2.9.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 241/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1287/2006,

10. august 2006,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ), (1) eriti selle artikli 4 lõike 1punkte 2 ja 7 ning lõiget 2, artikli 13 lõiget 10, artikli 25 lõiget 7, artikli 27 lõiget 7, artikli 28 lõiget 3, artikli 29 lõiget 3, artikli 30 lõiget 3, artikli 40 lõiget 6, artikli 44 lõiget 3, artikli 45 lõiget 3, artikli 56 lõiget 5 ja artikli 58 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2004/39/EÜ on kehtestatud ühenduse finantsturgude regulatiivse korra üldine raamistik, milles on sätestatud muu hulgas tegutsemistingimused, mida investeerimisühingud peavad järgima investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisel ning investeerimistegevuse läbiviimisel, investeerimisühingutele, kes osutavad selliseid teenuseid ja viivad sellist tegevust läbi professionaalsel tasemel, ning reguleeritud turgudele esitatavad organisatsioonilised nõuded (sealhulgas registripidamise kohustus), finantsinstrumentidega tehtavatele tehingutele esitatavad tehinguaruandluse nõuded ja aktsiatehingutele esitatavad läbipaistvuse nõuded.

(2)

On asjakohane, et käesolev õigusakt on määruse vormis, et tagada kõigis liikmesriikides ühtne kord, toetada turu terviklikkust ning investeerimis- ja kõrvalteenuste piiriülest osutamist ning võimaldada ühtse turu edasist konsolideerumist. Sätetel, mis seonduvad registripidamise teatavate aspektide, tehinguaruandluse, läbipaistvuse ja kaubatuletisinstrumentidega, on riigi õigusaktide ja klientidega suhteid reguleerivate üksikasjalike õigusaktidega väike ühisosa.

(3)

Üksikasjalikud ja täielikult ühtlustatud läbipaistvuse nõuded ja tehinguaruandlust reguleerivad eeskirjad on asjakohased, et tagada väärtpaberiturgude võrdsed turutingimused ja ladus toimimine kõikjal ühenduses ning võimaldada kõnealuste turgude tegelikku integreerumist. Registripidamise teatavad aspektid on tihedalt seotud, sest neis kasutatakse tehinguaruandluse ja läbipaistvuse jaoks määratletutega samu mõisteid.

(4)

Direktiiviga 2004/39/EÜ finantsinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes kehtestatud tehinguaruandluse nõudeid reguleeriva korra eesmärgiks on tagada, et asjaomased pädevad asutused oleksid nõuetekohaselt teavitatud tehingutest, mille suhtes nad peavad järelevalvet tegema. Sel eesmärgil on vaja tagada, et kõigilt investeerimisühingutelt kogutaks ühesugune andmekogum, mis varieerub liikmesriikide vahel minimaalselt, et piiriüleselt tegutsevate ettevõtete suhtes kohaldatavad aruandekohustused erineksid võimalikult väikses ulatuses ja et pädevad asutused saaksid võimalikult suurt osa enda hoitavast teabest jagada teiste pädevate asutustega. Meetmete eesmärgiks on ka tagada, et pädevad asutused oleksid sellises positsioonis, et nad saaksid käesoleva direktiivi kohaseid kohustusi täita võimalikult kiiresti ja tõhusalt.

(5)

Reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiatega tehtavate tehingute läbipaistvuse nõudeid reguleeriva, direktiiviga 2004/39/EÜ kehtestatud korra eesmärgiks on tagada investorite piisav informeeritus kõnealuste aktsiatega tehtavate tegelike ja võimalike tehingute tegelikust tasemest, sõltumata sellest, kas kõnealuseid tehinguid tehakse reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, kliendi korralduste ühendusesisestes täitjates või väljaspool neid kauplemiskohti. Kõnealused nõuded on osa laiemast eeskirjade raamistikust, mille eesmärgiks on soodustada kauplemiskohtade vahelist täitmisteenuste konkurentsi, et suurendada investori valikuvõimalusi, soodustada innovatsiooni, vähendada tehingukulusid ja suurendada hinnakujunemise protsessi tõhusust kõikjal ühenduses. Kõrge läbipaistvuse tase on kõnealuse raamistiku oluline osa, mille abil tagada võrdsel tasemel mänguruum kauplemiskohtade vahel, et konkreetsete aktsiatega seonduvat hinnamääramise mehhanismi ei kahjustaks likviidsuse fragmenteerumine ja et investorid selle tulemusel kahju ei kannaks. Teiselt poolt tunnistatakse kõnealuses direktiivis, et võivad esineda asjaolud, mille puhul võib olla vajalik teha erandeid kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest või lükata kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuste täitmine edasi. Käesolevas määruses on sätestatud üksikasjad kõnealuste olukordade kohta, pidades silmas nii vajadust tagada kõrge läbipaistvuse tase kui ka tagada, et likviidsus kauplemiskohtades ja mujal ei saaks tehingute avalikustamise kohustuse ja sellest tuleneva riskipositsioonide avalikustamise soovimatu tagajärjena kahjustada.

(6)

Registripidamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse liigile mõistma viitena sellele, kas tegemist on piirangukäsu, turustuskorralduse või muud konkreetset liiki korraldusega. Registripidamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse või tehingu iseloomule mõistma viitena väärtpaberite märkimise korraldusele või väärtpaberite märkimisele, optsiooni kasutamise korraldusele või optsiooni kasutamisele või muudele samalaadsetele kliendi korraldustele või tehingutele.

(7)	Selles etapis ei ole vajalik pädevate asutuste vahelise teabevahetuse korra liiki, iseloomu ega keerukust täpsustada ega üksikasjalikult ette näha.

(8)

Kui pädeva asutuse teatisele, mis seondub likviidsuse alusel kõige kohasema turu alternatiivse määramisega, mõistliku aja jooksul ei reageerita või kui pädev asutus ei nõustu teise asutuse tehtud arvutusega, peaksid asjaomased pädevad asutused püüdma ühiselt lahenduse leida. Pädevatel asutustel on võimalik arutada küsimust vajadusel Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitees.

(9)

Pädevad asutused peaksid tehingute kohta teabe vahetamise korra väljatöötamist ja rakendamist omavahel koordineerima. Ka sealjuures on pädevatel asutustel võimalik arutada kõnealuseid küsimusi Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitees. Pädevad asutused peaksid kõnealusest korrast aru andma komisjonile, kes omakorda teavitab sellest Euroopa väärtpaberikomiteed. Koordineerimise juures peaksid pädevad asutused arvesse võtma vajadust teha investeerimisühingute tegevuse üle tõhusat järelevalvet, eesmärgiga tagada, et nad tegutsevad ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning viisil, mis soodustab turu terviklikkust ühenduses, vajadust selle järele, et otsused tugineksid põhjalikule tasuvusanalüüsile, vajadust tagada, et tehingu teavet kasutatakse üksnes pädevate asutuste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, ning vajadust tõhusa ja aruandekohustust sisaldava halduskorra järele, mida rakendataks mis tahes vajalikuks peetava ühise süsteemi suhtes.

(10)

Asjakohane on sätestada kriteeriumid selle määramiseks, millal reguleeritud turu toimingud on vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsusega ja millised on kõnealuse staatuse tagajärjed, sellisel viisil, millega välditaks olukorda, kus reguleeritud turule pannakse kohustus suhelda rohkem kui ühe pädeva asutusega või nendele asutustele alluda, kui vastasel juhul sellist kohustust ei oleks.

(11)	ISO 10962 (Finantsinstrumentide liigitamise juhend) on näide ühtsest finantsinstrumentide liigitamise rahvusvaheliselt tunnustatud standardist.

(12)

Kauplemiseelse läbipaistvuse nõuete suhtes loobumise kohaldamisel või kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuste täitmise edasilükkamise lubamisel peaksid pädevad asutused kohtlema kõiki reguleeritud turge ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme võrdselt ja mittediskrimineerival viisil, nii et loobumist või edasilükkamist kohaldataks võrdselt kas kõigi reguleeritud turgude või mitmepoolsete kauplemissüsteemide suhtes, kellele nad direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt tegevusloa on andnud, või neist mitte ühegi suhtes. Loobumist või edasilükkamist võimaldavad pädevad asutused ei tohiks kehtestada täiendavaid nõudeid.

(13)	Asjakohane on eeldada, et reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi hallatav kauplemisalgoritm peaks tavaliselt püüdma kaubeldavat kogust maksimeerida, kuid võimalikud peaksid olema ka muud kauplemisalgoritmid.

(14)

Pädeva asutuse võimaldatud loobumine direktiivi 2004/39/EÜ artiklist 29 või 44 tulenevatest kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest ei tohiks võimaldada investeerimisühingutel vältida kõnealuste kohustuste täitmist seoses likviidsete aktsiatega tehtavate selliste tehingutega, mille nad sõlmivad kahepoolsetel alustel reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjade kohaselt ja mille suhtes nende tegemise korral reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjade väliselt kohaldataks nõuet avaldada kõnealuse direktiivi artiklis 27 sätestatud noteeringud.

(15)

Tegevust tuleks lugeda investeerimisühingu jaoks olulise ärilise tähtsusega olevaks, kui see tegevus on oluline tulu- või kuluallikas. Sel eesmärgil peaks olulisuse hindamisel iga juhtumi puhul arvesse võtma seda, millises ulatuses tegevust eraldi läbi viiakse või korraldatakse, aga ka tegevuse rahalist väärtust ning tegevuse suhtelist tähtsust võrreldes ühingu kogu äritegevusega ja kogu tegevusega asjaomase aktsia turul, kus ühing tegutseb. Tegevust peaks olema võimalik lugeda ühingu jaoks oluliseks tuluallikaks ka juhul, kui kõnealuse juhtumi puhul on asjakohased vaid üks või kaks nimetatud tegurit.

(16)

Aktsiaid, millega ei kaubelda igapäevaselt, ei tohiks direktiivi 2004/39/EÜ kohaldamisel käsitleda likviidset turgu omavana. Kui aga erakorraliste asjaolude tõttu on aktsiaga kauplemine peatatud põhjustel, mis seonduvad korrapärase turu säilitamise või vääramatu jõuga, ja seetõttu aktsiaga mõne kauplemispäeva jooksul ei kaubelda, ei tohiks see tähendada, et aktsiat ei saa käsitleda likviidset turgu omavana.

(17)	Direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 27–30, 44 ja 45 ning käesoleva määruse kohane teatavate noteeringute, korralduste ja tehingute avalikustamise nõue ei tohiks piirata reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide õigust nõuda oma liikmetelt või osalistelt muu sellise teabe avalikustamist.

(18)

Teabe, mille avalikustamist nõutakse ajal, mis on võimalikult lähedane reaalajale, peaks avalikustama nii kiiresti, kui see on tehniliselt võimalik, eeldades tegevisikult mõistlikku tõhususe taset ja mõistlikul tasemel kulutusi süsteemidele. Teabe peaks avaldama kolmeminutilise maksimaalse tähtaja lõpu lähedasel ajal üksnes erandlikel juhtudel, mil olemasolevad süsteemid ei võimalda avaldamist lühema tähtaja jooksul.

(19)

Käesoleva määruse sätete kohaldamisel direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunkti c määratlusele vastava siirdväärtpaberi reguleeritud turul kauplemisele lubamise suhtes peaks väärtpaberi puhul, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta) (2) määratlusele, kõnealuse finantsinstrumendi hindamiseks vajaliku avalikkusele kättesaadava teabe lugema piisavaks.

(20)

Avatud investeerimisfondide (UCITS) emiteeritud aktsiate või osakute reguleeritud turul kauplemisele lubamine ei tohiks võimaldada nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (3) asjaomaste sätete ja eelkõige kõnealuse direktiivi artiklite 44–48 täitmist vältida.

(21)

Tuletislepingut peaks lugema direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 7 kohaseks finantsinstrumendiks vaid juhul, kui see on seotud kaubaga ja vastab käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, mille alusel määratakse, kas lepingut peaks lugema muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks ja kommertseesmärgil mitte ettenähtuks. Tuletislepingut peaks lugema kõnealuse lisa C jao punktis 10 vastavaks vaid juhul, kui see on seotud C jao punktis 10 või käesolevas määruses täpsustatud alusvaraga ja vastab käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, mille alusel määratakse, kas seda peaks lugema muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks.

