5.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 3/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1/2005,

22. detsember 2004

mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97

EUROOPA ÜHENDUSE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

pärast regioonide komiteega konsulteerimist

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingule lisatud protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta nõutakse, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid põllumajandus- ja transpordipoliitika kavandamisel ja rakendamisel täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele.

(2)

Nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiiviga 91/628/EMÜ, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal, (3) võttis nõukogu elusloomadega kauplemisel tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks ja turgude tõrgeteta toimimise võimaldamiseks ning samas asjaomaste loomade rahuldaval tasemel kaitse tagamiseks vastu loomade veo eeskirjad.

(3)

Komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide kogemustest pärast nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiivi 95/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 91/628/EMÜ, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal, (4) rakendamist vastavalt direktiivile 91/628/EMÜ soovitatakse muuta kõnealust valdkonda käsitlevaid olemasolevaid ühenduse õigusakte.

(4)

Suurem osa liikmesriike on ratifitseerinud rahvusvahelistel vedudel tagatava loomade kaitse Euroopa konventsiooni ja nõukogu on andnud komisjonile volitused pidada ühenduse nimel läbirääkimisi rahvusvahelistel vedudel tagatava loomade kaitse Euroopa konventsiooni uuendamiseks.

(5)

Loomade kaitse huvides tuleb loomade, kaasa arvatud tapaloomade, pikki teekondi võimalikult piirata.

(6)

Nõukogu kutsus komisjoni 19. juunil 2001 (5) üles esitama ettepanekuid, et tagada ühenduse olemasolevate õigusaktide tõhus rakendamine ja range jõustamine, tõhustada loomade kaitset ja suurendada nende heaolu ning takistada loomade nakkushaiguste teket ja levikut, kehtestades rangemaid nõudeid valu ja kannatuste vältimiseks ning loomade heaolu ja tervise tagamiseks vedamise ajal ja pärast seda.

(7)

13. novembril 2001 kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles esitama ettepanekuid elusloomade vedamist käsitlevate olemasolevate ühenduse eeskirjade muutmiseks, pöörates erilist tähelepanu järgmisele:

konsulteerida pädeva teaduskomiteega loomade vedamise kestuse küsimuses;

esitada vedajatele harmoneeritud Euroopa näidissertifikaat; harmoneerida pikkade vedude teekonnaplaanid;

tagada, et kõik elusloomi vedamise ajal hooldavad isikud on läbinud kursused, mille on heaks kiitnud pädevad asutused, ja

tagada, et ühenduse piiripunktide veterinaarkontroll hõlmab veetavate loomade heaolu tingimuste kõikehõlmavat kontrolli;

(8)

Loomade tervise ja heaolu teaduskomitee võttis 11. märtsil 2002 vastu arvamuse loomade heaolu kohta nende vedamisel. Ühenduse õigusakte tuleks seetõttu muuta, et võtta arvesse teaduse uusi saavutusi, kusjuures lähitulevikus tuleb siiski tagada nende jõustatavus.

(9)

Kodulindude, kasside ja koerte vedamise eritingimused esitatakse asjakohastes ettepanekutes pärast Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) asjakohaste arvamuste saamist.

(10)

Direktiivi 91/628/EMÜ raames ühenduse loomade vedamise alaseid õigusakte harmoneerides omandatud kogemuste ning kõnealuse direktiivi siseriiklikul tasandil ülevõtmise käigus esinenud raskuste valguses on asjakohasem kehtestada kõnealuse valdkonna eeskirjad määruse kujul. Kuni üksikasjalike sätete vastuvõtmiseni teatud erivajadustega liikide suhtes, mis esindavad ühenduse elusloomade väga piiratud osa, on asjakohane lubada liikmesriikidel kehtestada või hoida alal siseriiklikud täiendavad eeskirjad, mida sellist liiki loomade vedamisele kohaldatakse.

(11)

Käesoleva määruse järjekindla ja tõhusa kohaldamise tagamiseks kogu ühenduse territooriumil põhiprintsiibi valguses, mille kohaselt loomi ei tohi vedada viisil, mis tõenäoliselt põhjustab neile vigastusi või tarbetuid kannatusi, on asjakohane kehtestada üksikasjalikud sätted eriomaste vajaduste kohta, mis tekivad seoses eri liiki vedudega. Selliseid üksikasjalikke sätteid tuleb tõlgendada ja kohaldada vastavalt eelnimetatud põhimõttele ja neid tuleb õigeaegselt ajakohastada, kui ilmneb — eelkõige uute teaduslike avastuste valguses —, et need teatud looma- või veoliikide puhul ei taga enam eelnimetatud põhimõtte järgmist.

(12)

Vedu ärilistel eesmärkidel ei piirdu veoga, mille puhul leiab aset kohene raha, kaupade või teenuste vahetus. Vedu ärilistel eesmärkidel on igasugune vedu, mis otseselt või kaudselt sisaldab rahalist kasu või on suunatud selle saamisele.

(13)

Loomade peale- ja mahalaadimine võib samuti põhjustada loomadele stressi ning loomade kokkupuutumine peatuspaikades võib teatud tingimustes põhjustada nakkushaiguste levikut. Seetõttu on asjakohane näha ette eriomased meetmed kontrollpunktides loomade tervise ja heaolu tagamiseks puhkepauside ajal. Selle tulemusena on vaja muuta nõukogu 25. juuni 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1255/97 ühenduse kriteeriumide kohta peatuspaikadele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta. (6)

(14)

Puudulik heaolu on sageli tingitud teadmiste puudumisest. Seetõttu peaksid kõik loomadega vedamise ajal kokkupuutuvad isikud eeltingimusena omama vastavat väljaõpet ning koolitust võivad pakkuda ainult pädevate asutuste poolt heakskiidetud organisatsioonid.

(15)

Loomade heaolu vedamise ajal sõltub peamiselt vedajate igapäevasest käitumisest. Pädevate asutuste kontrolli võib takistada asjaolu, et vedajad võivad vabalt tegutseda eri liikmesriikides. Seetõttu peaks vedajate staatuse ja tegevuse üle pidama rohkem arvestust ja see peaks olema läbipaistvam. Eelkõige peaksid nad tõestama tegevuslubade olemasolu, teatama süstemaatiliselt mis tahes raskustest ning täpselt registreerima oma toimingud ja tulemused.

(16)

Loomade vedu hõlmab lisaks vedajatele ka muid ettevõtjate kategooriaid nagu talupidajad, kauplejad, kogumispunktid ja tapamajad. Seetõttu tuleks osasid loomade heaoluga seonduvaid kohustusi laiendada kõigile loomade vedamisse kaasatud ettevõtjatele.

(17)

Mõnda liiki elusloomade vedamisel mängivad otsustavat rolli kogumispunktid. Seetõttu peaksid kogumispunktid tagama, et nende personal ja külastajad tunnevad ja täidavad ühenduse õigusakte loomade kaitse kohta nende vedamise ajal.

(18)

Pikad teekonnad vähendavad loomade heaolu rohkem kui lühikesed. Seetõttu tuleb välja töötada erimenetlused standardite parema jõustamise tagamiseks, eelkõige suurendades selliste vedude jälgitavust.

(19)

Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3820/85 teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaal- õigusnormide ühtlustamise kohta (7) näeb autojuhtidele ette maksimaalsed sõiduajad ja minimaalsete puhkepauside kestuse. Asjakohane on loomade teekondi sarnaselt reguleerida. Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (8) näeb ette sõidumeerikute paigaldamise ja kasutamise autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide täitmise tõhusa kontrollimise tagamiseks. Loomade heaolu käsitlevate õigusaktide raames teelolekuaja piirangute jõustamiseks on vajalik selliste registreeritud andmete saamine ja kontrollimine.

(20)

Loomade heaolu vedamise ajal käsitlevate ühenduse õigusaktide ebapiisavat jõustamist põhjustab pädevate asutuste puudulik teabevahetus. Järelikult on vaja kehtestada paindlikud menetlused eri liikmesriikide pädevate asutuste koostöö parandamiseks.

(21)

Direktiivi 90/426/EMÜ (9) artikli 2 punktis c määratletud registreeritud hobuslasi transporditakse sageli mitteärilistel eesmärkidel ja sellised veod peavad toimuma kooskõlas käesoleva määruse üldiste eesmärkidega. Võttes arvesse selliste liikumiste iseloomu, peaks olema võimalik teha erandeid teatud sätetest kui registreeritud hobuslasi transporditakse võistlustele, võidusõitudele, kultuuriüritustele või tõuaretuseks. Samas ei ole asjakohane kohaldada selliseid erandeid hobuslaste transpordile, kes transporditakse otse või pärast turu või heakskiidetud kogumiskeskuse läbimist tapamajja ning tapetakse, ning keda direktiivi 90/426/EMÜ artikli 2 punkti d ja artikli 8 lõike 1 teise taande kohaselt käitletakse tapmiseks ettenähtud hobuslastena.

(22)

Puudulikud järelmeetmed loomade heaolu tagavate õigusaktide rikkumise korral julgustavad selliseid õigusakte mitte täitma ja viivad konkurentsi moonutamisele. Seetõttu tuleks kogu ühenduses kehtestada ühtsed menetlused, et tugevdada kontrolli ja karistuste määramist loomade heaolu tagavate õigusaktide rikkumise eest. Liikmesriigid peavad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kehtestama kohaldamisele kuuluvad karistussätted ja tagama nende rakendamise. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(23)

Loomaveolaevadel veetakse märkimisväärsel arvul loomi pikkadel teekondadel ühendusest välja ja ka ühenduse piires ning merevedusid saab kontrollida lähtekohas. Seetõttu on oluline kehtestada kõnealuse veoliigi jaoks eriomased meetmed ja standardid.

(24)

Ühenduse õigusaktide järjekindluse huvides tuleks muuta 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (10) et kohandada see kogumiskeskuste tunnustamise ja vedajatele esitatavate nõuete küsimuses käesoleva määrusega.

(25)

22. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/119/EÜ loomade kaitse kohta tapmisel või surmamisel (11) tuleks tuimastuselektroodide kasutamise küsimuses samuti muuta ja kohandada käesoleva määrusega.

(26)

Eeskirju ja teavitamismenetlusi, mis on kehtestatud nõukogu 21. novembri 1989. aasta direktiiviga 89/608/EMÜ liikmesriikide haldusorganite vahelise vastastikkuse abistamise ning nende ja komisjoni vahelise koostöö kohta, et tagada veterinaaria ja zootehnika valdkonna õigusaktide nõuetekohane rakendamine, (12) tuleks kohaldada loomade heaolule vedamise ajal, et tagada käesoleva määruse täitmine.

(27)

Komisjoni otsus 98/139/EÜ (13) kehtestab komisjoni ekspertide liikmesriikides tehtava veterinaariaalase kohapealse kontrolli teatud üksikasjalikud eeskirjad, mis peaks aitama tagada käesoleva määruse ühetaolist järgimist.

(28)

Käesolev määrus kehtestab maanteesõidukite ventilatsioonitingimused elusloomade pikaajalistel vedudel. Seetõttu tuleks tühistada nõukogu 16. veebruari 1998. aasta määrus (EÜ) nr 411/98 loomade kaitse täiendavate normide kohta, mida kohaldatakse eluskarja vedavatele maanteesõidukitele üle kaheksa tunni kestva veo puhul. (14)

(29)

Asjakohane on anda nõukogule lihtne menetlus käesoleva määruse teatud oluliste tehniliste elementide ajakohastamiseks, eelkõige hinnates nende mõju elusloomade vedamisele laienenud ühenduses, ja luua navigatsioonisüsteemi spetsifikatsioonid kasutamiseks kõigi autotranspordivahendite jaoks valdkonna edasise tehnoloogilise arengu valguses nagu Galileo süsteemi väljaarendamine.

(30)

Asjakohane on võimaldada kehtestada erandeid, võtmaks arvesse teatud piirkondade kaugust ühenduse maismaa-aladest, eelkõige äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud asutamislepingu artiklis 299.

(31)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (15)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA, MÕISTED JA LOOMADE VEDAMISE ÜLDTINGIMUSED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse selgroogsete elusloomade vedamisele ühenduse piires, kaasa arvatud ühenduse tolliterritooriumile sisenevate või sealt väljuvate partiide eriomased kontrollid, mida peavad teostama ametiisikud.

2.   Järgneva suhtes kohaldatakse ainult artikleid 3 ja 27:

a)

loomade vedamine talupidajate poolt, kes kasutavad neile kuuluvaid põllutöömasinaid või veovahendeid teatavat liiki loomade veoks geograafiliste tingimuste tõttu seoses hooajalise rändkarjatamisega;

b)

talupidajate oma loomade vedamine neile endile kuuluvate veovahenditega kõige enam 50 km kaugusele loomade pidamise kohast.

3.   Käesolev määrus ei takista rangemate siseriiklike meetmete võtmist eesmärgiga suurendada loomade heaolu vedamise ajal, mis toimub täies ulatuses liikmesriigi territooriumil või liikmesriigi territooriumilt lähtuva mereveo korral.

4.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira ühenduse veterinaarõigusakte.

