2.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/26

(1)

Direktiiviga 2004/39/EÜ on kehtestatud raamistik ühenduse finantsturgude regulatiivsele korrale, mis muu hulgas reguleerivad tegutsemistingimusi, mida investeerimisühingud peavad järgima investeerimisteenuste ja vajadusel kõrvalteenuste osutamisel ja investeerimistegevuse teostamisel, organisatsioonilisi nõudeid, mis on esitatud selliseid teenuseid osutavatele ja sellist tegevust teostavatele investeerimisühingutele ning reguleeritud turgudele, aruandlusnõudeid, mis on esitatud finantsinstrumentidega tehtavatele tehingutele, ning läbipaistvuse nõudeid, mis on esitatud reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiatega toimuvatele tehingutele.

(2)

Professionaalseid investeerimisteenuseid ja vajadusel kõrvalteenuseid osutavatele ja investeerimistegevust teostavatele investeerimisühingutele ning reguleeritud turgudele esitatavaid organisatsioonilisi nõudeid reguleeriva korra rakendamise eeskirjad peaksid olema vastavuses direktiivi 2004/39/EÜ eesmärgiga. Need peaksid olema välja töötatud selliselt, et tagada reguleeritud turge või mitmepoolseid kauplemissüsteeme korraldavate investeerimisühingute ja üksuste hulgas kõrgetasemeline ühtsus, konkurents ja usaldusväärsus, ja neid peaks kohaldama ühtsel viisil.

(3)

Oluline on täpsustada selliseid teenuseid osutavate ja sellist tegevust teostavate investeerimisühingute jaoks konkreetsed organisatsioonilised nõuded ja menetlused. Eelkõige peaksid ranged menetlused olema ette nähtud seoses selliste küsimustega nagu täitmiskontroll, riskijuhtimine, kaebuste menetlemine, isiklikud tehingud, välisteenusepakkuja kasutamine ning huvide konfliktide kindlakstegemine, haldamine ja avalikustamine.

(4)

Investeerimisühingutele esitatavad organisatsioonilised nõuded ja neile tegevusloa andmise tingimused peaksid olema esitatud eeskirjade kogumina, mis tagab direktiivi 2004/39/EÜ asjakohaste sätete ühtse kohaldamise. See on vajalik, et tagada investeerimisühingutele võrdne ja võrdsetel tingimustel juurdepääs kõigile ühenduse turgudele ning kaotada tegevusloa andmise menetlusega seonduvad takistused piiriüleselt tegevuselt investeerimisteenuste valdkonnas.

(5)

Investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisel ning investeerimistegevuse teostamisel järgitavaid tegutsemistingimusi reguleeriva korra rakenduseeskirjad peaksid peegeldama kõnealuse korra aluseks olevat eesmärki. See tähendab, et need peaksid olema välja töötatud ühtsel viisil kohaldatava investorite kõrge kaitstuse taseme tagamiseks, mille jaoks tuleks kehtestada investeerimisühingu ja tema kliendi vahelist suhet reguleerivad selged normid ja eeskirjad. Teiselt poolt peaks seoses investorite kaitsega, eelkõige aga investoritele teabe andmise ja neilt teabe küsimisega arvesse võtma ka seda, kas asjaomase kliendi või potentsiaalse kliendi näol on tegemist kutselise või mittekutselise kliendiga.

(6)

Direktiivi vorm on vajalik selleks, et võimaldada rakendussätete kohandamist vastavalt iga liikmesriigi konkreetse turu ja õigussüsteemi eripärale.

(7)

Direktiivi 2004/39/EÜ erinevate sätete ühtseks kohaldamiseks on vaja kehtestada investeerimisühingute organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimuste ühtlustatud kogum. Sellest tulenevalt ei tohiks liikmesriigid ja pädevad asutused käesolevas direktiivis täpsustatud eeskirjade riigi õigusesse ülevõtmisel ja kohaldamisel lisada täiendavaid siduvaid eeskirju, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva direktiiviga selgesõnaliselt lubatud.

(8)

Samas peaks liikmesriikidel erakorralistel asjaoludel olema võimalik kehtestada investeerimisühingutele lisaks rakenduseeskirjades sätestatutele täiendavaid nõudeid. Selline sekkumine peaks aga olema rangelt proportsionaalne ja piirduma juhtudega, mille puhul investorite kaitse või turu terviklikkusega seotud eririske, sealhulgas finantssüsteemi stabiilsusega seotud riskid, ei ole ühenduse õigusaktides piisavalt käsitletud.

(9)

Mis tahes täiendavad nõuded, mille liikmesriigid käesoleva direktiiviga kooskõlas säilitavad või kehtestavad, ei tohi direktiivi 2004/39/EÜ artiklitest 31 ja 32 tulenevaid investeerimisühingute õigusi piirata ega muul moel mõjutada.

(10)

Mis tahes täiendavatel nõuetel, mille liikmesriigid käesoleva direktiivi kohaldamise alustamise kuupäeval konkreetsete riskide maandamiseks säilitavad, peaks olema asjaomase riigi turu struktuuri jaoks, sealhulgas ühingute ja tarbijate käitumise jaoks sellel turul, eriliselt olulised. Kõnealuste eririskide hindamise peaks läbi viima direktiiviga 2004/39/EÜ ja selle üksikasjalikumate rakenduseeskirjadega kehtestatud regulatiivse korra raames. Mis tahes otsuse täiendavate nõuete säilitamiseks peaks tegema, võttes nõuetekohaselt arvesse nimetatud direktiivi eesmärke, milleks on takistuste kõrvaldamine piiriüleste investeerimisteenuste osutamiselt investeerimisühingutele tegevusloa andmise ja nende tegevusele esitatavate nõuete ühtlustamise kaudu.

(11)

Investeerimisühingud erinevad suuresti oma suuruse, struktuuri ja äritegevuse iseloomu poolest. Regulatiivse korra peaks selle mitmekesisusega kohandama ja kehtestama samal ajal teatavad põhilised regulatiivsed nõuded, mis on asjakohased kõigi ühingute puhul. Reguleeritud üksused peaksid suutma täita oma kõrgetasemelisi kohustusi ning töötama välja ja võtma vastu meetmed, mis sobivad konkreetselt nende äritegevuse iseloomu ja asjaoludega kõige paremini.

(12)

Samas võib regulatiivne kord, millega investeerimisühingute jaoks kaasneb liiga palju ebaselgust, tõhusust vähendada. Pädevatelt asutustelt oodatakse, et nad annaksid käesoleva direktiivi sätete kohta välja tõlgendamissuunised, mille eesmärk on eelkõige selle selgitamine, kuidas käesoleva direktiivi nõudeid konkreetset liiki ühingute ja asjaolude puhul praktiliselt kohaldada. Sellistes mittesiduvates suunistes võiks muu hulgas selgitada, kuidas käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/39/EÜ sätteid kohaldada turu arengu korral. Käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/39/EÜ ühtseks kohaldamiseks võib komisjon anda välja suunised tõlgendavate teatiste näol või muul viisil. Lisaks sellele võib pädevate asutuste poolseks käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/39/EÜ ühtseks kohaldamiseks suunised välja anda ka Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee.

(13)

Direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt kehtestatud organisatsioonilised nõuded ei piira selliste süsteemide kohaldamist, mis on kehtestatud riigi õigusaktidega investeerimisühingutes töötavate isikute registreerimiseks.

(14)

Käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamisel, millega nõutakse investeerimisühingult asjakohase riskijuhtimise poliitika kehtestamist, rakendamist ja jätkuvat kohaldamist, peaksid ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskid hõlmama riske, mis on seotud välisteenusepakkuja kasutamisega otsustava tähtsusega või oluliste tööülesannete või investeerimisteenuste või -tegevuse puhul. Kõnealused riskid peaksid hõlmama riske, mis on seotud ühingu ja teenuse osutaja vahelise suhtega, ja võimalikke riske, mis esinevad juhtudel, kui mitmete investeerimisühingute või muude reguleeritud üksuste välisteenusepakkuja kasutamise korras tehtav tegevus on koondunud piiratud arvu teenuse osutajate kätte.

(15)

Asjaolu, et riskijuhtimise ja täitmiskontrolli ülesandeid täidab sama isik, ei kahjusta tingimata nende ülesannete sõltumatut täitmist. Tingimused, mille kohaselt täitmiskontrolli ülesandeid täitvad isikud ei tohiks tegeleda ülesannetega, mille suhtes nad järelevalvet teevad, ja mille kohaselt ei tohi olla tõenäoline, et selliste isikute töötasu määramise meetod võiks ohustada nende objektiivsust, ei puugi väikeste investeerimisühingute puhul olla proportsionaalsed. Samas oleksid need suuremate ühingute puhul ebaproportsionaalsed üksnes erakorralistel asjaoludel.

(16)

Direktiivi 2004/39/EÜ mitme sätte kohaselt nõutakse, et investeerimisühingud peavad koguma ja säilitama teavet oma klientide ja neile osutatud teenuste kohta. Kui kõnealused nõuded hõlmavad isikuandmete kogumist ja töötlemist, peaksid ühingud tagama, et seda tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (2).

(17)

Kui isiku eelnevate juhiste kohaselt tehakse tema nimel järjestikuseid isiklikke tehinguid, ei peaks isiklike tehingutega seonduvaid käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi kohaldama iga järjestikuse tehingu suhtes eraldi, kui kõnealused juhised jäävad jõusse ja neid ei muudeta. Ka ei tohiks kõnealuseid kohustusi kohaldada selliste juhiste lõppemise või tühistamise suhtes, tingimusel et ühtegi finantsinstrumenti, mis on eelnevalt kõnealuste juhiste kohaselt omandatud, ei võõrandata lõppemise või tühistamisega samaaegselt. Kõnealuseid kohustusi peaks aga seoses isikliku tehinguga või sama isiku nimel tehtavate järjestikuste isiklike tehingute alustamisega kohaldama, kui selliseid juhiseid muudetakse või kui antakse uued juhised.

(18)

Pädevad asutused ei tohiks investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse jaoks tegevusloa andmisel kehtestada ühe või enama otsustava tähtsusega või olulise tööülesande või investeerimisteenuse või -tegevuse puhul välisteenusepakkuja kasutamisele üldist keeldu. Investeerimisühingutel peaks sellise tegevuse puhul välisteenusepakkuja kasutamine olema lubatud, kui ühingu sõlmitud välisteenusepakkuja kasutamise lepingud vastavad teatavatele tingimustele.

(19)

Käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamisel, milles on kehtestatud otsustava tähtsusega või oluliste tööülesannete või investeerimisteenuste või -tegevuse puhul välisteenusepakkuja kasutamise tingimused, peaks sellist välisteenusepakkuja kasutamist, millega kaasneb ülesannete sellises ulatuses delegeerimine, et ühing muutub riiulifirmaks, käsitlema nende tingimuste kahjustamisena, millele investeerimisühing peab tegevusloa saamiseks ja tegevusloa saamise tingimustele vastavusse jäämiseks direktiivi 2004/39/EÜ artikli 5 kohaselt vastama.