(22)

Võib eeldada, et direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud erandid, mis on seotud kauplemisega oma arvel või kauplemisega kõnealuse direktiivi I lisa C jao punktide 5–7 kohaste kaubatuletisinstrumentide või kõnealuse I lisa C jao punkti 10 kohaste tuletisinstrumentidega või nendega seonduvate muude investeerimisteenuste osutamisega, jätavad kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja märkimisväärse arvu energia ja muude kaupade tööstuslikke tootjaid ja tarbijaid, sealhulgas energia tarnijad, kaubandusettevõtted ja nende tütarettevõtted, ja seepärast ei nõuta sellistelt osalistelt käesolevas määruses sätestatud kontrollide kohaldamist, et määrata, kas lepingud, millega nad kauplevad, on finantsinstrumendid.

(23)

Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jao punkti 7 kohaselt võivad investeerimisühingud kasutada vabadust osutada kõrvalteenuseid muus liikmesriigis kui nende päritoluliikmesriik, osutades kõnealuse lisa A ja B jaos nimetatud liiki investeerimisteenuseid ja -tegevust ja kõrvalteenuseid, mis seonduvad kõnealuse lisa C jao punktides 5–7 ja 10 nimetatud tuletisinstrumentide alusvaraga, kui need tuletisinstrumendid on seotud investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisega. Sellele tuginedes peaks ühing, kes osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega ja seonduva hetkelepingutega kauplemisega, saama ära kasutada vabadust osutada kõnealuse kauplemisega seonduvaid kõrvalteenuseid.

(24)

Kauba määratlus ei tohiks mõjutada selle termini mis tahes teistsugust määratlust riigi õigusaktides või muudes ühenduse õigusaktides. Kontrollid, mille abil tehakse kindlaks, kas lepingut tuleks käsitleda muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks ja kommertseesmärgil mitte ettenähtuks, on mõeldud kasutamiseks üksnes sel eesmärgil, et teha kindlaks, kas lepingute suhtes saab kohaldada direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 7 või 10.

(25)

Tuletislepingut peaks lugema kauba või muu teguriga seotuks, kui kõnealuse lepingu ja asjaomase aluseks oleva kauba või teguri vahel on otsene seos. Tuletislepingut, mille aluseks on kauba hind, peaks seega lugema kaubaga seotud tuletislepinguks; tuletislepingut, mille aluseks on kauba transpordikulud, ei tohiks aga kaubaga seotud tuletislepinguks lugeda. Tuletisinstrument, mille alusinstrumendiks on kaubatuletisinstrument, kaasa arvatud kaubafutuuri optsioon (tuletisinstrument, mille alusinstrumendiks on tuletisinstrument), kujutaks endast kaudset investeeringut kaupadesse ja seega peaks seda direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses ikkagi käsitlema kaubatuletisinstrumendina.

(26)	Kauba mõiste ei tohiks hõlmata teenuseid ja muid tegureid, mis ei ole kaubad, näiteks valuuta ja kinnisvaraga seotud õigused, või mis on täiesti immateriaalsed.

(27)	Tehniliste nõuannete saamiseks on konsulteeritud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega, mis on asutatud komisjoni otsusega nr 2001/527/EÜ (4).

(28)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDOSA

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega on sätestatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktide 2 ja 7, artikli 13 lõike 6 ning artiklite 25, 27–30, 40, 44, 45, 56 ja 58 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

2. Artikleid 7 ja 8 kohaldatakse fondivalitsejate suhtes vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ artikli 5 lõikele 4.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)	kaup – mis tahes vahetatavad hüvised, mida on võimalik tarnida, sealhulgas metallid ja metallimaagid ning sulamid, põllumajandustooted ja energia (näiteks elektrienergia);

(2)	emitent – üksus, kes emiteerib siirdväärtpabereid ja, kui see on asjakohane, siis muid finantsinstrumente;

(3)	ühenduse emitent – emitent, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriik;

(4)	kolmanda riigi emitent – emitent, kes ei ole ühenduse emitent;

(5)	tavapärane kauplemisaeg – kauplemiskoha või investeerimisühingu puhul ajavahemik, mille kauplemiskoht või investeerimisühing eelnevalt määrab ja avalikustab kui oma kauplemisaja;

(6)	väärtpaberiportfelliga tehtav tehing – tehing mitme väärtpaberiga, mis on grupeeritud ja mille puhul kaubeldakse nende pakiga kindla võrdlushinnaga;

(7)	asjaomane pädev asutus – finantsinstrumendi puhul kõnealuse finantsinstrumendi jaoks likviidsuse alusel kõige kohasema turu pädev asutus;

(8)	kauplemiskoht – reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või oma ülesannetes tegutsev kliendi korralduste ühingusisene täitja ja, kui see on asjakohane, siis reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemiga samalaadsete ülesannetega süsteem väljaspool ühendust;

(9)	käive – finantsinstrumendi puhul summa, mis saadakse kindla ajavahemiku jooksul ostjate ja müüjate vahel vahetatud kõnealuse instrumendi ühikute arvu, mis on saadud kauplemiskohas toimunud tehingute alusel või muul viisil, korrutamisel iga kõnealuse tehingu suhtes kohaldatava ühikuhinnaga;

(10)	väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing – aktsiate või muude finantsinstrumentide laenuks võtmine või laenuks andmine, repotehing, pöördrepotehing, ostu- ja tagasimüügi tehing või müügi- ja tagasiostu tehing.

Artikkel 3

Väärtpaberiportfelliga tehtavasse tehingusse kuuluva üksiku aktsiaga seonduvad tehingud ja kogusega kaalutud keskmise hinnaga tehingud

1. Väärtpaberiportfelliga tehtavasse tehingusse kuuluva üksiku aktsiaga seonduvat tehingut käsitletakse artikli 18 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel tehinguna, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda.

Lisaks sellele käsitletakse seda artikli 27 lõike 1 punkti b kohaldamisel tehinguna, mille puhul aktsiate vahetamist määratlevad muud tegurid kui aktsia jooksev turuväärtus.

2. Kogusega kaalutud keskmise hinnaga tehingut käsitletakse artikli 18 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel tehinguna, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda, ja artikli 25 kohaldamisel korraldusena, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda.

Lisaks sellele käsitletakse seda artikli 27 lõike 1 punkti b kohaldamisel tehinguna, mille puhul aktsiate vahetamist määratlevad muud tegurid kui aktsia jooksev turuväärtus.

Artikkel 4

Viited kauplemispäevale

1. Viidet kauplemispäevale seoses kauplemiskohaga või seoses aktsiaga seonduva kauplemisjärgse teabega, mis kuulub direktiivi 2004/39/EÜ artikli 30 või 45 kohaselt avalikustamisele, käsitletakse viitena mis tahes päevale, millel asjaomane kauplemiskoht on kauplemiseks avatud.

Viidet kauplemispäeva algusele käsitletakse viitena kauplemiskoha tavapärase kauplemisaja algusele.

Viidet kauplemispäeva keskpäevale käsitletakse viitena keskpäevale kauplemiskoha asukohariigi ajavööndis.

Viidet kauplemispäeva lõpule käsitletakse viitena kauplemiskoha tavapärase kauplemisaja lõpule.

2. Viidet kauplemispäevale seoses aktsia jaoks likviidsuse alusel kõige kohasema turuga või seoses aktsiaga seonduva kauplemisjärgse teabega, mis kuulub direktiivi 2004/39/EÜ artikli 28 kohaselt avalikustamisele, käsitletakse viitena mis tahes tavapärasele kauplemispäevale, millel asjaomase turu kauplemiskohad on avatud.

Viidet kauplemispäeva algusele käsitletakse viitena ajale, mil tavapärane kauplemine asjaomase aktsiaga asjaomase turu kauplemiskohtades kõige varem algab.

Viidet kauplemispäeva keskpäevale käsitletakse viitena keskpäevale asjaomase turu ajavööndis.

Viidet kauplemispäeva lõpule käsitletakse viitena ajale, mil tavapärane kauplemine asjaomase aktsiaga asjaomase turu kauplemiskohtades kõige hiljem lõpeb.

3. Viidet kauplemispäevale seoses hetkelepinguga artikli 38 artikli 2 tähenduses käsitletakse viitena mis tahes tavapärasele kauplemispäevale, millel kõnealuse lepinguga kauplemiskohtades kaubeldakse.

Artikkel 5

Viited tehingule

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitletakse viidet tehingule üksnes viitena finantsinstrumendi ostule ja müügile. Käesoleva määruse, välja arvatud II peatüki kohaldamisel ei hõlma finantsinstrumendi ost ja müük järgnevat:

a)	väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud;

b)	optsioonide või kattega varrantide kasutamine;

c)	esmasturu tehingud (nagu emiteerimine, üleandmine ja märkimine) finantsinstrumentidega, mida on käsitletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktides a ja b.

Artikkel 6

Aktsia esmakordne reguleeritud turul kauplemisele lubamine

Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 40 osutatud aktsia esmakordne reguleeritud turul kauplemisele lubamine toimuvaks ajal, mil on kohaldatav üks järgmistest tingimustest:

a)	aktsiat ei ole varem reguleeritud turul kauplemisele lubatud;

b)	aktsia on varem reguleeritud turul kauplemisele lubatud, kuid on kõrvaldatud kauplemiselt kõigilt reguleeritud turgudelt, kus see kauplemisele oli lubatud.

II PEATÜKK

REGISTRIPIDAMINE: KLIENDI KORRALDUSED JA TEHINGUD

Artikkel 7

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 6)

Registri pidamine kliendi korralduste ja tehinguotsuste kohta

Investeerimisühing registreerib seoses kliendilt saadud iga korraldusega ja seoses iga tehinguotsusega, mis on tehtud portfellivalitsemise teenuse osutamise käigus, viivitamatult järgmised andmed sellises ulatuses, mil need on kõnealuse korralduse või tehinguotsuse puhul kohaldatavad:

a)	kliendi nimi või muu tähis;

b)	kliendi nimel tegutseva mis tahes tegevisiku nimi või muu tähis;

c)	I lisa tabeli 1 punktides 4, 6 ja 16–19 täpsustatud andmed;

d)	korralduse iseloom, kui tegemist pole ostu ega müügiga;

e)	korralduse liik;

f)	mis tahes muud andmed, tingimused ja kliendilt saadud konkreetsed juhised, millega täpsustatakse, kuidas korraldust peab täitma;

g)	kuupäev ja täpne kellaaeg, millal investeerimisühing sai korralduse või tegi tehinguotsuse.

Artikkel 8

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõige 6)

Registri pidamine tehingute kohta

1. Investeerimisühingud registreerivad viivitamatult pärast kliendi korralduse täitmist või kui tegemist on investeerimisühingutega, kes saadavad korraldusi täitmiseks teistele isikutele, siis viivitamatult pärast kinnituse saamist selle kohta, et korraldus on täidetud, asjaomase tehingu kohta järgmised andmed:

a)	kliendi nimi või muu tähis;

b)	I lisa tabeli 1 punktides 2–4, 6, ja 16–21 täpsustatud andmed;

c)	koguhind, mis saadakse ühikuhinna ja koguse alusel;

d)	tehingu iseloom, kui tegemist pole ostu ega müügiga;

e)	tehingu teinud või tegemise eest vastutav füüsiline isik.

2. Kui investeerimisühing edastab korralduse täitmiseks teisele isikule, peab investeerimisühing viivitamatult pärast edastamist registreerima järgmised andmed:

a)	selle kliendi nimi või muu tähis, kelle korraldus edastati;

b)	selle isiku nimi või muu tähis, kellele korraldus edastati;

c)	edastatud korralduse tingimused;

d)	edastamise kuupäev ja täpne kellaaeg.

