28.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/36


NÕUKOGU OTSUS,

27. veebruar 2006,

lepingu Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus, ühenduse nimel sõlmimise kohta

(2006/235/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause, artikli 300 lõike 3 esimese lõigu esimese lause ja artikli 300 lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades, et:

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 1210/90 Nõukogu (2) asutatud Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu tegevus on juba ulatunud teistesse Euroopa riikidesse ühenduse poolt sõlmitud kahepoolsete lepingute kaudu, arvestades keskkonnateemade piiriülest olemust ning rahvusvahelise koostöö tõhustamise tähtsust keskkonna vallas.

(2)

20. juulil 2000 volitas nõukogu komisjoni pidama Šveitsi Konföderatsiooniga läbirääkimisi lepingu üle, mis käsitleb osalemist Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja –vaatlusvõrgus.

(3)

Leping allkirjastati Euroopa Ühenduse nimel 26. oktoobril 2004, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

(4)

Ühendus peaks lepingu heaks kiitma.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks leping Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja edastab ühenduse nimel lepingu artiklis 20 sätestatud teate. (3)

Artikkel 3

Komisjon esindab ühendust lepingu artikliga 16 moodustatud ühiskomitees.

Ühenduse seisukoha ühiskomitee otsuste suhtes võtab vastu nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal küsimustes, mis käsitlevad Šveitsi osamaksu ja olulisi erandeid ühenduse õigusaktide I lisasse inkorporeerimisel, ja III lisa muutmist.

Kõigi teiste ühiskomitee otsuste, sealhulgas ühenduse õigusaktide regulaarset inkorporeerimist I lisasse käsitlevate otsuste, mida tuleb tehniliselt kohandada, ja ühiskomitee sisemise toimimisega seotud küsimuste osas võtab ühenduse seisukoha vastu komisjon.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. veebruar 2006.

Nõukogu nimel

eesistuja

U. PLASSNIK


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  ELT L 120, 11.5.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1641/2003 (EÜT L 245, 29.9.2003, lk. 1).

(3)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.



28.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/37


Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni

VAHELINE

leping Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgus

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”,

mõlemad edaspidi “lepinguosalised”,

TUNNISTADES keskkonnaprobleemide piiriülest olemust ja rahvusvahelise koostöö tõhustamise tähtsust keskkonna vallas,

VÕTTES ARVESSE nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu asutamise kohta, muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 933/1999 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1641/2003,

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu tegevus on juba laienenud teistesse Euroopa riikidesse Euroopa Ühenduse poolt sõlmitud kahepoolsete lepingute kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Šveits osaleb täielikult Euroopa Keskkonnaagentuuris, edaspidi “agentuur”, ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgus (EIONET) ning kohaldab I lisas loetletud õigusakte.

Artikkel 2

Šveits annab rahalise panuse artiklis 1 viidatud tegevustesse (agentuur ja EIONET) kooskõlas järgnevaga:

a)

Iga-aastane osamakse jooksva aasta kohta arvutatakse ühenduse toetuse alusel agentuuri eelarvesse antud jooksva aasta kohta ning see on jagatud ühenduse liikmesriikide arvuga.

b)

Šveitsi rahalise panuse täiendavad tingimused on sätestatud II lisas.

Artikkel 3

Šveits osaleb täielikult, kuid ilma hääleõiguseta, agentuuri juhatuses ning on seotud tööga agentuuri teaduskomitees.

Artikkel 4

Šveits teavitab agentuuri oma siseriikliku infovõrgustiku peamistest koostiselementidest, nagu nad on sätestatud I lisas loetletud õigusaktides, kuue kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Artikkel 5

Šveits määrab artiklis 4 viidatud institutsioonide seast või teiste tema territooriumil asutatud organisatsioonide seast siseriikliku teabekeskuse, eesmärgiga koordineerida ja/või edastada riiklikul tasemel infot agentuurile ja teistele EIONET-i kuuluvatele institutsioonidele või organitele, k.a artiklis 6 viidatud teemakeskused.