(20)

Investeerimisteenuste või -tegevuse või otsustava tähtsusega või oluliste tööülesannete puhul võib välisteenusepakkuja kasutamine kujutada endast investeerimisühingule tegevusloa andmise tingimuste olulist muutust, millele on viidatud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 16 lõikes 2. Kui välisteenusepakkuja kasutamise lepingud sõlmitakse pärast investeerimisühingule direktiivi 2004/39/EÜ II jaotise I peatüki sätete kohaselt tegevusloa andmist, peaks pädevat asutust kõnealustest lepingutest teavitama, kui see on direktiivi 2004/39/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaselt nõutav.

(21)

Investeerimisühingutelt nõutakse käesoleva direktiiviga, et nad peavad vastutavat pädevat asutust eelnevalt teavitama mittekutseliste klientide portfellivalitsemiseks sõlmitud mis tahes välisteenusepakkuja kasutamise lepingust, mille nad soovivad sõlmida kolmandas riigis paikneva teenuse osutajaga, kui teatavad kindlaksmääratud tingimused ei ole täidetud. Pädevatelt asutustelt ei oodata aga, et nad selliseid lepinguid või nende tingimusi lubaksid või muul viisil heaks kiidaksid. Teavitamise eesmärk on pigem tagada, et pädeval asutusel oleks võimalik asjakohastel juhtudel sekkuda. Välisteenusepakkuja kasutamise lepingu tingimuste üle läbirääkimine ja selle tagamine, et need tingimused on vastavuses käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/39/EÜ kohaste ühingu kohustustega, on investeerimisühingu kohustus, millesse pädev asutus ametlikult ei sekku.

(22)

Regulatiivse läbipaistvuse huvides ja investeerimisühingute jaoks piisava kindluse taseme tagamiseks on käesoleva direktiiviga igalt pädevalt asutuselt nõutud, et ta avaldaks teatise, milles ta kirjeldab oma poliitikat seoses kolmandates riikides paiknevate välisteenusepakkujate kasutamisega portfellivalitsemise teenuste osutamisel mittekutselistele klientidele. Nimetatud teatises peavad olema esitatud näited juhtudest, mille korral pädev asutus tõenäoliselt ei esita sellisele välisteenusepakkuja kasutamisele vastuväiteid, koos selgitusega selle kohta, miks välisteenusepakkuja kasutamine sellistel juhtudel tõenäoliselt ei kahjusta ühingu võimet täita käesoleva direktiiviga välisteenusepakkuja kasutamisele esitatavaid üldisi tingimusi. Kõnealuse selgituse koostamisel peaks pädev asutus alati osutama põhjustele, miks välisteenusepakkuja kasutamine kõnealustel juhtudel ei takista tema asjakohast juurdepääsu kogu välisteenusepakkuja kasutamise korras osutatava teenusega seonduvale teabele, mis on asutuse jaoks vajalik tema regulatiivsete ülesannete täitmiseks investeerimisühingu suhtes.

(23)

Kui investeerimisühing paigutab kliendi nimel hoitavaid vahendeid tunnustatavasse rahaturufondi, peaks aktsiaid või osakuid kõnealuses rahaturufondis hoitama vastavalt klientidele kuuluvate finantsinstrumentide hoidmise nõuetele.

(24)

Asjaolude hulka, mida tuleks käsitleda huvide konflikti põhjustavana, peaksid kuuluma juhud, mille korral esineb konflikt ühingu või ühinguga seotud teatavate isikute huvide ja ühingul kliendi ees olevate kohustuse vahel või erinevate huvide vahel, mis on ühingu kahel või enamal kliendil, kellest igaühe ees on ühingul kohustused. Huvide konflikti ei esine, kui ühing võib teenida tulu, aga sellega ei kaasne kliendi jaoks mingit võimalikku kahju, ega ka siis, kui üks klient, kelle ees ühingul on kohustused, võib teenida tulu või vältida kahju, kui sellega ei kaasne võimalikku kahju ka teise sellise kliendi jaoks.

(25)

Huvide konfliktid tuleks reguleerida vaid juhul, kui investeerimisühing osutab investeerimis- või kõrvalteenust. See, mis liiki kliendile (kas kutseline või mittekutseline klient või kõlblik vastaspool) teenust osutatakse, ei oma sellisel juhul tähtsust.

(26)

Täites direktiivi 2004/39/EÜ kohast kohustust koostada huvide konflikti vältimise poliitika, milles on määratletud asjaolud, mille puhul huvide konflikt esineb või võib tekkida, peaks investeerimisühing erilist tähelepanu pöörama sellisele tegevusele, nagu investeerimisanalüüs ja investeerimisnõustamine, oma vahenditega kauplemine, portfellivalitsemine ja ettevõtterahandusalane tegevus, sealhulgas väärtpaberite pakkumisel väärtpaberite emiteerimise tagamine või sellel müümine ning ühinemiste ja omandamise alane nõustamine. Eelkõige on asjakohane pöörata erilist tähelepanu juhtudele, mil ühing või ühingu kontrollimisega otseselt või kaudselt seotud isik teostab mitut nimetatud tegevust.

(27)

Investeerimisühingud peaksid seadma eesmärgiks määrata kindlaks ja hallata oma erineva äritegevusega ja oma kontserni tegevusega seoses tekkivaid huvide konflikte põhjaliku huvide konflikti vältimise poliitika raames. Eelkõige ei tohiks see, et investeerimisühing avalikustab oma huvide konfliktid, vabastada teda kohustusest säilitada ja jätkuvalt kohaldada direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 lõikes 3 nõutud tõhusat organisatsioonilist ja administratiivset korda. Kuigi teatavate huvide konfliktide avalikustamine on nõutav direktiivi 2004/39/EÜ artikli 18 lõike 2 kohaselt, ei ole liigne tuginemine avaldamisele, ilma piisavalt arvesse võtmata, kuidas konflikte asjakohaselt hallata, lubatud.

(28)

Investeerimisanalüüs peaks olema komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiivi 2003/125/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega) kohaselt soovitusena määratletud teabe üks alaliik, mida kohaldatakse direktiivis 2004/39/EÜ (3) määratletud finantsinstrumentide suhtes. Selliselt määratletud liiki soovituste suhtes, mis ei kujuta endast käesoleva direktiivi määratluse kohaseid investeerimisanalüüse, kohaldatakse siiski direktiivi 2003/125/EÜ investeerimissoovituste erapooletut esitamist ja huvide konflikti avalikustamist käsitlevaid sätteid.

(29)

Meetmed ja kord, mille investeerimisühingud on vastu võtnud selleks, et hallata huvide konflikte, mis võivad tekkida seoses sellise materjali koostamise ja levitamisega, mida esitatakse investeerimisanalüüsina, peaksid olema asjakohased, kaitsmaks finantsanalüütikute ja nende koostatud investeerimisanalüüside objektiivsust ja sõltumatust. Kõnealused meetmed ja kord peaksid tagama finantsanalüütikute piisaval tasemel sõltumatuse selliste isikute huvidest, kelle kohustusi või ärihuvisid võib mõistlikult pidada konfliktis olevaks nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse.

(30)

Isikute hulka, kelle kohustusi või ärihuvisid võib mõistlikult pidada konfliktis olevaks nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse, peaksid kuuluma ettevõtterahandusega tegelev personal ning klientide või ühingu nimel müügi ja kauplemisega tegelevad isikud.

(31)

Erakorraliste asjaolude hulka, mille korral finantsanalüütikud ja muud investeerimisühinguga seotud isikud, kes tegelevad investeerimisanalüüside koostamisega, võivad eelneva kirjaliku nõusoleku korral teha isiklikke tehinguid instrumentidega, mille kohta analüüs on tehtud, peaksid kuuluma asjaolud, mille korral rahaliste raskustega seonduvate isiklike põhjuste tõttu on kõnealusel finantsanalüütikul või muul isikul kohustus positsioon likvideerida.

(32)

Väikseid kingitusi ja külalislahkust, mis jääb allapoole taset, mis on kehtestatud ühingu huvide konflikti vältimise poliitikas ja mida on nimetatud kõnealuse poliitika klientidele kättesaadavaks tehtud kokkuvõtlikus kirjelduses, ei tohiks käsitleda investeerimisanalüüsiga seonduvate sätete kohaldamisel stiimulitena.

(33)

Investeerimisanalüüsi klientidele või avalikkusele levitamise mõiste ei tohiks hõlmata levitamist üksnes investeerimisühingu kontserni kuuluvatele isikutele.

(34)

Kehtivate soovitustena peaks käsitlema selliseid investeerimisanalüüsis esitatud soovitusi, mida ei ole tühistatud ja mille kehtivusaeg ei ole lõppenud.

(35)

Kolmanda isiku koostatud investeerimisanalüüside olulise muutmise suhtes peaks kohaldama samu nõudeid, kui investeerimisanalüüside koostamise suhtes.

(36)

Finantsanalüütikud ei tohiks tegeleda peale investeerimisanalüüside koostamise muu tegevusega, kui selline muu tegevus on vastuolus tegevisiku objektiisuse säilitamisega. Tegevisiku objektiisuse säilitamisega vastuolus olevateks peaks tavaliselt lugema järgmist tegevust: osalemine investeerimispanganduse tegevuses, nagu ettevõtterahandus ja väärtpaberite emiteerimise tagamine, osalemine uute ettevõtete tutvustamises või finantsinstrumentide uute emissioonide reklaamimises, ega olla muul viisil seotud emitendi turundustegevusega.

(37)

Ilma et see piiraks investeerimisanalüüside koostamise või levitamisega seonduvate käesoleva direktiivi sätete kohaldamist, soovitatakse, et investeerimisanalüüside koostajad, kes ei ole investeerimisühingud, peaksid kaaluma siseste tegevuspõhimõtete ja sisekorra vastuvõtmist, mille eesmärgiks on tagada, et ka nemad vastaksid käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetele, mis käsitlevad kõnealuse analüüsi sõltumatuse ja objektiivsuse kaitset.

(38)

Käesoleva direktiiviga kehtestatud nõudeid, sealhulgas nõudeid, mis seonduvad isiklike tehingutega, investeerimisanalüüsi teadmistega kauplemisega ja investeerimisanalüüsi koostamise ja levitamisega, kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivi 2004/39/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (4) ning nende rakendusmeetmete muude nõuete kohaldamist.

(39)

Käesoleva direktiivi stiimuleid käsitlevate sätete kohaldamisel tuleks seda, kui investeerimisühing saab investeerimisnõustamise või üldiste soovitustega seoses vahendustasu, juhul kui vahendustasu saamine ei mõjuta nõustamise või soovituste objektiivsust, käsitleda kliendile osutatava investeerimisnõustamise kvaliteedi parandamiseks mõelduna.

(40)

Käesoleva direktiiviga on investeerimisühingutel lubatud anda ja saada teatavaid stiimuleid ainult eritingimuste alusel, tingimusel et need kliendile avaldatakse või antakse kliendile või tema nimel tegutsevale isikule.

(41)

Käesoleva direktiiviga nõutakse investeerimisühingutelt, kes osutavad uutele mittekutselistele klientidele muid investeerimisteenuseid kui investeerimisnõustamist, et nad peavad sõlmima kliendiga kirjaliku põhilepingu, milles on sätestatud ühingu ja kliendi olulised õigused ja kohustused. Samas ei kehtestata käesoleva direktiiviga investeerimis- või kõrvalteenuste osutamise lepingute vormi, sisu ega täitmisega seoses mingeid muid kohustusi.