III PEATÜKK

TEHINGUARUANDLUS

Artikkel 9

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõike 3 teine lõik)

Likviidsuse alusel kõige kohasema turu määramine

1. Reguleeritud turul kauplemisele lubatud finantsinstrumendi jaoks likviidsuse alusel kõige kohasem turg (edaspidi “kõige kohasem turg”) määratletakse vastavalt lõigetele 2–8.

2. Aktsia, direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis a nimetatud muu siirdväärtpaberi või investeerimisfondi aktsia või osaku korral on kõige kohasem turg liikmesriik, kus aktsia või osak esmakordselt reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele lubati.

3. Võlakirja, direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis b nimetatud muu siirdväärtpaberi või rahaturuinstrumendi korral, mille kõigil juhtudel on emiteerinud konsolideeritud aastaaruandeid käsitlevas 13. juuni 1983. aasta seitsmendas nõukogu direktiivis 83/349/EMÜ (5) nimetatud tütarettevõtja, mille emaettevõtja registrijärgne asukoht on liikmesriik, on kõige kohasem turg liikmesriik, mis on emaettevõtja registrijärgne asukoht.

4. Võlakirja, direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis b nimetatud muu siirdväärtpaberi või rahaturuinstrumendi korral, mille kõigil juhtudel on emiteerinud ühenduse emitent ja mille suhtes käesoleva artikli lõiget 3 ei kohaldata, on kõige kohasem turg liikmesriik, mis on emitendi registrijärgne asukoht.

5. Võlakirja, direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis b nimetatud muu siirdväärtpaberi või rahaturuinstrumendi korral, mille kõigil juhtudel on emiteerinud kolmanda riigi emitent ja mille suhtes käesoleva artikli lõiget 3 ei kohaldata, on kõige kohasem turg liikmesriik, kus kõnealune väärtpaber esmakordselt reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele lubati.

6. Tuletis- või hinnavahelepingu või siirdväärtpaberi korral, millele on osutatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis c, määratakse kõige kohasem turg järgmiselt:

kui aluseks olev väärtpaber on aktsia või direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis a nimetatud muu siirdväärtpaber, mis on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele lubatud, loetakse aluseks oleva väärtpaberi jaoks likviidsuse alusel kõige kohasemaks turuks liikmesriiki, mis vastab lõikele 2;

kui aluseks olev väärtpaber on võlakiri, direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis b nimetatud muu siirdväärtpaber või rahaturuinstrument, mis on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele lubatud, loetakse aluseks oleva väärtpaberi jaoks likviidsuse alusel kõige kohasemaks turuks liikmesriiki, mis vastab lõikele 3, 4 või 5;

c)	kui aluseks on selliste aktsiate põhjal koostatud indeks, mille kõigiga kaubeldakse konkreetsel reguleeritud väärtpaberiturul, loetakse kõige kohasemaks turuks liikmesriiki, kus kõnealune reguleeritud turg asub.

7. Kui kõige kohasemat turgu ei saa lõigete 2–6 kohaselt määrata, on selleks liikmesriik, kus asub reguleeritud turg, mis siirdväärtpaberi, tuletis- või hinnavahelepingu esimesena kauplemisele lubas.

8. Kui lõike 2, 5 või 7 kohane finantsinstrument või lõike 6 kohase finantsinstrumendi aluseks olev finantsinstrument, mille suhtes kohaldatakse lõiget 2, 5 või 7, lubati esmakordselt kauplemisele mitmel reguleeritud turul samaaegselt ja kõigil kõnealustel reguleeritud turgudel on ühine päritoluliikmesriik, on kõige kohasem turg kõnealune liikmesriik.

Kui asjaomastel reguleeritud turgudel ei ole ühine päritoluliikmesriik, on likviidsuse alusel kõige kohasem turg kõnealuse finantsinstrumendi jaoks turg, kus kõnealuse instrumendi käive on suurim.

Selle kindlaks tegemiseks, milline on kõige kohasem turg, kus instrumendi käive on suurim, arvutab iga pädev asutus, kes on mõnele asjaomasele reguleeritud turule tegevusloa andnud, kõnealuse instrumendi eelneva kalendriaasta käibe oma asjaomasel turul, tingimusel et kõnealune instrument oli kõnealuse aasta alguse seisuga kauplemisele lubatud.

Kui asjaomase finantsinstrumendi käivet ei ole võimalik välja arvutada ebapiisavate andmete või andmete puudumise tõttu ja emitendi registrijärgseks asukohaks on liikmesriik, on kõige kohasemaks turuks selle liikmesriigi turg, kus on emitendi registrijärgne asukoht.

Kui emitendi registrijärgne asukoht aga ei ole liikmesriigis, on kõige kohasem turg asjaomase instrumendi puhul see turg, kus asjaomase instrumendi liigi käive on suurim. Kõnealuse turu kindlaks tegemiseks arvutab iga pädev asutus, kes on mõnele asjaomasele reguleeritud turule tegevusloa andnud, sama liiki instrumentide eelneva kalendriaasta käibe oma asjaomasel turul.

Finantsinstrumentide asjaomased liigid on järgmised:

aktsiad;

b)	võlakirjad või muud väärtpaberistatud võla vormid;

c)	muud finantsinstrumendid.

Artikkel 10

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõike 3 teine lõik)

Teine võimalus likviidsuse alusel kõige kohasema turu määramiseks

1. Pädev asutus võib iga aasta jaanuaris teavitada konkreetse finantsinstrumendi jaoks asjaomast pädevat asutust sellest, et ta kavatseb artikli 9 kohase kõnealuse instrumendi jaoks kõige kohasema turu kindlaksmääramise vaidlustada.

2. Nelja nädala jooksul teate saatmisest arvates arvutavad mõlemad asutused välja kõnealuse finantsinstrumendi eelneva kalendriaasta käibe oma asjaomasel turul.

Kui kõnealuse arvutuse tulemus näitab, et käive on suurem vaidlustava pädeva asutuse turul, on see turg kõnealuse finantsinstrumendi jaoks kõige kohasem turg. Kui kõnealune finantsinstrument on artikli 9 lõike 6 punktis a või b täpsustatud liiki, on see turg kõige kohasem turg mis tahes tuletis- või hinnavahelepingu või siirdväärtpaberi korral, millele on osutatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis c ja mille alusvaraks kõnealune finantsinstrument on.

Artikkel 11

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõige 3)

Finantsinstrumentide nimekiri

Ühe või enama finantsinstrumendi jaoks asjaomane pädev asutus tagab, et kõnealustest finantsinstrumentidest koostatakse ajakohastatud nimekiri ja seda hallatakse. Kõnealusele nimekirjale antakse juurdepääs ühele pädevale asutusele, kelle iga liikmeriik on direktiivi 2004/39/EÜ artikli 56 kohaselt kontaktpunktiks määranud. Kõnealune nimekiri tehakse esmakordselt kättesaadavaks 2007. aasta juuni esimesel kauplemispäeval.

Et aidata pädevatel asutustel täita esimese lõigus sätestatud nõuet, esitab iga reguleeritud turg iga kauplemisele lubatud finantsinstrumendi kohta selle päritoluriigi pädevale asutusele elektroonilises ja standardiseeritud vormis identifitseerimiseks vajalikud võrdlusandmed. Kõnealune teave esitatakse finantsinstrumendi kohta enne asjaomase instrumendiga kauplemise algust. Päritoluriigi pädev asutus tagab andmete edastamise kõnealuse finantsinstrumendi jaoks asjaomasele pädevale asutusele. Võrdlusandmeid ajakohastatakse alati, kui instrumendiga seoses on andmetes toimunud muutusi. Käesolevas lõigus esitatud nõuetest võib loobuda, kui finantsinstrumendi jaoks asjaomane pädev asutus saab asjakohased võrdlusandmed muul viisil.

Artikkel 12

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõige 5)

Aruandluskanalid

1. Aruanded finantsinstrumentidega tehtud tehingute kohta koostatakse elektrooniliselt, välja arvatud erandlikel asjaoludel, mil need võib koostada muul andmekandjal, mis võimaldab teabe säilitamist muul viisil kui elektrooniliselt, nii et see oleks pädevatele asutustele edaspidiseks kasutamiseks kättesaadav, ning kõnealuste aruannete koostamise meetodid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	tagama aruandes esitatud teabe turvalisuse ja konfidentsiaalsuse;

b)	hõlmama tehinguaruandes leiduvate vigade kindlakstegemise ja parandamise mehhanisme;

c)	hõlmama tehinguaruande allika tõestamise mehhanisme;

d)	hõlmama asjakohaseid ettevaatusabinõusid, mis võimaldavad aruandluse võimalikult kiiret jätkamist süsteemi toimimishäirete korral;

e)	võimaldama esitada artiklis 13 nõutav teave pädeva asutuse nõutud vormis ja vastavalt käesolevale lõikele direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikes 3 sätestatud tähtajaks.

2. Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõike 5 kohaldamisel kiidab pädev asutus väärtpaberitehingute sobitamise süsteemi või aruandesüsteemi heaks, kui kõnealuse süsteemiga ettenähtud tehingutest aruandmise kord on vastavuses käesoleva artikli lõikega 1 ja pädev asutus teeb järelevalvet selle jätkuva vastavuse üle.

Artikkel 13

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõiked 3 ja 5)

Tehinguaruande sisu

1. Tehinguaruannetes, millele on osutatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõigetes 3 ja 5, peab olema esitatud selline käesoleva määruse I lisa tabelis 1 täpsustatud teave, mis on kõnealuse finantsinstrumendi liigi puhul asjakohane ja mille kohta pädev asutus kinnitab, et see ei ole juba tema valduses ega talle muul viisil kättesaadav.

2. Selleks et identifitseerida tehingu vastaspool, kelleks on reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või muu keskne vastaspool, vastavalt I lisa tabelis 1 täpsustatule, teeb iga pädev asutus avalikult kättesaadavaks tunnuskoodide nimekirja, mis hõlmab neid reguleeritud turgusid ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme, mille jaoks ta on päritoluliikmesriigi pädev asutus, ja kõnealuste reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide kesksete vastaspooltena tegutsevaid mis tahes üksusi.

3. Liikmesriigid võivad nõuda, et vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõigetele 3 ja 5 koostatud aruannetes esitataks kõnealuste tehingutega seonduv teave, mis on täienduseks I lisa tabelis 1 täpsustatud teabele, kui kõnealune teave on vajalik selleks, et võimaldada pädeval asutusel teha järelevalvet investeerimisühingu tegevuse üle, eesmärgiga tagada, et ta tegutseb ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning viisil, mis soodustab turu terviklikkust, ja kui täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:

a)	finantsinstrumendil, mille kohta aruanne koostatakse, on asjaomase instrumendi liigile iseloomulikud omadused, mida tabelis täpsustatud teave ei kajasta;

b)	kauplemismeetodid, mis on iseloomulikud kauplemiskohale, kus tehing tehti, hõlmavad omadusi, mida kõnealuses tabelis täpsustatud teave ei kajasta.

4. Liikmesriigid võivad ka nõuda, et vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõigetele 3 ja 5 koostud tehinguaruandes tehakse kindlaks kliendid, kelle nimel investeerimisühing on kõnealuse tehingu teinud.

Artikkel 14

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõiked 3 ja 5)

Tehinguid käsitleva teabe vahetus

1. Pädevad asutused kehtestavad korra, mille eesmärk on tagada, et direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõigete 3 ja 5 kohaselt saadud teave tehakse kättesaadavaks:

a)	kõnealuse finantsinstrumendi jaoks asjaomasele pädevale asutusele;

b)	filiaalide korral sellele pädevale asutusele, kes on teavet esitavale investeerimisühingule tegevusloa andnud, ilma et see piiraks tema direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikes 6 sätestatud õigust kõnealust teavet mitte saada;

c)	mis tahes muule pädevale asutusele, kes nõuab teavet direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikes 1 sätestatud järelevalvekohustuse nõuetekohaseks täitmiseks.