5.   Käesolevat määrust ei kohaldata loomade veole, mis ei ole seotud majandustegevusega, ja veterinaararsti juhendamisel toimuvale loomade veole otse veterinaararsti juurde või kliinikusse või sealt tagasi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

loomad — selgroogsed elusloomad;

b)

kogumiskeskused — põllumajandusettevõtted, kogumispunktid ja turud, kus eri põllumajandusettevõtetest pärit koduhobuslased ja koduloomadena peetavad veised, lambad, kitsed ja sead kogutakse kokku partiide moodustamiseks;

c)

saatja — isik, kes otseselt vastutab loomade heaolu eest, keda ta teekonnal saadab;

d)

piiripunkt — kontrollpunkt, mis on määratud ja kinnitatud vastavalt direktiivi 91/496/EMÜ (16) artiklile 6 kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli tegemiseks ühenduse piiril;

e)

ühenduse veterinaarõigusaktid — direktiivi 90/425/EMÜ (17) A lisa I peatükis loetletud õigusaktid ja järgnevad rakenduseeskirjad;

f)

pädev asutus — liikmesriigi keskasutus, mis on pädev läbi viima veterinaarkontrolli, või keskasutuse poolt selleks volitatud muu asutus;

g)

konteiner — puitpakend, kast, hoiukoht või muu jäik struktuur, mida kasutatakse loomade veoks ja mis ei ole veovahend;

h)

kontrollpunkt — määruses (EÜ) nr 1255/97 nimetatud kontrollpunktid;

i)

väljumispunkt — piiripunkt või liikmesriigi poolt määratud muu koht, kus loomad lahkuvad ühenduse tolliterritooriumilt;

j)

teekond — kogu veotoiming lähtekohast sihtkohani, kaasa arvatud mahalaadimine, majutamine ja pealelaadimine teekonna vahepeatustes;

k)

loomapidaja — füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole vedaja, ja kes vastutab loomade pidamise eest ajutiselt või alaliselt;

l)

loomaveolaev — laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks koduhobuslaste või koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede või sigade veoks, mis ei ole veeremilaev ega laev, millega veetakse loomi mittestatsionaarsetes konteinerites;

m)

pikk teekond — teekond, mis kestab kauem kui kaheksa tundi, alustades partii esimese looma liigutamisest;

n)

veovahend — maanteesõidukid, raudteesõidukid, laevad ja õhusõidukid, mida kasutatakse loomade vedamiseks;

o)

navigatsioonisüsteemid — satelliidipõhine infrastruktuur, mis osutab üleilmseid, pidevaid, täpseid ja tagatud aja ja asukoha määramise teenuseid või tehnoloogia, mis käesoleva määruse eesmärgil pakub samaväärseid teenuseid.

p)

riiklik veterinaar — liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametisse määratud veterinaar;

q)

korraldaja:

i)

vedaja, kellel on teekonna osa jaoks alltöövõtu leping vähemalt ühe teise vedajaga või

ii)

füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud teekonna kohta lepingu rohkem kui ühe vedajaga või

iii)

isik, kes on kirjutanud alla II lisas toodud teekonnalehe 1. osale;

r)

lähtekoht — koht, kus loom esmakordselt laaditakse veovahendile eeldusel, et loom on olnud kõnealuses kohas majutatud vähemalt 48 tundi enne lahkumist;

Ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt tunnustatud kogumiskeskusi võidakse siiski käsitleda lähtekohana tingimusel, et:

i)

esimese pealelaadimiskoha ja kogumiskeskuse vaheline kaugus on väiksem kui 100 km või

ii)

loomad on olnud majutatud piisava allapanuga, võimalusel lahti lõastatud ja joodetud vähemalt kuus tundi enne kogumispunktist lahkumist;

s)

sihtkoht — koht, kus loom veovahendilt maha laaditakse ja

i)

majutatakse vähemalt 48 tundi enne lahkumist või

ii)

tapetakse;

t)

puhke- või ümberlaadimiskoht — peatus teekonnal, mis ei ole sihtkoht, kaasa arvatud koht, kus loomad vahetavad veovahendit, koos laadimisega või ilma;

u)

registreeritud hobuslased — direktiivis 90/426/EMÜ (18) nimetatud registreeritud hobuslased

v)

veeremilaev — merelaev seadmetega, mis võimaldavad maantee- või raudteesõidukitel laevale ja laevalt maha sõita;

w)

vedu — loomade liikumine, mida teostatakse ühe või enama veovahendiga ja sellega seonduvad toimingud, kaasa arvatud peale- ja mahalaadimine, ümberlaadimine ja puhkepausid, kuni loomade mahalaadimine sihtkohas on lõpetatud;

x)

vedaja — füüsiline või juriidiline isik, kes veab loomi enda või kolmanda isiku nimel;

y)

väljaõpetamata hobuslased — hobuslased, keda ei saa lõastada ega päitsmeidpidi juhtida ilma põhjendamatut ärritust, valu või kannatusi tekitamata;

z)

sõiduk — ratastega veovahend, mida veetakse või pukseeritakse;

Artikkel 3

Loomade vedamise üldtingimused

Loomi ei ole lubatud vedada ega lasta vedada viisil, mis võib neile tõenäoliselt põhjustada vigastusi või tarbetuid kannatusi.

Lisaks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)

eelnevalt peavad olema tehtud kõik vajalikud korraldused teekonna lühendamiseks ja teekonna vältel loomade vajaduste rahuldamiseks;

b)

loomad peavad olema veovalmis;

c)

veovahendite konstruktsioon, ehitus, korrashoid ja käitus peavad vältima loomade vigastumist ja kannatusi ning tagama nende ohutuse;

d)

peale- ja mahalaadimisseadeldised on nõuetekohaselt konstrueeritud ja ehitatud ning neid hoitakse korras ja käitatakse nii, et vältida loomade vigastamist ja kannatusi ning tagada loomade ohutus;

e)

loomi hooldav personal omab asjakohast väljaõpet ja oskusi ning ei kasuta oma ülesannete täitmisel vägivalda ega muid tarbetut hirmu, vigastusi või kannatusi põhjustavaid meetodeid;

f)

loomad veetakse sihtkohta viivitamata ning loomade heaolu tingimusi kontrollitakse regulaarselt ja tagatakse nende püsimine;

g)

loomadel on piisavalt põrandapinda ja ruum on piisavalt kõrge, arvestades loomade suurust ja kavandatavat teekonda;

h)

sobivate ajavahemike tagant antakse loomadele nende liigist sõltuvalt piisava kvaliteediga ja piisavas koguses juua ja süüa ning võimaldatakse neile puhkust.

PEATÜKK II

KORRALDAJAD, VEDAJAD, LOOMAPIDAJAD JA KOGUMISKESKUSED

Artikkel 4

Veodokumendid

1.   Loomi vedaval isikul peavad veovahendis olema kaasas dokumendid, mis näitavad:

a)

loomade päritolu ja omandilist kuuluvust;

b)

lähtekohta;

c)

lahkumise kuupäeva ja kellaaega;

d)

kavandatud sihtkohta;

e)

kavandatud teekonna eeldatavat kestust.

2.   Vedaja peab lõikes 1 ette nähtud dokumendid esitama nõudmisel pädevale asutusele.

Artikkel 5

Kohustused loomade veo planeerimisel

1.   Loomade vedamisega on pea- või alltöövõtu korras lubatud tegeleda ainult artikli 10 lõike 1 või artikli 11 lõike 1 kohaselt volitatud vedajatel.

2.   Vedajad määravad füüsilise isiku, kes vastutab vedamise eest ja tagab, et teavet tema vastutusel oleva teekonnaosa planeerimise, teostamise ja lõpuleviimise kohta saab igal ajal.

3.   Korraldaja tagab iga teekonna puhul, et:

a)

loomade heaolu ei vähendata teekonna eri osade puuduliku kooskõlastamise tõttu, arvestatakse ilmastikutingimustega, ja

b)

füüsiline isik vastutab igal ajal pädevale asutusele teabe andmise eest teekonna korralduse, teostamise ja lõpuleviimise kohta.

4.   Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste pikkade teekondade korral koduhobuslaste, kes ei ole registreeritud hobuslased, koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade vedamisel peavad vedajad ja korraldajad täitma II lisas toodud teekonnalehe tingimusi.

Artikkel 6

Vedajad

1.   Vedajana tohib tegutseda ainult isik, kellel on vastavalt artikli 10 lõikele 1 ning pikkade teekondade korral vastavalt artikli 11 lõikele 1 pädeva asutuse poolt välja antud luba. Loomade vedamise korral esitatakse loa koopia pädevale asutusele.

2.   Vedajad teavitavad pädevat asutust kõigist artikli 10 lõikes 1 ning pikkade teekondade korral artikli 11 lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide muutustest hiljemalt 15 tööpäeva jooksul muutuse toimumise päevast.

3.   Vedajad veavad loomi vastavalt I lisas toodud tehnilistele eeskirjadele.

4.   Vedajad teevad loomade hooldamise ülesandeks personalile, kes on saanud väljaõppe I ja II lisa asjakohaste sätete kohta.

5.   Koduhobuslasi või koduloomadena peetavaid veiseid, lambaid, kitsi, sigu või kodulinde vedavat maanteesõidukit tohib juhtida või sellel saatjana tegutseda ainult isik kellel on pädevustunnistus vastavalt artikli 17 lõikele 2. Loomade vedamise korral esitatakse pädevustunnistus pädevale asutusele.

6.   Vedajad tagavad, et loomapartiiga on kaasas saatja, välja arvatud järgmistel juhtudel :

a)

loomi veetakse konteinerites, mis on kinnitatud, piisavalt ventileeritud ja vajaduse korral sisaldavad ümberminemise ohuta jaoturites piisavalt toitu ja vett teekonna kahekordse oodatava pikkuse jaoks;

b)

kui autojuht täidab saatja ülesandeid.

7.   Lõikeid 1, 2, 4 ja 5 ei kohaldata isikutele, kes veavad loomi lähtekohast kõige enam 65 km kaugusel asuvasse sihtkohta.

8.   Vedajad peavad artikli 18 lõikes 2 või artikli 19 lõikes 2 ette nähtud vastavussertifikaate esitama sihtkohariigi pädevale asutusele.

9.   Alates 1. jaanuarist 2007 uute autotranspordivahendite puhul ja kõigi autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2009 kasutavad koduhobuslaste, kes ei ole registreeritud hobuslased, ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade pikkadel teekondadel vedajad navigatsioonisüsteeme, mida on nimetatud I lisa VI peatüki punktis 4.2. Nad säilitavad selliste navigatsioonisüsteemide salvestisi vähemalt kolm aastat ja teevad need pädeva asutuse nõudel kättesaadavaks, eelkõige artikli 15 lõikes 4 nimetatud kontrollide korral. Käesoleva lõike rakendusmeetmed võidakse vastu võtta kooskõlas artikli 31 lõikes 2 nimetatud menetlusega.

Artikkel 7

Veovahendi eelnev kontroll ja kasutusse lubamine

1.   Loomade autovedudel on pikal teekonnal lubatud kasutada ainult veovahendeid, mis on artikli 18 lõike 1 kohaselt kontrollitud ja kasutusse lubatud.

2.   Mereteekonnal pikkusega üle 10 meremiili on lubatud koduhobuslasi ja koduloomadena peetavaid veiseid, lambaid, kitsi ja sigu ühenduse sadamast vedada ainult siis, kui loomaveolaev on artikli 19 lõike 1 kohaselt kontrollitud ja kasutusse lubatud.

3.   Konteineritele, mida kasutatakse koduhobuslaste ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade pikal teekonnal vedamiseks maanteel ja/või veeteedel, kohaldatakse punktide 1 ja 2 sätteid.

Artikkel 8

Loomapidajad

1.   Lähtekoha, ümberlaadimiskoha või sihtkoha loomapidajad tagavad I lisa I ja III peatüki 1. jaos toodud loomade veo tehnilistest eeskirjadest kinnipidamise.

2.   Loomapidajad kontrollivad kõiki ümberlaadimiskohta või sihtkohta saabuvaid loomi ja määravad kindlaks, kas loomad on või on olnud pikal teekonnal liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Koduhobuslaste, kes ei ole registreeritud hobuslased, ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade pika teekonna korral järgivad loomapidajad II lisas nimetatud teekonnalehele sätestatud nõudeid.

Artikkel 9

Kogumiskeskused

1.   Kogumiskeskuste käitajad tagavad, et loomi koheldakse vastavalt I lisa I ja III peatüki 1. jaos toodud tehnilistele eeskirjadele.

2.   Ühenduse veterinaarõigusaktide kohaselt tunnustatud kogumiskeskuste käitajad:

a)

teevad loomade käsitsemise ülesandeks ainult personalile, kes on läbinud kursused I lisas toodud asjaomaste tehniliste eeskirjade kohta;

b)

teavitavad regulaarselt kogumispunkti lubatud isikuid nende ülesannetest ja kohustustest käesoleva määruse raames ja karistustest rikkumiste korral;

c)

teevad kogumispunkti lubatud isikutele alaliselt kättesaadavaks pädeva asutuse andmed, kellele tuleb teatada käesoleva määruse nõuete võimalikest rikkumistest;

d)

võtavad juhul, kui kogumiskeskuses viibiv isik ei täida käesoleva määruse nõudeid, ja ilma et see piiraks pädeva asutuse muid meetmeid, vajalikud meetmed täheldatud mittetäitmise heastamiseks ja selle kordumise vältimiseks;

e)

võtavad punktide a kuni d nõuete täitmise tagamiseks vastu ja jõustavad vajalikud sisekorra eeskirjad ning teostavad järelevalvet nende järgimise üle.

III PEATÜKK

PÄDEVATE ASUTUSTE ÜLESANDED JA KOHUSTUSED

Artikkel 10

Vedajale loa andmisel esitatavad nõuded

1.   Pädev asutus väljastab vedajale loa tingimusel, et:

a)

taotleja on asutatud liikmesriigis, kus ta luba taotleb, või kui ta on asutatud kolmandas riigis, on neil kõnealuses riigis esindaja;

b)

taotleja on näidanud, et tema käsutuses on piisavalt nõuetele vastavat personali, seadmeid ja menetlusi, mis võimaldavad tal täita käesoleva määruse nõudeid ning vajaduse korral heade tavade suuniseid;

c)

taotleja ega tema esindaja ei ole toime pannud ühenduse loomakaitseõigusaktide ja/ega vastavate siseriiklike õigusaktide tõsiseid rikkumisi taotluse kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul. Käesolevat sätet ei kohaldata, kui taotleja tõestab pädevale asutusele, et on võtnud kõik vajalikud meetmed edasiste rikkumiste vältimiseks.

2.   Pädev asutus väljastab lõikes 1 nimetatud loa vastavalt III lisa I peatükis toodud näidisele. Kõnealune luba kehtib kõige enam viis aastat selle väljastamise kuupäevast ja ei kehti pikkadel teekondadel.

Artikkel 11

Pikki vedusid teostavale vedajale loa väljastamisel esitatavad nõuded

1.   Pädev asutus annab pikki teekondi sooritavatele vedajatele load taotluse alusel tingimusel, et:

a)

nad vastavad artikli 10 lõike 1 tingimusetele;

b)

taotlejad on esitanud järgnevad dokumendid:

i)

juhtide ja saatjate kehtivad pädevustunnistused nagu on ette nähtud artikli 17 lõikes 2 kõigi pikki teekondi tegevate juhtide ja saatjate kohta;

ii)

kehtivad vastavussertifikaadid nagu on ette nähtud artikli 18 lõikes 2 kõigi autotranspordivahendite kohta, mida kasutatakse pikaajalistel vedudel;

iii)

menetluste üksikasjad, mis võimaldavad vedajatel jälgida ja registreerida nende vastutusel olevate maanteesõidukite liikumist ja kontakteeruda juhtidega mis tahes ajal pika teekonna vältel;

iv)

varuplaan hädaolukordade puhuks.

