Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004,

29. aprill 2004,

püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Käesolev määrus puudutab peamiselt keskkonnakaitset ja inimeste tervise kaitset. Seepärast on õiguslikuks aluseks asutamislepingu artikli 175 lõige 1.

(2) Ühendus on tõsiselt mures jätkuva püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda heitmise pärast. Kõnealuseid keemilisi aineid veetakse üle rahvusvaheliste piiride nende allikatest kaugele ning nad püsivad keskkonnas, bioakumuleeruvad toitevõrgustiku kaudu ning kujutavad riski inimeste tervisele ja keskkonnale. Seepärast tuleb vastu võtta edasisi meetmeid, et inimeste tervist ja keskkonda kõnealuste saasteainete eest kaitsta.

(3) Pidades silmas oma kohustusi keskkonnakaitse suhtes allkirjastas ühendus 24. juunil 19981979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolli püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi "protokoll") ja 22. mail 2001 püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (edaspidi "konventsioon").

(4) Kuigi ühenduse tasandil on sätestatud püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlev seadusandlus, on selle peamisteks puudujääkideks kehtivasse nimekirja kantud kemikaalide tootmise ja kasutamise keelu puudumine või seda käsitlev mittetäielik seadusandlus, sest puudub raamistik täiendavate lisanduvate orgaaniliste saasteainete suhtes keeldude, piirangute või kõrvaldamise kohaldamiseks, ning raamistik nende uute ainete tootmise ja kasutamise välistamiseks, millel ilmnevad püsivate orgaaniliste saasteainete omadused. Heitmete vähendamise eesmärke kui selliseid ei ole ühenduse tasandil kehtestatud ning kehtivad heitmeseired ei hõlma kõiki püsivate orgaaniliste saasteainete allikaid.

(5) Et tagada protokollist ja konventsioonist tulenevate ühenduse kohustuste sidus ja tõhus täitmine, on vaja luua ühine õiguslik raamistik, mille piires kehtestada meetmeid, mis on loodud esmajoones tahtlikult toodetud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise, turuleviimise ja kasutamise vältimiseks. Lisaks sellele tuleks püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi võtta arvesse asjakohaste ühenduse hindamis- ja volituskavade raamistikus.

(6) Koordineerimine ja sidusus tuleks tagada Rotterdami, [3] Stockholmi ja Baseli [4] konventsioonide ühenduse tasandil rakendamise ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames rahvusvahelise kemikaalide käitlemist puudutava strateegilise lähenemisviisi (SAICM) arengus osalemisega.

(7) Pealegi, võttes arvesse asjaolu, et käesoleva määruse sätteid toetab asutamislepingus kehtestatud ettevaatusprintsiip ning mitte unustades Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni põhimõtet 15 ja pidades silmas eesmärki kõrvaldada, kui see on võimalik, püsivate orgaaniliste saasteainete heitmine keskkonda, on teatavatel juhtudel asjakohane näha ette kontrollmeetmed, mis on rangemad protokolli ja konventsiooni alusel ette nähtutest.

(8) Tulevikus võib kavandatav kemikaalide ohutuse määrus (REACH) olla asjakohane vahend, mille abil rakendada vajalikke kontrollmeetmeid loetletud ainete tootmise, turuleviimise ja kasutamise suhtes ning kontrollmeetmeid olemasolevate ja uute kemikaalide ja taimekaitsevahendite suhtes, mis ilmutavad püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi. Siiski, piiramata kavandatavat kemikaalide ohutuse määrust, ning kuna on tähtis neid protokollis ja konventsioonis esitatud kontrollmeetmeid loetletud ainete suhtes rakendada võimalikult ruttu, peaks käesolev määrus esialgu kõnealuseid meetmeid rakendama.

(9) Nõukogu 21. detsembri 1978. aasta teatavaid aktiivseid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimist ja kasutamist keelustavas direktiivis 79/117/EMÜ [5] ja nõukogu 27. juuli 1976. aasta teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piiramist puudutavate liikmesriikide õigusaktide, määruste ja haldussätete ühtlustamist käsitlevas direktiivis 76/769/EMÜ [6] sätestatud keeldude tulemusena on ühenduses enamiku protokollis või konventsioonis loetletud püsivate orgaaniliste saasteainete turuleviimine ja kasutamine juba taandunud. Siiski on ühenduse protokollist ja konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks vajalik ja asjakohane keelustada ka kõnealuste ainete tootmine ja piirata erandeid miinimumini, et erandid kehtiksid üksnes siis, kui aine täidab olulist funktsiooni konkreetsel kasutusotstarbel.

(10) Konventsiooniga reguleeritud ainete eksporti ja lindaani eksporti reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 304/2003 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta. [7]

(11) Heksaklorotsükloheksaani (HCH), sealhulgas lindaani tootmine ja kasutamine kuulub protokolli poolt kehtestatud piirangute alla, kuid ei ole täielikult keelustatud. Kõnealune aine on mõnedes liikmesriikides siiani kasutusel ning seepärast ei ole võimalik kõiki olemasolevaid kasutamistavasid viivitamatult lõpetada. Siiski, pidades silmas HCH kahjulikke omadusi ja võimalikke riske, mis on seotud selle heitmisega keskkonda, peaks selle tootmist ja kasutamist piirama miinimumini ning need lõpuks järk-järgult lõpetama, tehes seda hiljemalt 2007. aasta lõpuks.

