investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine)

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2,

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes kohaldatavad kapitali adekvaatsuse nõuded, nende arvutamise eeskirjad ja usaldatavusnormatiivide kohase täitmise järelevalve eeskirjad. Liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi nõudeid artiklis 3 määratletud investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes.

2. Liikmesriik võib temalt tegevusloa saanud investeerimisühingutele ja krediidiasutustele kehtestada täiendavaid või rangemaid nõudeid.

1. Kui käesoleva direktiivi artiklitest 18, 20, 22 kuni 32, 34 ja 39 ei tulene teisiti, kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikleid 68 kuni 73 mutatis mutandis investeerimisühingute suhtes. Direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 70 kuni 72 kohaldamisel investeerimisühingute suhtes tõlgendatakse mis tahet viidet liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele viitena liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevale investeerimisühingule ning mis tahes viidet ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele tõlgendatakse viitena ELis emaettevõtjana tegutsevale investeerimisühingule.

Kui krediidiasutuse emaettevõtjaks on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, kohaldatakse ainult selle emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu suhtes konsolideeritud nõudeid vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklitele 71 kuni 73.

Kui investeerimisühingu emaettevõtjaks on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, kohaldatakse ainult selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse suhtes konsolideeritud nõudeid vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklitele 71 kuni 73.

Kui finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on nii investeerimisühing kui krediidiasutus, siis kohaldatakse krediidiasutuse suhtes finantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsolukorrale vastavaid nõudeid.

2. Kui lõikes 1 nimetatud kontserni ei kuulu krediidiasutust, kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ arvestades järgmist:

Konsolideeritud alustel järelevalve teostamise kontekstis loetakse “investeerimisühingu” mõiste alla kuuluvaks ka kolmandate riikide investeerimisühingud.

Punkti e kohaldamisel kuuluvad finantsinstrumentide hulka nii esmased finantsinstrumendid või sularahainstrumendid kui tuletisinstrumendid, mille väärtus tuleneb aluseks oleva finantsinstrumendi hinnast või määrast või indeksist või muu aluseks oleva objekti hinnast ning hõlmab vähemalt instrumente, mis on toodud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos.

2. Mõisted “emaettevõtja”, “tütarettevõtja”, “varahaldusettevõtja” ja “finantseerimisasutus” tähendavad ettevõtjaid, mis on määratletud direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 4.

Mõisted “finantsvaldusettevõtja”, “liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja”, “Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” ja “krediidiasutuse abiettevõtja” tähendavad direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 4 määratletud ettevõtjaid, välja arvatud juhul kui kõik viited krediidiasutustele tähendavad viiteid asutustele.

3. Direktiivi 2006/48/EÜ kohaldamisel artikli 2 lõikes 1 nimetatud kontsernide suhtes, kuhu ei kuulu krediidiasutusi, kehtivad järgmised määratused:

Käesoleva direktiivi kohaldamisel koosneb “algkapital” direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a ja b osutatud elementidest.

1. Selliste investeerimisühingute algkapital, mis ei tee oma nimel tehinguid ühegi finantsinstrumendiga ega ole võtnud endale kohustust tingimusteta tagada finantsinstrumentide emissiooni, kuid mis hoiustavad klientide raha ja/või väärtpabereid ja pakuvad üht või enamat järgmistest teenustest, peab olema 125 000 EUR:

2. Pädevad ametiasutused võivad lubada investorite finantsinstrumentide kohta antud korraldusi täitval investeerimisühingul hoida selliseid instrumente oma arvel, kui on täidetud järgmised tingimused:

Omavahendite investeerimiseks mõeldud kauplemisportfelli kandmata positsioonide hoidmist finantsinstrumentides ei loeta lõikes 1 ega lõikes 3 nimetatud tehingute tegemiseks.

3. Liikmesriigid võivad lõikes 1 nimetatud summat vähendada summani 50 000 EUR nende äriühingute puhul, kellel ei ole luba hoida klientide raha või väärtpabereid, teha oma nimel tehinguid ega võtta endale kohustust tingimusteta tagada emissiooni.

Kohalike ettevõtjate algkapital peab olema 50 000 EUR, kui nad saavad kasu direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 31 ja 32 nimetatud asutamisvabadusest või vabadusest osutada teenuseid.

Artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud äriühingute kate peab olema ühes järgmistest vormidest:

Komisjon vaatab esimeses lõigus osutatud summad perioodiliselt läbi, et võtta arvesse Eurostati avaldatud Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksi muutusi kooskõlas ja samaaegselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/92/EÜ (kindlustusvahenduse kohta) (10) artikli 4 lõike 7 alusel tehtud kohandustega.

Kui artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud äriühing on registreeritud ka direktiivi 2002/92/EÜ alusel, peab ta vastama selle direktiivi artikli 4 lõikele 3 ja tal peab olema kate ühes järgmistest vormidest:

Kõigi investeerimisühingute, välja arvatud need, millele on osutatud artiklites 5 kuni 8, algkapital peab olema 730 000 EUR.

1. Erandina artikli 5 lõigetest 1 ja 3 ning artiklitest 6 ja 9 võivad liikmesriigid jätkata tegevuslubade andmist enne 31. detsembrit 1995 olemas olnud investeerimisühingute suhtes ja artiklis 6 nimetatud äriühingute suhtes, mille omavahendid on väiksemad artikli 5 lõigetes 1 ja 3 ning artiklites 6 ja 9 nende jaoks sätestatud algkapitali tasemest.

Nende äriühingute või investeerimisühingute omavahendid ei või väheneda pärast direktiivis 93/6/EMÜ sisalduvat teavitamiskuupäeva arvutatud kõrgeimast kontrolltasemest madalamale. Kontrolltase on omavahendite keskmine päevatase, arvutatuna arvutamisele eelnenud kuue kuu keskmisena. See arvutatakse iga kuue kuu järel vastava eelmise kuuekuulise ajavahemiku suhtes.

2. Kui lõikes 1 hõlmatud äriühingu üle omandab kontrolli teine füüsiline või juriidiline isik kui see, kelle käes varem oli kontroll, peavad selle äriühingu omavahendid saavutama vähemalt tema jaoks artikli 5 lõigetes 1 ja 3 ning artiklites 6 ja 9 määratletud taseme, välja arvatud esmaülemineku korral pärimise teel pädevate ametiasutuste loal pärast 31. detsembrit 1995, kuid mitte kauem kui 10 aasta jooksul pärast seda üleminekut;

3. Teatud erilistel asjaoludel ning pädevate ametiasutuste loal ei pea kahe või enama investeerimisühingu ja/või artiklis 6 nimetatud äriühingu ühinemise tagajärjel tekkinud äriühingu omavahendid saavutama artikli 5 lõigetes 1 ja 3 ning artiklites 6 ja 9 määratletud taset. Sellest olenemata ei tohi ajal, mil artikli 5 lõigetes 1 ja 3 ning artiklites 6 ja 9 määratletud tasemed ei ole saavutatud, uue äriühingu omavahendid väheneda madalamale ühinenud äriühingute omavahendite koondtasemest ühinemisajal.

4. Investeerimisühingute ja artiklis 6 nimetatud äriühingute omavahendite tase ei või väheneda artikli 5 lõigetes 1 ja 3, artiklites 6 ja 9 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 määratletud tasemest madalamale.

Kui nimetatud äriühingute ja investeerimisühingute omavahendite tase väheneb sellest tasemest madalamale võivad pädevad ametiasutused õigustavatel asjaoludel lubada nendel äriühingutel selleks ettenähtud aja jooksul olukorda parandada või oma tegevuse lõpetada.

1. Asutuse kauplemisportfell koosneb kõigist positsioonidest sellistes finantsinstrumentides ja kaupades, mida hoitakse kas kauplemise eesmärgil või kauplemisportfelli teiste komponentidega seotud riskide maandamiseks ja mis peavad olema vabad igasugustest kitsendavatest tingimustest nende kaubeldavuse osas või mille suhtes on võimalik kohaldada riskimaandust.

2. Kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid on positsioonid, mida hoitakse spetsiaalselt lühiajaliselt edasimüügiks ja/või eesmärgiga saada kasu ostu- ja müügihinna tegelikest või eeldatavatest lühiajalistest hinnaerinevustest või muudest hinna- või intressimäära kõikumistest. Mõiste “positsioonid” hõlmab omandipositsioone ning klientide teenindamisest ja turutegemisest tulenevaid positsioone.

3. Kauplemise eesmärki tõendatakse strateegiate, poliitika ja menetluste alusel, mille asutus on kehtestanud positsiooni või portfelli haldamiseks VII lisa A osa kohaselt.

4. Asutused seavad oma kauplemisportfelli haldamiseks sisse süsteeme ja kontrolle ja järgivad neid VII lisa B ja D osade kohaselt.

5. Kauplemisportfelli võib kaasata ka sisese riskimaanduse; sel juhul kohaldatakse VII lisa C osa.

“Algsed omavahendid” – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide a kuni c summa, millest on lahutatud punktide i kuni k summa.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2009 asjakohase ettepaneku käesoleva peatüki muutmiseks.

1. Kui käesoleva artikli lõigetest 2 kuni 5 ja artiklitest 14 kuni 17 ei tulene teisiti, määratakse investeerimisühingute ja krediidiasutuste omavahendid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ.

Peale selle kohaldatakse esimest lõiku investeerimisühingute suhtes, millel ei ole sellist õiguslikku vormi nagu on märgitud nõukogu 25. juuli 1978. taasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) (11) artikli 1 lõikes 1.

2. Erandina lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada nendel asutustel, kes on kohustatud täitma artiklite 21 ja 28 kuni 32 I ja III kuni VI lisa kohaselt arvutatud kapitalinõudeid, kasutada omavahendite alternatiivset määratlust. Ühtki osa sel eesmärgil kasutatud omavahenditest ei tohi samal ajal kasutada muude kapitalinõuete täitmiseks.

Kõnealuseks alternatiivseks määratluseks on käesoleva lõigu punktides a kuni c toodud artiklite summa, millest on maha arvatud punktis d toodud artikkel, kusjuures selle viimase artikli mahaarvamine jäetakse pädevate ametiasutuste otsustada:

3. Lõike 2 teise lõigu punktis c nimetatud allutatud laenukapitali esialgne tähtaeg on vähemalt kaks aastat. See makstakse täielikult välja ning laenuleping ei sisalda klauslit, mille kohaselt muudel asjaoludel kui asutuse tegevuse lõpetamine kuuluks võlg tagasimaksmisele enne kokkulepitud tagasimaksepäeva, välja arvatud juhul kui pädevad ametiasutused tagasimaksmise heaks kiidavad. Allutatud laenukapitali põhisummat ega intressi ei tohi tagasi maksta, kui sellise tagasimaksmise tulemusena väheneksid kõnealuse asutuse omavahendid allapoole 100 % nimetatud asutuse üldistest kapitalinõuetest.

Peale selle teatab asutus pädevatele ametiasutustele kõikidest sellistest allutatud laenukapitali tagasimaksetest niipea, kui tema omavahendid langevad allapoole 120 % üldistest kapitalinõuetest.

4. Lõike 2 teise lõigu punktis c nimetatud allutatud laenukapital ei tohi ületada 150 % esmastest omavahenditest, mida kasutatakse artiklite 21 ja 28 kuni 32 ja I kuni VI lisa kohaselt arvutatud nõuete täitmiseks, ja tohib sellele maksimaaltasemele läheneda vaid erilistel asjaoludel, mis on vastuvõetavad pädevatele ametiasutustele.

5. Pädevad ametiasutused võivad lubada asutustel asendada lõike 2 teise lõigu punktis c nimetatud allutatud laenukapital direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides d kuni h nimetatud artiklitega.

1. Pädevad ametiasutused võivad lubada investeerimisühingutel ületada artikli 13 lõikes 4 sätestatud allutatud laenukapitali ülemmäära, kui nad peavad seda põhjendatuks seoses usaldusnormide täitmisega, tingimusel et sellise allutatud laenukapitali ja artikli 13 lõikes 5 nimetatud artiklite kogusumma ei ületa 200 % esmastest omavahenditest, mida kasutatakse artiklite 21, 28 kuni 32 ja I ja III kuni VI lisa kohaselt arvutatud nõuete täitmiseks, või 250 % samast summast, kui investeerimisühingud arvavad omavahendite arvutamisel maha artikli 13 lõike 2 punktis d osutatud artikli.

2. Pädevad ametiasutused võivad lubada krediidiasutustel ületada artikli 13 lõikes 4 sätestatud allutatud laenukapitali ülemmäära, kui nad peavad seda põhjendatuks seoses usaldusnormide täitmisega, tingimusel et sellise allutatud laenukapitali ja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide d kuni h artiklite kogusumma ei ületa 250 % esmastest omavahenditest, mida kasutatakse käesoleva direktiivi I ja III kuni VI lisa kohaselt arvutatud nõuete täitmiseks.

Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud mittelikviidsed varad on järgmised:

Punkti b kohaldamisel võivad pädevad ametiasutused loobuda käesoleva artikli rakendamisest juhul, kui osalus krediidiasutuses või finantseerimisasutuses on ajutine, omandatud finantsabi andmiseks, selleks et kõnealust asutust ümber kujundada või päästa. Samuti võivad nad sellest loobuda nende osaluste puhul, mis on lülitatud investeerimisühingu kauplemisportfelli.

Investeerimisühingud, mis kuuluvad kontserni, mille suhtes kohaldatakse artiklis 22 sätestatud loobumisõigust, arvutavad omavahendite summa vastavalt artiklitele 13 kuni 15, võttes arvesse järgmist:

1. Kui asutus arvutab käesoleva direktiivi II lisa kohaldamisel riskiga kaalutud varasid direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 84 kuni 89 kohaselt, siis kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ VII lisa 1. osa punktis 4 sätestatud arvutuste suhtes järgmist:

Punkti a kohaldamisel selliste asutuste suhtes ei arvata selliseid väärtuse korrigeerimisi omavahendite hulka muul viisil kui käesoleva lõike sätete kohaselt.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel lähtutakse direktiivi 2006/48/EÜ artiklitest 153 ja 154.

2. Erandina lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada asutusi arvutada oma kauplemisportfelliga seotud äritegevuse kapitalinõudeid vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 75 punktile a ja käesoleva direktiivi II lisa punktidele 6, 7 ja 9, kui kauplemisportfelli suurus vastab järgmistele nõuetele:

3. Kauplemisportfelli äritegevuse ja kogu äritegevuse suhte arvestamiseks vastavalt lõike 2 punktidele a ja c võivad pädevad ametiasutused kasutada kas kõnealuste asutuste bilansilise ja bilansivälise äritegevuse liidetud mahtu, kasumiaruannet või omavahendeid või nimetatud näitajate kombinatsiooni. Bilansilise ja bilansivälise äritegevuse mahu hindamisel võetakse võlainstrumendid arvesse turuhinna või põhiväärtusega, aktsiad turuhinnaga ja tuletisinstrumendid nende aluseks olevate instrumentide nimi- või turuväärtusega. Pikad ja lühikesed positsioonid liidetakse olenemata nende märgist.

4. Kui asutus peaks kauem kui vaid lühikese aja jooksul ületama kas ühe või mõlemad lõike 2 punktides a ja b kehtestatud piirmäärad või ületama ühe või mõlemad lõike 2 punktis c kehtestatud piirmäärad, nõutakse selliselt asutuselt kauplemisportfellist tuleneva äritegevuse suhtes lõike 1 punkti a nõuete täitmist ning teatamist pädevale ametiasutusele.

1. I lisa punkti 14 kohaldamisel võib siseriiklikku kaalutlusõigust kasutades määrata I lisa tabelis 1 loetletud üksuste emiteeritud võlainstrumentidele 0 % kaalu, kui need võlainstrumendid on omavääringus nomineeritud ja rahastatud.

2. Erandina I lisa punktidest 13 ja 14 võivad liikmesriigid võlakirjale, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punkte 68–70, kehtestada eririski nõude, mis on võrdne samasuguse järelejäänud tähtajaga aktsepteeritava instrumendi eririski nõudega, mida on vähendatud selle direktiivi VI lisa 1. osa punktis 71 toodud protsentide kohaselt.

3. Kui pädev ametiasutus tunnistab kolmanda riigi investeerimisfondi aktsepteeritavaks vastavalt I lisa punktile 52, võib teise liikmesriigi pädev ametiasutus kasutada antud aktsepteerimist omapoolset hinnangut andmata.

1. Kui käesoleva artikli punktidest 2, 3 ja 4 ning käesoleva direktiivi artiklist 34 ei tulene teisiti, kohaldatakse investeerimisühingute suhtes direktiivi 2006/48/EÜ artikli 75 nõudeid.

2. randina punktist 1 võivad pädevad ametiasutused lubada, et nende investeerimisühingute omavahendid, kellele ei ole antud luba direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A osa punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks, on alati vähemalt võrdsed suuremaga kahest järgnevast näitajast:

3. randina lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada, et nende investeerimisühingute, omavahendid kelle algkapital vastab artiklis 9 sätestatule, kuid kes kuuluvad järgmistesse kategooriatesse, on alati vähemalt võrdsed direktiivi 2006/48/EÜ artikli 75 punktides a kuni c toodud nõuete kohaselt arvutatud kapitalinõuete summaga ja käesoleva direktiivi artiklis 21 sätestatud summaga:

4. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud investeerimisühingute suhtes kohaldatakse kõiki muid direktiivi 2006/48/EÜ V lisas esitatud operatsiooniriski käsitlevaid sätteid.

5. Artiklit 21 kohaldatakse selles ettenähtud viisil ainult nende investeerimisühingute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse lõikeid 2 või 3 või artiklit 46.

Investeerimisühingutel peab olema omavahendeid summas, mis võrdub ühe neljandikuga nende eelmise aasta püsivatest üldkuludest.

Pädevad ametiasutused võivad seda nõuet korrigeerida juhul, kui eelmise aastaga võrreldes on äriühingu äritegevuses toimunud olulisi muutusi.

Alla ühe aasta kestnud äritegevuse, samuti uue äriühingu puhul peavad omavahendid võrduma ühe neljandikuga tema äriplaanis planeeritud püsivatest üldkuludest, välja arvatud juhul, kui pädevad ametiasutused nõuavad nimetatud plaani korrigeerimist.

