4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/22

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, (3) on andnud elektrienergia siseturu loomisse väga olulise panuse. Siseturu eduka toimimise põhieesmärgiks on elektri varustuskindluse kõrge taseme tagamine ning käesolev direktiiv annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada elektriettevõtjatele avalike teenuste osutamise kohustused, muu hulgas ka varustuskindluse tagamise kohustused. Need avalike teenuste osutamise kohustused tuleks määratleda nii täpselt ja rangelt kui võimalik ning need ei tohiks esile kutsuda selliste tootmisseadmete rajamist, mille võimsus ületab lõpptarbijatele põhjendamatu elektrikatkestuse vältimiseks vajalikku tootmisvõimsust.

(2)

Elektrienergia nõudlus on tavaliselt prognoositav keskpikaks ajavahemikuks liikmesriigi taotlusel koostatud põhivõrguettevõtjate või teiste selleks suuteliste organisatsioonide poolt välja töötatud stsenaariumite alusel.

(3)

EL konkurentsivõimelise ühtse elektrienergia turu tõttu on vaja turuga kokkusobivat elektrienergia varustuskindlust käsitlevat poliitikat. Sellise poliitika puudumine üksikutes liikmesriikides või liikmesriikide poliitikate olulised erinevused tooksid kaasa konkurentsi moonutamise. Seetõttu on pädevate asutuste ja liikmesriikide endi ja kõigi asjaomaste turul osalejate ülesannete ja kohustuste selge määratlemine elektrienergia varustuskindluse ja siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks äärmiselt oluline, vältides samal ajal uute turule tulijate nagu äriühingud, kes toodavad või tarnivad elektrit liikmesriigis ja on alustanud hiljuti tegevust selles liikmesriigis, tegevuse takistamist ja vältides elektrienergia siseturu moonutusi või märkimisväärseid raskusi turul osalejatele, sealhulgas väikese turuosaga äriühingutele, nagu tootja või tarnija, kellel on asjaomasel ühenduse turul väga väike turuosa.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1229/2003/EÜ (4) sätestatakse rida suuniseid üleeuroopalisi energiavõrke käsitleva ühenduse poliitika kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses, (5) sätestatakse muu hulgas ülekoormuse juhtimise põhialused ja üksikasjalikud eeskirjad.

(5)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamisel on võrgu töökindluse ja ohutuse säilitamiseks vaja tagada seonduva reservvõimsuse olemasolu, kui see on tehniliselt vajalik.

(6)

Ühenduse keskkonnaalaste kohustuste täitmiseks ja imporditavast energiast sõltuvuse vähendamiseks on oluline võtta arvesse elektrienergia nõudluse kasvu pikaajalisi mõjusid.

(7)

Tõrgeteta toimiva siseturu väljatöötamiseks on äärmiselt oluline siseriiklike põhivõrguettevõtjate koostöö võrgu turvalisusega seotud küsimustes, sealhulgas läbilaskevõimsuse määratlemise, teabe edastamise ja võrgu modelleerimisega seotud küsimustes, ning seda võiks veelgi parandada. Võrgu turvalisusega seotud küsimuste puudulik kooskõlastamine kahjustab võrdsete konkurentsitingimuste arengut.

(8)

Asjaomaste tehniliste eeskirjade ja soovituste, näiteks “Union for the Co-ordination of Transmission of Electricity” (UCTE) tegevusjuhendis sisalduvate, ning NORDELi, Balti riikide võrgueeskirja ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa võrgueeskirjade ja soovituste peamiseks eesmärgiks on toetada ühendatud võrgu tehnilist toimimist, aidates seega kaasa vajadusele tagada võrgu jätkuv toimimine süsteemi rikete korral nii võrgu üksikus punktis kui ka mitmes punktis, ning vähendades selliste varustushäirete leevendamisega seonduvaid kulutusi.

(9)

Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatelt tuleks nõuda voolukatkestuste sageduse ja kestuse osas kõrgetasemelise teenuse pakkumist lõpptarbijale.