(12) Vananenud või hoolimatult korraldatud püsivate orgaaniliste saasteainete hoidlad võivad keskkonda ja inimeste tervist tõsiselt ohustada, näiteks pinnase ja põhjavee saastamise teel. Seepärast on asjakohane võtta vastu sätted, mis lähevad kaugemale konventsioonis kehtestatud sätetest. Keelatud ainete hoidlaid tuleb kohelda jäätmetena, samas, kui nende ainete hoidlatest, mille tootmine ja kasutamine on veel lubatud, tuleks ametiasutusi teavitada ning nende üle nõuetekohast järelvalvet teostada. Eriti olemasolevaid, keelatud püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavaid hoidlaid tuleks käsitleda jäätmetena võimalikult ruttu. Kui tulevikus keelustatakse teisi aineid, tuleks ka nende hoidlad viivitamatult hävitada ning uusi hoidlaid mitte rajada. Teatavate uute liikmesriikide konkreetseid probleeme silmas pidades tuleks näha ette piisavat rahalist ja tehnilist abi ühenduse olemasolevate rahaliste vahendite kaudu, nagu ühtekuuluvus- ja struktuurifondid.

(13) Kooskõlas komisjoni pöördumisega, mis käsitleb ühenduse strateegiat dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide (PCBde) suhtes [8] ning protokolliga ja konventsiooniga, tuleks püsivate orgaaniliste saasteainete heitmed, mis on tööstuslike protsesside tahtmatud kõrvaltooted, välja selgitada ja võimalikult ruttu neid vähendada koos lõppeesmärgiga need kõrvaldada, kui see on teostatav. Asjakohaseid riiklikke tegevuskavasid, mis hõlmavad kõiki allikaid ja meetmeid, sealhulgas neid, mida võimaldatakse olemasoleva ühenduse seadusandluse alusel, tuleks koostada ja rakendada võimalikult ruttu, et vähendada heitmeid jätkuval ja majanduslikult kõige efektiivsemal viisil. Kuni selleni tuleks arendada asjakohaseid vahendeid konventsiooni raamistikus.

(14) Kooskõlas kõnealuse pöördumisega tuleks luua asjakohased programmid ja mehhanismid, et hankida piisavaid seireandmeid dioksiinide, furaanide ja PCBde olemasolu kohta keskkonnas. Siiski on vajalik tagada asjakohaste vahendite kättesaadavus, ning et neid saaks kasutada majanduslikult ja tehniliselt soodsates tingimustes.

(15) Konventsiooni alusel kuulub püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus jäätmetes hävitamisele või pöördumatule muundamisele aineteks, millel ei ole sarnaseid omadusi, juhul kui muud toimingud ei ole keskkonnamõju seisuko halt eelistatavad. Kuna praegune ühenduse jäätmeid käsitlev seadusandlus ei kehtesta kõnealuste ainete suhtes konkreetseid eeskirju, tuleks need kehtestada käesoleva määrusega. Et tagada kõrgetasemeline kaitse, tuleks sätestada ühised kontsentratsioonipiirid ainete sisaldusele jäätmetes enne 31. detsembrit 2005.

(16) Tunnustatakse püsivatest orgaanilistest saasteainetest koosnevate, neid sisaldavate või nende poolt saastatud jäätmete nende allikas välja selgitamise ja eristamise tähtsust, et minimeerida nende kemikaalide levimist teistesse jäätmetesse. Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiviga 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta [9] kehtestati ühenduse ohtlike jäätmete käitlemise eeskirjad, kohustades liikmesriike võtma vastu vajalikke meetmeid, nõudmaks, et rajatised ja ettevõtjad, kes ohtlikke jäätmeid kõrvaldavad, taaskasutavad, koguvad või transpordivad, ei segaks kokku ohtlike jäätmete erinevaid kategooriaid või ei segaks kokku ohtlikke jäätmeid tavajäätmetega.

(17) Konventsiooniga sätestatakse, et iga osapool koostab kava oma konventsioonist tulenevate kohustuste täimiseks. Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimalusi osalemiseks nende rakenduskavade koostamisel. Kuna ühendusel ja liikmesriikidel on selles suhtes jagatud pädevus, tuleks rakenduskavad koostada nii riiklikul kui ühenduse tasandil. Tuleks edendada koostööd ja teabevahetust komisjoni ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel.

(18) Kooskõlas konventsiooni ja protokolliga tuleks teavet püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jagada teiste osapooltega. Samuti tuleks edendada teabevahetust kolmandate riikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute osapooled.

(19) Üldsuse teadlikkus ohtudest, mida püsivad orgaanilised saasteained praeguste ja tulevaste generatsioonide tervisele ja keskkonnale kujutavad, eriti arengumaades, on sageli puudulik ja seetõttu vajatakse laiaulatuslikku teavet, et suurendada ettevaatlikkust ja saavutada toetust piirangutele ja keeldudele. Kooskõlas konventsiooniga tuleks edendada ja asjakohaselt hõlbustada üldsuse teadlikkust kõnealustest ainetest, eriti kõige ohustatumate rühmade puhul, ning tööliste, teadlaste, koolitajate, tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist.

(20) Sellekohase taotluse korral ning kasutuselolevate vahendite piires peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd asjakohase ja ajastatud tehnilise abi osutamisel, mis on välja töötatud eriti arengumaade ja üleminekujärgus majandusega maade suutlikkuse tugevdamiseks konventsiooni rakendada. Tehniline abi peaks hõlmama sobivate alternatiivsete toodete, meetodite ja strateegiate arendamist ja teostust, muu hulgas DDT kasutamise puhul nakkusekandja kontrollimisel, mida konventsioonist tulenevalt võib kasutada üksnes kooskõlas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituste ja suunistega ning kui see on paikkondlikult ohutu, tõhus ja asjaomases riigis ei ole kasutusel taskukohasemaid alternatiive.