2.   Lõike 1 punkti b taande iii suhtes peavad vedajad pikaajalise veo korral koduhobuslaste, kes ei ole registreeritud hobuslased, ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade vedamiseks näitama, et nad kasutavad artikli 6 lõikes 9 nimetatud navigatsioonisüsteeme:

a)

uute autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2007;

b)

kõigi autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2009.

3.   Pädev asutus väljastab kõnealuseid lube vastavalt III lisa II peatüki näidisele. Kõnealused load kehtivad kõige enam viis aastat väljastamise kuupäevast ja kehtivad kõikidel teekondadel, kaasa arvatud pikad teekonnad.

Artikkel 12

Lubade taotlemise piirang

Vedajad saavad artiklite 10 ja 11 kohaseid lube taotleda ainult ühelt pädevalt asutuselt ainult ühes liikmesriigis.

Artikkel 13

Lubade väljastamine pädeva asutuse poolt

1.   Pädev asutus võib piirata artikli 10 lõikes 1 või pikkade teekondade puhul artikli 11 lõikes 1 ettenähtud loa kehtivusala vastavalt kriteeriumidele, millele vastavust võidakse veo ajal kontrollida.

2.   Pädev asutus väljastab iga artikli 10 lõikes 1 või pikkade teekondade puhul artikli 11 lõikes 1 ette nähtud loa liikmesriigis ainukordse numbriga. Luba antakse välja liikmesriigi ametlikus keeles (keeltes) ja inglise keeles, kui vedaja tõenäoliselt tegutseb teises liikmesriigis.

3.   Pädev asutus registreerib artikli 10 lõikes 1 või pikkade teekondade puhul artikli 11 lõikes 1 ette nähtud load viisil, mis võimaldab pädeval asutusel vedajaid kiiresti identifitseerida, eriti käesoleva määruse nõuetele mittevastavuse korral.

4.   Pädev asutus registreerib artikli 11 lõike 1 kohaselt välja antud load elektroonilises andmebaasis. Vedaja nimi ja loa number on loa kehtivusaja jooksul avalikult kättesaadavad. Avaliku juurdepääsu muudele vedaja lubadega seotud andmetele tagavad liikmesriigid vastavalt ühenduse ja/või siseriiklikele eeskirjadele isikuandmete kaitse kohta. Andmebaas sisaldab ka otsuseid, millest on teatatud artikli 26 lõike 4 punkti c ja artikli 26 lõike 6 alusel.

Artikkel 14

Teekonnalehega seotud kontroll ja muud meetmed, mida pädev asutus teeb enne pikki teekondi

1.   Pikkade teekondade puhul liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel koduhobuslaste ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade vedamisel lähtekoha pädev asutus:

a)

viib läbi nõuetekohased kontrollid veendumaks, et:

i)

teekonnalehel näidatud vedajatel on kehtivad vedaja load, pika teekonna veovahendi vastavussertifikaat ning autojuhi ja saatjate kehtivad pädevustunnistused;

ii)

korraldaja esitatud teekonnaleht on realistlik ja näitab vastavust käesolevale määrusele;

b)

kui punktis a ettenähtud kontrollide tulemus ei ole rahuldav, nõuab korraldajalt kavandatud pika teekonna korralduse muutmist selliselt, et see vastab käesoleva määruse nõuetele;

c)

kui punktis a nimetatud kontrollide tulemus on rahuldav, tembeldab pädev asutus teekonnalehe;

d)

saadab niipea kui võimalik teekonnalehel näidatud kavandatud pikkade teekondade andmed sihtkoha, väljumispunkti või kontrollpunkti pädevale asutusele direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 20 osutatud teabevahetussüsteemi kaudu.

2.   Erandina lõike 1 punktist c ei nõuta teekonnalehe tembeldamist vedudel, kus kasutatakse artikli 6 lõikes 9 osutatud süsteemi.

Artikkel 15

Pädeva asutuse poolt läbiviidavad kontrollid pika teekonna mis tahes etapil

1.   Pädev asutus viib pika teekonna mis tahes etapil läbi nõuetekohaseid pistelisi või sihtvalimiga kontrolle, et veenduda, kas deklareeritud teekonnakestused on realistlikud ja teekond vastab käesoleva määruse nõuetele ja eriti, kas sõidu- ja puhkeajad vastavad I lisa V peatükis toodud piirnormidele.

2.   Pikkade teekondade korral liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel viiakse enne laadimist lähtekohas osana looma tervise kontrollist läbi I lisa I peatükis osutatud loomade veovalmiduse kontroll, mis toimub kooskõlas ühenduse veterinaar- õigusaktidega ja neis ette nähtud aja jooksul.

3.   Kui sihtkoht on tapamaja, võib lõikes 1 ette nähtud kontrolli läbi viia osana looma heaolu kontrollist nagu on näidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004, mis kehtestab inimtarbimiseks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli läbiviimise eeskirjad. (19)

4.   Selliste kontrollide läbiviimiseks võib vajadusel kasutada veovahendi teel liikumise salvestusi, mis on saadud navigatsioonisüsteemist.

Artikkel 16

Pädeva asutuse personali väljaõpe ja seadmed

Pädev asutus tagab, et tema personal on saanud nõuetekohase väljaõppe ja varustatud kontrollimaks andmeid, mille on salvestanud:

autotranspordivahendite sõidumeerikud vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3821/85;

navigatsioonisüsteem.

Artikkel 17

Kursused ja pädevustunnistus

1.   Vedajate ja kogumiskeskuste personalile võimaldatakse kursusi artikli 6 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 punkti a eesmärgil.

2.   Koduhobuslasi ja koduloomadena peetavaid veiseid, lambaid, kitsi ja sigu vedavate maanteesõidukite juhtide ja saatjate pädevustunnistus, millele on osutatud artikli 6 lõikes 5, antakse välja vastavalt IV lisale. Pädevustunnistus koostatakse väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles (keeltes) ja inglise keeles, kui autojuht või saatja tõenäoliselt tegutsevad teises liikmesriigis. Pädevustunnistuse annab välja pädev asutus või organ, mille liikmesriik on selleks määranud, vastavalt III lisa III peatükis toodud näidisele. Nimetatud pädevustunnistuse kehtivust võib piirata konkreetse liigi või liikide rühmaga.

Artikkel 18

Autotranspordivahendi vastavussertifikaat

1.   Pädev asutus või organ, mille liikmesriik on selleks määranud, annab pikaajalise veo korral kasutatavale autotranspordivahendile vastavussertifikaate taotluse alusel tingimusel, et:

a)

veovahendi suhtes ei ole esitatud taotlust loa saamiseks, ning sellist luba ei ole sama või muu liikmesriigi teiselt pädevalt asutuselt;

b)

pädev asutus või organ, mille liikmesriik on selleks määranud, on veovahendit kontrollinud ja kindlaks teinud, et see vastab I lisa II ja VI peatükis pikkade teekondade autotranspordivahendi konstruktsioonile, ehitusele ja korrashoiule ettenähtud nõuetele.

2.   Liikmesriigi poolt määratud pädev asutus annab III lisa IV peatükis toodud näidisele vastavaid tunnistusi väljastades igale tunnistusele liikmesriigis ainukordse numbri. Tunnistus koostatakse liikmesriigi ametlikus keeles (keeltes) ja inglise keeles. Tunnistuste kehtivusaeg on kõige kauem viis aastat väljaandmise kuupäevast ja need kaotavad kehtivuse kohe, kui veovahendit on muudetud või parandatud viisil, mis vähendab loomade heaolu.

3.   Pädev asutus registreerib pikaajalise veo korral kasutatavate autotranspordivahendite vastavussertifikaadid elektroonilises andmebaasis selliselt, et kõigi liikmesriikide pädevad asutused saavad isiku kiiresti identifitseerida, eriti käesoleva määruse nõuete mittetäitmise korral.

4.   Liikmesriigid võivad sihtkohta jõudmiseks lubada erandeid käesoleva artikli ja I lisa V peatüki punkti 1.4. alapunkti b ja VI peatüki sätetest autoveovahenditele teekondade puhul, mille kestus on alla 12 tunni.

Artikkel 19

Loomaveolaevade vastavussertifikaat

1.   Pädev asutus või liikmesriigi poolt selleks määratud asutus annab välja vastavussertifikaate loomaveolaevale taotluse alusel tingimusel, et:

a)

laeva käitaja asukoht on liikmesriigis, kus on esitatud taotlus;

b)

laeva suhtes ei ole esitatud taotlust sertifikaadi saamiseks ning sellist sertifikaati pole heakskiitmiseks esitatud teisele pädevale asutusele samas või teises liikmesriigis;

c)

laeva on kontrollinud pädev asutus või liikmesriigi poolt selleks määratud asutus ja teinud kindlaks, et laev vastab I lisa IV peatüki 1. jao nõuetele loomaveolaevade ehituse ja varustuse suhtes.

2.   Pädev asutus või liikmesriigi poolt selleks määratud asutus väljastab iga sertifikaadi liikmesriigis ainukordse numbriga. Sertifikaat koostatakse vähemalt ühes selle väljastanud liikmesriigi ametlikus keeles ja inglise keeles. Tunnistuste kehtivusaeg on kõige enam viis aastat väljaandmise kuupäevast ja need kaotavad kehtivuse kohe, kui veovahendit on muudetud või parandatud viisil, mis vähendab loomade heaolu.

3.   Pädev asutus registreerib elusloomade veoks kasutamise loa saanud laevad selliselt, et kõigi liikmesriikide pädevad asutused saavad isiku kiiresti identifitseerida, eriti käesoleva määruse nõuete mittetäitmise korral.

4.   Pädev asutus registreerib elusloomade veoks kasutamise loa saanud laevade vastavussertifikaadid elektroonilises andmebaasis selliselt, et kõigi liikmesriikide pädevad asutused saavad isiku kiiresti identifitseerida, eriti käesoleva määruse nõuete mittetäitmise korral.

Artikkel 20

Loomaveolaevade kontroll peale- ja mahalaadimisel

1.   Pädev asutus kontrollib loomaveolaevu enne loomade pealelaadimist veendumaks eelkõige, et:

a)

loomaveolaev on ehitatud ja varustatud vastavalt veetavate loomade arvule ja liigile;

b)

veoruumid, kuhu loomad paigutatakse, on heas seisukorras;

c)

I lisa IV peatükis osutatud seadmed on töökorras.

2.   Pädev asutus kontrollib loomaveolaevale ja laevalt enne loomade peale- ja mahalaadimist järgmiseid asjaolusid tagamaks, et:

a)

loomad on valmis teekonda jätkama;

b)

peale- ja mahalaadimistoimingud vastavad I lisa III peatüki nõuetele;

c)

söötmise ja jootmise korraldus vastab I lisa IV peatüki 2. jao nõuetele.

Artikkel 21

Kontroll väljumispunktides ja piiripunktides

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 639/2003 artiklis 2 ettenähtud kontrolle väljumispunktides või piiripunktides, kontrollivad liikmesriigi riiklikud veterinaararstid loomade veo vastavust käesoleva määruse nõuetele, eriti kas:

a)

vedajad on esitanud artikli 10 lõikes 1 või pikkade teekondade korral artikli 11 lõikes 1 ette nähtud kehtiva sertifikaadi;

b)

maanteesõidukite juhid, kes veavad koduhobuslasi, koduloomadena peetavaid veiseid, lambaid, kitsi ja sigu või kodulinde, ja nende saatjad on esitanud artikli 17 lõikes 2 ette nähtud kehtiva pädevustunnistuse;

c)

loomad on valmis teekonda jätkama;

d)

veovahend, millega loomad peavad teekonda jätkama, vastab I lisa II peatüki ja vajadusel VI peatüki nõuetele;

e)

ekspordi puhul on vedajad esitanud tõendid, et teekond lähtekohast esimese mahalaadimise kohani lõpliku sihtkoha riigis vastab asjaomastes kolmandates riikides kohaldatavate, V lisas nimetatud rahvusvaheliste lepingute nõuetele;

f)

koduhobuslasi, koduloomadena peetavaid veiseid, lambaid, kitsi ja sigu on veetud või tuleb vedada pikal teekonnal.

2.   Koduhobuslaste, koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade pikkade teekondade korral viib väljumispunkti ja piiripunkti riiklik veterinaararst läbi ja registreerib II lisa 3. osas teekonnalehe “Sihtkoht” loetletud kontrollid. Selliste kontrollide ja lõikes 1 nimetatud läbiviidud kontrollide registreeritud andmeid säilitab pädev asutus vähemalt kolm aastat kontrolli kuupäevast, kaasa arvatud vastava salvestuslehe koopia või väljatrükk, millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 3821/85 I või IB lisas, kui sõidukile kohaldatakse käesolevat määrust.

3.   Kui pädev asutus leiab, et loomad ei ole teekonna lõpuleviimiseks veovalmis, laaditakse nad maha, joodetakse, söödetakse ja lastakse puhata.

Artikkel 22

Viivitused vedamisel

1.   Pädev asutus võtab kasutusele vajalikud meetmed, et vältida või miinimumini vähendada viivitusi vedamise ajal ning loomade kannatusi, kui ettenägematud asjaolud takistavad käesoleva määruse rakendamist. Pädev asutus tagab eriomaste korralduste tegemise ümberlaadimiskohtades, väljumispunktides ja piiripunktides, et anda loomade veole eesõigus.

2.   Loomade partiisid ei tohi vedamise ajal kinni pidada, kui see ei ole tungivalt vajalik loomade heaolu või avaliku ohutuse tagamiseks. Pealelaadimise ja lahkumise vahel ei tohi olla tarbetuid viivitusi. Kui loomapartiid on vaja vedamise jooksul kinni pidada kauem kui kaks tundi, tagab pädev asutus asjakohaste korralduste tegemise loomade hooldamiseks ning vajadusel nende söötmiseks, jootmiseks, mahalaadimiseks ja varju alla paigutamiseks.

IV PEATÜKK

Jõustamine ja teabevahetus

Artikkel 23

Erakorralised meetmed juhul, kui vedajad ei täida käesoleva määruse nõudeid

1.   Kui pädev asutus leiab, et käesoleva määruse mingit sätet ei järgita või ei ole järgitud, teeb ta kõik vajaliku loomade heaolu tagamiseks või laseb seda teha loomade eest vastutaval isikul.