(10)

Meetmed, mida võib elektritootmise reservvõimsuse asjakohase taseme säilimise tagamiseks kasutada, peaksid olema turupõhised ja mittediskrimineerivad ning võivad hõlmata meetmeid nagu näiteks lepingulised tagatised ja kokkulepped, võimsusoptsioonid või -kohustused. Nimetatud meetmeid võib samuti täiendada teiste selliste mittediskrimineerivate vahenditega nagu näiteks võimsustasu maksed.

(11)

Asjakohase eelneva teabe kättesaadavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid teavitama olemasolevaid ja võimalikke elektritootmise investoreid ning elektritarbijaid pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu säilitamiseks võetavatest meetmetest.

(12)

Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 86, 87 ja 88 kohaldamist, on oluline, et liikmesriigid sätestavad üheselt mõistetava, asjakohase ja stabiilse raamistiku, mis tõstab elektrienergia varustuskindlust ning soodustab investeeringuid elektritootmisvõimsusesse ja koormuse juhtimismeetodite väljaarendamisse. Samuti on oluline, et võetakse asjakohaseid meetmeid reguleeriva raamistiku tagamiseks, mis soodustab investeeringuid uude võrkudevahelisse ühendusse, eelkõige liikmesriikide vahel.

(13)

Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumisel 15. ja 16. märtsil 2002 lepiti kokku liikmesriikide võrkudevaheliste ühenduste tase. Võrkudevaheliste ühenduste madal tase killustab turgu ja takistab konkurentsi arengut. Piisava vastastikuse ülekande ühendusvõimsuse, olgu tegemist piiriülese võimsusega või mitte, olemasolu on oluline, kuid mitte piisav tingimus konkurentsi täiel määral toimimiseks. Lõpptarbijate huvides peaks võrkudevaheliste uute ühenduste projektide potentsiaalsete tulude ja kulude vaheline suhe olema mõistlikus tasakaalus.

(14)

On oluline määrata kindlaks maksimaalsed olemasolevad edastamisvõimsused, mis on võimalikud võrgusüsteemi ohutusnõudeid rikkumata, kuid samas on oluline tagada ka põhivõrgus võimsuse arvestamise ja jaotamise menetluse täielik läbipaistvus. Sel viisil saaks olemasolevat võimsust paremini kasutada ja turule ei saadeta valesid signaale puuduse kohta, mis aitab kaasa direktiivis 2003/54/EÜ ette nähtud täielikult konkurentsivõimelise siseturu saavutamisele.

(15)

Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad vajavad asjakohast ja stabiilset investeeringuid ning võrkude hooldamist ja uuendamist reguleerivat raamistikku.

(16)

Direktiivi 2003/54/EÜ artiklis 4 nõutakse, et liikmesriigid teostaksid elektrienergia varustuskindluse järelevalvet ja esitaksid selle kohta aruande. Nimetatud aruanded peaksid hõlmama varustuskindluse seisukohalt olulisi lühiajalisi, keskpikki ja pikaajalisi tegureid, sealhulgas põhivõrguettevõtjate kavatsust võrku investeerida. Kõnealuste aruannete koostamisel peaksid liikmesriigid toetuma teabele ja hindamistele, mida põhivõrguettevõtjad juba individuaalselt ja kollektiivselt, sealhulgas Euroopa tasandil, korraldavad.

(17)

Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise.

(18)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt ausal konkurentsil põhineva elektrienergia varustuskindluse ja täies ulatuses toimiva elektrienergia siseturu loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

elektritootmisvõimsuse piisav tase;

b)

nõudluse ja pakkumise piisav tasakaal

ning

c)

siseturu arenguks vajalik liikmesriikide võrkudevaheliste ühenduste asjakohane tase.

a)

reguleeriv asutus – vastavalt direktiivi 2003/54/EÜ artiklile 23 määratud reguleerivad asutused liikmesriikides;

b)

elektrienergia varustuskindlus – elektrisüsteemi võime varustada lõppkasutajaid elektrienergiaga vastavalt käesolevale direktiivile;

c)

võrgu talitluskindlus – põhivõrgu ja vajaduse korral jaotusvõrgu jätkuv talitlemine etteaimatavate asjaolude esinemisel;

d)

pakkumise ja nõudluse tasakaal – tarbijate elektrienergia tarbimise prognoositava nõudluse rahuldamine ilma vajaduseta jõustada tarbimist piiravaid meetmeid.