(42)

Käesolevas direktiivis on kehtestatud nõuded reklaamteadetele, mis seonduvad üksnes direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikes 2 sätestatud kohustusega, mille kohaselt klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaamteated, peab olema õiglane, selge ja mitte eksitav.

(43)

Käesolevas direktiivis ei nõuta pädevatelt asutustelt reklaamteadete sisu ja vormi heakskiitmist. Samas aga ei keelata neil seda teha, tingimusel et selline eelnev heakskiitmine põhineb üksnes selle direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud kohustuse täitmisel, mille kohaselt klientidele esitatav teave, sealhulgas reklaamteated, peab olema õiglane, selge ja mitte eksitav.

(44)

Kehtestama peaks asjakohased ja proportsionaalsed teabenõuded, mis võtavad arvesse seda, kas klient on kutseline või mittekutseline. Direktiivi 2004/39/EÜ üks eesmärke on tagada proportsionaalne tasakaal investorite kaitse ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate avalikustamisnõuete vahel. Selleks on asjakohane sätestada käesolevas direktiivis kutseliste klientide suhtes vähem ranged teabenõuded, kui neid mittekutseliste klientide suhtes kohaldatakse. Kutselistel klientidel peaks väheste eranditega olema võimalik määratleda, milline on nende jaoks teave, mis on neile vajalik põhjendatud otsuse tegemiseks, ning paluda investeerimisühingul see teave endale esitada. Kui kõnealused teabenõuded on mõistlikud ja proportsionaalsed, tuleks investeerimisühingutel esitada lisateave.

(45)

Investeerimisühingud peaksid esitama klientidele ja potentsiaalsetele klientidele piisava teabe finantsinstrumentide iseloomu ja nendesse investeerimisega kaasnevate riskide kohta, et nende kliendid saaksid iga investeerimisotsuse teha asjakohase teabe alusel. Kõnealuse teabe üksikasjalikkuse tase võib varieeruda vastavalt sellele, kas tegemist on kutselise või mittekutselise kliendiga, ning pakutavate finantsinstrumentide iseloomule ja riskiprofiilile, kuid see ei tohiks kunagi olla nii üldine, et mis tahes olulise tähtsusega elemendid sellest välja jääksid. On võimalik, et mõnede finantsinstrumendi liikide puhul piisab vaid instrumendi liiki käsitlevast teabest, sellal kui mõnede teiste puhul peab teave olema tootepõhisem.

(46)

Tingimusi, millele teave, mille investeerimisühing klientidele või potentsiaalsetele klientidele esitab, peab õiglane, selge ja mitte eksitav olemiseks vastama, peaks kohaldama mittekutselistele klientidele mõeldud teatiste suhtes asjakohasel ja proportsionaalsel viisil, võttes arvesse näiteks sidevahendeid ja seda, millist teavet kõnealuse teatisega kavatsetakse klientidele või potentsiaalsetele klientidele edastada. Eelkõige ei oleks asjakohane kohaldada selliseid tingimusi reklaamteadete suhtes, mis koosnevad üksnes ühest või enamast järgnevast elemendist: ühingu nimi, logo või muu ühinguga seotud kujutis, kontaktandmed ja viide ühingu osutatavatele investeerimisteenustele või tema teenus- või vahendustasudele.

(47)

Direktiivi 2004/39/EÜ ja käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks teavet lugema eksitavaks, kui see kaldub eksitama isikut või isikuid, kellele see on suunatud või kes on tõenäoliselt selle saajateks, olenemata sellest, kas teavet esitav isik loeb seda eksitavaks või tahab, et see oleks eksitav, või mitte.

(48)

Et määratleda, mida käsitleda teabe esitamisena piisava ajavaruga enne käesolevas direktiivis sätestatud aega, peaks investeerimisühing, pidades silmas olukorra kiireloomulisust ja aega, mis kliendil kulub konkreetse esitatud teabe läbimõtlemiseks ja sellele reageerimiseks, arvesse võtma vajadust jätta kliendile piisavalt aega teabe läbilugemiseks ja sellest arusaamiseks enne investeerimisotsuse tegemist. Klient vajab tõenäoliselt vähem aega lihtsa või standardse toote või teenuse (või sellist liiki toote või teenuse, mida ta on varem ostnud) kohta käiva teabe läbivaatamiseks, kui ta vajaks keerukama või talle tundmatu toote või teenuse korral.

(49)

Käesolev direktiiv ei kohusta investeerimisühinguid esitama kogu nõutud teavet investeerimisühingu, finantsinstrumentide, kulude ja nendega seotud tasude ning kliendi finantsinstrumentide või kliendi vahendite kaitse kohta otsekohe ja korraga, tingimusel et nad täidavad üldise kohustuse esitada asjakohane teave piisava ajavaruga enne käesolevas direktiivis sätestatud aega. Kui teave edastatakse kliendile piisava ajavaruga enne teenuse osutamist, ei kohusta käesolev direktiiv ühinguid esitama seda kas eraldi, reklaamteate osana või kaasata see kliendiga sõlmitavasse lepingusse.

(50)

Kui investeerimisühingult nõutakse teabe esitamist kliendile enne teenuse osutamist, ei tohiks iga tehingut sama liiki finantsinstrumendiga käsitleda uue või erineva teenuse osutamisena.

(51)

Kui portfellivalitsemise teenust osutavalt investeerimisühingult nõutakse mittekutselistele klientidele või potentsiaalsetele mittekutselistele klientidele teabe esitamist kliendi portfelli kuuluda võivate finantsinstrumendi liikide kohta ja selle kohta, mis liiki tehinguid selliste instrumentidega saab teha, peaks sellises teabes eraldi märkima, kas investeerimisühingule antakse volitused investeerida reguleeritud turul mittekaubeldavatesse finantsinstrumentidesse, tuletisinstrumentidesse, mittelikviidsetesse või kõrge volatiilsusega instrumentidesse või viia läbi väärtpaberite ettemüüki, ostmist laenatud vahendite arvelt, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid või mis tahes tehinguid, millega kaasnevad tagatismaksed, tagatise deponeerimine või välisvaluutarisk.

(52)

Seda, kui investeerimisühing esitab kliendile koopia prospektist, mis on koostatud ja avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta), (5) ei tohiks käsitleda investeerimisühingu poolse teabe esitamisena kliendile direktiivis 2004/39/EÜ käsitletud tegutsemistingimuste kohaselt, mis seonduvad kõnealuse teabe kvaliteedi ja sisuga, kui ühing ei ole kõnealuse direktiivi kohaselt prospektis esitatud teabe eest vastutav.

(53)

Teave, mille investeerimisühing peab esitama mittekutselisele kliendile kulude ja nendega seotud tasude kohta, hõlmab teavet maksmise korra või investeerimisteenuste osutamise lepingu ja pakutava finantsinstrumendiga seonduva mis tahes muu kokkuleppe täitmise korra kohta. Teave maksmise korra kohta esitatakse üldiselt juhul, kui finantsinstrumendi leping lõpetatakse sularahaarveldusega. Teave täitmise korra kohta esitatakse üldiselt juhul, kui lõpetamisel on finantsinstrumendi puhul nõutav aktsiate, võlakirjade, varrandi, kulla- või hõbedakangi või muu instrumendi või kauba üleandmine.

(54)

Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (6) kohaste avatud investeerimisfondidega seoses ei ole käesoleva direktiivi eesmärgiks reguleerida direktiivi 85/611/EMÜ artiklis 28 määratletud lihtsustatud prospekti sisu. Lihtsustatud prospektile ei tohiks käesoleva direktiivi rakendamise tulemusena lisada mingit teavet.

(55)

Lihtsustatud prospektis on eelkõige esitatud piisav teave avatud investeerimisfondi (UCITS) endaga seotud kulude ja nendega seonduvate tasude kohta. Samas peaksid avatud investeerimisfondide (UCITS) osakuid pakkuvad investeerimisühingud teavitama oma kliente kõigist muudest kuludest ja nendega seonduvatest tasudest, mis on seotud teenustega, mida nad osutavad seoses avatud investeerimisfondide (UCITS) osakutega.

(56)

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikele 4 vastava sobivuse kontrollimise ja sama direktiivi artikli 19 lõikele 5 vastava asjakohasuse kontrollimise kohaldamiseks on vaja ette näha erinevad sätted. Kõnealused kontrollimised on nendega seonduvate investeerimisteenustega seoses erineva ulatusega ning neil on erinevad eesmärgid ja omadused.

(57)

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 4 kohaldamisel võib tehing olla kliendi või potentsiaalse kliendi jaoks ebasobiv investeerimisinstrumendiga kaasnevate riskide, tehingu liigi, korraldust iseloomustavate andmete või kauplemise sageduse tõttu. Rida tehinguid, millest eraldi vaadates on igaüks sobiv, võivad olla ebasobivad, kui soovitusi antakse või kauplemisotsuseid tehakse sellise sagedusega, mis ei vasta kliendi parimatele huvidele. Portfellivalitsemise korral võib tehing samuti olla ebasobiv, kui selle tulemuseks oleks ebasobiv portfell.

(58)

Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 4 kohaselt peab ühing hindama investeerimisteenuste ja finantsinstrumentide sobivust kliendi jaoks üksnes siis, kui ta osutab kõnealusele kliendile investeerimisnõustamise või portfellivalitsemise teenust. Muude investeerimisteenuste korral peab ühing kõnealuse direktiivi artikli 19 lõike 5 kohaselt hindama investeerimisteenuse või -toote asjakohasust kliendi jaoks vaid juhul, kui toodet ei pakuta kõnealuse direktiivi artikli 19 lõike 6 kohaselt (mida kohaldatakse lihtinstrumentide suhtes) ainult korralduste täitmise alusel.

(59)

Käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamisel, millega nõutakse investeerimisühingutelt, et nad peavad hindama pakutavate või nõutavate investeerimisteenuste või -toodete asjakohasust, eeldatakse, et kliendil, kes tegeles konkreetset liiki toote või teenusega seonduvate tehingutega enne direktiivi 2004/39/EÜ kohaldamise kuupäeva, on vajalikud teadmised ja kogemused, mõistmaks kõnealuse toote või investeerimisteenusega seotud riske. Kui klient alustas investeerimisühingu teenuseid kasutades sellist liiki tehingutega tegelemist pärast kõnealuse direktiivi kohaldamise kuupäeva, ei nõuta investeerimisühingult uue hinnangu andmist eraldi enne iga tehingut. Ta täidab kõnealuse direktiivi artikli 19 lõike 5 kohast kohustust tingimusel, et ta teeb vajaliku asjakohasuse hindamise enne kõnealuse teenuse osutama hakkamist.

(60)

Soovitust, nõudmist või nõustamist, mille portfellihaldur annab kliendile eesmärgiga, et klient peaks portfellihaldurile andma volitused, millega määratletakse portfellihalduri volituste piirid väärtpaberiportfelli valitsemisel, või kõnealuseid volitusi muutma, peaks käsitlema soovitusena direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõike 4 tähenduses.

(61)

Selle kindlaks tegemisel, kas investeerimisfondi aktsiat või osakut, mis ei vasta direktiivi 85/611/EMÜ nõuetele ja mille turustamine avalikkusele on lubatud, peaks käsitlema lihtinstrumendina, peaks asjaolude hulka, mille korral hindamissüsteemid on emitendist sõltumatud, kuuluma see, kas need on ette näinud depositoorium, mida reguleerib depooteenuste osutaja liikmesriigis.