Artikkel 6

Šveits võib samuti artiklis 4 toodud ajavahemiku jooksul määratleda institutsioonid või muud tema territooriumil asutatud organisatsioonid, kes on eriti usaldusväärsed ning kellele võib anda ülesande teha agentuuriga koostööd teatavatel erilist huvi pakkuvatel teemadel. Sel moel määratletud institutsioon peaks olema volitatud sõlmima agentuuriga lepingu, mis võimaldab tal tegutseda eriliste ülesannete puhul võrgustiku teemakeskusena. Nimetatud keskused teevad koostööd teiste võrgustikku kuuluvate institutsioonidega.

Artikkel 7

Kuue kuu jooksul alates artiklites 4, 5 ja 6 viidatud informatsiooni kättesaamisest vaatab agentuuri haldusnõukogu üle võrgustiku peamised elemendid, et võtta arvesse Šveitsi osalemist.

Artikkel 8

Tingimusel, et konfidentsiaalsus on tagatud, peab Šveits esitama andmed kooskõlas agentuuri tööprogrammis kehtestatud kohustuste ja praktikaga.

Artikkel 9

Agentuur võib Šveitsi poolt määratud institutsioonide või organitega, mis kuuluvad artiklites 4, 5 ja 6 viidatud võrgustikku, kokku leppida vajalikes ettevalmistustes (eriti mis puudutab lepinguid), et edukalt viia ellu neile agentuuri poolt usaldatud ülesanded.

Artikkel 10

Agentuurile saadetud või agentuurist väljuv keskkonnaalane teave võib olla avaldatud ja tehakse avalikkusele kättesaadavaks eeldusel, et konfidentsiaalset teavet kaitstakse Šveitsis samal määral kui ühenduses.

Artikkel 11

Agentuuril on Šveitsis iseseisev õigusvõime ning ta omab seal kõige laialdasemat õigus- ja teovõimet, mida Šveitsi seaduste järgi on võimalik anda juriidilistele isikutele.

Artikkel 12

Šveits kohaldab agentuuri suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud III lisas.

Artikkel 13

Erandina nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse nr 259/68 (mis käsitleb Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi) artikli 12 lõike 2 punktist a võivad Šveitsi kodanikud, kellel on kõik Šveitsi kodaniku õigused, tegutseda agentuuri raames agentuuri tegevdirektori nimel sõlmitud lepingu alusel.

Artikkel 14

Sätted, mis käsitlevad ühenduse finantskontrolli Šveitsis ning kehtivad agentuuri või EIONET-i tegevuses osalejate kohta, on esitatud IV lisas.

Artikkel 15

Lepinguosalised võtavad kasutusse mis tahes üldiseid või erimeetmeid, mis on vajalikud nende lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Nad seisavad hea selle eest, et käesolevas lepingus kavandatud eesmärgid saavutatakse.

Artikkel 16

1.   Lepinguosaliste esindajatest moodustatud ühiskomitee tagab käesoleva lepingu täieliku kohaldamise. Ühiskomitee tuleb kokku lepinguosalise nõudmisel.

2.   Ühiskomitee korraldab arvamustevahetusi selliste uute ühenduse õigusaktide mõju kohta, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90, või muud käesolevas lepingus osutatud õigusakti, samuti vahetatakse arvamusi kõigi käesoleva lepingu artiklis 2 ja selle II lisas kajastatud rahalise osalusega seotud oodatavate mõjude kohta.

3.   Kooskõlas lepinguosaliste vastavatele oma sisemiste menetlustega, võib ühiskomitee vastu võtta otsuse, millega muudetakse käesoleva lepingu lisasid või otsustada rakendada muid meetmeid, et tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine.

4.   Ühiskomitee tegutseb vastastikuse kokkuleppe alusel.