Selline tegevus ei või põhjustada loomadele tarbetuid ega täiendavaid kannatusi ning peab olema proportsionaalne esineva riski tõsidusega. Pädev asutus nõuab sellise tegevuse kulud sisse kohasel viisil.

2.   Olenevalt juhtumi asjaoludest võivad sellised meetmed sisaldada:

a)

autojuhi või saatja väljavahetamist;

b)

veovahendi esialgset remonti, et vältida loomade otsest vigastamist;

c)

partii või selle osa ümberlaadimist muule veovahendile;

d)

loomade kõige otsemat teed pidi lähtekohta tagasisaatmist või luba loomade kõige otsemat teed pidi sihtkohta toimetamiseks olenevalt sellest, kumb on loomade heaolu seisukohast sobivam;

e)

loomade mahalaadimist ja kuni probleemi lahendamiseni loomade nõuetekohase varju alla paigutamise korraldamist koos asjakohase hooldusega.

Kui puuduvad vahendid loomade heaolu tagamiseks, tuleb nad humaanselt tappa või kasutada eutanaasiat.

3.   Kui käesoleva määruse nõuete mittetäitmise tõttu on vajalikud lõikes 1 osutatud toimingud ning loomi tuleb vedada mõnd käesoleva määruse sätet rikkudes, väljastab pädev asutus loa loomade veoks. Loas identifitseeritakse asjaomased loomad ja määratletakse tingimused, millistes neid võib vedada, kuni käesoleva määruse kõik nõuded on täidetud. Kõnealune luba peab olema loomadega kaasas.

4.   Pädev asutus korraldab viivitamata vajalike meetmete võtmise, kui loomade eest vastutava isikuga ei õnnestu ühendust võtta või kui ta juhtnööre ei järgi.

5.   Pädevate asutuste otsustest ja nende põhjustest teatatakse niipea kui võimalik vedajale või tema esindajale ja pädevale asutusele, kes andis välja artikli 10 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 ette nähtud loa. Vajaduse korral osutavad pädevad asutused vedajale abi, et hõlbustada nõutavate erakorraliste meetmete rakendamist.

Artikkel 24

Vastastikune abi ja teabevahetus

1.   Käesoleva määruse rakendamisel kohaldatakse nõukogu direktiivis 89/608/EMÜ (20) kindlaksmääratud eeskirju ja teavitamismenetlusi.

2.   Kõik liikmesriigid teatavad käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil komisjonile kolme kuu jooksul käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kontaktpunkti andmed, kaasa arvatud vajaduse korral elektronposti aadressi, ning samuti kõigist kõnealuste andmete muutustest. Komisjon edastab kontaktpunkide andmed teistele liikmesriikidele toiduahela ja loomatervise alalise komitee kaudu.

Artikkel 25

Karistused

Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumisel kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad kõnealustest sätetest ning artikli 26 kohaldamise sätetest komisjoni hiljemalt 5. juulini 2006 ja teatavad viivitamata kõigist järgnevatest neid mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 26

Rikkumised ja rikkumistest teatamine

1.   Käesoleva määruse rikkumise korral võtab pädev asutus tarvitusele lõigetes 2 kuni 7 ette nähtud erimeetmed.

2.   Kui pädev asutus teeb kindlaks, et vedaja ei ole järginud käesolevat määrust või veovahend ei vasta selle nõuetele, teavitab ta viivitamatult pädevat asutust, kes andis välja vedaja loa või veovahendi vastavussertifikaadi, ning kui käesoleva määruse nõuete mittetäitmise osaline on autojuht, asutust, mis väljastas juhi pädevustunnistuse. Kõnealusele teatele lisatakse kõik olulised andmed ja dokumendid.

3.   Kui sihtkoha pädev asutus leiab, et vedamise ajal on käesolevat määrust rikutud, teavitab ta viivitamata lähtekoha pädevat asutust. Kõnealusele teatele lisatakse kõik olulised andmed ja dokumendid.

4.   Kui pädev asutus teeb kindlaks, et vedaja ei ole järginud käesolevat määrust või veovahend ei vasta selle nõuetele, või kui pädev asutus saab lõigetes 2 või 3 ette nähtud teate, siis vajadusel asutus:

a)

nõuab asjaomaselt vedajalt täheldatud rikkumiste heastamist ja süsteemide loomist nende kordumise vältimiseks;

b)

nõuab asjaomase vedaja täiendavat kontrollimist, eriti veterinaararsti viibimist loomade laadimise juures;

c)

peatab või tühistab vedaja loa või asjaomase veovahendi vastavussertifikaadi.

5.   Kui käesolevat määrust rikub autojuht või saatja, kes omab artikli 17 lõikes 2 ette nähtud pädevustunnistust, võib pädev asutus pädevustunnistuse peatada või tühistada, eriti kui rikkumine näitab, et autojuhil või saatjal ei ole piisavalt teadmisi või teadlikkust loomade vedamiseks vastavalt käesoleva määruse nõuetele.

6.   Käesoleva määruse korduvate või tõsiste rikkumiste korral võib liikmesriik ajutiselt keelata asjaomasel vedajal või veovahendil vedada loomi tema territooriumile, isegi kui vedajal või veovahendil on muu liikmesriigi luba, tingimusel et kõik artiklis 24 ette nähtud vastastikuse abi ja teabevahetuse võimalused on ära kasutatud.

7.   Liikmesriigid tagavad, et kõiki artikli 24 lõikes 2 ettenähtud kontaktpunkte on viivitamata teavitatud käesoleva artikli lõike 4 punkti c või lõigete 5 või 6 kohaselt vastu võetud otsustest.

Artikkel 27

Kontroll ja pädevate asutuste aastaaruanded

1.   Pädev asutus kontrollib käesoleva määruse nõuete täitmist, viies läbi mittediskrimineerivaid loomade, veovahendite ja saatedokumentide kontrolle. Selliseid kontrolle peab läbi viima liikmesriigis igal aastal veetavate loomade arvuga proportsionaalses suhtes, ning neid võib läbi viia üheaegselt teistel eesmärkidel läbiviidavate kontrollidega. Kontrollide osakaalu suurendatakse, kui on leidnud kinnitust, et käesoleva määruse sätteid eiratakse. Eelnimetatud osakaal määratletakse vastavalt artiklis 31 lõikes 2 osutatud menetlustele.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks lõikes 1 ette nähtud kontrollide aastaaruande eelnenud aasta kohta. Aruandele lisatakse peamiste tuvastatud puuduste analüüs ja tegevuskava nende kõrvaldamiseks.

Artikkel 28

Kohapealsed kontrollid

Komisjoni veterinaareksperdid võivad koostöös asjaomase liikmesriigi asutustega ja kuivõrd see on käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise huvides vajalik, läbi viia kohapealseid kontrolle vastavalt määrusega (EÜ) nr 882/2004 (21) kehtestatud menetluste raames.

Artikkel 29

Heade tavade suunised

Liikmesriigid soodustavad heade tavade suuniste väljatöötamist, mis hõlmavad käesoleva määruse, eelkõige artikli 10 lõike 1 täitmise juhiseid. Sellised suunised koostatakse riiklikul tasandil erinevate liikmesriikide koostöös või ühenduse tasandil. Ühenduse ja liikmesriikide suuniste levitamist tuleks soodustada.

V PEATÜKK

RAKENDAMISVOLITUSED JA KOMITEE MENETLUS

Artikkel 30

Lisade ja rakenduseeskirjade muutmine

1.   Nõukogu muudab käesoleva määruse lisasid kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku alusel arvestades eelkõige nende kohandamist teaduse ja tehnika progressiga, välja arvatud I lisa IV peatükk ja VI peatüki punkt 3.1, II lisa jaod 1 kuni 5, III, IV, V ja VI lisa, mida võib muuta artikli 31 lõikes 2 osutatud menetluse raames.

2.   Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke üksikasjalikke eeskirju võib muuta artikli 31 lõikes 2 osutatud menetluse raames.

3.   Käesoleva määruse nõuete arvesse võtmiseks võib artikli 31 lõikes 2 osutatud menetluse raames täiendada tunnistusi ja muid elusloomade kohta käivaid dokumente, mida näevad ette ühenduse veterinaarõigusaktid.

4.   Pädevustunnistuse omamise kohustust, nagu see on ette nähtud artikli 6 lõikes 5, võib laiendada autojuhtidele või saatjatele muude koduloomade veol artikli 31 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

5.   Komisjon võib vastu võtta erandeid I lisa I peatüki punkti 2 alapunktist e erakorraliste turutoetusmeetmete puhul, mis on tingitud liikumispiirangutest veterinaarhaiguste kontrollimeetmete raames. Komisjoni teavitatakse artiklis 31 osutatud abinõude võtmisest.

6.   Artikli 31 lõikes 2 osutatud menetluse raames võib teha erandeid pikal teekonnal kehtivatest nõuetest, et võtta arvesse teatud piirkondade kaugust ühenduse maismaaosast.

7.   Erandina käesolevast määrusest võib liikmesriik jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke sätteid seoses riigi kõige kaugematest piirkondadest pärit loomade veoga või sellistesse piirkondadesse saabuvate loomade puhul. Riigid teavitavad sellest komisjoni.

8.   Kuni üksikasjalike sätete vastuvõtmiseni liikide kohta, mida ei ole lisades selgesõnaliselt nimetatud, võivad liikmesriigid kehtestada või säilitada erinõuded, mida sellist liiki loomade veole kohaldatakse.

Artikkel 31

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervise alaline komitee, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002. (22)

2.   Käesolevale lõikele osutamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 osutatud ajavahemikuks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 32

Aruanne

Neli aastat pärast artikli 37 teises lõigus nimetatud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse mõju kohta transporditavate loomade heaolule ja elusloomade kaubavoogudele suurenenud ühenduses. Eelkõige võetakse aruandes arvesse teaduslikke tõendeid loomade heaolu kohta, I lisa VI peatüki punktis 4.3. nimetatud navigatsioonisüsteemi rakendamise aruannet ning samuti käesoleva määruse sotsiaal-majanduslikke mõjusid, sealhulgas piirkondlikke aspekte. Vajaduse korral võib kõnealusele aruandele lisada asjakohase seadusandliku ettepaneku pikkade teekondade, eelkõige teekonna pikkuse, puhkeperioodide ja veoruumi mõõtmete kohta.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 91/628/EMÜ ja määrus (EÜ) nr 411/98 tunnistatakse kehtetuks alates 5. jaanuarist 2007. Viiteid kehtetule direktiivile ja määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 34

Direktiivi 64/432/EMÜ muutmine

Direktiivi 64/432/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

“ee)

vastavad neile kohaldatavate direktiivi 98/58/EÜ ja määruse (EÜ) nr 1/2005 (23) nõuetele;”

(23)  ELT L 3, 5.1.2005."

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Pädev asutus võib peatada või tühistada loa juhul kui käesoleva artikli või käesoleva direktiivi muude asjakohaste sätete või määruse (EÜ) nr 1/2005 või direktiivi 90/425/EMÜ (24) A lisa I peatükis loetletud ühenduse veterinaarõigusaktide nõudeid ei täideta. Luba võidakse taastada, kui pädev asutus on veendunud, et kogumiskeskus vastab täielikult kõigi käesolevas lõikes osutatud sätete nõuetele.”

(24)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.;"

2)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 12

1.   Liikmesriigid tagavad, et vedajad täidavad järgmisi lisatingimusi:

a)

loomade veoks kasutatakse veovahendeid, mis:

i)

on ehitatud selliselt, et loomade väljaheited, allapanu ja sööt ei saa sõidukist lekkida ega välja kukkuda ning

ii)

on puhastatud ja desinfitseeritud viivitamata pärast iga loomade või loomatervist mõjutada võiva toote vedu ning vajaduse korral enne iga uut loomade pealelaadimist, kasutades pädeva asutuse ametlikult lubatud desinfitseerimisvahendeid;

b)

neil peavad olema kas:

i)

pädeva asutuse lubatud nõuetekohased puhastus- ja desinfitseerimisseadmed, kaasa arvatud võimalused allapanu ja sõnniku ladustamiseks või

ii)

dokumentaarsed tõendid, mis kinnitavad, et kõnealused toimingud on teostanud pädeva asutuse luba omav kolmas pool.

2.   Vedaja peab tagama, et igas loomade veoks kasutatavas sõidukis peetakse registrit, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid, ja mida säilitatakse vähemalt kolm aastat:

a)

pealevõtmise kohad, kuupäevad ja kellaajad ning põllumajandusettevõtte või kogumiskeskuse, kust loomad peale võeti, nimi või ärinimi ja aadress;

b)

kohaletoimetamise kohad, kuupäevad ja kellaajad ning vastuvõtja(te) nimi või ärinimi ja aadress;

c)

veetud loomade liigid ja arvud;

d)

desinfitseerimise koht ja kuupäev;

e)

saatedokumentide andmed, kaasa arvatud nende arv;

f)

iga teekonna eeldatav kestus.

3.   Vedaja tagab, et partii või loomad ei puutu päritolukoha põllumajandusettevõttest või kogumiskeskusest lahkumise ja sihtkohta saabumise vahelisel ajal kokku halvemas tervislikus seisundis loomadega.

4.   Liikmesriigid tagavad, et vedajad järgiks käesoleva artikli sätteid nõuetekohase dokumentatsiooni osas, mis peab loomadega kaasas olema.

5.   Käesolevat artiklit ei kohaldata isikutele, kes veavad loomi lähtekohast kõige enam 65 kilomeetri kaugusel asuva sihtkohani.

6.   Käesoleva artikli nõuete mittetäitmise korral kohaldatakse loomade tervise kohta mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklis 26 ette nähtud rikkumiste ja rikkumistest teatamise kohta käivaid sätteid.”

Artikkel 35

Direktiivi 93/119/EÜ muutmine

Direktiivi 93/119/EÜ lisa A lõike II osa 3 lõige asendatakse järgnevaga:

“3.

Loomade liikumisel toimitakse vajaliku hoolsusega. Liikumisteed peavad olema ehitatud selliselt, et loomade vigastamise risk on vähendatud miinimumini ja korraldatud selliselt, et kasutada ära nende karjainstinkti. Loomade juhtimiseks mõeldud vahendeid tohib kasutada üksnes sel eesmärgil ja ainult lühiajaliselt. Elektrilööke andvate vahendite kasutamist tuleb piirata nii palju kui võimalik. Igal juhul tuleks selliseid vahendeid kasutada ainult täiskasvanud veiste ja täiskasvanud sigade puhul, kes keelduvad liikumast, ja ainult siis, kui loomadel on ees ruumi, kuhu liikuda. Elektrilöögi kestus ei tohi ületada kaht sekundit, see peab olema piisava vahega, ja seda tohib anda üksnes tagaveerandi lihastele. Kui loom ei reageeri, ei tohi elektrilööki kasutada korduvalt.”