(21) Püsivate orgaaniliste saasteainete heidete vähendamiseks vastu võetud meetmete tõhusust tuleks regulaarselt hinnata. Sel otstarbel peaksid liikmesriigid komisjonile regulaarselt aru andma, eriti seoses piirangualuste ainete heitmete seirega, teatatud hoidlatega ning tootmisega ja turuleviimisega. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega välja töötama liikmesriikide aruannete ühise mudeli.

(22) Konventsioon ja protokoll sätestavad, et lisaks sellele võivad osapooled teha ettepanekuid rahvusvaheliseks tegutsemiseks teiste ainete suhtes ning mille tulemusena võib lisanduvaid aineid kanda kõnealuste lepingute nimekirjadesse, sel juhul tuleks käesolevat määrust vastavalt muuta. Peale selle peaks olema käesoleva määruse lisades olemasolevaid sissekandeid võimalik muuta, muu hulgas nende kohandamiseks teadusliku ja tehnilise arenguga.

(23) Kui käesoleva määruse lisasid muudetakse täiendavate protokollis või konventsioonis sätestatud, tahtlikult toodetud püsivate orgaaniliste saasteainete reguleerimiseks, tuleks need lisada I lisa asemel II lisasse, ning üksnes erandlikel juhtude, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

(24) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus. [10]

(25) Et tagada läbipaistvus, erapooletus ja kooskõla täitetoimingute tasandil, peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad, mis puudutavad käesoleva määruse sätete rikkumiste korral kohaldatavaid karistusi ning tagama, et need saaksid täide viidud. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, kuna mittevastavuse tulemuseks võib olla kahju inimeste tervisele ja keskkonnale. Teave käesoleva määruse sätete rikkumiste kohta tuleks teha avalikuks, kui see on asjakohane.

(26) Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on kaitsta keskkonda ja inimeste tervist püsivate orgaaniliste saasteainete eest, ei saa kõnealuste saasteainete piiriüleste mõjude tõttu liikmesriikide poolt piisaval määral saavutada ning on seepärast paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus kehtestada meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27) Eespool nimetatut silmas pidades tuleks direktiivi 79/117/EÜ muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Võttes eelkõige arvesse ettevaatuspõhimõtet, on käesoleva määruse eesmärgiks kaitsta inimeste tervist ja keskkonda püsivate orgaaniliste saasteainete eest, keelustades, võimalikult ruttu järkjärguliselt kaotades või piirates nende ainete tootmist, turuleviimist ja kasutamist, mida käsitlevad püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon (edaspidi "konventsioon") või 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi "protokoll") ning minimeerides selliste ainete keskkonda heitmist, pidades silmas nende võimalikult kiiret kõrvaldamist, kui see on teostatav, ja kehtestades sätteid jäätmete suhtes, mis koosnevad, sisaldavad või on saastatud mis tahes kõnealuste ainete poolt.

2. Artikleid 3 ja 4 ei kohaldata jäätmete suhtes, mis koosnevad, sisaldavad või on saastatud I ja II lisas loetletud ainete poolt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) turuleviimine – kolmandatele isikutele tarnimine või neile kättesaadavaks tegemine tasu eest või tasuta. Importi ühenduse tolliterritooriumile peetakse samuti turuleviimiseks;

b) toode – ese, mis koosneb ühest või enamast ainest ja/või valmistisest, millele on tootmisprotsessis antud konkreetne kuju, pind või kujustus, mis määrab kindlaks selle lõppkasutusfunktsiooni ulatuslikumal määral, kui seda teeb selle keemiline koostis;

c) aine – määratletud nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ [11] artiklis 2;

d) valmistis – määratletud direktiivi 67/548/EMÜ artiklis 2;

e) jäätmed – määratletud nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ [12] artikli 1 punktis a;

f) kõrvaldamine – määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis e;

g) taaskasutamine – määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis f.

Artikkel 3

Tootmise, turuleviimise ja kasutamise kontrollimine

1. I lisas loetletud ainete tootmine, turuleviimine ja kasutamine, kas eraldi, valmististes või toodete komponentidena, on keelatud.

2. II lisas loetletud ainete tootmist, turuleviimist ja kasutamist, kas eraldi, valmististes või toodete komponentidena, piiratakse kooskõlas kõnealuses lisas sätestatud tingimustega.

3. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vastava ühenduse seadusandluse alusel olemasolevate ja uute kemikaalide ja taimekaitsevahendite hindamise ja autoriseerimise raames arvesse kriteeriume, mis on sätestatud konventsiooni D lisa lõikes 1 ja rakendavad asjakohaseid meetmeid olemasolevate kemikaalide ja taimekaitsevahendite kontrollimiseks ning püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi näitavate uute kemikaalide ja taimekaitsevahendite tootmise, turuleviimise ja kasutamise ärahoidmiseks.

Artikkel 4

Kontrollmeetmetest vabastamine

1. Artiklit 3 ei kohaldata juhul, kui:

a) ainet kasutatakse laboriuurimustes või tugietalonina;

b) ainet leidub ainetes, valmististes või toodetes tahtmatu jälgsaastena.

2. Artiklit 3 ei kohaldada seoses ainetega, mida leidub nende toodete komponendina, mida toodeti ajavahemikus alates enne käesoleva määruse jõustumist või jõustumise kuupäevast kuni kuus kuud pärast selle jõustumise kuupäeva.

