2.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/31

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 181/2006,

1. veebruar 2006,

millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 1774/2002 muude orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kui sõnniku osas ning millega muudetakse kõnealust määrust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 2, artikli 22 lõiget 2 ja artikli 32 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1774/2002 keelatakse orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete (v.a sõnnik) kasutamine karjamaal. Kõnealune keeld on kooskõlas ELi praeguse söödakeeluga ning selle eesmärk on tõkestada võimalikku reostusohtu karjamaal, kus võib leiduda 2. ja 3. kategooria materjali. Sellised ohud võivad olla tingitud kariloomade vahetust karjatamisest või rohusilo või heina kasutamisest põllumajandusloomade söödana. Kõnealuse määrusega nähakse ette, et nimetatud keelu rakendamise meetmed, sealhulgas kontrollmeetmed, võetakse vastu pärast asjaomase teaduskomiteega konsulteerimist.

(2)

Erinevad teaduskomiteed on avaldanud mitu teaduslikku arvamust, mis on olulised orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kasutamisel. Need hõlmavad esiteks juhtiva teaduskomitee 24. ja 25. septembri 1998. aasta arvamust imetajatelt pärit orgaanilise väetise ohutuse kohta, teiseks toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee 24. aprilli 2001. aasta arvamust setete käitlemisel haigusetekitajate vähendamise hindamise kohta, kolmandaks juhtiva teaduskomitee 10. ja 11. mai 2001. aasta arvamust mäletsejalistelt pärit orgaaniliste väetiste ohutuse kohta ning neljandaks Euroopa Toiduohutusameti bioloogilise ohu teaduskomisjoni 3. märtsi 2004. aasta arvamust võimaliku bioloogilise ohu kohta, sealhulgas TSEd, orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kasutamisel karjamaal.

(3)

Kõnealustes teaduslikes arvamustes soovitatakse, et TSE haigusetekitajaid sisaldada võivaid loomseid kudesid ei tohiks leiduda orgaanilistes väetistes ega mullaparandusainetes, mida kasutatakse kariloomadele juurdepääsetavatel maa-aladel. Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmises võib kasutada muid materjale teatavatel kuumtöötlemist ja ohutut päritolu hõlmavatel loomatervishoiutingimustel, millega veelgi vähendatakse kõiki võimalikke ohte.

(4)

Kõnealuseid teaduslikke arvamusi arvesse võttes tuleks ette näha orgaaniliste väetiste, mullaparandusainete, lagundumissaaduste ja komposti kasutamise rakenduseeskirjad, mis hõlmavad ka tõrjeabinõusid.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud rakendusmeetmetega ei piirata määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel kohaldatavate üleminekumeetmete kohaldamist.

(6)

Kui käesoleva määrusega sätestatud tingimused on täidetud, peaks olema võimalik orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid turule viia ja eksportida.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega ei piirata määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt vastuvõetud üleminekumeetmete kohaldamist.

2.   Liikmesriigid võivad kohaldada oma territooriumil kasutatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete osas rangemaid riigisiseseid eeskirju, kui käesoleva määrusega ette nähtud, kui asjaomased eeskirjad on õigustatud loomatervishoiu või avaliku tervishoiu seisukohast.

Artikkel 2

Muutmine

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 I lisa punkt 39 asendatakse järgmisega:

“39.

karjamaa – rohu või muude heintaimedega kaetud maa-ala, kus karjatatakse põllumajandusloomi või mida kasutatakse põllumajandusloomade söötmiseks, välja arvatud maa-ala, kus on kasutatud orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 181/2006; (2)

Artikkel 3

Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete nõuded

Orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid toodetakse üksnes 2. kategooria ja 3. kategooria materjalist.

Artikkel 4

Haigusetekitaja kontroll ning pakendamine ja märgistamine

Orgaanilised väetised ja mullaparandusained peavad vastama käesoleva lisa I ja II osas sätestatud haigusetekitaja kontrolli ning pakendamise ja märgistamise nõuetele.

Artikkel 5

Transport

Orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid tuleb transportida vastavalt käesoleva lisa III osas sätestatud nõuetele.

Artikkel 6

Karjatamise kasutamine ja eripiirangud

1.   Käesoleva lisa IV osas sätestatud karjatamise eripiiranguid tuleb kohaldada nendel maa-aladel, kus kasutatakse orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid.

2.   Töödeldud tooteid, mis on saadud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisest töötlemisettevõttes vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002, ei kasutata otseselt maa-alal, millele põllumajandusloomad võivad juurde pääseda.

