoni otsuses 2005/618/EÜ, (7) millega muudetakse direktiivi 2002/95/EÜ, sätestatud norme. Käesolevat leegiaeglusteid käsitlevat tingimust tuleb arvesse võtta kõnealuse direktiivi järgmistes kohandustes ja muudatustes, mis käsitlevad deca-BDE kasutamist.
Hindamine ja kontroll. Soojuspumba tootja allkirjastatud sertifikaat.
7. Paigaldajate koolitus
Taotleja tagab asjakohase koolituse paigaldajatele liikmesriikides, kus toodet turustatakse. Kõnealune koolitus hõlmab soojuspumba seadistamist ja paigaldamist ning tarbijate jaoks ettenähtud teabelehtede täitmist.
Hindamine ja kontroll. Taotlusele lisatakse kinnitus, milles kirjeldatakse pakutavat koolitust ja teatatakse koolituse toimumise koht.
8. Dokumentatsioon
Taotleja tagab soojuspumba tervikliku paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendi olemasolu.
Hindamine ja kontroll. Hooldus-, paigaldus- ja kasutusjuhend esitatakse koos soojuspumbaga ja see peab vastama standardi EN378:2000 või selle uute versioonide nõuetele.
9. Varuosade olemasolu
Taotleja tagab varuosade olemasolu kümne aasta jooksul alates müügikuupäevast.
Hindamine ja kontroll. Koos taotlusega esitatakse kinnitus varuosade olemasolu kohta kümne aasta jooksul ning selgitus, kuidas varuosade olemasolu tagatakse.
10. Teabeleht
Taotleja tagab käesolevas lisas esitatud tühja „kliendi teabelehe” olemasolu müügikohtades, et anda klientidele soojuspumba kohta asjakohast teavet. Paigaldajatele tuleb teha kättesaadavaks käesolevas lisas esitatud täidetud „paigaldaja teabeleht”.
Taotleja varustab paigaldajad sobivate tööriistade, arvutiprogrammide ja juhistega, et pädevad paigaldajad saaksid arvutada selliseid soojuspumbasüsteemi toimimisnäitajad nagu hooajaline kasutegur, hooajaline energiatõhususe tegur, primaarenergia tegur ja süsinikdioksiidi heidete hulk aastas. Lisaks peab paigaldaja täitma kliendi teabelehe enne, kui klient seadme ostab.
Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab täidetud „paigaldaja teabelehe” ja kirjeldab, kuidas ta kavatseb tagada selle kättesaadavuse paigaldajatele. Paigaldaja kirjeldab, kuidas ta kavatseb tagada teabelehe kättesaadavuse klientidele toote müügikohtades.
11. Ökomärgisel esitatav teave
Ökomärgise 2. lahtrisse kantakse järgmine tekst:
Käesolev toode on muudest soojuspumpadest:
|
— |
energiatõhusam |
|
— |
väiksema mõjuga globaalsele soojenemisele |
Toote pakendile kantakse järgmine tekst (või sellega võrdväärne tekst): „Lisateavet sellele tootele lillemärgi andmise kohta vt veebilehelt: http://europa.eu.int/ecolabel”
Ökomärgisega soojuspumba ostujuhend
– kliendi teabeleht –
Hoiatus! Lugege enne ostu sooritamist
Soojuspumba tõhus toimimine on tagatud ainult juhul, kui süsteem on vastavuses hoone kütte- või jahutusnõuetega ja kliimavöötmega, kus see paigaldatakse!
Pidage alati nõu pädeva paigaldajaga ning paluge tal täita käesolev teabeleht enne ostu sooritamist!
ELi ökomärgis on antud soojuspumba mudelitele, mis on energiatõhusamad ja väiksema keskkonnamõjuga
Käesoleva teabelehe täidab kvalifitseeritud paigaldaja, et anda teile teavet ja soovitusi teie koju enim sobiva soojuspumbasüsteemi kohta. Nii saate kõige paremini ära kasutada välisõhus, maapinnas või vees leiduvat soojusenergiat akumuleeriva tõhusa soojuspumbasüsteemi eeliseid.
Mõned süsteemid töötavad ka vastupidi ja neid saab kasutada jahutussüsteemidena, mis eemaldavad hoonest soojuse ja paiskavad selle ümbritsevasse õhku. Mõnda süsteemi saab kasutada tarbevee soojendamiseks.
Soojuspumpasid saab kasutada koos enamiku küttesüsteemidega, sh radiaator-, õhk- ja põrandaküte, ning neid saab ühendada enamiku olemasolevate küttesüsteemidega, kui järgitakse allpool nimetatud ettevaatusabinõusid.