2. Lõike 1 kohaselt kättesaadavaks tehtav teave hõlmab I lisa tabelites 1 ja 2 kirjeldatud teavet.

3. Lõikes 1 osutatud teave tehakse kättesaadavaks võimalikult kiiresti.

Alates 1. novembrist 2008 tehakse kõnealune teave kättesaadavaks hiljemalt sellele päevale, mil pädev asutus teabe või taotluse on saanud, järgneva kõnealuse pädeva asutuse tööpäeva lõpuks.

4. Pädevad asutused koordineerivad järgmist:

a)	direktiiviga 2004/39/EÜ ja käesoleva määrusega nõutava pädevate asutuste vahelise tehinguid käsitleva teabe vahetuse korra väljatöötamine ja kehtestamine;

b)	kõnealuse korra edaspidine ajakohastamine.

5. Enne 1. veebruari 2007 esitavad pädevad asutused komisjonile aruande lõike 1 kohaselt kehtestatava korra väljatöötamise kohta; komisjon omakorda teavitab sellest Euroopa väärtpaberikomiteed.

Alati, kui on tehtud ettepanek kõnealuse korra oluliseks muutmiseks, esitavad pädevad asutused samuti aruande komisjonile, kes teavitab Euroopa väärtpaberikomiteed.

Artikkel 15

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 58 lõige 1)

Koostöö ja teabevahetuse taotlus

1. Kui pädev asutus soovib, et teine pädev asutus esitaks talle teabe või vahetaks temaga teavet vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 58 lõikele 1, esitab ta sellele teisele pädevale asutusele kirjaliku taotluse, mis on piisavalt üksikasjalik, võimaldamaks viimati nimetatud pädeval asutusel taotletud teavet esitada.

Kui küsimus on kiireloomuline, võib taotluse esitada ka suuliselt, tingimusel et seda kinnitatakse kirjalikult.

Taotluse saanud pädev asutus kinnitab kättesaamist võimalikult kiiresti.

2. Kui lõike 1 kohaselt taotletav teave on taotluse saanud pädevale asutusele asutusesiseselt kättesaadav, edastab kõnealune asutus taotletud teabe viivitamatult taotluse esitanud pädevale asutusele.

Kui taotluse saanud pädev asutus aga ei oma või ei kontrolli taotletud teavet, võtab ta viivitamatult vajalikud meetmed kõnealuse teabe saamiseks ja taotluse igakülgseks täitmiseks. Ka teavitab kõnealune pädev asutus taotluse esitanud pädevat asutust põhjustest, miks ta taotletud teavet viivitamatult ei saada.

Artikkel 16

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 56 lõige 2)

Reguleeritud turu toimingute olulise tähtsuse kindlakstegemine vastuvõtvas liikmesriigis

Reguleeritud turu toiminguid vastuvõtvas liikmesriigis loetakse kõnealuse vastuvõtva riigi väärtpaberiturgude toimimise ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega olevaks, kui täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:

a)	vastuvõttev liikmesriik on varem olnud kõnealuse reguleeritud turu päritoluliikmesriik;

b)	kõnealune reguleeritud turg on ühinemise, ülevõtmise või muus vormis ülemineku teel omandanud sellise reguleeritud turu äritegevuse, mille registrijärgne asukoht või peakontor oli vastuvõtvas liikmesriigis.

IV PEATÜKK

TURU LÄBIPAISTVUS

1. JAGU

Reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide kauplemiseelne läbipaistvus

Artikkel 17

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 29 ja 44)

Kauplemiseelse läbipaistvuse kohustus

1. Mitmepoolset kauplemissüsteemi või reguleeritud turgu korraldav investeerimisühing või turu korraldaja avalikustab lõigetes 2–6 esitatud teabe iga reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsia kohta, millega kaubeldakse tema korraldatava ja II lisa tabelis 1 täpsustatud süsteemi raames.

2. Kui üks lõikes 1 osutatud üksustest korraldab tellimusraamatupõhist kestevoksjoni kauplemissüsteemi, avalikustab ta iga lõikes 1 nimetatud aktsia kohta pidevalt kogu oma tavapärase kauplemisaja jooksul korralduste koguarvu ja nende aktsiate koguarvu, mida need korraldused esindavad, igal hinnatasemel viie parima ostu- ja müügipakkumise hinnataseme lõikes.

3. Kui mõni lõikes 1 nimetatud üksustest korraldab noteeringupõhist kauplemissüsteemi, avalikustab ta pidevalt kogu oma tavapärase kauplemisaja jooksul iga lõikes 1 nimetatud aktsia kohta kõnealuse aktsiaga kaupleva iga turutegija parima ostu- ja müügipakkumise hinna koos kõnealuse hinnaga aktsiate arvuga.

Avalikustatud noteeringud on sellised noteeringud, mis kujutavad endast siduvat kohustust aktsiaid osta või müüa ja mis näitavad, millise hinna eest ja millisel arvul registreeritud turutegijad on valmis aktsiaid ostma või müüma.

Erandlike turutingimuste korral võivad piiratud aja jooksul olla lubatud ka taotlus- või ühepoolsed hinnad.

4. Kui mõni lõikes 1 nimetatud üksustest korraldab perioodioksjonipõhist kauplemissüsteemi, avalikustab ta pidevalt kogu oma tavapärase kauplemisaja jooksul iga lõikes 1 nimetatud aktsia kohta hinna, mis vastab kõige paremini süsteemi kauplemisalgoritmile, ja aktsiate arvu, millega kõnealuse süsteemi osalistel oleks kõnealuse hinna korral potentsiaalselt võimalik tehinguid sõlmida.

5. Kui mõni lõikes 1 nimetatud üksustest korraldab kauplemissüsteemi, mille suhtes ei saa lõiget 2, 3 ega 4 täielikult kohaldada kas seetõttu, et tegemist on kombineeritud süsteemiga, mille suhtes saaks kohaldada rohkem kui ühte neist lõigetest, või seetõttu, et hinna kindlaksmääramise protsessi iseloom on teistsugune, kohaldab ta jätkuvalt sellist kauplemiseelse läbipaistvuse standardit, mis tagab asjakohase teabe avalikustamise kõnealuse aktsiaga seonduvate korralduste hinnataseme või iga lõikes 1 täpsustatud aktsia noteeringu kohta ning kõnealuse aktsiaga kauplemise huvi taseme kohta.

Eelkõige avalikustatakse viis paremat ostu- ja müügipakkumise hinnataset ja/või kõnealuse aktsiaga kaupleva iga turutegija kahepoolsed noteeringud, kui hinna kindlaksmääramise mehhanism seda võimaldab.

6. Kokkuvõte lõigete 2–5 kohaselt avalikustatavast teabest on esitatud II lisa tabelis 1.

Artikkel 18

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõige 2 ja artikli 44 lõige 2)

Loobumine turumudeli ja korralduse või tehingu liigi alusel

1. Pädevad asutused võivad direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõikele 2 ja artikli 44 lõikele 2 vastavat loobumist kohaldada mitmepoolse kauplemissüsteemi või reguleeritud turu hallatavate süsteemide suhtes juhul, kui kõnealused süsteemid vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)	need peavad põhinema kauplemise metoodikal, mille kohaselt hind määratakse teise süsteemi loodud võrdlushinna alusel, kui kõnealune võrdlushind on avaldatud paljudes kohtades ja turuosalised peavad seda üldiselt usaldusväärseks võrdlushinnaks;

nad korraldavad määratud vastaspoolega tehingud, millest igaüks vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

tehing tehakse tellimusraamatus kajastatud mahuga kaalutud jooksva ostu- ja müügihinna vahemikus või turutegija poolt kuvatavate noteeringute vahemikus reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis või, kui aktsia ei ole pidevalt kaubeldav, siis süsteemi korraldaja määratud sobiva võrdlushinna limiidi piires;

ii)	selle suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui aktsia kehtivat turuhinda.

Punkti b kohaldamisel peavad olema täidetud ka ülejäänud seda liiki tehingu jaoks reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjades täpsustatud tingimused.

Punktides a ja b kirjeldatust erinevate funktsioonidega süsteemide korral selliste funktsioonide suhtes loobumist ei kohaldata.

2. Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõike 2 ja artikli 44 lõike 2 kohast korralduste liigi alusel loobumist võib kohaldada ainult seoses korraldustega, mida hoitakse reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi hallatavas korralduste haldamise süsteemis ja mis ootavad turu jaoks avaldamist.

Artikkel 19

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõige 2 ja artikli 44 lõige 2)

Viited määratud vastaspoolega tehingule

Artikli 18 lõike 1 punkti b kohaldamisel tähendab “määratud vastaspoolega tehing” tehingut, kus osalevad reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmed või osalised ja mille üle räägitakse läbi privaatselt, kuid mida täidetakse reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi raames, ning kus kõnealused liikmed või osalised võtavad endale mõne järgmistest ülesannetest:

a)	oma arvel kauplemine teise liikme või osalisega, kes tegutseb kliendi arvel;

b)	kauplemine teise liikme või osalisega, kui mõlemad täidavad korraldusi oma arvel;

c)	tegutsemine nii ostja kui müüja arvel;

d)	tegutsemine ostja arvel, kui teine liige või osaline tegutseb müüja arvel;

e)	kauplemine oma arvel kliendi korralduse vastu.

Artikkel 20

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 29 lõige 2, artikli 44 lõige 2 ja artikli 27 lõike 1 viies lõik)

Suuremahuliste tehingutega seonduvad loobumised

Korraldust loetakse tavalise turumahuga võrreldes suuremahuliseks, kui see on II lisa tabelis 2 täpsustatud korralduse minimaalse suurusega võrdne või sellest suurem. Et määrata, kas korraldus on tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuline, liigitatakse kõik reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiad vastavalt nende päeva keskmisele käibele, mis arvutatakse välja artiklis 33 sätestatud korras.

2. JAGU

Kliendi korralduste ühingusiseste täitjate kauplemiseelne läbipaistvus

Artikkel 21

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkt 7)

Investeerimisühingu kliendi korralduste ühingusiseseks täitjaks lugemise kriteeriumid

1. Kui investeerimisühing kaupleb oma arvel, täites kliendi korraldusi väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, käsitletakse teda kliendi korralduste ühingusisese täitjana, kui ta vastab järgmistele kriteeriumidele, mis näitavad, et ta teostab kõnealust tegevust organiseeritult, sageli ja süstemaatiliselt:

a)	tegevusel on ühingu jaoks oluline äriline tähtsus ja seda viiakse läbi vastavalt mittediskretsionaarsetele eeskirjadele ja menetlustele;

b)	tegevust teeb selleks otstarbeks ettenähtud personal või automatiseeritud tehniline süsteem, olenemata sellest, kas kõnealust personali või süsteemi rakendatakse ainult sel otstarbel;

c)	tegevus on klientidele regulaarselt või pidevalt kättesaadav.

2. Investeerimisühing lakkab olemast kliendi korralduste ühingusisene täitja ühe või enama aktsia puhul, kui ta lõpetab lõikes 1 nimetatud tegevuse läbiviimise seoses kõnealuste aktsiatega, tingimusel et ta on oma kavatsusest kõnealune tegevus lõpetada eelnevalt teavitanud, kasutades kõnealuse teadaande avaldamiseks samu kanaleid, mida ta kasutab oma noteeringute avaldamiseks, või kui see ei ole võimalik, siis kanalit, mis on tema klientidele ja teistele turuosalistele võrdselt juurdepääsetav.

3. Klientide korralduste täitmisel oma arvel kauplemist ei käsitleta organiseeritult, sageli ja süstemaatiliselt teostatava tegevusena, kui kohaldatavad on järgmised tingimused:

a)	tegevust teostatakse ühekordselt või ebaregulaarselt kahepoolsetel alustel kutselistest klientidest vastaspooltega osana ärisuhtest, mida iseloomustab standardset turumahtu ületav kauplemine;

b)	tehinguid tehakse väljaspool süsteeme, mida asjaomane ühing tavapäraselt kasutab mis tahes äritegevuse puhul, mida ta viib läbi kliendi korralduste ühingusisese täitja ülesannetes.

4. Iga pädev asutus tagab, et koostatakse ja avalikustatakse loetelu kõigist kliendi korralduste ühingusisestest täitjatest, kes teevad tehinguid reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiatega ja kellele ta on andnud tegevusloa investeerimisühinguna tegutsemiseks.