1. Pädevad ametiasutused, kellele on antud ülesanne või volitused teha konsolideeritud järelevalvet artiklis 2 hõlmatud kontsernide üle, võivad igal üksikjuhul eraldi loobuda kapitalinõuete konsolideeritud alustel kohaldamisest, tingimusel et:

Kui esimeses lõigus toodud kriteeriumid on täidetud, peavad igal ELi investeerimisühingul olema kehtestatud kõigi kontserni kuuluvate finantsvaldusettevõtjate, investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja krediidiasutuste abiettevõtjate kapitali ja vahendite allikate jälgimis- ja kontrollsüsteemid.

2. Erandina lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada finantsvaldusettevõtjatel, mis on sellisesse kontserni kuuluva investeerimisühingu ema-finantsvalusettevõtja liikmesriigis, kasutada lõike 1 punkti d kohaselt arvutatud väärtusest madalamat väärtust, mis ei tohi aga olla madalam artiklites 18 ja 20 investeerimisühingutele, finantseerimisasutustele, varahaldusettevõtjatele ja krediidiasutuste abiettevõtjatele individuaalsetel alustel kehtestatud nõuetest, mis kuuluksid muul juhul konsolideerimisele, ja kõigi tingimuslike kohustuste kogusummast investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja krediidiasutuste abiettevõtjate ees, mis kuuluks muul juhul konsolideerimisele. Käesoleva lõike kohaldamisel käsitletakse kolmandate riikide investeerimisettevõtjate, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja krediidiasutuste abiettevõtjate kapitalinõudeid nominaalsete kapitalinõuetena.

Pädevad ametiasutused nõuavad, et kontserni kuuluvad investeerimisühingud, mille suhtes kohaldatakse lõikes 22 nimetatud loobumist, teataksid neile riskidest, sealhulgas nende kapitali ja vahendite koosseisu ja allikatega seotud riskidest, mis võiksid nende finantspositsioone nõrgendada. Kui pädevad ametiasutused otsustavad siis, et nende investeerimisühingute finantspositsioonid ei ole piisavalt kaitstud, nõuavad nad neilt meetmete võtmist, mis vajaduse korral võivad muu hulgas hõlmata ka kapitali liikumise piiranguid sellistelt äriühingutelt kontserni liikmetele.

Kui pädevad ametiasutused loobuvad artiklis 22 sätestatud konsolideeritud alusel järelevalve kohustusest, võtavad nad teisi kohaseid meetmeid kogu kontserni, sealhulgas väljaspool liikmesriiki asuvate ettevõtjate riskide, eriti suure riskide kontsentreerumise jälgimiseks.

Kui pädevad ametiasutused loobuvad artiklis 22 sätestatud kapitalinõuete kohaldamisest konsolideeritud alustel, kehtivad direktiivi 2006/48/EÜ artikli 123 ja V jaotise 5. peatüki nõuded ja selle direktiivi artikli 124 investeerimisühingute järelevalve nõuded individuaalsetel alustel.

1. Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad pädevad ametiasutused vabastada investeerimisühingud nimetatud artiklis kehtestatud konsolideeritud kapitalinõuetest tingimusel, et kõik kontserni kuuluvad investeerimisühingud on hõlmatud artikli 20 lõikega 2 ja kontserni ei kuulu krediidiasutusi.

2. Kui lõike 1 nõuded on täidetud, nõutakse liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevalt investeerimisühingult konsolideeritud omavahendeid, mis on alati vähemalt võrdsed suuremaga kahest järgnevast emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu konsolideeritud finantsseisundi alusel ja käesoleva peatüki 3. jao kohaselt arvutatud summast:

3. Kui lõike 1 nõuded on täidetud, nõutakse finantsvaldusettevõtja kontrolli all olevalt investeerimisühingult konsolideeritud omavahendeid, mis on alati vähemalt võrdsed suuremaga kahest järgnevast finantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel ja käesoleva peatüki 3. jao kohaselt arvutatud summast:

Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad pädevad ametiasutused vabastada investeerimisühingud nimetatud artiklis kehtestatud konsolideeritud kapitalinõuetest tingimusel, et kõik kontserni kuuluvad investeerimisühingud klassifitseeruvad artikli 20 lõigete 2 ja 3 kohasteks investeerimisühinguteks ja kontserni ei kuulu krediidiasutusi.

Kui esimese lõigu nõuded on täidetud, nõutakse liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevalt investeerimisühingult konsolideeritud omavahendeid, mis on alati vähemalt võrdsed direktiivi 2006/48/EÜ artikli 75 punktides a kuni c toodud nõuete summa ja käesoleva direktiivi artiklis 21 sätestatud summaga, mis arvutatakse emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu konsolideeritud finantsseisundi alusel ja käesoleva peatüki 3. jao kohaselt.

Kui esimese lõigu nõuded on täidetud, nõutakse finantsvaldusettevõtja kontrolli all olevalt investeerimisühingult konsolideeritud omavahendeid, mis on alati vähemalt võrdsed direktiivi 2006/48/EÜ artikli 75 punktides a kuni c toodud nõuete summa ja käesoleva direktiivi artiklis 21 sätestatud summaga, mis arvutatakse finantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel ja käesoleva peatüki 3. jao kohaselt.

1. Kui artiklis 22 sätestatud loobumisõigust ei kasutata, võivad pädevad ametiasutused I ja V lisas sätestatud kapitalinõuete ja artiklites 28 kuni 32 ja VI lisas sätestatud klientide riskipositsioonide konsolideeritud arvutamiseks lubada ühe asutuse kauplemisportfelli positsioonide tasaarvestust teise asutuse kauplemisportfelli positsioonide suhtes artiklites 28 kuni 32 ja I, V ja VI lisas sätestatud eeskirjade kohaselt.

Lisaks võivad pädevad asutused lubada ühe asutuse välisvaluuta positsioonide tasaarvestust teise asutuse välisvaluuta positsioonide suhtes III ja/või V lisas sätestatud eeskirjade kohaselt. Samuti võivad nad lubada ühe asutuse kaubapositsioonide tasaarvestust teise asutuse kaubapositsioonide suhtes IV ja/või V lisas sätestatud eeskirjade kohaselt.

2. Pädevad ametiasutused võivad lubada kolmandates riikides asuvate ettevõtjate kauplemisportfelli- ning välisvaluuta- ja kaubapositsioonide tasaarvestust, kui ühel ajal on täidetud järgmised tingimused:

3. Samuti võivad pädevad ametiasutused lubada lõikes 1 sätestatud tasaarveldust liikmesriigis tegevusloa saanud kontserni moodustavate asutuste vahel, tingimusel et:

4. Peale selle võivad pädevad ametiasutused lubada lõikes 1 sätestatud tasaarveldust lõike 3 tingimusi täitvate kontserni moodustavate asutuste ja samasse kontserni kuuluva teises liikmesriigis tegevusluba omava asutuse vahel, tingimusel et viimane täidab artiklites 18, 20 ja 28 kehtestatud kapitalinõudeid individuaalsetel alustel.

1. Omavahendite konsolideeritud arvutamisel kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ artiklit 65.

2. Pädevad ametiasutused, kelle ülesandeks on teostada konsolideeritud järelevalvet, võivad asutuste omavahendite konsolideeritud arvutamisel tunnustada asjaomaste asutuste puhul IV peatükis kohaldatavaid konkreetseid omavahendite määratlusi.

1. Asutused jälgivad ja kontrollivad suurt riskide kontsentratsiooni vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklitele 106 kuni 118.

2. Erandina lõikest 1 jälgivad ja kontrollivad asutused, kes arvutavad oma kauplemisportfelli äritegevusega seotud kapitalinõudeid I ja II lisa ja vajaduse korral käesoleva direktiivi V lisa kohaselt, suurt riskide kontsentratsiooni direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 106 kuni 108 kohaselt, kui käesoleva direktiivi artiklites 29 kuni 32 sätestatud muudatustest ei tulene teisiti.

3. Komisjon esitab 31. detsembriks 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva jao kohaldamise kohta koos asjakohaste ettepanekutega.

1. Üksikklientidega seotud kauplemisportfellist tulenevate riskipositsioonide arvutamiseks liidetakse järgmised punktid :

Punkti b kohaldamisel arvutatakse riskile avatud netopositsioon, lahutades väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud ja mida vähendatakse I lisa punktis 41 sätestatud tegurite kohaselt.

Kuni edaspidise ühtlustamiseni nõuavad pädevad ametiasutused punkti b kohaldamisel, et asutused arendaksid välja jälgimis- ja kontrollsüsteemid väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud riskipositsioonide jaoks esialgse kohustuse võtmise ja esimese pangapäeva vahelisel ajal, arvestades kõnealustel turgudel võetud riskide olemust;

Punkti c kohaldamisel arvatakse käesoleva direktiivi II lisa punktis 6 toodud viitest välja direktiivi 2006/48/EÜ artiklid 84 kuni 89.

2. Omavahel seotud kauplemisportfelli klientide grupi riskipositsioonid arvutatakse, liites kokku grupi üksikliikmetega seotud, vastavalt lõikele 1 arvutatud riskipositsioonid.

1. Üksikklientide või omavahel seotud klientide grupi üldised riskipositsioonid arvutatakse, liites kokku kauplemisportfellist tulenevad ja kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, võttes arvesse direktiivi 2006/48/EÜ artikleid 112 kuni 117.

Kauplemisportfellivälise riskipositsiooni väljaarvutamiseks peavad asutused artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkti d alusel omavahenditest mahaarvatavatest varadest tulenevat riskipositsiooni nulliks.

2. Vastavalt lõikele 4 arvutatud asutuse üksikklientide ja omavahel seotud klientide grupi üldised riskipositsioonid tehakse teatavaks vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 110 sätestatud korrale.

Muudel juhtudel kui seoses repotehingute ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutega ei hõlma üksikklientide ja omavahel seotud klientide grupi suure riskikontsentratsiooni arvutamine aruandluseks krediidiriski maandamise tunnustamist.

3. Lõikes 1 nimetatud üksikklientide ja omavahel seotud klientide grupi riskipositsioonide summat piiratakse vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklitele 111 kuni 117.

4. Erandina lõikest 3 võivad pädevad ametiasutused lubada käsitleda varasid, mis moodustavad nõudeid ja muid riskipositsioone kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingutele ja tunnustatud finantsinstrumentide arvelduskodadele ja börsidele, sama korra kohaselt, mida kohaldatakse asutuste puhul ja mis on sätestatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 113 lõike 3 punktis i, artikli 115 lõikes 2 ja artiklis 116.

Pädevad ametiasutused võivad lubada direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 111 kuni 117 sätestatud piirmäärade ületamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

Seoses punktiga e tuleb igal piirmäärade ületamise juhul aruandes esitada piirmäära ületamise summa ja kõnealuse kliendi nimi.

1. Pädevad ametiasutused kehtestavad korra, et mitte lubada asutustel teadlikult jätta täitmata täiendavad kapitalinõuded, mida neil tuleks täita riskipositsioonide puhul, mis ületavad kauem kui 10 päeva jooksul direktiivi 2006/48/EÜ artikli 111 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid, kui asutused kannavad need riskipositsioonid ajutiselt üle kontserni kuuluvasse või mittekuuluvasse teise äriühingusse ja/või sooritavad muid kunstlikke tehinguid riskipositsiooni sulgemiseks 10 päeva jooksul ja uue riskipositsiooni tekitamiseks.

Asutused töötavad välja korra, mis tagab, et igast esimeses lõigus osutatud mõjuga tehingust teatatakse kohe pädevatele ametiasutustele.

2. Pädevad ametiasutused võivad asutustel, kellel on artikli 13 lõike 2 alusel lubatud kasutada alternatiivset omavahendite määratlust, kasutada seda ka artikli 30 lõigete 2 ja 3 ning artikli 31 puhul, tingimusel et kõnealused asutused peavad täitma kõik direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 110 kuni 117 sätestatud tingimused seoses riskipositsioonidega, mis ei tulene kauplemisportfellist, kasutades selles direktiivis määratletud omavahendeid.

1. Kõigi kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes kohaldatakse VII lisa B osas nimetatud usaldusväärseid hindamiseeskirju. Nende eeskirjade kohaselt peavad asutused tagama, et iga nende kauplemisportfelli positsiooni suhtes kohaldatav väärtus kajastaks nõuetekohaselt jooksvat turuväärtust. See kauplemisportfelli positsiooni suhtes kohaldatav väärtus sisaldab asjakohasel määral kindlust seoses kauplemisportfelli positsioonide dünaamilise iseloomu, usaldusväärsuse nõuete ning kauplemisportfelli positsioonidele esitatavate kapitalinõuete kasutusviiside ja eesmärkidega.

2. Kauplemisportfelli positsioonide ümberhindamine toimub vähemalt kord päevas.

3. Turuhindade puudumisel võivad pädevad ametiasutused mitte nõuda lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tingimuse täitmist ja nõuda, et asutused kasutaksid alternatiivseid hindamismeetodeid, mis on piisavalt usaldusväärsed ning pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud.

Pädevad ametiasutused nõuavad kõigilt investeerimisühingutelt lisaks direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 nõuete täitmisele ka direktiivi 2006/48/EÜ artikli 22 ja direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 123 nõuete täitmist tingimusel, et selle direktiivi artiklites 68 kuni 73 kehtestatud sätted kohaldamisastmete kohta on täidetud.

1. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud ja krediidiasutused esitaksid oma asukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele kõik andmed, mis on vajalikud kontrollimaks, kas nad täidavad käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud eeskirju. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et asutuste sisekontrolli mehhanismid ning haldus- ja raamatupidamissüsteemid võimaldaksid alati kontrollida nende eeskirjade täitmise õigsust.

2. Investeerimisühingud esitavad pädevatele ametiasutustele viimaste poolt kehtestatud vormis aruandeid vähemalt üks kord kuus, kui on tegemist artiklis 9 nimetatud äriühingutega, vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui on tegemist artikli 5 lõikes 1 nimetatud äriühingutega, ja vähemalt üks kord kuue kuu jooksul, kui on tegemist artikli 5 lõikes 3 nimetatud äriühingutega.

3. Olenemata lõikest 2 nõutakse artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 9 nimetatud investeerimisühingutelt konsolideeritud või osaliselt konsolideeritud andmete esitamist ainult üks kord kuue kuu jooksul.

4. Krediidiasutused on kohustatud esitama aruandeid vastavalt pädevate ametiasutuste kehtestatud korrale nii tihti, kui seda nõutakse vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ.

5. Pädevad ametiasutused kohustavad asutusi teatama neile viivitamata igast juhtumist, mil nende repotehingute ja pöördrepotehingute või väärtpaberite ja kaupade laenuks andmise ja võtmise tehingute vastaspooled ei täida oma kohustusi.

1. Liikmesriigid määravad ametiasutused, kelle pädevusse kuulub käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmine. Nad teatavad sellest komisjonile, märkides eraldi ära kohustuste jagamise.

2. Pädevad ametiasutused on ametiasutused või asutused, keda õigusaktiga või ametiasutuste poolt tunnustatakse kõnealuses liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi osana.

3. Pädevatele ametiasutustele antakse kõik volitused, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, eriti seoses kauplemisportfelli koosseisu järelevalvega.

1. Direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 4. peatükki kohaldatakse investeerimisühingute järelevalve suhtes mutatis mutandis järgnevalt:

Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on nii krediidiasutus kui investeerimisühing, kohaldatakse asutuste järelevalve suhtes direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 4. peatükki, nagu oleksid viited krediidiasutustele viited asutustele.

2. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 129 lõiget 2 kohaldatakse ka käesoleva direktiivi V lisa kohase asutuste sisemudelite tunnustamise suhtes, kui taotluse esitavad ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja tema tütarettevõtjad või ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ja tema tütarettevõtjad või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt.

1. Liikmesriikide pädevad ametiasutused teevad tihedat koostööd käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustuste täitmisel, eriti juhul, kui investeerimisteenuseid osutatakse teenuste osutamise vabaduse alusel või filiaalide avamise kaudu.

Vastava taotluse alusel annavad pädevad asutused üksteisele informatsiooni, mis võiks hõlbustada järelevalvet asutuste kapitali adekvaatsuse üle, eriti aga kontrollida käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade järgimist.

2. Igasuguse pädevate ametiasutuste vahelise käesolevas direktiivis sätestatud informatsiooni vahetuse puhul kehtivad järgmised ametisaladuse pidamise nõuded:

Direktiivi 2006/48/EÜ 5. peatüki V jaotises sätestatud nõudmisi kohaldatakse investeerimisühingutes suhtes.

Miinimumkapitali nõuete arvutamiseks vastaspoole riski määramiseks käesoleva direktiivi kohaselt ja miinimumkapitali nõude arvutamiseks krediidiriski määramiseks direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt, ilma et see piiraks selle direktiivi III lisa punkti 6 sätete kohaldamist, käsitletakse kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute riskipositsioone ja tunnustatud arvelduskodadele ja börside riskipositsioone asutuste riskipositsioonidena.

1. Komisjon otsustab kõigi tehniliste kohanduste üle järgmistes valdkondades artikli 42 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

2. Ükski kehtestatud rakendusmeetmetest ei tohi muuta käesoleva direktiivi olulisi sätteid.

1. Komisjoni abistab komisjoni 5. novembri 2003. aasta otsusega 2004/10/EÜ (12) loodud Euroopa panganduskomitee (edaspidi “komitee”).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 sätestatud menetlust võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 7 lõiget 3 ja artiklit 8.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses määratakse kolm kuud.

3. Ilma eelnevalt vastu võetud rakendusmeetmeid piiramata peatatakse sätete kohaldamine, mille puhul on kooskõlas lõikega 2 vajalik tehniliste eeskirjade, muudatuste ja otsuste vastuvõtmine, pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmisele järgneva kaheaastase tähtaja lõppu ja hiljemalt 1. aprillil 2008. aastal. Tegutsedes komisjoni ettepaneku põhjal võivad Euroopa Parlament ja nõukogu uuendada asjaomaseid sätteid vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele ning sellel eesmärgil vaatavad nad need läbi kas enne tähtaja lõppu või käesolevas lõikes nimetud kuupäevaks, sõltuvalt sellest kumb tähtpäev on varasem.

Käesoleva direktiivi artikli 2 ja V peatüki 2. ja 3. jao kohaselt kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 152 lõikeid 1 kuni 7 investeerimisühingute suhtes, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid käesoleva direktiivi II lisa kohaldamise eesmärgil direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 84 kuni 89 kohaselt või kasutavad operatsiooniriski katmiseks kapitalinõuete arvutamisel kõnealuse direktiivi artiklis 105 nimetatud täiustatud mõõtmismudelit.

Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2012 kohaldada 15 % protsendimäära nende investeerimisühingute kaubanduse ja finantshalduse ärivaldkonna suhtes, mille kaubanduse ja finantshalduse ärivaldkonna oluline indikaator on vähemalt 50 % kõikide selle ärivaldkondade oluliste indikaatorite kogusummast, arvutatuna vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 20 ja direktiivi 2006/48/EÜ X lisa 2. osa punktidele 1 kuni 4.

1. Pädevad ametiasutused võivad lubada investeerimisühingutel ületada direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 111 nimetatud suure riskide kontsentreerumise ülempiire. Investeerimisühingud ei pea ületamist arvestama kõnealuseid ülempiire ületavate kapitalinõuete arvutustes vastavalt selle direktiivi artikli 75 punktile b. See kaalutlusõigus on võimalik kuni 31. detsembrini 2010 või kuni võimalike direktiivi 2006/48/EÜ artikli 119 kohaste muudatuste, mis mõjutavad suure riskide kontsentreerumise käsitlemist, jõustumise kuupäevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Selle kaalutlusõiguse kasutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

2. Kui investeerimisühing ületab lõike 1 punktis d nimetatud strateegia kohaselt kehtestatud sisemised ülempiirid, peab ta ületamise ulatusest ja laadist viivitamatult teavitama pädevat ametiasutust ning vastaspoolt.

Erandina artikli 20 lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused kuni 31. detsembrini 2011 otsustada iga üksikjuhtumi puhul eraldi mitte kohaldada direktiivi 2006/48/EÜ artikli 75 punktist d tulenevaid kapitalinõudeid seoses investeerimisühingutega, kelle suhtes ei kohaldata artikli 20 lõikeid 2 ja 3, kelle kauplemisportfelli kogupositsioonid ei ületa kunagi 50 miljonit eurot ning kelle asjaomaste töötajate keskmine arv majandusaasta jooksul ei ületa 100.

Nende investeerimisühingute suhtes kohaldatakse kapitalinõuet, mis on vähemalt sama suur kui väiksem kahest järgmisest summast:

Punkti b kohaldamisel kohaldatakse vähemalt iga-aastaselt täiendavat suurenemist.

Käesoleva erandi kohaldamisest ei tulene investeerimisühingu jaoks kapitalinõuete üldise taseme vähendamine võrreldes 31. detsembril 2006 kehtivate nõuetega, välja arvatud juhul, kui selline vähendamine on mõistlikult õigustatud investeerimisühingu tegevusulatuse vähenemisega.

Asutused, mis on saanud konkreetse riskimudeli tunnustuse enne 1. jaanuari 2007 V lisa punkti 1 kohaselt, võivad selle tunnustuse osas 31. detsembrini 2009 või varasema kuupäevani, mille määravad pädevad ametiasutused igal üksikjuhtumil, käsitleda direktiivi 93/6/EMÜ V lisa punkte 4 ja 8 sellisena, nagu need kehtisid enne 1. jaanuari 2007.

1. Käesolevas direktiivis ja direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud kapitalinõudeid käsitlevaid sätteid ei kohaldata investeerimisühingute suhtes, kelle põhitegevus on ainult investeerimisteenuste osutamine või tegevuste teostamine, mis on seotud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 loetletud finantsinstrumentidega, ja kelle suhtes ei kohaldata 31. detsembril 2006 direktiivi 93/22/EMÜ (13). See erand on võimalik kuni 31. detsembrini 2010 või kuni lõigete 2 ja 3 kohaste muudatuste jõustumise kuupäevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

2. Osana direktiivi 2004/39/EÜ artikli 65 lõikes 3 nõutavast läbivaatamisest esitab komisjon avalike arutelude põhjal ja pädevate ametiasutustega peetavate arutelude valguses Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis hõlmab:

3. Lõikes 2 viidatud aruande põhjal võib komisjon esitada käesoleva direktiivi ja direktiiviga 2006/48/EÜ seonduvad muudatusettepanekud.

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 2, 3, 11, 13, 17, 18, 19, 20, 22, 23, 24, 25, 29, 30, 33, 34, 35, 37, 39, 40, 41, 43, 44 ja 50 ning I, II, III, V ja VII lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2006. Seejärel edastavad nad komisjonile kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

1. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 152 lõikeid 8 kuni 14 kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel mutatis mutandis, kui järgnevatest sätetest, mida kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 152 lõikes 8 nimetatud õiguse kasutamisel, ei tulene teisiti:

2. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 157 lõiget 3 kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklite 18 ja 20 kohaldamisel mutatis mutandis.

1. jaanuariks 2011 vaatab komisjon käesoleva direktiivi kohaldamise läbi ja koostab selle kohta aruande ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaseks peetavate muudatusettepanekutega.

Direktiiv 93/6/EMÜ, mida on muudetud VIII lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis seonduvad VIII lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt IX lisa vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(3) Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005 arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. juuni 2006. aasta otsus.

(13) Nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiiv 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/87/EÜ.

I LISA

KAPITALINÕUETE ARVUTAMINE POSITSIOONIRISKI KATMISEKS

ÜLDSÄTTED

Tasaarveldamine

Asutuse pika (lühikese) positsiooni ülejääki, võrreldes sama aktsia, võlainstrumendi ja vahetatava väärtpaberi emissioonide ja identsete finantsfutuuride, optsioonide, aktsiate ostutähtede ja kaetud aktsiate ostutähtede pika (lühikese) positsiooniga, loetakse tema netopositsiooniks igas kõnealuses instrumendis. Vastavalt punktides 4 kuni 7 sätestatule lubavad pädevad ametiasutused netopositsioonide arvutamisel tuletisinstrumentide positsioone lugeda nende aluseks oleva(te) (või mõtteliselt nende aluseks oleva(te)) väärtpaberi(te) positsiooniks. Asutuse käes olevaid tema enda võlainstrumente ei võeta punkti 14 alusel eririski arvutamisel arvesse.

Tasaarveldamine ei ole lubatud vahetatava väärtpaberi ja selle aluseks olevat instrumenti tasakaalustava positsiooni vahel, välja arvatud juhul, kui pädevad ametiasutused võtavad seisukoha, mille kohaselt arvestatakse konkreetse vahetatava väärtpaberi vahetamise tõenäosust või kehtestatakse kapitalinõue väärtpaberite vahetamisega kaasneva võimaliku kahju katmiseks.

3.	Olenemata märgist tuleb kõik netopositsioonid enne kokkuarvutamist iga päev konverteerida valitseva hetkekursiga asutuse aruandevaluutasse.

Konkreetsed instrumendid

Intressifutuuride, tähtpäevaintressiga lepingute ja võlainstrumentide tähtajalisi ostu- ja müügilubadusi käsitletakse pikkade ja lühikeste positsioonide kombinatsioonina. Intressifutuuri pikk positsioon on seega futuurlepingu tehingupäeval saabuva tähtajaga laenu ja kõnealuse futuurlepingu aluseks oleva instrumendi või mõttelise positsiooni lõpptähtajaga sama lõpptähtajaga omatava vara kombinatsioon. Niisamuti loetakse müüdud tähtpäevaintressiga lepingut pikaks positsiooniks, kui lõpptähtaeg on sama mis arvelduspäev, millele lisandub lepingu kestus, ja lühikeseks positsiooniks, kui lõpptähtaeg on sama mis arvelduspäev. Nii laen kui varaomand paigutatakse punkti 14 tabelis 1 nimetatud esimese kategooria alla, selleks et arvutada välja kapitalinõuded intressifutuuride ja tähtpäevaintressiga lepingute eririski vastu. Võlainstrumendi tähtajaline ostulubadus on seega tehingupäeval saabuva tähtajaga laenu ja võlainstrumendi enese pika positsiooni (hetke positsiooni) kombinatsioon. Eririski seisukohast paigutatakse laen punkti14 tabelis 1 nimetatud esimese kategooria alla ning võlainstrument sama tabeli vastavasse lahtrisse.

Pädevad ametiasutused võivad lubada, et börsil kaubeldava futuuri kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt futuuriga seotud riskile ja on vähemalt võrdne futuuri kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või V lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Samuti võivad pädevad ametiasutused lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud ja käesolevas punktis nimetatud liiki börsivälise tuletisinstrumentide lepingu kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt tuletisinstrumentide lepinguga seotud riskile ja on vähemalt võrdne kõnealuse lepingu kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või V lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab “pikk positsioon” positsiooni, millisel asutus on fikseerinud intressimäära, mida ta saab teatud ajal tulevikus, ja “lühike positsioon” positsiooni, millisel ta on fikseerinud intressimäära, mida ta maksab teatud ajal tulevikus.

Intressimäärade, võlainstrumentide, aktsiate, aktsiaindeksite, finantsfutuuride, vahetuslepingute ja välisvaluutade optsioone vaadeldakse kui positsioone, mille väärtus võrdub optsiooni aluseks oleva instrumendi summaga, mida käesolevas lisas kohaldades korrutatakse oma turvasuhtega. Viimatimainitud positsioone võib tasaarveldada nende aluseks olevate identsete väärtpaberite või tuletisinstrumentide tasakaalustavate positsioonide vastu. Kasutatakse asjaomase börsi deltat või deltat, mille on välja arvutanud pädevad ametiasutused, või kui see pole võimalik või on tegemist börsiväliste optsioonidega, kasutatakse asutuse enda arvutatud deltat, tingimusel et pädevad ametiasutused on veendunud asutuse valitud mudeli sobivuses.

Kuid pädevad ametiasutused võivad ka nõuda, et asutused arvutaksid oma turvasuhted pädevate ametiasutuste kinnitatud metoodika kohaselt.

Kõik optsioonidega seotud muud riskid, välja arvatud deltarisk, peavad olema kaetud. Pädevad ametiasutused võivad lubada, et börsil kaubeldava väljaantud optsiooni kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või V lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Samuti võivad pädevad ametiasutused lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud börsivälise optsiooni kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne börsivälise optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või V lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Lisaks võivad nad lubada, et börsil kaubeldava või börsivälise ostetud optsiooni kapitalinõue on sama, mis tema aluseks oleval instrumendil, tingimusel et tekkiv nõue ei ületa optsiooni turuväärtust. Väljaantud börsivälise optsiooni kapitalinõue seotakse selle aluseks oleva instrumendiga.

6.	Võlainstrumentide ja aktsiate ostutähti käsitletakse sama moodi kui punkti 5 alusel optsioone.

Vahetuslepingute intressiriski puhul toimitakse sama moodi kui bilansiliste instrumentidega. Nii peetakse intressivahetuslepingut, mille kohaselt asutus saab ujuintressi ja maksab püsiintressi, võrdväärseks pika positsiooniga ujuintressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg võrdub ajavahemikuga enne järgmist intressimäärade fikseerimist, ja lühikese positsiooniga püsiintressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg võrdub vahetuslepingu enese lõpptähtajaga.

A. KAITSE MÜÜJA KOHTLEMINE

Selle osapoole tururiski kapitalinõuete arvutamisel, kes võtab krediidiriski enda kanda (edaspidi “kaitse müüja”), tuleb kasutada krediididerivatiivi lepingu nominaalväärtust, kui ei ole sätestatud teisiti. Erinevalt kogutulu vahetustehingutest kohaldatakse eririski arvutamiseks kohustuse lõpptähtaja asemel krediididerivatiivi lepingu lõpptähtaega. Positsioonid määratletakse järgmiselt:

Kogutulu vahetustehingust tuleneb pikk positsioon aluseks oleva võlainstrumendi üldises tururiskis ja lühike positsioon riigi võlakirjade üldises tururiskis, mille lõpptähtaeg võrdub ajavahemikuga enne järgmist intressimäärade fikseerimist ja millele direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa kohaselt määratud riskikaal on 0 %. Sellest tuleneb ka pikk positsioon aluseks oleva võlainstrumendi eririskis.

ii)

Krediidiriski ülekandetehingust ei tulene positsiooni üldises tururiskis. Eririski osas peab asutus registreerima aluseks olevas võlainstrumendis sünteetilise pika positsiooni, välja arvatud juhul, kui derivatiivil on välisreiting ja see vastab aktsepteeritava võlainstrumendi tingimustele; viimasel juhul registreeritakse derivatiivis pikk positsioon. Kui tootest tulenevad kindlustus- või intressimaksete kohustused, siis neid rahavoogusid tuleb kajastada nominaalsete positsioonidena riigi võlakirjades.

iii)

Krediidiriski ülekandetehingut sisaldavast ühe alusvaraga võlakirjast tuleneb intressimääratootena pikk positsioon võlakirja enda üldises tururiskis. Eririski jaoks luuakse aluseks oleva üksuse kohustuses sünteetiline pikk positsioon. Luuakse täiendav pikk positsioon võlakirja emitendis. Kui krediidiriski ülekandetehingut sisaldaval võlakirjal on väline reiting ja see vastab aktsepteeritava võlainstrumendi tingimustele, tuleb registreerida ainult üheainsa võlakirja emitendi eririskiga pikk positsioon.

iv)

Lisaks pikale positsioonile võlakirja emitendi eririskis tuleneb proportsionaalset kaitset pakkuvast krediidiriski ülekandetehingut sisaldavast mitme alusvaraga võlakirjast positsioon igas aluseks olevas üksuses, kusjuures lepingu nominaalne kogumaksumus jaotatakse positsioonide vahel vastavalt sellele, millist proportsionaalset osa nominaalsest kogumaksumusest iga riskipositsioon aluseks oleva üksuse jaoks esindab. Kui valida saab rohkem kui ühe aluseks oleva üksuse kohustuse, siis määratakse eririsk kõige suurema riskikaaluga kohustuse põhjal, ja

Esimese maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiivist tuleneb positsioon nominaalväärtuse jaoks kõigi aluseks olevate üksuste kohustustes. Kui maksimaalse suurusega makse krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse korral on käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud meetodil saadud kapitalinõudest madalam, võib makse maksimaalse summa lugeda eririski kapitalinõudeks.

Teise maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiivist tuleneb positsioon nominaalväärtuse jaoks kõigi aluseks olevate üksuste kohustustes, välja arvatud üks (see, millel on madalaim eririski kapitalinõue). Kui maksimaalse suurusega makse krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse korral on käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud meetodil saadud kapitalinõudest madalam, võib selle summa lugeda eririski kapitalinõudeks.

Kui esimese või teise maksejõuetusriski tagamise derivatiivil on väline reiting ja see vastab aktsepteeritava võlainstrumendi tingimustele, peab kaitse müüja arvutama ainult ühe eririski, mis kajastab derivatiivi reitingut.

B. KAITSE OSTJA KOHTLEMINE

Selle osapoole jaoks, kes krediidiriski üle annab (edaspidi “kaitse ostja”), määratakse positsioonid kaitse müüja suhtes peegelpildina, välja arvatud krediidiriski ülekandetehingut sisaldava võlakirja puhul (millega ei kaasne lühikest positsiooni väljaandjas). Kui mingil hetkel on ostuoptsioon kombinatsioonis kasvava väärtusega võlainstrumendiga, siis sellist hetke käsitletakse kaitse lõpptähtajana. n-arvu järjekohaga maksejõuetusriski tagamise krediidi tuletisinstrumentide korral on kaitse ostjatel lubatud eririsk alusvara n-1 (s.t kõige madalama eririski kuluga n-1 varade) korral tasaarveldada.

Asutused, kes hindavad punktides 4 kuni 7 esitatud tuletisinstrumentide turuhinnas ja juhivad nende intressiriski kassa diskontokäibe alusel, võivad kasutada tundlikkusmudeleid, et arvutada nimetatud punktides mainitud positsioone, ning kasutada neid iga võlakirja puhul, mis tagastatakse amortisatsioonigraafiku alusel, mitte aga ühe lõpliku põhisumma maksmise teel. Nii mudeli kui selle kasutamise peavad kinnitama pädevad ametiasutused. Nende mudelitega tuleks määratleda positsioonid, mille tundlikkus intressimäära muutuste suhtes on sama, mis nende aluseks olevatel rahavoogudel. Tundlikkust tuleb hinnata näidismäärade iseseisva liikumise alusel intressikõveral ja igasse punkti 20 tabeli 2 tähtaja vahemikku peab sattuma vähemalt üks tundlikkuspunkt. Positsioonid võetakse arvesse kapitalinõuete arvutamisel punktide 17 kuni 32 sätete kohaselt.

10.

Asutused, kes ei kasuta punktis 9 nimetatud mudeleid, võivad pädevate ametiasutuste loal lugeda täielikult tasakaalustatuks punktides 4 kuni 7 nimetatud tuletisinstrumentides kõik positsioonid, mis vastavad vähemalt järgmistele tingimustele:

a)	positsioonide väärtus on sama ja neid nomineeritakse samas valuutas;

b)	(ujuintressimäära positsioonide) viitemäär või (püsiintressimäära positsioonide) kupongintressimäär viiakse tihedasse vastavusse; ja

järgmine intressi fikseerimispäev või fikseeritud kupongintressimääraga positsioonide järelejäänud tähtaeg jääb järgmistesse piiridesse:

i)	vähem kui üks kuu: samal päeval;

ii)	üks kuu kuni üks aasta: seitsme päeva jooksul ja

iii)	üle aasta: 30 päeva jooksul.

11.

Väärtpaberite või väärtpaberite omandiõigusega seotud tagatud õiguste võõrandaja repotehingu puhul ning väärtpaberite väljalaenaja väärtpaberite laenuks andmise puhul võtavad need väärtpaberid arvesse kapitalinõuete arvutamisel vastavalt käesolevale lisale, tingimusel et niisugused väärtpaberid vastavad artiklis 11 sätestatud kriteeriumidele.

Eri- ja üldriskid

12.

Kaubeldava võlainstrumendi või aktsia (või võlainstrumendi või aktsia tuletisinstrumendi) positsioonirisk jagatakse selle tagamiseks nõutava kapitali arvutamiseks kaheks komponendiks. Esimene komponent on selle eririsk – see on kõnealuse instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud asjaoludest. Teine komponent katab selle üldriski – see on instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb (kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul) intressimäärade taseme muutusest või (aktsia või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul) laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis pole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega.

KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

13.	Netopositsioonid klassifitseeritakse vastavalt vääringutele, milles need on nomineeritud, ning üld- ja eririski tagamiseks nõutav kapital arvutatakse iga vääringu puhul eraldi.