Artikkel 17

Käesoleva lepingu lisad, kaasa arvatud nende liited, moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 18

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 19

Käesolev leping on sõlmitud määramata tähtajaks. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 20

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad oma vastavate menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 21

1.   Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2.   Maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Image

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Image


I LISA

Kohaldatavad õigusaktid

Kus iganes käesolevas lisas määratletud õigusaktides sisalduvad viited Euroopa Ühenduse liikmesriikidele või nõuded viimastega seotuse kohta, loetakse et käesoleva lepingu tähenduses kehtivad need viited võrdselt ka Šveitsile või Šveitsiga seotuse nõudele.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1210/90, 7. mai 1990, Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu asutamise kohta (EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1), mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

nõukogu määrus (EÜ) nr 933/1999, 29. aprill 1999, (EÜT L 117, 5.5.1999, lk 1);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1641/2003, 22. juuli 2003, (ELT L 245, 29.9.2003, lk 1).


II LISA

Šveitsi rahaline osalus Euroopa keskkonnaagentuuris

1.

Šveitsi poolt Euroopa Liidu eelarvesse tasumisele kuuluv agentuuris osalemise iga-aastane osamakse arvutatakse antud aastal agentuuri eelarvesse laekuva ühenduse toetuse alusel ning see jagatakse Euroopa Liidu liikmesriikide arvuga.

2.

Šveitsi osamakset käsitletakse kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarvele kohaldatava finantsmäärusega.

3.

Šveitsi esindajate ja ekspertide reisi- ja elamiskulud agentuuri tegevustes osalemiseks või agentuuri töökava rakendamisega seotud koosolekutest osavõtmiseks kaetakse agentuuri poolt samadel alustel ja kooskõlas ühenduse liikmesriikide ekspertidele kohaldatavate kehtivate menetlustega.

4.

Iga käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta alguses saadab Euroopa Ühenduste Komisjon, edaspidi “komisjon”, Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab viimase käesolevast lepingust tulenevale osamaksele agentuuris. Osalemise esimese kalendriaasta eest maksab Šveits osamakse, mis on arvutatud proportsionaalselt alates osalemise alguskuupäevast kuni aasta lõpuni. Järgnevatel aastatel on osamakse suurus vastavuses käesoleva lepinguga.

Nimetatud osamakse väljendatakse eurodes ning tasutakse komisjoni euro pangakontole.

5.

Šveits maksab oma osamakse vastavalt rahastamisnõudele 1. maiks eeldusel, et komisjon on saatnud rahastamisnõude enne 1. aprilli, või hiljemalt 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude saatmist.

Iga viivitus Šveitsi osamakse tasumisel tekitab kohustuse tasuda intresse maksetähtpäevaks maksmata summalt. Intressimäär vastab määrale, mida rakendab Euroopa Keskpank antud päeval oma eurotehingutele ning seda suurendatakse 1,5 protsendipunkti võrra.


III LISA

Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et kooskõlas Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artikliga 28 on kõnealustel ühendustel ja Euroopa Investeerimispangal liikmesriikide territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse kõnealusele lepingule.

I PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAND, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Ühenduste ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.

Ühenduste omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Ühenduse arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Ühendused, nende vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Alati kui võimalik, võtavad liikmesriikide valitsused asjakohased meetmed, et hüvitada või tagastada vallas- ja kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud ja müügimaksud, kui ühendused teevad ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata, kui nende mõjul ühenduste piires kahjustataks konkurentsi.

Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Ühendused on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul; riigi territooriumil, kuhu need kaubad on selliselt imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on ühenduste väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 5

Euroopa Söe- ja Teraseühendus võib vallata mis tahes laadi valuutat ning hallata oma arveid mis tahes valuutas.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ-PASSER)

Artikkel 6

Ühenduste institutsioonidele võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama kord, mille see riik tagab diplomaatilistele esindustele.

