LISA

EUROOPA KAITSEAGENTUURI FINANTSEESKIRJAD

SISUKORD

REGULEERIMISALA:

I JAOTIS

ÜLDEELARVE PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Üldeelarve

Artikkel 2

Tegevuseelarve

Artikkel 3

Finantsraamistik

Artikkel 4

Üldeelarve vastuvõtmine

Artikkel 5

Sihtotstarbeline tulu

Artikkel 6

Kulude juhtimine agentuuri poolt osalevate liikmesriikide nimel

Artikkel 7

Osamaksud

Artikkel 8

Eelarveülejääk

Artikkel 9

Eelarvepõhimõtted

Artikkel 10

Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

Artikkel 11

Ülekandmine

Artikkel 12

Paranduseelarve

Artikkel 13

Muudetud eelarve

II JAOTIS

ÜLDEELARVE TÄITMINE

1. PEATÜKK

Finantspersonal

Artikkel 14

Ülesannete lahususe põhimõte

Artikkel 15

Eelarvevahendite käsutaja

Artikkel 16

Eelarvevahendite käsutaja kohustused

Artikkel 17

Algatamise ja kontrollimisega seotud ülesannete lahusus

Artikkel 18

Haldus- ja sisekontrollimenetlused

Artikkel 19

Peaarvepidaja

Artikkel 20

Peaarvepidaja kohustused

2. PEATÜKK

Finantspersonali vastutus

Artikkel 21

Üldeeskirjad

Artikkel 22

Volitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 23

Peaarvepidajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

3. PEATÜKK

Tulud

Artikkel 24

Agentuuri tulude kasutatavaks tegemine

Artikkel 25

Saadaolevate summade eelarvestus

Artikkel 26

Saadaolevate summade kindlaksmääramine

Artikkel 27

Sissenõudmise kinnitamine

Artikkel 28

Rahaliste vahendite sissenõudmine

Artikkel 29

Viivitusintress

4. PEATÜKK

Kulud

Artikkel 30

Üldpõhimõtted

Artikkel 31

Eelarvelise kulukohustuse määratlus

Artikkel 32

Kulukohustuste võtmise menetlus

Artikkel 33

Kulukohustuse kinnitamine

Artikkel 34

Kulude tõendamine

Artikkel 35

Kulude kinnitamine

Artikkel 36

Kulude maksmine

Artikkel 37

Maksetähtajad

5. PEATÜKK

Infotehnoloogilised süsteemid

Artikkel 38

Raamatupidamistarkvara

6. PEATÜKK

Siseaudit

Artikkel 39

Siseaudiitor

Artikkel 40

Siseaudiitori kohustused

III JAOTIS

FINANTSARUANDED JA AASTAAUDIT

Artikkel 41

Aruannete esitamise ja eelarvekalender

Artikkel 42

Kvartaliaruanded

Artikkel 43

Audiitorite kolleegium

Artikkel 44

Aastaaudit

Artikkel 45

Lõppartikkel

REGULEERIMISALA:

Euroopa Kaitseagentuuri finantseeskirjad rakendavad ja täiendavad nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeetme 2004/551/ÜVJP (Euroopa Kaitseagentuuri loomise kohta) (edaspidi „ühismeede”) artikleid finantsaspektide kohta (1).

I JAOTIS

ÜLDEELARVE PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Üldeelarve

1.   Üldeelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest.

2.   Üldeelarves arvestatakse täielikult nõukogu poolt heakskiidetud agentuuri finantsraamistikus sätestatud piiranguid vastavalt artiklile 3.

3.   Kulud hõlmavad assigneeringuid personalile, toimimisele ja tegevusele ning määratlemata otstarbega assigneeringuid; tulud hõlmavad mitmesuguseid tulusid, sealhulgas töötajate töötasudelt mahaarvamisi ja agentuuri pangakontodelt teenitud intresse ning agentuuris osalevate liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) tasutud osamaksusid.

4.   Halduseelarve on üldeelarve, väljaarvatud artiklis 2 määratletud tegevuseelarve.

Artikkel 2

Tegevuseelarve

1.   Tegevuseelarve on üldeelarve osa ning hõlmab assigneeringuid, mida on vaja välisekspertide hankimiseks, eelkõige operatiivanalüüsiks, mis on oluline agentuuri ülesannete täitmise seisukohalt, ning konkreetseteks teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud tegevusteks kõikide osalevate liikmesriikide ühistes huvides, eelkõige tehniliste juhtumite lahendamiseks ja teostatavusuuringute eeluuringuteks.

2.   Tegevjuht teavitab juhtorganit korrapäraselt jooksvatest ja edaspidistest tegevustest, mis viiakse ellu tegevuseelarve raames.

Artikkel 3

Finantsraamistik

Nõukogu, tegutsedes ühehäälselt, kinnitab iga kolme aasta järel agentuuri finantsraamistiku järgmiseks kolmeks aastaks. Finantsraamistik sätestab kokkulepitud prioriteedid ning kujutab endast õiguslikult siduvat ülemmäära. Esimene finantsraamistik hõlmab ajavahemikku 2007–2009.

Artikkel 4

Üldeelarve vastuvõtmine

1.   Agentuuri juht esitab juhtorganile iga aasta 30. juuniks järgmise aasta üldeelarve projekti üldise kalkulatsiooni, arvestades täielikult finantsraamistikus sätestatud piiranguid.

2.   Agentuuri juht esitab iga aasta 30. septembriks juhtorganile üldeelarve projekti. Projekt sisaldab:

a)

assigneeringud, mida on vaja: i) agentuuri jooksvateks, personali- ja koosolekukuludeks; ii) välisekspertide hankimiseks, eelkõige operatiivanalüüsiks, mis on oluline agentuuri ülesannete täitmise seisukohalt, ning konkreetseteks teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud tegevusteks kõikide osalevate liikmesriikide ühistes huvides, eelkõige tehniliste juhtumite lahendamiseks ja teostatavusuuringute eeluuringuteks;

b)	kulude katmiseks vajatavate tulude prognoosi.

3.   Juhtorgani ülesandeks on tagada, et lõike 2 punkti a alapunktis ii osundatud assigneeringud moodustavad märkimisväärse osa lõikes 2 osundatud assigneeringute kogusummast. Nimetatud assigneeringud peegeldavad tegelikke vajadusi ja võimaldavad agentuuri operatiivfunktsiooni teostamist.

4.   Üldeelarve projektile lisatakse üksikasjalik ametikohtade loetelu ja üksikasjalikud põhjendused.

5.   Juhtorgan võib ühehäälselt otsustada, et üldeelarve projekt hõlmab lisaks ka mõnda konkreetset projekti või programmi, kui see on selgelt kõigi osalevate liikmesriikide ühistes huvides.

6.   Assigneeringud liigitatakse jaotistesse ja peatükkidesse, rühmitades kulutused liikide või eesmärkide kaupa, jagades need vajadusel omakorda artikliteks.

7.   Iga jaotis võib sisaldada „määratlemata otstarbega assigneeringute” peatükki. Sellised assigneeringud kirjendatakse, kui eksisteerib tõsine alu kahelda vajalike assigneeringute summas või kirjendatud assigneeringute kasutamise ulatuses.

8.   Tulud hõlmavad järgmist:

a)

muu tulu;

b)	agentuuris osalevate liikmesriikide poolt kogurahvatulu skaala alusel tasumisele kuuluvad osamaksud.

Üldeelarve projekt sisaldab ridu, millele on kirjendatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka ettenähtud summad.

9.   Juhtorgan võtab üldeelarve projekti vastu iga aasta 31. detsembriks agentuuri finantsraamistiku raames. Selle käigus on juhtorgani eesistujaks agentuuri juht või tema poolt määratud esindaja nõukogu peasekretariaadist või temalt selleks kutse saanud juhtorgani liige. Tegevjuht teatab, et eelarve on vastu võetud ja teavitab sellest osalevaid liikmesriike.

10.   Kui eelarveaasta alguses ei ole veel üldeelarve projekti vastu võetud, siis ei või üheski kuus kulutada suuremat summat kui üks kaheteistkümnendik eelneva eelarveaasta eelarveassigneeringutest ükskõik millise eelarvepeatüki või muu alajaotuse osas. See kord ei anna siiski agentuuri käsutusse assigneeringuid üle ühe kaheteistkümnendiku nendest, mis on ette nähtud koostatavas üldeelarve projektis. Juhtorgan võib tegevjuhi ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiita ühte kaheteistkümnendikku eelarve osa ületavaid kulukohustusi. Tegevjuht võib nõuda selle lõike alusel lubatud assigneeringute katmiseks vajalikke osamakseid, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates osamaksunõude väljasaatmisest.

Artikkel 5

Sihtotstarbeline tulu

1.   Agentuur võib oma üldeelarvesse sihtotstarbelise tuluna vastu võtta rahalist toetust konkreetsel eesmärgil, et katta muid kulusid kui artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud kulud:

a)	Euroopa Liidu üldeelarvest, järgides igal üksikjuhul eraldi täielikult sellele kohaldatavaid reegleid, menetlusi ja otsustusprotsessi;

b)	osalevatelt liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ja muudelt kolmandatelt isikutelt.

2.   Sihtotstarbelist tulu võib kasutada üksnes sellele tulule määratud otstarbel.

Artikkel 6

Kulude juhtimine agentuuri poolt osalevate liikmesriikide nimel

1.   Juhtorgan võib tegevjuhi või osaleva liikmesriigi ettepanekul otsustada, et osalevad liikmesriigid võivad agentuurile teha lepingulisel alusel ülesandeks teatavate toimingute haldamise ja finantsjuhtimise agentuuri töövaldkonna piires.

2.   Juhtorgan võib oma otsusega volitada agentuuri sõlmima lepinguid teatavate osalevate liikmesriikide nimel. Juhtorgan võib agentuuri volitada nendelt osalevatelt liikmesriikidelt eelnevalt vajalikke rahalisi vahendeid koguma, et sõlmitud lepingutest kinni pidada.

Artikkel 7

Osamaksud

1.   Osamaksude kindlaksmääramine kogurahvatulu (KRT) skaala põhjal.

1.1.

Kui on võimalik kohaldada kogurahvatulu skaalat, määratakse osalevate osamaksukohuslaste liikmesriikide osamaksude jaotus kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikes 3 sätestatud rahvamajanduse kogutoodangu järgi määratud skaalaga ning kooskõlas nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsusega 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta, (2) või muu nõukogu otsusega, millega see võidakse tühistada.

1.2.

Iga osamaksu arvutamiseks kasutatakse Euroopa ühenduste viimati vastuvõetud eelarvele lisatud tabeli „Kokkuvõte üldeelarve rahastamisest omavahendite liikide ja liikmesriikide kaupa”„Kogurahvatulu omavahendite” veerus toodud andmeid. Iga osaleva osamaksukohuslase liikmesriigi osamaks on võrdeline selle liikmesriigi kogurahvatulu osaga osalevate osamaksukohuslaste liikmesriikide kogurahvatulude koondsummast.

2.   Osamaksete tegemise ajakava

2.1.	Osalevad liikmesriigid teevad Euroopa Liidu üldeelarve rahastamiseks ettenähtud osamaksed kolme võrdse osamaksena asjakohase eelarveaasta 15. veebruariks, 15. juuniks ja 15. oktoobriks.

2.2.	Paranduseelarve vastuvõtmise korral teevad asjaomased osalevad liikmesriigid vajalikud osamaksed 60 päeva jooksul alates osamaksunõude väljasaatmisest.

2.3.	Iga osalev liikmesriik tasub oma osamakse tegemisega seotud pangakulud.

Artikkel 8

Eelarveülejääk

Tulude ja kulude vahest tulenevat eelarveaasta eelarve ülejääki käsitletakse kui osalevate liikmesriikide krediiti ning see tagastatakse neile mahaarvamisena järgmise eelarveaasta kolmandast osamaksust (15. oktoober).

Artikkel 9

Eelarvepõhimõtted

1.   Eurodes koostatud eelarve sätestab ja kinnitab igaks eelarveaastaks kõik agentuuri hallatavad tulud ja kulud.

2.   Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kinnitatakse üheks eelarveaastaks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

3.   Iga eelarve tulud ja kulud on tasakaalus. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse asjakohasesse eelarvesse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata.

4.   Eelarve sisaldab liigendatud assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest, ning liigendamata assigneeringuid.

5.   Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad jooksval eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust. Kulukohustusi võib siiski teha tervikuna või aastaste osamaksetena. Kulukohustused kirjendatakse kontodele kuni 31. detsembrini võetud juriidiliste kulukohustuste alusel.

6.   Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse jooksval eelarveaastal ja/või eelmistel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks. Maksed kirjendatakse kontodele kuni 31. detsembrini võetud eelarveliste kohustuste alusel.

7.   Eelarveaasta tulud kirjendatakse kõnealuse eelarveaasta kontodele selle jooksul laekunud summade alusel.

8.   Tulusid ei või sisse nõuda ega kulusid maksta, kui neid ei ole kirjendatud mõnele eelarvereale; tulusid võib sisse nõuda ning kulusid maksta kirjendatud assigneeringute piires.

9.   Assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt.

10.   Varade ja amortisatsiooni käsitlemine: eelarve mõistes kaetakse kõik varade soetamisega seotud kulud eelarvest nii, nagu need tekivad; amortisatsioonikulu ei kohaldata.

Artikkel 10

Raamatupidamisarvestuse põhimõtted

1.   Raamatupidamisaruanded koostatakse üldtunnustatud arvestuspõhimõtete kohaselt, milleks on:

a)	jätkuvuseeldus, mis tähendab, et agentuuri käsitletakse sellisena, nagu see oleks asutatud määramata ajaks;

b)	konservatiivsus, mis tähendab, et varasid ja tulusid ei hinnata suuremaks ning kohustusi ja kulusid ei hinnata väiksemaks;

c)

raamatupidamisarvestusmeetodite järjepidevus, mis tähendab, et raamatupidamisaruannete komponentide struktuuri, arvestusmeetodeid ja raamatupidamiskorda ei või ühest eelarveaastast teise minnes muuta. Peaarvepidaja peab järgima raamatupidamisarvestusmeetodite järjepidevuse põhimõtet ning sellest võib erandit teha üksnes erakorralistel asjaoludel, eelkõige kui muudatus tehakse raamatupidamistehingute parema esitamise jaoks;

d)	teabe võrreldavus, mis tähendab, et iga raamatupidamisaruande punkti juurde märgitakse vastava punkti summa eelmisel eelarveaastal. Kui muudetakse mõne raamatupidamisaruande komponendi struktuuri või esitusviisi, muudetakse eelmise eelarveaasta vastavad summad võrreldavaks ja liigitatakse uuesti;

e)	olulisus, mis tähendab, et kõik taotletava teabe puhul olulised toimingud võetakse raamatupidamisaruandes arvesse. Olulisust hinnatakse eelkõige seoses tehingu laadi või sellega seotud summa alusel;

f)	brutopõhimõte, mis tähendab, et saadaolevaid summasid ja võlgu ega kulusid ja tulusid ei või omavahel tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui kulud ja tulud tulenevad samast tehingust, samalaadsetest tehingutest või tehingu turvamistoimingust ja kui need üksikult ei ole suured;

g)	reaalsus, mis tähendab, et raamatupidamisaruandes registreeritud raamatupidamissündmused esitatakse nende majandusliku laadi alusel;

h)	tekkepõhine raamatupidamisarvestus, mis tähendab, et tehingud ja sündmused kantakse raamatupidamisarvestusse nende toimumise ajal, mitte summade tegeliku maksmise või tagasisaamise ajal;

i)	varade ja mahakantud vara dokumenteeritus, mis tähendab, et agentuur peab inventarinimestikke, milles näidatakse kogu materiaalse, immateriaalse ja finantsvara, sealhulgas mahakantud vara kogus ja väärtus.

2.   Kui peaarvepidaja leiab erandkorras, et tuleks teha sisuline erand mõnest lõikes 1 määratletud raamatupidamisarvestuse põhimõttest, peab kõnealusest erandist teavitama koos nõuetekohaste põhjendustega.

Artikkel 11

Ülekandmine

1.   Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kavandatud, annulleeritakse.

2.   Siiski võib eelarveaasta lõpuks veel sidumata jäänud kulukohustuste assigneeringutest üle kanda summasid, mis vastavad kulukohustuste assigneeringutele, mille kulukohustuste võtmise menetluse ettevalmistusetappidest on suurem osa, nimelt potentsiaalsete töövõtjate valimine, viidud 31. detsembriks lõpule. Seejärel võib need summad siduda järgneva aasta 31. märtsini.

3.   Maksete assigneeringutest võib üle kanda summad, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende kulukohustuste katmiseks, mis on seotud ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgneva eelarveaasta asjakohastel ridadel ettenähtud assigneeringud ei kata vajadust. Eriassigneeringuid kantakse üle üksnes üks kord.

4.   Reservi arvatud assigneeringuid ja personalikuludeks mõeldud assigneeringuid ei või üle kanda.

5.   Kasutamata sihtotstarbeline tulu ja sellisest artiklis 5 osutatud tulust tulenevad assigneeringud, mis on kasutatavad 31. detsembril, kantakse automaatselt üle ja neid võib kasutada üksnes sellele tulule määratud otstarbel. Kõigepealt tuleb kasutada neid assigneeringuid, mis vastavad ülekantud sihtotstarbelisele tulule.

6.   Tegevjuht esitab juhtorganile igal aastal 15. veebruariks ettepaneku ülekandmise kohta. Juhtorgan teeb oma otsuse 15. märtsiks.

Artikkel 12

Paranduseelarve

1.   Vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaolude korral võib tegevjuht esitada paranduseelarve projekti, pidades kinni artiklis 3 määratletud finantsraamistikus sätestatud piiridest.

2.   Paranduseelarve projekt koostatakse, esitatakse ja võetakse vastu ning sellest teavitatakse üldeelarvega sarnase korra kohaselt, pidades kinni finantsraamistikus sätestatud piiridest. Juhtorgan võtab tegutsedes arvesse olukorra kiireloomulisust.

3.   Juhul kui finantsraamistikus sätestatud piire loetakse erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu ebapiisavateks, võttes samuti arvesse artikli 4 lõikes 2 ja 3 sätestatud reegleid, esitab juhtorgan paranduseelarve nõukogule ühehäälseks vastuvõtmiseks.

Artikkel 13

Muudetud eelarve

1.   Vajadusel võib tegevjuht esitada juhtorganile jooksva eelarveaasta muudetud eelarve, mis põhineb esimese üheksa kuu jooksul tegelikult tekkinud kuludel ja nimetatud eelarveaasta lõpuni prognoositud kuludel vastuvõetud eelarve piirides.

2.   Tegevjuht võib teha ümberpaigutusi ühest jaotisest teise ühtekokku kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, või ühest peatükist teise või ühest artiklist teise.

3.   Kolm nädalat enne lõikes 2 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab tegevjuht juhtorganile oma kavatsustest. Kui mõni osalev liikmesriik esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, teeb juhtorgan oma otsuse.

4.   Tegevjuht võib artiklite vahel teha ümberpaigutusi ning esitada juhtorganile ettepanekuid muude ümberpaigutuste kohta.

II JAOTIS

ÜLDEELARVE TÄITMINE

1. PEATÜKK

Finantspersonal

Artikkel 14

Ülesannete lahususe põhimõte

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud ja neid ei või omavahel ühendada.

Artikkel 15

Eelarvevahendite käsutaja

1.   Tegevjuht täidab agentuuri nimel eelarvevahendite käsutaja ülesandeid.

2.   Agentuur määrab oma sisehalduseeskirjades asjakohase tasandi töötajad, keda tegevjuht võib volitada agentuuri kodukorras sisalduvate tingimuste kohaselt täitma eelarvevahendite käsutaja ülesandeid, ning delegeeritavate volituste ulatuse.

3.   Eelarvevahendite käsutaja volitused delegeeritakse üksnes töötajatele, kelle agentuur on võtnud tähtajaliste lepingute alusel tööle otse ja kes on valitud välja osalevate liikmesriikide kodanike seast vastavalt nõukogu ühismeetme 2004/551/ÜVJP artikli 11 lõike 3 punktile 3.1.

4.   Volitatud eelarvevahendite käsutajad võivad tegutseda üksnes volikirjas sätestatud ulatuses. Vastutavat volitatud eelarvevahendite käsutajat võib tema ülesannete täitmisel abistada üks või mitu töötajat, kellele usaldatakse eelarvevahendite käsutaja vastutusel teatavate eelarve täitmiseks ja raamatupidamisaruandluseks vajalike toimingute tegemine.