Eririsk

14.

Asutus jagab oma kauplemisportfelli netopositsioonid, mis on arvutatud punkti 1 kohaselt, tabeli 1 vastavatesse kategooriatesse nende emitendi/võlgniku, välise või sisese krediidihinnangu ja järelejäänud tähtaja järgi ning korrutab need seejärel nimetatud tabelis näidatud kaaludega. Asutus liidab oma kaalutud positsioonid (olenemata sellest, kas tegemist on pika või lühikese positsiooniga), et välja arvutada eririski katmiseks vajalik kapitalinõue.

Tabel 1

Kategooriad	Eririski kapitalinõue
Võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad keskvalitsused või mille on emiteerinud keskpangad, rahvusvahelised organisatsioonid, mitmepoolsed arengupangad või liikmesriikide piirkondlikud omavalitsused või kohalikud ametiasutused, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1 või mille riskikaal direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 78 kuni 83 ettenähtud nõuete riskiga kaalumise eeskirjade kohaselt oleks 0 %.	0 %
Võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad keskvalitsused või mille on emiteerinud keskpangad, rahvusvahelised organisatsioonid, mitmepoolsed arengupangad või liikmesriikide piirkondlikud omavalitsused või kohalikud ametiasutused, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 2 või 3 direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 78 kuni 83 ettenähtud nõuete riskiga kaalumise eeskirjade kohaselt, võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad asutused, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1 või 2 direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 78 kuni 83 ettenähtud nõuete riskiga kaalumise eeskirjade kohaselt, võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad asutused, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3 direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punkti 28 kohaselt, ja võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad äriühingud, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1 või 2 direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 78 kuni 83 ettenähtud nõuete riskiga kaalumise eeskirjade kohaselt. Muud aktsepteeritavad instrumendid vastavalt punktis 15 esitatud määratlusele.	0,25 % (lõpptähtajani jäänud aeg kuni 6 kuud) 1,00% (lõpptähtajani jäänud aeg 6–24 kuud) 1,60 % (lõpptähtajani jäänud aeg üle 24 kuu)
Võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad keskvalitsused või mille on emiteerinud keskpangad, rahvusvahelised organisatsioonid, mitmepoolsed arengupangad või liikmesriikide piirkondlikud omavalitsused või kohalikud ametiasutused või asutused, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 4 või 5 direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 78 kuni 83 ettenähtud nõuete riskiga kaalumise eeskirjade kohaselt, võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad asutused, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3 direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktis 26 ettenähtud nõuete riskiga kaalumise eeskirjade kohaselt, ja võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad äriühingud, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3 või 4 direktiivi2006/48/EÜ artiklite 78 kuni 83 kohaselt. Nõuded, mille kohta tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidihinnang ei ole kättesaadav.	8,00 %
Võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad keskvalitsused või mille on emiteerinud keskpangad, rahvusvahelised organisatsioonid, mitmepoolsed arengupangad või liikmesriikide piirkondlikud omavalitsused või kohalikud ametiasutused või asutused, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 6 direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 78 kuni 83 ettenähtud nõuete riskiga kaalumise eeskirjade kohaselt, ja võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad äriühingud, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 5 või 6 direktiivi 2006/484/EÜ artiklites 78 kuni 83 ettenähtud nõuete riskiga kaalumise eeskirjade kohaselt.	12,00 %

Et asutustele, mis kohaldavad direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 84 kuni 89 ettenähtud nõuete riskiga kaalumise eeskirju, saaks anda krediidikvaliteedi astet, peab vastaspoolel olema sisereiting, milles maksejõuetuse tõenäosus (PD) on võrdne sellega või madalam sellest, mida loetakse vastavaks krediidikvaliteedi astmele selle direktiivi artiklites 78 kuni 83 ettenähtud äriühingutele esitatavate nõuete riskiga kaalumise eeskirjade kohaselt.

Instrumentide suhtes, mille on emiteerinud nõuetele mittevastav emitent, kohaldatakse 8 % või 12 % eririski kapitalinõuet vastavalt tabelile 1. Pädevad ametiasutused võivad nõuda asutustelt kõrgema eririski kapitalinõude kohaldamist niisuguste instrumentide suhtes ja/või keelata niisuguste instrumentide ja muude võlainstrumentide vahelise tasaarvestamise üldise tururiski ulatuse määratlemiseks.

Nõuete väärtpaberistamise suhtes, mille puhul kohaldatakse mahaarvestamist vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 66 lõikele 2, või riskide suhtes, mille riskikaal on 1 250 % nimetatud direktiivi IX lisa 4. osa kohaselt, kohaldatakse kapitalinõuet, mis ei või olla nendes käsitlustes sätestatud nõudest väiksem. Reitinguta likviidsuse tagamise tehingute suhtes kohaldatakse kapitalinõuet, mis ei või olla direktiivi 2006/48/EÜ IX lisa 4. osas sätestatud nõudest väiksem.

15.

Punkti 14 kohaldamisel kuuluvad aktsepteeritavate instrumentide hulka:

a)	pikad ja lühikesed positsioonid varades, mille suhtes on võimalik kohaldada krediidikvaliteedi astet, mis vastab vähemalt investeerimisklassile direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 2. peatüki 3. osa 1. allosas kirjeldatud kaardistamisprotsessis.

b)	pikad ja lühikesed positsioonid varades, mille korral maksejõuetuse tõenäosus (PD) ei ole direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 2. peatüki 3. osa 2. allosas kirjeldatud meetodi kohaselt emitendi maksevõime tõttu kõrgem punktis a nimetatud varade omast.

pikad ja lühikesed positsioonid varades, mille kohta selleks määratud reitinguagentuuri krediidihinnang ei ole kättesaadav ja mis vastavad järgmistele tingimustele:

i)	asjaomased asutused peavad neid piisavalt likviidseteks;

ii)	nende investeerimiskvaliteet on asutuse oma hinnangu kohaselt vähemalt võrdne punktis a nimetatud varade omaga, ja

iii)	need on noteeritud vähemalt ühel liikmesriigi reguleeritud turul või kolmanda riigi väärtpaberibörsil, mida tunnustavad vastava liikmesriigi pädevad ametiasutused;

pikad ja lühikesed positsioonid varades, mille asutused on emiteerinud direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud kapitali adekvaatsuse nõuete kohaselt, mida asjaomased asutused peavad piisavalt likviidseteks ja nende investeerimiskvaliteet on asutuse oma hinnangu kohaselt vähemalt võrdne punktis a nimetatud varade omaga, ja

asutuste emiteeritud väärtpaberid, mille krediidikvaliteeti loetakse direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 78 kuni 83 ettenähtud nõuete riskiga kaalumise eeskirjade kohaselt vähemalt võrdseks väärtpaberitega, mille krediidikvaliteedi aste on 2 ja mille suhtes kohaldatakse käesolevale direktiivile vastavat järelevalve- ja reguleerimiskorda.

Pädevad ametiasutused kontrollivad võlainstrumentide hindamise viisi ning võivad asutuse hinnangu ümber lükata, kui nende arvates on eririski aste kõnealuste instrumentide puhul liiga kõrge selleks, et neid võiks pidada aktsepteeritavateks instrumentideks.

16.	Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused kohaldaksid punkti 14 tabelis 1 esitatud maksimaalset kaalu instrumentide puhul, mis emitendi ebapiisava maksevõime tõttu on eriti riskantsed.

Üldrisk

a) Tähtajapõhine

17.

See üldriski tagamiseks nõutava kapitali arvestus koosneb kahest etapist. Esiteks kaalutakse kõiki positsioone vastavalt nende lõpptähtajale (punkti 18 selgituse kohaselt), et välja arvutada nende tagamiseks vajaliku kapitali summa. Teiseks ollakse valmis nõutavat summat vähendama, kui kaalutud positsioonile vastandub samas lõpptähtajavööndis kaalutud vastandpositsioon. Nõuet vähendatakse ka siis, kui kaalutud vastandpositsioonid langevad eri lõpptähtajavöönditesse; vähenduse suurus sõltub sellest, kas nimetatud kaks positsiooni langevad ühte tsooni või mitte, samuti sellest, milliste konkreetsete tsoonidega on tegemist. Kokku on olemas kolm tsooni (lõpptähtajavööndite gruppi).

18.

Asutus jaotab oma netopositsioonid vastavatesse lõpptähtajavöönditesse punkti 20 tabeli 2 lahtris 2 või 3. Püsiintressimääraga instrumentide puhul võetakse aluseks järelejäänud tähtaeg ning enne lõpptähtaega muutuva intressimääraga instrumentide puhul ajavahemik kuni järgmise intressimäära fikseerimiseni. Samuti tehakse vahet 3 % või seda ületavat intressi kandva kupongiga ja alla 3 % intressi kandva kupongiga võlainstrumendi vahel, jagades need tabeli 2 lahtritesse 2 või 3. Seejärel korrutatakse igaüks neist läbi tabeli 2 lahtris 4 esitatud kõnealuse lõpptähtajavööndi kaaluga.

19.

Seejärel määrab asutus iga lõpptähtajavööndi kaalutud pikkade positsioonide ja kaalutud lühikeste positsioonide summa. Vastava lõpptähtajavööndi kaalutud pikad positsioonid, mis tasakaalustatakse kaalutud lühikeste positsioonidega, moodustavad vastava vahemiku tasakaalustatud kaalutud positsiooni, kuna aga järelejäänud pikad või lühikesed positsioonid moodustavad sama vahemiku tasakaalustamata kaalutud positsiooni. Seejärel arvutatakse kõigi vahemike tasakaalustatud kaalutud positsioonide kogusumma.

20.

Selleks et selgitada välja iga tsooni tasakaalustamata kaalutud pikk positsioon, liidab asutus kokku kõigi tabelis 2 esitatud tsoonidesse kuuluvate vahemike tasakaalustamata kaalutud pikad positsioonid. Analoogiliselt liidab asutus kokku kõigi tabelis 2 esitatud tsoonidesse kuuluvate vahemike tasakaalustamata kaalutud lühikesed positsioonid, et selgitada välja iga tsooni tasakaalustamata kaalutud lühike positsioon. See osa vastava tsooni tasakaalustamata kaalutud pikast positsioonist, mida tasakaalustatakse sama tsooni tasakaalustamata kaalutud lühikese positsiooniga, moodustab vaadeldava tsooni tasakaalustatud kaalutud positsiooni. See osa tsooni tasakaalustamata kaalutud pikast positsioonist või tasakaalustamata kaalutud lühikesest positsioonist, mida ei saa niiviisi tasakaalustada, moodustab selle tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooni.

Tabel 2

oon	Lõpptähtajavöönd		Kaal ( %)	Eeldatav intressimäära muutus ( %)
oon	3 % või suurema protsendiga kupong	Alla 3 % kupong	Kaal ( %)	Eeldatav intressimäära muutus ( %)
Esimene	0 ≤ 1 kuu	0 ≤ 1 kuu	0,00	—
	> 1 ≤ 3 kuud	> 1 ≤ 3 kuud	0,20	1,00
	> 3 ≤ 6 kuud	> 3 ≤ 6 kuud	0,40	1,00
	> 6 ≤ 12 kuud	> 6 ≤ 12 kuud	0,70	1,00
Teine	> 1 ≤ 2 aastat	> 1,0 ≤ 1,9 aastat	1,25	0,90
	> 2 ≤ 3 aastat	> 1,9 ≤ 2,8 aastat	1,75	0,80
	> 3 ≤ 4 aastat	> 2,8 ≤ 3,6 aastat	2,25	0,75
Kolmas	> 4 ≤ 5 aastat	> 3,6 ≤ 4,3 aastat	2,75	0,75
	> 5 ≤ 7 aastat	> 4,3 ≤ 5,7 aastat	3,25	0,70
	> 7 ≤ 10 aastat	> 5,7 ≤ 7,3 aastat	3,75	0,65
	> 10 ≤ 15 aastat	> 7,3 ≤ 9,3 aastat	4,50	0,60
	> 15 ≤ 20 aastat	> 9,3 ≤ 10,6 aastat	5,25	0,60
	> 20 aastat	> 10,6 ≤ 12,0 aastat	6,00	0,60
		> 12,0 ≤ 20,0 aastat	8,00	0,60
		> 20 aastat	12,50	0,60

21.

Seejärel arvutatakse esimese tsooni tasakaalustamata kaalutud pikk positsioon (lühike positsioon), mis tasakaalustatakse teise tsooni tasakaalustamata kaalutud lühikese positsiooniga (pika positsiooniga). Saadud summa on punktis 25 nimetatud esimese ja teise tsooni vaheline tasakaalustatud kaalutud positsioon. Seejärel tehakse sama arvutus ülejäänud osaga teise tsooni tasakaalustamata kaalutud positsioonist ja kolmanda tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooniga, et arvutada välja teise ja kolmanda tsooni vaheline tasakaalustatud kaalutud positsioon.

22.	Asutus võib soovi korral punktis 21 esitatud arvestused sooritada ümberpööratud järjekorras, määrates teise ja kolmanda tsooni vahelise tasakaalustatud kaalutud positsiooni enne esimese ja teise tsooni vahelise positsiooni arvutamist.

23.

Selleks et välja arvutada esimese ja kolmanda tsooni tasakaalustatud kaalutud positsioon, tasakaalustatakse esimese tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooni ülejäänud osa kolmanda tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooni selle osaga, mis jäi üle pärast kolmanda tsooni tasakaalustamist teise tsooniga.

24.	Positsioonid, mis jäid alles pärast kolme, punktides 21, 22 ja 23 esitatud eraldi tasakaalustamise arvutust, liidetakse kokku.

25.

Asutuse kapitalinõue arvutatakse järgneva summana:

a)	10 % kõikide lõpptähtajavööndite tasakaalustatud kaalutud positsioonide summast;

b)	40 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimeses tsoonis;

c)	30 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist teises tsoonis;

d)	30 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist kolmandas tsoonis;

e)	40 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimese ja teise tsooni vahel ning teise ja kolmanda tsooni vahel (vt punkt 21);

f)	150 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimese ja kolmanda tsooni vahel ja

g)	100 % järelejäänud tasakaalustamata kaalutud positsioonidest.

b) Kestuspõhine

26.

Liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad lubada asutustel üldistel alustel või individuaalselt kasutada kaubeldavate võlainstrumentide üldriski tagamiseks nõutava kapitali arvutamisel süsteemi, mis peegeldab punktides 17 kuni 25 kirjeldatud süsteemi asemel kestust, tingimusel et asutus kasutab niisugust süsteemi pidevalt.

27.

Punktis 26 osutatud süsteemi kasutamisel võtab asutus iga püsiintressimääraga võlainstrumendi turuväärtuse ja arvestab selle alusel välja tema tulu tähtajani, mis on selle instrumendi eeldatav diskontomäär. Ujuintressimääraga instrumentide puhul võtab asutus iga instrumendi turuväärtuse ja arvutab selle alusel välja tema intressi tähtajani, võttes eelduseks, et põhisumma tuleb tasuda siis, kui intressimäära järgmine kord muuta saab.

28.	Seejärel arvutab asutus järgmise valemi abil iga võlainstrumendi teisendatud kestuse: teisendatud kestus = ((kestus (D))/(1 + r)), kus: kus: R = tulu tähtajani (vt punkt 25), Ct = rahavoog ajahetkel t, M = lõpptähtaeg (vt punkt 25).

29.

Seejärel paigutab asutus iga võlainstrumendi tabeli 3 vastavasse tsooni. Seda tehakse iga instrumendi teisendatud kestuse põhjal.

Tabel 3

Tsoon	Teisendatud kestus (aastates)	Eeldatav intress (protsendi muut)
Esimene	> 0 ≤ 1,0	1,0
Teine	> 1,0 ≤ 3,6	0,85
Kolmas	> 3,6	0,7

30.	Seejärel arvutab asutus iga instrumendi kestusega kaalutud positsiooni, korrutades selle turuhinna teisendatud kestuse ja selle konkreetse teisendatud kestusega instrumendi eeldatava intressimäära muutusega (vt tabeli 3 lahter 3).

31.

Asutus arvutab igas tsoonis kestusega kaalutud pikad positsioonid ja lühikesed positsioonid. Vastava tsooni lühikese positsiooni summaga tasakaalustatud pika positsiooni summa on selle tsooni tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioon.

Seejärel arvutab asutus iga tsooni jaoks välja tasakaalustamata kestusega kaalutud positsioonid. Seejärel järgitakse punktides 21 kuni 24 sätestatud tasakaalustamata kaalutud positsioonide arvutamise korda.

32.

Asutuse kapitalinõue arvutatakse järgneva summana:

a)	2 % tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist igas tsoonis;

b)	40 % tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist esimese ja teise tsooni vahel ning teise ja kolmanda tsooni vahel; ja

c)	150 % tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist esimese ja kolmanda tsooni vahel;

d)	100 % järelejäänud tasakaalustamata kestusega kaalutud positsioonidest.

AKTSIAD

33.	Vastavalt punktile 1 liidab asutus kokku kõik oma pikad ja lühikesed netopositsioonid. Nende kahe arvu summa on asutuse üldine kogupositsioon. Nende vahe on asutuse üldine netopositsioon.

Eririsk

34.	Asutus liidab kõik oma pikad ja lühikesed netopositsioonid punkti 1 kohaselt kokku. Asutus korrutab oma üldise kogupositsiooni 4 %-ga, et arvutada välja eririski vastu nõutava kapitali summa.

35.

Erandina punktist 34 võivad pädevad ametiasutused lubada 4 % eririski vastase kapitalinõude asemel kasutada 2 % selliste asutusele kuuluvate aktsiaportfellide puhul, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)	kõne all ei ole nende emitentide aktsiad, kes on emiteerinud üksnes kaubeldavaid võlainstrumente, mida käsitleb punkti 14 tabeli 1 kohane 8 % või 12 % nõue või mida käsitleb madalam nõue üksnes seetõttu, et need on tagatud või kindlustatud;

b)	pädevad ametiasutused peavad objektiivsete kriteeriumide alusel hindama neid aktsiaid väga likviidseks ja

c)	ükski üksikpositsioon ei moodusta üle 5 % asutuse kogu aktsiaportfelli väärtusest.

Punkti c kohaldamisel võivad pädevad ametiasutused lubada kuni 10 % üksikpositsioone, tingimusel et niisuguste positsioonide kogusumma ei ületa 50 % portfellist.

