NÕUKOGU OTSUS,

19. juuni 2006,

Euroopa Ühenduse nimel 1991. aasta Alpi konventsiooni mägipõllumajandust käsitleva rakendusprotokolli heakskiitmise kohta

(2006/655/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks 1991. aasta Alpi konventsiooni mägipõllumajandust käsitlev rakendusprotokoll.

Protokolli tekst ja sellega seotud deklaratsioonid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel andma kooskõlas protokolli artikliga 24 hoiule heakskiitmiskirja ning protokollile lisatud deklaratsioonid.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

(1)  Arvamus on edastatud 13. juunil 2006. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 61, 12.3.1996, lk 31.

(3)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOONID

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON SEOSES MÄGIPÕLLUMAJANDUSE PROTOKOLLI ARTIKLITEGA 8 JA 9

Euroopa Ühendus tunnistab samaaegse viljelemise põhimõtet kui talupidajate õigust teha valik tavapäraste, mahepõllundus- ja geneetiliselt muundatud kultuuride tootmiseks kooskõlas seadusjärgsete kohustuste täitmisega GMO-märgistuse ja/või puhtusestandardite osas. Mägipõllumajanduse protokolli asjakohaseid artikleid tuleks tõlgendada sellest lähtudes.

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON SEOSES MÄGIPÕLLUMAJANDUSE PROTOKOLLI ARTIKLITEGA 7, 9, 10, 11, 13, 14 JA 16

Euroopa Ühendus arvab, et teatavate ettevõtete kasuks võetavad avaliku toetuse meetmed peavad olema kooskõlas EÜ artiklite 36, 87, 88 ja 89 alusel kehtestatud konkurentsieeskirjadega ning ei tohi moonutada või ähvardada moonutada konkurentsi ega mõjutada kaubandust lepinguosaliste vahel.

TÕLGE

PROTOKOLL

1991. aasta Alpi konventsiooni mägipõllumajandust käsitlev rakendusprotokoll

Mägipõllumajanduse protokoll

Preambul

AUSTRIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

MONACO VÜRSTIRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

ja

EUROOPA ÜHENDUS,

vastavalt nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale missioonile tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja jätkusuutlik areng,

kohaldades Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevaid kohustusi,

olles teadlikud, et nendel lasub kohustus üldistes huvides säilitada ja edendada traditsioonilist maastikuhaldust maakohtades ja kohalike oludega sobivat keskkonnasäästlikku põllumajandust, võttes arvesse raskemat majanduslikku olukorda,

tõdedes, et Alpide piirkond on tänu rikkalikele loodus- ja veeressurssidele, põllumajanduslikule potentsiaalile, ajaloolisele ja kultuurilisele tähtsusele, olulisusele elukvaliteedi, majandustegevuse ja vaba aja veetmise seisukohast Euroopas ning läbivatele transpordiliinidele elulise tähtsusega eeskätt kohaliku elanikkonna jaoks, kuid samuti ka teiste piirkondade elanike jaoks,

olles veendunud, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsionaalse korralduse raames,

olles veendunud, et majanduslikud huvid ja nõudmised tuleb ühtlustada, võttes arvesse iga piirkonna iseärasusi ning põllumajanduse keskset rolli,

võttes arvesse tähtsust, mis põllumajandusel on Alpide piirkonnas alati olnud, ning arvestades selle majandussektori olulist panust nii praegu kui tulevikus mägipiirkondade arengus, eelkõige nii elanikkonna optimaalse tiheduse säilitajana, elanikkonna toiduainetega varustajana, kvaliteetsete ja paikkonnaspetsiifiliste toodete valmistajana, maapiirkondade maastike säilimise ja hoolduse tagajana, eeskätt turismialase väärtustajana, kui ka pinnase kaitsjana erosiooni, laviinide ja üleujutuste eest,