(62)

Käesoleva direktiiviga ei nõuta pädevatelt asutustelt investeerimisühingu ja tema mittekutseliste klientide vahelise põhilepingu sisu heakskiitmist. Heakskiitmist siiski ei välistata, kui see põhineb üksnes tingimusel, et ühing täidab direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud kohustusi, mille kohaselt ta peab tegutsema ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega ning sisse seadma registri, milles on esitatud investeerimisühingu ja tema klientide õigused ja kohustused ning muud tingimused, mille alusel ühing oma klientidele teenuseid osutab.

(63)

Tingimusel, et direktiivis 2004/39/EÜ ja käesolevas direktiivis sätestatud registripidamise kohustus on täidetud, peaks registrid, mille pidamist investeerimisühingult nõutakse, olema kohandatud vastavalt äritegevuse liigile ning osutatavate investeerimisteenuste ja teostatava tegevuse ulatusele. Portfellivalitsemisega seotud aruandekohustuse puhul on tingimusliku kohustusega tehing selline tehing, millega kliendi jaoks kaasneb tegelik või potentsiaalne kohustus, mis ületab instrumendi soetushinna.

(64)

Klientidele aruannete esitamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse liigile mõistma viitena sellele, kas tegemist on piirangukäsu, turustuskorralduse või muud konkreetset liiki korraldusega.

(65)

Klientidele aruannete esitamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse iseloomule mõistma viitena väärtpaberite märkimise korralduse, optsiooni kasutamise korralduse või muu samalaadse kliendi korraldusena.

(66)

Oma täitmispoliitika kehtestamisel vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõikele 2 peaks investeerimisühing määratlema kõnealuse direktiivi artikli 21 lõikes 1 nimetatud tegurite suhtelise tähtsuse või vähemalt kehtestama menetluse, mille kohaselt ta määratleb kõnealuste tegurite suhtelise tähtsuse, et ta saaks saavutada oma klientidele parima võimaliku tulemuse. Kõnealuse poliitika rakendamiseks peaks investeerimisühing valima täitmiskohad, mis võimaldavad tal saavutada kliendi korralduste täitmisel püsivalt parimaid võimalikke tulemusi. Investeerimisühing peaks oma täitmispoliitikat kohaldama iga kliendi korralduse puhul, mida ta täidab, eesmärgiga saavutada kõnealusele poliitikale vastav parim võimalik tulemus. Direktiivi 2004/39/EÜ kohast kohustust võtta kõik mõistlikud meetmed, et tagada klientide jaoks parima tulemuse saavutamine, ei tohiks käsitleda investeerimisühingule esitatud nõudena kaasata oma täitmispoliitikasse kõik võimalikud täitmiskohad.

(67)

Tagamaks, et investeerimisühing saavutab mittekutselise kliendi korraldust täites kliendi konkreetsete juhiste puudumisel kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse, peaks ühing võtma arvesse kõiki tegureid, mis võimaldavad tal saavutada parima võimaliku tulemuse kogumaksumuse järgi, mis koosneb finantsinstrumendi hinnast ja täitmisega seotud kuludest. Täitmise ja arvelduse kiirust ja tõenäosust, korralduse mahtu ja iseloomu, turu mõju ja mis tahes muid kaudseid tehingukulusid võib pidada otsesest hinnast ja kogumaksumusest olulisemaks vaid sel määral, mil need on mittekutselise kliendi jaoks kogumaksumuse poolest parima võimaliku tulemuse saavutamise juures otsustava tähtsusega.

(68)

Kui investeerimisühing täidab korraldust kliendilt saadud konkreetseid juhiseid järgides, peaks lugema tema parimal viisil täitmise kohustuse täidetuks ainult korralduse selle osa või aspekti puhul, millega kliendi juhised seonduvad. Asjaolu, et klient on andnud konkreetsed juhised, mis seonduvad korralduse ühe osa või aspektiga, ei tohiks käsitleda selliselt, nagu vabastaks see investeerimisühingu parimal viisil täitmise kohustusest seoses kliendi korralduse mis tahes muu osa või aspektiga, millega kõnealused juhised ei seondu. Investeerimisühing ei tohiks mõjutada klienti andma talle juhiseid korralduse täitmiseks mingil konkreetsel viisil, kas selgesõnaliselt osutades või kaudselt vihjates kliendile, milline võiks olla nende juhiste sisu, kui oleks mõistlik eeldada, et ühing teab, et selliste juhiste puhul on selle kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse saavutamine tõenäoliselt välistatud. See ei tähenda aga, et ühing ei võiks kutsuda klienti üles valima kahe või enama konkreetse kauplemiskoha vahel, tingimusel et need kauplemiskohad on ühingu korralduste täitmise poliitikaga kooskõlas.

(69)

Investeerimisühingu kauplemist kliendiga oma arvel peaks käsitlema kliendi korralduste täitmisena ja seetõttu peaks selle suhtes kohaldama direktiivi 2004/39/EÜ ja käesoleva direktiivi kohaseid nõudeid ning eriti nõudeid, mis seonduvad parimal viisil täitmisega. Kui investeerimisühing esitab aga kliendile siduva hinnapakkumise ja see siduv hinnapakkumine vastaks investeerimisühingu direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõike 1 kohastele kohustustele, kui ühing täidaks kõnealuse siduva hinnapakkumise suhtes esitatud tehingutellimust selle esitamise ajal, siis täidab ühing samu kohustusi ka siis, kui ta täidab oma siduva hinnapakkumise suhtes esitatud tehingutellimuse pärast kliendipoolset heakskiitmist, tingimusel et muutuvaid turutingimusi ning siduva hinnapakkumise esitamise ja selle heakskiitmise vahel kulunud aega arvestades ei ole siduv hinnapakkumine ilmselgelt aegunud.

(70)

Kliendi korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamise kohustust kohaldatakse kõigi finantsinstrumendi liikide puhul. Pidades aga silmas turu struktuuri ja finantsinstrumentide struktuuri erinevusi, võib parimal viisil täitmise ühtset menetlusstandardit, mis oleks kehtiv ja tulemuslik kõigi instrumendi liikide puhul, olla raske määratleda ja kohaldada. Parimal viisil täitmise kohustust peaks seetõttu kohaldama viisil, mis võtab arvesse erinevaid asjaolusid, mis seonduvad konkreetset liiki finantsinstrumentidega seotud korralduste täitmisega. Näiteks tehingud, mis seonduvad kliendi jaoks kohandatud börsiväliste finantsinstrumentidega, millega kaasneb unikaalne lepinguline suhe, mis on kujundatud spetsiaalselt sobivaks kliendi ja investeerimisühingu olukorra jaoks, ei pruugi olla parimal viisil täitmise hindamise seisukohast võrreldavad tehingutega, mis seonduvad tsentraliseeritud täitmiskohtades kaubeldavate aktsiatega.

(71)

Mittekutseliste klientide korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamise määratlemisel peaksid ühingu enda kliendilt küsitavad vahendus- või teenustasud täitmisega seotud kulude hulka kuuluma piiratud ulatuses, juhul kui konkreetset korraldust suudab täita rohkem kui üks ühingu täitmispoliitikas loetletud täitmiskoht. Sellistel juhtudel tuleks arvesse võtta ühingu enda vahendustasusid ja kulusid, mis kaasnevad korralduse täitmisega igas kõlblikus täitmiskohas, et hinnata ja võrrelda seda, milline tulemus kliendi jaoks korralduse täitmisel igas sellises täitmiskohas saavutataks. Selle eesmärk ei ole aga nõuda ühingutelt, et nad võrdleksid tulemust, mis kliendi jaoks saavutataks ühingu enda täitmispoliitika ning vahendus- ja teenustasude alusel, tulemustega, mille võiks sama kliendi jaoks saavutada mõni teine investeerimisühing teistsuguse täitmispoliitika ning teistmoodi struktureeritud vahendus- või teenustasude alusel. Selle eesmärk ei ole ka nõuda ühingult, et ta võrdleks enda vahendustasude erinevusi, mis tulenevad ühingu kliendile osutatavate teenuste iseloomu erinevustest.

(72)

Käesoleva direktiivi sätteid, mille kohaselt täitmiskulud peaksid hõlmama ühingu enda vahendus- või teenustasusid, mida investeerimisühing kliendilt investeerimisteenuse osutamise eest võtab, ei tuleks kohaldada selle määramise juures, millised täitmiskohad peavad olema ühingu täitmispoliitikas nimetatud vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõikele 3.

(73)

Investeerimisühingut peaks lugema oma vahendustasusid struktureerivaks või nende tasumist nõudvaks viisil, mis põhjustab täitmiskohtade vahel ebaõiglast diskrimineerimist, kui ta küsib klientidelt erinevat vahendustasu või hinnavahet erinevates täitmiskohtades täitmise eest ja kõnealune erinevus ei põhine ühingu kõnealustes kohtades täitmise kulude tegelikul erinevusel.

(74)

Käesoleva direktiivi täitmispoliitikat käsitlevad sätted ei piira investeerimisühingu direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõike 4 kohast üldist kohustust kontrollida oma korralduste täitmise korra ja täitmispoliitika tõhusust ning hinnata oma täitmispoliitikasse kaasatud täitmiskohtasid korrapäraselt.

(75)

Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole nõuda, et investeerimisühing, kes osutab korralduse vastuvõtmise ja edastamise või portfellivalitsemise teenust, ja mis tahes teine investeerimisühing, kellele kõnealune investeerimisühing oma korraldused täitmiseks saadab, kahekordistaksid jõupingutusi, mida nad parimal viisil täitmiseks koostöös teevad.

(76)

Direktiivi 2004/39/EÜ kohase parimal viisil täitmise kohustuse kohaselt peavad investeerimisühingud võtma kõik mõistlikud meetmed, et tagada klientide jaoks parima tulemuse saavutamine. Täitmise kvaliteet, mis hõlmab selliseid aspekte nagu täitmise kiirus ja tõenäosus (täitmise määr) ning hinna soodsamaks muutmise võimalus ja mõju, on täitmisel parima tulemuse saavutamise juures oluline tegur. Erinevate täitmiskohtade tagatud täitmise kvaliteediga seonduvate andmete kättesaadavus, võrreldavus ja konsolideerimine on investeerimisühingute ja investorite jaoks otsustava tähtsusega, sest võimaldab neil teha kindlaks need täitmiskohad, mis tagavad oma klientidele kõrgeimat täitmise kvaliteeti. Käesolev direktiiv ei kohusta täitmiskohti oma täitmise kvaliteedi andmeid avaldama, sest täitmiskohtadel ja andmete pakkujatel peaks olema lubatud täitmise kvaliteedi andmete esitamise lahendused välja töötada. Komisjon peaks esitama 1. novembriks 2008 aruande selles valdkonnas turul toimunud arengute kohta, eesmärgiga hinnata täitmise kvaliteediga seonduva teabe kättesaadavust, võrreldavust ja konsolideerimist Euroopa tasandil.

(77)

Käesoleva direktiivi kliendi korralduste käsitlemisega seotud sätete kohaldamisel loetakse tehingute ümberjaotamist kliendi jaoks kahjulikuks, kui selle tulemusel antakse ebaõiglane eelis investeerimisühingule või mõnele konkreetsele kliendile.