Artikkel 16

Eelarvevahendite käsutaja kohustused

1.   Eelarvevahendite käsutaja vastutab tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, sealhulgas säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtte kohase haldamise ning seaduslikkuse ja korrakohasuse tagamise eest.

2.   Kulude tegemisel võtab volitatud eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi ja juriidilisi kulukohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

3.   Tulude teostamine hõlmab saadaolevate summade eelarvestuste koostamist, nõuete kindlaksmääramist ja sissenõudekorralduste väljastamist. See võib hõlmata ka kindlaksmääratud nõuetest loobumist.

4.   Juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud ohte asjakohaselt arvesse võttes kehtestab volitatud eelarvevahendite käsutaja agentuuri vastuvõetud miinimumnõuete kohaselt organisatsioonilise struktuuri ja oma ülesannete täitmiseks kohandatud juhtimis- ja sisekontrollimenetlused, sealhulgas vajaduse korral järelkontrollimise. Enne toimingu heakskiitmist kontrollitakse selle teostus- ja finantsaspekte; kontrollijaks ei või olla toimingu algatanud isik. Toimingu algatamine ning selle eel- ja järelkontrollimine on eraldiseisvad ülesanded.

5.   Kõikidel töötajatel, kes vastutavad finantstoimingute kontrollimise eest, peavad olema vajalikud kutseoskused. Nad täidavad agentuuri kutsestandardeid.

6.   Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille täitmist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida ta peab täitma, teatab ta sellest eelarvevahendite käsutajale kirjalikult. Kui viimane ei võta meetmeid, siis teatab töötaja kirjalikult artikli 22 lõikes 3 osutatud toimkonnale. Agentuuri huve kahjustada võiva õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral teatab eelarvevahendite käsutaja sellest kohaldatava õigusega määratud asutustele või organitele.

7.   Eelarvevahendite käsutaja annab juhtorganile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja juhtimisteave. Aruandes võrreldakse tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrollisüsteemi toimimist. Siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega.

Artikkel 17

Algatamise ja kontrollimisega seotud ülesannete lahusus

1.   Toimingu algatamise all mõistetakse kõiki toiminguid, mida tavaliselt teevad artikli 16 lõikes 4 ja 5 nimetatud töötajad ja millega valmistatakse ette eelarve täitmist, mida teostab volitatud pädev eelarvevahendite käsutaja.

2.   Toimingu eelkontrollimise all mõistetakse kõiki eelkontrollimisi, mille on välja töötanud vastutav volitatud eelarvevahendite käsutaja, et kontrollida eelkontrollimise teostus- ja finantsaspekte.

3.   Iga toimingu puhul tuleb teha vähemalt eelkontroll. Selle kontrolli eesmärk on kindlaks teha, et:

a)	kulud ja tulud on asjakohased ja vastavad kohaldatavatele eeskirjadele, eelkõige eelarve ja asjakohaste õigusaktide eeskirjadele ning kõikidele asjakohaste asutamislepingute rakendamisega seotud vastuvõetud aktidele, kohaldatavatele õigusaktidele ning vajaduse korral lepingu tingimustele;

b)	kohaldatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

4.   Dokumentide järelkontrollimise ja vajadusel kohapealse kontrollimisega tehakse kindlaks, et eelarvest rahastatud toimingud on nõuetekohaselt teostatud ning et eelkõige lõikes 3 nimetatud kriteeriumid on täidetud. Neid kontrollimisi võib korraldada riskianalüüsi kasutades valimimeetodi alusel.

5.   Lõigetes 2 ja 4 nimetatud kontrollimiste eest vastutavad ametnikud ja muud töötajad ei või täita lõikes 1 nimetatud töötajate vastutusel olevaid algatamisega seotud ülesandeid ega olla nende alluvad.

Artikkel 18

Haldus- ja sisekontrollimenetlused

Haldus- ja sisekontrollisüsteemide ja -menetluste eesmärk on:

a)	saavutada agentuuri poliitika, programmide ja meetmete eesmärgid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt;

b)	täita ELi õiguse sätteid ja agentuuri kehtestatud kontrollistandardeid;

c)	kaitsta agentuuri vara ja teavet;

d)	ennetada ja avastada eeskirjade eiramist, eksimusi ja pettust;

e)	teha kindlaks ja ennetada haldusega seotud riske;

f)	tagada usaldusväärse finants- ja haldusteabe koostamine;

g)	säilitada tõendavaid dokumente, mis on seotud eelarve täitmise ja eelarve täitmise meetmetega ning tulenevad nendest;

h)	säilitada dokumente, mis on seotud agentuuri nõutud eeltagatistega, ja pidada nende asjakohaseks kontrollimiseks päevikut.

Artikkel 19

Peaarvepidaja

Agentuur nimetab ametisse peaarvepidaja töötajate hulgast, kelle agentuur on võtnud tähtajaliste lepingute alusel tööle otse ja kes on valitud välja osalevate liikmesriikide kodanike seast vastavalt nõukogu ühismeetme 2004/551/ÜVJP artikli 11 lõike 3 punktile 3.1. Juhtorgan nimetab peaarvepidaja ametisse tema eripädevuse alusel, mida tõendab kutsekvalifikatsioon või sellega samaväärsed erialased töökogemused.

Artikkel 20

Peaarvepidaja kohustused

1.   Peaarvepidaja vastutab agentuuris:

a)	maksete nõuetekohase sooritamise, tulude kogumise ja kinnitatud saadaolevate summade, sealhulgas artiklis 29 määratletud viivise sissenõudmise eest;

b)	raamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise eest;

c)	kontode hooldamise eest;

d)	raamatupidamiseeskirjade ja -metoodika ning kontoplaani kehtestamise eest;

e)	raamatupidamisarvestuse süsteemide kehtestamise ja kinnitamise ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja kehtestatud süsteemide kinnitamise eest, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks;

f)	sularahahalduse eest.

2.   Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu vajaliku teabe, mida on vaja agentuuri varasid ja eelarve täitmist tõeselt kajastavate raamatupidamisaruannete koostamiseks, kusjuures eelarvevahendite käsutajad tagavad sellise teabe usaldusväärsuse.

3.   Üksnes peaarvepidajal on õigus hallata raha ja muud vara. Ta vastutab nende säilimise eest.

4.   Peaarvepidaja võib oma kohustuste täitmisel delegeerida teatavaid ülesandeid alluvatele, kelle agentuur on võtnud tähtajaliste lepingute alusel tööle otse ja kes on valitud välja osalevate liikmesriikide kodanike seast vastavalt nõukogu ühismeetme 2004/551/ÜVJP artikli 11 lõike 3 punktile 3.1. Volikirjas täpsustatakse volitatutele usaldatud ülesanded.

2. PEATÜKK

Finantspersonali vastutus

Artikkel 21

Üldeeskirjad

1.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib volitatud eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus nende volitamise ajutiselt või lõplikult tühistada.

2.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib peaarvepidaja ametisse nimetanud organ igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada tema ametivolitused.

3.   Käesoleva peatüki sätted ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse käeolevas artiklis osutatud isikute suhtes kohaldada siseriikliku õiguse ja samuti asjakohaste kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa ühenduste ametnikke või osalevate liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

4.   Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja suhtes võib rakendada distsiplinaarmeetmeid ja esitada rahalise hüvitamise nõudeid. Agentuuri huve kahjustada võiva õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral suunatakse küsimus kohaldatava õigusega määratud asutustele või organitele.

Artikkel 22

Volitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.   Eelarvevahendite käsutajat võidakse kohustada täielikult või osaliselt hüvitama kahju, mis agentuur on kandnud raske rikkumise tagajärjel, mis ta on toime pannud oma ülesannete täitmisel või seoses nende täitmisega, eriti kui ta määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevaid finantseeskirju eirates. Sama kehtib juhul, kui ta paneb toime raske rikkumise, mis seisneb selles, et ta ei koosta dokumenti, mis tõendab saadaolevat summat, või selles, et ta ei väljasta sissenõudekorraldust või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult, või selles, et ta ei väljasta maksekorraldust või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult, mistõttu kolmas isik võib esitada agentuuri vastu hagi.

2.   Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et tal palutakse teha otsus, mis on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab ta sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud eelarvevahendite käsutajale põhjendatud ja kirjalikud juhised kõnealuse otsuse tegemiseks, ei võeta eelarvevahendite käsutajat vastutusele. Agentuuri huve kahjustada võiva õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral teatab volitatud eelarvevahendite käsutaja sellest kohaldatava õigusega määratud asutustele või organitele.

3.   Agentuur moodustab sõltumatult tegutseva finantsrikkumiste uurimise toimkonna, kes teeb kindlaks, kas on toimunud finantsrikkumine ja missugused on võimalikud tagajärjed. Selle toimkonna arvamuse põhjal otsustab agentuur, kas algatada menetlus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks või kohustada asjaosalisi hüvitist maksma. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, tingimusel et viimane ei ole asjaosaline, ning siseaudiitorile.

Artikkel 23

Peaarvepidajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Peaarvepidajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt agentuuri kahju, mis tuleneb tema kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega toimunud raskest üleastumisest. Teda võib vastutusele võtta eeskätt järgmistel juhtudel:

a)	kui tema valduses olev raha, vara või dokumendid lähevad kaduma või kahjustuvad;

b)	kui ta muudab alusetult pangakontosid;

c)	kui tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

d)	kui ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

3. PEATÜKK

Tulud

Artikkel 24

Agentuuri tulude kasutatavaks tegemine

Euroopa Liidu üldeelarvesse kirjendatakse eurodes muust tulust ja osalevate liikmesriikide osamaksetest moodustuv arvestuslik tulu. Osalevate liikmesriikide osamaksud katavad üldeelarvesse kirjendatud kõik assigneeringud pärast muu tulu mahaarvestamist.

Artikkel 25

Saadaolevate summade eelarvestus

1.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja koostab saadaolevate summade eelarvestuse kõikide meetmete või olukordade kohta, millest võib tuleneda agentuurile võlgnetav summa või mis võivad seda summat muuta.

2.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja väljastab nende summade sissenõudmise korralduse.

Artikkel 26

Saadaolevate summade kindlaksmääramine

1.   Saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega volitatud eelarvevahendite käsutaja:

a)	kontrollib võla olemasolu;

b)	määrab kindlaks võla olemasolu ja suuruse või kontrollib seda;

c)	kontrollib võla maksmisele kuulumise tingimusi.

2.   Agentuuri tulu ja kõik saadaolevad summad, mis on kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele, määratakse kindlaks peaarvepidajale antavas sissenõudekorralduses, millele järgneb võlgnikule saadetav võlateade; mõlemad koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja.

3.   Valesti makstud summad nõutakse tagasi.

Artikkel 27

Sissenõudmise kinnitamine

1.   Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav volitatud eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel käsu nõuda sisse saadaolev summa, mille esimesena nimetatu on kindlaks määranud.

2.   Agentuur võib kindlaks määrata teistelt isikutelt, peale riikide, saadaolevaid summasid otsusega, mille täitmise suhtes kohaldatakse selles riigis kehtivaid tsiviilkohtupidamisnorme, mille territooriumil kõnealune menetlus aset leiab.

Artikkel 28

Rahaliste vahendite sissenõudmine

1.   Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad vastutava volitatud eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt kindlaksmääratud saadaolevaid summasid. Ta hoolitseb selle eest, et agentuur saab oma tulu ja et selle õigusi kaitstakse.

Peaarvepidaja nõuab sisse summad vastavalt agentuuri nõuetele.

2.   Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega rakenduseeskirjades sätestatud korra ja tingimuste kohaselt. Loobumisotsust põhjendatakse.

Artikkel 29

Viivitusintress

1.   Kõikide maksetähtpäevaks maksmata summade pealt arvestatakse viivist lõigete 2 ja 3 kohaselt.

2.   Maksetähtpäevaks maksmata saadaolevate summade viivisemäär on määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma peamiste refinantseerimistoimingute suhtes ja mis on avaldatud maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias ning mida suurendatakse:

a)	seitsme protsendi võrra, kui saadaolev summa tuleneb riigihanke tarne- ja teenuslepingust;

b)	kolme ja poole protsendi võrra kõikidel muudel juhtudel.

3.   Viivist arvutatakse alates võlateatises nimetatud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast kuni kalendripäevani, mil võlg on täielikult makstud.

4.   Kõik osalised tagasimaksed katavad kõigepealt lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud viivise.

5.   Trahvide puhul, kui võlgnik esitab finantstagatise, mille peaarvepidaja kinnitab ajutise makse asemel, on maksetähtpäevast kohaldatav viivisemäär lõikes 2 nimetatud määr, mida suurendatakse ainult 1,5 protsendi võrra.

6.   Osalevad liikmesriigid saavad viivitusintresside vältimiseks seoses oma osamaksudega agentuurilt allkirjastatud algsed osamaksunõuded hiljemalt 30 päeva enne osamakse tegemiseks määratud kuupäevi, mis on määratud kindlaks artikli 7 lõikes 2.1.

4. PEATÜKK

Kulud

Artikkel 30

Üldpõhimõtted

1.   Iga kuluartikkel võetakse, tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

2.   Kulukohustuse võtmisele eelneb rahastamisotsus, mille teeb agentuur või asutused, kelle agentuur on selleks volitanud.

Artikkel 31

Eelarvelise kulukohustuse määratlus

1.   Eelarveliste kulukohustuste võtmine on toiming, millega seotakse assigneering, mida on vaja hilisemateks makseteks, et täita juriidilist kohustust. Juriidilise kohustuse võtmine on toiming, mille abil eelarvevahendite käsutaja võtab kohustuse või kinnitab kohustust, millest tuleneb kulu. Eelarvelise kulukohustuse ja juriidilise kohustuse võtab üks ja sama eelarvevahendite käsutaja, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nagu sätestatud rakenduseeskirjades.

2.   Eelarveline kulukohustus on individuaalne, kui makse saaja ja kulu suurus on teada. Eelarveline kulukohustus on üldine, kui vähemalt üks individuaalse kohustuse tunnustest on kindlaks määramata. Eelarveline kulukohustus on esialgne, kui see on mõeldud jooksvate halduskulude katmiseks ja kui summa või makse lõplikud saajad ei ole teada.

3.   Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib jaotada mitme eelarveaasta peale aastasteks osamakseteks üksnes aluseks oleva õigusaktiga ettenähtud juhtudel ja halduskulude puhul. Kui eelarveline kulukohustus on niiviisi aastasteks osamakseteks jagatud, sätestatakse see juriidilises kohustuses, välja arvatud personalikulude puhul.

Artikkel 32

Kulukohustuste võtmise menetlus

1.   Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest tehtava kulutuse, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

2.   Üldised eelarvelised kulukohustused hõlmavad n + 1 aasta 31. detsembrini võetud vastavate individuaalsete juriidiliste kohustuste koguväärtust.

Kui artikli 31 lõikest 3 ei tulene teisiti, võetakse individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega seotud individuaalsed juriidilised kohustused hiljemalt n aasta 31. detsembril.

Esimeses ja teises lõigus osutatud tähtpäevade möödumisel tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja kasutamata jäänud osaga seotud eelarvelised kulukohustused.

Enne üldise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest kulukohustusest.

3.   Juriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, ja vastavatel eelarvelistel kulukohustustel on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, välja arvatud juhul, kui tegemist on personalikuludega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul kõnealusest lõppkuupäevast, tühistatakse ning asjakohased assigneeringud annulleeritakse.

Kui juriidilise kohustuse põhjal ei ole kolme aasta möödudes tehtud makset, tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle.

Artikkel 33

Kulukohustuse kinnitamine

1.   Eelarvelise kulukohustuse võtmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a)	kulud on kirjendatud õigesse eelarvepunkti;

b)	assigneeringud on kasutatavad;

c)	kulud on kooskõlas asutamislepingute, eelarve, käesolevate sätete ja kohaldatavate õigusaktidega;

d)	on järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

2.   Juriidilise kohustuse kirjendamisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a)	kohustus on kaetud vastava eelarvelise kulukohustusega;

b)	kulud on korrakohased ja kooskõlas asutamislepingute, eelarve, käesolevate sätete ja kohaldatavate õigusaktidega;

c)	on järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Artikkel 34

Kulude tõendamine

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja:

a)	kontrollib kreeditori nõudeõigust;

b)	määrab kindlaks nõude seisu ja summa või kontrollib seda;

c)	kontrollib nõude tasumisele vastavuse tingimusi.

Artikkel 35

Kulude kinnitamine

Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kasutatavad, annab maksekorralduse väljastamise teel peaarvepidajale korralduse teha kulutus, mille esimesena nimetatu on tõendanud.

Artikkel 36

Kulude maksmine

1.   Maksmine toimub siis, kui tõendatakse, et asjakohane meede on kooskõlas põhiõigusakti või lepingu sätetega, ja see hõlmab üht või mitut järgmistest toimingutest:

a)	kogu maksmisele kuuluva summa tasumine;

b)	ühe või mitme vahemakse tasumine.

2.   Lõikes 1 nimetatud eri liiki maksed eristatakse raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

3.   Peaarvepidaja tasub kulud kasutatavate vahendite piires.

Artikkel 37

Maksetähtajad

1.   Maksmisele kuuluvad summad makstakse neljakümne viie kalendripäeva jooksul alates kinnitatud maksetaotluse registreerimise kuupäevast vastutava eelarvevahendite käsutaja volitatud talituses. Maksekuupäevaks loetakse kuupäeva, mil agentuuri kontot debiteeritakse.

Maksetaotlust ei kinnitata, kui täitmata on vähemalt üks oluline nõue.

2.   Kui lõikes 1 ei ole ette nähtud teisiti, on teenus- või tarnelepingute maksetega seoses osutatud lõikes nimetatud makseperiood kolmkümmend kalendripäeva.

3.   Selliste lepingute ja kokkulepete korral, mille puhul sõltub maksmine aruande kinnitamisest, algab lõigetes 1 ja 2 nimetatud makseperiood alles kõnealuse aruande otsesest (sellest makse saajale teatades) või kaudsest (sest lepingus ettenähtud kinnitamisaeg on lõppenud, ilma et seda oleks makse saajale saadetud ametliku dokumendiga peatatud) kinnitamisest.

Kinnitamiseks lubatud aeg ei või ületada:

a)	20 kalendripäeva tavaliste kauba- või teenuslepingute puhul;

b)	45 kalendripäeva muude lepingute ja kokkulepete puhul;

c)	60 kalendripäeva selliste lepingute puhul, mis on seotud tehniliste teenustega, mida on eriti keeruline hinnata.

4.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja igal ajal lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul peatada, teatades kreeditoridele, et maksetaotlust ei saa kinnitada, kuna summat ei ole vaja maksta või ei ole esitatud asjakohaseid tõendavaid dokumente. Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja saab teavet, mis seab kahtluse alla maksetaotluses esitatud kulude vastavuse maksmistingimustele, võib eelarvevahendite käsutaja maksetähtaja peatada, et täiendava kontrolli, sealhulgas kohapealse kontrolli abil enne maksmist teha kindlaks, kas kulud vastavad tegelikult maksmistingimustele. Eelarvevahendite käsutaja teavitab kõnealust makse saajat nii kiiresti kui võimalik.

Järelejäänud maksetähtaeg hakkab uuesti kulgema alates kuupäevast, mil esimest korda registreeritakse nõuetekohaselt vormistatud maksetaotlus.

5.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaja lõppemisel võib kreeditor kahe kuu jooksul hilinenud makse saamisest nõuda viivist järgmiste sätete kohaselt:

a)	viivise määraks on artikli 29 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud määrad;

b)	viivist makstakse ajavahemiku eest, mis algab maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb maksmiskuupäeval.

Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata osalevate liikmesriikide suhtes.

5. PEATÜKK

Infotehnoloogilised süsteemid

Artikkel 38

Raamatupidamistarkvara

1.   Agentuuri raamatupidamistarkvara kajastab käesolevates finantseeskirjades sätestatud põhimõtteid.

2.   Dokumente võib allkirjastada turvalise elektroonilise menetluse käigus.

6. PEATÜKK

Siseaudit

Artikkel 39

Siseaudiitor

1.   Agentuur näeb ette siseauditi ülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Agentuuri nimetatud siseaudiitor vastutab agentuuri ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

2.   Agentuur kehtestab siseaudiitori suhtes kohaldatavad erisätted, mis on sellised, et oleks tagatud tema täielik sõltumatus oma ülesannete täitmisel ja oleks kindlaks määratud tema vastutus.

