29.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 384/8

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2012/2006,

19. detsember 2006,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 36 ja artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut, eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti (edaspidi “2005. aasta ühinemisakt”), eriti selle artiklit 56,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (1) kehtestati ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikega 8 ja artikli 71d lõikega 6 keelatakse riiklikku reservi kasutades saadud õiguste üleandmine muudel juhtudel kui pärandi üleandmise korral. Kuid põllumajandustootjal peaks ka ühinemiste ja jagunemiste korral olema õigus riiklikust reservist saadud toetusõigusi üle anda uuele põllumajandusettevõttele või põllumajandusettevõtetele.

(3)	Kogemused näitavad, et toodanguga sidumata sissetulekutoetuse puhul võivad põllumajandusmaa abikõlblikkuse eeskirjad olla suhteliselt lihtsad. Eelkõige tuleks lihtsustada ühtse otsemaksete kava suhtes kohaldatavaid eeskirju põllumajandusmaa puhul, kuhu on istutatud oliivipuud.

(4)

Maltal ei ole enamiku veise- ja vasikalihasektori põllumajandustootjate käsutuses mingit maad. Arvestades selliseid erilisi asjaolusid, tekitaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 71m sätestatud eritingimuste kohaldamine veise- ja vasikalihasektori säästvale arengule tõsiseid probleeme ja looks liigse halduskoormuse. Asjakohane oleks sätestada ühtse toetuskava maksete lihtsustatud tingimused asjaomaste Malta põllumajandustootjate jaoks.

(5)

Hetkel ei saa ühtset pindalatoetuste kava rakendavad liikmesriigid, sh Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi “uued liikmesriigid”) energiakultuuride kasvatamiseks ühenduse toetust. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 92 kohasel energiakultuuride toetuskava läbivaatamisel ilmnes, et energiakultuuride toetust tuleks alates 2007. aastast maksta kõikidele liikmesriikidele samadel tingimustel. Seepärast tuleks proportsionaalselt suurendada ka tagatud maksimumpindala. Uutes liikmesriikides ei tohiks toetuskavade rakendamiseks ette nähtud juurdekasvukava kohaldada energiakultuuride toetuskava suhtes ning ühtse pindalatoetuste kava suhtes kohaldatavaid eeskirju tuleks muuta.

(6)

Et tugevdada püsienergiakultuuride rolli ning soodustada nimetatud kultuuride kasvatamist, peaks liikmesriikidel olema õigus maksta riiklikku toetust kuni 50 % ulatuses kuludest, mis on seotud püsitaimede kasvatamisega maa-alal, mille kohta on esitatud taotlus energiakultuuride kasvatamise toetuse saamiseks.

(7)

Pärast ühinemist on uute liikmesriikide suhkrupeedi- ja suhkrurootootjad saanud hinnatoetust vastavalt nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta. (2) Seepärast ei peaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 peatükis 10f sätestatud suhkrupeedi- ja suhkrurootootjatele makstava ühenduse toetuse suhtes kohaldama nimetatud määruse artiklis 143a sätestatud juurdekasvukava alates sellest kuupäevast, mil hakati rakendama suhkrupeedi- ja suhkrurootootjate toetuskava. Samuti on asjakohane selgitada nimetatud toetuse taotlemise ja asjaomastele põllumajandustootjatele antava toetuse arvutamise tingimusi.

(8)

Kogemused näitavad, et ühtne pindalatoetuste kava on tõhus ja lihtne põllumajandustootjatele toodanguga sidumata sissetulekutoetuse maksmise süsteem. Lihtsuse mõttes tuleks uutel liikmesriikidel lubada seda kohaldada kuni 2010. aasta lõpuni. Sellest hoolimata ei peeta siiski õigeks pikendada pärast 2008. aastat selle erandi kehtivusaega, millega ühtset pindalatoetuste kava kohaldavad liikmesriigid vabastati kohustusest lisada kohustuslikud majandamisnõuded vastavusnõuetesse. Maaelu arengu teatud meetmete ja nimetatud erandi tühistamisest tuleneva olukorra vahelise kooskõla tagamiseks tuleb määruse (EÜ) nr 1698/2005 (3) artiklis 51 seda arvesse võtta.