(78)

Ilma et see piiraks direktiivi 2003/6/EÜ kohaldamist, ei tohiks käesoleva direktiivi kliendi korralduste käsitlemist reguleerivate sätete kohaldamisel käsitleda kliendi korraldusi muul viisil võrreldavana, kui need on saadud erinevate sidevahendite kaudu ja kui nende puhul ei oleks järjest käsitlemine teostatav. Lisaks sellele peaks kõnealuste sätete kohaldamisel seda, kui investeerimisühing kasutab täitmist ootava kliendi korraldusega seonduvat teavet, et kaubelda oma arvel selliste finantsinstrumentidega, mille kohta kliendi korraldus on tehtud, või nendega seotud finantsinstrumentidega, käsitlema kõnealuse teabe kuritarvitamisena. Ometi ei tohiks üksnes asjaolu, et turutegijad või asutused, kellel on lubatud tegutseda vastaspoolena, piirduvad oma seadusliku äritegevusega, mis seisneb finantsinstrumentide ostmises ja müümises, ega see, et kolmandate isikute nimel korralduste täitmiseks volitatud isikud piirduvad korralduste nõuetekohase täitmisega, kujutada endast iseenesest teabe kuritarvitamist.

(79)

Finantsinstrumentide kohta antud avalikkusele suunatud soovitusi, mis on avaldatud ajalehes, ajakirjas või mujal (sealhulgas Internetis) või mis on antud televisiooni- või raadiosaates, ei tohiks direktiivis 2004/39/EÜ sätestatud “investeerimisnõustamise” määratluse kohaldamisel käsitleda isikliku soovitusena.

(80)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklis 11, ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 tunnustatud põhimõtteid. Sellega seoses ei takista käesolev direktiiv liikmesriike mingil viisil kohaldamast oma põhiseaduslikke sätteid, mis käsitlevad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust meedias.

(81)

Finantsinstrumendi liigi kohta antud üldised nõuanded ei ole investeerimisnõustamine direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses, sest käesolevas direktiivis on täpsustatud, et direktiivi 2004/39/EÜ kohaldamisel piirdub investeerimisnõustamine konkreetsete finantsinstrumentide kohta antud nõuannetega. Kui investeerimisühing annab aga kliendile üldiseid nõuandeid finantsinstrumendi liigi kohta, mida ta esitleb kui kliendile sobivat või tema asjaolusid arvestavat, mis aga tegelikult ei ole olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest kliendile sobiv või tema asjaolusid arvestav, tegutseb ühing tõenäoliselt vastuolus direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikega 1 või 2. Eriti tõenäoline on, et kliendile selliseid nõuandeid andev ühing tegutseb vastuolus artikli 19 lõike 1 kohase nõudega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega. Sama moodi ja lisaks sellele on tõenäoline, et selline nõustamine on vastuolus artikli 19 lõike 2 kohase nõudega, mille kohaselt ühingu poolt kliendile suunatud teave peab olema õiglane, selge ja mitte eksitav.

(82)

Investeerimisühingu tegevust, mis on investeerimisteenuse osutamise või investeerimistegevuse ettevalmistavaks tegevuseks, peaks käsitlema selle teenuse või tegevuse lahutamatu osana. Siia hulka kuulub näiteks investeerimisühingu üldiste nõuannete andmine klientidele või potentsiaalsetele klientidele enne investeerimisnõustamise või muu investeerimisteenuse osutamist või investeerimistegevuse teostamist või selle käigus.

(83)

Üldise soovituse (see tähendab teabejaotuskanalitele või avalikkusele mõeldud soovituse) andmine finantsinstrumendiga või finantsinstrumendi liigiga tehtud tehingu kohta kujutab endast direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jao punktis 5 nimetatud kõrvalteenuse osutamist ja sellest tulenevalt kohaldatakse kõnealuse soovituse andmise suhtes direktiivi 2004/39/EÜ ja selles sätestatud kaitsemeetmeid.

(84)

Tehniliste nõuannete saamiseks on konsulteeritud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega, mis on asutatud komisjoni otsusega nr 2001/527/EÜ (7).

(85)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

1)

teabejaotuskanalid – teabejaotuskanalid komisjoni direktiivi 2003/125/EÜ artikli 1 lõike 7 tähenduses;

2)

püsiv andmekandja – mis tahes vahend, mis võimaldab kliendil säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks juurde pääseda aja jooksul, mis on teabe eesmärgiga vastavuses, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;

3)

tegevisik – investeerimisühingu puhul järgmised isikud:

4)

finantsanalüütik – tegevisik, kes sisuliselt koostab investeerimisanalüüsi;

5)

kontsern – investeerimisühingu puhul kontsern, millesse ühing kuulub ja mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest ja üksustest, milles emaettevõtjal või tema tütarettevõtjatel on osalus, ning ettevõtjaid, mis on üksteisega seotud muude suhetega konsolideeritud aastaaruandeid käsitleva nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (8) artikli 12 lõike 1 tähenduses;

6)

välisteenusepakkuja kasutamine – investeerimisühingu ja teenuse osutaja vaheline mis tahes vormis kokkulepe, mille kohaselt teenuse osutaja teostab toimingu, osutab teenuse või viib läbi tegevuse, mille muul juhul oleks teostanud investeerimisühing ise;

7)

tegevisikuga perekondlikes suhetes olev isik – järgmised isikud:

8)

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing – mõiste on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 1287/2006 (9);

9)

tippjuhtkond – direktiivi 2004/39/EÜ artikli 9 lõikele 1 vastav isik või vastavad isikud, kes tegelikult juhib või juhivad investeerimisühingu äritegevust.

a)

kõnealuse teabe esitamine kõnealusel andmekandjal on kontekstis, milles ühingu ja kliendi vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima, asjakohane ja

b)

kui isikule, kelle jaoks teave esitatakse, antakse valida paberil või kõnealusel muul püsival andmekandjal esitatava teabe vahel, teeb see isik valiku selgelt viimase kasuks.

a)

kõnealuse teabe esitamine kõnealusel andmekandjal on kontekstis, milles ühingu ja kliendi vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima, asjakohane;

b)

klient peab andma oma selge nõusoleku kõnealuse teabe esitamiseks kõnealuses vormis;

c)

klienti tuleb elektrooniliselt teavitada veebilehe aadressist ja kohast veebilehel, kust teabele juurde pääseb;

d)

teave peab olema ajakohastatud;

e)

teave peab olema kõnealusel veebilehel kättesaadav pidevalt sellisel ajavahemikul, mida kliendil võib sellega tutvumiseks põhjendatult vaja olla.

a)

eririskid, mida nõuetega käsitletakse, on asjaomase liikmesriigi turu struktuuri silmas pidades erilise tähtsusega;

b)

nõuetega käsitletakse riske või küsimusi, mis kerkivad esile või ilmnevad pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva ega ole muul viisil ühenduse meetmetega või nende alusel reguleeritud.

a)

kõigist nõuetest, mida ta kavatseb lõike 1 kohaselt säilitada, enne käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva ja

b)

kõigist nõuetest, mida ta kavatseb lõike 1 kohaselt kehtestada, vähemalt üks kuu enne asjaomase nõude jaoks ettenähtud jõustumise kuupäeva.

a)

kehtestavad ja rakendavad otsuste tegemise menetlused ja organisatsioonilise struktuuri, millega on selgelt ja dokumenteeritult määratud aruandlusahelad ning jaotatud ametiülesanded ja kohustused, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

b)

tagavad, et nende tegevisikud on teadlikud menetlustest, mida nad peavad oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks järgima;

c)

kehtestavad ja rakendavad asjakohase sisekontrolli mehhanismi, mille eesmärk on kindlustada otsuste ja menetluste järgimine investeerimisühingu kõigil tasanditel, ning kohaldavad seda jätkuvalt;

d)

võtavad tööle töötajad, kellel on neile määratud kohustuste täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja asjatundlikkus;

e)

kehtestavad ja rakendavad tulemusliku asutusesisese aruandluse ja teabevahetuse süsteemi investeerimisühingu kõigil asjakohastel tasanditel, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

f)

peavad asjakohaseid ja korrastatud registreid oma äritegevuse ja ühingusisese korra kohta;

g)

tagavad, et erinevate ülesannete täitmine ei ole tema tegevisikutele mis tahes konkreetse ülesande usaldusväärsel, ausal ja professionaalsel täitmisel takistuseks ega kujune sellele tõenäoliselt takistuseks.

a)

teha järelevalvet ja hinnata regulaarselt lõike 1 esimese lõigu kohaselt kehtestatud meetmete ja menetluste ning ühingu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust;

b)

nõustada ja aidata investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse eest vastutavaid tegevisikuid küsimustes, mis seonduvad ühingu kohustuste täitmisega vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ.

a)

täitmiskontrolli ülesandeid täitval töötajal peavad olema vajalikud ametivolitused, vahendid, asjatundlikkus ja juurdepääs kogu asjaomasele teabele;

b)

ametisse tuleb nimetada täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja, kes vastutab täitmiskontrolli ülesannete täitmise ja kõigi artikli 9 lõike 2 kohaselt nõutavate täitmiskontrolliga seonduvate aruannete esitamise eest;

c)

täitmiskontrolli ülesandeid täitvad tegevisikud ei tohi tegeleda selliste teenuste osutamise ja tegevusega, mille üle nad järelevalvet teevad;

d)

täitmiskontrolli ülesandeid täitvate tegevisikute töötasu määramise meetod ei tohi ohustada nende objektiivsust ega anda tõenäolist võimalust selle ohustamiseks.

a)

kehtestavad ja rakendavad asjakohase riskijuhtimise poliitika ja menetlused, mille abil teha kindlaks ettevõtte tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskid ning vajadusel määrata ühingu riskitaluvuse tase, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

b)

võtavad ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskide juhtimiseks kasutusele tulemuslikud korraldused, protsessid ja mehhanismid, pidades silmas kõnealust riskitaluvuse taset;

c)

teevad järelevalvet järgneva üle:

a)

lõikes 1 osutatud poliitika ja menetluste rakendamine;

b)

aruannete esitamine tippjuhtkonnale ja tema nõustamine vastavalt artikli 9 lõikele 2.

a)

kehtestada, rakendada ja jätkuvalt kohaldada auditi kava investeerimisühingu süsteemide, sisekontrolli mehhanismide ja korralduse asjakohasuse ja tulemuslikkuse uurimiseks ja hindamiseks;

b)

esitada soovitusi, mis tuginevad punkti a kohaselt tehtud töö tulemusele;

c)

kontrollida kõnealuste soovituste täitmist;

d)

esitada siseauditiga seonduvaid küsimusi käsitlevad aruanded artikli 9 lõike 2 kohaselt.