Iga pädev asutus tagab loetelu kehtivuse, vaadates selle vähemalt kord aastas läbi.

Loetelu tehakse kättesaadavaks Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele. See loetakse avaldatuks, kui Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee on selle vastavalt artikli 34 lõikele 5 avaldanud.

Artikkel 22

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikkel 27)

Likviidsete aktsiate kindlaksmääramine

1. Reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsial loetakse olevat likviidne turg, kui aktsiaga kaubeldakse igapäevaselt ja üle 500 miljoni euro väärtuses aktsiaid on avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)	päeva keskmine tehingute arv aktsiaga on vähemalt 500;

b)	aktsia päeva keskmine käive on vähemalt 2 miljonit eurot.

Liikmesriik võib aga täpsustada teatise avaldamisega, et aktsiate puhul, mille jaoks ta on kõige kohasem turg, peab kohaldama mõlemaid eeltoodud tingimusi. Kõnealune teatis avalikustatakse.

2. Liikmesriik võib täpsustada, milline on likviidsete aktsiate miinimumarv kõnealuses liikmesriigis. Miinimumarv ei tohi olla üle viie. Kõnealune täpsustus avalikustatakse.

3. Kui lõike 1 kohaselt oleks liikmesriik kohane turg lõike 2 kohaselt täpsustatud miinimumarvust vähemal arvul likviidsete aktsiate jaoks, võib kõnealuse liikmesriigi pädev asutus määrata ühe või enama täiendava likviidse aktsia, tingimusel et selle tulemusel likviidseks loetavate selliste aktsiate arv, mille jaoks liikmesriik on kõige kohasem turg, ei ületa kõnealuse liikmesriigi täpsustatud miinimumarvu.

Pädev asutus määrab täiendavad likviidsed aktsiad järjestikuselt päeva keskmise käibe järgi vähenevas järjekorras aktsiate hulgast, mille jaoks ta on asjaomane pädev asutus ning mis on lubatud reguleeritud turul kauplemisele ja millega kaubeldakse igapäevaselt.

4. Lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel ei loeta avalikkusele kuuluvaks aktsiaid, mis ületavad 5 % emitendi aktsiatega esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui need aktsiad kuuluvad investeerimisfondile või pensionifondile.

Hääleõiguse kindlaksmääramisel arvestatakse kõiki hääleõigusega esindatud aktsiaid, isegi juhul, kui hääleõiguse kasutamine on peatatud.

5. Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 kohaldamisel ei loeta aktsial olevat likviidset turgu esimese kuue nädala jooksul pärast tema esmakordset reguleeritud turul kauplemisele lubamist, kui artikli 33 lõike 3 kohaselt esitatud aktsiate hinnatud turuväärtus on kõnealuse aktsia puhul kauplemisele lubamisele järgneva esimese kauplemispäeva alguse seisuga alla 500 miljoni euro.

6. Iga pädev asutus tagab, et koostatakse ja avalikustatakse loetelu kõigist likviidsetest aktsiatest, mille jaoks ta on asjaomane pädev asutus.

Iga pädev asutus tagab loetelu kehtivuse, vaadates selle vähemalt kord aastas läbi.

Artikkel 23

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 1 neljas lõik)

Standardne turumaht

Likviidsete aktsiate standardse turumahu määramiseks rühmitatakse kõnealused aktsiad täidetud korralduste keskmise väärtuse järgi II lisa tabeli 3 kohaselt liikideks.

Artikkel 24

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõige 1)

Turul valitsevaid tingimusi peegeldavad noteeringud

Kliendi korralduste ühingusisene täitja hoiab iga sellise likviidse aktsia kohta, mille jaoks ta on kliendi korralduste ühingusisese täitja, järgmisi andmeid:

a)	noteering või noteeringud, mis on hinnalt lähedased sama aktsia võrreldavate noteeringutega teistes kauplemiskohtades;

b)	oma noteeritud hindade register, mida ta peab säilitama 12 kuud või sellise pikema perioodi vältel, nagu ta asjakohaseks peab.

Punktis b sätestatud kohustus ei piira direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikes 2 sätestatud investeerimisühingu kohustust hoida vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavana asjakohaseid andmeid kõigi tehingute kohta, mille ta on teinud.

Artikkel 25

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 3 viies lõik ja artikli 27 lõige 6)

Korralduste täitmine kliendi korralduste ühingusiseste täitjate poolt

1. Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 3 viienda lõigu kohaldamisel loetakse täitmist mitme väärtpaberiga osaks ühest tehingust, kui selle ühe tehingu näol on tegemist väärtpaberiportfelliga tehtava tehinguga, mis hõlmab vähemalt kümme väärtpaberit.

Sama sätte kohaldamisel tähendab korraldus, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda, mis tahes korraldust, mis ei ole korraldus tehingu tegemiseks aktsiatega turuhinnaga ega piirangukäsk.

2. Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 6 kohaldamisel loetakse korralduste arv või maht tunduvalt normi ületavaks, kui kliendi korralduste ühingusisene täitja ei suuda korraldusi täita, võtmata endale liigset riski.

Et määrata kindlaks korralduste arv ja maht, mida tal on võimalik täita, võtmata endale liigset riski, peab kliendi korralduste ühingusisene täitja osana oma komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ (6) artikli 7 kohasest riskijuhtimise poliitikast rakendama ja jätkuvalt kohaldama mittediskrimineerivat poliitikat, mis arvestab tehingute mahtu, ühingu kasutuses olevat kapitali, mille arvel saab asjaomast liiki tehingute riske maandada, ja sellel turul valitsevaid tingimusi, kus ühing tegutseb.

3. Kui investeerimisühing piirab direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 6 kohaselt nende korralduste arvu või mahtu, mida ta kohustub täitma, kehtestab ta kirjalikult korra, mille eesmärgiks on tagada, et sellise piiramise tulemuseks ei ole klientide diskrimineeriv kohtlemine, ja teeb selle klientidele ja potentsiaalsetele klientidele kättesaadavaks.

Artikkel 26

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 3 neljas lõik)

Mittekutselise investori tehingumaht

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõike 3 neljanda lõigu kohaldamisel loetakse mittekutselise investori tavapärasest tehingumahust suuremaks korraldust, mis ületab 7 500 eurot.

3. JAGU

Kauplemisjärgne läbipaistvus reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ja investeerimisühingutes

Artikkel 27

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 28, 30 ja 45)

Kauplemisjärgse läbipaistvuse nõue

1. Investeerimisühingud, reguleeritud turud ning mitmepoolset kauplemissüsteemi korraldavad investeerimisühingud ja turu korraldajad avalikustavad reguleeritud turgudel kauplemisele lubatud aktsiatega seotud tehingute kohta, mille nad on sõlminud või mis reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide puhul on sõlmitud nende süsteemis, järgmised andmed:

a)	I lisa tabeli 1 punktides 2, 3, 6, 16–18 ja 21 täpsustatud andmed;

b)	vajadusel viide sellele, et aktsiate vahetamist määravad muud tegurid kui aktsia jooksev turuväärtus;

c)	vajadusel viide sellele, et tegemist oli määratud vastaspoolega tehinguga;

d)	vajadusel mis tahes muudatused varem avaldatud teabes.

Kõnealused andmed tuleb avalikustada kas viidates igale tehingule või summeerides sama aktsiaga samal ajal sama hinnaga toimunud kõikide tehingute mahu ja hinna.

2. Erandina on kliendi korralduste ühingusisesel täitjal õigus aktsiaga seotud tehingu puhul, mille ta teeb kõnealuse aktsiaga seotud kliendi korralduste ühingusisese täitja ülesannetes, kasutada lõike 1 punktis a osutatud koha tunnusandmete asemel lühendit “SI”.

Kliendi korralduste ühingusisene täitja võib kõnealust õigust kasutada vaid niikaua, kui ta avalikustab tehingute kohta, mille ta on teinud oma kliendi korralduste ühingusisese täitja ülesannetes, mis tal on kõnealuse aktsia puhul, kvartali koondandmed kas kalendriaasta kõige hiljutisema kvartali või kvartali selle osa kohta, mille jooksul ühing tegutses asjaomase aktsia jaoks kliendi korralduste ühingusisese täitjana. Kõnealused andmed tehakse kättesaadavaks hiljemalt üks kuu pärast iga kvartali lõppu.

Kliendi korralduste ühingusisene täitja võib kõnealust õigust kasutada ka alates kas artikli 41 lõikes 2 täpsustatud kuupäevast või kuupäevast, millest alates ta hakkas kõnealuse aktsia jaoks olema kliendi korralduste ühingusisene täitja, olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on hilisem, kuni kuupäevani, mil aktsia kohta tuleb esmakordselt avaldada kvartali koondandmed.

3. Lõike 2 teises lõigus nimetatud kvartali koondandmed hõlmavad järgnevat teavet aktsia kohta asjaomase kvartali iga kauplemispäeva lõikes:

a)	kõrgeim hind;

b)	madalaim hind;

c)	keskmine hind;

d)	kaubeldud aktsiate koguarv;

e)	tehingute koguarv;

f)	muu teave, mida kliendi korralduste ühingusisene täitja otsustab avalikustada.

4. Kui tehing tehakse reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjade väliselt, korraldab teabe avalikustamise poolte kokkuleppel üks järgmistest investeerimisühingutest:

a)	asjaomast aktsiat müüv investeerimisühing;

b)	müüja nimel tegutsev või tema jaoks tehingut korraldav investeerimisühing;

c)	ostja nimel tegutsev või tema jaoks tehingut korraldav investeerimisühing;

d)	asjaomast aktsiat ostev investeerimisühing.

Kõnealuse kokkuleppe puudumisel avalikustab teabe investeerimisühing, kelle määramiseks arutatakse järjest läbi punktid a–d, kuni jõutakse punktini, mis kõnealusel juhul on kohaldatav.

Pooled võtavad kasutusele kõik mõistlikud abinõud tagamaks, et tehing avalikustataks ühe tehinguna. Sel eesmärgil käsitletakse kahte samaaegselt sama hinna ning ühe ja sama vastaspoolega tehtavat sobitatud tehingut ühe tehinguna.

Artikkel 28

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 28, 30 ja 45)

Suurte tehingute avaldamise edasilükkamine

Tehingutega seonduva teabe avaldamise edasilükkamist võib lubada perioodi võrra, mis ei ole asjaomase aktsia ja tehingu liigi puhul pikem II lisa tabelis 4 täpsustatud perioodist, tingimusel et täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)	tehing toimub oma arvel kaupleva investeerimisühingu ja tema kliendi vahel;

b)	tehingu maht on vähemalt võrdne II lisa tabelis 4 täpsustatud asjaomase minimaalse kvalifitseerumiseks vajaliku mahuga.

Asjakohase minimaalse kvalifitseerumiseks vajaliku mahu määramiseks punkti b kohaldamisel liigitatakse kõik reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiad nende päeva keskmise käibe alusel, mis arvutatakse vastavalt artiklile 33.

4. JAGU

Nii kauplemiseelse kui kauplemisjärgse läbipaistvuse suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 29

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 27 lõige 3, artikli 28 lõige 1, artikli 29 lõige 1, artikli 44 lõige 1 ja artikli 45 lõige 1)

Kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse andmete avaldamine ja kättesaadavus

1. Reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi või kliendi korralduste ühingusisest täitjat loetakse kauplemiseelset teavet pidevalt avaldavaks, kui kõnealune teave avaldatakse tavapärase kauplemisaja jooksul niipea, kui see asjaomase reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või kliendi korralduste ühingusisese täitja tavapärase kauplemisaja jooksul kättesaadavaks muutub, ja jääb kättesaadavaks kuni ajakohastamiseni.

2. Kauplemiseelne ja -järgne teave kauplemiskohtades tavapärase kauplemisaja jooksul toimuvate tehingute kohta tehakse kättesaadavaks ajal, mis on võimalikult lähedane reaalajale. Kõnealuste tehingutega seonduv kauplemisjärgne teave tehakse kättesaadavaks igal juhul kolme minuti jooksul pärast asjaomase tehingu toimumist.