Hoonete soojuskadude ja päikese mõjul kuumenemise vähendamine
Kui elate üle kümne aasta vanuses hoones, saab kulusid vähendada, parandades enne soojuspumba valikut hoone isolatsiooni, et vähendada hoone soojuskadu või kui kavatsete soojuspumpa kasutada hoone jahutamiseks, siis selle kuumenemist. (Näiteks on väiksema soojuspumba paigaldamine hästiisoleeritud hoonesse tegelikult tõhusam). Kui järgite paigaldaja soovitust parandada hoone isolatsiooni, peab ostetav soojuspump olema asjakohase suurusega.
Lisateabe saamiseks soojuskadude ja päikese mõjul kuumenemise vähendamise ja soojuspumpade paigaldamise kohta vt veebilehelt www.kyotoinhome.info
Ökomärgisega soojuspumba paigaldamisjuhend
– paigaldaja teabeleht –
Hoiatus! Lugege enne ostu sooritamist
Käesoleva soojuspumba tõhusaks toimimiseks peab pädev paigaldaja projekteerima küttesüsteemi, mis vastab hoone kütte-/jahutusvajadusele ja kliimavöötmele ning paigaldama süsteemi vastavalt tootja juhistele
ELi ökomärgis on antud soojuspumba mudelitele, mis on energiatõhusamad ja väiksema keskkonnamõjuga
Soojuspumbad on väga tõhusad, sest nad kasutavad elektrienergiat üksnes maapinnas, vees või välisõhus oleva soojuse akumuleerimiseks. Mõned süsteemid töötavad ka vastupidi ja neid saab kasutada jahutussüsteemidena, mis eemaldavad hoonest soojuse ja paiskavad selle ümbritsevasse õhku. Käesoleval teabelehel esitatud teave aitab tagada soojuspumba eeliste ülekandmise kogumis- ja jaotussüsteemidesse ning on abiks kliendi teabelehe täitmisel, et selgitada soojuspumba valikut.
1. Tootja esitatavad miinimumandmed
|
Tootja |
|
|
Mudel |
|
|
Soojuskollektor |
|
|
Soojuskandja |
|
|
Soojendusvõimsus (kW) |
|
|
Jahutusvõimsus (kW) |
|
|
Kuuma veega varustamine |
|
|
Jahutusagensi liik |
|
|
Müratase (db (A)) |
|
|
Varuosade olemasolu alates müügikuupäevast (aastates) |
|
|
Kasutustegur (küte) |
|
|
Sisend- ja väljundtemperatuurid (°C) |
|
|
Energiatõhususe tegur (jahutus) |
|
|
Sisend- ja väljundtemperatuurid (°C) |
|
Olemasoleva süsteemiga ühendamiseks tuleb valida soojuspump, mis sobib kõnealuse küttesüsteemiga, mis võib olla õhkkütte-, radiaatoritega kuumaveekütte- või põrandaküttesüsteem. Kuna väljundtemperatuur võib olla soojuspumbaga asendatava katla temperatuurist madalam, tuleb kindlaks teha, kuidas vähendada soojuskadu või päikeseenergia mõjul kuumenemist, et säilitada jaotussüsteem olemasolevates mõõtmetes.
Mõisted
Kasutustegur (COP) on soojustootmise ja elektritarbimise suhe konkreetse soojusallika ja väljundtemperatuuri puhul.
Energiatõhususe tegur (EER) on külmatootmise ja elektritarbimise suhe konkreetse soojusallika ja väljundtemperatuuri puhul.
Hooajaline kasutustegur (SCOP) on konkreetses kohas asuva soojuspumbasüsteemi keskmine kasutustegur kütteperioodi jooksul.
Hooajaline energiatõhususe tegur (SEER) on konkreetses kohas asuva soojuspumbasüsteemi keskmine kasutegur jahutusperioodi jooksul.
Primaarenergia tegur (PER) saadakse järgmiselt: COP × 0,40 (või COP/2,5) elektrikompressoriga soojuspumpade puhul ja COP × 0,91 (või COP/1,1) gaasikompressoriga soojuspumpade puhul, kusjuures 0,40 on Euroopa keskmine elektritootmistõhusus, sh jaotusvõrgukaod, ja 0,91 on Euroopa keskmine gaasi kasutamise tõhusus, sh jaotuskaod.
Tootja varustab teid arvutiprogrammide, tööriistade ja juhistega järgmiste arvutuste tegemiseks. Kliimat käsitlevad andmed peavad vastama hoone geograafilisele asukohale.