a)

kõnealune tegevisik tegutseb väljaspool oma ametivolituste piire;

b)

kauplemine toimub mis tahes järgmise isiku arvel:

a)

isikliku tehingu sõlmimine, mis vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

b)

muul viisil kui ametiülesannete või teenuste osutamise lepingu raames mõnele muule isikule finantsinstrumendiga tehingu sõlmimiseks soovituse andmine või tema selleks ajendamine, kui tegevisiku isikliku tehingu puhul selle finantsinstrumendiga oleks kohaldatav punkt a, artikli 25 lõike 2 punkt a või b või artikli 47 lõige 3;

c)

ilma et see piiraks direktiivi 2003/6/EÜ artikli 3 punkti a kohaldamist, mis tahes teabe või arvamuse avaldamine mõnele muule isikule muul viisil kui ametiülesannete või teenuste osutamise lepingu raames, kui tegevisik teab või oleks mõistlik eeldada, et ta teab, et sellise avaldamise tulemusena kõnealune muu isik astub ühe järgmistest sammudest või on tõenäoline, et ta seda teeb:

a)

iga tegevisik, kelle suhtes kohaldatakse lõiget 1, oleks teadlik isiklikele tehingutele seatud piirangutest ja meetmetest, mille investeerimisühing on seoses isiklike tehingute ja avaldamisega vastavalt lõikele 1 kehtestanud;

b)

ühingut teavitatakse viivitamatult tegevisiku sõlmitud isiklikest tehingutest kas teatisega kõnealuse tehingu kohta või muu menetluse korras, mis võimaldab ühingul kõnealused tehingud kindlaks teha;

Välisteenusepakkuja kasutamise korral peab investeerimisühing tagama, et ühing, keda välisteenusepakkujana kasutatakse, peab registrit tegevisikute sõlmitud isiklike tehingute kohta ja esitab kõnealuse teabe investeerimisühingu nõudmisel talle viivitamatult;

c)

ühingule teada antud või ühingu poolt kindlaks tehtud isiklike tehingute, sealhulgas kõigi kõnealusteks tehinguteks loa andmiste ja sellest keeldumiste kohta peetakse registrit.

a)

isiklikud tehingud, mis on tehtud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust portfellihalduri ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;

b)

isiklikud tehingud selliste investeerimisfondide aktsiate või osakutega, mis vastavad direktiiviga 85/611/EMÜ antud õiguste kasutamiseks vajalikele tingimustele või mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohaselt järelevalvet, millega on nõutav samaväärne riskide hajutamine nende varade suhtes, kui tegevisik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole kõnealuse fondi juhtimisega seotud.

a)

ühingule osutatavad nõustamisteenused ja muud teenused, mis ei ole osa ühingu investeerimisalasest äritegevusest, sealhulgas ühingule osutatav õigusalase nõustamise teenus, ühingu personali koolitamine, arveldusteenused ning ühingu ruumide ja töötajate turvamine;

b)

standardteenuste, sealhulgas turu- ja hinnateabeteenuse osutamine.

a)

tippjuhtkond ei tohi välisteenusepakkuja kasutamisega delegeerida oma vastutust;

b)

direktiivi 2004/39/EÜ tingimuste kohased investeerimisühingu suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei tohi muutuda;

c)

tingimusi, millele investeerimisühing peab direktiivi 2004/39/EÜ artikli 5 kohaselt tegevusloa saamiseks ja tegevusloa saamise tingimustele vastavusse jäämiseks vastama, ei tohi kahjustada;

d)

mis tahes muid tingimusi, mille alusel ühingule tegevusluba anti, ei tohi tühistada ega muuta.

a)

teenuse osutajal peavad välisteenusepakkuja kasutamise korras tehtavate ülesannete, teenuste või tegevuse usaldusväärseks ja professionaalseks teostamiseks olema vajalikud oskused ja selleks seadusega nõutavad load ning ta peab suutma töö mahuga toime tulla;

b)

teenuse osutaja peab välisteenusepakkuja kasutamise korras osutatavaid teenuseid osutama tulemuslikult ning ühing peab selleks kehtestama teenuse osutaja tegevusstandardi hindamise metoodika;

c)

teenuse osutaja peab välisteenusepakkuja kasutamise korras täidetavate ülesannete üle tegema nõuetekohast järelevalvet ja juhtima adekvaatselt välisteenusepakkuja kasutamisega seotud riske;

d)

kui ilmneb, et teenuse osutaja ei pruugi ülesannetega tulemuslikult toime tulla ega täita neid vastavalt kohaldatavatele seadustele ja regulatiivsetele nõuetele, tuleb võtta asjakohased meetmed;

e)

investeerimisühingul peab olema vajalik asjatundlikkus välisteenusepakkuja kasutamise korras täidetavate ülesannete järelevalve tulemuslikuks tegemiseks ja välisteenusepakkuja kasutamisega seotud riskide juhtimiseks ja ta peab kõnealuste ülesannete üle järelevalvet tegema ja kõnealuseid riske juhtima;

f)

teenuse osutaja peab investeerimisühingut teavitama mis tahes arengust, mis võib oluliselt mõjutada tema võimet täita välisteenusepakkuja kasutamise korras täidetavaid ülesandeid tulemuslikult ja vastavalt kohaldatavatele seadustele ja regulatiivsetele nõuetele;

g)

investeerimisühingul peab olema võimalik vajadusel välisteenusepakkuja kasutamise leping lõpetada, kahjustamata sealjuures oma klientidele osutatavate teenuste järjepidevust ja kvaliteeti;

h)

teenuse osutaja peab seoses välisteenusepakkuja kasutamise korras tehtava tegevusega tegema koostööd investeerimisühingu pädevate asutustega;

i)

investeerimisühingul, tema audiitoritel ja asjaomastel pädevatel asutustel peab olema juurdepääs välisteenusepakkuja kasutamise korras tehtava tegevusega seotud andmetele ja teenuse osutaja äriruumidele ning pädevatel asutustel peab olema võimalik kõnealust juurdepääsuõigust kasutada;

j)

teenuse osutaja peab kaitsma igasugust investeerimisühingu ja tema klientidega seonduvat konfidentsiaalset teavet;

k)

investeerimisühing ja teenuse osutaja peavad koostama, rakendama ja säilitama situatsiooniplaani katastroofijärgseks taastuseks ja kindlustama tagavarasüsteemide perioodilise testimise, kui see on välisteenusepakkuja kasutamise korras täidetava ülesande, osutatava teenuse või teostatava tegevusega seoses vajalik.

a)

teenuse osutajale on tema päritoluriigis antud tegevusluba või ta on registreeritud asjaomase teenuse osutamiseks ja tema üle tehakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet;

b)

investeerimisühingu pädeva asutuse ja teenuse osutaja järelevalveasutuse vahel peab olema asjakohane koostööleping.

a)

pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad neil igal ajahetkel viivitamatult eristada oma valitsetavate varade hulgas ühele kliendile kuuluvaid varasid teisele kliendile kuuluvatest varadest ja klientide varasid oma varadest;

b)

pidama oma registreid ja raamatupidamisarvestust sellisel viisil, mis tagab nende täpsuse ja eriti nende vastavuse hoitavate klientide finantsinstrumentide ja vahenditega;

c)

kontrollima regulaarselt ühingusisese raamatupidamisarvestuse ja registrite vastavust kõnealuseid varasid haldavate kolmandate isikute registritele;

d)

võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendile kuuluvad finantsinstrumendid, mida hoitakse artikli 17 kohaselt kolmanda isiku juures, on eristatavad investeerimisühingule kuuluvatest finantsinstrumentidest ja kõnealusele kolmandale isikule kuuluvatest finantsinstrumentidest kas kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses erinevatele kontodele kirjendamise või muude samaväärsete meetmete abil, millega saavutatakse sama kaitstuse tase;

e)

võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendi vahendeid, mida hoitakse artikli 18 kohaselt keskpangas, tunnustatavas rahaturufondis või kolmandas riigis tegevusloa saanud pangas või krediidiasutuses, hoitakse kontol või kontodel, mis on eristatavad neist kontodest, millel hoitakse investeerimisühingule kuuluvaid vahendeid;

f)

kehtestama asjakohase organisatsioonilise korralduse kliendi varade või nendega seotud õiguste kaotamise või vähenemise riski minimeerimiseks varade väärkasutamise, pettuse, haldamises esinevate puuduste, ebakorrektse registripidamise või hooletuse tagajärjel.

a)

finantsinstrumentide või nendega seotud investeerimisteenuste iseloom nõuab nende hoidmist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures;

b)

kui finantsinstrumente hoitakse kutselise kliendi nimel, nõuab see kutseline klient ühingult kirjalikult kõnealuste finantsinstrumentide hoidmist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures.

a)

keskpank;

b)

krediidiasutus, millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2000/12/EÜ;

c)

kolmandas riigis tegevusloa saanud pank;

d)

tunnustatav rahaturufond.

a)

tema peamiseks investeerimiseesmärgiks peab olema oma varade puhasväärtuse hoidmine kas konstantsena nimiväärtuses (ilma tuluta) või väärtuse juures, mis vastab investorite algkapitalile, millele on liidetud tulu;

b)

nimetatud peamise investeerimiseesmärgi saavutamiseks peab ta investeerima üksnes kõrgekvaliteedilistesse rahaturuinstrumentidesse, mille lõpptähtaeg või järelejäänud tähtaeg on kuni 397 päeva või mille korrapärane tootluse korrigeerimine on sellise lõpptähtajaga kooskõlas ja mille kaalutud keskmine lõpptähtaeg on 60 päeva. Ta võib kõnealuse eesmärgi saavutada ka investeerides lisaks krediidiasutustes hoitavatesse hoiustesse;

c)

tal peavad olema vahendid likviidsuse tagamiseks sama päeva või järgmise päeva arveldusteks.

a)

klient peab olema andnud instrumentide kindlaksmääratud tingimustel kasutamiseks eelneva selgesõnalise nõusoleku, mida mittekutselise kliendi puhul tõendab tema allkiri või samaväärne alternatiivne menetlus;

b)

kõnealuse kliendi finantsinstrumentide kasutamine peab piirduma kindlaksmääratud tingimustega, millega klient on nõustunud.

a)

iga klient, kelle finantsinstrumente esindajakontol koos hoitakse, peab olema andnud lõike 1 punkti a kohase eelneva selgesõnalise nõusoleku;

b)

investeerimisühingud peavad rakendama süsteeme ja kontrolli, mis tagavad, et selliselt kasutatakse ainult nende klientide finantsinstrumente, kes on andnud lõike 1 punkti a kohase eelneva selgesõnalise nõusoleku.

a)

on tõenäoline, et ühing või kõnealune isik saab kliendi arvel rahalist kasu või väldib rahalist kahju;

b)

kliendile osutatud teenuse või kliendi nimel tehtud tehingu tulemuse puhul erinevad ühingu või kõnealuse isiku huvid kliendi huvidest;

c)

ühingul või kõnealusel isikul on rahaline või muu motiiv eelistada kliendi huvidele mõne teise kliendi või klientide grupi huve;

d)

ühing või kõnealune isik on tegev kliendiga samas ettevõtlusvaldkonnas;

e)

ühing või kõnealune isik saab muult isikult kui klient stiimuli seoses kliendile osutatava teenusega raha, kauba või teenuse näol, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu.

a)

selles tuleb investeerimisühingu või tema nimel teostatavate konkreetsete investeerimisteenuste ja -tegevuse ja kõrvalteenustega seoses kindlaks määrata asjaolud, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt, mis toob kaasa olulise riski kahjustada ühe või enama kliendi huve;

b)

selles tuleb täpsustada menetlused, mida tuleb järgida, ja meetmed, mida tuleb võtta selliste konfliktidega toimetulekuks.