Artikkel 40

Siseaudiitori kohustused

1.   Siseaudiitor nõustab agentuuri riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi juhtimis- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamistingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Siseaudiitori ülesanne on eelkõige:

a)	hinnata sisehaldussüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevust tegevuspõhimõtete, programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest;

b)	hinnata eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli- ja -auditisüsteemide sobivust ja taset.

2.   Siseaudiitori tegevusvaldkond hõlmab kõiki agentuuri toiminguid ja talitusi. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs igasugusele teabele, mis on vajalik, et ta saaks oma ülesandeid – vajaduse korral kohapeal – täita.

3.   Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest ja soovitustest aru agentuurile. Agentuur tagab auditite põhjal tehtud soovituste järgimise. Siseaudiitor esitab agentuurile ka siseauditi aastaaruande, milles on märgitud tehtud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

4.   Igal aastal esitab tegevjuht juhtorganile aruande, milles võetakse kokku tehtud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

III JAOTIS

FINANTSARUANDED JA AASTAAUDIT

Artikkel 41

Aruannete esitamise ja eelarvekalender

Agentuur esitab juhtorganile järgmised dokumendid:

a)	15. veebruariks artikli 11 kohase ettepaneku ülekandmise kohta;

b)	30. juuniks artikli 4 lõike 1 kohase järgmise aasta üldeelarve projekti üldise kalkulatsiooni;

c)	30. septembriks artikli 4 lõike 9 kohase järgmise eelarveaasta üldeelarve projekti;

d)	vajaduse korral pärast eelarveaasta üheksat esimest kuud artikli 13 kohase jooksva eelarveaasta muudetud eelarve;

e)	artikli 42 kohased kvartaliaruanded;

f)	artikli 2 kohased aruanded tegevuseelarve kohta;

g)	1. septembril artikli 44 kohase auditeeritud finantsaruande, mis on heaks kiidetud juhtorgani poolt.

Artikkel 42

Kvartaliaruanded

Tegevjuht esitab iga kolme kuu järel juhtorganile aruande tulude ja kulude teostamise kohta eelnenud kolme kuu jooksul ja alates eelarveaasta algusest.

Artikkel 43

Audiitorite kolleegium

1.   Agentuuri poolt hallatavate kulude ja tulude, sealhulgas haldus- ja tegevuseelarve välisaudit viiakse läbi pärast iga eelarveaasta lõppu.

2.   Audiitorite kolleegiumisse kuulub kolmest erinevast osalevast liikmesriigist kolm audiitorit, keda toetab vajadusel personal, kes tegutseb nende vastutusel.

3.   Audiitorite kolleegiumi liikmed määratakse kolme järjestikuse auditi ajaks. Erandiks on esialgsed liikmed, kes määratakse vastavalt kolmeks, kaheks ja üheks auditiks. Tagatakse õiglane rotatsioon nende osalevate liikmesriikide vahel, kes soovivad saata audiitoreid.

4.   Juhtorgan nimetab ametisse audiitorite kolleegiumi osalevate liikmesriikide soovitatud kandidaatide seast. Kandidaadid võiksid olla osaleva liikmesriigi riikliku kõrgema auditeerimisasutuse liikmed ja pakkuda oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Nad peavad olema vajaduse korral kättesaadavad ülesannete täitmiseks agentuuri nimel. Nende ülesannete täitmisel:

a)	maksab kolleegiumi liikmetele jätkuvalt palka nende päritoluriigi auditeerimisasutus ja nad saavad agentuurilt ainult hüvitusi lähetuskulude eest vastavalt eeskirjadele, mis kehtivad sama astme Euroopa Ühenduste ametnikele;

b)	taotlevad ja saavad nad juhiseid ainult juhtorganilt; audiitorite kolleegium ja selle liikmed on oma auditeerimisvolituste piires täiesti sõltumatud ja vastutavad üksnes välisauditi läbiviimise eest;

c)	annavad nad oma ülesannetest aru ainult juhtorganile;

d)	kontrollivad nad, kas agentuuri hallatavad tulud ja kulud on teostatud kooskõlas kehtivate õigusaktide ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete ning säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega.

5.   Audiitorite kolleegium valib igal aastal järgnevaks eelarveaastaks endale esimehe. Kolleegium võtab vastu selle liikmete läbi viidud audititele kehtivad eeskirjad, mis on kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste nõuetega auditeerimise kohta. Audiitorite kolleegium kiidab oma liikmete koostatud auditiaruanded heaks enne tegevjuhile ja juhtorganile edastamist.

6.   Audiitorid tagavad, et nad peavad kinni sellise teabe salastatusest ja kaitsevad andmeid, mis neile nende auditeerimisülesande käigus teatavaks saavad, kooskõlas kõnealuse teabele ja andmetele kehtivate eeskirjadega.

7.   Audiitoritel on viivitamatult ja ilma sellest eelnevalt teatamata juurdepääs kõnealuste tulude ja kuludega seotud dokumentidele, sealhulgas artiklis 22 nimetatud kirjalikele dokumentidele, ja kõigi andmekandjate sisule ning ruumidele, kus nimetatud dokumente ja andmekandjaid hoitakse. Nad võivad teha koopiaid. Agentuuri tulude ja kulude teostamisega tegelevad isikud pakuvad tegevjuhile ja kõnealuste kulude auditeerimise eest vastutavatele isikutele nende ülesanne täitmise juures vajalikku abi. Auditiga seotud kulud kaetakse agentuuri üldeelarvest.

8.   Juhtorgan võib tegevjuhi või liikmesriigi ettepanekul millal tahes määrata täiendavalt välisaudiitorid, kelle ülesanded ja töölevõtmise tingimused ta kindlaks määrab.

Artikkel 44

Aastaaudit

1.   Tegevjuht esitab iga-aastase finantsaruande projekti eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks audiitorite kolleegiumile läbivaatamiseks ja arvamuse esitamiseks.

Euroopa Kaitseagentuuri finantsaruanne koosneb erinevatest osadest, eelkõige sisaldab see järgmist:

a)	tegevusaruanne, milles kirjeldatakse eelarveaasta peamisi aspekte;

b)	raamatupidamise aruanne, milles näidatakse iga agentuuri hallatava eelarve kohta assigneeringud, võetud kulukohustused ja makstud kulud ning mitmesugused tulud ning osalevatelt liikmesriikidelt ja muudelt osapooltelt laekunud tulud;

c)	eelarveaasta lõpu seisuga bilanss, milles näidatakse agentuurile kuuluvad varad ja kohustused, võttes arvesse amortisatsiooni ja müüki.

2.   Audiitorite kolleegium esitab eelarveaastale järgneva aasta 15. juuniks tegevjuhile oma iga-aastase auditiaruande, mis sisaldab kolleegiumi arvamust ja tähelepanekuid lõikes 1 nimetatud finantsaruande projekti kohta.

3.   Tegevjuht esitab eelarveaastale järgneva aasta 15. juuliks juhtorganile auditeeritud finantsaruande ja auditiaruande, millele on lisatud tema vastused.

4.   Juhtorgan kiidab eelarveaastale järgneva aasta 1. septembriks heaks auditeeritud finantsaruande ning tegevjuhi ja peaarvepidaja tegevuse eelarve täitmisel eelarveaasta jooksul.

5.   Pärast seda, kui juhtorgan on kiitnud heaks auditeeritud finantsaruande, teavitatakse selle avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

6.   Peaarvepidaja säilitab kõik raamatupidamisaruanded ja varaloendid viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil anti kõnealuse heakskiit eelarve täitmisele.

Artikkel 45

Lõppartikkel

Käesolevad finantseeskirjad ei mõjuta osalevate liikmesriikide meetmeid, mis on võetud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 296 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (3) artikli 10 ja 14 kohaselt.

---

(1)  ELT L 245, 17.7.2004, lk 17.

(2)  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(3)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/97/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 107).

HANKELEPINGUTE SÕLMIMISE EESKIRJAD JA EUROOPA KAITSEAGENTUURI TEGEVUSEELARVEST RAHALISE TOETUSE ANDMISE EESKIRJAD

SISUKORD

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted ja reguleerimisala

Artikkel 2

Lepingute sõlmimise põhimõtted ja lepingute jagamine osadeks

Artikkel 3

Avaldamine

Artikkel 4

Hankemenetlused

Artikkel 5

Piirmäärad ja lepingulise maksumuse kindlaksmääramine

Artikkel 6

Pakkumise kutsed

Artikkel 7

Pakkumismenetluses osalemine

Artikkel 8

WTO riigihankeleping

Artikkel 9

Välistamiskriteeriumid

Artikkel 10

Huvide konflikti ja valeandmete puudumine

Artikkel 11

Keskandmekogu

Artikkel 12

Haldus- või rahalised karistused

Artikkel 13

Valikukriteeriumid ja lepingute sõlmimise menetlus

Artikkel 14

Pakkumise üldpõhimõtted

Artikkel 15

Sidepidamine agentuuri ning taotlejate või pakkujate vahel

Artikkel 16

Taotlejate ja pakkujate teavitamine

Artikkel 17

Menetluse tühistamine või menetlusest loobumine

Artikkel 18

Tagatised

Artikkel 19

Menetluse rikkumine

2. PEATÜKK

RAKENDAMISE ÜKSIKASJAD

Artikkel 20

Raamlepingud ja erilepingud

Artikkel 21

Direktiiviga 2004/18/EÜ reguleeritud lepingute avalikustamine

Artikkel 22

Direktiiviga 2004/18/EÜ reguleerimata lepingute avalikustamine

Artikkel 23

Teadete avaldamine

Artikkel 24

Muud avalikustamisviisid

Artikkel 25

Hankemenetluse liigid

Artikkel 26

Taotlejate arv piiratud või läbirääkimistega hankemenetluse puhul

Artikkel 27

Läbirääkimistega menetluse kord

Artikkel 28

Konkurss

Artikkel 29

Dünaamiline ostusüsteem

Artikkel 30

Konkurentidega peetav dialoog

Artikkel 31

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine

Artikkel 32

Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine

Artikkel 33

Osalemiskutsed

Artikkel 34

Madala maksumusega lepingud

Artikkel 35

Eelteadetega seotud piirmäärad

Artikkel 36

Direktiiviga 2004/18/EÜ reguleeritud lepingutele kohaldatavad piirmäärad

Artikkel 37

Pakkumismenetlusega seotud dokumendid

Artikkel 38

Tehnilised kirjeldused

Artikkel 39

Hinnakontroll

Artikkel 40

Haldus- ja rahalised karistused

Artikkel 41

Tõendavad dokumendid

Artikkel 42

Valikukriteeriumid

Artikkel 43

Majandus- ja finantssuutlikkus

Artikkel 44

Tehniline ja kutsealane suutlikkus

Artikkel 45

Lepingu sõlmimise kord ja kriteeriumid

Artikkel 46

Elektroonilise oksjoni kasutamine

Artikkel 47

Tavatult madalate hindadega pakkumised

Artikkel 48

Pakkumiste ja osalemistaotluste vastuvõtmise tähtajad

Artikkel 49

Pakkumiskutse dokumentidega tutvumiseks lubatud aeg

Artikkel 50

Tähtajad kiireloomulistel juhtudel

Artikkel 51

Saatmisviisid

Artikkel 52

Pakkumiste ja osalemistaotluste avamine

Artikkel 53

Pakkumiste ja osalemistaotluste hindamise komisjon

Artikkel 54

EÜ asutamislepingu artikkel 296

3. PEATÜKK

TEGEVUSEELARVEST RAHALISE TOETUSE ANDMISE EESKIRJAD

Artikkel 55

Kohaldamisala

Artikkel 56

Ettepanekute hindamine

Artikkel 57

Pakkumiskutsete sisu

Artikkel 58

Rahalise toetuse taotlused

Artikkel 59

Rahalise taotluse andmise lepingu sisu

Artikkel 60

Maksetaotluse tõendavad dokumendid

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted ja reguleerimisala

1.   Riigihankelepingud on tasulised lepingud, mis agentuur kui ostja sõlmib kirjalikult, et täielikult või osaliselt üldeelarvest tehtava makse eest saada vallas- või kinnisvara või lasta teha ehitustöid või saada teenuseid.

Riigihankelepingute hulka kuuluvad:

a)	ehitise ostmise või rentimise lepingud;

b)	tarnelepingud;

c)	ehitustöölepingud;

d)	teenuslepingud.

2.

a) Kinnisvaralepingud hõlmavad maa, olemasolevate hoonete või muu kinnisvara ostmist, pikaajalist liisimist, liisimist, rentimist või müüki järelmaksuga koos ostuvõimalusega või ilma selleta. b) Tarnelepingud hõlmavad toodete ostmist, liisimist, rentimist või müüki järelmaksuga koos ostuvõimalusega või ilma selleta. Tarnelepingutena käsitletakse ka toodete tarnimise ning sellega seotud kohaletoomise ja paigaldamise lepinguid. c) Ehitustöölepingud hõlmavad ehitustööde või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (1) I lisas nimetatud tegevustega seotud töö teostamist või nii teostamist kui projekteerimist või mis tahes viisil teostatavat ehitustööd, mis vastab agentuuri kindlaksmääratud nõuetele. Ehitustöö all mõistetakse üld- või tsiviilehituse tulemusi tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke ja tehnilisi ülesandeid. d) Teenuslepingud hõlmavad kõiki tarnelepingutes, ehitustöölepingutes ja kinnisvaralepingutes nimetamata intellektuaalteenuseid või muid teenuseid. Kõnealused teenused on loetletud direktiivi 2004/18/EÜ IIA ja IIB lisas. e) Lepingut, mis hõlmab nii tooteid kui teenuseid, loetakse teenuslepinguks, kui kõnealuste teenuste maksumus ületab lepingus sisalduvate toodete hinna. Leping, mille objektiks on teenused ja mis hõlmab ehitustöid, mis ei ole lepingu põhiobjekt, loetakse teenuslepinguks. Leping, mille objektiks on direktiivi 2004/18/EÜ IIA lisa ja IIB lisaga hõlmatud teenused, loetakse IIA lisaga hõlmatuks, kui nimetatud lisas loetletud teenuste väärtus ületab IIB lisas loetletud teenuste väärtuse. f) Erinevate lepingutüüpide kirjeldus põhineb viitenomenklatuuril, mis on loodud ühtse riigihangete klassifikaatoriga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2195/2002 (2) tähenduses. Kui esineb erinevusi CVP ja direktiivi 2004/18/EÜ I lisas toodud Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise klassifikaatori (NACE) vahel või CVP ja nimetatud direktiivi II lisas toodud keskse toodete klassifikaatori (CPC) (esialgne versioon) vahel, kohaldatakse vastavalt NACE või CPC nomenklatuure. g) Mõistega „töövõtja”, „tarnija” ja „teenuseosutaja” tähistatakse selliseid füüsilisi või juriidilisi isikuid või avalik-õiguslikke isikuid või selliste isikute ja/või organite konsortsiumile, kes pakuvad vastavalt ehitustööde teostamist, toodete tarnimist ja teenuste osutamist. Mõiste „ettevõtja” hõlmab „töövõtjaid”, „tarnijaid” ja „teenuseosutajaid”. Ettevõtjat, kes on esitanud pakkumise, nimetatakse „pakkujaks”. Neid, kes on kutsutud osalema piiratud menetluses, sealhulgas konkurentidega peetavas dialoogis või läbirääkimistega menetluses, nimetatakse „taotlejateks”. h) Mõiste „tegevuseelarve” osutab Euroopa Kaitseagentuuri finantseeskirjade artiklile 2 ja „halduseelarve” osutab (Euroopa Kaitseagentuuri finantseeskirjade artiklis 1 määratletud) üldeelarvele, väljaarvatud tegevuseelarve. i) Mõistega „kaitseleping” tähistatakse lepingut, mis sõlmitakse agentuuri poolt valdkondades, kus liikmesriigid võivad rakendada direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 10 sätestatud erandit.

Artikkel 2

Lepingute sõlmimise põhimõtted ja lepingute jagamine osadeks

1.   Kõik riigihankelepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt üldeelarvest, peavad olema kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

2.   Kõikide hankelepingute puhul korraldatakse võimalikult laiaulatuslik pakkumine, välja arvatud juhul, kui rakendatakse artikli 4 lõike 1 punktis f osutatud läbirääkimistega menetlust.

3.   Lepingu hinnangulist maksumust ei või kindlaks määrata nii, et hoidutakse kõrvale käesolevates sätetes ette nähtud nõuete täitmisest, samuti ei või lepingut samal eesmärgil osadeks jagada.

4.   Kui tarne-, teenus- või ehitustöölepingu objekt on jagatud mitmesse osasse ja iga osa kohta sõlmitakse eraldi leping, võetakse kogu lepingu suhtes kohaldatava piirmäära arvestamisel arvesse iga osa maksumus.

Kui osade üldmaksumus on võrdne artiklis 36 sätestatud piirmääradega või nendest suurem, kohaldatakse artikleid 3 ja 4 iga osa kohta, välja arvatud juhul, kui teenus- või tarnelepingute puhul on hinnanguline maksumus alla 80 000 euro või alla ühe miljoni euro ehitustöölepingu puhul, kui nende osade üldsumma ei ületa 20 % kõikide nende osade üldmaksumusest, mis moodustavad kõnealuse lepingu.

5.   Kui kavatsetakse osta ühesuguseid kaupu, mis võib põhjustada saamaaegset lepingute sõlmimist ühe lepingu osadele, võetakse kohaldatava piirmäära määramisel arvesse kõikide osade hinnanguline maksumus.

Artikkel 3

Avaldamine

1.   Kõik lepingud, mis ületavad direktiivis 2004/18/EÜ ettenähtud piirmäärad, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud salajased lepingud ja kaitselepingud, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

Hanketeated avaldatakse eelnevalt, välja arvatud artiklis 34 osutatud madala maksumusega lepingute puhul ja kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

Teatava teabe avaldamisest pärast lepingu sõlmimist võib loobuda, kui see takistaks õigusaktide kohaldamist, oleks vastuolus üldiste, agentuuri või liidu huvidega või kahjustaks riigi osalusega või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.

2.   Hanked, mille väärtus jääb allapoole artiklis 34 sätestatud piirmäärasid, tehakse teatavaks asjakohasel viisil, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 4

Hankemenetlused

Hankemenetluse vorm võib olla üks järgmistest:

a)	avatud menetlus;

b)	piiratud menetlus;

c)

konkurss;

d)	dünaamiline ostusüsteem;

e)	konkurentidega peetav dialoog;

f)	läbirääkimistega menetlus.

Artikkel 5

Piirmäärad ja lepingulise maksumuse kindlaksmääramine

1.   Kui käesolevas otsuses ei ole kaitselepingute osas sätestatud teisiti, kohaldatakse direktiivis 2004/18/EÜ sätestatud piirmäärasid, mis määravad kindlaks:

a)	artiklis 3 osutatud avaldamiskorra;

b)	artiklis 4 osutatud menetluste valiku;

c)	vastavad tähtajad.

2.   Iga volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja ülesanne on hinnata, kas lõikes 1 nimetatud piirmäärad on saavutatud.

3.   Lepingu hinnangulise maksumuse arvestamisel võtab agentuur arvesse töövõtjale makstava tasu hinnangulist kogusummat.

Kui leping sisaldab optsiooniklausleid või võimalikku pikendamist, võetakse lepingu maksumuse arvestamisel aluseks suurim lubatud kogumaksumus, optsiooniklauslid ja võimalik pikendamine kaasa arvatud.

See kalkulatsioon tehakse hanketeate saatmisel või – kui sellist avaldamist ei toimu – lepingu sõlmimise menetluse algatamisel agentuuri poolt.

4.   Raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide puhul on arvessevõetav maksumus raamlepingu või dünaamilise ostusüsteemi kogu kehtivusaja jooksul ettenähtud kõigi lepingute maksimaalne maksumus.

5.   Teenuslepingute puhul arvestatakse:

a)	kindlustusteenuse puhul makstavat lisatasu ja muid tasusid;

b)	panga- või finantsteenuste puhul teenustasusid, vahendustasusid, intressi ja muid tasusid;

c)	projekteerimislepingute puhul teenustasusid, makstavaid vahendustasusid ja muid tasusid.

6.   Teenuslepingute puhul, mille kogusumma on määratlemata, või tarnelepingute puhul, mis käsitlevad toodete üürimist, rentimist või liisimist, on hinnangulise maksumuse määramise aluseks võetav maksumus:

a)	tähtajaliste lepingute puhul: i) kui kehtivusaeg on kuni 48 kuud teenuslepingu puhul või kuni 12 kuud tarnelepingute puhul, lepingu kogumaksumus selle kehtivusajal; ii) kui lepingu kehtivusaeg on pikem kui 12 kuud, kogumaksumus, sealhulgas hinnanguline jääkväärtus;

b)	tähtajatute lepingute või üle 48päevase kehtivusajaga teenuslepingute puhul kuumaksumus, mis on korrutatud 48ga.