3. Väärtpaberiportfelliga tehtava tehinguga seonduv teave tehakse iga selle raamesse kuuluva üksiktehingu kaupa kättesaadavaks ajal, mis on võimalikult lähedane reaalajale, võttes arvesse vajadust määrata kaubeldavatele aktsiatele hind. Iga portfellitehingu raamesse kuuluvat üksiktehingut hinnatakse eraldi, et määrata kindlaks, kas kõnealuse tehingu suhtes on võimalik kohaldada teabe avaldamise edasilükkamist vastavalt artiklile 28.

4. Kauplemisjärgne teave tehingute kohta, mis toimuvad kauplemiskohas väljaspool tavapärast kauplemisaega, tuleb avaldada enne selle kauplemiskoha järgmise kauplemispäeva algust, kus tehing tehti.

5. Väljaspool kauplemiskohta toimuvate tehingute puhul avaldatakse kauplemisjärgne teave järgmiselt:

kui tehing toimub asjaomase aktsia jaoks kõige kohasema turu kauplemispäeval või investeerimisühingu tavapärasel kauplemisajal, siis avaldatakse teave ajal, mis on võimalikult lähedane reaalajale. Selliste tehingutega seonduv kauplemisjärgne teave tehakse kättesaadavaks igal juhul kolme minuti jooksul pärast asjaomase tehingu toimumist;

b)	punktis a käsitlemata juhtudel avaldatakse teave investeerimisühingu tavapärase kauplemisaja alates või hiljemalt enne asjaomase aktsia jaoks kõige kohasema turu järgmise kauplemispäeva algust.

Artikkel 30

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 27–30, 44 ja 45)

Kauplemiseelse ja -järgse teabe avalik kättesaadavus

Direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 27–30, 44 ja 45 ning käesoleva määruse kohaldamisel loetakse kauplemiseelne ja -järgne teave avalikustatuks või avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on tehtud ühenduses paiknevatele investoritele üldkättesaadavaks mõnel järgmisel viisil:

a)	reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi kaudu;

b)	kolmanda isiku kaudu;

c)	oma vahendite abil.

Artikkel 31

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 22 lõige 2)

Kliendi piirangukäskude avalikustamine

Investeerimisühingut loetakse avaldavaks klientide piirangukäske, mis ei ole kohe täidetavad, kui ta edastab korralduse reguleeritud turule, tellimusraamatupõhist kauplemissüsteemi korraldavale mitmepoolsele kauplemissüsteemile või tagab korralduse avalikustamise ja selle, et see on hõlpsasti täidetav niipea, kui turutingimused seda lubavad.

Artikkel 32

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 22 lõige 2, artiklid 27–30, 44 ja 45)

Teabe avalikustamise kord

Teabe avalikustamise kord, mis on artiklite 30 ja 31 kohaldamise eesmärgil vastu võetud, peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	see peab hõlmama kõiki mõistlikke abinõusid, mis on vajalikud tagamaks, et avaldatav teave on usaldusväärne, seda vaadatakse vigade leidmiseks pidevalt üle ning vead parandatakse nende ilmnemisel viivitamatult;

b)	see peab võimaldama andmete konsolideerimist teistest allikatest pärinevate samalaadsete andmetega;

c)	see peab tegema teabe avalikkusele kättesaadavaks mittediskrimineerival viisil, kaubanduslikel alustel ja mõistlike kuludega.

Artikkel 33

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 27–30, 44 ja 45)

Reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiate kohta tehtavad arvutused ja prognoosid

1. Seoses iga aktsiaga, mis on reguleeritud turul kauplemisele lubatud, tagab kõnealuse aktsia jaoks asjaomane pädev asutus, et kohe pärast iga kalendriaasta lõppu tehakse kõnealuse aktsia kohta järgmised arvutused:

a)	päeva keskmine käive;

b)	päeva keskmine tehingute arv;

c)	aktsiate puhul, mis vastavad artikli 22 lõike 1 punktides a või b sätestatud tingimustele, avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes olevad aktsiad 31. detsembri seisuga;

d)	kui aktsia puhul on tegemist likviidse aktsiaga, siis täidetud korralduste keskmine väärtus.

Käesolevat lõiget ja lõiget 2 ei kohaldata aktsia suhtes, mis lubatakse esmakordselt reguleeritud turul kauplemisele kuni neli nädalat enne kalendriaasta lõppu.

2. Päeva keskmise käibe, täidetud korralduste keskmise väärtuse ja päeva keskmise tehingute arvu arvutamisel võetakse arvesse kõiki korraldusi, mis on kõnealuse aktsiaga seoses ühenduses täidetud eelneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini või vajadusel selle osa jooksul aastast, kui aktsiaga oli lubatud reguleeritud turul kaubelda ja kui sellega reguleeritud turul kauplemist ei olnud peatatud.

Aktsia päeva keskmise käibe, täidetud korralduste keskmise väärtuse ja päeva keskmise tehingute arvu arvutamisel ei võeta arvesse päevi, mis selles liikmesriigis, kus aktsia jaoks asjaomane pädev asutus paikneb, ei ole kauplemispäevad.

3. Enne aktsia esmakordset reguleeritud turul kauplemisele lubamist tagab kõnealuse aktsia jaoks asjaomane pädev asutus, et esitatud on prognoosid asjaomase aktsia päeva keskmise käibe kohta, aktsia turuväärtuse kohta esimese kauplemispäeva alguse seisuga ja kui turuväärtuse prognoos on vähemalt 500 miljonit eurot, siis järgmine teave:

a)	päeva keskmine tehingute arv ja aktsiate puhul, mis vastavad artikli 22 lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimustele, vajadusel avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes olevad aktsiad;

b)	aktsia puhul, mis on prognoosi kohaselt likviidne, täidetud korralduste keskmine väärtus.

Prognoosid esitatakse kas kauplemisele lubamisele järgneva kuuenädalase perioodi või kõnealuse perioodi lõpu kohta ning neis võetakse arvesse mis tahes varasemat kauplemist kõnealuse aktsiaga ning aktsiatega, millel loetakse olevat samalaadsed omadused.

4. Aktsia esmakordse reguleeritud turul kauplemisele lubamise järel tagab kõnealuse aktsia jaoks asjaomane pädev asutus, et kõnealuse aktsia kohta arvutatakse lõike 1 punktides a–d osutatud esimese nelja kauplemisnädala andmeid kasutades selliselt, et lõike 1 punktis c tehtud viidet 31. detsembrile käsitletakse viitena esimesele neljale kauplemisnädalale, kusjuures andmed arvutatakse niipea, kui see on pärast kõnealuste andmete kättesaadavaks muutumist teostatav, kuid igal juhul enne artikli 22 lõikes 5 osutatud kuuenädalase perioodi lõppu.

5. Pädevad asutused tagavad päeva keskmise käibe, täidetud korralduste keskmise väärtuse, päeva keskmise tehingute arvu ja avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes olevate aktsiate läbivaatamise ja vajadusel ümberarvutamise kalendriaasta jooksul alati, kui seoses aktsia või emitendiga toimub muutus, mis oluliselt mõjutab varasemat arvutust.

6. Lõigetes 1–5 nimetatud arvutused, mis tuleb avaldada hiljemalt 2009. aasta märtsi esimesel kauplemispäeval, tehakse, tuginedes selle liikmesriigi reguleeritud turu või turgude andmetele, mis on kõnealuse aktsia jaoks likviidsuse alusel kõige kohasem turg. Sel eesmärgil ei võeta arvutustes arvesse määratud vastaspoolega tehinguid artikli 19 tähenduses.

Artikkel 34

(Direktiivi 2004/39/EÜ artiklid 27–30, 44 ja 45)

Nõutavate arvutuste ja prognooside tulemuste avaldamine ja toime

1. Iga pädev asutus peab tagama iga aasta märtsi esimesel kauplemispäeval järgmise teabe avaldamise iga aktsia kohta, mis oli eelmise kalendriaasta lõpu seisuga reguleeritud turul kauplemisele lubatud ja mille jaoks ta on asjaomane pädev asutus:

a)	päeva keskmine käive ja päeva keskmine tehtud tehingute arv, mis on arvutatud vastavalt artikli 33 lõigetele 1 ja 2;

b)	avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes olevad aktsiad ja täidetud korralduste keskmine väärtus, kui need on arvutatud vastavalt artikli 33 lõigetele 1 ja 2.

Käesolevat lõiget ei kohaldata aktsiate suhtes, mille suhtes kohaldatakse artikli 33 lõike 1 teist lõiku.

2. Artikli 33 lõike 3, 4 või 5 kohaselt nõutavate prognooside ja arvutuste tulemused avaldatakse arvutuse või prognoosi valmimise järel võimalikult kiiresti.

3. Lõikes 1 või 2 osutatud teave loetakse avaldatuks, kui Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee on selle vastavalt lõikele 5 avaldanud.

4. Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi tähtaegu:

a)	lõikes 1 nimetatud avaldamisel põhinevat liigitust kohaldatakse 12kuulise perioodi suhtes, mis algab avaldamisele järgneval 1. aprillil ja lõpeb sellele järgneval 31. märtsil;

b)	artikli 33 lõikes 3 ettenähtud prognoosidel põhinevat liigitust kohaldatakse alates asjakohasest esmakordsest kauplemisele lubamisest kuni artikli 22 lõikes 5 nimetatud kuuenädalase perioodi lõpuni;

artikli 33 lõikes 4 täpsustatud arvutustel põhinevat liigitust kohaldatakse alates artikli 22 lõikes 5 nimetatud kuuenädalase perioodi lõpust kuni:

i)	kui kuuenädalase perioodi lõpp jääb asjaomase aasta 15. jaanuari ja 31. märtsi (mõlemad kaasaarvatud) vahele, siis järgneva aasta 31. märtsini;

ii)	muul juhul kõnealuse perioodi lõpule järgneva 31. märtsini.

Samas kohaldatakse artikli 33 lõikes 5 täpsustatud ümberarvutustel põhinevat liigitust alates avaldamise kuupäevast kuni (kui seda ei ole artikli 33 lõike 5 kohaselt täiendavalt ümber arvutatud) sellele järgneva 31. märtsini.

5. Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee avaldab andmete põhjal, mille talle on esitanud pädevad asutused või mis on talle esitatud nende nimel, oma veebilehel konsolideeritud ja regulaarselt ajakohastatud loetelud, mis sisaldavad järgmisi andmeid:

a)	iga kliendi korralduste ühingusisene täitja aktsia jaoks, mis on reguleeritud turul kauplemisele lubatud;

iga reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsia, täpsustades järgmised andmed:

i)	päeva keskmine käive, päeva keskmine tehingute arv ja aktsiate puhul, mis vastavad artikli 22 lõike 1 punktis a või b, olenevalt sellest, kumb neist on kohaldatav, sätestatud tingimustele avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes olevad aktsiad;

ii)	likviidse aktsia puhul täidetud korralduste keskmine väärtus ja kõnealuse aktsia standardne turumaht;

iii)	likviidse aktsia puhul, mis on määratud täiendavalt likviidseks aktsiaks vastavalt artikli 22 lõikele 3, selle pädeva asutuse nimi, kes kõnealuse määramise on teinud;

iv)	asjaomane pädev asutus.

6. Iga pädev asutus tagab, et lõike 1 punktides a ja b osutatud andmed avaldatakse esmakordselt 2007. aasta juuli esimesel kauplemispäeval vaatlusperioodi kohta 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007. Erandina lõikest 4 kohaldatakse kõnealusel avaldamisel põhinevat liigitust viiekuulise perioodi suhtes, mis algab 1. novembril 2007 ja lõpeb 31. märtsil 2008.

V PEATÜKK

FINANTSINSTRUMENTIDE KAUPLEMISELE LUBAMINE

Artikkel 35

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõige 1)

Siirdväärtpaberid

1. Siirdväärtpabereid loetakse direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõike 1 tähenduses vabalt kaubeldavateks, kui pooled võivad nendega kaubelda ja nende üleminekule ei ole seatud piiranguid ning kui kõik kõnealuse väärtpaberiga samasse liiki kuuluvad väärtpaberid on vahetatavad.