Artikkel 36

Määruse (EÜ) nr 1255/97 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1255/97 muudetakse järgmiselt:

1)

Kogu määruses asendatakse sõna “peatuspaigad” sõnaga “kontrollpunktid”;

2)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Kontrollpunktid on kohad, kus loomad puhkavad vähemalt 12 tundi või rohkem vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2005 (25) I lisa V peatüki punktile 1.5. või punkti 1.7. alapunktile b.”

(25)  ELT L 3, 5.1.2005."

3)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 3

1.   Pädev asutus annab igale kontrollpunktile heakskiidu ja loanumbri. Kõnealune luba võib piirduda teatavate liikide või loomade teatavate kategooriate ning tervisliku seisundiga. Liikmesriigid edastavad komisjonile heakskiidetud kontrollpunktide nimekirja ning selle ajakohastused.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ka artikli 4 lõike 2 sätete kohaldamise üksikasjalikust korrast, eelkõige kontrollpunktide kasutamise ajavahemikust ja heakskiidetud ruumide kasutamisest kahel eesmärgil.

2.   Kontrollpunktid nimetab komisjon määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 31 lõikes 2 osutatud korras asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ettepanekul.

3.   Liikmesriigid võivad esitada ettepanekuid kontrollpunktide nimekirja võtmiseks ainult siis, kui pädev ametiasutus on kontrollinud, et need vastavad asjaomastele nõuetele, ja on need heaks kiitnud. Kõnealuseks heakskiitmiseks tagab direktiivi 90/425/EMÜ artikli 2 lõikes 6 määratletud pädev asutus, et kontrollpunktid vastavad käesoleva määruse I lisa kõigile nõuetele; lisaks peavad kõnealused kontrollpunktid:

a)

asuma piirkonnas, mille suhtes ei kehti keeldu ega piiranguid vastavalt asjakohastele ühenduse õigusaktidele;

b)

olema riikliku veterinaararsti kontrolli all, kes tagab muu hulgas käesoleva määruse sätete täitmise;

c)

tegutsema vastavalt kõigile asjakohastele ühenduse eeskirjadele loomade tervishoiu, loomade liikumise ja loomade kaitse kohta tapmise ajal;

d)

läbima vähemalt kaks korda aastas korralise kontrolli, et teha kindlaks, kas loa saamise nõudeid jätkuvalt täidetakse.

4.   Tõsiste juhtumite korral peab liikmesriik, eelkõige loomade tervishoiu ja heaolu huvides, peatama tema territooriumil asuva kontrollpunkti kasutamise. Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike sellisest peatamisest ja selle põhjustest. Kontrollpunkti kasutamise peatamise võib lõpetada ainult pärast komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamist selle põhjustest.

5.   Komisjon võib määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 31 lõikes 2 osutatud korras peatada kontrollposti kasutamise või kõrvaldada selle nimekirjast, kui nimetatud määruse artiklis 28 osutatud komisjoni ekspertide kohapeal läbiviidud kontrollid näitavad, et ühenduse asjaomaste õigusaktide nõudeid ei täideta.”;

4)

Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige:

“4.   Lähtekoha pädev asutus teavitab kontrollpunkti läbivate loomade liikumisest direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 20 osutatud teabevahetussüsteemi kaudu.”;

5)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 6

1.   Enne loomade kontrollpunktist lahkumist teeb riiklik veterinaararst või pädeva asutuse poolt sel eesmärgil nimetatud mis tahes veterinaararst vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2005 II lisale teekonnalehele märke, et loomad on võimelised teekonda jätkama. Liikmesriigid võivad ette näha, et veterinaarkontrolli jaoks tehtud kulutused kannab asjaomane ettevõtja.

2.   Asutuste vahelise teadete vahetamisega seotud eeskirjad käesoleva määruse nõuete täitmiseks nähakse ette määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 31 lõikes 2 sätestatud korras.”;

6)

Artikkel 6a asendatakse järgmisega:

“Artikkel 6a

Nõukogu muudab käesolevat määrust kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku alusel arvestades eelkõige selle kohandamist teaduse ja tehnika arenguga, välja arvatud lisa mistahes muudatuste puhul, mis on vajalikud selle kohandamiseks loomatervishoiu olukorraga ja mida võib teha määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 31 lõikes 2 sätestatud korras.”;

7)

Artikli 6b esimene lause asendatakse järgmisega:

“Artikkel 6b

Liikmesriigid kohaldavad määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 26 sätteid käesoleva määruse sätete rikkumiste eest karistamiseks ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete täitmise tagamiseks.”;

8)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

“LISA

ÜHENDUSE KRITEERIUMID KONTROLLPUNKTIDELE”;

b)

Punkt A asendatakse järgmisega:

“A.   TERVISHOIU- JA HÜGIEENIMEETMED

1.

Iga kontrollpunkti puhul peab:

a)

selle asukoht, konstruktsioon, ehitus ja tegevus võimaldama efektiivse bio-ohutuse tagamist, mis väldib tõsiste nakkushaiguste levikut teistesse põllumajandusettevõtetesse ja läbi selle ruumide liikuvate järjestikuste loomapartiide vahel;

b)

selle ehitus, varustus ja tegevus tagama puhastamise ja desinfitseerimise võimalikkuse; võimalik peab olema kohapealne autopesu; kõnealused seadmed peavad olema kasutatavad iga ilmaga;

c)

see olema enne ja pärast iga kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt riikliku veterinaararsti nõuetele.

2.

Personal ja seadmed, mis puutuvad kokku majutatavate loomadega, peavad kuuluma ainult kõnealuste hoonete juurde, kui neid ei puhastata ja desinfitseerita pärast kokkupuudet loomade, nende väljaheidete või uriiniga. Eelkõige peab kontrollpunkti vastutav isik andma igale isikule, kes kontrollpunkti siseneb, puhta varustuse ja kaitseriietuse, mida kasutab üksnes see isik, ning võimaldama juurdepääsu eespool nimetatud esemete puhastamis- ja desinfitseerimisseadmetele.

3.

Kui loomade saadetis viiakse piirdeaiast välja, eemaldatakse allapanu ning asendatakse värskega pärast punkti 1 lõikes c ettenähtud puhastamist ja desinfitseerimist.

4.

Loomade allapanu, väljaheiteid ja uriini hoonetest ei koguta, kui neid ei ole asjakohaselt töödeldud, et vältida loomahaiguste levikut;

5.

Kahe järjestikuse loomapartii vahel peavad olema nõuetekohased sanitaarpausid, mida tuleb vajadusel kohandada sõltuvalt sellest, kas partiid on sarnastest piirkondadest, tsoonidest või veoruumist. Eelkõige peavad kontrollpunktid olema vähemalt 24 tundi tühjad pärast maksimaalselt kuuepäevast kasutamist ning pärast puhastamist ja desinfitseerimist ning enne uue saadetise saabumist.

6.

Enne loomade vastuvõtmist:

a)

peab kontrollpunkt olema alustanud puhastamist ja desinfitseerimist 24 tunni jooksul pärast seda, kui kontrollpunktis eelnevalt peetud loomad on kõik lahkunud kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõikega 3;

b)

ei tohi kontrollpunktis kuni riiklikku veterinaararsti nõutele vastava puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamiseni loomi olla.”;

c)

Osa B punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Lisaks määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa II ja III peatüki sätetele, mida kohaldatakse loomade peale- ja mahalaadimise transpordivahendi suhtes, peavad igas kontrollpunktis olema kättesaadavad sobivad seadmed ja vahendid loomade pealelaadimiseks ja transpordivahendilt mahalaadimiseks. Kõnealustel seadmetel ja vahenditel peab eelkõige olema libisemist takistav põrandakate ning vajaduse korral peavad need olema külgkaitsetega. Sillad, rambid ja trepid peavad olema külgedega, reelingutega või muude sarnaste kaitsevahenditega, et vältida loomade mahakukkumist. Peale- ja mahalaadimisrambid peavad olema võimalikult väikese kaldega. Vahekäikudes peab olema põrandakate, mis vähendab libisemisohtu ning vahekäigud peavad olema ehitatud nii, et loomade vigastuste oht oleks minimaalne. Eelkõige tuleb hoolitseda, et sõiduki põranda ja rambi või rambi ja mahalaadimispiirkonna põranda vahel ei oleks märgatavat vahet või astet, mille tõttu loomad peaksid hüppama või mis võib põhjustada nende libisemist või komistamist.”;

9)

II lisa jäetakse välja.

Artikkel 37

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval selle avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 5. jaanuarist 2007.

Artikli 6 lõiget 5 kohaldatakse siiski alates 5. jaanuarist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja otseselt kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. VEERMAN


(1)  Arvamus on esitatud 30. märtsil 2004 (ELTs seni avaldamata).

(2)  ELT C 110, 30.4.2004, lk 135.

(3)  EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 148. 30.6.1995, lk 52.

(5)  EÜT C 273, 28.9.2001, lk 1.

(6)  EÜT L 174, 2.7.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1040/2003 (ELT L 151, 19.6.2003, lk 21).

(7)  EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1.

(8)  EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 432/2004 (ELT L 71, 10.3.2004, lk 3).

(9)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 320).

(10)  EÜT P 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 21/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

(11)  EÜT L 340, 31.12.1993, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(12)  EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34.

(13)  EÜT L 38, 12.2.1998, lk 10.

(14)  EÜT L 52, 21.2.1998, lk 8.

(15)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(16)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(17)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(18)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 320).

(19)  ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

(20)  EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34.

(21)  ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

(22)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 178/2002(EÜT L 245, 29.9.2003, lk 4).


I LISA

TEHNILISED EESKIRJAD

(osutatud artikli 6 lõikes 3, artikli 8 lõikes 1, artikli 9 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a)

I PEATÜKK

VEOVALMIDUS

1.

Vedada võib ainult loomi, kes on valmis kavandatud teekonna läbimiseks, ning loomade vedu peab toimuma tingimustes, mis tagavad, et loomi ei vigastata ja neile ei põhjustata tarbetuid kannatusi.

2.

Vigastatud loomi ja kehaliselt nõrku või haigeid loomi ei loeta vedamiseks sobivaks, iseäranis kui:

a)

nad ei suuda iseseisvalt liikuda ilma, et see põhjustaks neile piina, või käia kõrvalise abita;

b)

neil on tõsine lahtine haav või prolaps;

c)

nad on tiined emasloomad, kelle eeldatavast tiinusajast on juba möödunud 90 või enam protsenti või eelnenud nädalal poeginud emasloomad;

d)

nad on vastsündinud imetajad, kelle naba ei ole täielikult paranenud;

e)

nad on alla kolme nädala vanused põrsad, alla ühe nädala vanused talled või alla kümne päeva vanused vasikad, välja arvatud, kui neid veetakse lähemale kui 100 km;

f)

nad on alla kaheksa nädala vanused koerad ja kassid, kui neil ei ole kaasas nende ema;

g)

nad on sarvloomad, kelle sarved ei ole veel kõvastunud.

3.

Haigeid või vigastatud loomi võidakse siiski lugeda vedamise jaoks sobivaks, kui:

a)

loomad on kergelt vigastatud või haiged ning vedu ei põhjusta neile täiendavaid kannatusi; kahtluse korral tuleb pöörduda veterinaararsti poole;

b)

loomi veetakse nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ (1) eesmärkidel, kui haigus või vigastus on uurimisprogrammi osa;

c)

loomi veetakse veterinaararsti kontrolli all veterinaarravile või diagnoosimisele või sellele järgnevalt. Selline vedu on lubatud siiski ainult juhul, kui kõnealustele loomadele ei põhjustata tarbetuid kannatusi ja neid ei kohelda halvasti;

d)

loom läbib veterinaarset protseduuri seoses põllumajandustavaga nagu sarvede eemaldamine või kastreerimine tingimusel, et haavad on täielikult paranenud.

4.

Vedamise ajal haigestunud või vigastatud loomad lahutatakse teistest ja neile antakse esmaabi niipea kui võimalik. Neile antakse nõuetekohast veterinaarravi ja vajaduse korral viiakse läbi hädatapmine või surmamine viisil, mis ei põhjusta loomadele tarbetuid kannatusi.

5.

Veetavatele loomadele ei anta rahusteid, kui see ei ole tungivalt vajalik loomade heaolu tagamiseks. Rahusteid antakse ainult veterinaararsti kontrolli all.

6.

Lüpsvaid lehmi, lambaid ja kitsi, keda veetakse ilma poegadeta, lüpstakse vähemalt 12 tunnilise ajavahemiku järel.

7.

Lõike 2 punktide c ja d nõudeid ei kohaldata registreeritud hobuslastele, kui teekonna eesmärgiks on paremad poegimistingimused, või vastsündinud varssadele koos registreeritud märadega tingimusel, et mõlemal juhul on loomadega pidevalt kaasas saatja, kes nende eest teekonna ajal hoolitseb.

II PEATÜKK

VEOVAHENDID

1.   Kõigile veovahenditele kohaldatavad sätted

1.1.

Veovahendid, konteinerid ja nende kinnitused konstrueeritakse, ehitatakse, hoitakse korras ja neid käitatakse selliselt, et:

a)

vältida loomade vigastusi ja kannatusi ning tagada loomade ohutus;

b)

kaitsta loomi halva ilma, äärmuslike temperatuuride ja kliimatingimuste halvenemise eest;

c)

neid saab puhastada ja desinfitseerida;

d)

vältida loomade põgenemist või väljakukkumist, need peavad vastu pidama liikumispingetele;

e)

tagada, et alal saab hoida õhu kvaliteeti ja hulka vastavalt veetava loomaliigi vajadustele;

f)

need võimaldavad juurdepääsu loomadele nende kontrollimiseks ja hooldamiseks;

g)

põrandapind on libisemiskindel;

h)

põrandapind minimeerib uriini ja väljaheidete lekkimise;

i)

need on varustatud valgustiga, mis võimaldab loomade piisavat kontrolli ja hooldamist vedamise ajal.

1.2.

Loomade veoruumi sees ja igal vahedekil peab olema piisavalt ruumi tagamaks nõuetekohast ventilatsiooni loomade kohal, kui nad on loomulikus seisvas asendis, kusjuures mingil juhul ei tohi piirata nende loomulikku liikumist.