7.   Teenus- või tarnelepingute puhul, mis sõlmitakse korrapäraselt või mida teatava aja möödudes uuendatakse, võetakse eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks:

a)	kas eelnenud eelarveaasta või eelnenud 12 kuu jooksul samade teenuse- või tooteliikide suhtes sõlmitud samalaadsete lepingute tegelik kogumaksumus, mida on võimaluse korral kohandatud järgneva 12 kuu jooksul eeldatavasti toimuvate koguse- ja maksumusmuudatuste kohaselt;

b)	või järjestikuste lepingute hinnanguline kogumaksumus esimese teenuse osutamisele või esimesele tarnimisele järgneva kaheteistkümne kuu või lepingu tähtaja jooksul, kui tähtaeg on pikem kui 12 kuud.

8.   Ehitustöölepingute puhul võetakse lisaks tööde maksumusele arvesse ka nende tarnete hinnanguline kogumaksumus, mis on kõnealuse ehitustöö tegemiseks vajalikud ja mille agentuur annab töövõtja käsutusse.

Artikkel 6

Pakkumise kutsed

Hankelepingu objekti täielik, selge ja täpne kirjeldus tuleb esitada pakkumise kutsega seotud dokumentides.

Artikkel 7

Pakkumismenetluses osalemine

1.   Pakkumismenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad asutamislepingute kohaldamisalasse, ja kõik sellise kolmanda riigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellega Euroopa ühendused on riigihangete vallas sõlminud erikokkuleppe selles kokkuleppes sätestatud tingimustel.

2.   Pakkumismenetluses osalemine kaitselepingute puhul on avatud võrdsetel tingimustel üksnes füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes omavad tehnoloogilist ja/või tööstusbaasi, mis on vastava lepingu jaoks nõuetekohane mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil või sellise kolmanda riigi territooriumil, kes on sõlminud agentuuriga halduskokkuleppe, eeldusel et nimetatud riigi füüsilised ja juriidilised isikud võivad osaleda pakkumismenetluses kaitselepingute sõlmimiseks kõnealuses kokkuleppes sätestatud korras.

3.   Pakkumisi võivad esitada ja taotlejateks võivad olla ka ettevõtjatest koosnevad konsortsiumid. Agentuur ei või nõuda, et konsortsiumidel peab olema määratud õiguslik vorm pakkumise või osalemistaotluse esitamise lubamiseks, kuid valitud konsortsiumilt võib nõuda määratud õigusliku vormi võtmist pärast temaga lepingu sõlmimist, kui kõnealune muudatus on lepingu nõuetekohase täitmise seisukohast vajalik.

Artikkel 8

WTO riigihankeleping

Hangetes võivad osaleda ka kõnealuse lepingu ratifitseerinud riikide kodanikud selles sätestatud tingimustel, väljaarvatud selliste kaitselepingute puhul, mille korral kohaldatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mitmepoolset riigihankelepingut.

Artikkel 9

Välistamiskriteeriumid

1.   Taotlejad või pakkujad ei saa hankemenetluses osaleda, kui:

a)

nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusaktidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

b)	nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos;

c)	nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja agentuur suudab seda mis tahes viisil tõendada;

d)	nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või agentuuri riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

e)	nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste või agentuuri finantshuve;

f)	pärast mõnda muud EL eelarvest või agentuuri üldeelarvest rahastatavat hankemenetlust on leitud, et nad on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.

2.   Ilma et see piiraks artikli 41 kohaldamist, peavad taotlejad või pakkujad tõendama, et ükski käesoleva artikli lõikes 1 loetletud olukord nende puhul ei kehti.

Artikkel 10

Huvide konflikti ja valeandmete puudumine

Lepingut ei või sõlmida taotleja või pakkujaga, kes hankemenetluse käigus:

a)	on olukorras, kus tal on huvide konflikt;

b)	on hankemenetluses osalemiseks vajalike, agentuuri nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud.

Artikkel 11

Keskandmekogu

Agentuur seab sisse keskandmekogu, mis sisaldab mõnes artiklites 9 ja 10 kirjeldatud olukorras olevate taotlejate ja pakkujate andmeid. Andmekogu ainus eesmärk on tagada artiklite 9 ja 10 õige kohaldamine kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjadega.

Artikkel 12

Haldus- või rahalised karistused

Agentuur võib taotlejatele või pakkujatele, kelle osalemine hankes on välistatud artiklite 9 ja 10 kohaselt, määrata haldus- või rahalisi karistusi, olles neile eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.

Kõnealused karistused võivad endast kujutada järgmist:

a)	taotlejal või pakkujal ei lubata kuni viis aastat osaleda agentuuri üldeelarvest rahastatavates hankemenetlustes;

b)	artikli 9 lõike 1 punktis f osutatud juhul maksab rahatrahvi töövõtja ja artiklis 10 osutatud juhtudel taotleja või pakkuja, kui need juhud on tõesti tõsised, ületamata seejuures asjaomase lepingu maksumust.

Määratavad karistused on võrdelised lepingu tähtsuse ja süüteo raskusega.

Artikkel 13

Valikukriteeriumid ja lepingute sõlmimise menetlus

1.   Valikukriteeriumid taotlejate ja pakkujate suutlikkuse hindamiseks ja lepingute sõlmimise kriteeriumid pakkumiste sisu hindamiseks määratletakse eelnevalt ja esitatakse pakkumise kutses.

2.   Lepinguid võib sõlmida vähempakkumise või majanduslikult soodsaima pakkumise valimise abil.

Artikkel 14

Pakkumise üldpõhimõtted

1.   Pakkumiste esitamise korra abil tagatakse, et toimub tõeline konkurents ja et pakkumiste sisu jääb salajaseks seni, kuni need kõik samal ajal avatakse.

2.   Agentuur võib kohustada pakkujaid artikli 18 kohaselt eelnevalt esitama tagatise pakkumiste tagasivõtmise vältimiseks.

3.   Taotlused ja pakkumised avab selleks määratud avamiskomisjon, väljaarvatud lepingute puhul, mille maksumus on kuni 60 000 eurot. Kõik pakkumised ja taotlused, mis kõnealune komisjon tunnistab tingimustele mittevastavaks, lükatakse tagasi.

4.   Kõiki taotlusi ja pakkumisi, mis avamiskomisjon on tunnistanud ettenähtud tingimustele vastavaks, hindab pakkumise kutsega seotud dokumentides eelnevalt sätestatud valiku- ja lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal selleks määratud komisjon, selleks et teha ettepanek, kellega leping tuleks sõlmida.

Artikkel 15

Sidepidamine agentuuri ning taotlejate või pakkujate vahel

1.   Hankemenetluse vältel peab kogu agentuuri ja taotlejate või pakkujate vaheline sidepidamine vastama tingimustele, millega tagatakse läbipaistvus ja võrdne kohtlemine vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Sidepidamine ei tohi põhjustada lepingu või esialgse pakkumise tingimuste muutumist.

2.   Enne pakkumiste esitamise tähtaja lõppu võib agentuur seoses artiklis 49 nimetatud täiendavate dokumentide ja lisateabega:

a)	anda pakkujate nõudmisel lisateavet üksnes lepingu laadi selgitamiseks, samal kuupäeval tuleb see teave edastada ka kõikidele tehnilisi kirjeldusi küsinud pakkujatele;

b)	omal algatusel, kui ta avastab hanketeate, pakkumiskutse või tehniliste kirjelduste tekstis vea, ebatäpsuse, väljajätte või muu tehnilise vea, teavitada sellest asjaomaseid isikuid samal kuupäeval samasugustel tingimustel, nagu kohaldatakse esialgse pakkumiskutse suhtes.

3.   Kui pärast pakkumiste avamist tuleb pakkumist selgitada või kui pakkumises tuleb parandada ilmseid tehnilisi vigu, võib agentuur pakkujaga sidet pidada, kuid selle tagajärjel ei või pakkumistingimustesse mingeid muudatusi teha.

4.   Igasuguse sidepidamise kohta tuleb teha „märge toimiku jaoks”.

5.   Kaitselepingute ja juriidiliste teenuste lepingute (direktiivi 2004/18/EÜ IIB lisa tähenduses) puhul võib agentuur pidada vastavalt vajadusele sidet pakkujatega, et kontrollida valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume.

Artikkel 16

Taotlejate ja pakkujate teavitamine

1.   Kooskõlas valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega, mis on eelnevalt sätestatud pakkumise kutsega seotud dokumentides, ja hankelepingute sõlmimise korraga otsustab eelarvevahendite käsutaja, kellega leping sõlmitakse.

2.   Agentuur teeb kõikidele taotlejatele ja pakkujatele, kelle taotlused või pakkumised on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse ja kõikidele pakkujatele, kelle pakkumised on vastuvõetavad ja kes esitavad kirjaliku taotluse, eduka pakkumise tunnused ja suhtelised eelised ja selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse. Teatavaid andmeid ei ole siiski vaja avalikustada, kui see takistaks õigusaktide kohaldamist, oleks vastuolus üldiste või agentuuri või liidu huvidega või kahjustaks avaliku osalusega või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.

Samaaegselt edutute taotlejate või pakkujate teavitamisega sellest, et nende taotlused või pakkumised on lükatud tagasi, teavitab agentuur konkursi võitnud pakkujat lepingu sõlmimise otsusest, täpsustades, et teavitatud otsus ei kujuta endast agentuuripoolset kohustust.

Artikkel 17

Menetluse tühistamine või menetlusest loobumine

Agentuur võib enne lepingu allkirjastamist kas hankest loobuda või tühistada lepingu sõlmimise menetluse, kusjuures taotlejatel või pakkujatel ei ole õigust nõuda mingisugust hüvitist. Otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb taotlejatele või pakkujatele teatavaks teha.

Artikkel 18

Tagatised

1.   Agentuur võib nõuda ja teatavatel järgmistel juhtudel peab nõudma töövõtjatelt eelneva tagatise esitamist, et:

a)	tagada lepingu täielik täitmine;

b)	piirata ettemaksetega seotud finantsriske.

2.   Agentuur võib nõuda pakkumistagatist, mille väärtus on 1–2 % lepingu kogumaksumusest. Pakkumistagatis vabastatakse, kui menetlus on lepingu sõlmimisega lõppenud. Tagatist ei vabastata, kui kehtestatud tähtajaks ei ole pakkumist esitatud või pakkumine võetakse hiljem tagasi.

3.   Kui tarnijatelt, töövõtjatelt või teenuseosutajatelt nõutakse eelneva tagatise esitamist, peab see olema piisavalt suur ja ajavahemik piisavalt pikk selle sissenõudmiseks. Tagatise esitab pank või volitatud rahandusasutus. Selle asemel võib esitada agentuurile vastuvõetava kolmanda isiku solidaartagatise. Tagatise vääring on euro. Selle tulemusena vastutab pank, rahandusasutus või kolmas isik töövõtja kohustuste eest tagasivõtmatult ja täiendavalt või kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagasivõetamatu tagatise andja.

4.   Eelarvevahendite käsutaja võib nõuda täitmistagatist tarne- ja teenuslepingute puhul tavapäraste kaubanduslike tingimuste kohaselt ning ehitustöölepingu puhul tehniliste erikirjelduste kohaselt. Nimetatud tagatis on kohustuslik üle 345 000 euro suuruste ehitustöölepingute puhul. Tagatis, mis vastab 10 % lepingu kogumaksumusest, võib koosneda maksetest mahaarvamistest, kui maksed tehakse. Selle võib asendada lõppmaksest kinnipeetava summaga, mis moodustab tagatise, kuni teenused, tarned või ehitustööd on lõplikult vastu võetud. Tagatised vabastatakse lepingutingimuste kohaselt, välja arvatud juhul, kui lepingut ei ole täidetud või on täidetud puudulikult või täitmine on hilinenud. Niisugusel juhul on vabastamata tagatise suurus võrdeline tekkinud kahju suurusega.

5.   Tagatist nõutakse iga ettemakse eest, mis on suurem kui 150 000 eurot, või artikli 42 lõikes 6 sätestatud juhtudel.

Kui töövõtja on aga avalik-õiguslik organ, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt oma riskianalüüsist selle kohustuse nõudmisest loobuda.

Tagatis vabastatakse, kui ettemakse arvatakse maha töövõtjale makstavatest vahemaksetest või lõppmaksetest lepingutingimuste kohaselt.

Artikkel 19

Menetluse rikkumine

1.   Kui lepingu sõlmimise või täitmisega seoses ilmnevad olulised vead või rikkumised või pettused, peatab agentuur lepingu täitmise. Leping peatatakse, et kontrollida, kas eeldatavad olulised vead, rikkumised või pettused on tegelikult toimunud. Kui need ei leia kinnitust, jätkatakse lepingu täitmist nii kiiresti kui võimalik (ja agentuur tagab lepinguliste tähtaegade pikendamise).

2.   Kui sellistes vigades, rikkumistes või pettustes on süüdi töövõtja, võib agentuur lisaks sellele keelduda maksmisest või nõuda tagasi juba makstud summad võrdeliselt vigade, rikkumiste või pettuste raskusega.

3.   Oluline viga või rikkumine on iga tegevusest või tegevusetusest tulenev lepingusätte või õigusakti rikkumine, mis põhjustab või võib põhjustada kahju agentuuri eelarvele.

2. PEATÜKK

RAKENDAMISE ÜKSIKASJAD

Artikkel 20

Raamlepingud ja erilepingud

1.   Raamleping on leping agentuuri ning ühe või mitme ettevõtja vahel, mille eesmärk on kehtestada võimalikke teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguste osas. Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab viimaseid olema vähemalt kolm, tingimusel et on olemas piisav arv ettevõtjaid, kes vastavad valikukriteeriumidele, ja/või vastuvõetavaid pakkumisi, mis vastavad lepingu sõlmimise kriteeriumidele.

Mitme ettevõtjaga sõlmitav raamleping võib koosneda eraldi lepingutest, mis sõlmitakse aga ühesugustel tingimustel.

Raamlepingu kehtivusaeg ei tohi ületada nelja aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on eelkõige seotud raamlepingu objektiga.

Agentuur ei või kasutada raamlepinguid nõuetevastaselt ega sellisel viisil, et selle eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine.

Raamlepinguid käsitletakse pakkumismenetluse, sealhulgas avalikustamise puhul hankelepingutena.

2.   Raamlepingutel põhinevate erilepingute sõlmimine toimub kooskõlas raamlepingu tingimustega ning erileping sõlmitakse ainult agentuuri ja algselt raamlepingu osapoolteks olnud ettevõtjate vahel.

Erilepingute sõlmimisel ei tohi osapooled asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.

3.   Raamlepingu sõlmimise korral ühe ettevõtjaga võetakse erilepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused.

Kõnealuste erilepingute sõlmimisel võib agentuur raamlepingu ettevõtjast osapoolega kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumist täiendada.

4.   Raamlepingu sõlmimise korral mitme ettevõtjaga toimub nimetatud raamlepingul põhinevate erilepingute sõlmimine järgmise korra kohaselt:

a)	raamlepingus sätestatud tingimustel, uut konkurssi välja kuulutamata;

b)	kui raamlepingus ei ole sätestatud kõiki tingimusi – kui osapooled on taas osalenud konkursil, mille puhul kehtivad samad ja vajadusel täpsemini sõnastatud tingimused ning vajadusel muud raamlepingu kirjelduses osutatud tingimused.

Iga erilepingu puhul, mis sõlmitakse esimese lõigu punktis b sätestatud korras, konsulteerib agentuur kirjalikult asjaomase lepingu täitmiseks suuteliste ettevõtjatega, määrates piisava pikkusega tähtaja pakkumiste esitamiseks. Pakkumised esitatakse kirjalikult. Agentuur sõlmib erilepingu pakkujaga, kes on raamlepingu kirjelduses kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal esitanud parima pakkumise.

5.   Ainult raamlepingute alusel sõlmitud erilepingute puhul eelneb lepingu sõlmimisele eelarvelise kulukohustuse võtmine.

Artikkel 21

Direktiiviga 2004/18/EÜ reguleeritud lepingute avalikustamine

1.   Direktiiviga 2004/18/EÜ reguleeritavate lepingute korral tuleb avaldada eelteade, hanketeade ja lepingu sõlmimise teade.

2.   Eelteade on teade, millega agentuur teeb suunavalt teatavaks eelarveaasta jooksul sõlmitavate lepingute hinnangulise kogumaksumuse teenusekategooria või tooterühmade kaupa ja ehitustöölepingute olulised omadused. Eelteade on kohustuslik üksnes juhul, kui sõlmitavate lepingute hinnanguline kogumaksumus on võrdne artiklis 35 ettenähtud piirmääradega või nendest suurem ning agentuur kavatseb kasutada võimalust lühendada pakkumiste laekumise tähtaegu kooskõlas artikli 48 lõikega 4.

Eelteade saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele tarne- ja teenuslepingute puhul nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt iga eelarveaasta 31. märtsiks ning ehitustöölepingute puhul nii kiiresti kui võimalik pärast nende lepingute programmi kinnitamise otsuse vastuvõtmist.

Kui agentuur avaldab eelteate oma ostja profiilis (buyer profile), siis saadab ta Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele – elektrooniliselt ning direktiivi 2004/18/EÜ VIII lisa punktis 3 esitatud teabeedastusvormi ja -korra kohaselt – teate eelteate avaldamise kohta ostja profiilis.

3.   Agentuur teeb hanketeate abil teatavaks oma kavatsuse alustada hankemenetlust. Hanketeade on kohustuslik lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on võrdne artikli 36 punktides a ja c sätestatud piirmääradega või nendest suurem. See ei ole kohustuslik raamlepingu kohaselt sõlmitud erilepingute puhul.

Kui agentuur soovib sõlmida dünaamilisel ostusüsteemil põhinevaid lepinguid, teatab ta sellest lihtsustatud hanketeatega.

Kui pakkumiskutsele saab piiramatult, täielikult ja otse ligi pääseda elektroonilisel teel, eelkõige artiklis 29 nimetatud dünaamiliste ostusüsteemide puhul, siis esitatakse hanketeates Interneti-aadress, kus saab nende dokumentidega tutvuda.

Avatud menetluse puhul esitatakse hanketeates avamiskomitee koosoleku kuupäev, kellaaeg ja koht ning millisel koosolekul võivad pakkujad osaleda, ent seda ei tehta kaitselepingute puhul.

Kui agentuur soovib korraldada konkursi, teatab ta oma kavatsusest teate avaldamisega.

4.   Lepingu sõlmimise teates esitatakse hankemenetluse tulemused. Lepingute puhul, mille maksumus on võrdne artiklis 36 sätestatud piirmääradega või nendest suurem, on lepingu sõlmimise teate avaldamine kohustuslik. See ei ole kohustuslik raamlepingu kohaselt sõlmitud erilepingute puhul.

Lepingu sõlmimise teade saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele hiljemalt neljakümne kaheksa kalendripäeva jooksul pärast lepingule allakirjutamise kuupäeva.

Teated dünaamilisel ostusüsteemil põhinevate lepingute kohta võib siiski grupeerida kvartalite kaupa. Sellisel juhul saadetakse need Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele hiljemalt neljakümne kaheksa päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu.

Kui agentuur on korraldanud ideekonkursi, siis saadab ta Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele teate konkursi tulemuste kohta.

5.   Teated koostatakse vastavalt komisjoni poolt direktiivi 2004/18/EÜ kohaselt vastuvõetud tüüpvormidele.

Artikkel 22

Direktiiviga 2004/18/EÜ reguleerimata lepingute avalikustamine

1.   Lepingud, mille maksumus on väiksem artiklites 35 ja 36 sätestatud piirmääradest, ning nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ IIB lisas nimetatud teenuslepingud ja samuti kaitselepingud, välja arvatud salajased lepingud, avalikustatakse asjakohaste vahenditega, et tagada võistupakkumine ja hankemenetluse erapooletus. Nimetatud avalikustamine hõlmab:

a)	kui artiklis 21 nimetatud hanketeadet ei ole avaldatud, teadet osalemiskutse kohta lepingute puhul, millel on ühesugune objekt ja artikli 33 lõikes 1 nimetatud summaga võrdne või sellest suurem maksumus;

b)	lepingute puhul, mille maksumus on vähemalt 25 000 eurot, igal aastal töövõtjate loetelu, milles esitatakse sõlmitud lepingu objekt ja maksumus.

Esimese lõike punktis b sätestatud avaldamine ei ole kohustuslik raamlepingul põhinevate erilepingute ega kaitselepingute puhul.