Üldrisk

36.	Asutus korrutab oma üldise netopositsiooni 8 %-ga, et arvutada välja üldriski vastase nõutava kapitali summa.

Aktsiaindeksifutuurid

37.

Aktsiaindeksifutuurid, turvasuhtega kaalutud optsioonide ekvivalendid aktsiaindeksifutuurides ja aktsiaindeksid (edaspidi ühiselt “aktsiaindeksifutuurid”) võib jagada positsioonideks nende koosseisu kuuluvate aktsiate kaupa. Neid positsioone võib käsitleda aluspositsioonidena kõnealustes aktsiates ja neid võib pädevate ametiasutuste nõusolekul tasaarveldada nende aluseks olevate aktsiate endi vastandpositsioonidega.

38.

Pädevad ametiasutused tagavad, et asutusel, kes on tasaarveldanud oma positsioone ühes või enamas aktsiaindeksifutuuri koosseisus olevas aktsias ühe või enama aktsiaindeksifutuuri enese positsiooni vastu, on piisavalt kapitali, et tagada kahjumiriski, mis võib tuleneda sellest, et futuuri väärtused ei muutu täielikus kooskõlas selle koosseisus olevate aktsiate väärtusega; nad teevad seda ka juhul, kui asutusel on aktsiaindeksifutuurides vastandpositsioone, mille lõpptähtaeg või koosseis või mõlema kombinatsioon pole identsed.

39.

Erandina punktidest 37 ja 38 kohaldatakse börsil kaubeldavate ja pädevate ametiasutuste arvamuse kohaselt hästi diversifitseeritud indekseid esindavate aktsiaindeksifutuuride puhul üldriski tagamiseks 8 % kapitalinõuet ilma eririski tagamise nõudeta. Niisugused aktsiaindeksifutuurid lülitatakse punkti 33 alusel arvutatava üldise netopositsiooni koosseisu, kuid neid ei võeta arvesse sama punkti kohaselt leitava kogupositsiooni arvutamisel.

40.

Kui aktsiaindeksifutuuri ei jaotata tema aluspositsioonideks, käsitletakse seda kui üksikaktsiat. Kuid sellise üksikaktsia eririski ei ole vaja arvesse võtta, kui kõnealune aktsiaindeksifutuur on börsil kaubeldav ning pädevate ametiasutuste arvamuse kohaselt esindab hästi diversifitseeritud indeksit.

VÄÄRTPABERITE EMISSIOONI TAGAMINE

41.

Võlainstrumentide ja aktsiate emissiooni tagamise puhul võivad pädevad ametiasutused lubada asutusel kasutada kapitalinõuete arvutamiseks järgmist korda. Esiteks arvutatakse netopositsioonid, lahutades väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud. Teiseks vähendatakse netopositsioone tabelis 4 esitatud vähendusteguritega:

Tabel 4

pangapäev 0:	100 %
pangapäev 1:	90 %
pangapäevad 2–3:	75 %
pangapäev 4:	50 %
pangapäev 5:	25 %
pärast 5. pangapäeva:	0 %

Nullpangapäev tähendab pangapäeva, mil asutus kohustub tingimusteta vastu võtma kindlaksmääratud hulga kokkulepitud hinnaga väärtpabereid.

Kolmandaks arvutatakse kapitalinõuded, kasutades vähendatud väärtpaberite investeeringu tagamisega seotud positsioone.

Pädevad ametiasutused tagavad, et asutusel on piisavalt kapitali kahjumiriski tagamiseks esialgse kohustuse võtmise ja esimese pangapäeva vahelisel ajal.

KAPITALINÕUDED KREDIIDIDERIVATIIVIDEGA MAANDATUD KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONIDE ERIRISKI KATMISEKS

42.	Krediididerivatiivide pakutavat kaitset võimaldatakse punktides 43 kuni 46 sätestatud põhimõtete kohaselt.

43.

Seda võimaldatakse täies ulatuses, kui kahe poole (pika ja lühikese) väärtus liigub alati vastassuunas ja üldjoontes samas ulatuses. See on nii järgmiste olukordade puhul:

a)	kaks poolt koosnevad täiesti ühesugustest instrumentidest, või

b)	pikk sularahapositsioon on maandatud kogutulu vahetustehinguga (või vastupidi) ning aluseks olev võlainstrument ja aluseks olevad riskipositsioonid (s.t sularahapositsioonid) on täpses vastavuses. Vahetuslepingu enda lõpptähtaeg võib erineda alusvaraks oleva riskipositsiooni omast.

Sellistes olukordades ei tule eririski kapitalinõuet kohaldada positsiooni kummagi poole suhtes.

44.

80 % tasaarveldamist kasutatakse, kui kahe poole väärtus liigub alati vastassuunas ja kui aluseks olev võlainstrument, selle lõpptähtaeg, krediididerivatiivi lõpptähtaeg ja aluseks oleva riskipositsiooni vääring on täpses vastavuses. Lisaks sellele ei tohi krediididerivatiivi lepingu põhijooned põhjustada krediididerivatiivi hinnaliikumise olulist kõrvalekaldumist sularahapositsiooni hinnaliikumistest. Kui risk kandub tehinguga üle, kohaldatakse 80 % eririski tasaarveldamist kõrgema kapitalinõudega tehingu poole suhtes, samal ajal kui teise poole eririski nõudeks on null.

45.

Kaitset võimaldatakse osaliselt, kui operatsioonide kahe poole väärtus liigub tavaliselt vastassuunas. See on nii järgmiste olukordade puhul

positsioon kuulub punkti 43 alapunkti b kohaldamisalasse, kuid aluseks oleva võlainstrumendi ja aluseks oleva riskipositsiooni vahel esineb varade mittevastavus. Sellegipoolest vastavad positsioonid järgmistele nõuetele:

i)	krediididerivatiivi tingimuste aluseks olev võlainstrument kuulub krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendiga samasse või madalamasse järku, ja

ii)	krediididerivatiivi alusvaraks olev võlainstrument ja krediididerivatiivi tingimuste aluseks olev võlainstrument on seotud sama võlgnikuga ja neis on toodud õiguslikult täitmisele pööratavad samaaegse maksejõuetuse või samaaegse tagasimakse tingimused;

b)	positsioon kuulub punkti 43 alapunkti a või punkti 44 kohaldamisalasse, kuid krediidiriski kaitse ja alusvara vahel esineb vääringute või lõpptähtaegade mittevastavus (vääringute mittevastavused tuleb kajastada tavapärases III lisa kohases välisvaluutariski aruandluses), või

c)	positsioon kuulub punkti 44 kohaldamisalasse, kuid sularahapositsiooni ja krediididerivatiivi vahel esineb varade mittevastavus. Sellegipoolest kuulub alusvara krediididerivatiivi dokumentatsioonis toodud (üleantavate) võlainstrumentide hulka.

Kõigi nimetatud olukordade puhul ei lisata eririski kapitalinõudeid tehingu mõlemale poolele, vaid kohaldatakse kahest kapitalinõudest ainult kõrgemat.

46.	Kõigi olukordade puhul, mille suhtes ei kohaldata punkte 43 kuni 45, hinnatakse eririski kapitalinõue positsioonide mõlema poole suhtes.

Kauplemisportfelli kuuluvate investeerimisfondi osakute kapitalinõuded

47.	Kapitalinõuded positsioonidele investeerimisfondi osakutes, mis vastavad artiklis 11 kehtestatud kauplemisportfelli kapitali käsitlemise tingimustele, arvutatakse punktides 48 kuni 56 sätestatud meetodite kohaselt.

48.

Ilma et see piiraks käesoleva jao muude sätete kohaldamist, kohaldatakse positsioonide suhtes investeerimisfondi osakutes 32 % positsiooniriski (eri- või üldriski) kapitalinõuet. Ilma et see piiraks III lisa punkti 2.1 neljanda lõigu sätete või V lisa punkti 12 kuuenda lõigu (kaubarisk) sätete (koosmõjus III lisa punkti 2.1 neljanda lõiguga) kohaldamist, kohaldatakse neis punktides sätestatud kulla modifitseeritud käsitlemise kasutamisel positsioonide suhtes investeerimisfondi osakutes maksimaalselt 40 % positsiooniriski (eri- või üldriski) ja välisvaluutariski kapitalinõuet.

49.	Asutused võivad määrata kapitalinõuded punktis 51 sätestatud kriteeriumidele vastavatele positsioonidele investeerimisfondi osakutes punktides 53 kuni 56 sätestatud meetodite kohaselt.

50.	Kui ei ole sätestatud teisiti, ei ole tasaarveldamine investeerimisfondi alusvaraks olevate investeeringute ja asutuse hoitavate muude positsioonide vahel lubatud.

ÜLDKRITEERIUMID

51.

Üldised aktsepteeritavuse kriteeriumid punktides 53 kuni 56 esitatud meetodite kasutamiseks investeerimisfondi osakute suhtes, mille on emiteerinud äriühingud, mille suhtes teostatakse ühenduses järelevalvet või mis on ühenduses asutatud, on järgmised:

investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:

i)	varade kategooriad, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida;

ii)	investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;

iii)	kui lubatud on võimendus, siis võimenduse maksimaalne tase; ja

iv)	kui lubatud on investeerimine investeerimisfondi finantstuletisinstrumentidesse või repotehingute laadsetesse tehingutesse, siis poliitika neist tehingutest tuleneva vastaspoole riski piiramiseks;

b)	investeerimisfondi majandustegevuse kohta antakse aru poolaasta- ja aastaaruannetes, et oleks võimalik hinnata aruandlusperioodi varasid ja kohustusi ning tulusid ja tehinguid;

c)	investeerimisfondi osakud on osaku omaniku nõudmisel igapäevaselt äriühingu varadest sularaha eest lunastatavad;

d)	investeeringud investeerimisfondi osakutesse on eraldatud investeerimisfondi halduri varadest; ja

e)	investeeriv asutus teeb investeerimisfondi osakute kohta piisava riski hindamise.

52.	Kolmandate riikide investeerimisfondid võivad olla asutuse üle järelevalvet tegeva pädeva ametiasutuse nõusolekul aktsepteeritavad, kui täidetud on punkti 51 punktides a kuni e nimetatud nõuded.

ERIMEETODID

53.

Kui asutus on investeerimisfondi alusvaraks olevatest investeeringutest igapäevaselt teadlik, võib ta neid alusvaraks olevaid investeeringuid arvesse võttes arvutada positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõuded nende positsioonide jaoks käesolevas lisas esitatud meetodite kohaselt või kui selleks on antud luba, siis V lisas esitatud meetodite kohaselt. Nende meetodite korral käsitletakse positsioone investeerimisfondis positsioonidena investeerimisfondi osaku alusvaraks olevates investeeringutes. Tasaarveldamine investeerimisfondi alusvaraks olevate investeeringute positsioonide ja asutuse muude positsioonide vahel on lubatud, kui asutusel on piisavas koguses osakuid võimaldamaks osakute lunastamist/vahetamist alusvaraks olevate investeeringute vastu.

54.

Asutused võivad arvutada positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõuded positsioonide jaoks investeerimisfondi osakutes käesolevas lisas esitatud meetodite kohaselt või kui selleks on antud luba, siis V lisas esitatud meetodite kohaselt, ja võetud positsiooni jaoks, mis esindavad positsioone, mis on vajalikud punktis a osutatud välise indeksi või kindlaksmääratud aktsiate või võlainstrumentide korvi koosseisu ja tulususe kajastamiseks, järgmiste tingimuste alusel:

a)	investeerimisfondi volituste eesmärgiks on kajastada välise indeksi või kindlaksmääratud aktsiate või võlainstrumentide korvi koosseisu ja tulusust; ja

selgelt saab määrata, et minimaalne korrelatsioon investeerimisfondi osakute päevaste hinnaliikumiste ja nende poolt järgitava indeksi või aktsiate või võlainstrumentide korvi vahel on vähemalt 6-kuulise perioodi jooksul 0,9. Selles kontekstis on “korrelatsiooni” all mõeldud investeerimisfondi osakute päevase tulu ja nende poolt järgitava indeksi või aktsiate või võlainstrumentide korvi vahelist korrelatsioonikordajat.

55.

Kui asutus ei ole investeerimisfondi alusvaraks olevatest investeeringutest igapäevaselt teadlik, võib ta arvutada positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõuded käesolevas lisas esitatud meetodite kohaselt järgmiste tingimuste alusel:

eeldatakse, et investeerimisfond investeerib kõigepealt maksimaalses ulatuses, milles tema volitused seda lubavad, sellist liiki varadesse, millega kaasneb kõrgeim positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõue, ja seejärel jätkab investeerimist kahanevas järjekorras kuni koguinvesteeringute piirmäära saavutamiseni. Positsiooni investeerimisfondi osakutes käsitletakse otsese osalusena võetud positsioonis;

positsiooniriski kapitalinõuete arvutamisel arvestavad asutused maksimaalse kaudse riskipositsiooniga, mis võiks nende suhtes investeerimisfondi osakute võimendusega positsioonide kaudu avaneda, suurendades positsiooni investeerimisfondi osakutes proportsionaalselt kuni volitustest tuleneva alusvaraks olevatele investeeringutele avaneva maksimaalse riskipositsioonini; ja

c)	kui vastavalt käesolevale punktile määratud positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõue ületab punktis 48 sätestatut, on see tase kapitalinõude piirmääraks.

56.

Asutused võivad volitada kolmandaid osapooli arvutama käesolevas lisas sätestatud meetodite kohaselt punktides 53 ja 55 kohaldamisalasse kuuluvat investeerimisfondi osakutega seotud positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõudeid ja koostama vastavat aruandlust, tingimusel et arvutuste ja aruandluse täpsus on nõuetekohaselt tagatud.

II LISA

KAPITALINÕUETE ARVUTAMINE ARVELDUS- JA VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI KATMISEKS

ARVELDUS-/LOOVUTUSRISK

Tehingute puhul, milles arveldused võlainstrumentide, aktsiatega, välisvaluutade ja kaupadega (välja arvatud repotehingud ja pöördrepotehingud ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja võtmine) ei ole nende ettenähtud tehingupäevaks veel lõpetatud, peab asutus arvutama hinnavahe, millega ta riskib. See on asjakohase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema jooksva turuväärtuse vahe, mis võib põhjustada asutusele kahjumi. Kapitalinõude arvutamiseks peab asutus korrutama selle vahe tabeli 1 A veerus esitatud asjakohase teguriga.

TABEL 1

Arveldustähtajale järgnevate pangapäevade arv	A veerg ( %)
5–15	8
16–30	50
31–45	75
46 või enam	100

ENNE TASUMIST LOOVUTATUD VÄÄRTPABERID

Asutusel peab olema omakapital tabeli 2 kohaselt, kui:

a)	ta on maksnud väärtpaberite, välisvaluutade või kaupade eest enne nende kättesaamist või on loovutanud väärtpaberid, välisvaluutad või kaubad enne, kui on nende eest tasu saanud ja

piiriüleste tehingute puhul on maksmisest või loovutamisest möödunud üks päev või rohkem.

Tabel 2

Enne tasumist loovutatud väärtpaberite kapitaliga seotud käsitlemine

Tehingu liik	Esimese lepingulise makse või loovutamiskohustuseni	Esimesest lepingulisest maksest või loovutamiskohustusest neli päeva pärast teist lepingulist makset või loovutamiskohustust	Viiendast tööpäevast pärast teist lepingulist makset või loovutamiskohustust kuni tehingu lõppemiseni
Enne tasumist loovutatud väärtpaberid	Kapitalinõudeta	Käsitletakse nõudena	Ülekantud osa väärtus ja positiivne praeguse hetke vastaspoole risk arvestatakse maha omavahenditest

Riskikaalu kohaldamisel enne tasumist loovutatud väärtpaberite riskipositsioonide suhtes, mida käsitletakse tabeli 2 veeru 3 kohaselt, võivad direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 84 kuni 89 sätestatud käsitlust kasutavad asutused vastaspoole välisreitingu alusel määratleda vastaspoole maksejõuetuse tõenäosuse (PD), mille osas neil ei ole muud kauplemisportfellivälist nõuet. Asutused, mis kasutavad maksejõuetusest tingitud kahju (LGD – Loss Given Default) suhtes oma hinnanguid, võivad kohaldada direktiivi 2006/48/EÜ VII lisa 2. osa punktis 8 sätestatud maksejõuetusest tingitud kahju (LGDd) kõikide enne tasumist loovutatud väärtpaberite riskipositsioonide suhtes, mida käsitletakse tabeli 2 kolmanda veeru kohaselt. Teise võimalusena võivad direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 84 kuni 89 sätestatud lähenemisviisi kasutavad asutused kohaldada selle direktiivi artiklites 78 kuni 83 sätestatud riskikaalusid, kui nad kohaldavad neid kõikide niisuguste väärtpaberite riskipositsioonide suhtes või nad võivad kohaldada kõikide niisuguste väärtpaberite riskipositsioonide suhtes 100 %-list riskikaalu.

Kui enne tasumist loovutatud väärtpaberitega tehtud tehingutest tulenevad positiivsed riskipositsioonid ei ole olulised, võivad asutused nende positsioonide suhtes kohaldada 100 %-list riskikaalu.

4.	Kogu kliiring- või arveldussüsteemi hõlmava vea puhul võivad pädevad ametiasutused loobuda punktides 1 ja 2 sätestatud kapitalinõuetest, kuni viga on parandatud. Sel juhul ei loeta krediidiriski määratlemisel vastaspoole kauplemise lõpetamata jätmist maksujõuetuseks.

VASTASPOOLE KREDIIDIRISK (CCR)

Asutusel peab olema kapital, et katta vastaspoole krediidiriski, mis kaasneb järgnevast tulenevate riskipositsioonidega:

a)	börsivälised tuletisinstrumendid ja krediididerivatiivid;

b)	repotehingud, pöördrepotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mis põhinevad kauplemisportfelli kuuluvatel väärtpaberitel või kaupadel;

c)	väärtpaberitel või kaupadel põhinevad tingimuslikud tagatistehingud, ja

d)	pikad arveldustehingud.

Kui punktidest 7 kuni 10 ei tulene teisiti, arvutatakse riskipositsioonide väärtused ja selliste riskipositsioonide riskiga kaalutud varad direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 2. peatüki 3. osa sätete kohaselt, kusjuures viiteid “krediidiasutustele” tõlgendatakse selles osas viidetena “asutustele”, viiteid “emaettevõtjast krediidiasutustele” viidetena “emaettevõtjatele” ja seonduvaid termineid tõlgendatakse asjakohaselt.