Ühenduste institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 7

1.   Ühenduste institutsioonide presidendid võivad ühenduste institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtiva reisidokumendina. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud ühenduste ametnike personalieeskirjas ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid nende reisilubade tunnustamiseks kehtivate reisidokumentidena kolmandate riikide territooriumil.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseni kohaldatakse nende institutsioonide liikmete ja teenistujate suhtes, kelle valduses on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval Euroopa Söe- ja Teraseühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 6 ettenähtud reisiluba, nimetatud artikli sätteid.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Tolli- ja valuutakontrolli suhtes võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele:

a)

nende oma valitsuse poolt samad soodustused, mis välismaal ajutisel ametilähetusel olevatele kõrgetele ametnikele;

b)

teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, kinni pidada ega kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 10

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a)

oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)

teise liikmesriigi territooriumil immuniteet kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes.

Parlamendiliikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 11

Ühenduste institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib samuti ühenduste konsultatiivorganite kohta.

V PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 12

Iga liikmesriigi territooriumil on ühenduste ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

a)

kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, kui ei tulene teisiti asutamislepingute sätetest, mis käsitlevad ühelt poolt ametnike ja muude teenistujate vastutust ühenduste ees ning teiselt poolt Euroopa Kohtu pädevust vaidlustes ühenduste ning nende ametnike ja muude teenistujate vahel. See immuniteet säilib pärast nende ametist lahkumist;

b)

teenistujate, nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)

valuutaeeskirjade suhtes on neil samad soodustused, mis tavapäraselt võimaldatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

d)

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

e)

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturu l valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 13

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille on kinnitanud nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, on ühenduste ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma ühendustele maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida ühendused neile maksavad.

Töö- ja muud tasud, mida ühendused neile maksavad, on vabastatud riigimaksudest.

Artikkel 14

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse, et ühenduste ametnikud ja muud teenistujad, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks ühenduste teenistuses asuvad elama liikmesriigi territooriumile, mis nende ühenduste teenistusse astudes ei ole maksustav elukohariik, nii nende tegelikus elukohariigis kui ka maksustavas elukohariigis on säilitanud oma elukoha viimati nimetatud riigis, tingimusel et see riik on ühenduste liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli sätete kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 15

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ühenduste ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 16

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määrab nõukogu kindlaks ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 12, artikli 13 teise lõigu ja artikli 14 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 17

Liikmesriik, mille territooriumil on ühenduste institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud ühenduste juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Ühenduste ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes ühenduste huvides.

Iga ühenduste institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus ühenduste huvidega.

Artikkel 19

Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad ühenduste institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 20

Artiklid 12–15 ja 18 on kohaldatavad komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 21

Artiklid 12–15 on kohaldatavad Euroopa Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja nõunike suhtes, ilma et eelöeldu piiraks Euroopa Kohtu põhikirja protokolli kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artikkel 22

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Peale selle on Euroopa Investeerimispank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali suurenemise korral ning mitmesugustest formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga alaline asukoht. Samamoodi ei anna Euroopa Investeerimispanga tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Kõnealust panka ja selle institutsioonide põhikirjalist tegevust ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 23

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja selle personali suhtes, piiramata Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning mitmesugustest formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga alaline asukoht. Kõnealuse panga ja selle organite tegevust, mis on kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei maksustata käibemaksuga.

Eespool olevad sätted kehtivad ka Euroopa Rahainstituudi suhtes. Tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine ei loo alust mingiks maksustamiseks.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Sõlmitud ühe tuhande üheksasaja kuuekümne viienda aasta aprillikuu kaheksandal päeval Brüsselis.