(9)	Tavaolukorras võivad põllumajandustootjad omavahel kokku leppida selles, millistel tingimustel toimub suhkru eritoetust saanud põllumajandusettevõtte (või selle osa) üleandmine. Kuid pärimise puhul tuleks sätestada, et suhkru eritoetus antakse pärijale.

(10)	2005. aasta ühinemisakt ja käesolev määrus muudavad mõlemad määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning need muudatused peaksid jõustuma samal päeval. Õiguskindluse huvides tuleks määratleda nende muudatuste kohaldamise järjekord.

(11)	Määrusi (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 1698/2005 tuleks vastavalt muuta.

(12)

Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 247/2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, (4) muudeti määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisa. Kuid eksikombel ei võetud oliiviõli ja humalate puhul arvesse neid muudatusi, mida tehti nimetatud lisasse komisjoni 22. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2183/2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ning määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud ühtse toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisa vastavalt muuta ning muudatused jõustada alates määruse (EÜ) nr 2183/2005 kohaldamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 (nagu seda on muudetud, kaasa arvatud 2005. aasta ühinemisaktiga) muudetakse järgmiselt.

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. IV jaotise peatükis 10b sätestatud oliivisalude toetust kohaldavate liikmesriikide jaoks hõlmab identifitseerimissüsteem oliivide kasvatamise geograafilise teabe süsteemi, mis koosneb arvutipõhisest tähtnumbrilisest andmebaasist ning arvutipõhisest graafilisest võrdlusandmebaasist oliivipuude ja asjaomaste alade jaoks.”;

b)	lisatakse järgmine lõige: “3. Liikmesriigid, kes ei kohalda IV jaotise peatükis 10b ette nähtud oliivisalude toetust, võivad otsustada lülitada teises lõikes osutatud oliivide kasvatamise geograafilise teabe süsteemi põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteemi.”.

Artikli 22 lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

“—	IV jaotise peatükis 10b sätestatud oliivisalude toetuse taotlemise puhul või kui liikmesriik kohaldab artikli 20 lõikes 3 ette nähtud võimalust, oliivipuude arvu ja nende asukoha maatükil,”.

Artikli 42 lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi üleandmise korral ning ühinemiste ja jagunemiste korral ning erandina artiklist 46, ei ole riiklikku reservi kasutades saadud õigused üleantavad viie aasta jooksul alates nende saamisest. Ühinemiste ja jagunemiste korral säilitavad uut põllumajandusettevõtet/uusi põllumajandusettevõtteid majandavad põllumajandustootjad riiklikust reservist eraldatud algsed õigused viieaastase perioodi lõpuni jäänud aja jooksul.”

4.	Artikli 44 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: “Abikõlblik hektar – samuti maa-ala, kuhu on istutatud humalaid, või maa-ala, kus kehtib ajutise puhkuse kohustus, või maa-ala, kuhu on istutatud oliivipuud.”.

Artikli 51 punkt a asendatakse järgmisega:

“a)	püsikultuurid, välja arvatud oliivipuud või humalad;”.

6.	Artikli 56 lõige 4 asendatakse järgmisega: “4. Liikmesriikidel lubatakse maksta riiklikku toetust kuni 50 % ulatuses tootmisest kõrvaldatud maal biomassi tootmiseks mõeldud püsikultuuride kasvatamise alustamisega seotud kuludest.”

Artikli 60 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Kui liikmesriik kasutab artikliga 59 ette nähtud võimalust, võivad põllumajandustootjad erandina artikli 51 punktist b ja c ja vastavalt käesolevale artiklile kasutada artikli 44 lõike 3 kohaselt deklareeritud maatükke ka määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 või määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 nimetatud toodete tootmiseks ning muude kui selliste kartulite kasvatamiseks, mis on ette nähtud kartulitärklise valmistamiseks ja mille eest makstakse toetust käesoleva määruse artikli 93 alusel, välja arvatud artikli 51 punktis a nimetatud kultuurid.”

