10.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 851/2006,

9. juuni 2006,

millega määratakse kindlaks nõukogu määruse (EMÜ) nr 1108/70 I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavad andmed

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 4. juuni 1970. aasta määrust (EMÜ) nr 1108/70, millega kehtestatakse infrastruktuurikulude raamatupidamissüsteem raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 18. detsembri 1970. aasta määrust (EMÜ) nr 2598/70, millega määratakse kindlaks nõukogu 4. juuni 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 1108/70 I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavad andmed, (2) on mitmel korral ja oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Komisjon vastutab kogu määrusest (EMÜ) nr 1108/70 tuleneva töö kooskõlastamise eest. Eelkõige vastutab komisjon kõnealuse määruse I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavate andmete kindlaksmääramise eest. Tuleks vastu võtta asjakohased sätted, et tagada raamatupidamisaruande vormide ühtne kohaldamine erinevates liikmesriikides ja erinevate veoliikide lõikes.

(3)

Võetavad meetmed peaksid sisaldama mõiste “infrastruktuur” ulatuse määratlust, määratledes iga veoliigi puhul rajatised, ehitised ja seadmed, mida nimetatud mõiste hõlmab, ning raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavate andmete määratlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1108/70 I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide erinevatesse rubriikidesse märgitavad andmed määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva määruse I ja II lisaga.

Artikkel 2

Määrus (EMÜ) nr 2598/70 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2006

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 130, 15.6.1970, lk 4. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 278, 23.12.1970, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 906/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 49).

(3)  Vt III lisa.


I LISA

Mõiste “transpordi infrastruktuur” määratlus ja ulatus

Määruse (EMÜ) nr 1108/70 artikli 1 kohaldamisel tähendab “transpordi infrastruktuur” kõigi kolme kõnealuse veoliigi trasse ja püsirajatisi ehk liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikke trasse ja rajatisi.

A.   RAUDTEED

Raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, tingimusel et need moodustavad osa rööpmestikust, k.a hoiuteed, kuid v.a raudteed, mis asuvad tehnohoolduspunktides ja veduri- või vagunidepoodes, ja eraraudteed:

raudteemaa,

rööbastee ja muldkeha, eelkõige mulded, süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, tugiseinad, taimed mulde nõlvade kaitseks jne,

reisi- ja kaubaplatvormid,

teepeenrad ja jalgteed,

piirded, hekid ja tarad,

tulekaitseribad,

seadmed pöörangute, ristmete jne soojendamiseks,

lumeväravad,

tehnorajatised:

sillad, truubid ja muud ülesõidusillad, tunnelid, kaetud süvendid ja muud ülekäigutunnelid,

tugiseinad ja rajatised kaitseks laviinide, langevate kivide jne eest,

raudteeületuskohad, k.a maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed,

pealisehitis, eriti

rööpad, riströöpad ja kontrarööpad,

liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, ballast, k.a kivikillustik ja liiv,

pöörangud, ristmed jne,

pöördesillad ja teisaldussillad (v.a need, mis teenindavad ainult vedureid),

juurdepääsuteed reisijatele ja kaupadele, k.a juurdepääsu võimaldavad sõiduteed,

jaamavahe, jaamade ja sorteerimisjaamade ohutus-, signalisatsiooni- ja telekommunikatsiooniseadmed, k.a elektrivarustusseadmed signaliseerimiseks ja telekommunikatsiooniks,

ehitised sellistele seadmetele,

vaguniaeglustid,

valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks,

kontaktvõrk: alajaamad, alajaamade ja kontaktjuhtmete vahelised toitekaablid, õhuliinid ja mastid; toiterööpad,

infrastruktuuriüksuste kasutatavad ehitised, k.a nende osa transpordimaksude kogumiseks kasutatavatest rajatistest.

B.   MAANTEED

Maanteede infrastruktuur koosneb järgmistest osadest:

teemaa,

muldkeha elemendid enne püsikatte paigaldamist:

süvendid, mulded, veeviimarid jne,

toestus- ja kindlustusrajatised,

katend ja teised tee koosseisu kuuluvad rajatised:

kattekihid, kaasa arvatud hüdroisolatsioonikihid, teepeenrad, eraldusribad, sadevetekaevud ja muud veeviimarid, kindlustatud teepeenrad ja muud hädapeatumise alad, puhkekohad ja parkimiskohad maanteel (juurdesõiduteed ja liiklusmärgid), parklad avalikult kasutatava maa kompaktse hoonestusega aladel, kujundus ja haljastus, ohutusrajatised jne,

tehnorajatised:

sillad, truubid, viaduktid, tunnelid, rajatised kaitseks laviinide ja langevate kivide eest, lumeväravad jne,

raudteeületuskohad,

liiklusmärgid ning signalisatsiooni- ja telekommunikatsiooniseadmed,

valgustusseadmed,

maksukogumisseadmed, parkimisautomaadid,

infrastruktuuriüksuste kasutatavad ehitised.