IV LISA

Šveitsi poolsete euroopa keskkonnaagentuuri ja eionet'i tegevuses osalejate finantskontroll

Artikkel 1

Otsene teavitamine

Agentuur ja komisjon suhtlevad otse kõigi isikute või Šveitsis asutatud üksustega, kes osalevad agentuuri või EIONET'i tegevuses, seda kas lepinguosalisena, agentuuri programmis osalejana, isikuna, kellele on teostatud makseid agentuuri või komisjoni eelarvest või alltöövõtjana. Need isikud võivad edastada komisjonile või agentuurile otse kogu asjakohase teabe ja kõik asjakohased dokumendid, mida nad peavad edastama käesolevas lepingus osutatud õigusaktide ning sõlmitud lepingute ja nende raames vastuvõetud otsuste alusel.

Artikkel 2

Kontroll

1.   Vastavalt 25. juuni 2002. a määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja agentuuri haldusnõukogu poolt 26. märtsil 2003. a vastu võetud finantseeskirjale, vastavalt 23. detsembri 2002. a määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 sätetele ja teistele määrustele, millele käesolev leping tugineb, võivad Šveitsis asutatud üksustega sõlmitud lepingud ja nende suhtes vastuvõetud otsused ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud kontrollimised, mida viivad läbi agentuuri või komisjoni töötajad või teised viimase poolt volitatud isikud.

2.   Agentuuri või komisjoni ametnikele ja muudele agentuuri volitatud isikutele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. See ligipääs sätestatakse selgelt käesolevas lepingus nimetatud õigusaktide rakendamiseks sõlmitud lepingutes.

3.   Euroopa Kontrollikojal on komisjoniga võrdsed õigused.

4.   Kontrollid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva lepingu lõppemist või vastavalt sõlmitud lepingutes ja võetud otsustes ettenähtud tingimustele.

5.   Šveitsi riigikontrolli (Contrôle fédéral des finances) teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest kontrollidest. Teavitamine ei ole kontrolli läbiviimise õiguslikuks eeltingimuseks.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1.   Käesoleva lepingu raames on komisjonil (Euroopa Pettustevastane Amet, OLAF) õigus teostada Šveitsi territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96.

2.   Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Šveitsi riigikontrolli või teiste pädevate, Šveitsi riigikontrolli määratud Šveitsi asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapeal läbi viidavas kontrollis ja inspekteerimises.

3.   Šveitsi asjaomaste asutuste soovil viiakse kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised läbi komisjoniga ühiselt.

4.   Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks läbiviimiseks.

5.   Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi riigikontrollile kõik asjaolud või kahtlused rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama nimetatud asutust kontrolli või inspekteerimise tulemustest.

Artikkel 4

Teave ja nõupidamised

1.   Käesolevas lisas edukaks rakendamiseks vahetavad ühenduse ja Šveitsi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel nõupidamisi.

2.   Šveitsi pädevad asutused edastavad agentuurile ja komisjonile viivitamata kõik neile teatavaks saanud asjaolud ja kahtlused, mis viitavad rikkumistele seoses käesolevas lepingus osutatud õigusaktide rakendamiseks sõlmitud lepingute või konventsioonide sõlmimise või rakendamisega.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Šveitsi õigusaktidega ja ühenduse institutsioonides rakendatavate vastavate sätetega analoogilisele teabele kehtestatud kaitse. Nimetatud teavet võib avaldada vaid isikutele, kes peavad seda teadma seoses oma ametiülesannetega ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis, ning nimetatud teavet võib kasutada vaid lepinguosaliste finantshuvide tõhusa kaitse eesmärgil.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võib agentuur või komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Agentuuri ja komisjoni poolt käesoleva lepingu kohaldamisalas vastuvõetud otsused, mis panevad rahalise kohustuse muudele isikutele kui riigid, on täitmisele pööratavad Šveitsis. Täitekorralduse väljastab Šveitsi valitsuse nimetatud asutus, kes kontrollib vaid korralduse õigsust ning teavitab sellest agentuuri ja komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusnormidele. Täitmisele pööramise otsuse seaduspärasust kontrollib Euroopa Ühenduste Kohus.

Vastavalt vahekohtuklauslile tehtud Euroopa Ühenduste Kohtu otsused on täitmisele pööratavad samadel tingimustel.