tõdedes, et põllumajanduses kasutatavad meetodid ja tegevuse intensiivsus avaldavad loodusele ja maastikule olulist mõju ning et ekstensiivsel viisil kultiveeritav maapiirkondade maa peab täitma oma põhiülesannet Alpide floora ja fauna säilimise tagamisel,

tõdedes, et põllumeeste elu- ja töötingimused on mägipiirkondade geomorfoloogilistest ja klimaatilistest tingimustest tulenevalt raskemad,

olles veendunud, et teatavaid probleeme on võimalik lahendada ainult piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ühismeetmeid, ning et eeskätt tuleks töötada riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil välja majanduslikud ning sotsiaalsed kohandamise ja kaasnevad meetmed, selleks et põllumeeste ja nende tootmise tulevikku mägipiirkondades ei pandaks kaalule üksnes majanduslikke parameetreid kohaldades,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Käesoleva protokolliga määratakse kindlaks rahvusvahelise tasandi meetmed kohalike oludega arvestava keskkonnasäästliku mägipõllumajanduse säilitamiseks ja edendamiseks, protokolli eesmärgiks on tagada kestev tunnustus ja toetus kohaliku elanikkonna püsimisele ja majandustegevuse kestvale säilitamisele, eeskätt tüüpiliste kvaliteetsete toodete tootmise, loodusliku elukeskkonna säilitamise, loodusõnnetuste vältimise, loodus- ja maakeskkonna ilu ja puhkeväärtuse ning Alpide piirkonna kultuurielu säilitamise teel.

2.   Käesoleva protokolli elluviimisel püüavad protokolliosalised optimeerida kõiki mägipõllumajanduse ülesandeid.

Artikkel 2

Eesmärkide arvessevõtmine teistes poliitikavaldkondades

Protokolliosalised kohustuvad võtma käesoleva protokolli eesmärke arvesse ka oma teistes poliitikavaldkondades.

Artikkel 3

Põhiülesanded globaalses majanduslikus raamistikus

Protokolliosalised nõustuvad vajadusega kohandada põllumajanduspoliitika kõikidel tasanditel, kooskõlas ülemaailmse majanduspoliitikaga, jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu nõuetega, et antud finantspoliitika tingimuste raamistikus:

Artikkel 4

Põllumeeste roll

Protokolliosalised nõustuvad, et eeskätt mägipiirkondades on põllumajandus aastasadade kestel maastikku kujundanud, andes sellele ajaloolise ja kultuurilise väärtuse. Seetõttu tuleb tunnustada põllumeeste olulist rolli, mis tuleneb nende ülesannete mitmekülgsusest, loodus- ja maakeskkonna säilitamisel nii praegu kui tulevikus ning kaasata põllumehed mägipiirkondade kohta langetatavate otsuste ja võetavate meetmete väljatöötamise protsessi.

Artikkel 5

Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus

1.   Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määrab iga protokolliosaline parima koordineerimise ja koostöö tasandi otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahel, et edendada solidaarsust vastutuses, eelkõige sünergiate kasutamiseks ja arendamiseks mägipõllumajanduse poliitika kohaldamisel Alpide piirkonnas ning sellest lähtuvate meetmete elluviimises.

2.   Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsionaalses raamistikus ja vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.

Artikkel 6

Rahvusvaheline koostöö

Protokolliosalised nõustuvad:

II   PEATÜKK

ERIMEETMED

Artikkel 7

Mägipõllumajanduse edendamine

1.   Protokolliosalised püüavad erinevate paikkondade eripära arvestades eristada põllumajanduspoliitika meetmeid kõikidel tasanditel ja toetada mägipõllumajandust, arvesse võttes kohalikke ebasoodsaid looduslikke tingimusi. Tuleks toetada ettevõtteid, mis tagavad minimaalse põllumajandusliku tegevuse äärmuslike tingimustega paikkondades.