C.   SISEVEETEED

Siseveeteede infrastruktuur koosneb järgmistest osadest:

veeteealune maa-ala,

kanal (mullatööd, kanali profiil ja kindlustused, ülevooluläved, buunid, bermid, pukseerimisrajad ja teenindusteed), nõlvakindlustus, akveduktid, kanalit lõikavad veejuhtmed (sifoonid ja düükrid), kanalitunnelid, teenindusbasseinid, mida kasutatakse ainult laevade varjupaigana,

veetee reguleerimise ehitised, liigveelaskmed, basseinid ja veehoidlad vee kogumiseks ja veetaseme reguleerimiseks, veemõõduehitised, mõõteülevoolud, limnigraafid ja häireseadmed,

paisud või ülevoolupaisud (üle jõesängi ehitatud konstruktsioonid, mille eesmärk on hoida laevatamiseks piisavat veesügavust ja vähendada voolu kiirust, rajades tiike), juurdekuuluvad konstruktsioonid (kalatrepid, möödavoolukanalid),

laevasõidulüüsid, tõsteseadmed ja kaldpinnad, k.a ootebasseinid ja veekogumisbasseinid,

sildumisseadised ja -rajatised (ankrupoid, paalid, piitengid, pollarid, piirded ja vendrid),

avatavad sillad,

rajatised navigatsioonimärgistuse, signaliseerimise, ohutuse, telekommunikatsiooni ja valgustuse jaoks,

liikluse reguleerimise seadmed,

maksukogumisseadmed,

infrastruktuuriüksuse kasutatavad ehitised.


II LISA

Määruse (EMÜ) nr 1108/70 I lisas esitatud raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavate kulude määratlused

A.   ÜLDMÄRKUSED

1.

Eespool nimetatud määruse artikli 2 lõike 2 sätete kohaselt on raamatupidamisaruannetesse märgitavad kulud need, mis tulenevad otseselt infrastruktuuri ehitamise, hooldamise, käitamise ja haldamisega seotud töödest, teenustest ja tarnetest. Seetõttu ei märgita kõnealuste sätete kohaselt nendesse raamatupidamisaruannetesse iga-aastasi eraldisi tulevaste kulude katmiseks loodud uuendus-, kindlustus- ja reservfondidesse.

2.

Iga infrastruktuuri puhul raamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavad kulud on seoses kõnealuse infrastruktuuriga tehtud kogukulud kulude katmise viisist hoolimata.

Sellest olenemata, kui kaks või rohkem infrastruktuuriüksust kannavad kas otseselt või kaudselt ühe ja sama rajatise või seadmega seotud kulusid, tuleks iga üksuse raamatupidamisaruannetesse märkida ainult põhjendatult kantud netokulud. Samuti siis, kui ametivõimud annavad teatavatele infrastruktuuriüksustele toetusi, tuleb selliste toetuste summa arvata maha nimetatud üksuste kantud kuludest. Raudtee puhul tuleb mahaarvatavad summad eraldi esitada. Need summad võivad olla seotud eelkõige kompensatsiooniga, mis on saadud järgmiste kulude katteks:

infrastruktuurikulud (nõukogu määruse (EMÜ) nr 1107/70 (1) artikli 3 lõike 1 punkt b),

vanaduspensioni ja muude pensionidega seotud maksed (nõukogu määruse (EMÜ) nr 1192/69 (2) artikli 4 lõike 1 punkt c, III klass).

3.

Demonteeritud rajatiste või seadmete väärtust tuleb vähendada raamatupidamisaruande vormide asjakohastes kululiikides, sõltumata sellest, kas neid müüakse või kasutatakse uuesti, kusjuures raudteede puhul kohaldatakse raudtee-ettevõtjate ja ametivõimude vahelistes kokkulepetes sisalduvaid asjakohaseid erisätteid.

4.