2. Hoone soojuskao ja päikese mõjul kuumenemise vähendamine
Kui hoone on üle kümne aasta vana, on tõenäoliselt kasulikum parandada hoone isolatsiooni, et vähendada soojuskadu või hoone kuumenemist suvel otsese päikesekiirguse tõttu. Kui klient nõustub teie soovitustega, peab süsteemi suurus vastama vähenenud soojuskaole või kuumenemisele.
Lisateabe saamiseks soojuskadude ja päikese mõjul kuumenemise vähendamise ja soojuspumpade paigaldamise kohta vt veebilehelt www.kyotoinhome.info
3. Soojuskadu ja küttesüsteemi seadistamine
Hoone soojuskadu arvutatakse vastavalt siseriiklikule tavale või kasutades sobivat kontrollitud arvutiprogrammi, mis põhineb soojuskadude arvutamise Euroopa standardil EN 832. Saadud soojuskadu tuleks võrrelda ehitusalastes õigusaktides sätestatud kehtivate väärtustega. Olemasolevate hoonete puhul on üldiselt kasulikum viia isolatsioon kehtivate standarditega kooskõlla enne soojuspumba seadistamist vastavalt vähenenud soojuskaole.
Hooajaline kasutustegur ja küttesüsteemi energiatarbimine
Arvutustes võetakse arvesse järgmist:
|
— |
Kliima (välisõhu temperatuur) |
|
— |
Välisõhu kavandatud temperatuur |
|
— |
Maapinna temperatuuri muutused aasta jooksul (nii vertikaalsete kui ka horisontaalsete kollektoritega maakütte soojuspumbad) |
|
— |
Soovitud temperatuur ruumides |
|
— |
Veeküttesüsteemide temperatuuritase |
|
— |
Aastane energiavajadus ruumide kütmiseks |
|
— |
Aastane energiavajadus tarbevee soojendamiseks (vajadusel) |
Primaarenergia tegur (PER) ja CO2 heidete kogus aastas
Arvutustes võetakse arvesse elektri-/gaasitootmise keskmist tõhusust ja elektri/gaasi jaotusvõrgu kadusid. CO2 heited ja sääst arvutatakse primaarenergia kasutamise alusel.
4. Kuumenemine päikeseenergia mõjul ja jahutussüsteemi seadistamine
Kui süsteemi saab kasutada ka jahutamiseks, arvutatakse hoone päikeseenergia mõjul kuumenemine vastavalt siseriiklikele tavadele või kontrollitud arvutiprogrammi kasutades. Saadud väärtusi võrreldakse ehitusalastes õigusaktides sätestatud kehtivate väärtustega. Olemasolevate hoonete puhul on üldiselt kasulikum vähendada päikese mõjul kuumenemist enne soojuspumba seadistamist vastavalt vähenenud kuumenemisele.
Hooajaline energiatõhususe tegur ja jahutussüsteemi energiatarbimine
Arvutustes võetakse arvesse järgmist:
|
— |
Kliima (välisõhu temperatuur) |
|
— |
Välisõhu kavandatav temperatuur |
|
— |
Maapinna temperatuuri muutused aasta jooksul (nii vertikaalsete kui ka horisontaalsete kollektoritega maakütte soojuspumbad) |
|
— |
Soovitud temperatuur ruumides |
|
— |
Veeküttesüsteemide temperatuuritase |
|
— |
Aastane energiavajadus ruumide jahutamiseks |
Primaarenergia tegur (PER) ja CO2 heidete kogus aastas
Arvutustes võetaks arvesse elektri-/gaasitootmise keskmist tõhusust ja elektri/gaasi jaotusvõrgu kadusid. CO2 heited ja sääst arvutatakse primaarenergia kasutamise alusel.
5. Paigaldajate ja puurijate koolitus
Enamikus liikmesriikides pakutakse asjakohaseid kursusi, kus paigaldajad saavad omandada vastava akrediteeritud siseriikliku või Euroopa kvalifikatsiooni. Samuti korraldavad tootjad kursusi enda seadmeid kasutades või teevad koostööd kohalike koolitusasutustega, et anda kõnealust teavet viimaste korraldatud kursuste osana.
Kuna maakütte soojuspumba paigaldamisel on teatud juhul vaja maapinda puurida vertikaalne puurauk, korraldatakse mõnes liikmesriigis asjakohaseid kursusi puurijatele.
(1) ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.
(2) ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.
(3) IPCC kolmas kliimamuutuste hinnang 2001. Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma aruanne: http://www.ipcc.ch/pub/reports.htm
(4) Climate Change, The IPCC Scientific Assessment, J.T Houghton, G.J. Jenkins, J.J. Ephraums (ed.) Cambridge University Press, Cambridge (UK) 1990.