2.   Mägipõllumajanduse panus loodus- ja maakeskkonna säilitamisel ja hooldamisel ning loodusega seotud ohtude vältimisel üldistes huvides annab alust asjakohasele hüvitusele, mis toimub määratletud projektide ja teenustega seotud lepingute raames ja millega kaasnevad üldistest kohustustest rangemad kohustused.

Artikkel 8

Maakorraldus ja kultuurmaastik

1.   Protokolliosalised kohustuvad, austades loodus- ja maakeskkonda, võtma arvesse mägipiirkondade eritingimusi maakorraldusel, kasutuselevõtul, ümberkorraldusel ja maaparandusel.

2.   Mägipõllumajanduse mitmekülgsete ülesannete täitmiseks peab selleks olema eelkõige eraldatud piisavalt maad, mis on vajalik konkreetsele paikkonnale kohandatud ja keskkonnasäästliku põllumajandustootmise toimimiseks.

3.   Selles kontekstis tuleb tagada maamajanduse traditsiooniliste koostisosade (metsad, metsasalud, hekid, tihnikud, soised, kuivad ja väheviljakad aasad, alpiaasad) säilimine ja taastamine ning nende kasutuselevõtt.

4.   Erimeetmed tuleks võtta põllumajandushoonete ja traditsiooniliste maapiirkondade arhitektuuriliste väärtuste säilimiseks ning tüüpiliste ehitustraditsioonide ja materjalide alalhoiuks ja kasutamiseks.

Artikkel 9

Loodussäästlikud tootmismeetodid. Tüüpilised tooted

Protokolliosalised kohustuvad võtma kõik vajalikud meetmed ühiste kriteeriumide kohaldamiseks, mis on suunatud ekstensiivsete, looduskeskkonda säästvate ja paikkonna eripärasid arvestavate tootmismeetodite soodustamiseks ja levitamiseks mägipiirkondades ning selleks, et kaitsta ja väärtustada kohalikke tüüpilisi põllumajandustooteid, mille tootmisviis on piiratud spetsiifilise paikkonnaga ja mis on ainulaadsed ning looduskeskkonda säästvad.

Artikkel 10

Kohalike tingimustega kohandatud loomakasvatus ja geneetiline mitmekesisus

1.   Protokolliosalised nõustuvad, et kohalike tingimustega ja saadaoleva maaga kohandatud loomakasvatus on mägipõllumajanduse üheks põhikomponendiks, seda nii elanikkonna sissetulekuallikana kui maastiku ja kultuuri identiteeti määratleva elemendina. Seetõttu tuleks toetada loomakasvatuse säilitamist, sealhulgas traditsiooniliste koduloomaliikide kasvatamist, mis hõlmab erinevaid loomaliike ja tüüpilisi tooteid, ning loomakasvatus peab sobima kohalike tingimustega, kasutama saadaolevat maad ning olema keskkonnasäästlik.

2.   Seetõttu on oluline säilitada põllumajanduslikud, söödakasvatusega seotud ja metsamajanduslikud struktuurid, hoides tasakaalu sööda- ja loomakasvatuseks kasutatavate pindade vahel, mis sobib kohalike tingimustega, ning kasutades sobivaid ekstensiivseid söödakasvatuse meetodeid.

3.   Lisaks sellele tuleks vastu võtta vajalikud meetmed koduloomade ja kultiveeritavate taimede geneetilise mitmekülgsuse säilitamiseks, eeskätt põllumajandusuuringute ja nõuandeteenuste valdkonnas.

Artikkel 11

Kaubanduse soodustamine

1.   Protokolliosalised püüavad luua soodsaid tingimusi mägipõllumajanduse toodete turustamiseks nii kohapealse müügi kasvatamise kui ka nende toodete konkurentsivõime suurendamisega riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel.

2.   Soodustamine toimub muu hulgas kontrollitud päritoluga kaubamärkide ja kvaliteedigarantiide abil, mis võimaldavad samaaegselt kaitsta nii tootjaid kui tarbijaid.