Artiklit 3 ei kohaldata juhul, kui ainet leidub nende toodete komponendina, mis olid kasutusel juba enne käesoleva määruse jõustumist või jõustumise kuupäeval.

Siiski, kohe peale esimeses ja teises lõigus viidatud toodetest teadlikuks saamist teavitab liikmesriik vastavalt komisjoni.

Kui komisjoni on sel viisil teavitatud või ta saab muul viisil sellistest toodetest teada, teatab ta, kui see on asjakohane, viivitamata sellest vastavalt konventsiooni sekretariaadile.

3. Kui aine on loetletud I lisa A osas või II lisa A osas ning liikmesriik soovib lubada kõnealust ainet toota ja kasutada suletud süsteemiga piiratud kohaga vaheproduktina kuni vastavas lisas kirjeldatud tähtajani, teatab ta sellest vastavalt konventsiooni sekretariaati.

Siiski võib selliseid teadaandeid teha üksnes juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:

a) vastavasse lisasse on kantud selgesõnaline märkus, et sellist kõnealuse aine tootmist ja kasutamist võib lubada;

b) valmistamisprotsess muundab aine üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused;

c) eeldatakse, et aine tootmisel ja kasutamisel ei ohusta inimesi ja keskkonda selle aine olulised kogused, nagu on tõestatud kõnealuse suletud süsteemi hindamise abil kooskõlas komisjoni direktiiviga 2001/59/EÜ. [13]

Teadaanne edastatakse ka teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning sellega esitatakse üksikasjad asjaomase aine tegeliku või hinnangulise kogutoodangu ja kasutamise kohta ning suletud süsteemiga piiratud kohaga protsessi olemuse kohta, tuues välja lõpptootes sisalduva lähteainena esineva püsiva orgaanilise saasteaine mis tahes mittemuundunud või jälgsaaste koguse.

Esimeses lõigus viidatud tähtaegu võib muuta juhtudel, kui asjaomase liikmesriigi poolt konventsiooni sekretariaadile esitatud korduvale teadaandele järgnevalt antakse konventsiooni alusel välja selgesõnaline või vaikiv nõusolek aine tootmise ja kasutamise jätkamise kohta muul ajavahemikul.

Artikkel 5

Hoidlad

1. Sellise hoidla valdaja, mis koosneb või sisaldab mis tahes I lisas või II lisas loetletud aineid, mille kasutamine ei ole lubatud, käsitleb kõnealust hoidlat jäätmetena kooskõlas artikliga 7.

2. Sellise hoidla valdaja, mis on suurem kui 50 kg, mis koosneb või sisaldab mis tahes I lisas või II lisas loetletud aineid ja mille kasutamine on lubatud, esitab liikmesriigi, kuhu hoidla on rajatud, pädevale asutusele teabe, mis puudutab kõnealuse hoidla olemust ja suurust. Kõnealune teave esitatakse 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse ning I ja II lisa muudatuste jõustumist, ning peale seda igal aastal kuni I või II lisas kirjeldatud piiratud kasutamise tähtajani.

Valdaja käitleb hoidlaid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil.

3. Liikmesriigid teostavad järelvalvet teavitatud hoidlate kasutamise ja haldamise üle.

Artikkel 6

Heitmete vähendamine, minimeerimine ja kõrvaldamine

1. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist koostavad liikmesriigid kooskõlas nende konventsioonist ja protokollist tulenevate kohustustega heitmeseired ja peavad neid õhku, vette ja maapinnale heidetavate III lisas loetletud ainete üle.

2. Liikmesriik teavitab kooskõlas artikliga 8 nii komisjoni kui teisi liikmesriike oma konventsioonist tulenevate kohustustega kooskõlas väljatöötatud tegevuskavast, mis on osa selle riiklikust rakenduskavast ning käsitleb meetmeid koguheitmete väljaselgitamiseks, kirjeldamiseks ja minimeerimiseks, pidades silmas nende võimalikult kiiret kõrvaldamist, kui see on teostatav.

Tegevuskava hõlmab meetmeid asendus- või muundatud ainete, toodete ja protsesside arendamise edendamiseks ja, kui seda peetakse asjakohaseks, nõuab nende kasutamist, et takistada III lisas loetletud ainete moodustumist ja keskkonda heitmist.

3. Hinnates ettepanekuid uute rajatiste ehitamiseks või olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, kasutades III lisas loetletud kemikaalide heitmise protsesse, hindavad liikmesriigid ilma nõukogu direktiivi 1996/61/EÜ [14] piiramata prioriteetseteks alternatiivseid protsesse, võtteid või teguviise, mis omavad samasugust kasutamisväärtust, kuid mis väldivad III lisas loetletud ainete moodustumist ja keskkonda heitmist.

Artikkel 7

Jäätmekäitlus

1. Jäätmete tootjad ja valdajad võtavad tarvitusele kõik mõistlikud abinõud, et vältida, kui see on võimalik, nimetatud jäätmete saastamist IV lisas loetletud ainetega.

2. Olenemata direktiivist 96/59/EÜ [15] kõrvaldatakse või taaskasutatakse jäätmed, mis koosnevad, sisaldavad või on saastatud IV lisas loetletud ainete poolt, põhjendamatu viivitamiseta ja kooskõlas V lisa 1. osaga viisil, mis tagab, et püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus hävitatakse või muundatakse pöördumatult sel viisil, et allesjäänud jäätmed ja heitmed püsivate orgaaniliste jäätmete omadusi ei ilmutaks.