Artikkel 7

Andmed

Isik, kes vastutab maa-ala eest, kus on kasutatud orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid ning millele põllumajandusloomad võivad juurde pääseda, peab vähemalt kaks aastat säilitama andmeid:

a)

kasutatud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete koguste kohta;

b)

orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kasutamise kuupäeva ja koha kohta;

c)

kuupäevade kohta, millal kari karjamaale lubati või kuna sööta varuti.

Artikkel 8

Turuleviimine, eksport ja transiit

Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete turuleviimise, ekspordi ja transiidi puhul tuleb järgida käesoleva lisa I ja II osas ettenähtud nõudeid.

Artikkel 9

Kontrollimeetmed

1.   Pädev ametiasutus peab võtma vajalikud meetmed käesoleva määruse järgimise tagamiseks.

2.   Pädev ametiasutus viib korrapäraste ajavahemike järel läbi kontrollimisi nendel maa-aladel, kus on kasutatud orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid ning millele põllumajandusloomad võivad juurde pääseda.

3.   Kui pädeva ametiasutuse läbiviidud kontrollimised näitavad, et käesolevat määrust ei järgita, võtab pädev asutus vajalikud meetmed.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 416/2005 (ELT L 66, 12.3.2005, lk 10).

(2)  ELT L 29, 2.2.2006, lk 31”.

LISA

MAA-ALAL KASUTATAVATE ORGAANILISTE VÄETISTE JA MULLAPARANDUSAINETE NÕUDED

I.   Haigusetekitaja kontroll

Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootjad peavad tagama, et haigusetekitajast puhastamine viiakse läbi enne nimetatud ainete kasutamist vastavalt:

—

määruse (EÜ) nr 1774/2002 VII lisa I peatüki punkti D lõikele 10 töödeldud loomsete valkude või 2. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete puhul,

—

määruse (EÜ) nr 1774/2002 VI lisa II peatükile komposti ja biogaasi jääkide puhul.

II.   Pakendamine ja märgistamine

1.

Pärast töötlemist ja/või muundamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 5 lõikele 2 või artikli 6 lõikele 2, olenevalt olukorrast, pakendatakse orgaanilised väetised ja mullaparandusained korralikult ja transporditakse pakendatult.

2.

Pakendile tuleb selgelt ja loetavalt märkida tootmisettevõtte nimi ja aadress ning sõnad “orgaanilised väetised ja mullaparandusained/vähemalt 21 päeva jooksul pärast nimetatud ainete kasutamist maa-alal ei ole põllumajandusloomadel sinna juurdepääs lubatud”.

III.   Transport

1.

Pädev asutus võib otsustada jätta punkti II lõiked 1 ja 2 kohaldamata orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete osas, mida on transporditud ja/või kasutatud samas liikmesriigis või transporditud teise liikmesriiki ja/või kasutatud teises liikmesriigis, kus sellega seoses on vastastikune kokkulepe, tingimusel, et kõnealuse otsusega ei seata ohtu loomade ega inimeste tervist.

2.

Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainetega kaasas olevale äridokumendile tuleb märkida sõnad “orgaanilised väetised ja mullaparandusained/vähemalt 21 päeva jooksul pärast maa-alal nimetatud ainete kasutamist ei ole põllumajandusloomadel sinna juurdepääs lubatud”.

3.

Äridokumenti ei nõuta siis, kui orgaanilised väetised ja mullaparandusained on tarnitud muudele lõpptarbijatele kui ettevõtetele.

IV.   Karjatamise eripiirangud

1.

Pädev asutus peab võtma vajalikud meetmed selle tagamiseks, et põllumajandusloomad ei pääse maa-alale, kus on kasutatud orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid, enne, kui viimase kasutamise kuupäevast on möödunud 21 päeva.

2.

Seal, kus orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete viimase laotamise kuupäevast on möödunud rohkem kui 21 päeva, võib lubada karjatamist või rohu ja muude heintaimede loomasöödaks niitmist tingimusel, et pädev asutus tunnistab selle tegevuse loomade ja inimeste tervisele ohutuks.

3.

Pädev asutus võib ette näha pikema kui punktis 2 kindlaks määratud ajavahemiku, mille jooksul karjatamine on keelatud loomatervishoiu või avaliku tervishoiu seiskohast lähtudes.

4.

Pädev asutus tagab, et head põllumajandustavad on kavandatud ja kohalikke olusid arvestades orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kasutamisel kättesaadavad.