a)

elektrivarustuspidevuse tagamise tähtsust;

b)

läbipaistva ja stabiilse reguleeriva raamistiku tähtsust;

c)

siseturgu ja võimalusi piiriüleseks koostööks elektrienergia varustuskindluse osas;

d)

korrapärase hoolduse ja vajaduse korral uuendamise vajadust põhi- ja jaotusvõrgu toimivuse säilimiseks;

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, (7) õige rakendamise tagamise tähtsust, kuivõrd nende sätted käsitlevad elektrienergia varustuskindlust;

f)

stabiilseks talitluseks piisava ülekande ja tootmise reservvõimsuse tagamise vajadust

ning

g)

likviidse hulgituru loomise ergutamise tähtsust.

a)

elektritootmise mitmekesisuse astet riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil;

b)

elektrienergia nõudluse kasvu pikaajaliste mõjude vähendamise tähtsust;

c)

tõhusama energiakasutuse soodustamise ja uute tehnoloogiate, eelkõige koormuse juhtimise, taastuvate energiaallikate tehnoloogiate ja hajustootmise kasutuselevõtmise tähtsust,

ning

d)

infrastruktuuri ja tootmisvõimsusesse investeerimist pidurdavate haldustõkete kõrvaldamise tähtsust.

a)

iga liikmesriigi spetsiifilisele geograafilisele asukohale;

b)

uute võrkudevaheliste ühenduste rajamiskulude ja lõpptarbijate kasu vahelise mõistliku tasakaalu säilitamisele

ja

c)

olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste võimalikult tõhusa kasutamise tagamisele.

1.

a)

soodustavad, ilma et see piiraks väikeste eraldatud võrkude erivajadusi, sellise hulgituru raamistiku loomist, mis annab elektrienergia tootjatele ja tarbijatele sobivaid hinnasignaale;

b)

nõuavad põhivõrguettevõtjatelt, et nad tagavad bilansi hoidmiseks vajaliku tootmisvõimsuse reservi olemasolu ja/või võtavad samaväärseid turupõhiseid meetmeid.

a)

kehtestada uute tootmisvõimsuste rajamist ja uute elektrienergia tootmisettevõtjate turule sisenemist hõlbustavaid sätteid;

b)

kõrvaldada katkestatavate lepingute kasutamist takistavad tõkked;

c)

kõrvaldada tootjatel ja tarbijatel erineva pikkusega lepingute sõlmimist takistavad tõkked;

d)

koormuse reaalajas juhtimise tehnoloogiate edendamiseks, näiteks nüüdisaegsete mõõtesüsteemide kasutuselevõtmine;

e)

energia säästumeetmete edendamiseks;

f)

korraldada direktiivi 2003/54/EÜ artikli 7 lõike 1 kohaseid pakkumismenetlusi või menetlusi, mis läbipaistvust ja mittediskrimineerimist silmas pidades on samaväärsed.

a)

annab nii põhi- kui jaotusvõrguettevõtjatele võrkude arendamiseks vajalikke investeerimissignaale, et rahuldada turu prognoositavat nõudlust,

ja

b)

hõlbustab nende võrkude hooldust ja vajaduse korral uuendamist.

a)

võrgu talitluskindlus;

b)

pakkumise ja nõudluse prognoos järgmise viie aasta kohta;

c)

eeldatav elektrienergia varustuskindluse olukord ajavahemikuks 5 kuni 15 aastat alates aruande kuupäevast;

d)

põhivõrguettevõtjate ja neile teada olevad teise osapoole investeerimisplaanid järgmiseks viieks või enamaks kalendriaastaks piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste rajamise osas.

a)

määruses (EÜ) nr 1228/2003 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtteid;

b)

olemasolevaid ja kavandatavaid ülekandeliine;

c)

eeldatavaid elektrienergia tootmise, tarnimise, piiriülese elektrikaubanduse ja tarbimise mudeleid, mis võimaldavad koormuse juhtimise meetmete rakendamist,

ja

d)

piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi säästva arengu eesmärke, sealhulgas nende projektide osas, mis on otsuse nr 1229/2003/EÜ I lisas sätestatud esmatähtsate projektide telgede osad.