1.3.

Metsloomade ja liikide puhul, kes ei ole koduhobuslased või koduloomadena peetavad veised, lambad, kitsed või sead, peavad loomadega kaasas olema järgmised dokumendid:

a)

teade, mis näitab, et tegemist on metsloomadega, kes on kartlikud või ohtlikud;

b)

kirjalikud söötmise, jootmise ja vajaliku hooldamise juhendid.

1.4.

Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad talumaks loomade kaalu. Kinnitused peavad võimaldama kiiret ja hõlpsat käsitsemist.

1.5.

Põrsad kaaluga alla 10 kg, talled kaaluga alla 20 kg, alla kuue kuu vanused vasikad ja alla nelja kuu vanused varsad peavad olema varustatud nõuetekohase asemematerjaliga või võrdväärse materjaliga, mis tagab neile mugavuse vastavalt liigi vajadustele, veetavate loomade arvule, teekonna kestusele ja ilmale. Materjal peab tagama uriini ja väljaheidete nõuetekohase imendumise.

1.6.

Ilma et see piiraks ühenduse või siseriiklikke meeskonna ja reisijate ohutuse eeskirju vedudel laeva, lennuki või rongiga, peab teekonnal kestusega üle kolme tunni olema veetava loomaliigi jaoks kohane surmamisvahend, mis on kättesaadav saatjale või pardal viibivale isikule, kellel on vajalikud oskused kõnealuse ülesande humaanseks ja tõhusaks täitmiseks.

2.   Täiendavad sätted auto- ja raudteevedude korral

2.1.

Sõidukid, millega loomi veetakse, peavad olema selgelt ja nähtavalt tähistatud viitega elusloomade veole, välja arvatud kui loomi veetakse konteinerites, mis on tähistatud kooskõlas punktiga 5.1.

2.2.

Maanteesõidukid peavad olema varustatud sobivate peale- ja mahalaadimisseadeldistega.

2.3.

Ronge koostades ja raudteevagunite muu liikumise ajal tuleb rakendada kõiki ettevaatusabinõusid, vältimaks loomadega vagunite rappumist.

3.   Lisatingimused loomade vedamisel veeremilaevadega

3.1.

Enne loomade laadimist laevale peab vastutav isik sõidukite laadimise korral kontrollima:

a)

kinnistel dekkidel, kas laev on varustatud nõuetekohase tugevama ventilatsioonisüsteemiga ja alarmsüsteemiga ning nõuetekohase varuelektriallikaga voolukatkestuste puhuks;

b)

lahtistel dekkidel nõuetekohase kaitse olemasolu merevee eest.

3.2.

Maanteesõidukid ja raudteevagunid peavad olema varustatud piisava arvu nõuetekohaselt konstrueeritud, paigaldatud ja korras kinnituspunktidega, mis võimaldavad nende kindlat kinnitamist laeva külge. Maanteesõidukid ja raudteevagunid tuleb laeva külge kinnitada enne merereisi alustamist, et vältida nende paigast nihkumist laeva liikumisel.

4.   Lisatingimused loomade vedamisel õhutranspordiga

4.1.

Loomi veetakse liigile kohastes konteinerites, aedikutes või latrites, mis vastavad Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) elusloomade veoeeskirjadele VI lisas osutatud versioonis.

4.2.

Loomi veetakse ainult tingimustes, kus õhu kvaliteeti, temperatuuri ja õhurõhku saab kogu teekonna vältel hoida nõuetekohases vahemikus, võttes arvesse loomade liiki.

5.   Lisatingimused loomade vedamisel konteinerites

5.1.

Loomade veoks kasutatavad konteinerid peavad olema selgelt ja nähtavalt tähistatud viitega elusloomadele ja märgiga, mis näitab, milline on konteineri ülemine pool.

5.2.

Konteinereid veetakse ja käsitsetakse alati püstiasendis, et minimeerida võimalikke põrutusi ja raputamist. Konteinerid peavad olema kinnitatud, vältimaks nende paigast nihkumist veovahendi liikumisel.

5.3.

Suuremad kui 50 kg konteinerid peavad olema varustatud piisava arvu nõuetekohaselt konstrueeritud, paigaldatud ja korras kinnituspunktidega, mis võimaldavad neid kindlalt kinnitada veovahendi külge, millele need laaditakse. Konteinerid tuleb veovahendi külge kinnitada enne teekonna alustamist, et vältida nende paigast nihkumist veovahendi liikumisel.

III PEATÜKK

VEOTAVAD

1.   Peale- ja mahalaadimine ning hooldamine

1.1.

Nõuetekohast tähelepanu tuleb pöörata teatud loomakategooriate nagu metsloomade vajadustele, et nad harjuksid veovahendiga enne kavandatud teekonda.

1.2.

Peale- ja mahalaadimisel kestusega üle nelja tunni, välja arvatud kodulindude puhul:

a)

peab olema võimalus kasutada nõuetekohaseid ruume ja seadmeid loomade pidamiseks, söötmiseks ja jootmiseks väljaspool veovahendit ilma loomi kinni sidumata;

b)

toimingute üle peab teostama järelevalvet volitatud veterinaararst ning loomade nõuetekohase heaolu tagamiseks kõnealuste toimingute ajal tuleb rakendada erilist ettevaatust.

Vahendid ja menetlused

1.3.

Peale- ja mahalaadimise vahendid, kaasa arvatud ruumide põrand, peavad olema konstrueeritud ja ehitatud ning neid tuleb korras hoida ja kasutada nii, et:

a)

vältida vigastusi ja kannatusi ning minimeerida ärritust ja piina loomade liikumisel ning tagada loomade ohutus. Eelkõige ei tohi põrand olla libe ning külgkaitsed peavad takistama loomade põgenemist;

b)

need peavad olema puhtad ja desinfitseeritud.

1.4.

a)

Rampide suurim lubatud kaldenurk on 20 kraadi, see tähendab 36,4 % kaldu horisontaali suhtes sigade, vasikate ja hobuste puhul, ja 26 kraadi 34 minutit, see tähendab 50 % kaldu horisontaali suhtes lammaste ja veiste, välja arvatud vasikate, puhul. Kui kallak on järsem kui 10 kraadi, see tähendab 17,6 % horisontaali suhtes, tuleb rambid kinnitada süsteemiga, mis on varustatud liistudega, mis võimaldavad loomadel ohutult ja raskusteta üles või alla ronida;

b)

tõstelavadel ja ülemistel korrustel peavad olema kaitsepiirded, vältimaks loomade kukkumist või põgenemist peale- ja mahalaadimise toimingute ajal.

1.5.

Loomadega samas veovahendis veetavad kaubad peavad olema paigaldatud nii, et nad ei põhjusta loomadele vigastusi, kannatusi ega piina.

1.6.

Peale- ja mahalaadimisel peab olema tagatud nõuetekohane valgustus.

1.7.

Kui loomadega konteinerid paigaldatakse veovahendis üksteise peale, tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid, et:

a)

vältida, või kodulindude, küülikute või karusloomade puhul, piirata uriini ja väljaheidete langemist allpool asuvatele loomadele;

b)

tagada konteinerite stabiilsus;

c)

tagada, et ventilatsioon ei oleks takistatud.

Hooldamine

1.8.

Keelatud on:

a)

loomi käe või jalaga lüüa;

b)

muljuda looma tundlikke kehaosi, põhjustades tarbetut piina või kannatusi;

c)

riputada loomi mehaaniliste vahenditega üles;

d)

tõsta või tõmmata loomi peast, kõrvadest, sarvedest, jalgadest, sabast või karvast hoides või kohelda nii, et see põhjustab neile liigset valu või kannatust;

e)

kasutada keppe või muid terava otsaga vahendeid;

f)

teadlikult takistada looma, keda juhitakse või viiakse läbi mistahes osa, kus loomi hooldatakse.

1.9.

Elektrilööke andvate vahendite kasutamist tuleb piirata nii palju kui võimalik. Igal juhul võib neid vahendeid kasutada ainult täiskasvanud veiste ja täiskasvanud sigade puhul, kes keelduvad liikumast ja ainult siis, kui neil on ees ruumi, kuhu liikuda. Elektrilöögi kestus ei tohi ületada 1 sekundit, need peavad olema nõuetekohaste vahedega ja neid tohib anda ainult tagakeha lihastesse. Kui loom ei reageeri, ei tohi kasutada korduvaid elektrilööke.

1.10.

Turud ja kogumiskeskused peavad olema varustatud seadeldistega loomade vajaduse korral lõastamiseks. Loomad, kes ei ole lõastamisega harjunud, tuleb jätta lahti. Loomadel peab olema juurdepääs veele.

1.11.

Loomi ei tohi lõastada sarvedest ega ninarõngast, samuti ei tohi nende jalgu kokku siduda. Vasikatele ei tohi panna suukorvi. Koduhobuslased, kes on vanemad kui kaheksa kuud, peavad kandma vedamise ajal päitseid, välja arvatud väljaõpetamata hobused.

Kui loomad tuleb lõastada, peavad nöörid, köied ja muud kasutatavad vahendid olema:

a)

piisavalt tugevad, et nad tavapärastes veotingimustes ei katkeks;

b)

sellised, et loomadel oleks vajadusel võimalik pikali heita, süüa ja juua;

c)

valmistatud viisil, mis minimeerib kägistamise või vigastamise ohu, ja selliselt, et loomi oleks võimalik kiiresti vabastada.

Eraldamine

1.12.

Loomi hooldatakse ja veetakse eraldi järgmistel juhtudel:

a)

eri liiki loomad;

b)

oluliselt erineva suuruse või vanusega loomad;

c)

täiskasvanud tõukuldid või täkud;

d)

seksuaalselt küpsed emasloomad eraldi isasloomadest;

e)

sarvloomad eraldi sarvedeta loomadest;

f)

üksteise suhtes vaenulikud loomad;

g)

lõastatud loomad eraldi lõastamata loomadest.

1.13.

Punkti 1.12. alapunkte a, b, c ja e ei kohaldata, kui loomad on üles kasvatatud ühtsetes rühmades, nad on üksteisega harjunud, kui lahutamine põhjustaks ärritust või kui emasloomaga on kaasas tema järeltulijad.

2.   Vedamise ajal

2.1.

Loomade veoruumi mõõtmed peavad vastama vähemalt VII peatükis loomade ja veovahendite kohta kehtestatud näitajatele.

2.2.

Koduhobuslasi, välja arvatud märad, keda veetakse koos nende varssadega, veetakse individuaalsetes latrites, kui sõiduk laaditakse veeremilaevale. Riiklike eeskirjadega võib lubada erandeid käesolevast sättest tingimusel, et liikmesriik teavitab nendest toiduahela ja loomatervise alalist komiteed.

2.3.

Hobuslasi on keelatud vedada mitmekorruselistes sõidukites, välja arvatud kui loomad on laaditud alumisele dekile ja ülemistel dekkidel loomi ei ole. Latter peab olema vähemalt 75 cm kõrgem kõrgeima looma turjast.

2.4.

Väljaõpetamata hobuslasi ei ole lubatud vedada rohkem kui neljast loomast koosnevates gruppides.

2.5.

Punkte 1.10. kuni 1.13. kohaldatakse veovahenditele mutatis mutandis.

2.6.

Loomade vajaduste täieliku rahuldamise kindlustamiseks tuleb tagada piisav ventilatsioon, võttes arvesse eelkõige veetavate loomade arvu ja liiki ning eeldatavaid ilmastikutingimusi teekonna ajal. Konteinerid tuleb paigaldada viisil, mis ei takista nende ventilatsiooni.

2.7.

Vedamise ajal pakutakse loomadele sobivate ajavahemike järel vett, sööta ja võimalust puhata vastavalt nende liigist ja vanusest tingitud vajadustele ja eelkõige nagu on osutatud V peatükis. Kui ei ole määratletud teisiti, söödetakse imetajaid ja linde vähemalt iga 24 tunni tagant ja joodetakse vähemalt iga 12 tunni tagant. Vesi ja sööt peavad olema kvaliteetsed ning neid antakse loomadele viisil, mis minimeerib saastumist. Piisavalt tuleb arvestada loomade vajadust söötmise ja jootmise viisiga harjuda.

IV PEATÜKK

TÄIENDAVAD TINGIMUSED LOOMAVEOLAEVADELE JA MEREKONTEINEREID VEDAVATELE LAEVADELE

1. JAGU

Nõuded loomaveolaevade ehitusele ja seadmetele

1.

Aedikupiirete ja dekkide tugevus peab vastama veetavatele loomadele. Aedikupiirete ja dekkide tugevusarvestusi peab elusloomade vedamiseks ettenähtud laeva ehitamise või ümberehitamise järgus kontrollima pädeva asutuse poolt heakskiidetud klassifitseerimisühing.

2.

Veoruumid, mida kasutatakse loomade vedamiseks, peavad olema varustatud tugevdatud ventilatsioonisüsteemiga, mis annab piisava õhuvahetuse võimaluse kogu selle mahus järgnevalt:

a)

40 õhuvahetust tunnis, kui veoruum on täiesti suletud ja sisekõrgus on 2,30 meetrit või alla selle;

b)

30 õhuvahetust tunnis, kui veoruum on täiesti suletud ja sisekõrgus on üle 2,30 meetri;

c)

75 % ülaltoodud mahust, kui veoruum on osaliselt suletud.

3.

Värske vee varud või selle tootmise võimsused peavad olema kohased vastamaks VI peatükis sätestatud veevajadusele, võttes arvesse veetavate loomade maksimaalset arvu ja liiki ning kavandatud teekonna maksimaalset kestust.

4.

Värske vee süsteem peab suutma anda värsket vett pidevalt igal elusloomade alal ja kasutada peab olema piisavalt mahuteid, et tagada loomadele hõlpus ja pidev juurdepääs veele. Kasutada peab olema alternatiivne pumbaseade, et tagada veevarustus esmase pumbasüsteemi rikke korral.

5.

Äravoolusüsteem peab olema piisava võimsusega, et eemaldada aedikutest ja dekilt vedelikud kõigis tingimustes. Äravoolutorud ja kanalid peavad koguma vedelikud kaevudesse või paakidesse, kust reovee saab eemaldada pumpade või jugapumpade abil. Kasutada peab olema alternatiivne pumbaseade, et tagada äravool esmase pumbasüsteemi rikke korral.

6.