Sellist kõrvaldamist või taaskasutamist läbi viies võib mis tahes IV lisas loetletud ainet jäätmetest eraldada, eeldusel, et see aine edasiselt kõrvaldatakse kooskõlas esimese lõiguga.

3. Kõrvaldamis- ja taaskasutamisalased toimingud, mis võivad viia IV lisas loetletud ainete taaskasutamise, ringlussevõtmise, taastamise või korduvkasutamiseni, on keelatud.

4. Erandina lõikest 2:

a) jäätmeid, mis sisaldavad või on saastatud IV lisas loetletud mis tahes aine poolt, võib teistviisi kõrvaldada või taaskasutada kooskõlas asjakohase ühenduse seadusandlusega, eeldusel, et loetletud ainete sisu jäätmetes on madalam kontsentratsioonipiiridest, mis kuuluvad täpsustamisele IV lisas enne 31. detsembrit 2005, kooskõlas artikli 17 lõikes 2 viidatud menetlusega. Kuni ajani, millal kontsentratsioonipiirid on täpsustatud kooskõlas sellise menetlusega, võivad liikmesriikide pädevad asutused käesoleva lõigu alusel vastu võtta või kohaldada jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist puudutavaid kontsentratsioonipiire või konkreetseid tehnilisi nõudeid;

b) liikmesriik või liikmesriigi poolt nimetatud pädev asutus võib erandlikel juhtudel lubada V lisa 2. osas loetletud jäätmete, mis kuni V lisa 2. osas täpsustamisele kuuluvate kontsentratsioonipiirideni sisaldavad või on saastatud IV lisas loetletud mis tahes aine poolt, teistviisi käitlemist kooskõlas V lisa 2. osas loetletud meetodiga, eeldusel, et:

i) asjaomane valdaja on näidanud asjaomase liikmesriigi pädevat asutust rahuldaval viisil, et jäätmete saastatusest puhastamine seoses IV lisas loetletud ainetega ei ole võimalik, ning et püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse hävitamine ja pöördumatult muundamine teostatuna kooskõlas parimate keskkonnapraktikatega või parimate olemasolevate võtetega, ei kujuta keskkonnamõju seisukohast eelistatavat võimalust, ning kui pädev asutus on sellele järgnevalt kiitnud heaks alternatiivse toimingu;

ii) see toiming on kooskõlas asjakohase ühenduse seadusandlusega ja tingimustega, mis on sätestatud vastavalt lõikes 6 viidatud lisameetmetega; ja

iii) asjaomane liikmesriik on teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni kõnealusest heakskiidust ja selle õigsusest.

5. Kontsentratsioonipiirid V lisa 2. osas kehtestatakse lõike 4 punkti b kohaldamisel enne 31. detsembrit 2005 kooskõlas artikli 17 lõikes 2 viidatud menetlusega.

Kuni ajani, mil kõnealused kontsentratsioonipiirid on kehtestatud:

a) võib pädev asutus vastu võtta või kohaldada kontsentratsioonipiire või konkreetseid tehnilisi nõudeid jäätmete suhtes, mida käsitletakse lõike 4 punkti b alusel;

b) kui jäätmeid käsitletakse lõike 4 punkti b alusel, esitavad asjaomased valdajad pädevale asutusele teavet jäätmete püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse kohta.

6. Komisjon võib võtta vastu lisameetmeid seoses käesoleva artikli rakendamisega, kui see on asjakohane ja võttes arvesse tehnilisi arenguid ja asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid ning mis tahes volitusi, mis on antud liikmesriigi või kõnealuse liikmesriigi poolt nimetatud pädeva asutuse poolt kooskõlas lõikega 4 ja V lisaga. Komisjon määratleb liikmesriigi teabe esitamise formaadi kooskõlas lõike 4 punkti b alapunktiga iii. Selliste meetmete üle otsustatakse kooskõlas artikli 17 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

7. Komisjon vaatab lõigus 4 käsitletud erandid läbi enne 31. detsembrit 2009, pidades silmas rahvusvahelist ja tehnilist arengut, eelkõige keskkonnamõju seisukohalt.

Artikkel 8

Rakenduskavad

1. Riiklike rakenduskavade koostamisel annavad liikmesriigid kooskõlas nende riiklike menetlustega avalikkusele varajased ja tõhusad võimalused protsessis osalemiseks.

2. Kohe kui liikmesriik on oma riikliku rakenduskava vastu võtnud kooskõlas selle konventsioonist tulenevate kohustustega, edastab ta selle nii komisjonile kui teistele liikmesriikidele.

3. Riiklike rakenduskavade koostamisel vahetavad komisjon ja liikmesriigid nende sisu osas teavet, kui see on asjakohane.

4. Komisjon koostab kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kava ühenduse konventsioonist tulenevate kohustuste täitmise kohta.

Niipea, kui komisjon on vastu võtnud ühenduse rakenduskava, edastab ta selle liikmesriikidele.

Komisjon vaatab ühenduse rakenduskava üle ja uuendab seda, kui see on asjakohane.

Artikkel 9

Järelevalve

Komisjon ja liikmesriigid kehtestavad tihedas koostöös asjakohased, tehnika tasemega kooskõlas olevad programmid ja mehhanismid regulaarsete, võrreldavate järelvalvealaste andmete esitamiseks keskkonnas esinevate, III lisas määratletud dioksiinide, furaanide ja PCBde kohta. Selliste programmide ja mehhanismide kehtestamisel tuleks asjakohaselt arvesse võtta protokollist ja konventsioonist tulenevaid arenguid.