2. Siirdväärtpabereid, mille suhtes kohaldatakse ülemineku piirangut, ei loeta vabalt kaubeldavateks, välja arvatud juhul, kui ei ole tõenäoline, et kõnealune piirang turgu häirib.

3. Siirdväärtpabereid, mille eest ei tasuta täies ulatuses, võidakse lugeda vabalt kaubeldavateks, kui on ette nähtud kord, millega tagatakse, et kõnealuste väärtpaberite vabalt kaubeldavus ei ole piiratud ja et avalikkusele on kättesaadav asjakohane teave selle kohta, et väärtpaberite eest ei ole täies ulatuses tasutud, ja selle kohta, milline on selle mõju aktsionäride jaoks.

4. Kaaludes seda, kas aktsiaga on võimalik kaubelda õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil, võtavad reguleeritud turud oma otsustusõiguse kasutamisel seoses sellega, kas lubada aktsia kauplemisele, arvesse järgmist:

a)	selliste aktsiate kuuluvus avalikkuse hulka kuuluvatele investoritele;

b)	esialgne finantsteave, teave emitendi kohta ja äritegevuse ülevaadet pakkuv teave, mille koostamine on nõutav direktiivi 2003/71/EÜ kohaselt ja mis on või saab olema avalikkusele kättesaadav.

5. Siirdväärtpaber, mis on vastavalt direktiivile 2001/34/EÜ ametlikult väärtpaberibörsil noteeritud ja mille noteerimine ei ole peatatud, loetakse vabalt kaubeldavaks ning kaubeldavaks õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil.

6. Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõike 1 kohaldamisel peab reguleeritud turg, hinnates seda, kas kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktis c nimetatud siirdväärtpaberiga on võimalik kaubelda õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil, olenevalt kauplemisele lubatava väärtpaberi iseloomust arvesse võtma, kas täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)	väärtpaberiga seotud tingimused on selged ja ühemõttelised ja võimaldavad võrrelda väärtpaberi hinda aluseks oleva hinna või muu väärtusmõõdikuga;

b)	alusvara hind või muu väärtusmõõt on usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav;

c)	avalikkusele on kättesaadaval piisavalt teavet, mis on vajalik väärtpaberi hindamiseks;

d)	väärtpaberi arveldushinna määramise kord tagab selle, et asjaomane hind kajastab õigesti alusvara hinda või muud väärtusmõõtu;

e)	kui väärtpaberi arvelduse puhul on nõutav või võimalik pigem aluseks oleva väärtpaberi või alusvara üleandmine kui sularahaarveldus, siis on kõnealuse alusvara jaoks olemas asjakohane arveldus- ja üleandmise kord ning asjakohane kord kõnealuse alusvara kohta asjakohase teabe saamiseks.

Artikkel 36

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõige 1)

Investeerimisfondi aktsiad või osakud

1. Investeerimisfondi aktsiate või osakute kauplemisele lubamise juures, olenemata sellest, kas kõnealune fond on asutatud vastavalt direktiivile 85/611/EMÜ, kontrollib reguleeritud turg, kas investeerimisfond täidab või on täitnud registreerimise, teavitamise ja muid menetlusi, mis on investeerimisfondi aktsiate või osakutega turul kauplemise jaoks reguleeritud turu jurisdiktsioonis eeltingimusena vajalikud.

2. Ilma et see piiraks direktiivi 85/611/EMÜ või investeerimisfondidega seonduvate muude ühenduse või riigi õigusaktide kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha, et lõikes 1 osutatud nõuete täitmine ei ole investeerimisfondi aktsiate või osakute reguleeritud turul kauplemisele lubamiseks vajalik eeltingimus.

3. Selle hindamisel, kas avatud investeerimisfondide (UCITS) aktsiate või osakutega on võimalik kaubelda vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõikele 1 õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil, võtab reguleeritud turg arvesse järgmisi aspekte:

a)	selliste aktsiate või osakute kuuluvus avalikkuse hulka kuuluvatele investoritele;

b)	kas on olemas asjakohane turutegemise korraldus või kas süsteemi fondivalitseja on investoritele ette näinud asjakohase alternatiivse aktsiate või osakute tagasivõtmise korralduse;

c)	kas aktsiate või osakute väärtus on varade puhasväärtuse perioodilise avaldamise teel investoritele piisavalt läbipaistvaks tehtud.

4. Selle hindamisel, kas kinniste investeerimisfondide aktsiate või osakutega on võimalik kaubelda vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõikele 1 õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil, võtab reguleeritud turg arvesse järgmisi aspekte:

a)	selliste aktsiate kuuluvus avalikkuse hulka kuuluvatele investoritele;

b)	kas aktsiate või osakute väärtus on ühingu investeerimisstrateegia kohta teabe avaldamise või varade puhasväärtuse perioodilise avaldamise teel investoritele piisavalt läbipaistvaks tehtud.

Artikkel 37

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 40 lõiked 1 ja 2)

Tuletisinstrumendid

1. Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 4–10 loetletud liiki finantsinstrumendi kauplemisele lubamisel kontrollivad reguleeritud turud, kas täidetud on järgmised tingimused:

a)	finantsinstrumendi lepingu tingimused peavad olema selged ja ühemõttelised ning võimaldama korrelatsiooni finantsinstrumendi hinna ja alusvara hinna või muu väärtusmõõdu vahel;

b)	alusvara hind või muu väärtusmõõt peab olema usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav;

c)	avalikkusele peab olema kättesaadaval piisavalt teavet, mis on vajalik tuletisinstrumendi hindamiseks;

d)	lepingu arveldushinna määramise kord peab olema selline, et hind kajastab õigesti alusvara hinda või muud väärtusmõõtu;

e)	kui tuletisinstrumendi arvelduse puhul on nõutav või võimalik pigem aluseks oleva väärtpaberi või alusvara üleandmine kui sularahaarveldus, peab olemas olema asjakohane kord, mis võimaldab turuosalistel saada alusvara kohta asjakohast teavet, ning asjakohane alusvara arvelduse ja üleandmise kord.

2. Lõike 1 punkti b ei kohaldata, kui asjaomased finantsinstrumendid on direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5–7 või 10 loetletud liiki, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	peab olema tõenäoline, et asjaomase finantsinstrumendi leping näeb ette vahendid, millega alusvara hind või muu väärtusmõõt turule avalikustada või võimaldada turul seda hinnata (kui asjaomane hind või muu väärtusmõõt ei ole muul moel avalikkusele kättesaadav);

b)	reguleeritud turg peab tagama, et kehtestatud on asjakohane järelevalvekord kõnealuste finantsinstrumentidega kauplemise ja nende arvelduste jälgimiseks;

c)	reguleeritud turg peab tagama, et arveldust ja üleandmist (kas füüsilise üleandmise või sularahaarvelduse teel) saab teostada vastavalt asjaomaste finantsinstrumentide lepingutingimustele.

VI PEATÜKK

TULETISINSTRUMENDID

Artikkel 38

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkt 2)

Muude tuletisinstrumentide omadused

1. Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 7 kohaldamisel loetakse lepingut, mis ei ole käesoleva artikli lõike 2 tähenduses hetkeleping ja mille suhtes ei kohaldata lõiget 4, muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks ja kommertseesmärgil mitte ettenähtuks, kui see vastab järgmistele tingimustele:

see vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

i)	sellega kaubeldakse kolmanda riigi kauplemissüsteemis, mis täidab reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemiga sarnast ülesannet;

ii)	selgelt on kinnitatud, et sellega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või eespool nimetatud kolmanda riigi kauplemissüsteemis või et selle suhtes kohaldatakse kõnealuste kauplemiskohtade eeskirju;

iii)	selgelt on kinnitatud, et see on reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või eespool nimetatud kolmanda riigi kauplemissüsteemis kaubeldava lepinguga võrdväärne;

b)	see arveldatakse arvelduskojas või keskse vastaspoolega samasid ülesandeid täitvas muus üksuses või on lepinguga seoses ette nähtud maksmise või tagatise andmise kord;

c)	see on selliselt standardiseeritud, et eelkõige hind, seeria, üleandmise kuupäev või muud tingimused on määratud peamiselt regulaarselt avaldatavate hindade, standardseeriate või standardsete üleandmise tähtaegade alusel.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab hetkeleping kauba, vara või õiguse müügilepingut, mille tingimuste kohaselt üleandmine on ette nähtud tähtajaks, mis vastab pikemale kahest järgnevast perioodist:

a)	kaks kauplemispäeva;

b)	kõnealuse kauba, vara või õiguse turul standardse üleandmise perioodina üldtunnustatud periood.

Leping ei ole aga hetkeleping, olenemata oma selgesõnalistest tingimustest, kui lepingu poolte vahel valitseb arusaamine, et alusvara üleandmine lükatakse edasi ja seda ei teostata esimeses lõigus nimetatud perioodi jooksul.

3. Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 10 kohaldamisel loetakse tuletislepingut, mis on seotud kõnealuses jaos või artiklis 39 osutatud alusvaraga, muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)	kõnealuse lepingu eest toimub arveldus sularahas või võib arveldus toimuda sularahas ühe või mitme poole valikul (välja arvatud lepingutingimuste rikkumise või lepingu muul põhjusel lõpetamise tõttu);

b)	kõnealuse lepinguga kaubeldakse reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis;

c)	kõnealuse lepingu puhul on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused.

4. Lepingut loetakse direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 7 kohaldamisel kommertseesmärgil ettenähtuks ning kõnealuse lisa C jao punktide 7 ja 10 tähenduses mitte muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks, kui see on sõlmitud elektrienergia ülekande- või jaotusvõrkude, elektrienergia reguleerimise mehhanismi või torustiku operaatori või haldajaga või tema poolt ja kui energia tarnimist ja tarbimist on teataval ajal vaja tasakaalustada.

Artikkel 39

(Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkt 2)

Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktis 10 nimetatud tuletisinstrumendid

Lisaks direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktis 10 nimetatud liiki tuletislepingutele kuuluvad kõnealuse jao kohaldamisalasse ka kõnealuses jaos ja artikli 38 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavad tuletislepingud, mis on seotud mis tahes järgnevaga:

a)	telekommunikatsiooni ribalaius;

b)	kauba ladustamisvõimsus;

c)	kaupade edastamis- või transpordivõime kaabli või torujuhtme kaudu või muul viisil;

d)	toetus, krediit, luba, õigus või samalaadne vara, mis on otseselt seotud taastuvatest energiaallikatest saadud energia tarnimise, jaotuse või tarbimisega;

e)	geoloogiline, keskkonnaalane või muu füüsiline muutuja;

f)	mis tahes muu vahetatav vara või õigus (välja arvatud õigus saada teenust), mida on võimalik üle anda;

g)	indeks või mõõt, mis on seotud mis tahes vara, õiguse, teenuse või kohustusega tehtud tehingu hinna, väärtuse või mahuga.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 40

Uuesti läbivaatamine

1. Vähemalt kord iga kahe aasta jooksul vaatab komisjon uuesti läbi “tehingu” mõiste käesoleva määruse tähenduses, II lisas esitatud tabelid ja artiklis 22 esitatud likviidsete aktsiate määratlemise kriteeriumid, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega.

2. Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega konsulteerimise järel vaatab komisjon uuesti läbi artiklite 38 ja 39 sätted, mis seonduvad kriteeriumidega, mille alusel määratletakse, milliseid instrumente tuleb lugeda muude tuletisinstrumentide omadustega olevaks või kommertseesmärgil ettenähtuks või instrumentideks, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punkti 10, kui muud kõnealuses jaos sätestatud asjaomased kriteeriumid on nende puhul täidetud.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande samaaegselt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 65 lõike 3 punktide a ja d kohaselt esitatavate aruannetega.

3. Pärast konsulteerimist Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega vaatab komisjon hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse rakendamist uuesti läbi II lisa tabeli 4 ning teavitab kõnelause läbivaatamise tulemustest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. novembrist 2007, välja arvatud artikkel 11 ja artikli 34 lõiked 5 ja 6, mida kohaldatakse alates 1. juunist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. august 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/31/EÜ (ELT L 114, 27.4.2006, lk 60).