Artikkel 12

Tootmise piiramine

Põllumajandusliku tootmise piiramise korral püüavad protokolliosalised võtta arvesse mägipiirkondade spetsiifilisi nõudmisi, konkreetsete paikkondadega kohandatud tootmist ja kokkusobivust looduskeskkonnaga.

Artikkel 13

Põllumajanduse ja metsanduse üksteist täiendav iseloom

Protokolliosalised nõustuvad sellega, et mägipiirkondade põllumajanduse ja metsanduse üksteist täiendav iseloom ja osaline vastastikune sõltuvus tingivad nende käsitlemise integreeritud valdkondadena. Protokolliosalised toetavad sealjuures:

Artikkel 14

Täiendavad sissetulekuallikad

Tunnustades perekondliku põllumajandustootmise traditsioonilist osatähtsust mägipõllumajanduses ja selleks, et toetada nimetatud tootmist majandusliku tegevusena – põhi-, lisa- või kõrvaltegevusena –, toetavad protokolliosalised täiendavate sissetulekuallikate loomist ja arendamist mägipiirkondades, peamiselt kohaliku elanikkonna enda initsiatiivil ja tema kasuks, eelkõige põllumajandusega seotud sektorites, nagu metsamajandus, turism ja käsitööndus, kooskõlas loodus- ja maakeskkonna säilitamisega.

Artikkel 15

Elu- ja töötingimuste parandamine

Protokolliosalised toetavad mägipiirkondades põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas töötavate isikute ebasoodsate töötingimuste parandamiseks vajalike teenuste kvaliteedi parandamist, selleks et siduda nende elu- ja töötingimuste parandamine teistes valdkondades ja teistes Alpide piirkondades saavutatud majandusliku ja sotsiaalse arenguga. Sealjuures ei või otsustamiskriteeriumid olla üksnes majandusliku iseloomuga. See puudutab eeskätt ühendusteid, ehitisi, elumajade ja põllumajandushoonete ümberkorraldust, sisseseadete ja tehnilise varustuse ostmist ja hooldust.

Artikkel 16

Täiendavad meetmed

Protokolliosalistel on õigus võtta mägipõllumajanduse arenguks lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele täiendavaid meetmeid.

III   PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVE

Artikkel 17

Teadusuuringud ja seire

1.   Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret, mis on vajalikud käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks.

2.   Nad toetavad eeskätt põllumajanduse valdkonna teadusuuringuid, mis on suunatud mägipõllumajanduse küsimustele, kusjuures neid uuringuid arendatakse edasi sel viisil, et need vastaksid võimalikult hästi kohalikele spetsiifilistele tingimustele ning oleksid hõlmatavad põllumajanduspoliitika eesmärkide ja meetmete määratlemise ja kontrollimise protsessi, rakendades saadud tulemusi põllumajandusalasesse koolitustegevusse ja tehnilisse abiteenistusse.

3.   Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire riigisisesel tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse vaatlus- ja teabesüsteemi ning et need oleksid olemasolevate institutsioonide raamistikus avalikkusele kättesaadavad.

4.   Võttes arvesse käesolevas protokollis määratletud eesmärke ja meetmeid, koostavad protokolliosalised erinevate mägipiirkondade võrdlevad nimekirjad mägipõllumajanduse majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta.

5.   Nimekirja tuleb süstemaatiliselt uuendada ja see peab sisaldama teavet erilisi probleeme põhjustavate valdkondade ja piirkondade kohta, rakendatud meetmete efektiivsuse ja tulevaste rakendatavate meetmete kohta. Eelistatult käsitletakse demograafilise, sotsiaalse ja majandusliku arenguga seotud andmeid, mida vaadeldakse seoses erinevate geograafiliste, ökoloogiliste ja piirkondlike struktuuridega seotud näitajatega, niisamuti käsitletakse kestva ja tasakaalustatud arengule vastavate kriteeriumide määratlust Alpi konventsiooni ja käesoleva protokolli tähenduses.