Artikkel 10

Teabevahetus

1. Komisjon ja liikmesriigid kohustuvad vahetama teavet ühendusesiseselt ja ühenduse ning kolmandate riikide vahel ning hõlbustavad teabevahetust, mis on seotud püsivate orgaaniliste saasteainete vähendamise, minimeerimise, kõrvaldamise, ning kui see on võimalik, nende kasutamise ja keskkonda heitmisega, ning alternatiividega kõnealustele ainetele, täpsustades riske ja majanduslikke ning sotsiaalseid kulusid, mis on selliste alternatiividega seotud.

2. Komisjon ja liikmesriigid edendavad ja soodustavad asjakohaselt seoses püsivate orgaaniliste saasteainetega:

a) teadlikkuse programme, sealhulgas neid, mis on seotud nende tervise- ja keskkonnamõjudega ning nende alternatiividega, samuti nende tootmise, kasutamise ja heitmete vähendamise või kõrvaldamise kohta, eelkõige:

i) poliitikakujundajatele ja otsustajatele,

ii) eriti ohustatud rühmadele;

b) avaliku teabe jagamiseks;

c) tööliste, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamiseks.

3. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta, [16] ei käsitleta inimeste ja keskkonna tervist ja ohutust puudutavat teavet konfidentsiaalsena. Komisjon ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega muud teavet, kaitsevad mis tahes konfidentsiaalset teavet, nagu on vastastikuselt kokku lepitud.

Artikkel 11

Tehniline abi

Kooskõlas konventsiooni artiklitega 12 ja 13 teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd, osutades asjakohast ning õigeaegset tehnilist ja rahalist abi arengumaadele ja üleminekujärgus majandusega maadele, et neid nendepoolsel taotlusel ja olemasolevate allikate piires abistada ning võttes arvesse nende erivajadusi, arendada ja tugevdada nende suutlikkust nende konventsioonist tulenevaid kohustusi täiel määral rakendada. Sellist abi võib osutada ka valitsusväliste organisatsioonide kaudu.

Artikkel 12

Aruandlus

1. Iga kolme aasta järel edastavad liikmesriigid komisjonile teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas teavet rikkumiste ja karistuste kohta.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal statistilised andmed mis tahes lisas I või II loetletud ainete tegelike või hinnangulistele kogutoodangute ja turuleviimise kohta.

3. Kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning seejärel iga kolme aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile:

a) kokkuvõtliku teabe hoidlate kohta, mis on koostatud vastavalt artikli 5 lõikele 2 laekunud teadaannete põhjal;

b) kokkuvõtliku teabe, mis on koostatud vastavalt artikli 6 lõikele 1 koostatud heitmeseirete põhjal;

c) kokkuvõtliku teabe keskkonnas esinevate, III lisas määratletud dioksiinide, furaanide ja PBCde kohta, vastavalt artiklile 9.

4. Mis puudutab liikmesriikide poolt esitatavaid andmeid ja teavet vastavalt lõikudele 1, 2 ja 3, arendab komisjon eelnevalt välja ühise formaadi kooskõlas artikli 16 lõikes 2 viidatud menetlusega.

5. Seoses konventsioonis loetletud ainetega koostab komisjon konventsiooni osapoolte koosistumisel määratletud ajavahemike järel aruande, mis põhineb liikmesriikide poolt esitatud teabel kooskõlas lõikega 2 ja edastab selle konventsiooni sekretariaadile.

6. Komisjon koostab iga kolme aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ja ühildab selle juba olemasoleva teabega komisjoni otsusega 2000/479/EÜ [17] kehtestatud Euroopa saasteainete heitkoguste registri (EPER) ja CORINAIR/EMEP heitmekogude kontekstis (Euroopa õhusaaste kauglevi seire ja hindamise koostööprogramm), ning liikmesriikide poolt lõigete 1, 2 ja 3 alusel esitatud teabega, et moodustada koondaruannet. Kõnealune aruanne hõlmab teavet artikli 7 lõikes 4 viidatud erandite kasutamise kohta. Komisjon edastab koondaruande kokkuvõtte Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeb selle viivitamata avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 13

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ja annavad viivitamata teada mis tahes järgnevatest neid puudutavatest muudatustest.

Artikkel 14

Lisade muutmine

1. Kui aine kantakse konventsiooni või protokolli nimekirja, muudab komisjon, kui see on asjakohane, kooskõlas artikli 16 lõikes 2 viidatud menetlusega vastavalt I–III lisa.

Kui aine kantakse konventsiooni või protokolli nimekirja, muudab komisjon, kui see on asjakohane, kooskõlas artikli 17 lõikes 2 viidatud menetlusega vastavalt IV lisa.

2. I–III lisas olemasolevate kirjete muudatused, sealhulgas nende kohandamiseks teadusliku ja tehnilise arenguga, võetakse komisjoni poolt vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 viidatud menetlusega.

3. IV lisa olemasolevate kirjete muudatused ja V lisa muudatused, sealhulgas nende kohandamiseks teadusliku ja tehnilise arenguga, võetakse komisjoni poolt vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 viidatud menetlusega.