Elusloomade alad, liikumisteed ja rambid elusloomade aladele peavad olema piisavalt valgustatud. Keskelektrisüsteemi rikke puhuks peab avariivalgustuse võimalus. Võimaldamaks saatjal loomi nõuetekohaselt kontrollida ja hooldada, tuleb tagada kaasaskantavate valgustite piisav olemasolu.

7.

Kõigile elusloomade aladele peab olema nõuetekohaselt paigaldatud tuletõrjesüsteem ja tulekustutusvahendid elusloomade alal peavad vastama inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS) viimastele standarditele tuleohutuse, tulekahju avastamise ja kustutamise suhtes.

8.

Järgmised elusloomade ala süsteemid peavad olema varustatud järelevalve, kontrolli- ja häiresüsteemiga roolikambris:

a)

ventilatsioon;

b)

veevarustuse ja äravoolusüsteem;

c)

valgustus;

d)

vajadusel värske vee tootmine.

9.

Esmane toiteallikas peab olema piisav, et varustada alaliselt vooluga punktides 2, 4, 5 ja 6 osutatud elusloomade ala süsteeme loomaveolaeva harilikes töötingimustes. Teisane jõuallikas peab olema piisav, et asendada esmast jõuallikat pidevalt kolme päeva jooksul.

2. JAGU

Vee ja söödaga varustamine loomaveolaevadel ja merekonteinereid vedavatel laevadel

Loomaveolaevadel või laevadel, millega merekonteinerites veetakse koduhobuslasi, koduloomadena peetavaid veiseid, lambaid, kitsi ja sigu teekondadel kestusega üle 24 tunni, peab olema pärast väljumise aega piisavalt allapanu ning samuti piisavalt sööta ja vett, et rahuldada igapäevane sööda ja veevajadus vastavalt tabelis 1 toodud nõuetele kavandatud teekonna ajal pluss 25 % või 3 päeva tagavara allapanu, sööt ja vesi, olenevalt kumb on suurem.

Tabel 1

Minimaalsed päevased vee ja söödanormid elusloomade vedamiseks kasutatavatel laevadel ja merekonteinereid vedavatel laevadel

Kategooria

Sööt

( % loomade eluskaalust)

Värske vesi (liitrites looma kohta) (2)

Kuivsööt

Söödakontsentraat

Veised ja hobuslased

2

1,6

45

Lambad

2

1,8

4

Sead

-

3,0

10

Kuivsööda võib asendada söödakontsentraadiga ja vastupidi. Piisavalt tuleb siiski arvestada teatud loomakategooriate vajadusega harjuda söödavahetusega, arvestades nende ainevahetuse vajadusi.

V PEATÜKK

JOOTMISE JA SÖÖTMISE AJAVAHEMIK, TEEKONNA KESTUS JA PUHKEAJAD

1.   Koduhobuslased, koduloomadena peetavad veised, lambad, kitsed ja sead

1.1.

Käesolevas jaos esitatud nõudeid kohaldatakse koduhobuslaste, välja arvatud registreeritud hobuslased, koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade liikumisele, välja arvatud õhutransport.

1.2.

Punktis 1.1. osutatud liikidesse kuuluvate loomade teekonna kestus ei tohi ületada kaheksat tundi.

1.3.

Punkti 1.2. maksimaalset teekonna kestust võib ületada, kui on täidetud VI peatüki täiendavad nõuded.

1.4.

Jootmise ja söötmise ajavahemikud, teekonna kestus ja puhkeajad punkti 1.3. nõuetele vastavaid maanteesõidukeid kasutades on määratletud järgmiselt:

a)

võõrutamata vasikatele, lamba- ja kitsetalledele ning varssadele, kes on veel piimadieedil, ja võõrutamata põrsastele tuleb pärast üheksatunnist vedamist anda vähemalt ühetunnine puhkeaeg, mis on piisav selleks, et anda neile eelkõige vedelikku ja vajaduse korral ka sööta; pärast sellist puhkeaega võib neid jällegi vedada üheksa tundi;

b)

sigu võib vedada maksimaalselt 24 tundi. Vedamise ajal peab neil olema pidev juurdepääs veele;

c)

koduhobuslasi võib vedada maksimaalselt 24 tundi; vedamise ajal tuleb neile anda vedelikku ja vajaduse korral sööta iga kaheksa tunni järel;

d)

kõigile teistele punktis 1.1. osutatud liikidesse kuuluvatele loomadele tuleb pärast 14-tunnist teekonda anda vähemalt ühetunnine puhkeaeg, mis on piisav selleks, et anda neile eelkõige vedelikku ja vajaduse korral sööta; pärast sellist puhkeaega võib neid vedada veel 14 tundi.

1.5.

Pärast sätestatud veo kestust tuleb loomad maha laadida, sööta ja joota ning lasta neil puhata vähemalt 24 tundi.

1.6.

Loomi ei tohi vedada rongiga, kui veo suurim kestus ületab punktis 1.2. sätestatud veo kestuse. Punktis 1.4. näidatud veo kestusi rakendatakse siiski juhul, kui punktides 1.3. ja 1.4. sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud puhkeajad.

1.7.

a)

Loomi ei tohi vedada meritsi, kui veo maksimaalne kestus ületab punktis 1.2. sätestatud kestuse, kui punktides 1.3. ja 1.4. sätestatud tingimused ei ole täidetud, välja arvatud veo kestused ja puhkeajad.

b)

Mereveo puhul regulaarse otseühenduse abil ühenduse kahe geograafilise punkti vahel, milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevadele ilma loomi maha laadimata, tuleb loomadele pärast mahalaadimist sihtkoha sadamas või selle vahetus läheduses anda 12 tundi puhkust, kui veo kestus merel on selline, et see kuulub punktides 1.2 — 1.4. sätestatud üldkava alla.

1.8.

Loomade huvides võib punktides 1.3, 1.4. ja punkti 1.7. alapunktis b osutatud veo kestust pikendada kahe tunni võrra, võttes arvesse eelkõige sihtkoha lähedust.

1.9.

Ilma et see piiraks punktide 1.3. kuni 1.8. sätete kohaldamist, on liikmesriikidel õigus kehtestada tapaloomade vedamise maksimaalseks kestuseks kaheksa tundi, mida ei saa pikendada, kui vedamine toimub ainult lähtekohast sihtkohta, kusjuures mõlemad kohad asuvad nende oma territooriumil.

2.   Muud liigid

2.1.

Kodulindudel, puurilindudel ja küülikutel peab olema sobivat sööta ja vett nõuetekohastes kogustes, välja arvatud kui teekond kestab vähem kui:

a)

12 tundi, kuhu hulka ei loeta peale- ja mahalaadimiseks kuluvat aega, või

b)

24 tundi iga liiki tibude puhul tingimusel, et teekond lõpeb 72 tunni jooksul pärast koorumist.

2.2.

Veetavaid koeri ja kasse söödetakse mitte enam kui 24 tunniliste ajavahemike järel ja joodetakse mitte enam kui kaheksatunniliste ajavahemike järel. Söötmise ja jootmise kohta peavad olema selged kirjalikud juhtnöörid.

2.3.

Muid kui punktides 2.1. ja 2.2. osutatud liike veetakse vastavalt kirjalikele söötmise ja jootmise juhenditele ning võttes arvesse liikide erivajadusi.

VI PEATÜKK

TÄIENDAVAD TINGIMUSED KODUHOBUSLASTE, KODULOOMADENA PEETAVATE VEISTE, LAMMASTE, KITSEDE JA SIGADE VEDAMISEL PIKAAJALISE VEO KORRAL

1.   Kõik pikad teekonnad

Katus

1.1.

Veovahend peab olema varustatud heledavärvilise ja nõuetekohaselt isoleeritud katusega;

Põrand ja ase

1.2.

Loomadel peavad olema nõuetekohased asemed või võrdväärset materjali, mis tagab neile mugavuse vastavalt liigi vajadustele, veetavate loomade arvule, teekonna kestusele ja ilmale. Materjal peab tagama uriini ja väljaheidete nõuetekohase imendumise.

Sööt

1.3.

Veovahendis peab kaasas olema piisavas koguses nõuetekohast söödamaterjali loomade söödavajaduse katteks kogu kõnealuse teekonna vältel. Söödamaterjal peab olema kaitstud ilmastikumõjude ja saasteainete nagu tolmu, kütuse, heitgaaside ning uriini ja väljaheidete eest.

1.4.

Kui loomade söötmiseks kasutatakse spetsiaalseid loomade söötmise vahendeid, peab neid vedama veovahendis.

1.5.

Kui kasutatakse punktis 1.4. osutatud loomade söötmise vahendeid, peavad need olema niisuguse konstruktsiooniga, et need saab ümbermineku vältimiseks kinnitada veoki külge. Kui veovahend liigub ja loomade söötmise vahendeid ei kasutata, peavad need olema paigutatud veoki ossa, mis on loomadest eraldatud.

Eraldamine

1.6.

Hobuslasi veetakse individuaalsetes latrites, välja arvatud oma varssadega koos veetavad märad.

1.7.

Veovahend peab olema varustatud vaheseintega, nii et saab luua eraldi veoruume, tagades samas kõigile loomadele vaba juurdepääsu veele.

1.8.

Vaheseinad peavad olema teisaldatavad, et ruumi suurust saaks vastavalt loomade erinõuetele, liigile, suurusele ja arvule kohandada.

Teatud liikide miinimum vanus

1.9.

Välja arvatud oma ema saatel reisivad loomad, on koduhobuslaste, koduloomadena peetavatele veiste, lammaste, kitsede ja sigade vedu pikkadel teekondadel lubatud ainult juhul, kui:

koduhobuslased on vanemad kui neli kuud, välja arvatud registreeritud hobuslased;

vasikad on vanemad kui neliteist päeva;

sead on raskemad kui 10 kg.

Väljaõpetamata hobuseid ei ole lubatud pikal teekonnal vedada.

2.   Veevarustus auto- ja raudteevedudel ning merekonteinerites

2.1.

Veovahendid ja merekonteinerid peavad olema varustatud veevarustussüsteemiga, mis võimaldab saatjal sõidu ajal vajaduse korral alati loomi joota ja tagab igale loomale juurdepääsu veele.

2.2.

Jootmisseadeldised peavad olema töökorras ja nõuetekohase konstruktsiooniga ning paigaldatud vastavalt sõiduki pardal joodetavate loomade kategooriatele.

2.3.

Veepaakide kogumaht igas veovahendis peab võrduma vähemalt 1,5 protsendiga selle maksimaalsest kasulikust kaalust. Veemahutid peavad olema konstrueeritud nii, et neid oleks võimalik pärast iga vedu tühjendada ja puhastada, ning need peavad olema varustatud süsteemiga veetaseme kontrollimiseks. Mahutid peavad olema ühendatud veoki sees olevate jooturitega, mida hoitakse heas töökorras.

2.4.

Erandit punktist 2.3. võib kohaldada merekonteineritele, mida kasutatakse eranditult laevadel, mis saavad vett laeva enda veemahutitest.

3.   Autotranspordivahendi ventilatsioon ja temperatuuri jälgimine

3.1.

Autotranspordivahendi ventilatsioonisüsteemid peavad olema selliselt konstrueeritud ja ehitatud ning sellises seisukorras, et teekonna igal hetkel olenemata sellest, kas veovahend seisab või liigub, saab neis hoida temperatuuri vahemikus 5 — 30 oC kõigi loomade jaoks nii, et lubatud kõrvalekalle võib välistemperatuurist sõltuvalt olla +/-5 oC.

3.2.

Ventilatsioonisüsteem peab suutma tagada kogu ruumis ühtlase jaotusega minimaalse õhuvoo nimivõimsusega 60 m3/h/KN kasuliku kaalu kohta. Süsteem peab suutma töötada vähemalt 4 tundi sõiduki mootorist sõltumatult.

3.3.

Autotranspordivahendid peavad olema varustatud temperatuuri kontrollisüsteemiga ning vahendiga kõnealuste andmete registreerimiseks. Andurid peavad asuma veoki nendes osades, kus olenevalt veoki konstruktsioonist on tõenäoliselt kõige halvemad kliimatingimused. Selliselt saadud registreeritud temperatuurinäidud peavad olema varustatud kuupäevaga ja need esitatakse nõudmisel pädevale asutusele.

3.4.

Autotranspordivahendid peavad olema varustatud hoiatussüsteemiga, mis annab autojuhile häiresignaali, kui temperatuur sõiduki nendes osades, kus loomi veetakse, jõuab alumise või ülemise lubatud piirini.

3.5.

Komisjon töötab enne 31. juulit 2005 välja aruande Euroopa Toiduohutuse Ameti arvamuse alusel, millele lisatakse asjaomaste meetmete eelnõu eesmärgiga kehtestada veetavatele loomadele maksimaalsete ja minimaalsete temperatuuride vahemik, vastu võtmiseks artikli 31 punktis 2 osutatud menetluse kohaselt, võttes arvesse ühenduse teatud eriliste kliimatingimustega piirkondades domineerivaid temperatuure.

4.   Navigatsioonisüsteem

4.1.

Autotranspordivahendid peavad esmakordselt kasutatavate autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2007 ja kõigi autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2009 olema varustatud nõuetekohaste navigatsioonisüsteemidega, mis võimaldavad salvestada ja esitada teavet, mis vastab II lisa 4. jaos nimetatud teekonnalehel olevale teabele, ja teavet laadimisrihmade avamise ja sulgemise kohta.

4.2.

Komisjon esitab nõukogule 1. jaanuariks 2008 andmed navigatsioonisüsteemide uurimise tulemuste ja sellise tehnoloogia käesoleva määruse eesmärkidel kasutamise kohta.

4.3.

Komisjon esitab nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2010 aruande punktis 4.2. osutatud navigatsioonisüsteemide rakendamise kohta, millega kaasnevad ettepanekud, mida ta võib pidada asjakohaseks, et eelkõige määratleda kõigis transpordivahendites kasutatava navigatsioonisüsteemi spetsifikatsioon. Nõukogu teeb otsuse kõnealuste ettepanekute kohta kvalifitseeritud häälteenamusega.