Artikli 71d lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“6. Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi üleandmise korral ning ühinemiste ja jagunemiste ning lõike 3 kohaldamise korral ja erandina artiklist 46, ei ole riiklikku reservi kasutades saadud õigused üleantavad viie aasta jooksul alates nende saamisest. Ühinemiste ja jagunemiste korral säilitavad uut põllumajandusettevõtet/uusi põllumajandusettevõtteid majandavad põllumajandustootjad riiklikust reservist eraldatud algsed õigused viieaastase perioodi lõpuni jäänud aja jooksul.”

Artikli 71g lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Põllumajandustootjad võivad erandina artikli 51 punktist b ja c ja vastavalt käesolevale artiklile kasutada artikli 44 lõike 3 kohaselt deklareeritud maatükke ka määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 või määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 nimetatud toodete tootmiseks ning selliste kartulite kasvatamiseks, mis ei ole mõeldud kartulitärklise valmistamiseks ja mille eest makstakse toetust käesoleva määruse artikli 93 alusel, välja arvatud artikli 51 punktis a nimetatud kultuurid.”

10.

Artiklile 71m lisatakse järgmine lõik:

“Malta puhul aga teist lõiku ei kohaldata ning esimeses lõigus sätestatud erandi puhul ei kehti tingimus, et põllumajandustootja säilitab vähemalt 50 % enne ühtsele otsemaksete kavale üleminekut teostatud põllumajanduslikust tegevusest väljendatuna loomühikutena.”

11.	Artiklile 88 lisatakse järgmine lõige: “Artikleid 143a ja 143c ei kohaldata energiakultuuride kasvatamise toetuste suhtes ühenduses, nagu see on 1. jaanuaril 2007.”

12.	Artikli 89 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Tagatud maksimumpindalaks, mille jaoks võib maksta toetust, kehtestatakse 2 000 000 hektarit.”

13.	Lisatakse järgmine artikkel: “Artikkel 90a Riiklik toetus Liikmesriikidel lubatakse maksta riiklikku toetust kuni 50 % ulatuses kuludest, mis on seotud püsitaimede kasvatamisega maa-alal, mille kohta on esitatud taotlus energiakultuuride kasvatamise toetuse saamiseks.”

14.

Artikli 110q lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Liikmesriikides, kus on antud määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklis 3 sätestatud ümberkorraldusabi vähemalt 50 % ulatuses 20. veebruaril 2006. aastal määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas kehtestatud kvoodist, antakse suhkrupeedi- ja suhkrurootootjatele ühenduse toetust.”

15.

Artikkel 110s asendatakse järgmisega:

“Artikkel 110s

Toetuse suurus

Toetust väljendatakse standardkvaliteediga valge suhkru tonni kohta. Toetussumma võrdub poolega summast, mis saadakse, kui jagatakse asjaomase riigi jaoks vastaval aastal VII lisa punkti K alapunktis 2 sätestatud ülemmäära summa määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas kehtestatud suhkru ja inuliinisiirupi üldkvoodiga.

Artikleid 143a ja 143c ei kohaldata suhkrupeedi- ja suhkrurootootjatele antava toetuse suhtes.”

16.

Artiklit 143b muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Uued liikmesriigid võivad hiljemalt ühinemiskuupäeval otsustada asendada otsetoetused, välja arvatud 5. peatüki IV jaotises kehtestatud energiakultuuride kasvatamise toetus, lõikes 9 nimetatud kohaldamisperioodil ühtse pindalatoetusega, mis arvutatakse vastavalt lõikele 2.”;

lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Ühtse pindalatoetuse kava alusel võib anda toetust kõigile põllumajanduslikele maatükkidele, mis vastavad lõikes 4 ette nähtud kriteeriumidele, ning sealhulgas lühikese raieringiga madalmetsaga põllumajanduslikele maalappidele (CN-kood ex 0602 90 41), mis olid 30. juunil 2003. aastal heas põllumajandlikus seisukorras ning mille puhul saab taotleda artiklis 88 sätestatud energiakultuuride toetust. Bulgaaria ja Rumeenia puhul võib aga anda toetust kõigile põllumajanduslikele maatükkidele, mis vastavad lõikes 4 ette nähtud kriteeriumidele, ning sealhulgas lühikese raieringiga madalmetsaga põllumajanduslikele maalappidele (CN-kood ex 0602 90 41), mille puhul saab taotleda artiklis 88 sätestatud energiakultuuride toetust.”;

lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Alates 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008 võivad uued liikmesriigid valikuliselt kohaldada artikleid 3, 4, 6, 7 ja 9 kohustuslikke majandamisnõudeid käsitlevate sätete osas. Bulgaaria ja Rumeenia puhul on artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine valikuline aga kuni 31. detsembrini 2011.”;

lõige 9 asendatakse järgmisega:

“9. Vastavalt lõike 11 sätetele võib iga uus liikmesriik kohaldada ühtset pindalatoetuste kava kuni 2010. aasta lõpuni. Bulgaaria ja Rumeenia puhul võib kohaldada ühtset pindalatoetuste kava aga kuni 2011. aasta lõpuni. Uued liikmesriigid teavitavad komisjoni kava rakendamise lõpetamise kavatsusest viimase kohaldamisaasta 1. augustiks.”;

lõike 11 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Lõikes 9 nimetatud ühtse pindalatoetuste kava kohaldamise perioodi lõpuni kohaldatakse artiklis 143a sätestatud protsendimäära. Juhul kui ühtset pindalatoetuste kava rakendamisaega pikendatakse vastavalt käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt tehtud otsusele hilisema tähtajani kui 2010. aasta lõpp, kohaldatakse artiklis 143a sätestatud ja 2010. aastaks määratud protsendimäära kuni ühtse pindalatoetuste kava viimase kohaldamisaasta lõpuni.”.

17.

Artiklit 143ba muudetakse järgmiselt:

lõike 1 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

“Erandina artiklist 143b võivad uued liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset pindalatoetuste kava, otsustada 30. aprilliks 2006 anda ühtse pindalatoetuste kava kohaselt abikõlblikele põllumajandustootjatele 2006.–2010. aastal suhkru eritoetust.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3. Erandina lõikest 2 võib iga uus liikmesriik aasta 31. märtsiks otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel kohaldada suhkru eritoetuse suhtes ülemmäära, mis on madalam kui VII lisa punktis K nimetatud ülemmäär. Kui lõike 1 kohaselt kindlaks määratud summa ületab uues liikmesriigis kehtestatud ülemmäära, vähendatakse proportsionaalselt põllumajandustootjatele ette nähtud summat.”;

c)	lisatakse järgmine lõige: “6. Tegeliku või eeldatava pärandi üleandmise korral antakse suhkru eritoetus põllumajandusettevõtte pärinud põllumajandustootjale tingimusel, et põllumajandustootja on ühtse pindalatoetuste kava kohaselt abikõlblik.”

18.

I lisa muudetakse järgmiselt:

kanne “oliiviõli” asendatakse järgmisega:

“Oliiviõli	Käesoleva määruse IV jaotise peatükk 10b	Pindalatoetus
“Oliiviõli	Komisjoni määruse (EÜ) nr 795/2004 (1) artikli 48a lõige 11 (ELT L 141, 30.4.2004, lk 1)	Maltale ja Sloveeniale 2006. aastal”;

kanne “humal” asendatakse järgmisega:

“Humal	Käesoleva määruse IV jaotise peatükk 10d (*), (***)	Pindalatoetus
“Humal	Määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 48a lõige 12	Sloveeniale 2006. aastal”.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

“Esimeses lõigus sätestatud erand kehtib 31. detsembrini 2008. Bulgaaria ja Rumeenia puhul kehtib see aga kuni 31. detsembrini 2011.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2007, eeldusel et jõustub 2005. aasta Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisleping, niivõrd kuivõrd käesoleva määruse sätted põhinevad kõnealusel ühinemislepingul.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2007. Artikli 1 lõiget 6 kohaldatakse 1. jaanuarist 2005, artikli 1 lõikeid 14, 15, 17 ja 18 kohaldatakse 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

(2) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1).

(3) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1463/2006 (ELT L 277, 9.10.2006, lk 1).

(4) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.