Infrastruktuuriüksuse kasutatavate eriseadmete ja tööriistade ostmise, hooldamise ja käitamisega seotud kulud ning kõnealuse üksuse hooldetöödega seotud transpordikulud tuleks märkida raamatupidamisaruande asjakohastesse kululiikidesse või muul juhul rubriiki “Üldkulud”.

5.

Töökoja- ja ladustamiskulud tuleks tavaliselt lisada infrastruktuuriüksusele tarnitud kaupade ja materjalide eest esitatud arvel märgitud hinnale. Kui selline otsene arvestamine ei ole võimalik, tuleks need kulud märkida kululiiki “Üldkulud”.

B.   ERI KULULIIKIDESSE TEHTAVATE KIRJETE KIRJELDUS

1.   Kõigi kolme veoliigi ühised kululiigid

Investeerimiskulud (kululiigid A1, B1, C1)

Investeerimiskulud koosnevad infrastruktuurirajatiste ja -seadmete ehitamise, laiendamise, ümberehitamise ja uuendamisega seotud kogukuludest (seoses töötajatega ning kolmandate isikute tarnitud kaupade ja pakutud teenustega), kaasa arvatud selle tööga seotud ettenägematud kulud ja kulud uuringutele. See määratlus ei välista siiski teatavate väiksemate investeerimiskulude märkimist kululiiki “Jooksvad kulud” vastavalt riigisisestele õigusnormidele.

Jooksvad kulud (kululiigid A2, B2, C2)

Jooksvad kulud koosnevad infrastruktuuri hooldamise ja käitamisega seotud kogukuludest (seoses töötajatega ning kolmandate isikute tarnitud kaupade ja pakutud teenustega).

Üldkulud (kululiigid A3, B4, C4)

Üldkulud koosnevad nende haldamise, järelevalve ja kontrolliga tegelevate üksuste kogukuludest, kes vastutavad otseselt infrastruktuuri loomise ja haldamise eest, samuti otseselt infrastruktuuriga seotud haldusüksuste üldistest infrastruktuurikuludest. Üldkulud hõlmavad ka kõiki muid kulusid, mida ei ole otseselt märgitud raamatupidamisaruande vormide ühtegi teise kululiiki.

Kulud hõlmavad eelkõige järgmist:

töötajate töötasu ning kesk-, piirkondlike ja kohalike haldusüksuste ja tehniliste teenistuste tegevuskulud, tööde järelevalve ja vastuvõtmisega seotud kulud,

koosseisuliste töötajate vanaduspensioni maksed ja muud tööandja maksed (peretoetused, tööandja ravikindlustusmaksed, õnnetusjuhtumikindlustuse preemiad, koosseisuväliste töötajate pensionisüsteemi maksed jne),

infrastruktuuriüksuse töötajate ametikorteritega seotud kulud miinus sissenõutud üür,

remondi- ja hooldusteenistuse ametihoonetega (eelkõige varjualused ja tööriistakuurid) seotud kulud, kui neid ei ole otseselt arvesse võetud raamatupidamisaruande vormide üheski teises kululiigis.

2.   Ainult maanteetransporti käsitlevad kululiigid

Teetöödega seotud kulud (kululiik B20)

Need kulud hõlmavad peamiselt töid, mis on seotud teede mehaanilise vastupanuga neile mõjuvatele raskustele. See hõlmab nii elastse katendi pinna parandamise kui ka jäiga katendi hooldamisega seotud kulusid.

Liikluspolitsei (kululiik B3)

Liikluspolitsei kulud koosnevad politseiteenistuse liiklusjärelevalve- ja liiklusjuhtimisülesannetest tulenevatest kogukuludest, kaasa arvatud selliste teenuste kasutamiseks vajalike ehitiste, sõidukite ja varustuse kulud.

3.   Ainult siseveeteid käsitlev kululiik

Veeteede politsei (kululiik C3)

Veeteede politsei kulud koosnevad veeteede politsei kogukuludest, kaasa arvatud üksnes selliste teenuste kasutamiseks vajalike ehitiste, sadamasildade ja veesõidukite kulud.


(1)  EÜT L 130, 15.6.1970, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 543/97 (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 6).

(2)  EÜT L 156, 28.6.1969, lk 8. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.


III LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos järgnevate muudatusega

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2598/70

(EÜT L 278, 23.12.1970, lk 1)

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2116/78

(EÜT L 246, 8.9.1978, lk 7)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 906/2004

(ELT L 163, 30.4.2004, lk 49)


IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 2598/70

Käesolev määrus

Ainus artikkel

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Lisad I ja II

Lisad I ja II

Lisa III

Lisa IV