Punkti 6 kohaldamisel:

Direktiivi 2006/48/EÜ IV lisa muudetakse hõlmamaks direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C osa punkti 8;

Direktiivi 2006/48/EÜ III lisa loetakse muudetuks, et lisada tabeli 1 järele joonealuste märkuste järele järgmine tekst:

“Võimaliku edaspidise krediidiriskile avatud positsiooni määramiseks kogutulu vahetustehingu krediididerivatiivide ja krediidiriski ülekandetehingu krediididerivatiivide puhul korrutatakse instrumendi nimiväärtus järgmiste protsentidega:

—	Kui aluseks olev võlainstrument on selline, et kui sellest tuleneks asutusele otsene riskipositsioon, siis käsitletaks seda I lisa kohaselt aktsepteeritava instrumendina – 5 %;

—	Kui aluseks olev võlainstrument on selline, et kui sellest tuleneks asutusele otsene riskipositsioon, siis ei käsitletaks seda I lisa kohaselt aktsepteeritava instrumendina – 10 %.

Siiski lubatakse krediidiriski ülekandetehingu puhul asutusel, kelle krediidiriski ülekandetehingust tulenev riskipositsioon on pikaks positsiooniks alusvaras, kasutada võimaliku edaspidise krediidiriskile avatud positsiooni määramisel 0 % kordajat, kui krediidiriski ülekandetehing ei ole seotud lõpetamisega sellise üksuse maksejõuetuse tõttu, kelle krediidiriski ülekandetehingust tulenev riskipositsioon on lühikeseks positsiooniks alusvaras, seda isegi juhul, kui alusvaraga seotud kohustusi ei ole jäetud täitmata.

Kui krediididerivatiiv pakub kaitset “n-arvu järjekohaga maksejõuetuse” vastu mitme krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi hulgast, siis see, millist eespool ettenähtud protsendimääradest kohaldatakse, määratakse n-arvu kõige madalama krediidikvaliteediga krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi alusel selle järgi, kas juhul, kui asutusel see esineks, siis kas seda käsitletaks I lisa kohaselt aktsepteeritava instrumendina või mitte.”

8.	Punkti 6 kohaldamisel ei ole asutustel riskiga kaalutud varade arvutamisel lubatud finantstagatise mõju tunnustamiseks kasutada direktiivi 2006/48/EÜ VIII lisa 3. osa punktides 24 kuni 29 sätestatud finantstagatise hindamise lihtsustatud meetodit.

Punkti 6 kohaldamisel kauplemisportfellis hoitavate repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul võib kõiki finantsinstrumente ja kaupu, mille kauplemisportfelli kuulumine on aktsepteeritav, pidada aktsepteeritavaks tagatiseks. Riskipositsioonide korral, mis tulenevad kauplemisportfellis hoitavatest börsivälistest tuletisinstrumentidest, võib aktsepteeritavaks tagatiseks pidada ka kaupu, mille kauplemisportfelli kuulumine on aktsepteeritav. Volatiilsusega korrigeerimiste arvutamiseks selliste instrumentide või kaupade, mis ei vasta direktiivi 2006/48/EÜ VIII lisa tingimustele, laenuks andmise, müügi või andmise või laenuks võtmise, ostu või saamise korral tagatisega või muul viisil ning kui asutus kasutab selle direktiivi VIII lisa 3. osa kohast regulatiivsetel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhinevat meetodit, käsitletakse kõnealuseid instrumente ja kaupu nimetatud tehingus samamoodi nagu tunnustatud börsil noteeritud peamistest indeksitest väljajäävaid aktsiaid.

Kui asutused kasutavad direktiivi 2006/48/EÜ VIII lisa 3. osa kohast sisehinnangutel põhinevat meetodit seoses finantsinstrumentide või kaupadega, mis ei vasta selle direktiivi VIII lisa tingimustele, tuleb volatiilsusega korrigeerimised arvutada iga üksiku instrumendi kohta eraldi. Kui asutused kasutavad direktiivi 2006/48/EÜ VIII lisa 3. osas määratletud sisemudelitel põhinevat meetodit, võivad nad kohaldada seda meetodit ka kauplemisportfellis.

10.

Punkti 6 kohaldamisel seoses tasaarvelduse raamlepingute tunnustamisega, mis reguleerivad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturutehinguid, tunnustatakse tasaarveldamist kauplemisportfelli kuuluvate ja selle väliste positsioonide vahel ainult juhul, kui tasaarveldatud tehingud vastavad järgmistele tingimustele:

a)	kõiki tehinguid hinnatakse iga päev turuhinnas ja

b)	tehingutega laenuks võetud, ostetud või saadud instrumente võib pidada direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 2. peatüki 3. osa 3. allosa kohaseks aktsepteeritavaks finantstagatiseks käesoleva lisa punkti 9 kohaldamata.

11.	Kui kauplemisportfelli kuuluv krediididerivatiiv on osaks sisesest riskimaandusest ja krediidiriski kaitset tunnustatakse direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt, siis loetakse positsioonist krediididerivatiivis tulenev vastaspoole risk puuduvaks.

12.	Kapitalinõudeks on 8 % riskiga kaalutud varade kogusummast.

IV LISA

KAPITALINÕUETE ARVUTAMINE KAUBARISKI KATMISEKS

1.	Iga kaubapositsiooni või kauba tuletisinstrumentide positsiooni väljendatakse normühikus. Iga kauba hetkehinda väljendatakse aruandlusvääringus.

2.	Kulla positsioone või kulla tuletisinstrumentide positsioone käsitatakse välisvaluutariski tekitavatena ja käsitletakse tururiski arvutamiseks vastavalt vajadusele III või V lisa kohaselt.

3.	Käesoleva lisa kohaldamisel võib puhtalt varude rahastamisega seotud positsioonid välja jätta üksnes kaubariski arvutamisel.

4.	Käesoleva lisa muude sätetega hõlmamata intressimäära- ja välisvaluutariske võetakse arvesse kaubeldavate võlainstrumentide üldriski ja välisvaluutariski arvutamisel.

5.	Kui lühike positsioon saabub enne pikka positsiooni, katavad asutused ka likviidsusvaegusriski, mis võib mõnel turul ilmneda.

Punkti 19 kohaldamisel on asutuse iga kauba netopositsioon selliste pikkade ja lühikeste positsioonide vahe, mis käsitlevad sama kaupa ning ühesuguseid kaubafutuure, -optsioone ja – ostutähti.

Pädevad ametiasutused lubavad tuletisinstrumentide positsioone käsitleda punktides 8, 9 ja 10 sätestatud viisil alusvaraks oleva kauba positsioonidena.

Pädevad ametiasutused võivad sama kauba positsioonidena käsitelda järgmisi positsioone:

a)	kaupade erinevate alaliikide positsioonid, kui alaliigid on vastastikku vahetatavad, ja

b)	sarnaste kaupade positsioonid, kui need on lähedased asenduskaubad ja hinnamuutuste selgelt osutatud korrelatsioon on vähemalt 0,9 vähemalt ühe aasta jooksul.

Eriinstrumendid

Kaubafutuure ja tähtajalisi kohustusi osta või müüa üksikuid kaupu võetakse mõõtmissüsteemis arvesse normühikutes väljendatud nimisummadena ja neile määratakse kehtivusaja põhjal lõpptähtaeg.

Samuti võivad pädevad ametiasutused lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud ja käesolevas punktis nimetatud liiki börsivälise kauba tuletisinstrumentide lepingu kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt tuletisinstrumentide lepinguga seotud riskile ja on vähemalt võrdne kõnealuse lepingu kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või V lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

Kaubavahetuslepinguid, kus tehingu üks pool on fikseeritud hinnaga ja teine jooksva turuhinnaga, võetakse punktides 13 kuni 18 sätestatu kohaselt lõpptähtajal põhinevas meetodis arvesse lepingu nimisummaga võrdsete positsioonide jadana, kusjuures üks positsioon vastab igale vahetuslepingu maksele ja paigutub punkti 13 tabelis 1 sätestatud tähtaegade jaotusse. Positsioonid on pikad, kui asutus maksab fikseeritud hinna ja saab ujuva hinna, ja lühikesed, kui asutus saab fikseeritud hinna ja maksab ujuva hinna.

Kaubavahetuslepingud, kus tehingu poolteks on erinevad kaubad, esitatakse lõpptähtajal põhineva meetodi asjakohases aruandetabelis.

10.

Käesoleva lisa kohaldamisel käsitletakse kaubaoptsioone või kauba tuletisinstrumentide optsioone positsioonidena, mille väärtus võrdub optsiooni alusvara väärtusega, mis on korrutatud selle deltaga. Need positsioonid võib tasaarveldada nende aluseks olevate ühesuguste kaupade või kauba tuletisinstrumentide tasakaalustavate positsioonide suhtes. Kasutatakse asjaomase börsi või pädevate ametiasutuste arvutatud deltat või kui kumbki ei ole kättesaadav või on tegemist börsiväliste optsioonidega, kasutatakse asutuse enda arvutatud deltat, tingimusel et pädevad ametiasutused on veendunud asutuse valitud mudeli sobivuses.

Pädevad ametiasutused võivad siiski nõuda, et asutused arvutaksid oma deltad pädevate ametiasutuste ettenähtud metoodika kohaselt.

Kõik kaubaoptsioonidega seotud muud riskid peale deltariski peavad olema kaetud.

Pädevad ametiasutused võivad lubada, et börsil kaubeldava väljaantud kaubaoptsiooni kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või V lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

Samuti võivad pädevad ametiasutused lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud börsivälise optsiooni kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne börsivälise optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või V lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

Lisaks võivad nad lubada, et börsil kaubeldava või börsivälise ostetud kaubaoptsiooni kapitalinõue on sama, mis tema aluseks oleval kaubal, tingimusel et tekkiv nõue ei ületa optsiooni turuväärtust. Väljaantud börsivälise optsiooni kapitalinõue seotakse selle aluseks oleva kaubaga.

11.	Kaupadega seotud ostutähti käsitletakse samamoodi kui punktis 10 nimetatud kaubaoptsioone.

12.	Repotehingute kohane kaupade või kaupade omandiõigusega seotud tagatud õiguste võõrandaja ja kaupade laenuksandmise lepingu kohane laenuandja võtavad selliseid kaupu käesoleva lisa kohaselt arvesse oma kapitalinõude arvutamisel.

a) Lõpptähtajal põhinev meetod

13.

Asutus kasutab iga kauba puhul eraldi lõpptähtaegade jaotust kooskõlas tabeliga 1. Selle kauba kõik positsioonid ja kõik positsioonid, mida käsitletakse punkti 7 kohaselt sama kauba positsioonidena, paigutatakse asjakohastesse lõpptähtajavöönditesse. Füüsilised varud paigutatakse esimesse lõpptähtajavööndisse.

Tabel 1

Lõpptähtajavöönd (1)	Hinnavahe määr ( %) (2)
0 ≤ 1 kuu	1,50
> 1 ≤ 3 kuud	1,50
> 3 ≤ 6 kuud	1,50
> 6 ≤ 12 kuud	1,50
> 1 ≤ 2 aastat	1,50
> 2 ≤ 3 aastat	1,50
> 3 aastat	1,50

14.

Pädevad ametiasutused võivad lubada, et positsioonid, mis on sama kauba positsioonid või mida käsitletakse sellistena punkti 7 kohaselt, võib tasaarveldada ja paigutada netopositsioonidena asjakohastesse lõpptähtajavöönditesse järgneva puhul:

a)	sama lõpptähtajaga lepinguid käsitlevad positsioonid, ja

b)	üksteisest kõige rohkem 10 päeva kaugusel oleva lõpptähtajaga lepinguid käsitlevad positsioonid, kui nende lepingutega kaubeldakse turgudel, kus tehingupäevad on igapäevased.

15.

Seejärel arvutab asutus igas lõpptähtajavööndis pikkade positsioonide summa ja lühikeste positsioonide summa. Teatavas lõpptähtajavööndis esimestena (viimastena) nimetatud positsioonidega kattuvate viimastena (esimestena) nimetatud positsioonide summa on selle vööndi tasakaalustatud positsioon, kusjuures ülejääv pikk või lühike positsioon on sama vööndi tasakaalustamata positsioon.

16.

Teatava lõpptähtajavööndi tasakaalustamata pika (lühikese) positsiooni see osa, mis on tasakaalustatud pikemat tähtaega esindava lõpptähtajavööndi tasakaalustamata lühikese (pika) positsiooniga, on kahe lõpptähtajavööndi tasakaalustatud positsioon. Tasakaalustamata pika või lühikese positsiooni see osa, mis sel viisil ei kattu, on tasakaalustamata positsioon.

17.

Asutuse iga kauba kapitalinõue arvutatakse asjakohase lõpptähtaegade jaotuse põhjal järgneva summana:

a)	tasakaalustatud pikkade ja lühikeste positsioonide summa, korrutatuna punktis 13 esitatud tabeli 1 teises veerus igale lõpptähtajavööndile määratud asjakohase hinnavahe määra ja kauba hetkehinnaga;

b)	kahe lõpptähtajavööndi tasakaalustatud positsioon iga lõpptähtajavööndi puhul, kuhu tasakaalustamata positsioon on edasi kantud, korrutatuna 0,6 % (tehingute ülekande kulumäär) ja kauba hetkehinnaga, ja

c)	ülejäänud tasakaalustamata positsioonid, korrutatuna 15 % (ostu-müügi tehingumäär) ja kauba hetkehinnaga.

18.	Asutuse üldine kaubariski kapitalinõue arvutatakse punkti 17 kohaselt igale kaubale arvutatud kapitalinõuete summana.

b) Lihtsustatud meetod

19.

Asutuse iga kauba kapitalinõue arvutatakse järgneva summana:

a)	15 % pikast või lühikesest netopositsioonist, korrutatuna kauba hetkehinnaga, ja

b)	3 % pika ja lühikese kogupositsiooni summast, korrutatuna kauba hetkehinnaga.

20.	Asutuse üldine kaubariski kapitalinõue arvutatakse punkti 19 kohaselt igale kaubale arvutatud kapitalinõuete summana.

c) Laiendatud lõpptähtajal põhinev meetod

21.

Pädevad ametiasutused võivad lubada asutustel kasutada punktides 13, 14, 17 ja 18 osutatute asemel järgmises tabelis (tabel 2) sätestatud vähimat hinnavahe määra, tehingute ülekande kulumäära ja ostu-müügi tehingumäära, tingimusel et asutuste üle järelevalvet tegevate asjaomaste pädevate ametiasutuste arvates asutused:

a)	kauplevad suurel määral kaupadega;

b)	omavad diversifitseeritud kaubaportfelli, ja

c)	ei saa veel kasutada sisemudeleid kaubariski kapitalinõude arvutamiseks V lisa kohaselt.

Tabel 2

	Väärismetallid (v.a kuld)	Mitteväärimetallid	Põllumajandustooted (kulukaubad)	Muu, sh energiatooted
Hinnavahe määr ( %)	1,0	1,2	1,5	1,5
Tehingute ülekande kulumäär ( %)	0,3	0,5	0,6	0,6
Ostu-müügi tehingumäär ( %)	8	10	12	15

V LISA

SISEMUDELITE KASUTAMINE KAPITALINÕUETE ARVUTAMISEKS

Pädevad ametiasutused võivad käesolevas lisas sätestatud tingimustel lubada asutustel kasutada oma positsiooniriski, välisvaluutariski ja/või kaubariski kapitalinõuete arvutamiseks oma siseseid riskijuhtimismudeleid I, III ja IV lisas kirjeldatud meetodite asemel või nendega kombineerituna. Iga kord on vaja pädevate ametiasutuste selgesõnalist heakskiitu, et kasutada mudeleid kapitalijärelevalveks.

Heakskiit antakse üksnes siis, kui pädev ametiasutus on veendunud, et asutuse riskijuhtimise süsteem on sisuliselt veatu, süsteemi rakendatakse terviklikult ja eelkõige täidetakse järgmisi kvaliteedinõudeid:

a)	riskimõõtmise sisemudel on tihedalt seotud asutuse igapäevase riskijuhtimisega ja selle alusel antakse riskipositsioonidest aru asutuse nõukogule;

asutusel on kauplemisosakondadest sõltumatu riskikontrolli osakond, kes annab aru otse nõukogule. Osakond peab vastutama asutuse riskijuhtimise süsteemi kavandamise ja rakendamise eest. Ta koostab ja analüüsib iga päev aruandeid riskimõõtmise sisemudeliga saadud tulemuste ja kauplemise piirmääradega seotud asjakohaste meetmete kohta. Osakond kinnitab sisemudeli kohe pärast selle väljatöötamist ja kontrollib pidevalt selle toimimist;

c)	asutuse juhatus ja nõukogu osalevad aktiivselt riskijärelevalves ning riskikontrolli osakonna koostatud päevaaruanded vaatab läbi selline juhtimistasand, kellel on piisavad volitused vähendada nii üksikute kauplejate võetud positsioone kui ka asutuse koguriski;

d)	asutustel on piisav hulk töötajaid, kes oskavad kasutada keerulisi mudeleid kauplemisel, riskijärelevalves, kontrollimisel ja tehingute arveldamisel;

e)	asutus on kehtestanud riskimõõtmise sisemudeli üldist toimimist käsitlevate kirjalike asutusesiseste tegevus- ja kontrollipõhimõtete täitmise järelevalve ja tagamise korra;

f)	on olemas kinnitatud andmed, et asutuse sisemudeliga on riske piisavalt täpselt mõõdetud;

asutus rakendab tihti ranget stresstestimise programmi, mille tulemused vaatab nõukogu läbi ja võtab neid oma kinnitatavates tegevuspõhimõtetes ja piirmäärades arvesse. Nimetatud protsess hõlmab eelkõige likviidsuse puudumist turgudel halvenenud turutingimustes, kontsentratsiooniriski, ühesuunalisi turgusid, konkreetsete sündmuste ja äkilise maksejõuetusega seotud riske, toodete mittelineaarsust, rahatuid positsioone, hinnaerinevustega seotud positsioone ja muid riske, mis sisemudeliga võivad vajalikul määral hõlmamata jääda. Kasutatud äärmuslikud võtted peegeldavad portfellide laadi ja aega, mis võiks kuluda riskide maandamisele ja juhtimisele rasketes turutingimustes, ja

h)	asutus peab oma korrapärase siseauditi raames korraldama oma sisemudeli sõltumatu kontrollimise.

