15.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/25

(1)

Majandus- ja rahaliidu kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999. aastal. Nõukogu kohtumisel, mis toimus Brüsselis 3. mail 1998. aastal ja millest võtsid osa riigipead või valitsusjuhid, otsustati, et Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome olid täitnud vajalikud tingimused ühisraha kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 1999. (4)

(2)

19. juunil 2000. aastal otsustas nõukogu, et Kreeka on täitnud vajalikud tingimused ühisraha kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2001. (6)

(3)

Vastavalt asutamislepingule lisatud protokolli (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 teatas Ühendkuningriik nõukogule, et ta ei kavatse 1. jaanuaril 1999. aastal üle minna majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi. Seda teadet ei ole muudetud. Vastavalt asutamislepingule lisatud protokolli (teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 ning Edinburghis 1992. aasta detsembris riigipeade või valitsusjuhtide poolt vastu võetud otsusele teatas Taani nõukogule, et ta ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. Taani ei ole taotlenud asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist.

(4)

Otsusega 98/317/EÜ kehtestati Rootsi suhtes asutamislepingu artiklis 122 kirjeldatud erand. Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artiklile 4 (7) on Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia suhtes kehtestatud asutamislepingu artiklis 122 kirjeldatud erand.

(5)

Euroopa Keskpank (EKP) asutati 1. juulil 1998. aastal. Euroopa Rahasüsteem asendati vahetuskursimehhanismiga, mille käivitamises lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsiooniga vahetuskursimehhanismi loomise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. (8) Vahetuskursimehhanismi menetlus majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ERM II) kehtestati EKP ja eurotsoonist väljajäävate liikmesriikide keskpankade 1. septembri 1998. aasta kokkuleppega, millega kehtestati vahetuskursimehhanismi kasutamise kord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. (9)

(6)

Asutamislepingu artikli 122 lõikega 2 kehtestatakse asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtestatud erandi tühistamise menetlus. Selle artikli kohaselt annavad komisjon ja EKP vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud erand, nõukogule aru vastavalt asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 sätestatud menetlusele. 2. märtsil 2006. aastal esitas Sloveenia ametliku taotluse vastastikuse lähenemise hindamiseks.

(7)

Liikmesriikide õigusaktidesse, sealhulgas keskpanga põhikirja tehakse vajalikud muudatused, et tagada nende kooskõla asutamislepingu artiklite 108 ja 109 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ning EKP põhikirjaga (edaspidi “EKPS põhikiri”). Komisjoni ja EKP aruannetes antakse üksikasjalik hinnang Sloveenia õigusaktide kooskõlale asutamislepingu artiklite 108 ja 109 ning EKPSi põhikirjaga.

(8)

Vastavalt asutamislepingu artiklis 121 nimetatud lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 1 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 esimeses alapunktis ettenähtud hindade stabiilsuse kriteerium, et liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmist mõõdetakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2494/95 (10) defineeritud tarbijahindade harmoneeritud indeksi põhjal. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamiseks mõõdetakse liikmesriikides toimunud inflatsiooni muutust protsentides, võrreldes viimase kaheteistkümne kuu näitajate aritmeetilist keskmist eelnenud kaheteistkümne kuu näitajate aritmeetilise keskmisega. 2006. aasta märtsis lõppenud üheaastasel ajavahemikul olid hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud kolm liikmesriiki Rootsi, Soome ja Poola, kus inflatsioonimäär oli vastavalt 0,9 %, 1,0 % ja 1,5 %. Komisjoni ja EKP aruannetes vaadeldi kontrollväärtust, mille arvutamiseks liideti hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikide inflatsioonimäärade kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. Selle põhjal oli 2006. aasta märtsis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus 2,6 %.

(9)

Vastavalt lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 2 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 teises alapunktis ettenähtud riigi rahanduse stabiilsuse kriteerium seda, et kontrollimise ajal ei kehti liikmesriigi suhtes asutamislepingu artikli 104 lõikes 6 nimetatud nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.

(10)

Vastavalt lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 3 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 kolmandas alapunktis ettenähtud Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium seda, et liikmesriik on järginud Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud oma raha kahepoolset keskmist kurssi ühegi teise liikmesriigi raha suhtes. Alates 1. jaanuarist 1999. aastast toimib Euroopa II vahetuskursimehhanism (ERM II) raamistikuna vahetuskursi kriteeriumi täitmise hindamisel. Selle kriteeriumi täitmise hindamisel kontrollisid komisjon ja EKP oma aruannetes 2006. aasta aprillis lõppevat kaheaastast ajavahemikku.

(11)

Vastavalt lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 4 tähendab asutamislepingu artikli 121 lõike 1 neljandas alapunktis nimetatud intressimäärade lähenemiskriteerium seda, et vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist on liikmesriigil olnud keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär, mis ei ületa rohkem kui kahe protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Intressimäärade lähenemise kriteeriumi puhul kasutati kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade võrreldavaid intressimäärasid. Intressimäära kriteeriumi täitmise hindamisel võtsid komisjon ja EKP oma aruannetes arvesse kontrollväärtust, mille arvutamiseks liidetakse hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikide nominaalsete pikaajaliste intressimäärade aritmeetilisele keskmisele kaks protsendipunkti. Selle põhjal oli 2006. aasta märtsis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus 5,9 %.

(12)

Vastavalt lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli artiklile 5 esitab lähenemiskriteeriumide täitmise hindamisel kasutatavad statistilised andmed komisjon. Komisjonile on esitatud käesoleva ettepaneku koostamiseks vajalikud andmed. Komisjon esitas eelarvet käsitlevad andmed aruande põhjal, mis liikmesriigid esitasid 1. aprilliks 2006. aastaks vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta. (11)

(13)

Komisjoni ja EKP koostatud aruannete põhjal, milles hinnatakse, kuidas Sloveenia on täitnud majandus- ja rahaliidu saavutamist käsitlevaid kohustusi, teeb komisjon järgmised järeldused:

(14)

Vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega, millised liikmesriikidest, kelle suhtes on kehtestatud erand, on täitnud ühisraha kasutuselevõtuks vajalikud tingimused, ja tühistab asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtestatud erandi,