a)

tulemuslikud menetlused, millega vältida või kontrollida teabevahetust tegevisikute vahel, kes on seotud tegevusega, millega kaasneb huvide konflikti risk, kui kõnealuse teabe vahetamine võib kahjustada ühe või enama kliendi huve;

b)

eraldi järelevalve selliste tegevisikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub selliste klientide nimel tegevuse teostamine või sellistele klientidele teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti sattuda või kes muul moel esindavad erinevaid huve (sealhulgas ühingu huvid), mis võivad konflikti sattuda;

c)

mis tahes otsese seose kõrvaldamine peamiselt ühe tegevusega tegelevate tegevisikute ja peamiselt teise tegevusega tegelevate teiste tegevisikute tasustamise või nende loodud tulude vahel, kui sellise tegevusega seoses võib tekkida huvide konflikt;

d)

meetmed, millega takistada või piirata mis tahes isikul avaldamast ebakohast mõju sellele, mil viisil tegevisik investeerimisteenuseid või -tegevust või kõrvalteenuseid või -tegevust osutab või teostab;

e)

meetmed, millega takistada või kontrollida tegevisiku samaaegset või järjestikust tegelemist eraldiseisvate investeerimisteenuste või -tegevuse või kõrvalteenuste või -tegevuse osutamise või teostamisega, kui selline tegelemine nendega võib kahjustada huvide konfliktide nõuetekohast haldamist.

a)

seda nimetatakse investeerimisanalüüsiks või kirjeldatakse selle või sellele sarnase nimetusega või esitletakse muul viisil soovituses esitatud küsimuste objektiivse ja sõltumatu selgitusena;

b)

kui kõnealuse soovituse andis investeerimisühing kliendile, ei kujuta see endast investeerimisnõustamist direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses.

a)

finantsanalüütikud ja muud tegevisikud ei tohi teha isiklikke tehinguid ega kaubelda (muul viisil kui heauskselt ja tavapärase turutegemise käigus tegutseva turutegijatena või täites kliendi omaalgatuslikku tehingukorraldust) ühegi teise isiku, sealhulgas investeerimisühingu, nimel selliste finantsinstrumentidega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või seotud finantsinstrumentidega, teades kõnealuse investeerimisanalüüsi tõenäolist ajastust või sisu, mis ei ole avalikkusele ega klientidele kättesaadav ja mida ei saa avalikkusele või klientidele kättesaadavast teabest kergelt järeldada, kuni investeerimisanalüüsi saajatel on olnud piisavalt võimalust selle alusel tegutseda;

b)

asjaoludel, mida punktis a ei käsitleta, ei tohi finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad tegevisikud teha finantsinstrumentidega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või seotud finantsinstrumentidega isiklikke tehinguid, kui see on vastuolus kehtivate soovitustega, välja arvatud erandlikel asjaoludel ja ühingu juriidilisi või täitmiskontrolli ülesandeid täitva töötaja eelneva nõusoleku korral;

c)

investeerimisühingud, finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad tegevisikud ei tohi võtta vastu stiimuleid isikutelt, kellel on investeerimisanalüüsi sisuga seoses olulised huvid;

d)

investeerimisühingud, finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad tegevisikud ei tohi lubada emitentidele soodsaid analüüsi tulemusi;

e)

emitentidel, muudel tegevisikutel kui finantsanalüütikutel ja muudel isikutel ei tohi olla lubatud enne investeerimisanalüüsi avaldamist tutvuda investeerimisanalüüside projektidega analüüsis esitatud faktiliste andmete täpsuse kontrollimiseks või mis tahes muul eesmärgil kui ühingu juriidiliste kohustuste täitmise kontrollimiseks, kui projekt hõlmab soovitusi või taotlushinda.

a)

investeerimisanalüüse koostav isik ei kuulu investeerimisühinguga samasse kontserni;

b)

investeerimisühing ei muuda oluliselt investeerimisanalüüsis esitatud soovitusi;

c)

investeerimisühing ei esita investeerimisanalüüsi selliselt, nagu oleks see tema koostatud;

d)

investeerimisühing kontrollib, et analüüsi koostaja suhtes kohaldatakse asjaomase analüüsi koostamisega seoses nõudeid, mis on samaväärsed käesoleva direktiivi kohaste nõuetega, või et analüüsi koostaja on kehtestanud eeskirjad, millega sellised nõuded on ette nähtud.

a)

teenustasu, vahendustasu või mitterahaline hüve, mida makstakse kliendile või tema nimel tegutsevale isikule või võetakse kliendilt või tema nimel tegutsevalt isikult vastu;

b)

teenustasu, vahendustasu või mitterahaline hüve, mida makstakse kolmandale isikule või tema nimel tegutsevale isikule või võetakse kolmandalt isikult või tema nimel tegutsevalt isikult vastu, kui täidetud on järgmised tingimused:

c)

nõuetekohased tasud, mis võimaldavad investeerimisteenuste osutamist või mis on nende osutamiseks vajalikud, näiteks hoidmise tasu, arveldus- ja valuutavahetustasud, regulatiivsed lõivud või juriidilise nõustamise tasud, ja millest nende iseloomu arvestades ei saa tuleneda konflikti ühingu kohustusega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega.

a)

võrdlus peab olema asjakohane ning esitatud õiglasel ja tasakaalustatud viisil;

b)

täpsustatud peavad olema võrdluseks kasutatud teabeallikad;

c)

tuleb näidata, millised olid võrdluse tegemiseks kasutatud peamised faktid ja eeldused.

a)

kõnealust viidet ei tohi teates esitata kõige silmatorkavamana;

b)

teabes peab olema esitatud asjakohane tootlust käsitlev teave viimase viie vahetult eelneva aasta kohta või kui finantsinstrumenti on pakutud, finantsindeksit koostatud või investeerimisteenust osutatud alla viie aasta, siis kogu selle pakkumise, koostamise või osutamise perioodi kohta või sellise pikema perioodi kohta, nagu ühing otsustab, ning kõnealune tootlust käsitlev teave peab kõigil juhtudel põhinema tervetel 12-kuulistel perioodidel;

c)

vaatlusperiood ja teabe allikas peavad olema selgelt esitatud;

d)

teabes peab olema esitatud silmatorkav hoiatus selle kohta, et andmed kajastavad minevikku ja et varasem tootlus ei ole tulevase tootluse usaldusväärne näitaja;

e)

kui viide põhineb arvandmetel, mis on esitatud muus valuutas kui selle liikmesriigi oma, mille resident mittekutseline klient või potentsiaalne mittekutseline klient on, tuleb see valuuta selgelt ära näidata ja lisada hoiatus selle kohta, et tulu võib valuutakursi kõikumise tõttu suureneda või väheneda;

f)

kui viide põhineb brutotootlusel, tuleb avaldada vahendustasude, teenustasude või muude tasude mõju.

a)

modelleeritud varasem tootlus peab põhinema ühe või mitme sellise finantsinstrumendi või finantsindeksi tegelikul varasemal tootlusel, mis on asjaomase finantsinstrumendiga samalaadne või on selle alusvaraks;

b)

punktis a osutatud tegeliku varasema tootlusega seoses peavad olema täidetud lõike 4 punktides a–c, e ja f esitatud tingimused;

c)

teabes peab olema esitatud silmatorkav hoiatus selle kohta, et andmed kajastavad modelleeritud varasemat tootlust ja et varasem tootlus ei ole tulevase tootluse usaldusväärne näitaja.

a)

teave ei tohi põhineda modelleeritud varasemat tootlusel ega sellele viidata;

b)

teave peab tuginema mõistlikele eeldustele, mida toetavad objektiivsed andmed;

c)

kui teave põhineb brutotootlusel, tuleb avaldada vahendustasude, teenustasude või muude tasude mõju;

d)

teabes peab olema esitatud silmatorkav hoiatus selle kohta, et selline prognoos ei ole tulevase tootluse usaldusväärne näitaja.

a)

kohelda kas kutselise või mittekutselise kliendina klienti, keda muul juhul võiks liigitada kõlbliku vastaspoolena vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 24 lõikele 2;

b)

kohelda mittekutselise kliendina klienti, keda direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jao kohaselt loetakse kutseliseks kliendiks.

a)

mis tahes sellise lepingu tingimused;

b)

artikli 30 kohaselt nõutav kõnealuse lepinguga või kõnealuste investeerimis- või kõrvalteenustega seonduv teave.

a)

ühing ei suutnud täita lõigetes 1 ja 2 täpsustatud ajalisi piiranguid seetõttu, et kliendi nõudmisel sõlmiti leping sidevahendi teel, mis ei võimaldanud ühingul teavet lõigete 1 ja 2 kohaselt esitada;

b)

kõigil juhtudel, mil Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ) (11) artikli 3 lõiget 3 muul viisil ei kohaldata, täidab investeerimisühing kõnealuse artikli kohaseid mittekutseliste klientidega või potentsiaalsete mittekutseliste klientidega seonduvaid nõudeid selliselt, nagu mittekutseline klient või potentsiaalne mittekutseline klient oleks “tarbija” ja investeerimisühing “teenuse osutaja” kõnealuse direktiivi tähenduses.

a)

pakkumine finantsinstrumendiga või investeerimis- ja kõrvalteenusega seonduva lepingu sõlmimiseks mis tahes isikuga, kes reklaamile vastab;

b)

kutse mis tahes isikule, kes reklaamile vastab, esitada pakkumine finantsinstrumendiga või investeerimis- ja kõrvalteenusega seonduva lepingu sõlmimiseks.

a)

investeerimisühingu nimi ja aadress ning kontaktandmed, mis on vajalikud selleks, et klient saaks ühinguga tulemuslikult suhelda;

b)

keel, milles klient võib investeerimisühinguga suhelda ja ühingult dokumente ja muud teavet saada;

c)

teabeedastusviisid, mida kasutatakse investeerimisühingu ja kliendi vahelises suhtluses ja mis vajaduse korral hõlmavad korralduste saatmise ja vastuvõtmise viise;

d)

kinnitus selle kohta, et investeerimisühing omab tegevusluba, ja asjaomase tegevusloa väljastanud pädeva asutuse nimi ja kontaktaadress;

e)

kui investeerimisühing tegutseb seotud vahendaja kaudu, siis asjakohane kinnitus selle kohta, milles tuleb täpsustada ka liikmesriik, kus kõnealune seotud vahendaja on registreeritud;

f)

teenuse osutamist käsitlevate, investeerimisühingu vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikele 8 kliendile esitatavate aruannete iseloom, sagedus ja aeg;

g)

kui investeerimisühing hoiab kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid, siis kokkuvõtlik kirjeldus meetmetest, mida investeerimisühing rakendab kliendi varade kaitse tagamiseks, sealhulgas kokkuvõtlikud andmed mis tahes asjakohase investeeringute ja hoiuste tagamise skeemi kohta, mida kohaldatakse ühingu suhtes tulenevalt tema tegevusest liikmesriigis;

h)

investeerimisühingu artikli 22 kohaselt rakendatava huvide konfliktide vältimise poliitika kirjeldus, mille võib esitada kokkuvõtlikus vormis;

i)

kliendi nõudmisel alati täiendavad andmed kõnealuse huvide konfliktide vältimise poliitika kohta püsival andmekandjal või veebilehel (kui seda ei käsitleta püsiva andmekandjana), tingimusel et täidetud on artikli 3 lõikes 2 täpsustatud tingimused.