2.   Igal aastal avaldatakse töövõtjate loetelu, kellega on sõlmitud kinnisvaraleping; loetelus on märgitud sõlmitud lepingu objekt ja maksumus. Igal aastal saadetakse juhtorganile töövõtjate loetelu, kellega on sõlmitud artikli 31 lõike 1 punkti j kohaselt salajaseks kuulutatud leping; loetelus on märgitud sõlmitud lepingu objekt ja maksumus.

3.   Teave lepingute (välja arvatud kaitselepingud) kohta, mille maksumus on võrdne artikli 33 lõikes 1 nimetatud summaga või sellest suurem, saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele. Töövõtjate iga-aastane loetelu saadetakse hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsil.

Eelteated ja muude lepingute (välja arvatud salajased lepingud) töövõtjate iga-aastane loetelu on agentuuri koduleheküljel; järelteade avaldatakse hiljemalt järgmise eelarveaasta 31. märtsil. Teated võib avaldada ka Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 23

Teadete avaldamine

1.   Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab artiklites 21 ja 22 nimetatud teated Euroopa Liidu Teatajas kaheteistkümne kalendripäeva jooksul pärast nende väljasaatmist.

Seda esimeses lõigus sätestatud ajavahemikku vähendatakse artiklis 50 viidatud kiirmenetluste puhul viie kalendripäevani.

2.   Agentuur peab suutma saatmiskuupäeva tõendada.

Artikkel 24

Muud avalikustamisviisid

1.   Lisaks artiklites 21, 22 ja 23 sätestatud avalikustamisviisidele võib lepingutega seotud teavet igal muul viisil teatavaks teha, seda eelkõige elektrooniliselt. Sellises teadaandes esitatakse alati viide Euroopa Liidu Teatajas artikli 23 kohaselt avaldatud teatele, kui see on avaldatud, ning sellist elektroonilist teadeannet ei või avaldada enne Euroopa Liidu Teatajas avaldatud autentset teadet.

2.   Selline avalikustamine ei tohi mitte mingil viisil põhjustada vahe tegemist taotlejate või pakkujate vahel, samuti ei tohi see sisaldada üksikasju, mida ei ole hanketeates, kui selline hanketeade on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.

Artikkel 25

Hankemenetluse liigid

1.   Lepingud sõlmitakse pakkumiskutse kaudu, kasutades avatud, piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetlust (sealhulgas konkurentidega peetavat dialoogi) pärast hanketeate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, või väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse kaudu, seda kohasel juhul pärast konkurssi.

2.   Pakkumismenetlus on avatud, kui kõik huvitatud ettevõtjad võivad esitada pakkumise. See kehtib ka artiklis 29 nimetatud dünaamiliste ostusüsteemide puhul. Pakkumismenetlus on piiratud, kui kõik ettevõtjad võivad taotleda osavõttu, kuid pakkumise või lahenduse artiklis 30 nimetatud konkurentidega peetava dialoogi raames võivad esitada ainult artiklis 42 nimetatud valikukriteeriumidele vastavad taotlejad, kellele agentuur on saatnud üheaegselt kirjaliku kutse.

Iga individuaalse lepingu puhul võib valikuetappi korrata, seda ka konkurentidega peetava dialoogi puhul, või koostada potentsiaalsete taotlejate loetelu artiklis 33 sätestatud korras.

3.   Läbirääkimistega menetluses võtab agentuur ühendust enda valitud pakkujatega, kes vastavad artiklis 42 sätestatud valikukriteeriumidele, ja räägib lepingutingimused läbi ühe või mitmega neist.

Läbirääkimistega menetluse puhul, kui hanketeade on artiklis 32 nimetatud viisil avaldatud, kutsub agentuur valitud taotlejad üheaegselt ja kirjalikult läbirääkimistele.

4.   Konkurss on menetlus, mille kaudu agentuur võib peamiselt arhitektuuri ja tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas omandada pärast auhinnalist või auhindadeta hankekonkurssi kavandi või projekti valimiskomisjoni ettepanekul.

Artikkel 26

Taotlejate arv piiratud või läbirääkimistega hankemenetluse puhul

1.   Piiratud menetluse korral, kaasa arvatud artiklis 33 nimetatud menetlus, tuleb kutsuda pakkumist esitama vähemalt viis taotlejat, kui piisav arv taotlejaid vastab valikukriteeriumidele.

Sõltuvalt lepingu objektist ning objektiivsete ja mittediskrimineerivate valikukriteeriumide alusel võib agentuur kutsuda pakkumist esitama ka kuni kakskümmend taotlejat. Sel juhul esitatakse artiklites 21 ja 22 nimetatud hanketeates või osalemiskutses hinnavahemik ja valikukriteeriumid.

Igal juhul peab pakkumist esitama kutsutud taotlejate arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

2.   Kui piisav arv taotlejaid vastab valikukriteeriumidele, tuleb läbirääkimistega menetluse korral ja piiratud menetluse korral pärast konkurentidega peetavat dialoogi vähemalt kolm taotlejat läbirääkimistele kutsuda või paluda neil oma pakkumine esitada.

Igal juhul peab pakkumist esitama kutsutud taotlejate arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

Esimest ja teist lõiku ei kohaldata järgmiste asjaolude puhul:

a)	artikli 34 lõikes 3 nimetatud väga väikese väärtusega lepingud;

b)	juriidiliste teenuste lepingud direktiivi 2004/18/EÜ IIB lisa tähenduses;

c)	artikli 31 lõike 1 punktis j nimetatud salajaseks kuulutatud lepingud;

d)	need artiklis 31 nimetatud juhtumid, mille puhul agentuuril on õigus läbi rääkida ainult ühe pakkujaga või sõlmida leping ainult ühe ettevõtjaga.

3.   Kui valikukriteeriumidele ja minimaalsele tasemele vastavate taotlejate arv on lõigetes 1 ja 2 nimetatud miinimumarvust väiksem, võib agentuur menetlust jätkata, kutsudes osalema nõuetele vastava suutlikkusega taotleja(d). Agentuur ei saa siiski kutsuda osalema muid ettevõtjaid, kes osavõttu ei taotlenud, või taotlejaid, kelle suutlikkus ei vasta nõuetele.

Artikkel 27

Läbirääkimistega menetluse kord

Läbirääkimistega menetluse puhul peab agentuur pakkujatega läbirääkimisi nende esitatud pakkumiste üle, et kohandada neid artiklis 21 nimetatud hanketeates või tehnilistes kirjeldustes ja kõikides täiendavates dokumentides ettenähtud nõuetega ja leida majanduslikult kõige soodsam pakkumine. Läbirääkimistel kohtleb agentuur kõiki pakkujaid võrdselt.

Kui agentuur võib vastavalt artiklile 32 sõlmida lepingu läbirääkimistega menetluse korras pärast hanketeate avaldamist, siis võib ta läbirääkimistel arutatavate pakkumiste arvu vähendamiseks korraldada läbirääkimistega menetluse järjestikuste etappidena, kohaldades samas hanketeates või kirjelduses esitatud lepingute sõlmimise kriteeriume. Hanketeade või kirjeldus peab sisaldama märget selle võimaluse kasutamise kohta.

Artikkel 28

Konkurss

1.   Konkursi korraldamise eeskirjad edastatakse nendele, kes on osalemisest huvitatud. Igal juhul peab pakkumist esitama kutsutud taotlejate arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

2.   Valimiskomisjoni nimetab vastutav eelarvevahendite käsutaja. Valimiskomisjon koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes on konkursil osalejatest sõltumatud. Kui konkursil osalemiseks on nõutud teatav kutsekvalifikatsioon, peab vähemalt ühel kolmandikul valimiskomisjoni liikmetest olema sama või samaväärne kvalifikatsioon.

Valimiskomisjon on oma arvamustes sõltumatu. Komisjon esitab oma arvamuse taotlejate anonüümselt esitatud projektide põhjal ja üksnes lähtuvalt konkursikutses esitatud kriteeriumidest.

3.   Valimiskomisjoni ettepanekud, mis põhinevad iga projekti eelistel ja komisjoni tähelepanekutel, esitatakse aruandes, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Taotlejad jäävad anonüümseks kuni valimiskomisjoni arvamuse saamiseni. Valimiskomisjon võib paluda taotlejatel vastata aruandes esitatud küsimustele projektiga seotud asjaolude selgitamiseks. Sellest tuleneva dialoogi kohta koostatakse täielik aruanne.

4.   Agentuur teeb seejärel otsuse, esitades valitud taotleja nime ja aadressi ning valiku põhjused viidetega konkursikutses esitatud kriteeriumidele, eriti juhul, kui otsus erineb valimiskomisjoni arvamuses esitatud ettepanekutest.

Artikkel 29

Dünaamiline ostusüsteem

1.   Direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõikes 6 ja artiklis 33 nimetatud dünaamiline ostusüsteem on täielikult elektrooniline protsess tavapäraste ostude sooritamiseks, mis on kogu oma kasutusaja jooksul avatud kõigile ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja kes on esitanud tehnilisele kirjeldusele ja mis tahes täiendavatele dokumentidele vastava esialgse pakkumise. Esialgseid pakkumisi võib igal ajal parandada tingimusel, et need jätkuvalt vastavad kirjeldusele.

2.   Dünaamilise ostusüsteemi loomiseks avaldab agentuur hanketeate, milles teatatakse dünaamilise ostusüsteemi kasutamisest ja viidatakse Interneti-aadressile, kus saab kirjeldusele ja mis tahes täiendavatele dokumentidele piiramatult, täielikult ja otse ligi pääseda alates teate avaldamisest kuni süsteemi kehtivusaja lõpuni.

Agentuur osutab kirjelduses muu hulgas kõnealuse süsteemi alusel kavandatavate ostude olemusele ning samuti vajalikule teabele ostusüsteemi, kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja kirjelduste kohta.

3.   Agentuur võimaldab kõigil ettevõtjatel kogu dünaamilise ostusüsteemi kasutusaja jooksul esitada esialgseid pakkumisi eesmärgiga pääseda juurde süsteemile lõikes 1 nimetatud tingimuste kohaselt. Agentuur lõpetab hindamise maksimaalselt viieteist päeva jooksul alates esialgse pakkumise esitamise kuupäevast. Ta võib hindamisperioodi siiski pikendada, tingimusel et vahepeal ei anta välja ühtki pakkumiskutset.

Agentuur teatab pakkujatele esimesel võimalusel nende lülitamisest dünaamilisse ostusüsteemi või nende pakkumise tagasilükkamisest.

4.   Iga konkreetse lepingu kohta tuleb esitada pakkumiskutse. Enne nimetatud pakkumiskutse väljaandmist avaldab agentuur lihtsustatud hanketeate, milles kutsutakse kõiki huvitatud ettevõtjaid esitama esialgset pakkumist tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui viisteist päeva alates lihtsustatud teate saatmise kuupäevast. Agentuur ei tohi pakkumist jätkata enne, kui kõigi nimetatud tähtajaks saabunud esialgsete pakkumiste hindamine on lõpetatud.

Agentuur teeb kõigile süsteemi lülitatud pakkujatele ettepaneku esitada pakkumine mõistliku aja jooksul. Leping sõlmitakse pakkujaga, kes esitas dünaamilise ostusüsteemi loomise teates kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal majanduslikult soodsaima pakkumise. Nimetatud kriteeriume võib vajadusel pakkumiskutses täpsemini sõnastada.

5.   Dünaamilist ostusüsteemi ei tohi kasutada üle nelja aasta, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

Agentuur ei tohi süsteemi kasutada konkurentsi tõkestamiseks, piiramiseks ega moonutamiseks.

Huvitatud ettevõtjatele või süsteemi osapooltele ei tohi esitada ühtegi kulutustega seotud arvet.

Artikkel 30

Konkurentidega peetav dialoog

1.   Eriti keeruliste lepingute puhul, kui avatud menetluse otsene kasutamine või kehtiv piiratud menetlust reguleeriv kord ei võimalda agentuuri arvates majanduslikult soodsaima pakkumise teinud pakkujaga lepingut sõlmida, võib agentuur kasutada direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 29 nimetatud konkurentidega peetavat dialoogi.

Lepingut peetakse „eriti keeruliseks”, kui agentuur ei suuda objektiivselt kindlaks määrata tehnilisi vahendeid, mis suudaksid tema vajadusi või eesmärke täita, või ei suuda objektiivselt määratleda projekti õiguslikku või rahalist ülesehitust.

2.   Agentuur avaldab hanketeate ning määratleb oma vajadused ja nõuded selles teates ja/või kirjeldavas dokumendis.

3.   Agentuur alustab artiklis 42 sätestatud valikukriteeriumidele vastavate taotlejatega dialoogi, mille eesmärk on tuvastada ja määratleda agentuuri vajadusi kõige paremini täitvad vahendid.

Dialoogi käigus kohtleb agentuur kõiki pakkujaid võrdselt ning tagab dialoogis osaleva taotleja pakutavate lahenduste või muu edastatava teabe konfidentsiaalsuse, kui taotleja ei nõustu selle avalikustamisega.

Agentuur võib hanketeates või kirjeldavas dokumendis esitatud lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaselt ette näha, et menetlus toimub järjestikuste etappidena, ning vähendada sel viisil lahenduste arvu, mida dialoogide pidamise etapis arutatakse – seda tingimusel, et hanketeade või kirjeldav dokument sisaldab nimetatud võimaluse kasutamist võimaldavat sätet.

4.   Kui agentuur on teavitanud osalejaid dialoogi lõpetamisest, palub ta neil esitada lõplikud pakkumised dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduse või lahenduste põhjal. Nimetatud pakkumised peavad sisaldama kõiki ettenähtud ja projekti elluviimiseks vajalikke elemente.

Agentuuri taotlusel võib neid pakkumisi selgitada, täpsustada ja viimistleda, tingimusel et sellega ei muudeta pakkumise või pakkumiskutse põhiaspekte, mille muutumine võib moonutada konkurentsi või avaldada diskrimineerivat mõju.

Agentuuri taotlusel võib paluda, et majanduslikult soodsaima pakkumise esitanud pakkuja selgitaks pakkumise aspekte või kinnitaks pakkumises sisalduvaid kohustusi, tingimusel et see ei muuda pakkumise või pakkumiskutse olulisi aspekte ega tekita konkurentsi moonutamise ega diskrimineerimise ohtu.

5.   Agentuur võib täpsustada hindasid või makseid dialoogis osalejatele.

Artikkel 31

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine

1.   Lepingu hinnangulisest maksumusest olenemata võib agentuur kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust järgmistel juhtudel:

a)	esialgse menetluse lõpetamise järel väljakuulutatud avatud menetluse või piiratud menetluse teel ei ole saadud pakkumisi või sobivaid pakkumisi või taotlusi, kui artiklis 37 nimetatud pakkumismenetluses sätestatud lepingu esialgseid tingimusi ei ole oluliselt muudetud;

b)	tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel tuleb leping sõlmida ainult teatava ettevõtjaga;

c)	direktiiviga 2004/18/EÜ hõlmatud lepingute puhul, niivõrd kui see on rangelt vajalik, kui ei ole võimalik artiklites 48, 49 ja 50 määratud muude menetluste tähtaegadest kinni pidada äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu, mis on tekkinud agentuurist sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel;

d)	teenusleping sõlmitakse konkursi tulemusel ning see tuleb kehtiva korra kohaselt sõlmida konkursi võitjaga või ühega konkursi võitjatest; viimasel juhul peetakse läbirääkimisi kõigi konkursi võitjatega;

e)	lisateenuste ja ehitustööde puhul, mida esialgselt kavandatud projekt või esialgne leping ei sisalda, kuid mis ettenägematute asjaolude tõttu on osutunud teenuste osutamisel või ehitustööde teostamisel vajalikuks lõikes 2 sätestatud tingimustel;

f)

uute teenuste või ehitustööde puhul, mis koosnevad samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamisest, mida teeb ettevõtja, kellega agentuur on esialgse lepingu sõlminud, kui need teenused või ehitustööd vastavad põhiprojektile ja kui see põhiprojekt on avatud menetluse või piiratud menetluse teel sõlmitud esialgse lepingu objekt, tingimusel et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud;

g)

tarnelepingute puhul: i) lisatarnete puhul, mis on mõeldud olemasolevate toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks agentuuri hankima teistsuguste tehniliste omadustega seadmeid, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel; niisuguste lepingute kestus võib olla kuni kolm aastat; ii) kui tooted on valmistatud üksnes uuringu, katse, uurimis- või arendustegevuse eesmärgil, välja arvatud ärilise tasuvuse ja suurtootmise või teadusuuringute ja arendustööde kulude hüvitamise eesmärgil; iii) tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud toodetest koosnevate tarnete puhul; iv) ostude puhul, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikule õigusele;

h)	kinnisvaralepingute puhul pärast kohaliku turu-uuringu tegemist;

i)	juriidiliste teenuste lepingute (direktiivi 2004/18/EÜ IIB lisa tähenduses) puhul, tingimusel et pakkumised tehakse teatavaks asjakohaste vahenditega;

j)	lepingute puhul, mille agentuur on kuulutanud salajaseks, või lepingute puhul, mille täitmisel tuleb võtta erijulgeolekumeetmeid vastavalt kehtivatele haldussätetele või kui seda nõuab agentuuri, ühe või enama liikmesriigi või liidu oluliste huvide kaitse;

k)	lepingute puhul, mille maksumus on kuni 60 000 eurot;

l)	teadus- ja arendustegevuse teenuslepingute puhul, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 2004/18/EÜ;

m)	direktiiviga 2004/18/EÜ lepingute puhul, välja arvatud mujal käesolevas lõigus loetletud lepingud, mille puhul on avaldatud osalemiskutse;

n)

kui lepingut on võimalik sõlmida üksnes teatava ettevõtjaga, sest see ettevõtja on teinud olulisi eelinvesteeringuid seoses kaitsevarustusega või tehnoloogiaga, sest tal on unikaalne kaitseinfrastruktuur või eesmärgiga tagada kaitsevarustuse või tehnoloogia varustuskindlus või pidades silmas vajadust arendada edasi selle ettevõtja poolt arendatavat uuenduslikku kaitsetehnoloogiat;

o)	kui Euroopa Komisjon või muu Euroopa või rahvusvaheline organisatsioon või asutus on sõlminud lepingu julgeolekualaste uuringute või kaitse valdkonna konkreetse ettevõtjaga ning kui on asjakohane sõlmida kaitsealase uurimistööga seotud leping sama ettevõtjaga;

p)	kaitselepingute puhul, mis jäävad muu rahvusvahelise organisatsiooniga koostöös hallatava programmi või projekti raamesse.

2.   Lõike 1 punktis e nimetatud lisateenuste ja ehitustööde puhul võib agentuur kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, tingimusel et leping sõlmitakse esialgset lepingut täitva töövõtjaga:

a)	kui selliseid lisalepinguid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel põhilepingust eraldada agentuurile tõsist kahju tekitamata või

b)	kui sellised teenused või ehitustööd on hoolimata sellest, et neid on võimalik põhilepingust eraldada, selle täitmiseks vältimatult vajalikud.

Täiendavate lepingute kogumaksumus ei või ületada 50 % esialgse lepingu summast, välja arvatud kaitselepingute puhul.

3.   Lõike 1 punktis f nimetatud juhtudel teatatakse võimalusest kasutada läbirääkimistega menetlust niipea, kui esimese toimingu kohta riigihange välja kuulutatakse, ning artiklis 36 nimetatud piirmäärade arvutamisel võetakse arvesse järgnevate teenuste või ehitustööde hinnanguline kogumaksumus. Sellist menetlust võib rakendada üksnes kolme aasta jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist.

Artikkel 32

Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine

1.   Agentuur võib kasutada läbirääkimistega pakkumismenetlust pärast hanketeate avaldamist järgmistel juhtudel:

a)

lõppenud avatud või piiratud menetluse või konkurentidega peetava dialoogi teel esitatud pakkumised on vastuolus eeskirjadega või ei vasta eelkõige valiku- või lepingu sõlmimise kriteeriumidele, kui artiklis 37 nimetatud pakkumise kutse dokumentides sätestatud lepingu esialgseid tingimusi ei ole oluliselt muudetud, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist;

b)	erandjuhtudel, kui ehitustööde, tarnete või teenustega seotud ohtude iseloom ei võimalda pakkujal teha eelnevat üldist hinnakujundust;

c)	osutatava teenuse puhul, eelkõige finants- ja intellektuaalteenuste puhul ei ole võimalik lepingutingimusi määratleda nii täpselt, et lepingu võiks sõlmida parima pakkumise valimise teel avatud või piiratud menetluse korra kohaselt;

d)	ehitustöölepingute puhul, kui töid tehakse üksnes uuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil, kuid mitte kasumi saamiseks või teadusuuringute ja arendustööde kulude hüvitamiseks;

e)	direktiivi 2004/18/EÜ lisas IIB nimetatud teenuslepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 31 lõike 1 punkte i ja j ning selle teist lõiku;

f)	ilma et see piiraks artikli 31 lõiget 1, kaitselepingute puhul, mille puhul pole avaldatud ei osalemiskutset ega muud eelteavet.