Esimese lõigu punktis h nimetatud kontrollimine hõlmab nii kauplemisosakondade kui ka sõltumatu riskikontrolli osakonna tegevust. Asutus peab vähemalt kord aastas kontrollima oma üldist riskijuhtimist.

Kontrollimisel käsitletakse:

a)	riskijuhtimissüsteemi ja selle toimimist käsitlevate dokumentide ning riskikontrolli osakonna korralduse asjakohasust;

b)	tururiski mõõtmistulemuste ühildamist igapäevase riskijuhtimisega ja juhtimisteabesüsteemi terviklikkust;

c)	menetlust, mida asutus rakendab tehingute sõlmimis- ja arveldusosakondade töötajate kasutatavate riskihindamismudelite ja hindamissüsteemide kinnitamiseks;

d)	riskimõõtmise mudeliga hõlmatud tururiskide ulatust ja riskimõõtmise menetluses tehtavate oluliste muudatuste kinnitamist;

e)	positsioone käsitlevate andmete täpsust ja täielikkust, volatiilsus- ja korrelatsiooniprognooside täpsust ja asjakohasust ning hindamise ja riskitundlikkusarvutuste täpsust;

f)	kontrollimenetlust, mida asutus rakendab sisemudelites kasutatavate teabeallikate järjepidevuse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse ning sõltumatuse hindamiseks, ja

g)	kontrollimenetlust, mida asutus rakendab mudeli täpsuse mõõtmiseks tehtava järeltestimise hindamiseks.

Asutustel peavad olema kasutusel menetlused, millega tagatakse, et nende sisemudelid on nõuetekohaselt kinnitanud mudelite ettenähtud kvalifikatsiooniga isikud, kes ei ole sisemudelite väljatöötamise protsessiga seotud, et tagada nende sisemudelite struktuuriline usaldusväärsus ja kõikide oluliste riskide nõuetekohane katvus. Kinnitamine viiakse läbi kohe, kui sisemudel on välja töötatud ja alati, kui seda oluliselt muudetakse. Lisaks sellele viiakse kinnitamine läbi korrapäraste ajavahemike tagant, kuid eelkõige siis, kui turul on toimunud olulised struktuurimuutused või on muutunud portfelli sisu, mis võib põhjustada selle, et sisemudel ei vasta enam eesmärgile. Asutused kasutavad tehnika ja parimate kasutusviiside arendamise tulemusi. Sisemudeli kinnitamine ei piirdu järeltestimisega, vaid peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)	testid, millest peab ilmnema, et kõik sisemudeli aluseks olevad oletused on asjakohased ja ei põhjusta riski ala- või ülehindamist;

b)	lisaks regulatiivsetele järeltestimise programmidele viivad asutused läbi oma sisemudeli kinnitamise testid seoses portfellide riskide ja struktuuriga, ja

c)	oletuslike portfellide kasutamine, millega tagatakse, et sisemudeliga võib selgitada teatavaid võimalikke ilmnevaid struktuuritegureid, näiteks olulisi alusriske ja kontsentratsiooniriske.

Asutus kontrollib oma mudeli täpsust ja toimimist järeltestimise programmi abil. Järeltestimise abil tuleb iga pangapäeva kohta võrrelda asutuse portfelli päevalõpupositsioonide arvutamise mudeli alusel saadud päevast riskiväärtust portfelli väärtuse päevase muutumisega järgmise pangapäeva lõpuks.

Pädevad ametiasutused uurivad asutuse suutlikkust järeltestida nii tegelikke kui ka oletatavaid muutusi portfelli väärtuses. Portfelli väärtuse oletatavate muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva lõppväärtuse võrdlemisel, eeldusel et positsioonid ei muutu. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused võtaksid oma järeltestimise programmi parandamiseks asjakohaseid meetmeid, kui see osutub puudulikuks. Pädevad ametiasutused võivad nõuda asutustelt oletusliku (kasutades portfelliväärtuse muutusi, mis toimuksid, kui päevalõpupositsioonid jääksid muutumatuks), tegeliku (jättes välja lõivud, komisjonitasud ja netointressitulu) või mõlemat liiki kauplemise tulemuste järeltestimist.

Kaubeldavate võlainstrumentide ja aktsiate positsioonidega seotud eririski kapitalinõuete arvutamiseks võivad pädevad ametiasutused heaks kiita asutuste sisemudeli kasutamise, kui sisemudel lisaks käesoleva lisa ülejäänud tingimuste täitmisele vastab järgmistele tingimustele:

a)	selgitab portfellis toimunud hinnamuutusi;

b)	näitab kontsentratsiooni portfelli mahu ja koosseisu muutuste osas;

c)	töötab korralikult ka ebasoodsas keskkonnas;

d)	on kontrollitud järeltestimise abil, mille eesmärk on hinnata eririski täpset mõõtmist. Kui pädevad ametiasutused lubavad sellist järeltestimist teha asjakohaste alamportfellide põhjal, tuleb need valida järjepidevalt;

e)	see hõlmab nimega seotud alusriski, mis tähendab, et asutused näitavad, et mudel on tundlik oluliste iseloomulike erinevuste suhtes sarnaste, kuid mitte kattuvate positsioonide vahel, ja

f)	see hõlmab sündmustega seotud riske.

Asutus täidab ka järgmised tingimused:

—

kui asutus on avatud sündmustega seotud riskile, mida asutuse riskiväärtuse mõõdik ei peegelda, kuna see ületab 10-päevase hoiuaja ja 99-protsendilise usaldusintervalli (väikese tõenäosusega ja äärmiselt tõsised sündmused), hoolitseb asutus, et selliste sündmuste mõju asutusesiseses kapitalihinnangus arvesse võetaks, ja

—

vähem likviidsetest positsioonidest ja piiratud selgusega hindadest tulenevat riski tuleb asutuse sisemudeliga hinnata ettevaatlikult ja realistlike turustsenaariumide raames. Lisaks peab sisemudel vastama minimaalsetele andmenõuetele. Sarnased asendajad peavad olema sobivalt konservatiivsed ja neid võib kasutada üksnes siis, kui olemasolevad andmed on puudulikud või ei peegelda positsiooni või portfelli tegelikku volatiilsust.

Asutused kasutavad tehnika ja parimate kasutusviiside arendamise tulemusi.

Lisaks on asutusel kapitalinõuete arvutamisel oma kauplemisportfelli positsioonidega seotud maksejõuetuse riski arvessevõtmiseks lähenemisviis, mis täiendab riskiväärtuse määra põhjal arvestatud maksejõuetuse riski, nagu käesoleva punkti eelmistes nõuetes selgitatakse. Topeltarvestamise vältimiseks võib asutus maksejõuetuse riski arvutamisel arvesse võtta, millises ulatuses see on juba riskiväärtuse määraga hõlmatud, eriti riskipositsioonide puhul, mis võidakse sulgeda ja tõenäoliselt suletakse 10 päeva jooksul ebasoodsate turutingimuste korral või kui ilmneb muid märke krediidikeskkonna halvenemisest. Kui asutus katab maksejõuetuse riski suurenemise lisamaksuga, on ta olemas meetodid selle meetme valideerimiseks.

Asutus näitab, et tema lähenemine vastab usaldatavusmääralt direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 84 kuni 89 sätestatud lähenemisele, eeldades, et riskitase on ühtlane ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele, nii et see peegeldaks likviidsuse, kontsentreerumiste, riskimaandamise ja valikulisuse mõju.

Asutus, mis ei kata täiendavat maksejõuetuse riski asutusesiseselt väljatöötatud lähenemisviisi abil, arvutab lisamaksu lähenemise abil, mis vastab direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 78 kuni 83 või 84 kuni 89 sätestatud lähenemisele.

Rahalise või sünteetilise väärtpaberistamise suhtes, mille puhul kohaldatakse mahaarvestamist direktiivi 2006/48/EÜ artikli 66 lõikes 2 sätestatud käsitluse kohaselt, või riskide suhtes, mille riskikaal on 1250 % nimetatud direktiivi IX lisa 4. osa kohaselt, kohaldatakse kapitalinõuet, mis ei või olla nendes käsitlustes sätestatud nõudest väiksem. Asutused, mis nende positsioonidega kauplevad, võivad rakendada teistsugust käsitlust, kui nad saavad pädevatele ametiasutustele näidata, et lisaks sellele, et need nõuded on nende valduses kauplemise eesmärgil, on nende jaoks olemas likviidne kahesuunaline turg, või sünteetilise väärtpaberistamiste korral, mis sõltuvad täielikult krediididerivatiividest, on selline turg olemas väärtpaberistatud positsioonide endi või kõigi nende koostisosade jaoks. Antud jao kohaldamisel loetakse kahesuunaline turg olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud ausad ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtiva usaldusväärse konkureeriva pakkumisega, ja pakkumiste noteeringud saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt. Et asutus saaks rakendada teistsugust käsitlust, peavad tal olema piisavad turuandmed kindlustamaks, et nende positsioonide kontsentreerunud maksejõuetusrisk oleks täielikult kaetud asutuse sisemise lähenemisega täiendava maksejõuetusriski mõõtmiseks vastavalt ülaltoodud nõuetele.

6.	Punkti 4 alusel heakskiitmata sisemudeleid kasutavad asutused kohustuvad täitma eraldi eririski kapitalinõuet, mis arvutatakse I lisa kohaselt.

7.	Punkti 9 punkti b kohaldamisel korrutatakse asutuse enda arvutuste tulemuskorrutusteguriga, mille suurus on vähemalt 3.

Korrutustegurit suurendatakse tabeli 1 kohaselt lisateguriga vahemikus 0–1, olenevalt ületamiste arvust viimase 250 pangapäeva jooksul, mis nähtub asutuse järeltestimisest. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused arvutaksid ületamisi järjepidevalt kas portfelli väärtuse tegelike või oletatavate muutuste järeltestimise põhjal. Ületamine on portfelli väärtuse päevane muutus, mis ületab asutuse mudeli põhjal leitud vastava päevase riskiväärtuse. Lisateguri määramiseks kontrollitakse ületamiste arvu vähemalt kord kvartalis.

Tabel 1

Ületamiste arv	Lisategur
Vähem kui 5	0,00
5	0,40
6	0,50
7	0,65
8	0,75
9	0,85
10 või enam	1,00

Pädevad ametiasutused võivad üksikjuhtudel ja erandlikes olukordades loobuda nõudest suurendada korrutustegurit tabeli 1 kohase lisateguriga, kui asutus on pädevaid ametiasutusi rahuvaldaval viisil tõendanud, et selline suurendus on põhjendamatu ja mudel on sisuliselt veatu.

Kui arvukad ületamised osutavad, et mudel ei ole piisavalt täpne, tühistavad pädevad ametiasutused mudeli heakskiidu või rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mudelit parandatakse viivitamata.

Võimaldamaks pädevatel ametiasutustel pidevalt veenduda lisateguri asjakohasuses, teatavad asutused pädevatele ametiasutustele viivitamata ja igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul ületamistest, mis nähtuvad nende järeltestimise programmist ja tähendavad eespool esitatud tabeli kohaselt lisateguri suurendamist.

Iga asutus peab täitma kapitalinõude, mis on suurem kui:

a)	tema eelmise päeva riskiväärtuse määr, mis on mõõdetud käesolevas lisas piiritletud parameetrite kohaselt, ja lisaks, kui see on otstarbekohane, täiendava maksejõuetuse riski lisamaks, nagu punktis 5 nõutakse, või

b)	eelnenud 60 pangapäeva päevaste riskiväärtuste keskmine, korrutatuna punktis 7 nimetatud teguriga, mida on kohandatud punktis 8 nimetatud teguriga, pluss vajaduse korral täiendava maksejõuetuse riski lisamaks, nagu punktis 5 nõutakse.

10.

Riskiväärtuse määra arvutamisel täidetakse järgmisi miinimumnõudeid:

a)	riskiväärtuse määr arvutatakse vähemalt iga päev;

b)	99 % ühesuunaline usaldusvahemik;

c)	10-päevane hoiuaeg;

d)	vähemalt aastane tagasivaateline vaatlusperiood, välja arvatud juhul, kui lühem vaatlusperiood on põhjendatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkktõusu tõttu, ja

e)	andmeid ajakohastatakse iga kolme kuu tagant.

11.	Pädevad ametiasutused nõuavad, et mudel mõõdaks täpselt kõiki olulisi optsioonide või optsioonisarnaste positsioonide hinnariske ja kõik muud mudeliga hõlmamata riskid oleksid omavahenditega asjakohaselt kaetud.

12.	Mudel hõlmab piisava hulga riskitegureid, olenevalt asutuse tegevuse ulatusest asjakohastel turgudel ja eelkõige järgnevat.

Intressimäära risk

Riskimõõtmissüsteem sisaldab hulka riskitegureid, mis vastavad kõikide nende vääringute intressimääradele, milles asutusel on intressimääratundlikke bilansisiseseid või -väliseid positsioone. Asutus koostab intressikõverate mudelid, kasutades mõnd üldtunnustatud meetodit. Põhiliste vääringute ja turgude oluliste intressimäärariskide puhul jagatakse intressikõver vähemalt kuude lõpptähtajavööndisse, et mõõta määrade volatiilsuse muutusi intressikõveral. Sisemudel peab samuti hõlmama riski, mis tuleneb erinevate intressikõverate liikumiste ebaperfektsest korrelatsioonist.

Välisvaluutarisk

Sisemudel sisaldab riskitegureid, mis vastavad kullale ja üksikutele välisvaluutadele, milles asutuse positsioonid on nomineeritud.

Investeerimisfondide korral võetakse arvesse tegelikke välisvaluutapositsioone investeerimisfondis. Asutusedvõivad usaldada aruandluse koostamise investeerimisfondi välisvaluutapositsiooni kohta kolmandale osapoolele, kui nimetatud aruande täpsus on nõuetekohaselt tagatud. Kui asutus ei ole teadlik investeerimisfondi välisvaluutapositsioonidest, tuleks see positsioon eraldada ja seda tuleks käsitleda vastavalt III lisa punkti 2.1 neljandale lõigule.

Aktsiakursirisk

Sisemudel sisaldab eraldi riskitegurit vähemalt iga aktsiaturu suhtes, kus asutusel on olulisi positsioone;

Kaubarisk

Sisemudel sisaldab eraldi riskitegurit vähemalt iga kauba suhtes, milles asutusel on olulisi positsioone. Sisemudel peab hõlmama ka riski, mis tuleneb sarnaste, kuid mitte ühesuguste kaupade hinnaliikumiste ebaperfektsest korrelatsioonist, ja tähtpäevahindade muutumise riski, mis tuleneb lõpptähtaegade mittevastavusest. Samuti võetakse süsteemis arvesse turgude tunnusjooni, eelkõige tehingupäevi ja kauplejate võimalust positsioone sulgeda.

13.	Pädevad ametiasutused võivad lubada krediidiasutustel kasutada riskikategooriates ja riskikategooriate vahel empiirilisi korrelatsioone, kui nad on veendunud, et asutuse korrelatsioonide mõõtmise süsteem on veatu ja seda rakendatakse terviklikult.

VII LISA

KAUPLEMINE

A OSA

kauplemise eesmärk

Kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid/portfellid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	positsiooni/instrumendi või portfellide kohta peab olema selgelt dokumenteeritud, nõukogu poolt kinnitatud kauplemisstrateegia, mis sisaldab oodatavat hoidmise ajavahemikku;

positsiooni aktiivseks haldamiseks peavad olema selgelt määratletud poliitika ja menetlused, mis sisaldavad järgmist:

i)	positsioonid on registreeritud börsi kauplemisletis;

ii)	positsiooni piirmäärad on kindlaks määratud ja nende asjakohasust jälgitakse;

iii)	maakleritel on vabadus positsiooni registreerida/hallata kokkulepitud piirides ja vastavalt kinnitatud strateegiale;

iv)	positsioonide kohta antakse nõukogule aru asutuse riskijuhtimisprotsessi lahutamatu osana, ja

positsioone jälgitakse aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide likviidsuse või maandatavuse kohta antud hinnangu alusel, mis sisaldab hinnangut turusisendite kvaliteedile ja nende kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide suurustele; ja

c)	positsiooni jälgimiseks asutuse kauplemisstrateegia seisukohalt, kaasa arvatud asutuse kauplemisportfelli käibe- ja aegunud positsioonide kontrollimine, peavad olema selgelt määratletud poliitika ja menetlused.

B OSA

Süsteemid ja kontroll

1.	Asutused seavad sisse süsteemid ja kontrollid, mis on piisavad usaldusväärsete hinnangute andmiseks, ja järgivad neid.

Süsteemid ja kontrollid sisaldavad vähemalt järgmisi komponente:

hindamisprotsessi dokumenteeritud poliitika ja menetlused. See hõlmab selgelt määratletud kohustusi erinevates valdkondades, mis seonduvad hindamise, turuinformatsiooni allikate ja nende asjakohasuse läbivaatamise, sõltumatute hindamiste sageduse, sulgemishindade ajastamise, hinnangu korrigeerimise menetluste ning kuulõpu ja sihtotstarbelise kinnitamise protseduuride kindlaksmääramisega, ja

b)	hindamisprotsessi eest vastutava osakonnani viivad selged ja tehinguid sõlmivast osakonnast sõltumatud aruandlusahelad.

Aruandlusahel viib lõpuks välja juhatuse esimeheni.

Usaldusväärsed hindamismeetodid

3.	Turuhinnas hindamine on vähemalt kord päevas toimuv positsioonide hindamine hõlpsasti kättesaadavate sulgemishindade juures, mille allikad on sõltumatud. Näitena võib tuua börsihinnad, börsisaali ekraanihinnad või mitme sõltumatu hea reputatsiooniga maakleri noteeringud.

4.	Turuhinnas hindamisel kasutatakse ostu-/müügihinna usaldusväärsemat poolt, välja arvatud juhul, kui asutus on kõnealust tüüpi finantsinstrumendi või kauba osas oluline turutegija ja saab sulgeda oma positsiooni turu keskmise hinnaga.

Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, peavad asutused enne kauplemisportfelli kapitali käsitlemise kohaldamist hindama oma positsioone/portfelle mudelipõhiselt. Mudelipõhist hindamist defineeritakse kui mistahes hindamist, mille korral tuleb kasutada võrdlusalust, ekstrapoleerimist või muud turuväärtusel põhinevat arvutust.