Artikkel 15

Pädevad ametiasutused

Liikmesriigid nimetavad käesoleva määruse poolt nõutavate haldusülesannete eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused. Liikmesriik teatab komisjonile kõnealusest määramisest hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 16

Üldiste küsimuste komitee

1. Komisjoni abistab käesoleva määruse alusel kõigis, välja arvatud jäätmeid puudutavates küsimustes direktiivi 67/548/EMÜ artikli 29 kohaselt asutatud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 17

Jäätmeküsimuste komitee

1. Komisjoni abistab käesoleva määruse alusel jäätmeid puudutavates küsimustes direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 kohaselt asutatud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 18

Direktiivi 79/117/EMÜ muudatused

Direktiivi 79/117/EMÜ lisa B osas kustutatakse "püsivate orgaaniliste klooriühendite" kirjed 1–8.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 29. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Mc Dowell

[1] ELT C 32, 5.2.2004, lk 45.

[2] Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsus.

[3] Teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja taimekaitsevahendite suhtes kohaldatavat eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitlev konventsioon.

[4] Konventsioon ohtlike jäätmete piiriülese transportimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta.

[5] EÜT L 33, 8.2.1979, lk 36. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[6] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/21/EÜ (ELT L 57, 25.2.2004, lk 4).

[7] ELT L 63, 6.3.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 775/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 27).

[8] EÜT C 322, 17.11.2001, lk 2.

[9] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

[10] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[11] Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusaktide, määruste ja haldussätete ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 807/2003.

[12] Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[13] Komisjoni 6. augusti 2001. aasta direktiiv 2001/59/EÜ, millega kahekümne kaheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 21.8.2001, lk 1).

[14] Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saaste kompleksse vältimise ja kontrollimise kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26). Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

[15] Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCBd/PCTd) kõrvaldamise kohta (EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31).

[16] ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

[17] Komisjoni 17. juuli 2000. aasta otsus 2000/479/EÜ Euroopa saasteainete heitkoguste registri (EPER) rakendamise kohta kooskõlas saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli (IPPC) käsitleva nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (IPPC) artikliga 15 (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 36).

--------------------------------------------------

I LISA

KEELDUDE ALLA KUULUVATE AINETE NIMEKIRI

A osa – Konventsioonis ja protokollis loetletud ained

AINE | CASi nr | EÜ nr | KONKREETNE ERAND VAHEPEALSEKS KASUTAMISEKS VÕI MUU TÄPSUSTUS |

Aldriin | 309-00-2 | 206-215-8 | – |

Klordaan | 57-74-9 | 200-349-0 | – |

Dieldriin | 60-57-1 | 200-484-5 | – |

Endriin | 72-20-8 | 200-775-7 | – |

Heptakloor | 76-44-8 | 200-962-3 | – |

Heksaklorobenseen | 118-74-1 | 200-273-9 | – |

Mireks | 2385-85-5 | 219-196-6 | – |

Toksafeen | 8001-35-2 | 232-283-3 | – |

Polüklooritud bifenüülid (PCBd) | 1336-36-3 ja muud | 215-648-1 ja muud | Ilma et see piiraks direktiivi 96/59/EÜ, lubatakse käesoleva määruse jõustumise ajal juba kasutusel olevaid tooteid edasi kasutada. |

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis (4-klorofenüül) etaan) | 50-29-3 | 200-024-3 | Liikmesriigid võivad lubada DDT olemasolevat tootmist ja kasutamist suletud süsteemiga piiratud kohaga vaheproduktina dikofooli tootmisel kuni 1. jaanuarini 2014, kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõikega 3. Komisjon vaatab selle erandi läbi 31. detsembriks 2008, pidades silmas hindamise tulemusi direktiivi 91/414/EMÜ raamistikus. |

AINE | CASi nr | EÜ nr | KONKREETNE ERAND VAHEPEALSEKS KASUTAMISEKS VÕI MUU TÄPSUSTUS |

Klordekoon | 143-50-0 | 205-601-3 | – |

Heksabromobifenüül | 36355-01-8 | 252-994-2 | – |

HCH, sh lindaan | 608-73-1, 58-89-9 | 210-1689, 200-401-2 | Erandkorras võivad liikmesriigid lubada järgmisi kasutusotstarbeid: a)kuni 1.9.2006:saematerjali, puidu ja palkide professionaalne korrektiivimmutus ja tööstuslik töötlemine,tööstuslik ja kodune siseruumides kasutamine;b)kuni 31.12.2007:tehnilise HCH kasutamine piirdub vaheproduktina kasutamisega keemiatoodete valmistamisel,selliste toodete kasutamine, milles vähemalt 99 % HCH isomeeridest on gammaisomeerid (lindaan), piirdub rahvatervishoius ja veterinaarias paikselt insektitsiidina kasutamisega. |

--------------------------------------------------

II LISA

PIIRANGUTE ALLA KUULUVATE AINETE NIMEKIRI

A osa – Konventsioonis ja protokollis loetletud ained

AINE | CASi nr | EÜ nr | PIIRAMISTINGIMUSED |

– | | | |

B osa – Ainult protokollis loetletud ained

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

HEITMETE VÄHENDAMISE SÄTETE ALLA KUULUVATE AINETE NIMEKIRI

AINE (CASi nr) |

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) |

Heksaklorobenseen (HCB) (CASi nr 118-74-1) |

Polüklooritud bifenüülid (PCB) |

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid) |

--------------------------------------------------

IV LISA

ARTIKLIS 7 KEHTESTATUD JÄÄTMEKÄITLUSE SÄTETE ALLA KUULUVATE AINETE NIMEKIRI

AINE | CASi nr | EÜ nr | ARTIKLI 7 LÕIKE 4 PUNKTIS a VIIDATUD KONTSENTRATSIOONIPIIR, miljondikosa |