(2) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(3) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).

(4) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 43.

(5) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(6) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26.

I LISA

Tabel 1

Aruandluses kasutatavate väljade loetelu

Välja nimetus

Kirjeldus

1.	Aruannet esitava ühingu tunnusandmed

Unikaalne kood tehingu teinud ühingu identifitseerimiseks.

2.	Kauplemispäev

Kauplemispäev, mil tehing tehti.

3.	Kauplemisaeg

Tehingu tegemise kellaaeg, väljendatuna selle pädeva asutuse asukoha kohaliku aja järgi, kellele tehingu kohta aruanne esitatakse, ja vööndiaeg, millel aruanne põhineb, väljendatuna koordineeritud maailmaaja (UTC) +/- tundides.

4.	Ostu- või müügiindikaator

Määrab selle, kas aruannet esitava investeerimisühingu seisukohast või kliendile esitatava aruande puhul kliendi seisukohast oli tehingu näol tegemist ostu või müügiga.

5.	Kauplemisvolitused

Määrab selle, kas ühing tegi tehingu:

—	oma arvel (kas oma nimel või kliendi nimel),

—	kliendi arvel ja nimel.

6.	Instrumendi tunnusandmed

Hõlmab järgmist:

—	võimalik unikaalne kood, mille määrab pädev asutus, kellele aruanne esitatakse, ja millega identifitseeritakse finantsinstrument, millega tehing tehakse;

—	kui kõnealusel finantsinstrumendil ei ole unikaalset tunnuskoodi, peab aruandes olema esitatud instrumendi nimetus või juhul, kui on tegemist tuletislepinguga, siis lepingu iseloomustus.

7.	Instrumendi koodi tüüp

Instrumendi määratlemiseks kasutatav kooditüüp.

8.	Aluseks oleva instrumendi tunnusandmed

Instrumendi tunnusandmed, mida kohaldatakse väärtpaberi suhtes, mis kujutab endast tuletislepingu aluseks olevat vara, ja direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunkti c kohase siirdväärtpaberi suhtes.

9.	Aluseks oleva instrumendi tunnuskoodi tüüp

Aluseks oleva instrumendi määratlemisel kasutatav kooditüüp.

10.	Instrumendi liik

Selle finantsinstrumendi ühtne liigitus, millega tehing tehakse. Kirjeldus peab kajastama vähemalt seda, kas instrument kuulub ühte ühtses finantsinstrumentide liigitamise rahvusvaheliselt tunnustatud standardis esitatud kõrgema taseme kategooriasse.

11.	Lõpptähtaeg

Võlakirja või muu väärtpaberistatud võla vormi lõpptähtaeg või tuletislepingu täitmise kuupäev/lõpptähtaeg.

12.	Tuletisinstrumendi liik

Tuletisinstrumendi ühtne kirjeldus peab olema koostatud vastavalt ühele ühtses finantsinstrumentide liigitamise rahvusvaheliselt tunnustatud standardis esitatud kõrgema taseme kategooriale.

13.	Ostu- või müügioptsioon

Täpsustus selle kohta, kas optsiooni või muu finantsinstrumendi näol on tegemist ostu- või müügioptsiooni või muu instrumendiga.

14.	Täitmishind

Optsiooni või muu finantsinstrumendi täitmishind.

15.	Hinnakordaja

Asjaomase finantsinstrumendi ühikute arv väärtpaberi kauplemiskoguses, näiteks ühe lepinguga hõlmatud tuletisinstrumentide või väärtpaberite arv.

16.

Ühikuhind

Väärtpaberi või tuletislepingu hind, välja arvatud vahendustasu ja (vajadusel) kogunenud intress. Võlainstrumendi korral võib hinda väljendada kas valuutas või protsendina.

17.	Märge hinna kohta

Valuuta, milles hind on väljendatud. Kui võlakirja või muu väärtpaberistatud võla vormi korral on hind väljendatud protsendina, märgitakse ka kõnealune protsent.

18.

Kogus

Tehinguga hõlmatud finantsinstrumentide ühikute arv, võlakirjade nimiväärtus või tuletislepingute arv.

19.	Märge koguse kohta

Märge selle kohta, kas koguse all mõistetakse finantsinstrumentide ühikute arvu, võlakirjade nimiväärtust või tuletislepingute arvu.

20.	Vastaspool

Tehingu vastaspoole tunnusandmed. Kõnealused tunnusandmed kajastavad järgmist:

—	kui vastaspooleks on investeerimisühing, siis selle ühingu võimalik unikaalne kood, mille määrab pädev asutus, kellele aruanne esitatakse,

—

kui vastaspooleks on reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või keskse vastaspoolena tegutsev üksus, siis asjaomase turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või keskse vastaspoolena tegutseva üksuse ühtne unikaalne tunnuskood, vastavalt asjaomase üksuse päritoluliikmesriigi pädeva asutuse artikli 13 lõike 2 kohaselt avaldatud nimekirjas täpsustatulel,

—	kui vastaspooleks ei ole investeerimisühing, reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem ega keskse vastaspoolena tegutsev üksus, tuleks teda identifitseerida tehingu teinud investeerimisühingu “kliendina”.

21.	Koha tunnusandmed

Selle kauplemiskoha tunnusandmed, kus tehing tehti. Kõnealused tunnusandmed kajastavad järgmist:

—	kui koht on kauplemiskoht, siis selle ühtne unikaalne tunnuskood,

—	muul juhul kood “OTC”.

22.	Tehingu viitenumber

Tehingu unikaalne identifitseerimisnumber, mille annab investeerimisühing või tema nimel aruannet esitav kolmas pool.

23.	Tühistamismärge

Märge selle kohta, kas tehing on tühistatud.

Tabel 2

Pädevatele asutustele kasutamiseks mõeldud täiendavad andmed

Välja nimetus

Kirjeldus

1.	Aruannet esitava ühingu tunnusandmed

Kui I lisa tabelis 1 osutatud unikaalne kood ei ole vastaspoole identifitseerimiseks piisav, peaksid pädevad asutused töötama välja asjakohased meetmed, millega tagatakse vastaspoole identifitseerimine.

6.	Instrumendi tunnusandmed

Kasutatakse asjaomase finantsinstrumendi suhtes kohaldatavat unikaalset koodi, milles kõik pädevad asutused on omavahel kokku leppinud.

20.	Vastaspool

Kui I lisa tabelis 1 osutatud unikaalne kood või ühtne unikaalne tunnuskood ei ole vastaspoole identifitseerimiseks piisav, peaksid pädevad asutused töötama välja asjakohased meetmed, millega tagatakse vastaspoole identifitseerimine.

II LISA

Tabel 1

Artikli 17 kohaselt avalikustatav teave

Süsteemi liik	Süsteemi kirjeldus	Kokkuvõte artikli 17 kohaselt avalikustatavast teabest
Tellimusraamatupõhine kestevoksjoni kauplemissüsteem	Süsteem, mis inimeste sekkumiseta toimiva tellimusraamatu ja kauplemisalgoritmi abil sobitab pidevalt müügikorraldusi sobivate ostukorraldustega parima võimaliku hinna alusel.	Korralduste koguarv ja nende aktsiate koguarv, mida need korraldused igal hinnatasemel esindavad, vähemalt viie parima ostu- ja müügipakkumise hinnataseme lõikes.
Noteeringupõhine kauplemissüsteem	Süsteem, kus tehingud sõlmitakse fikseeritud noteeringute alusel, mis tehakse osalistele pidevalt kättesaadavaks, ja mis nõuab turutegijatelt sellises mahus noteeringute hoidmist, mis tasakaalustab liikmete ja osaliste vajaduse kaubelda ärilises mahus ning turutegijal oleva riski.	Asjaomase aktsiaga kaupleva iga turutegija parim ostu- ja müügipakkumise hind koos kõnealuse hinnaga seonduvate kogustega.
Perioodioksjonipõhine kauplemissüsteem	Inimeste sekkumiseta toimiv süsteem, mis sobitab korraldusi perioodioksjoni ja kauplemisalgoritmi põhjal.	Hind, mille puhul oksjonipõhine kauplemissüsteem vastaks kõige paremini oma kauplemisalgoritmile, ja kogus, millega oleks kõnealuse hinna korral potentsiaalselt võimalik tehinguid sõlmida.
Esimesest kolmest reast erinev kauplemissüsteem	Kombineeritud süsteem, mida saaks liigitada esimesest kolmest reast kahte või enamasse, või süsteem, mille hinna kindlaksmääramise protsessi iseloom erineb esimesel kolmel real nimetatud liiki süsteemide puhul kohaldatavast.	Asjakohane teave korralduste või noteeringute taseme ja kauplemishuvi taseme kohta; eelkõige aktsiaga kaupleva iga turutegija viie parima ostu- ja müügipakkumise hinnatasemed ja/või kahepoolsed noteeringud, kui hinna kindlaksmääramise mehhanism seda võimaldab.

Tabel 2

Tavalise turumahuga võrreldes suuremahulised korraldused

(eurodes)

Liik päeva keskmise käibe

(PKK) alusel

PKK < 500 000

500 000 ≤ PKK < 1 000 000

1 000 000 ≤ PKK < 25 000 000

25 000 000 ≤ PKK < 50 000 000

PKK ≥ 50 000 000

Turu tavalise tehingumahuga võrreldes suuremahuliseks kvalifitseeruva korralduse minimaalne suurus

50 000

100 000

250 000

400 000

500 000

Tabel 3

Standardsed turumahud

(eurodes)

Liik vastavalt tehingute keskmisele väärtusele

(TKV)

TKV < 10 000

10 000 ≤ TKV < 20 000

20 000 ≤ TKV < 30 000

30 000 ≤ TKV < 40 000

40 000 ≤ TKV < 50 000

50 000 ≤ TKV < 70 000

70 000 ≤ TKV < 90 000

jne

Standardne turumaht

7 500

15 000

25 000

35 000

45 000

60 000

80 000

jne

Tabel 4

Avaldamise edasilükkamine: kohaldatavad piirmäärad ja kestused

Allpool esitatud tabelis on iga avaldamise lubatud edasilükkamise kestuse ja päeva keskmise käibe (PKK) alusel saadud iga aktsia liigi kohta näidatud minimaalne kvalifitseerumiseks vajalik tehingumaht, mida asjaomase edasilükkamise kestuse korral asjaomast liiki aktsia puhul kohaldatakse.

		Aktsiate liik päeva keskmise käibe (PKK) alusel
		PKK < 100 000 EUR	100 000 EUR ≤ PKK < 1 000 000 EUR	1 000 000 EUR ≤ PKK < 50 000 000 EUR	PKK ≥ 50 000 000 EUR
		Lubatud edasilükkamise kestuse jaoks minimaalne kvalifitseerumiseks vajalik tehingumaht
Tehingu avaldamise lubatud edasilükkamise kestus	60 minutit	10 000	5 % PKKst või 25 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on suurem	10 % PKKst või 3 500 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem	10 % PKKst või 7 500 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem
	180 minutit	25 000	15 % PKKst või 75 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on suurem	15 % PKKst või 5 000 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem	20 % PKKst või 15 000 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem
	Kauplemispäeva lõpuni (või järgmise kauplemispäeva keskpäevani, kui tehing toimus kauplemispäeva 2 viimase tunni jooksul)	45 000 EUR	25 % PKKst või 100 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on suurem	25 % PKKst või 10 000 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem	30 % PKKst või 30 000 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem
	Tehingule järgneva kauplemispäeva lõpuni	60 000 EUR	50 % PKKst või 100 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on suurem	100 % PKKst või 1 000 000 EUR, olenevalt sellest, kumb neist on suurem	100 % PKKst
	Tehingule järgneva teise kauplemispäeva lõpuni	80 000 EUR	100 % PKKst	100 % PKKst	250 % PKKst
	Tehingule järgneva kolmanda kauplemispäeva lõpuni		250 % PKKst	250 % PKKst