VII PEATÜKK

RUUMINÕUDED

Loomade ruuminõuded peavad vastama vähemalt järgmistele arvudele:

A.   Koduhobuslased

Raudteeveod

Täiskasvanud hobused

1,75 m2 (0,7 x 2,5 m) (3)

Noorhobused (6 — 24 kuud) (teekondadel kestusega kuni 48 tundi)

1,2 m2 (0,6 x 2 m)

Noorhobused (6 — 24 kuud) (teekondadel kestusega üle 48 tunni)

2,4 m2 (1,2 x 2 m)

Ponid (alla 144 cm)

1 m2 (0,6 x 1,8 m)

Varsad (0 — 6 kuud)

1,4 m2 (1 x 1,4 m)

Märkus: Pikaajalise veo korral peab varssadel ja noorhobustel olema võimalus pikali heita

Kõnealused arvud võivad varieeruda maksimaalselt 10 % täiskasvanud hobuste ja ponide puhul ning maksimaalselt 20 % noorhobuste ja varssade puhul, sõltudes mitte ainult hobuste kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastikutingimustest ja eeldatavast veo kestusest.

Autotransport

Täiskasvanud hobused

1,75 m2 (0,7 x 2,5 m)

Noorhobused (6 — 24 kuud) (teekondadel kestusega kuni 48 tundi)

1,2 m2 (0,6 x 2 m)

Noorhobused (6 — 24 kuud) (teekondadel kestusega üle 48 tunni)

2,4 m2 (1,2 x 2 m)

Ponid (alla 144 cm)

1 m2 (0,6 x 1,8 m)

Varsad (0 — 6 kuud)

1,4 m2 (1 x 1,4 m)

Märkus: Pikaajalise veo korral peab varssadel ja noorhobustel olema võimalik pikali heita

Kõnealused arvud võivad varieeruda maksimaalselt 10 % täiskasvanud hobuste ja ponide puhul ning maksimaalselt 20 % noorhobuste ja varssade puhul, sõltudes mitte ainult hobuste kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastikutingimustest ja eeldatavast veo kestusest.

Õhutransport

Hobuste laadimistihedus pindala suhtes

0-100 kg

0,42 m2

100-200 kg

0,66 m2

200-300 kg

0,87 m2

400-500 kg

1,04 m2

300-400 kg

1,19 m2

500-600 kg

1,34 m2

600-700 kg

1,51 m2

700-800 kg

1,73 m2

Meretransport

Eluskaal kilogrammides

m2/loom

200-300

0,90-1,175

300-400

1,175-1,45

400-500

1,45-1,725

500-600

1,725-2

600-700

2-2,25

B.   Veised

Autotransport

Kategooria

Ligikaudne kaal (kg)

Pindala m2/loom

Väikesed vasikad

50

0,30 kuni 0,40

Keskmise suurusega vasikad

110

0,40 kuni 0,70

Rasked vasikad

200

0,70 kuni 0,95

Keskmise suurusega veised

325

0,95 kuni 1,30

Rasked veised

550

1,30 kuni 1,60

Väga rasked veised

>700

>1,60

Kõnealused arvud võivad varieeruda, sõltudes mitte ainult loomade kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastikutingimustest ja eeldatavast veo kestusest

Autotransport

Kategooria

Ligikaudne kaal (kg)

Pindala m2/loom

Väikesed vasikad

50

0,30 kuni 0,40

Keskmise suurusega vasikad

110

0,40 kuni 0,70

Rasked vasikad

200

0,70 kuni 0,95

Keskmise suurusega veised

325

0,95 kuni 1,30

Rasked veised

550

1,30 kuni 1,60

Väga rasked veised

>700

>1,60

Kõnealused arvud võivad varieeruda, sõltudes mitte ainult loomade kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastikutingimustest ja eeldatavast veo kestusest.

Õhutransport

Kategooria

Ligikaudne kaal (kg)

Pindala m2/loom

Vasikad

50

70

0,23

0,28

Veised

300

500

0,84

1,27

Meretransport

Eluskaal kilogrammides

m2/loom

200-300

0,81-1,0575

300-400

1,0575-1,305

400-500

1,305-1,5525

500-600

1,5525-1,8

600-700

1,8-2,025

Tiinetele loomadele tuleb võimaldada 10 % rohkem ruumi.

C.   Lambad/kitsed

Raudteeveod

Kategooria

Kaal kg

Pindala m2/loom

Pügatud lambad

<55

0,20 kuni 0,30

 

>55

>0,30

Pügamata lambad

<55

0,30 kuni 0,40

 

>55

>0,40

Lõpptiined uted

<55

0,40 kuni 0,50

 

>55

>0,50

Kitsed

<35

0,20 kuni 0,30

 

35 kuni 55

0,30 kuni 0,40

 

>55

0,40 kuni 0,75

Lõpptiined kitsed

<55

0,40 kuni 0,50

 

>55

>0,50

Eespool nimetatud pindalad võivad varieeruda sõltuvalt loomade tõust, suurusest, füüsilisest seisundist ja karva pikkusest ning samuti ilmastikutingimustest ja veo kestusest.

Autotransport

Kategooria

Kaal kg

Pind m2/loom

Pügatud lambad ja talled kaaluga 26 kg ja rohkem

<55

0,20 kuni 0,30

 

>55

>0,30

Pügamata lambad

<55

0,30 kuni 0,40

 

>55

>0,40

Lõpptiined uted

<55

0,40 kuni 0,50

 

>55

>0,50

Kitsed

<35

0,20 kuni 0,30

 

35 kuni 55

0,30 kuni 0,40

 

>55

0,40 kuni 0,75

Lõpptiined kitsed

<55

0,40 kuni 0,50

 

>55

>0,50

Eespool nimetatud pindalad võivad varieeruda sõltuvalt loomade tõust, suurusest, füüsilisest seisundist ja karva pikkusest ning samuti ilmastikutingimustest ja veo kestusest. Märkus: väikeste tallede jaoks võib arvestada alla 0,2 m2 looma kohta.

Õhutransport

Lammaste ja kitsede laadimistihedus pindala suhtes

Keskmine kaal (kg)

Pindala lamba/kitse kohta (m2)

25

0,2

50

0,3

75

0,4

Meretransport

Eluskaal kg

m2/loom

20 — 30

0,24 — 0,265

30 — 40

0,265 — 0,290

40 — 50

0,290 — 0,315

50 — 60

0,315 — 0,34

60 — 70

0,34 — 0,39

D.   Sead

Raudtee- ja autotransport

Kõikidel sigadel peab olema võimalus vähemalt loomulikus asendis pikali heita ja püsti tõusta seisvasse asendisse.

Nende minimaalsete nõuete täitmiseks ei tohiks umbes 100 kg kaaluvate sigade laadimistihedus ületada 235 kg/m2.

Sigade tõust, suurusest ja füüsilisest seisundist võib olla tingitud, et eespool nimetatud minimaalset nõutavat pindala tuleb suurendada; samuti võib osutuda vajalikuks maksimaalne 20 % suurendamine sõltuvalt ilmastikutingimustest ja veo kestusest.

Õhutransport

Laadimistihedus peab olema suhteliselt suur, et välistada vigastusi õhkutõusmisel ja maandumisel või turbulentsuse korral, kuigi kõigil loomadel peab olema võimalus pikali heita. Laadimistiheduse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta kliimat, kogu veo kestust ja saabumise aega.

Keskmine kaal

Pindala sea kohta

15 kg

0,13 m2

25 kg

0,15 m2

50 kg

0,35 m2

100 kg

0,51 m2

Meretransport

Eluskaal kg

m2/loom

10 või vähem

0,20

20

0,28

45

0,37

70

0,60

100

0,85

140

0,95

180

1,10

270

1,50

E.   Kodulinnud

Kodulindude vedamisel konteinerites kasutatav tihedus

Minimaalne põrandapind peab olema järgmine:

Kategooria

Pindala cm2 tibu kohta

Ühepäevased tibud

21 — 25

Kodulinnud, v.a ühepäevased tibud: kaal kg

Pindala cm2 kg kohta

< 1,6

180 — 200

1,6 kuni < 3

160

3 kuni < 5

115

> 5

105

Need arvud võivad varieeruda, sõltuvalt mitte ainult lindude kaalust ja suurusest, vaid ka nende füüsilisest seisundist, ilmastikutingimustest ja eeldatavast veo kestusest.


(1)  EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/65/EÜ (EÜT L 230, 16.9.2003, lk 32).

(2)  Neljandas veerus toodud minimaalsed veevarustuse nõuded võib kõigi liikide puhul asendada veevarustusega 10 % loomade eluskaalust.

(3)  Vagunite standardne kasutatav laius on 2,6 kuni 2,7 m.


LISA II

TEEKONNALEHT

(nagu on osutatud artikli 5 lõikes 4, artikli 8 lõikes 2, artikli 14 punktides a ja c ning artikli 21 lõikes 2)

1.

Pikka teekonda kavandav isik valmistab ette, tembeldab ja kirjutab alla kõik teekonnalehe leheküljed vastavalt käesoleva lisa sätetele.

2.

Teekonnaleht koosneb järgmistest osadest:

 

Osa 1 — Planeerimine;

 

Osa 2 — Lähtekoht;

 

Osa 3 — Sihtkoht;

 

Osa 4 — Vedaja avaldus;

 

Osa 5 — Kõrvalekaldumiste aruande näidis.

Teekonnalehe lehed peavad olema kokku kinnitatud.

Iga osa näidised on toodud ära liites.

3.

Korraldaja:

a)

annab igale teekonnalehele eristava numbri;

b)

tagab, et lähtekoha pädev asutus saab vähemalt kaks tööpäeva enne lahkumist nõuetekohaselt täidetud, välja arvatud veterinaarsertifikaadi numbrite osa, teekonnalehe 1. osa allkirjastatud koopia nimetatud asutuse määratud viisil;

c)

täidab kõik pädeva asutuse juhised vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile a;

d)

tagab, et teekonnaleht oleks tembeldatud vastavalt artikli 14 lõike 1 nõuetele;

e)

tagab, et teekonnaleht on loomadega kaasas teekonnal kuni sihtkohani või ekspordil kolmandasse riiki vähemalt kuni väljumispunktini.

4.

Lähtekoha loomapidajad, ja kui sihtkoht asub ühenduse territooriumil, sihtkoha loomapidajad täidavad ja kirjutavad alla teekonnalehe vastavad osad. Nad teavitavad pädevat asutust kõigist kahtlustest seoses käesoleva määruse täitmisega niipea kui võimalik, kasutades 5. osa näidise vormi.

5.

Kui sihtkoht asub ühenduse territooriumil, säilitavad sihtkoha loomapidajad teekonnalehte, välja arvatud selle 4. osa, vähemalt kolm aastat sihtkohta saabumise kuupäevast:

Teekonnaleht esitatakse nõudmisel pädevale asutusele.

6.

Kui teekond lõpeb väljaspool ühenduse territooriumi, täidab teekonnalehe 4. osa ja kirjutab sellele alla vedaja.

7.

Loomade eksportimisel kolmandasse riiki annavad vedajad teekonnalehe väljumispunkti riiklikule veterinaararstile.

Elusloomade eksportimisel eksporditoetustega ei ole teekonnalehe 3. osa nõutav, kui põllumajandusõigusaktid nõuavad aruande esitamist.

8.

Teekonnalehe 3. osas osutatud vedaja hoiab alles:

a)

täidetud teekonnalehe ühe eksemplari;

b)

vastava salvestuslehe või väljatrüki, millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 3821/85 I või IB lisas, kui sõidukile kohaldatakse kõnealust määrust.

Punktides a ja b osutatud dokumendid kuuluvad esitamisele pädevale asutusele, mis on andnud vedajale loa, ja nõudmisel lähtekoha pädevale asutusele ühe kuu jooksul pärast selle täitmist ning vedaja säilitab neid vähemalt kolm aastat kontrollimise kuupäevast.

Punktis a osutatud dokumendid tagastatakse lähtekoha pädevale asutusele ühe kuu jooksul pärast teekonna lõpetamist, juhul kui ei kasutata artikli 6 lõikes 9 osutatud süsteeme. Teekonnalehe lihtsustatud versioon ja artikli 6 lõikes 9 nimetatud salvestiste esitamise juhis koostatakse artikli 31 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt, kui sõidukid on varustatud artikli 6 lõikes 9 nimetatud süsteemidega.

Liide

1. OSA

PLANEERIMINE

Image

2. OSA

LÄHTEKOHT

Image

3. OSA

SIHTKOHT

Image

4. OSA

VEDAJA AVALDUS

Image

5. OSA

KÕRVALEKALDUMISTE ARUANNE NR …

Kõrvalekaldumiste aruande koopia koos teekonnalehe 1. osakoopiaga edastatakse pädevale asutusele.

Image


LISA III

BLANKETID

(nagu osutatud artikli 10 punktis 2, artikli 11 punktis 2, artikli 17 punktis 2 and artikli 18 punktis 2)

I PEATÜKK

Vedaja luba vastavalt artikli 10 lõikele 1

Image

II PEATÜKK

Vedaja luba vastavalt artikli 11 lõikele 1

Image

III PEATÜKK

Juhtide ja saatjate pädevustunnistus vastavalt artikli 17 lõikele 2

Image

IV PEATÜKK

Pikkade teekondade autotranspordivahendite vastavussertifikaat vastavalt artikli 18 lõikele 2

Image


LISA IV

KOOLITUS

1.

Maanteesõidukite autojuhid ja saatjad nagu osutatud artikli 6 lõikes 5 ja artikli 17 lõikes 1 peavad olema edukalt lõpetanud punktis 2 osutatud koolituse ja sooritanud eksami, mille on kinnitanud pädev organ, et tagada eksamineerijate sõltumatus.

2.

Punktis 1 osutatud koolituskursus hõlmab vähemalt ühenduse õigusaktide tehnilisi ja administratiivseid aspekte, mis puudutavad loomade kaitset vedamise ajal, eriti järgmisi punkte:

a)

artiklid 3 ja 4 ning I ja II lisa;

b)

loomade füsioloogia ja eelkõige joogi- ja söödavajadus, loomade käitumine ja stressi mõiste;

c)

loomade käsitsemise praktilised aspektid;

d)

juhtimisviisi mõju veetavate loomade heaolule ja liha kvaliteedile;

e)

loomadele esmaabi osutamine;

f)

loomi käsitseva personali ohutus.


LISA V

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

(nagu osutatud artikli 21 punkti 1 alapunktis e)

Euroopa konventsioon loomade kaitsest rahvusvahelistel vedudel.


LISA VI

ELUSLOOMADE ÕHUTRANSPORDIGA VEDAMISEKS NÕUETEKOHASTE KONTEINERITE, AEDIKUTE JA LAUTADE RAHVUSVAHELISED STANDARDID

(nagu on osutatud I lisa II peatükis II (punkt 4.1))

Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) elusloomade veoeeskirjad, 31. väljaanne, 1. oktoober 2004.