Mudelipõhise hindamise korral tuleb täita järgmisi nõudeid:

a)	nõukogu peab olema teadlik kauplemisportfelli mudelipõhiselt hinnatavatest komponentidest ja mõistma, kui oluline on määramatus, mida see põhjustab äriühingu riski/tegevusnäitajate aruandluses;

b)	võimalusel viiakse turuteabe allikad vastavusse turuhindadega ning asjaomase hinnatava positsiooni turuteabe asjakohasust ja mudeli parameetreid tuleb hinnata sageli;

c)	kui võimalik, kasutatakse hindamismetoodikaid, mis asjaomaste finantsinstrumentide või kaupade puhul on tunnustatud turutava;

d)	kui mudel töötatakse välja asutuse enda poolt, peab see tuginema asjakohastele eeldustele, mida on hinnanud ja vaidlustanud vastavalt kvalifitseeritud osapooled, kes on väljatöötamisprotsessist sõltumatud;

e)	olemas peavad olema ametlikud muutuste kontrollimise menetlused ja mudeli kaitstud koopiat tuleb säilitada ja perioodiliselt hinnangute kontrollimiseks kasutada;

f)	riskijuhtimisega tegelev osakond peab olema teadlik kasutatud mudelite nõrkustest ja sellest, kuidas neid kõige paremini hinnangutulemustes arvesse võtta, ja

g)	mudel vaadatakse perioodiliselt üle, et määrata kindlaks selle toimimise täpsus (nt eelduste jätkuva sobivuse hindamine, kasumi/kahjumi analüüs võrrelduna riskifaktoritega, tegelike sulgemisväärtuste võrdlemine mudeli väljunditega).

Punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või kinnitada tehinguid sõlmivast osakonnast sõltumatult. Seda testitakse sõltumatult. See hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.

Lisaks igapäevasele turuhinnas või mudelipõhisele hindamisele tuleks teostada sõltumatu hinnakontroll. See on protsess, mille abil kontrollitakse regulaarselt turuhindade või mudeli sisendite täpsust ja sõltumatust. Kui igapäevast turuhinnas hindamist võivad teha maaklerid, siis turuhindade ja mudeli sisendite kontrollimist peab teostama tehinguid sõlmivast osakonnast sõltumatu üksus vähemalt kord kuus (või sõltuvalt turu/kauplemistegevuse laadist sagedamini). Kui sõltumatud hindamise allikad ei ole kättesaadavad või kui need on subjektiivsemad, võivad asjakohased olla usaldusväärsed meetmed, näiteks hinnangute korrigeerimised.

Hinnangute korrigeerimised või reservid

8.	Asutused seavad sisse meetodid hinnangute korrigeerimiseks/reservide ettenägemiseks ja järgivad neid.

Üldnormid

9.	Pädevad ametiasutused nõuavad hinnangute korrigeerimiste/reservide ametlikku ettenägemist järgneva jaoks: tuleviku krediidiriski marginaal, sulgemiskulud, tegevusriskid, ennetähtaegne lõpetamine, investeerimis- ja finantseerimiskulud, tulevased halduskulud ja kui see on asjakohane, siis mudelirisk.

Normid vähemlikviidsetele positsioonidele

10.	Vähemlikviidsed positsioonid võivad tuleneda nii turusündmustest kui asutusega seotud olukordadest, nt kontsentreeritud ja/või aegunud positsioonidest.

11.

Asutused kaaluvad vähemlikviidsete positsioonide hindamise reservi vajalikkuse määramisel mitmeid tegureid. Nende tegurite hulka kuulub ajahulk, mis kulub positsiooni/positsioonis sisalduva riski maandamiseks, ostu-/müügihinna vahede volatiilsus ja keskmine, turunoteeringute kättesaadavus (turutegijate arv ja andmed) ning kauplemismahtude volatiilsus ja keskmine, turukontsentreerumised, positsioonide vananemine, määr, mille võrra hinnang sõltub mudelipõhisest hindamisest, ja muude riskimudelite mõju.

12.	Kolmanda osapoole hinnangute või mudelipõhise hindamise kasutamisel kaaluvad asutused, kas rakendada hinnangute korrigeerimist. Lisaks sellele kaaluvad asutused, kas on vaja luua reservid vähemlikviidsete positsioonide jaoks ja vaadata nende jätkuvat sobivust jooksvalt üle.

13.	Kui hinnangute korrigeerimistest/reservidest tulenevad jooksval majandusaastal olulised kahjud, arvatakse need maha asutuse esmastest omavahenditest vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktile k.

14.

Muud hinnangute korrigeerimistest/reservidest tulenevad kasumid/kahjumid kaasatakse artikli 13 punkti 2 punktis b nimetatud “kauplemisportfelli puhaskasumi” arvutamisse ja lisatakse täiendavatele omavahenditele, mis on vastavalt neile sätetele aktsepteeritavad tururiski nõuete katmiseks, või arvatakse neist maha.

15.	Krediidiväärtuse korrigeerimisi/reserve, mis ületavad asutuse kohta kehtiva raamatupidamisarvestuse raamistiku alusel koostatud korrigeerimisi/reserve, käsitletakse vastavalt punktile 13, kui need põhjustavad olulisi kaotusi, või muul juhul vastavalt punktile 14.

C OSA

Sisesed riskimaandused

Sisene riskimaandus on positsioon, mis olulisel määral või täielikult tasakaalustab kauplemisportfellivälise positsiooni või positsioonide komplektiga seonduva riskielemendi. Sisestest riskimaandustest tulenevad positsioonid on aktsepteeritavad kauplemisportfelli kapitalikäsitluse jaoks juhul, kui neid hoitakse kauplemise eesmärgil ja täidetud on A ja B osades määratud üldised kauplemise eesmärgi ja usaldusväärse hindamise kriteeriumid. Eelkõige on need järgmised:

a)	siseste riskimaanduste esmaseks eesmärgiks ei ole kapitalinõuete vältimine või vähendamine;

b)	sisesed riskimaandused on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja nende suhtes kohaldatakse teatavaid siseseid heakskiidu- ja auditeerimisprotseduure;

c)	sisetehinguid tehakse turutingimustel;

d)	sisestest riskimaandusest tekkinud tururiski põhiosa juhitakse kauplemisportfellis dünaamiliselt lubatud piirides;

e)	sisetehingute üle toimub hoolikas järelevalve.

Järelevalve tagatakse piisavate menetlustega.

2.	Punktis 1 nimetatud käsitlust kohaldatakse, ilma et see piiraks sisese riskimaanduse kauplemisportfellivälise positsiooni poole suhtes rakendatavate kapitalinõuete kohaldamist.

Olenemata punktidest 1 ja 2, kui asutus maandab kauplemisportfellivälise krediidiriski oma kauplemisportfelli kuuluva krediididerivatiivi abil (sisemist maandust kasutades), ei loeta kauplemisportfellivälist positsiooni kapitalinõuete arvutamise suhtes maandatuks, välja arvatud juhul, kui asutus ostab sobivalt kolmandalt kaitse andjalt krediididerivatiivi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide suhtes direktiivi 2006/48/EÜ VIII lisa 2. osa punktis 19 toodud nõuetele. Kui selline kolmanda osapoole kaitse ostetakse ja seda kapitalinõuete arvutamise suhtes kauplemisportfellivälise positsiooni maandusena tunnistatakse, ei loeta kapitalinõuete arvutamise suhtes kauplemisportfelli kuuluvaks ei sisemist ega välist krediididerivatiivi maandust.

D OSA

Kauplemisportfelli kuuluvaks lugemine

Asutustel on vastavalt punktis 11 sätestatud kriteeriumidele ja asutuse riskijuhtimissuutlikkust ning praktikat arvesse võttes selgelt määratletud toimimisviisid ja menetlused otsustamaks, millised positsioonid kapitalinõuete arvutamise eesmärgil kauplemisportfelli kuuluvaks loetakse. Nende toimimisviiside ja menetluste järgimist dokumenteeritakse täies ulatuses ja need alluvad korrapärasele siseauditile.

Asutustel on kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks selgelt määratletud toimimisviisid ja menetlused. Need toimimisviisid ja menetlused hõlmavad vähemalt järgmist:

a)	tegevusi, mida asutus loeb kauplemiseks ja kapitalinõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;

b)	mil määral positsiooni on võimalik aktiivsest likviidsest kahesuunalisest turust lähtuvalt igapäevaselt kehtivatesse turuhindadesse ümber arvestada;

mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul määra, mille võrra asutus saab:

i)	tuvastada kõik antud positsiooni suhtes olulised riskid;

ii)	maandada kõik positsiooni suhtes olulised riskid vahendite abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne, likviidne, kahesuunaline turg ja

iii)	anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatud põhiliste eelduste ja parameetrite jaoks;

d)	mil määral asutus saab ja on kohustatud andma positsiooni kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;

e)	mil määral juriidilised piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid asutuse võimet lühikese aja jooksul positsiooni maandamist või likvideerimist täide viia;

f)	mil määral asutus saab ja on kohustatud antud positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse ulatuses aktiivselt haldama; ja

g)	mil määral asutus võib riske või positsioone kauplemisportfellidesse kaasata või neist välja arvata, ning selliste kaasa- või väljaarvamiste kriteeriume.

Pädevad ametiasutused võivad lubada asutustel käsitleda positsioone, mis on direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide l, m ja n tähenduses osalused kauplemisportfellis, vajaduse kohaselt kas omakapitali või võlakohustustena, kui asutus näitab, et on nende positsioonide suhtes aktiivne turutegija; Sel juhul peavad asutusel olema sobivate omavahenditega kauplemiseks adekvaatsed süsteemid ja kontrollmeetmed.

Tähtajalised tagasiostulepingute tüüpi lepingud, mida asutus arvestab kauplemisportfelliväliselt, võidakse kapitalinõuete otstarbel kauplemisportfelli kaasata, tingimusel, et kaasatakse kõik taolised lepingud. Selles tähenduses defineeritakse tagasiostulepingute tüüpi lepinguid kui lepinguid, mis vastavad artikli 11 lõikele 2 ja VII lisa A osale, kusjuures mõlemad osad on kas raha või väärtpaberite kujul, mida on võimalik kauplemisportfelli arvata. Hoolimata sellest, kus tagasiostulepingute tüüpi lepingud on kirjendatud, kuuluvad kõik sellised lepingud kauplemisportfellivälise vastaspoole krediidiriski maksu alla.

IX LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev direktiiv	Direktiiv 93/6/EMÜ	Direktiiv 98/31/EÜ	Direktiiv 98/33/EÜ	Direktiiv 2002/87/EÜ	Direktiiv 2004/39/EÜ
Artikli 1 lõike 1 esimene lause
Artikli 1 lõike 1 teine lause ja lõige 2	Artikkel 1
Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 2	Artikli 7 lõige 3
Artikli 3 lõike 1 punkt a	Artikli 2 lõige 1
Artikli 3 lõike 1 punkt b	Artikli 2 lõige 2				Artikli 67 lõige 1
Artikli 3 lõike 1 punktid c-e	Artikli 2 lõiked 3-5
Artikli 3 lõike 1 punktid f ja g
Artikli 3 lõike 1 punkt h	Artikli 2 lõige 10
Artikli 3 lõike 1 alapunkt i	Artikli 2 lõige 11		Artikli 3 lõige 1
Artikli 3 lõike 1 alapunkt j	Artikli 2 lõige 14
Artikli 3 lõike 1 punktid k ja l	Artikli 2 lõiked 15 ja 16	Artikli 1 lõike 1 punkt b
Artikli 3 lõike 1 punkt m	Artikli 2 lõige 17	Artikli 1 lõike 1 punkt c
Artikli 3 lõike 1 punkt n	Artikli 2 lõige 18	Artikli 1 lõike 1 punkt d
Artikli 3 lõike 1 punktid o-q	Artikli 2 lõiked 19-21
Artikli 3 lõike 1 punkt r	Artikli 2 lõige 23
Artikli 3 lõike 1 punkt s	Artikli 2 lõige 26
Artikli 3 lõige 2	Artikli 2 lõiked 7 ja 8
Artikli 3 lõike 3 punktid a ja b	Artikli 7 lõige 3			Artikkel 26
Artikli 3 lõike 3 punkt c	Artikli 7 lõige 3
Artikkel 4	Artikli 2 lõige 24
Artikkel 5	Artikli 3 lõiked 1 ja 2
Artikkel 6	Artikli 3 lõige 4				Artikli 67 lõige 2
Artikkel 7	Artikli 3 lõige 4a				Artikli 67 lõige 3
Artikkel 8	Artikli 3 lõige 4b				Artikli 67 lõige 3
Artikkel 9	Artikli 3 lõige 3
Artikkel 10	Artikli 3 lõiked 5-8
Artikkel 11	Artikli 2 lõige 6
Artikli 12 esimene lõige	Artikli 2 lõige 25
Artikli 12 teine lõige
Artikli 13 lõike 1 esimene lõik	V lisa punkti 1 esimene lõik
Artikli 13 lõike 1 teine lõik ja lõiked 2-5	V lisa punkti 1 teine lõik ja punktid 2-5	Artikli 1 lõige 7 ja 4. lisa punktid a ja b
Artikkel 14	V lisa punktid 6 ja 7	4. lisa punkt c
Artikkel 15	V lisa lõige 8
Artikkel 16	V lisa lõige 9
Artikkel 17
Artikli 18 lõike 1 esimene lõik	Artikli 4 lõike 1 esimene lõik
Artikli 18 lõike 1 punktid a ja b	Artikli 4 lõike 1 alapunktid i ja ii	Artikli 1 lõige 2
Artikli 18 lõiked 2-4	Artikli 4 lõiked 6-8
Artikli 19 lõige 1
Artikli 19 lõige 2	Artikli 11 lõige 2
Artikli 19 lõige 3
Artikkel 20
Artikkel 21	IV lisa
Artikkel 22
Artikli 23 lõige 1 ja 2	Artikli 7 lõiked 5 ja 6
Artikli 23 lõige 3
Artikkel 24
Artikkel 25
Artikli 26 lõige 1	Artikli 7 lõige 10	Artikli 1 lõige 4
Artikli 26 lõiked 2-4	Artikli 7 lõiked 11-13
Artikkel 27	Artikli 7 lõiked 14 ja 15
Artikli 28 lõige 1	Artikli 5 lõige 1
Artikli 28 lõige 2	Artikli 5 lõige 2	Artikli 1 lõige 3
Artikli 28 lõige 3
Artikli 29 lõike 1 punktid a-c ja kaks järgmist lõiku	VI lisa punkt 2
Artikli 29 lõike 1 viimane lõik
Artikli 29 lõige 2	VI lisa punkt 3
Artikli 30 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik	VI lisa punktid 4 ja 5
Artikli 30 lõike 2 teine lõik
Artikli 30 lõiked 3 ja 4	VI lisa punktid 6 ja 7
Artikkel 31	VI lisa punkti 8 alapunkt 1, alapunkti 2 esimene lause, alapunktid 3-5
Artikkel 32	VI lisa punktid 9 ja 10
Artikli 33 lõiked 1 ja 2
Artikli 33 lõige 3	Artikli 6 lõige 2
Artikkel 34
Artikli 35 lõiked 1-4	Artikli 8 lõiked 1-4
Artikli 35 lõige 5	Artikli 8 lõike 5 esimene lause	Artikli 1 lõige 5
Artikkel 36	Artikli 9 lõiked 1-3
Artikkel 37
Artikkel 38	Artikli 9 lõige 4
Artikkel 39
Artikkel 40	Artikli 2 lõige 9
Artikli 41 lõike 1 punktid a-c	Artikli 10 esimene, teine ja kolmas taane
Artikli 41 lõike 1 punktid d ja e
Artikli 41 lõike 1 punkt f	Artikli 10 neljas taane
Artikli 41 lõike 1 punkt g
Artikkel 42
Artikkel 43
Artikkel 44
Artikkel 45
Artikkel 46	Artikkel 12
Artikkel 47
Artikkel 48
Artikkel 49
Artikkel 50	Artikkel 15
I lisa punktid 1-4	I lisa punktid 1-4
I lisa punkti 4 viimane lõik	Artikli 2 lõige 22
I lisa punktid 5-7	I lisa punktid 5-7
I lisa lõige 8
I lisa punktid 9-11	I lisa punktid 8-10
I lisa punktid 12-14	I lisa punktid 12-14
I lisa punktid 15 ja 16	Artikli 2 lõige 12
I lisa punktid 17-41	I lisa punktid 15-39
I lisa punktid 42-56
II lisa punktid 1 ja 2	II lisa punktid 1 ja 2
II lisa punktid 3-11
III lisa punkt 1	III lisa punkti 1 esimene lõik	Artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt a
III lisapunkt 2	III lisa lõige 2
III lisa punkti 2 alapunkti 1 esimene kuni komas lõik	III lisa punkti 3 alapunkt 1	Artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt b
III lisa punkti 2 alapunkti 1 neljas lõik
III lisa punkti 2 alapunkti 1 viies lõik	III lisa punkti 3 alapunkt 2	Artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt b
III lisa punkti 2 alapunkt 2, lõige 3, punkti 3 alapunkt 1	III lisa punktid 4-6	Artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt c
III lisa punkti 3 alapunkt 2	III lisa punkt 8
III lisa punkt 4	III lisa punkt 11
IV lisa punktid 1-20	VII lisa punktid 1-20	Artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa
IV lisa punkt 21	Artikkel 11a	Artikli 1 lõige 6
V lisa punktid 1-12 neljas lõik	VIII lisa punktid 1-13 alapunkt ii	Artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa
V lisa punkti 12 viies lõik
V lisa punkti 12 kuues lõik kuni lõige 13	VIII lisa punkti 13 alapunkt iii kuni lõige 14	Artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa
VI lisa	VI lisa punkti 8 alapunkt 2 alates teisest lausest
VII lisa
VIII lisa
IX lisa

Direktiiv	Rakendustähtaeg
Nõukogu direktiiv 93/6/EMÜ	1.7.1995
Direktiiv 98/31/EÜ	21.7.2000
Direktiiv 98/33/EÜ	21.7.2000
Direktiiv 2002/87/EÜ	11.8.2004
Direktiiv 2004/39/EÜ	30.4.2006/31.1.2007
Direktiiv 2005/1/EÜ	13.5.2005