6.   Lisaks eelnevale on käesoleva protokolli lisas esitatud esmatähtsatena käsitletavad teemad.

Artikkel 18

Koolitus ja teave

1.   Protokolliosalised soodustavad esialgset koolitust ja täiendõpet ning avalikkuse teavitamist käesoleva protokolli eesmärkide, meetmete ja rakendamisega seotud küsimustes.

2.   Protokolliosalised toetavad eeskätt:

3.   Lisaks sellele on käesoleva protokolli lisas esitatud esmatähtsatena käsitletavad teemad.

IV   PEATÜKK

ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 19

Elluviimine

Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 20

Kohustuste täitmise kontrollimine

1.   Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhususe küsimust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete sagedus.

2.   Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka täiendavat teavet või kasutada teisi teabeallikaid.

3.   Alaline komitee koostab Alpi konverentsile aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

4.   Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.

Artikkel 21

Sätete tõhususe hindamine

1.   Protokolliosalised jälgivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Juhul kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmist.

2.   Olemasolevas institutsionaalses raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Seosed Alpi konventsiooni ja protokolli vahel

1.   Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.

2.   Käesoleva protokolli osaliseks ei saa olla need, kes ei ole Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.

3.   Juhul kui Alpi konverents langetab otsuse käesoleva protokolliga seotud küsimuste üle, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.

Artikkel 23

Allakirjutamine ja ratifitseerimine

1.   Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud Alpi konventsioonile alla kirjutanud riikidele ja Euroopa Ühendusele 20. detsembril 1994 ja alates 15. jaanuarist 1995 hoiulevõtja Austria Vabariigi juures.

2.   Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

3.   Protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel toimub kõigi uute protokolliosaliste liitumine juba muudetud protokolliga.

Artikkel 24

Teatamine

Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele antud protokolliga seonduvast:

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

ESMATÄHTSAD TEEMAD TEADUSUURINGUTEKS JA KOOLITUSEKS VASTAVALT ARTIKLITELE 17 JA 18

Teadusuuringud

Mägipiirkondade määratlus ja klassifikatsioon, lähtudes nende kõrgusest, klimaatilistest, geomorfoloogilistest ja majanduslikest tingimustest, ning erinevate paikkondade infrastruktuur.

Kontroll erinevate poliitiliste otsustustasandite (EÜ/CAP, liikmesriigid, regioonid, kohalikud omavalitsused) rakendatud meetmete ja ökoloogiliste aspektide mõju kohta mägipõllumajandusele (sotsiaalne ja keskkonnaalane arvestus).

Põllumajanduse ja metsanduse majanduslike ja ökoloogiliste ning sotsiaal-kultuuriliste eesmärkide hinnang, nende valdkondade arenguvõimalused erinevate mägipiirkondade spetsiifilistes kohalikes tingimustes.

Tootmis- ja valmistusmeetodid, põllumajandustoodete kvaliteedi parandamise kriteeriumid mägipiirkondades.

Geneetilised uuringud ja tehniline abitegevus koduloomatõugude ja kultiveeritavate taimede erisuse paikkonnaspetsiifiliseks ja keskkonnasäästlikuks diferentseeritud säilitamiseks.

Koolitus

Tehniline, teaduslik ja sotsiaalmajanduslik abitegevus ja koolitus põllumajandusettevõtetele ning nende tooteid töötlevatele toiduainetööstuse ettevõtetele.

Tehniline ja majanduslik ettevõttehaldus, mis on eeskätt suunatud pakutavate toodete valiku laiendamisele ning alternatiivsete tootmisviiside ja sissetulekuallikate rakendamisele põllumajandussektoris ja väljaspool seda.

Loodus- ja keskkonnasäästlike kasutus- ja tootmismeetodite rakendamise tehnilised ning rahanduslikud tingimused ja mõju.

Massiteabevahendid, avaliku arvamuse, poliitika- ja majandusalase teabe edastamine ja levitamine Alpide piirkonnas ja väljaspool seda.