2.   Lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel võib agentuur hanketeate avaldamisest loobuda, kui läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik pakkujad, kes vastavad valikukriteeriumidele ning ainult need pakkujad, kes on eelneva menetluse käigus esitanud pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised.

Artikkel 33

Osalemiskutsed

1.   Osalemiskutse on taotlejate eelvaliku vahend, millega kutsutakse esitama pakkumisi tulevastes piiratud hankemenetlustes lepingute puhul, mille maksumus on üle 60 000 euro, arvestades artiklites 31 või 32 sätestatut. Arvestades artiklites 31 või 32 sätestatut, kasutatakse osalemiskutset ka, taotlejate eelvaliku vahendina, millega kutsutakse esitama pakkumisi kaitselepingute puhul, olenemata lepingu maksumusest ja sellest, kas kasutatakse piiratud menetlust või läbirääkimistega menetlust.

2.   Osalemiskutse alusel koostatud loetelu kehtib kuni kolm aastat alates artikli 22 lõike 1 punktis a nimetatud teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele saatmise kuupäevast või agentuuri veebilehel avaldamise kuupäevast. Huvitatud isik võib esitada taotluse igal ajal nimekirja kehtivuse jooksul, välja arvatud kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul. Selle nimekirja võib jaotada alaliikideks vastavalt lepingu tüüpidele, mille kohta nimekiri kehtib.

3.   Kui sõlmitakse konkreetne leping, kutsub agentuur pakkumist esitama kõiki nimekirja kantud taotlejaid või sellele lepingule ainuomaste objektiivsete ja mittediskrimineerivate valikukriteeriumide põhjal ainult mõnda neist.

Artikkel 34

Madala maksumusega lepingud

1.   Kui artiklitest 31 või 32 ei tulene teisiti, võib lepingute puhul, mille maksumus on vähem kui 60 000 eurot halduseelarve raames ning vähem kui 137 000 eurot tegevuseelarve raames, kasutada läbirääkimistega menetlust, kui läbirääkimisi peetakse vähemalt viie taotlejaga.

Kui agentuur saab taotlejatega konsulteerimise järel ainult ühe pakkumise, mis on halduslike ja tehniliste tingimustega vastavuses, võib lepingu sõlmida, tingimusel et lepingu sõlmimise tingimused on täidetud.

2.   Lepingute puhul, mille maksumus on vähem kui 25 000 eurot halduseelarve raames ning vähem kui 60 000 eurot tegevuseelarve raames, kasutada läbirääkimistega menetlust, kui läbirääkimisi peetakse vähemalt kolme taotlejaga.

3.   Lepingud, mille maksumus on vähem kui 3 500 eurot halduseelarve raames ning vähem kui 5 000 eurot tegevuseelarve raames, võib sõlmida ühe pakkumise alusel.

4.   Kuni alla 200 euro suuruseid makseid kuluartiklite eest võidakse teha lihtsalt arve alusel tehtavate maksetena ilma eelneva pakkumise vastuvõtmiseta.

Artikkel 35

Eelteadetega seotud piirmäärad

Piirmäärad eelteadete avaldamiseks on:

a)	direktiivi 2004/18/EÜ IIA lisas loetletud tarne- ja teenuslepingute puhul 750 000 eurot;

b)	ehitustöölepingute puhul 5 278 000 eurot.

Artikkel 36

Direktiiviga 2004/18/EÜ reguleeritud lepingutele kohaldatavad piirmäärad

Artiklis 5 osutatud piirmäärad on:

a)	direktiivi 2004/18/EÜ IIA lisas loetletud tarne- ja teenuslepingute puhul 137 000 eurot, välja arvatud nimetatud lisa kategoorias 8 loetletud teadus- ja arendustöölepingud;

b)	direktiivi 2004/18/EÜ IIB lisas loetletud teenuslepingute puhul 211 000 eurot ja nimetatud direktiivi IIA lisa kategoorias 8 loetletud teadus- ja arendustöölepingud;

c)	ehitustöölepingute puhul 5 278 000 eurot.

Artikkel 37

Pakkumismenetlusega seotud dokumendid

1.   Pakkumismenetlusega seotud dokumendid on vähemalt järgmised:

a)	pakkumise kutse või kutse läbirääkimisteks või kutse dialoogis osalemiseks artiklis 30 sätestatud menetluse alusel;

b)	lisatud kirjeldused, millele lisatakse lepingute suhtes kohaldatavad üldtingimused või artiklis 30 nimetatud võistlevate läbirääkimistega menetluse korral dokument, mis kirjeldab agentuuri vajadusi ja nõudmisi, või viide veebilehele, kust võib selliseid kirjeldusi või dokumente kontrollida;

c)	näidisleping.

Pakkumismenetlusega seotud dokumentides viidatakse artiklite 21–24 kohaselt võetud avalikustamismeetmetele.

2.   Pakkumise kutses või kutses läbirääkimisteks või kutses dialoogis osalemiseks tuleb vähemalt:

a)

esitada pakkumiste esitamise eeskirjad, nagu eelkõige esitamise tähtaeg ja kellaaeg, kõik vastuse standardvormi kasutamisega seotud nõuded, lisatavad dokumendid, ka dokumendid, mis tõendavad artiklis 42 nimetatud finants-, majandus-, tehnilist ja kutsealast suutlikkust (kui neid ei ole nimetatud hanketeates), ning aadress, kuhu pakkumised saata;

b)	märkida, et pakkumise esitamine tähendab lõikes 1 nimetatud kirjelduste ja pakkumise üldtingimuste kinnitamist ning et pakkumine kohustab töövõtjat lepingut sõlmima, kui talle seda pakutakse;

c)	täpsustada ajavahemik, mille kestel pakkumine kehtib, ja seda ei tohi mingil viisil muuta;

d)	keelata igasugune ühenduse pidamine agentuuri ja pakkuja vahel menetluse ajal ning kui on ette nähtud kohapeal kontrollimine, milleks tuleb kehtestada täpne kord;

e)	võistlevate läbirääkimistega menetluse korral täpsustada konsulteerimisetapi alguseks määratud kuupäev ja aadress.

3.   Kirjeldustes tuleb vähemalt:

a)

kindlaks määrata lepingu suhtes kohaldatavad välistamis- ja valikukriteeriumid, välja arvatud piiratud menetluse puhul (kaasa arvatud pärast võistlevate läbirääkimistega menetlust) ja artiklis 32 nimetatud hanketeate avaldamisega läbirääkimistega menetluse puhul; sel juhul esitatakse nimetatud kriteeriumid ainult hanketeates või osalemiskutses;

b)	esitada lepingu sõlmimise kriteeriumid ja neile antud suhteline kaal või vajaduse korral kahaneva tähtsuse järjekord, kui seda ei ole hanketeates esitatud;

c)	esitada artiklis 38 nimetatud tehnilised kirjeldused;

d)	märkida miinimumnõuded, mille variandid peavad vastama artikli 45 lõikes 2 nimetatud menetlustes, mille alusel sõlmitakse leping majanduslikult kõige soodsama pakkumise peale, kui agentuur on hanketeates märkinud, et niisugused variandid on lubatud;

e)	kinnitada, et kohaldatakse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 10. novembri 2004 otsust Euroopa Kaitseagentuurile ja selle personalile antud privileegide ja immuniteetide kohta, mida täiendab Belgia Kuningriigi ja agentuuri vaheline lisaprotokoll;

f)	esitada tõendid lepingutele juurdepääsu kohta artikli 41 kohaselt;

g)	täpsustada artiklis 29 nimetatud dünaamilise ostusüsteemi korral kirjeldustes muu hulgas kavandatavate ostude olemus ning samuti vajalikule teabele ostusüsteemi, kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja kirjelduste kohta.

4.   Näidislepingus nimetatakse eelkõige:

a)	sanktsioonid lepingu rikkumise korral;

b)	andmed, mis tuleb esitada arvetes või asjakohastes tõendavates dokumentides;

c)	lepingu suhtes kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamiseks pädev kohus.

5.   Agentuur võib pakkujalt nõuda teavet kõigi lepinguosade kohta, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid, ja alltöövõtjate andmeid.

6.   Seoses tehniliste kirjelduste huvitatud ettevõtjatele teatamisega, ettevõtjate valimisega ning lepingute sõlmimisega võib agentuur kehtestada nõudeid eesmärgiga kaitsta agentuuri edastatava teabe konfidentsiaalset või salastatud iseloomu.

7.   Ilma et see piiraks sätteid, mis käsitlevad sõlmitud lepingute avalikustamist ning taotlejatele ja pakkujatele antavat teavet, ei tohi agentuur levitada sellist teavet, mille ettevõtjad on talle edastanud ning mille ettevõtjad on nimetanud konfidentsiaalseks; selline teave hõlmab esmajoones tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumiste või osalemistaotluste konfidentsiaalseid aspekte. Agentuuri ning taotlejate või pakkujate vahel vahetatud salajast teavet kasutatakse, edastatakse, hoitakse, käsitletakse ja kaitstakse kooskõlas nõukogu 19. märtsil 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad (3).

Artikkel 38

Tehnilised kirjeldused

1.   Tehniliste kirjeldustega antakse taotlejatele ja pakkujatele võrdne juurdepääs ning nendega ei looda põhjendamatuid takistusi võistlevast pakkumismenetlusest osavõtule. Tehnilistes kirjeldustes määratletakse tootelt, teenuselt, materjalilt või töölt nõutavad omadused seoses agentuuri poolt kavandatud kasutusotstarbega.

2.   Lõikes 1 osutatud omadused on järgmised:

a)	kvaliteeditasemed;

b)	keskkonnasõbralikkus;

c)	võimaluse korral juurdepääsetavuse kriteeriumid puuetega inimestele või projekteerimine kõikide kasutajate jaoks;

d)	vastavushindamise tasemed ja läbiviimise kord;

e)	kasutuskõlblikkus;

f)	ohutus või mõõtmed, sealhulgas tarnete puhul müüginimetus ja kasutusjuhendid ning kõikide lepingute puhul mõisted, tähised, katsetamine ja katsetusmeetodid, pakendamine, märgistamine ja etikettimine, tootmisprotsessid ja -meetodid;

g)

ehitustöölepingute puhul kvaliteedi tagamisega seonduvad menetlused ning projekteerimise ja kuluarvestusega seotud eeskirjad, tööde katse-, kontrolli- ja vastuvõtutingimused, ehitusmeetodid või -tehnikad ning kõik muud tehnilised tingimused, mida agentuur võib üldiste või konkreetsete eeskirjade alusel seoses lõpetatud ehitustööde ja nende juures kasutatavate materjalide või osade suhtes ette näha.

3.   Tehnilised kirjeldused koostatakse järgmiselt:

a)

viidates Euroopa standarditele, Euroopa tehnilistele tunnustustele või ühistele tehnilistele kirjeldustele, kui need on olemas, rahvusvahelistele standarditele või muule Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud tehnilisele viitematerjalile või selle puudumisel samaväärsetele siseriiklikele materjalile. Igale viitele lisatakse märge „või samaväärne” või

b)	võttes aluseks võimsus- või talitlusnõuded, mis võivad sisaldada keskkondlikke omadusi ning on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada pakkujatel kindlaks määrata lepingu eesmärk ja agentuuril sõlmida leping, või

c)	neid kaht koostamismeetodit ühendades.

4.   Kui agentuur kasutab võimalust viidata lõike 3 punktis a osutatud kirjeldustele, ei või ta pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et see nendele kirjeldustele ei vasta, kui pakkuja või taotleja agentuurile kõikide asjakohaste vahenditega tõendab, et pakkumine vastab kehtestatud nõuetele samaväärsel viisil.

Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

5.   Kui agentuur kasutab lõike 3 punktis b sätestatud võimalust nõuda võimsus- või talitlusnõuetel põhinevate kirjelduste täitmist, ei või ta tagasi lükata pakkumist, mis vastab Euroopa standardi üle võtnud siseriiklikule standardile, Euroopa tehnilisele tunnustusele või ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelisele standardile või Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud tehnilisele näidismaterjalile, kui need kirjeldused on seotud vajalike võimsus- või talitlusnõuetega.

Pakkuja peab agentuurile rahuldaval viisil kõikide asjakohaste vahenditega tõendama, et pakkumine vastab agentuuri kehtestatud võimsus- või talitlusnõuetele. Asjakohaseks vahendiks võib olla tootja tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.

6.   Kui agentuur sätestab võimsus- või talitlusnõuetel põhinevad keskkondlikud omadused, võib ta kasutada üksikasjalikke kirjeldusi või vajadusel nende osi, nagu on määratletud Euroopa, rahvusvaheliste või siseriiklike ökomärgistega või mis tahes muu ökomärgisega, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kasutatud kirjeldused on asjakohased lepingu objektiks olevate tarnete või teenuste määratlemiseks;

b)	märgist käsitlevad nõuded on koostatud teadusliku teabe alusel;

c)	ökomärgised on vastu võetud kasutades menetlust, milles saavad osaleda kõik asjaomased pooled – valitsusorganid, tarbijad, tootjad, levitajad ja keskkonnaorganisatsioonid;

d)	ökomärgised on kõikidele huvitatud pooltele kättesaadavad.

Agentuur võib teatada, et ökomärgist kandvatelt toodetelt või teenustelt eeldatakse lepingudokumentides sätestatud tehnilistele kirjeldustele vastamist. Agentuur peab aktsepteerima mis tahes muid asjakohaseid tõendusvahendeid, näiteks tootja tehnilist toimikut või tunnustatud organi katseprotokolli.

7.   Tunnustatud organ lõigete 4, 5 ja 6 tähenduses on katse- ja kalibreerimislabor või sertifitseerimis- ja kontrolliorgan, kes vastab kohaldatavatele Euroopa standarditele.

8.   Välja arvatud erandjuhul, kui see on lepingu objekti arvestades nõuetekohaselt põhjendatud, ei või nendes kirjeldustes viidata konkreetsele mudelile või allikale, konkreetsele tootmisprotsessile, kaubamärkidele, patentidele, tüüpidele, konkreetsele päritolule või tootmisviisile, mis asetaks teatud tooted või ettevõtjad eelisseisundisse või välistaks nende osalemise. Kui lepingu objekti ei ole võimalik kirjeldada piisavalt üksikasjalikult ja arusaadavalt, lisatakse viitele märge „või samaväärne”.

Artikkel 39

Hinnakontroll

1.   Pakkumiskutse dokumentides märgitakse selgelt, kas pakutav hind peab olema kindel ja muutumatu.

2.   Muul juhul esitatakse pakkumiskutse dokumentides tingimused ja/või valemid hindade muutmiseks lepingu kehtivusajal. Sel juhul võtab agentuur eelkõige arvesse:

a)	hankemenetluse objekti ja majanduslikku olukorda, milles leping sõlmitakse;

b)	ülesannete ja lepingu liiki ja kehtivusaega;

c)	oma finantshuve.

Artikkel 40

Haldus- ja rahalised karistused

1.   Ilma et see piiraks lepinguga ettenähtud karistuste kohaldamist, keelatakse taotlejatel või pakkujatel ja töövõtjatel, kes on süüdi valeandmete esitamises või on varasemate riigihangete puhul jätnud oma lepingulised kohustused olulisel määral täitmata, võtta osa kõikidest agentuuri üldeelarvest rahastatavatest lepingutest kuni kaks aastat alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist.

Seda tähtaega võib pikendada kolme aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest.

Valeandmete esitamises süüdi olevatele pakkujatele või taotlejatele määratakse rahatrahv, mis on 2–10 % sõlmitud lepingu kogumaksumusest.

Töövõtjatele, kes on oma lepingulised kohustused jätnud olulisel määral täitmata, määratakse rahatrahv, mis on 2–10 % kõnealuse lepingu kogumaksumusest.

Seda määra võib suurendada 4–20 %ni, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest.

2.   Artikli 9 lõike 1 punktides a, c ja d nimetatud juhtudel keelatakse taotlejatel või pakkujatel võtta osa kõikidest lepingutest kuni kaks aastat alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist.

Artikli 9 lõike 1 punktides b ja e nimetatud juhtudel keelatakse taotlejatel või pakkujatel võtta osa kõikidest lepingutega seotud menetlustest vähemalt üks aasta ja kuni neli aastat alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

Seda tähtaega võib pikendada viie aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimesest rikkumisest või esimesest kohtuotsusest.

3.   Artikli 9 lõike 1 punktis e nimetatud juhud on järgmised:

a)	nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga (4) koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 1 nimetatud pettusejuhud;

b)	nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni (5) artiklis 3 nimetatud korruptsioonijuhud;

c)	nõukogu 21. detsembri 1998. aasta ühismeetme 98/733/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikides kuritegelikku ühendusse kuulumise tunnistamise kohta kuriteoks) (6) artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegelikus ühenduses osalemise juhud;

d)	nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ (rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta) (7) artiklis 1 määratletud rahapesujuhud.

Artikkel 41

Tõendavad dokumendid

1.   Agentuur aktsepteerib rahuldava tõendina selle kohta, et taotleja või pakkuja, kellega leping sõlmitakse, ei ole üheski artikli 9 lõike 1 punktis a, b või e kirjeldatud olukorras, hiljutist karistusregistri väljavõtet või selle puudumisel päritolu- või lähteriigi justiits- või haldusasutuse poolt hiljuti välja antud samaväärset dokumenti, mis tõendab kõnealuste nõuete täitmist. Agentuur aktsepteerib rahuldava tõendina selle kohta, et taotleja või pakkuja ei ole artikli 9 lõike 1 punktis d kirjeldatud olukorras, asjaomase riigi pädeva asutuse poolt hiljuti välja antud tõendit.

Kui asjaomases riigis ei anta esimeses lõigus osutatud dokumenti või tõendit välja, samuti artiklis 9 osutatud menetlusest kõrvalejätmise muudel juhtudel, võib selle asendada huvitatud isiku vandega kinnitatud avaldusega või selle puudumisel ausõnalise avaldusega, mille ta annab oma päritolu- või lähteriigi justiits- või haldusasutuse, notari või kvalifitseeritud kutseorganisatsiooni ees.

2.   Lepingute puhul, mille väärtus on vähem kui 60 000 eurot halduseelarve raames ning vähem kui 137 000 eurot tegevuseelarve raames, võib agentuur sõltuvalt eelarvevahendite käsutaja riskianalüüsidest nõuda taotlejatelt või pakkujatelt vandega kinnitatud avalduse esitamist selle kohta, et nad ei ole üheski artiklis 9 ja 10 osutatud olukorras.

Konsortsiumi korral võib agentuur lepingu mis tahes summa puhul aktsepteerida seda, et üksnes konsortsiumi juht esitab lõike 1 kohaselt nõutavad dokumendid, tingimusel et nimetatud juht on konsortsiumi kõikide teiste liikmetega solidaarselt vastutav pakkumismenetluse ajal ning järgneva lepingu täitmisel, kui selline leping sõlmitakse; samuti tingimusel, et teised konsortsiumi liikmed esitavad agentuurile vandega kinnitatud avalduse selle kohta, et nad ei ole üheski artiklis 9 ja 10 osutatud olukorras.

3.   Sõltuvalt selle riigi õigusaktidest, kus asub taotleja või pakkuja tegevuskoht, seonduvad lõikes 1 osutatud dokumendid juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega, ning kui agentuur peab vajalikuks, siis ka äriühingute juhtide või muude isikutega, kellel on volitused esindada taotlejat või pakkujat, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida.

4.   Kui agentuuril on kahtlusi seoses sellega, kas taotlejad või pakkujad on ühes menetlusest kõrvalejätmise olukorras, võib ta ise esitada lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele taotluse, et saada mis tahes teavet, mida ta kõnealuse olukorra kohta vajalikuks peab.

5.   Agentuur võib loobuda nõudmast taotlejalt või pakkujalt lõikes 1 osutatud dokumentaalseid tõendeid, kui sellised tõendid on talle juba esitatud mõne teise hankemenetluse jaoks ning tingimusel, et dokumentide väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ja need on endiselt kehtivad.

Sellisel juhul kinnitab taotleja või pakkuja vandega, et dokumentaalsed tõendid on juba esitatud varasema hankemenetluse käigus ning et tema olukorras ei ole toimunud muutusi.