a)

teave kliendi portfelli kuuluvate finantsinstrumentide hindamise meetodi ja sageduse kohta;

b)

andmed kõigi kliendi portfelli kuuluvate finantsinstrumentide või vahendite või neist mingi osa suhtes rakendatava väärtpaberiportfelli valitsemise delegeerimise kohta;

c)

täpsustus mis tahes võrdlusaluse kohta, mida kasutatakse kliendi portfelli tootluse hindamisel;

d)

kliendi portfelli kuuluda võivate finantsinstrumentide liigid ja nende instrumentidega teha võidavate tehingute liigid, sealhulgas mis tahes piirangud;

e)

haldamise eesmärgid, riski tase, mida tuleb arvesse võtta juhi poolses väärtpaberiportfelli valitsemise rakendamises, ja väärtpaberiportfelli valitsemise mis tahes konkreetsed piirangud.

a)

asjaomast liiki finantsinstrumentidega seotud riskid, sealhulgas selgitus finantsvõimenduse ja selle mõju ning kogu investeeringu kaotamise riski kohta;

b)

asjaomaste instrumentide hinna volatiilsus ning võimalikud piirangud, mis on seatud juurdepääsetaval asjaomaste instrumentide turul;

c)

asjaolu, et asjaomaste instrumentidega tehingute tegemisel võivad investori jaoks lisaks instrumentide soetamise kulule täiendavalt kaasneda rahalised kohustused ja muud täiendavad kohustused, sealhulgas tingimuslikud kohustused;

d)

mis tahes tagatisenõuded või samalaadsed kohustused, mida kohaldatakse asjaomast liiki instrumentide suhtes.

a)

koguhind, mille klient peab seoses finantsinstrumendi või investeerimis- või kõrvalteenusega tasuma, sealhulgas kõik seonduvad teenustasud, vahendustasud, tasud ja kulud, ning kõik investeerimisühingu kaudu tasutavad maksud, või kui täpset maksumust ei ole võimalik näidata, siis kogumaksumuse arvutamise alused, mille abil klient saab selle ise kindlaks teha;

b)

kui mis tahes osa punktis a osutatud kogumaksumusest makstakse välisvaluutas või kujutab endast välisvaluutas väljendatud summat, siis märge asjaomase valuuta ning kohaldatavate vahetuskursside ja konverteerimiskulude kohta;

c)

märge võimaluse kohta, et peale investeerimisühingu kaudu tasutavate või selle kehtestatud tasude ja maksude võivad finantsinstrumendiga tehtud tehinguga või investeerimisteenuse osutamisega kliendi jaoks kaasneda ka muud maksud või tasud;

d)

maksmise või muu täitmise kord.

a)

tehing vastab asjaomase kliendi investeerimiseesmärkidele;

b)

klient suudab finantsiliselt kanda tehinguga seonduvaid mis tahes investeerimisriske, mis on vastavuses tema investeerimiseesmärkidega;

c)

kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused, mõistmaks tehinguga või tema portfelli haldamisega kaasnevaid riske.

a)

nende teenuste, tehingute ja finantsinstrumentide liigid, mida klient hästi tunneb;

b)

kliendi finantsinstrumentidega tehtavate tehingute iseloom, maht ja sagedus ning ajavahemik, mille jooksul need on tehtud;

c)

kliendi või potentsiaalse kliendi haridustase ja elukutse või asjakohane varasem elukutse.

a)

see ei kuulu direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunkti c ega I lisa C jao punktide 4–10 kohaldamisalasse;

b)

on olemas sagedased võimalused instrumendi võõrandamiseks, lunastamiseks või muul moel realiseerimiseks turuosalistele avalikult teadaolevate hindadega, mis on kas turuhinnad või hinnad, mille on kättesaadavaks teinud või valideerinud emitendist sõltumatud hindamissüsteemid;

c)

instrumendiga ei kaasne kliendi jaoks ühtegi tegelikku ega võimalikku rahalist kohustust, mis ületab instrumendi soetamise kulu;

d)

instrumendi omaduste kohta on avalikult kättesaadav piisavalt põhjalik teave, millest keskmine mittekutseline klient tõenäoliselt kergesti aru saab ja mis võimaldab tal teha kõnealuse instrumendiga tehingu sõlmimise kohta põhjendatud otsuse.

a)

investeerimisühing peab viivitamatult esitama kliendile püsival andmekandjal olulise teabe kõnealuse korralduse täitmise kohta;

b)

mittekutselise kliendi puhul peab investeerimisühing saatma kliendile püsival andmekandjal teatise, milles kinnitatakse korralduse täitmist, niipea kui võimalik, kuid hiljemalt esimesel tööpäeval pärast korralduse täitmist või kui investeerimisühing saab kinnituse kolmandalt isikult, siis hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kinnituse saamist kolmandalt isikult.

a)

aruannet esitava ühingu tunnusandmed;

b)

kliendi nimi või muu tähis;

c)

kauplemispäev;

d)

kauplemisaeg;

e)

korralduse liik;

f)

koha tunnusandmed;

g)

instrumendi tunnusandmed;

h)

ostu- või müügiindikaator;

i)

muu korralduse kui ostu- või müügikorralduse puhul korralduse iseloom;

j)

kogus;

k)

ühikuhind;

l)

kogumaksumus;

m)

tasumisele kuuluvate vahendustasude ja kulude kogusumma ja mittekutselise kliendi nõudmisel nende jaotumine punkthaaval;

n)

kliendi kohustused seoses tehinguga, sealhulgas maksetähtaeg või üleandmise tähtaeg ning asjakohased konto andmed juhul, kui klienti ei ole kõnealustest andmetest ja kohustustest varem teavitatud;

o)

kui kliendi vastaspool on investeerimisühing ise, mõni isik kontsernis, kuhu investeerimisühing kuulub, või mõni teine investeerimisühingu klient, peab sellest teavitama juhul, kui korraldust ei täidetud anonüümset kauplemist võimaldava kauplemissüsteemi vahendusel.

a)

investeerimisühingu nimi;

b)

mittekutselise kliendi konto nimi või muu tähis;

c)

selgitus portfelli koosseisu ja väärtuse kohta, sealhulgas andmed iga hoitava finantsinstrumendi kohta, selle turuväärtus või kui turuväärtus ei ole teada, siis õiglane väärtus, sularahasaldo aruandeperioodi alguses ja lõpus ning portfelli tootlus aruandeperioodil;

d)

aruandeperioodi jooksul makstud tasude ja kantud kulude kogusumma, tuues vähemalt haldustasude kogusumma ja täitmisega seotud kulude kogusumma välja punkthaaval ja lisades vajadusel kinnituse selle kohta, et nõudmisel esitatakse jaotumine üksikasjalikumalt;

e)

aruandeperioodi tootluse võrdlus investeerimisühingu ja kliendi vahel kokkulepitud investeeringu tootluse võrdlusalusega (selle olemasolul);

f)

dividendide, intresside ja kliendi portfelliga seoses aruandeperioodil saadud muude maksete kogusumma;

g)

teave muu korporatiivse tegevuse kohta, millest tulenevad õigused seoses portfellis hoitavate finantsinstrumentidega;

h)

vajadusel artikli 40 lõike 4 punktides c–l osutatud teave iga aruandeperioodil tehtud tehingu kohta, välja arvatud juhul, kui klient soovib tehtud tehingute kohta teavet saada iga tehingu kaupa eraldi; viimasel juhul kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4.

a)

kliendi taotlusel tuleb perioodiline aruanne esitada iga kolme kuu tagant;

b)

juhtudel, mil kohaldatakse lõiget 4, tuleb perioodiline aruanne esitada vähemalt iga 12 kuu tagant;

c)

kui investeerimisühingu ja mittekutselise kliendi vahelise portfellivalitsemise teenuse osutamise lepinguga on lubatud finantsvõimendusega portfell, tuleb perioodiline aruanne esitada vähemalt kord kuus.

a)

andmed kliendi kõigi finantsinstrumentide ja vahendite kohta, mida investeerimisühing aruandeperioodi lõpu seisuga hoiab;

b)

mil määral on kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid kasutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes;

c)

mil määral on klient väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes osalemisest kasu saanud ja milline on kasu saamise alus.

a)

klienti iseloomustavad andmed, sealhulgas tema liigitus kas mittekutselise või kutselise kliendina;

b)

kliendi korraldust iseloomustavad andmed;

c)

neid finantsinstrumente iseloomustavad andmed, mille suhtes korraldus on esitatud;

d)

neid täitmiskohti iseloomustavad andmed, kuhu korralduse võib suunata.

a)

suhteline tähtsus, mida investeerimisühing vastavalt direktiivi artikli 44 lõikes 1 esitatud kriteeriumidele omistab direktiivi 2004/39/EÜ artikli 21 lõikes 1 viidatud teguritele, või kord, mille kohaselt ühing kõnealuste tegurite suhtelise tähtsuse määrab;

b)

loetelu täitmiskohtadest, millele ühing olulisel määral tugineb, täites oma kohustust võtta kõik mõistlikud meetmed, et saavutada klientide korralduste täitmisel püsivalt parimaid võimalikke tulemusi;

c)

selge ja silmatorkav hoiatus selle kohta, et kliendilt saadud mis tahes konkreetsed juhised võivad takistada ühingul kõnealustes juhistes käsitletu suhtes võtmast meetmeid, mille ta oma täitmispoliitika raames on kõnealuste korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamiseks välja töötanud ja rakendanud.

a)

tagama, et klientide nimel täidetud korraldused registreeritaks ja jaotataks viivitamatult ja nõuetekohaselt;

b)

täitma muus osas võrreldavaid kliendi korraldusi järjest ja viivitamatult, välja arvatud juhul, kui korralduse iseloom või valitsevad turutingimused teevad selle võimatuks või kui kliendi huvid nõuavad vastupidist;

c)

teavitama mittekutselist klienti mis tahes olulistest raskustest, mis seonduvad korralduste nõuetekohase täitmisega, viivitamatult pärast raskusest teada saamist.

a)

peab olema ebatõenäoline, et korralduste ja tehingute koondamine on mis tahes sellise kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse, kokkuvõttes kahjulik;

b)

igale kliendile, kelle korraldus koondatakse, peab olema avalikustatud, et koondamise mõju võib konkreetse korralduse puhul talle kahjulik olla;

c)

peab olema koostatud ja tulemuslikult rakendatud korralduste jaotamise poliitika, millega nähakse piisavalt täpselt ette koondatud korralduste ja tehingute õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste kogus ja hind määrab jaotamise ja osalise täitmise käsitlemise.

a)

pädeval asutusel peab olema võimalik neile kergesti ligi pääseda ja taastada iga tehingu menetlemise kõik võtmeetapid;

b)

peab olema võimalik kergesti kindlaks teha mis tahes parandused või muud muudatused ja andmete sisu enne selliseid parandusi või muudatusi;

c)

andmetega ei tohi olla võimalik muul moel manipuleerida ega neid muuta.

a)

osta, müüa, märkida, vahetada, lunastada või hoida konkreetset finantsinstrumenti või seda tagada;

b)

kasutada või mitte kasutada konkreetsest finantsinstrumendist tulenevaid õigusi finantsinstrumendi ostmiseks, müümiseks, märkimiseks, vahetamiseks või lunastamiseks.