6.   Pakkujad märgivad, millises riigis asub nende peakorter või alaline asukoht, ja esitavad selle kohta oma siseriiklike õigusaktide kohase tõendusmaterjali.

Artikkel 42

Valikukriteeriumid

1.   Agentuur koostab selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid.

2.   Valikukriteeriume kohaldatakse igas hankemenetluses eesmärgiga hinnata taotleja või pakkuja finants-, majandus-, tehnilist ja kutsealast suutlikkust.

Agentuur võib sätestada suutlikkuse miinimumtasemed, millest allpool taotlejat ei või valida.

3.   Igalt pakkujalt või taotlejalt võib nõuda tõendeid selle kohta, et liikmesriigi õiguse kohaselt on tal volitused lepingut täita, mida tõendab tema kuulumine kutse- või äriregistrisse, vandetõotus või tunnistus, eriorganisatsiooni kuulumine, selleks tööks vajaliku loa olemasolu või kuulumine käibemaksukohustuslaste registrisse.

4.   Agentuur nimetab hanketeates, osalemiskutses või pakkumiskutses, milliste andmete alusel kontrollitakse pakkujate või taotlejate õiguslikku seisundit ja õigusvõimet.

5.   Agentuuri poolt taotlejalt või pakkujalt finants-, majandus-, tehnilise või kutsealase suutlikkuse tõendamiseks nõutud teave ning vastavalt lõikele 2 nõutud suutlikkuse miinimumtasemed peavad olema seotud ainult lepingu objektiga ning arvesse võtma ettevõtjate õigustatud huve, mis on seotud eelkõige ettevõtja tehniliste ja ärisaladuste kaitsmisega.

6.   Lepingute puhul, mille väärtus on vähem kui 60 000 eurot halduseelarve raames ning vähem kui 137 000 eurot tegevuseelarve raames, võib agentuur sõltuvalt eelarvevahendite käsutaja riskianalüüsidest otsustada taotlejatelt või pakkujatelt mitte nõuda dokumentaalsete tõendite esitamist oma finants-, majandus-, tehnilise või kutsealase suutlikkuse kohta. Sellisel juhul ettemakset või vahemakset ei tehta.

7.   Pidades silmas erinõudeid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, võib agentuur nõuda seoses taotlejate või pakkujate ja nende alltöövõtjatega järgmise täiendava teabe esitamist: kehtiv ettevõtte julgeolekukontroll koha peal asjakohasel tasemel, nende isikute julgeolekukontroll, kes osalevad lepingu täitmisel ning teave nende tehnoloogilise või tööstusliku baasi kohta mis tahes osaleva liikmesriigi territooriumil. Need nõuded märgitakse hanketeates, osalemiskutses või pakkumiskutses.

8.   Kaitselepingute puhul võib agentuur läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil soodustada artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavatest ettevõtjatest koosnevaid konsortsiume ning edendada agentuuri tarneahela parimate tavade juhendile sarnaseid põhimõtteid, et soodustada suurenenud konkurentsi ja ausaid võimalusi kõikide tarnijate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks tarneahelas allpool. Viiteid põhimõtetele, mis sarnanevad agentuuri tarneahela parimate tavade juhendile, võib esitada hanketeates, osalemiskutses või pakkumiskutses.

Artikkel 43

Majandus- ja finantssuutlikkus

1.   Majandus- ja finantssuutlikkust võib eelkõige tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:

a)	asjakohane pangaõiend või ametialase vastutuskindlustuse tõend;

b)	bilansiaruanded või bilansiaruannete väljavõtted vähemalt kahe viimase suletud eelarveaasta kohta, kui selle riigi äriühinguõiguse kohaselt, kus asub ettevõtja tegevuskoht, tuleb bilanss avaldada;

c)	väljavõte ettevõtja kogukäibe ja käibe kohta, mis on seotud lepinguga hõlmatud tööde, tarnete või teenustega kõige rohkem kolme viimase majandusaasta jooksul.

2.   Kui pakkuja või taotleja ei saa mõnel erandlikul põhjusel, mida agentuur loeb põhjendatuks, esitada agentuuri nõutud dokumente, võib ta oma majandus- ja finantssuutlikkust tõendada mis tahes muul agentuuri poolt asjakohaseks peetud viisil.

3.   Ettevõtja võib vajadusel ja konkreetse lepingu puhul toetuda muude üksuste suutlikkusele, olenemata õiguslikest sidemetest nende üksustega. Sel juhul tuleb agentuurile tõestada, et tal on käsutada lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, esitades näiteks üksustelt saadud kohustuse anda oma vahendid ettevõtja käsutusse.

Samadel tingimustel võib artikli 7 lõikes 2 osutatud ettevõtjate konsortsium kasutada konsortsiumi liikmete või muude üksuste võimalusi.

Artikkel 44

Tehniline ja kutsealane suutlikkus

1.   Ettevõtjate tehnilist ja kutsealast suutlikkust hinnatakse ja kontrollitakse lõigete 2 ja 3 kohaselt. Kohaletoomis- või paigaldustoiminguid eeldavate tarnete hankemenetlustes ning teenuste ja/või tööde hankemenetlustes hinnatakse niisugust suutlikkust eelkõige seoses oskusteabe, tulemuslikkuse, kogemuste ja usaldusväärsusega.

2.   Olenevalt tarnete, teenuste või tööde laadist, kogusest või ulatusest ja eesmärgist võib teenuse osutaja või tööettevõtja tehnilist ja kutsealast suutlikkust tõendada järgmiste dokumentide alusel:

a)	teenuseosutaja või töövõtja ja/või äriühingu juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise ja tööde teostamise eest vastutavate isikute haridust ja kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid;

b)

loetelu: i) viimase kolme aasta jooksul osutatud põhiliste teenuste ja põhiliste tarnete loetelu koos maksumuse, kuupäevade ja asjaomaste avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega; ii) viimase viie aasta jooksul teostatud tööd koos summade, kuupäevade ja kohtadega. Kõige tähtsamate tööde loetelule lisatakse tõendid rahuldava teostamise kohta, märkides, kas need on teostatud professionaalsel tasemel ja kas need on lõplikult valmis;

c)	tehnilise varustuse, töövahendite ja seadmete kirjeldus, mida teenuse osutaja või tööettevõtja teenuslepingu või ehitustööde lepingu täitmisel on kasutanud;

d)	tehnilise varustuse kirjeldus, tarnete ja teenuste kvaliteedi tagamiseks kasutatud meetmete kirjeldus ning teenuse osutaja või tööettevõtja uurimis- ja arendussüsteemide kirjeldus;

e)	asjaomaste tehniliste töötajate või tehniliste üksuste loetelu sõltumata sellest, kas nad töötavad vahetult teenuse osutaja või tööettevõtja juures või mitte, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute loetelu;

f)	tarnete puhul: näidised, kirjeldused ja/või autentsed fotod ja/või ametlike kvaliteedikontrolli asutuste või tunnustatud asutuste väljastatud tunnistused, mis tõendavad toodete vastavust kehtivatele tehnilistele kirjeldustele või standarditele;

g)	tõend teenuseosutaja või töövõtja töötajate ja juhtkonna liikmete aasta keskmise arvu kohta kolme viimase aasta jooksul;

h)	selgitus selle kohta, millise lepinguosa suhtes teenuseosutaja või tööettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid;

i)	ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul ning ainult asjakohastel juhtudel nende keskkonnajuhtimismeetmete loetelu, mida ettevõtja saab lepingu täitmise ajal rakendada.

Kui punkti b alapunktis i osutatud teenused osutatakse või kaubad tarnitakse agentuurile, tõendatakse täitmist pädeva asutuse väljastatud või allkirjaga kinnitatud tõendiga.

3.   Kui osutatavad teenused või tarnitavad tooted on komplekssed või erandlikult vajalikud konkreetseks eesmärgiks, võib tehnilist ja kutsealast suutlikkust tõendada kontrollimisega, mida viib läbi agentuur või agentuuri nimel selle riigi pädev asutus, kus on teenuseosutaja või tööettevõtja tegevuskoht, kui asutus on nõus seda tegema. Niisugused kontrollimised on seotud teenuse osutaja või tööettevõtja tehnilise suutlikkuse ja tootmisvõimsusega ning vajaduse korral selle uurimis- ja arendussüsteemide ja kvaliteedikontrolli meetmetega.

4.   Kui agentuur nõuab sõltumatute asutuste koostatud tõendite esitamist selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitab agentuur asjakohastel Euroopa standardite seeriatel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevale Euroopa standardite seeriale vastavate asutuste poolt kinnitatud kvaliteedi tagamise süsteemidele.

5.   Kui agentuur nõuab sõltumatute asutuste koostatud tõendite esitamist selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid keskkonnajuhtimise standardeid, viitab agentuur Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 761/2001 (8) sätestatud ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemile (EMAS) või keskkonnajuhtimise standarditele, mis põhinevad ühenduse õigusele või sertifitseerimist käsitlevale Euroopa standardite seeriale vastavate asutuste poolt kinnitatud asjaomastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel. Agentuur tunnustab teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerib ta muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.

6.   Teenuse osutaja või tööettevõtja võib vajadusel ja konkreetse lepingu puhul toetuda muude üksuste suutlikkusele, olenemata õiguslikest sidemetest nende üksustega. Sel juhul tõestab ta agentuurile, et tal on käsutada lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, esitades näiteks üksustelt saadud kohustuse anda oma vahendid ettevõtja käsutusse.

Samadel tingimustel võib artikli 7 lõikes 2 osutatud ettevõtjate konsortsium kasutada konsortsiumi liikmete või muude üksuste võimalusi.

Artikkel 45

Lepingu sõlmimise kord ja kriteeriumid

1.   Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, sõlmitakse lepingud ühel järgmisest kahest viisist:

a)	vähempakkumise teel, mille puhul leping sõlmitakse nõuetekohase ja sätestatud tingimustele vastava madalaima hinnaga pakkumise peale;

b)	majanduslikult soodsaima pakkumise valimisega.

2.   Majanduslikult soodsaim pakkumine on parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumine, võttes arvesse lepingu esemega põhjendatud kriteeriume, näiteks määratud hind, tehnilised eelised, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkondlikud omadused, jooksvad kulud, tasuvus, tööde lõpetamis- või tarnetähtajad, müügijärgne teenindamine ja tehniline abi.

3.   Agentuur esitab hanketeates, tehnilistes kirjeldustes või kirjeldavas dokumendis majanduslikult soodsaima pakkumise määratlemiseks valitud kriteeriumide kaalu. Seda kaalu võib väljendada asjakohase maksimaalse ulatusega vahemikena

Hinnale antud kaal võrreldes muude kriteeriumidega ei või põhjustada hinnakriteeriumi väljajätmist töövõtja valimisel, ilma et see piiraks skaalasid, mida agentuur on ette näinud tasudele, mida makstakse teatud teenuste, näiteks ekspertide poolt hindamise eesmärkidel osutatud teenuste eest.

Kui erandjuhul ei ole kaalu andmine tehniliselt võimalik, eelkõige lepingu eseme tõttu, esitab agentuur lihtsalt kohaldatavad kriteeriumid kahanevas tähtsuse järjekorras.

4.   Kaitselepingute puhul on töövõtja valiku põhikriteeriumid konkreetse nõude jaoks majanduslikult kõige soodsamaks lahenduseks, võttes muu hulgas arvesse hinnakaalutlusi (nii soetamine kui ka elutsükkel), tehnilist vastavust, kvaliteedi tagamist ja tarnimise ajakava, samuti vajadusel varustuskindlust ning tarneallika valikuks kavandatud lähenemist, arvestades tarneahela parimate tavade juhendi põhimõtteid.

Artikkel 46

Elektroonilise oksjoni kasutamine

1.   Avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse puhul artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud juhul võib agentuur otsustada, et hankelepingu sõlmimisele eelneb elektrooniline oksjon, nagu on osutatud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 54, kui lepingu kirjeldused on võimalik täpselt koostada.

Samadel asjaoludel võib pidada elektroonilist oksjoni artiklis 20 osutatud raamlepingu osapoolte vahelise uue konkursi väljakuulutamisel ning artiklis 29 osutatud dünaamilise ostusüsteemi alusel sõlmitavate lepingute avamisel konkurentsile.

Elektrooniline oksjon põhineb kas üksnes hindadel, millisel juhul leping sõlmitakse madalaima hinna pakkujaga, või hindadel ja/või kirjeldustes viidatud pakkumiste osade maksumusel, millisel juhul sõlmitakse leping majanduslikult kõige soodsama pakkumise peale.

2.   Kui agentuur otsustab pidada elektroonilise oksjoni, märgib ta selle asjaolu hanketeates.

Kirjeldus sisaldab järgmisi üksikasju:

a)	osad, mille maksumus on elektroonilise oksjoni objekt, tingimusel et kõnealused osad on koguselised ning neid on võimalik väljendada arvudes või protsentides;

b)	esitatava maksumuse võimalikud piirangud, mis tulenevad lepingu objektiga seotud kirjeldustest;

c)	teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus kättesaadavaks tehakse, ning vajadusel teabe kättesaadavaks tegemise aeg;

d)	asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;

e)	tingimused, mille kohaselt pakkujad võivad pakkumisi esitada, ja eelkõige pakkumiste tegemisel vajaduse korral nõutavad pakkumiste vahelised minimaalsed erinevused;

f)	asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning korralduste ja ühenduse tehniliste kirjelduste kohta.

3.   Enne elektroonilise oksjoni alustamist annab agentuur pakkumistele täieliku esialgse hinnangu vastavalt lepingute sõlmimise kriteeriumidele ja neile kindlaksmääratud osakaalule.

Kõik vastuvõetavad pakkumised esitanud pakkujad kutsutakse samaaegselt elektroonilisel teel esitama uut hinda ja/või uut maksumust; kutse sisaldab kogu vajalikku teavet individuaalse ühenduse kohta kasutatavate elektrooniliste seadmetega ning selles märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektrooniline oksjon ei või alata varem kui kaks tööpäeva pärast kutsete saatmiskuupäeva.

4.   Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise alusel, lisatakse kutsele asjaomase pakkumise täieliku hindamise tulemused, mis on tehtud vastavalt artikli 45 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud osakaalule.

Kutses esitatakse ka elektroonilisel oksjonil esitatud uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. See valem väljendab kõigi kriteeriumide osakaalu, mida kasutatakse majanduslikult soodsaima pakkumise kindlaksmääramisel, nagu on esitatud hanketeates või kirjelduses; selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni.

Kui pakkumiste variandid on lubatud, esitatakse iga variandi kohta eraldi valem.

5.   Elektroonilise oksjoni igal etapil edastab agentuur otsekohe kõigile pakkujatele vähemalt nii palju teavet, mis võimaldab neil igal ajal välja selgitada oma suhtelise järjekorranumbri. Agentuur võib edastada ka muud teavet esitatud hindade või maksumuste kohta, tingimusel et kirjelduses on vastav märge. Samuti võib ta igal ajal teatada oksjoni asjaomases etapis osalejate arvu. Ühelgi juhul ega ühelgi oksjoni etapil ei tohi agentuur siiski avalikustada pakkuja isikut.

6.   Agentuur lõpetab elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmisel viisil:

a)	agentuur teatab eelnevalt oksjonil osalemise kutses kindlaksmääratud kuupäeva ja aja;

b)	kui agentuurile ei esitata enam minimaalse erinevuse nõuetele vastavaid uusi hindu ega uusi maksumusi. Sellisel juhul märgib agentuur oksjonil osalemise kutses aja, mille agentuur laseb enne oksjoni lõpetamist viimasest pakkumisest mööduda;

c)	oksjonil osalemise kutses kindlaksmääratud arv oksjoni etappe on toimunud.

Kui agentuur otsustab lõpetada elektroonilise oksjoni punkti c kohaselt, võimalik, et rakendades seejuures lõigus b sätestatud korda, esitatakse oksjonil osalemise kutses oksjoni kõigi etappide ajakava.

7.   Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmib agentuur elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal lepingu vastavalt artiklile 45.

Agentuur ei või elektroonilisi oksjoneid kasutades nõudeid eirata, samuti ei või ta kasutada oksjoneid viisil, mis võiks takistada, piirata või moonutada konkurentsi või muuta avaldatud hanketeates nimetatud ja kirjeldustes määratletud lepingu objekti.

Artikkel 47

Tavatult madalate hindadega pakkumised

1.   Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumishinnad tavatult madalad, nõuab agentuur enne selliste pakkumiste tagasilükkamist ainuüksi sel põhjusel kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta asjakohaseks peab, ning kontrollib neid pärast osapoolte nõuetekohast ärakuulamist, võttes arvesse esitatud selgitusi. Need üksikasjad võivad seonduda töö teostamise, teenuse pakkumise või tarnekohas kehtivate töökaitset ja töötingimusi käsitlevate sätete täitmisega.

Agentuur võib eelkõige arvesse võtta selgitusi, mis on seotud:

a)	tootmisprotsessi, teenuste osutamise või ehitusmeetodi majandusega;

b)	valitud tehniliste lahendustega või pakkujale erandlikult soodsate tingimustega;

c)	pakkumise originaalsusega.

2.   Kui agentuur teeb kindlaks, et pakkumishind on tavatult madal saadud riigiabi tõttu, võib ta ainuüksi sel põhjusel pakkumise tagasi lükata, kui pakkuja ei suuda agentuuri määratud mõistliku aja jooksul tõestada, et kõnealune abi on antud lõplikult ja kooskõlas riigiabi käsitlevates ühenduse eeskirjades ettenähtud menetluste ja otsustega.

Artikkel 48

Pakkumiste ja osalemistaotluste vastuvõtmise tähtajad

1.   Agentuur kehtestab pakkumiste ja osalemistaotluste vastuvõtmiseks piisavalt pikad kalendripäevades väljendatud tähtajad, mis võimaldavad huvitatud isikutel mõistliku ja asjakohase aja jooksul oma pakkumisi ette valmistada ja esitada, võttes eelkõige arvesse lepingu keerukust, vajadust teha kontrollkäik tegevuskohta või tehnilistele kirjeldustele lisatud dokumentidega tutvumist tegevuskohas.

2.   Avatud menetluses artiklis 36 sätestatud piirmääradega võrdse või neist kõrgema maksumusega lepingute sõlmimiseks on pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 52 päeva alates hanketeate saatmiskuupäevast.

3.   Kui rakendatakse piiratud menetlust, sealhulgas artiklis 30 osutatud konkurentidega peetava dialoogi kasutamist või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust, mis käsitleb artiklis 36 sätestatud piirmääradega võrdse või neist suurema maksumusega lepinguid, peab osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg olema vähemalt 37 päeva alates hanketeate saatmiskuupäevast.

Piiratud menetluses artiklis 36 sätestatud piirmääradega võrdse või neist kõrgema maksumusega lepingute sõlmimiseks on pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 40 päeva alates pakkumise kutse saatmiskuupäevast.

Piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse korral on pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg pärast artiklis 33 osutatud osalemiskutse esitamist vähemalt 21 päeva alates pakkumise kutse saatmiskuupäevast.

4.   Kui agentuur on vastavalt artikli 21 lõikele 2 saatnud avaldamise eelteate või on ise avaldanud eelteate oma ostja profiilis, võib pakkumiste vastuvõtmise tähtaega üldiselt vähendada 36 päevani, kuid see ei või ühelgi tingimusel olla vähem kui 22 päeva alates hanketeate või pakkumise kutse saatmiskuupäevast.

Lõikes 1 osutatud lühendatud tähtaegu lubatakse üksnes siis, kui eelteade vastab järgmistele tingimustele:

a)	see sisaldab kogu hanketeate suhtes nõutavat teavet, kuivõrd kõnealune teave on teate avaldamise ajal kättesaadav;

b)	see saadeti avaldamiseks ajavahemikus 52 päeva ja kuni 12 kuud enne hanketeate saatmiskuupäeva.

5.   Pakkumiste vastuvõtmise tähtaega võib lühendada viie päeva võrra, kui elektroonilisel teel on piiramatu ja otsene juurdepääs kõikidele pakkumise kutsega seotud dokumentidele alates hanketeate või osalemiskutse avaldamiskuupäevast.

Artikkel 49

Pakkumiskutse dokumentidega tutvumiseks lubatud aeg

1.   Kui taotlus on esitatud aegsasti enne pakkumiste esitamise tähtaega, edastatakse artiklis 30 nimetatud menetluse tehnilised kirjeldused või kirjeldavad dokumendid ja täiendavad dokumendid kuue kalendripäeva jooksul taotluse saamisest kõikidele ettevõtjatele, kes on tehnilisi kirjeldusi soovinud või avaldanud huvi dialoogis osalemiseks või pakkumise esitamiseks, järgides lõikes 4 sätestatut. Agentuuril ei ole kohustust vastata dokumenditaotlustele, mis on esitatud vähem kui viis tööpäeva enne pakkumiste esitamise tähtaega.

2.   Kui taotlus on esitatud aegsasti enne pakkumiste esitamise või osalemistaotluste tähtaega, antakse pakkumiskutsetega või osalemistaotlustega seotud lisateave üheaegselt kõikidele ettevõtjatele, kes on avaldanud huvi menetluses osalemiseks, hiljemalt kuue päeva jooksul enne asjaomast tähtaega või, kui teabetaotlus on saadud kuni kaheksa kalendripäeva jooksul tähtaega, nii kiiresti kui võimalik pärast taotluse saamist. Agentuuril ei ole kohustust vastata lisateabe taotlustele, mis on esitatud vähem kui viis tööpäeva enne asjaomast tähtaega.

3.   Kui ükskõik mis põhjusel ei ole võimalik tehnilisi kirjeldusi ja täiendavaid dokumente esitada lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegadeks või kui pakkumisi võib teha alles pärast kontrollkäiku tegevuskohta või pärast tehnilistele kirjeldustele lisatud dokumentidega tutvumist tegevuskohas, pikendatakse artiklis 48 nimetatud pakkumiste vastuvõtmise tähtaegu, et võimaldada kõikidel ettevõtjatel tutvuda pakkumiste ettevalmistamiseks nõutava teabega. Tähtaja pikendamine tehakse teatavaks asjakohasel viisil vastavalt artiklites 21–24 sätestatule.

4.   Lõiget 1 ei kohaldata avatud menetluse puhul, sealhulgas artiklis 29 nimetatud dünaamiliste ostusüsteemide puhul, kui kogu pakkumiskutsele ja mis tahes muudele täiendavatele dokumentidele saab piiramatult, täielikult ja otse ligi pääseda elektroonilisel teel. Artikli 21 lõikes 3 nimetatud hanketeates märgitakse Interneti-aadress, kus nende dokumentidega saab tutvuda.

Sel juhul tehakse kõik täiendavad dokumendid ja lisateave samuti vabalt, täielikult ja otse kättesaadavaks niipea, kui need on esitatud ettevõtjatele, kes on soovinud saada tehnilisi kirjeldusi või avaldanud huvi pakkumise esitamise vastu.

Artikkel 50

Tähtajad kiireloomulistel juhtudel

1.   Kui nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel ei ole võimalik järgida minimaalseid tähtaegu, mis on sätestatud artikli 48 lõikes 3 piiratud menetlustele ja läbirääkimistega hankemenetlustele, mille puhul avaldatakse hanketeade, ja ka läbirääkimistega hankemenetlustele, mille puhul kaitselepinguid ei avaldata, võib agentuur kehtestada järgmised tähtajad (väljendatud kalendripäevades):

a)	osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg, mis peab olema vähemalt 15 päeva pärast hanketeate saatmist või 10 päeva, kui teade saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele elektroonilisel teel;

b)	pakkumiste vastuvõtmise tähtaeg, mis peab olema vähemalt 10 päeva pärast pakkumiskutse esitamise päeva.

2.   Piiratud menetluste ja läbirääkimistega kiirmenetluste puhul edastatakse tehnilisi kirjeldusi käsitlev lisateave, kui seda on aegsasti taotletud, kõikidele taotlejatele või pakkujatele hiljemalt neli päeva enne vastuvõtmise tähtaja lõppu.

Artikkel 51

Saatmisviisid

1.   Pakkumiste esitamise ja osalemistaotluste esitamise korra määrab kindlaks agentuur, kes võib valida saatmise jaoks ainumeetodi. Pakkumised ja osalemistaotlused võib esitada kirja või elektroonilisel teel. Osalemistaotlused võib esitada ka faksi teel. Faksi või elektronposti teel esitatud osalemistaotlused kinnitatakse kirjaga enne artiklis 48 sätestatud tähtaegade lõppu.

Valitud sidevahendid ei tohi oma laadilt olla diskrimineerivad ega piirata ettevõtjate juurdepääsu hankemenetlusele.

Valitud sidevahenditega tuleb tagada järgmiste tingimuste täitmine:

a)	kõik esitatud pakkumised ja taotlused sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik nende hindamiseks;

b)	säilitatakse andmete terviklikkus;

c)	säilitatakse pakkumiste konfidentsiaalsus ning agentuur vaatab pakkumiste sisu läbi üksnes pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist.

Agentuur võib nõuda, et elektroonilistelt saadetud pakkumised kannaksid täiustatud elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (9) tähenduses.

2.   Kui agentuur lubab pakkumisi ja osalemistaotlusi esitada elektrooniliselt, ei tohi selleks kasutatavad vahendid ja nende tehnilised omadused olla oma laadilt diskrimineerivad, vaid need peavad olema üldkättesaadavad ja ühilduma üldkasutatavate side- ja infotehnoloogia toodetega. Pakkujatele ja taotlejatele tehakse kättesaadavaks teave pakkumiste ja osalemistaotluste esitamiseks vajalike tehniliste näitajate, sealhulgas krüpteerimise kohta.

Lisaks sellele peavad pakkumiste ja osalemistaotluste elektroonilised vastuvõtuseadmed vastama direktiivi 2004/18/EÜ X lisa nõuetele.

3.   Kui pakkumised ja osalemistaotlused esitatakse kirja teel, võivad taotlejad ja pakkujad esitada osalemistaotlused või pakkumised:

a)	kas tähitud kirjana, mille puhul loetakse kättesaamise kuupäevaks tööpäev, mille jooksul saab agentuur tähitud kirja kätte, või

b)

käsipostiga agentuuri tööruumidesse isiklikult taotleja või pakkuja või volitatud isiku, ka kullerteenuse abil, mille puhul määrab agentuuri kindlaks talituse, kuhu osalemistaotlused ja pakkumised tuleb allkirjastatud ja kuupäevastatud tõendi vastu esitada, kusjuures kättesaamise kuupäevaks loetakse tööpäev, mille jooksul saab agentuur tõendi kätte.

4.   Kui pakkumised saadetakse kirja teel, peab saladuse hoidmiseks ja raskuste vältimiseks sisaldama pakkumise kutse järgmist märget:

Artikkel 52

Pakkumiste ja osalemistaotluste avamine

1.   Kõik artikli 51 lõigete 1 ja 2 kohased osalemistaotlused ja pakkumised avatakse.

2.   Kui lepingu maksumus on suurem kui 60 000 eurot, määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja komisjoni, kes pakkumised avab.

Pakkumiste avamise komisjon moodustatakse vähemalt kolmest isikust, kes esindavad vähemalt kahte agentuuri organisatsiooniüksust, millest üks ei või olla teise alluvuses ja millest vähemalt üks ei allu vastutavale eelarvevahendite käsutajale. Nimetatud isikute puhul tuleb vältida igasugust huvide konflikti.

3.   Kui osalemistaotlused või pakkumised edastatakse posti teel või kiirkulleriga või käsipostiga, märgib üks või mitu avamiskomisjoni liiget oma nimetähed iga pakkumise saatmiskuupäeva ja -aega tõendavatele dokumentidele.

Nad märgivad oma nimetähed ka:

a)	iga pakkumise igale leheküljele või

b)	iga pakkumise esilehele ja pakkumise finantsandmeid sisaldavatele lehekülgedele, kusjuures algpakkumise terviklikkuse tagab asjakohaste meetodite abil talitus, kes ei allu eelarve kinnitamise talitusele.

Kui leping sõlmitakse enampakkumise teel artikli 45 lõike 1 punkti a kohaselt, avalikustatakse nõuetele vastavates pakkumistes esitatud hinnad.

Komisjoni liikmed kirjutavad alla vastuvõetud pakkumiste avamise protokollile, milles tehakse kindlaks pakkumised, mis vastavad nõuetele, ja pakkumised, mis ei ole nõuetekohased, ning põhjendatakse viimaste tagasilükkamist, viidates artiklis 51 nimetatud pakkumiste esitamise viisidele.

Artikkel 53

Pakkumiste ja osalemistaotluste hindamise komisjon

1.   Mõlema etapi jaoks loodud hindamiskomisjon hindab ja järjestab kõik nõuetele vastavateks kuulutatud osalemistaotlused ja pakkumised eelnevalt teatavaks tehtud välistamis- ja valikukriteeriumide alusel.

Hindamiskomisjon, mille määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja, peab esitama nõuandva arvamuse lepingute kohta, mille maksumus on artikli 34 lõikes 2 nimetatud piirmäärast kõrgem.

2.   Hindamiskomisjon moodustatakse vähemalt kolmest isikust, kes esindavad vähemalt kahte agentuuri organisatsiooniüksust, millest üks ei või olla teise alluvuses ja millest vähemalt üks ei allu vastutavale eelarvevahendite käsutajale. Nimetatud isikute puhul tuleb vältida igasugust huvide konflikti. Hindamiskomisjon võib koosneda samadest liikmetest kui avamiskomisjon.

Väliseksperdid võivad abistada komisjoni vastutava eelarvevahendite käsutaja otsuse alusel. Vastutav eelarvevahendite käsutaja tagab, et nende ekspertide puhul ei esineks mingisugust huvide konflikti.

3.   Kõrvaldatakse osalemistaotlused ja pakkumised, mis ei vasta pakkumiskutse täiendavates dokumentides sätestatud kõikidele põhinõuetele või erinõuetele.

Hindamiskomisjon või agentuur võib siiski paluda taotlejatel või pakkujatel esitada enda poolt ettenähtud tähtaja jooksul lisamaterjali või esitada selgitusi tõendavate dokumentide kohta, mis esitati seoses välistamis- ja valikukriteeriumidega.

4.   Artiklis 47 nimetatud põhjendamatult madalate hindadega pakkumiste puhul nõuab hindamiskomisjon kogu olulist teavet pakkumise sisu kohta.

Artikkel 54

EÜ asutamislepingu artikkel 296

Käesolevad finantssätted ei mõjuta liikmesriikide võetud kehtivaid meetmeid, mis on võetud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 296 või direktiivi 2004/18/EÜ artiklite 10 ja 14 kohaselt.

3. PEATÜKK

TEGEVUSEELARVEST RAHALISE TOETUSE ANDMISE EESKIRJAD

Artikkel 55

Kohaldamisala

1.   Agentuuril on õigus toetada oma tegevuseelarvest projekte, mille eesmärk on aidata saavutada agentuuri iga-aastase tööprogrammi osaks olevat eesmärki ning mis on välja töötatud ja mida kaasrahastatakse mis tahes osaleva liikmesriigi eraõiguslike või avalik-õiguslike isikute poolt või koostöös mis tahes teise Euroopa institutsiooni või rahvusvahelise organisatsiooniga.

2.   Juhtorgan otsustab, kui suur summa tegevuseelarvest kasutatakse rahalisteks toetusteks. Ühele projektile võib anda agentuuri rahalist toetust üksnes ühe korra.

3.   Agentuuri rahalise toetuse andmise kohta sõlmitakse makse saajaga kirjalik leping.

4.   Rahalist toetust antakse pakkumiskutsete alusel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon või muu Euroopa või rahvusvaheline organisatsioon või asutus on sõlminud lepingu julgeolekualaste uuringute või kaitse valdkonna konkreetse ettevõtjaga ning kui agentuuril on asjakohane anda rahalist toetust samale ettevõtjale.

5.   Rahalist toetust võib anda juba alanud projektile üksnes juhul, kui taotleja suudab tõendada vajadust alustada projekti enne lepingu allkirjastamist. Sellisel juhul ei tohi rahastamiskõlblikud kulutused olla tehtud enne rahalise toetuse saamise taotluse esitamise kuupäeva, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Ühtegi rahalist toetust ei või anda tagasiulatuvalt juba lõpule viidud projektidele.

6.   Rahaliste toetustega ei või rahastada projekti kulusid täies ulatuses. Projekt peab hõlmama kaasrahastamist. Makse saaja esitab tõendid kaasrahastamise kohta, mis saadakse kas omavahenditest või kolmandatelt isikutelt saadud ülekannete näol. Eelarvevahendite käsutaja võib nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel aktsepteerida mitterahalist kaasrahastamist. Sellisel juhul ei tohi selliste toetuste väärtus ületada tegelikult kantud kulusid, mis on nõuetekohaselt tõendatud raamatupidamisdokumentidega.

7.   Kui taotlus esitatakse projekti rahalise toetuse lõppmakse saamiseks, ei tohi rahalise toetuse eesmärgiks ega tagajärjeks olla olukord, kus laekunud maksete summa on suurem kõnealuse projekti kuludest.

8.   Rahalise toetuse andmise ja makse saajaga lepingu sõlmimise menetluse suhtes kohaldatakse järgmiseid sätteid mutatis mutandis: artikli 2 lõige 1, artiklid 7, 9, 10, 12, 15, 16, 17, 18, 19, 22, 40, 41, 42, 43, 44, 48, 50, 51, 52 ja 53, kui rahaliste toetuste suhtes kohaldatavaks korraks on vajaduse korral kaitselepingutega seotud kord.

Artikkel 56

Ettepanekute hindamine

1.   Ettepanekuid hindab eelnevalt teatavaks tehtud ja pakkumiskutses avaldatud valiku- ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal selleks loodud hindamiskomisjon, et teha kindlaks, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.

2.   Valikukriteeriumid avaldatakse pakkumiskutses ja need peavad olema sellised, mis võimaldavad hinnata taotleja finantssuutlikkust ja tegevusvõimet kavandatav projekt lõpule viia. Taotlejal peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad tal oma tegevust jätkata projekti läbiviimise ajal või aastal, milleks rahaline toetus anti, ning osaleda selle rahastamises. Taotlejal peavad olema kavandatava projekti läbiviimiseks nõutavad kutsealased pädevused ja kvalifikatsioonid.

3.   Toetuse andmise kriteeriumid peavad olema sellised, mis võimaldavad anda rahalist toetust projektidele, mis maksimeerivad projektide abil rakendatava agentuuri iga-aastase tööprogrammi üldist tõhusust. Nimetatud kriteeriumid määratletakse selliselt, et tagada samuti agentuuri rahaliste vahendite nõuetekohane haldamine ning et hiljem on võimalik läbi viia hindamine.

4.   Pärast hindamise lõpuleviimist valib eelarvevahendite käsutaja läbi viidud hindamise põhjal makse saaja ning määrab kindlaks rahalise toetuse summa.

Artikkel 57

Pakkumiskutsete sisu

1.   Pakkumiskutses märgitakse:

a)	taotletavad eesmärgid;

b)	abikõlblikkuse, valiku- ja toetuse andmise kriteeriumid ja asjakohased tõendavad dokumendid;

c)	agentuuripoolse rahastamise kord;

d)	ettepanekute esitamise kord ja tähtaeg, projekti alustamise võimalik kuupäev ja toetuste andmise menetluse kavandatav lõpptähtaeg.

2.   Pakkumiskutsed avaldatakse Euroopa Kaitseagentuuri veebisaidil ja muu asjakohase meedia kaudu, sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas, et tagada nende võimalikult laiaulatuslik levitamine võimalike makse saajate hulgas.

Artikkel 58

Rahalise toetuse taotlused

1.   Taotlused esitatakse pakkumiskutses kindlaks määratud vormis ja vastavalt selles ette nähtud kriteeriumitele.

2.   Taotlusel märgitakse, et taotleja on juriidiline isik ning omab kavandatava projekti lõpuleviimiseks vajalikku finantssuutlikust ja tegevusvõimet. Selleks nõuab eelarvevahendite käsutaja võimalikelt makse saajatelt vandega kinnitatud avaldust. Sõltuvalt vastutava eelarvevahendite käsutaja teostatud haldusriskide analüüsile lisatakse taotlusele samuti kasumiaruanne, viimase lõpetatud eelarveaasta bilansiaruanne ja kõik pakkumiskutses nõutud tõendavad dokumendid.

3.   Taotlusele lisatud projekti eelarves või tegevuseelarves näidatud tulud ja kulud on tasakaalus ning kulud, mis on kõlblikud rahastamiseks agentuuri eelarvest, esitatakse selgelt.

4.   Rahaliste toetuste puhul, mis on suuremad kui 25 000 eurot, lisatakse taotlusele tunnustatud audiitori koostatud välisauditi aruanne. Aruandes kinnitatakse raamatupidamisarvestused viimase kättesaadava eelarveaasta kohta ning antakse hinnang taotleja rahalise elujõulisuse kohta. Esimese lõigu sätteid kohaldatakse ainult esimese taotluse suhtes, mille makse saaja esitab eelarvevahendite käsutajale sama eelarveaasta jooksul. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib oma haldusriskide analüüsist sõltuvalt loobuda nimetatud nõudest avalik-õiguslike asutuste ja Euroopa institutsioonide või rahvusvaheliste organisatsioonide puhul.

5.   Taotleja esitab muud rahastamisallikad ja -summad, mis ta on saanud või mida ta on taotlenud samal eelarveaastal sama projekti või muu projekti jaoks või jooksvateks kuludeks.

Artikkel 59

Rahalise taotluse andmise lepingu sisu

Rahalise taotluse andmise lepingus sätestatakse eelkõige:

a)

objekt;

b)	makse saaja;

c)	kestus, täpsemalt: i) lepingu jõustumise ja lõppemise kuupäev; ii) projekti alguskuupäev ja kestus;

d)	rahalise toetuse maksimumsumma;

e)	projekti üksikasjalik kirjeldus;

f)

üldtingimused, mida kohaldatakse kõikide seda tüüpi lepingute suhtes, näiteks intellektuaalomandiõigused, kohaldatava õiguse kindlaksmääramine, vaidluste lahendamiseks pädev kohus ning Euroopa Kaitseagentuuri ja selle audiitorite teostatavate auditite aktsepteerimine makse saaja poolt ning artiklis 3 nimetatud järelteate avaldamise eeskirjad;

g)	rahalise toetuse hinnanguline suurus ning üksikasjad projekti abikõlblike kulude kohta;

h)	maksete graafik, milles võetakse arvesse kaasnevaid finantsriske, projekti kestust ja edenemist ning makse saaja kantud kulusid;

i)	makse saaja kohustused, eelkõige seoses usaldusväärse finantsjuhtimise ja finants- ja tegevusaruannete esitamisega;

j)	nende aruannete kinnitamise ja Euroopa Kaitseagentuuri poolt toetuste maksmise kord ja tähtajad;

k)	sätted, millega nähakse ette Euroopa Kaitseagentuuri ja selle audiitorite õigus kontrollida kõikide agentuuri rahalisi vahendeid saanud töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente ja ruume.

Artikkel 60

Maksetaotluse tõendavad dokumendid

1.   Iga rahalise toetuse puhul, mille makse on jagatud mitmeks osaks, tehakse iga uus makse pärast seda, kui vähemalt 70 % mis tahes varasema eelrahastamise kogusummast on kasutatud. Makse saaja esitab iga uue maksetaotluse toetuseks kulude aruande.

2.   Makse saaja kinnitab vandega, et maksetaotlusel esitatud teave on täielik, usaldusväärne ja õige. Samuti kinnitab ta, et kulud on abikõlblikud vastavalt rahalise toetuse lepingule ning et maksetaotlused tuginevad nõuetekohastele tõendavatele dokumentidele, mida on võimalik kontrollida.

3.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib oma riskianalüüsi alusel nõuda iga makse tõendamiseks välisauditi teostamist tunnustatud audiitori poolt raamatupidamisaruannete ja nende aluseks olevate raamatupidamisandmete osas. Projekti või tegevuse rahalise toetamise puhul lisatakse auditi aruanne maksetaotlusele. Selle eesmärk on kinnitada, et makse saaja poolt raamatupidamisaruandes deklareeritud kulud, millel maksetaotlus põhineb, on reaalsed, täpsed ja abikõlblikud vastavalt rahalise toetuse lepingule.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib oma riskianalüüsist sõltuvalt loobuda välisauditi nõudest avalik-õiguslike asutuste ja Euroopa institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide puhul.

4.   Rahalise toetuse summa loetakse lõplikuks alles siis, kui institutsioon on lõpliku tegevus- ja raamatupidamisaruande heaks kiitnud, ilma et see takistaks hilisemaid kontrollimisi.

---

(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/97/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 107).

(2)  EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

(3)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24).

(4)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

(5)  EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

(6)  EÜT L 351, 29.12.1998, lk 1.

(7)  EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76).

(8)  EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1.

(9)  EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.