Aldriin | 309-00-2 | 206-215-8 | |

Klordaan | 57-74-9 | 200-349-0 | |

Dieldriin | 60-57-1 | 200-484-5 | |

Endriin | 72-20-8 | 200-775-7 | |

Heptakloor | 76-44-8 | 200-962-3 | |

Heksaklorobenseen | 118-74-1 | 200-273-9 | |

Mireks | 2385-85-5 | 219-196-6 | |

Toksafeen | 8001-35-2 | 232-283-3 | |

Polüklooritud bifenüülid (PCB) | 1336-36-3 ja muud | 215-648-1 | |

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis (4-klorofenüül) etaan) | 50-29-3 | 200-024-3 | |

Kloordekoon | 143-50-0 | 205-601-3 | |

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) | | | |

HCH, sealhulgas lindaan | 608-73-1, 58-89-9 | 210-168-9, 200-401-2 | |

Heksabromobifenüül | 36355-01-8 | 252-994-2 | |

--------------------------------------------------

V LISA

JÄÄTMEKÄITLUS

1. osa – Kõrvaldamine ja taaskasutus artikli 7 lõike 2 alusel

Järgmised direktiivi 75/442/EMÜ IIA lisas ja IIB lisas sätestatud kõrvaldamis- ja taaskasutustoimingud on lubatud artikli 7 lõike 2 kohaldamisel, kui neid on kohaldatud viisil, mis tagab, et püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus hävitatakse või muundatakse pöördumatult.

D9 | Füüsikalis-keemiline töötlemine |

D10 | Põletamine maalpinnal, ja |

R1 | Kasutamine peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana, välja arvatud PCBsid sisaldavad jäätmed |

Eelkäsitlustoimingu, mis eelneb hävitamisele või pöördumatule muundamisele vastavalt käesoleva lisa käesolevale osale, võib läbi viia eeldusel, et IV lisas loetletud aine, mis eristatakse jäätmetest eelkäsitluse jooksul, kõrvaldatakse sellele järgnevalt kooskõlas käesoleva lisa käesoleva osaga. Lisaks sellele võib eelnevalt sellisele käesoleva lisa käesoleva osa kohasele eelkäsitlusele või hävitamisele või pöördumatule muundamisele teostada uuestipakendamis- ja ajutise ladustamise toiminguid.

2. osa – Jäätmed ja toimingud, mille suhtes kohaldub artikli 7 lõike 4 punkt b

Järgmised toimingud on lubatud artikli 7 lõike 4 punkti b kohaldamisel seoses nimetatud jäätmetega, mis on kindlaks määratud komisjoni otsuses 2000/532/EÜ [1] klassifitseeritud kuuekohalise koodiga.

Komisjoni otsuse 2000/532/EÜ kohaselt klassifitseeritud jäätmed | IV lisas loetletud ainete maksimaalsed kontsentratsioonipiirid | Toiming |

| |

10 | TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED | Püsiladustamine üksnes: ohututes, sügavates, maa-alustes kaljuse pinnase kihistutes,soolakaevandustes võiohtlike jäätmete matmispaikades (eeldusel, et jäätmed tahkestatakse või stabiliseeritakse, kui tehniliselt võimalik, nagu nõutakse jäätmete klassifikatsiooni otstarbel otsuse 2000/532/EÜ allpeatükis 19 03)mille tõttu tuleb järgida nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ ja nõukogu otsuse 2003/33/EÜ sätteid ja mille tõttu on osutunud, et valitud toiming on keskkonnamõju seisukohalt eelistatav. |

10 01 | Jõujaamades ja muudes põletuskäitistes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed) | |

10 01 14 | Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav koldetuhk, räbu ja katlatolm | |

10 01 16 | Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk | |

10 02 | Raua- ja terasetööstuses tekkinud jäätmed | |

10 02 07 | Gaaside töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed | |

10 03 | Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed | |

10 03 04 | Esmatootmisel tekkinud räbu | |

10 03 08 | Sekundaartootmisel tekkinud soolaräbu | |

10 03 09 | Sekundaartootmisel tekkinud mustdross | |

10 03 19 | Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm | |

10 03 21 | Ohtlikke aineid sisaldavad muud kübemed ja tolm (sh kuulveskitolm) | |

10 03 29 | Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu ja mustdrossi käitlusjäätmed | |

10 04 | Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed | |

10 04 01 | Esma- ja sekundaartootmisel tekkinud räbu | |

10 04 02 | Esma- ja sekundaartootmisel tekkinud dross ja riibed | |

10 04 04 | Suitsugaasitolm | |

10 04 05 | Muud kübemed ja tolm | |

10 04 06 | Gaaside töötlemisel tekkinud tahked jäätmed | |

10 05 | Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed | |

10 05 03 | Suitsugaasitolm | |

10 05 05 | Gaaside töötlemisel tekkinud tahked jäätmed | |

10 06 | Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed | |

10 06 03 | Suitsugaasitolm | |

10 06 06 | Gaaside töötlemisel tekkinud tahked jäätmed | |

10 08 | Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed | |

10 08 08 | Esma- ja sekundaartootmisel tekkinud soolaräbu | |

10 08 15 | Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm | |

10 09 | Mustmetallide valujäätmed | |

10 09 09 | Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm | |

16 | NIMEKIRJAS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED | |

16 11 | Vooderdiste- ja tulekindlate materjalide jäätmed | |

16 11 01 | Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid | |

16 11 03 | Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid | |

17 | EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SH SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS) | | Püsiladustamine üksnes: ohututes, sügavates, maa-alustes kaljuse pinnase kihistutes,soolakaevandustes võiohtlike jäätmete matmispaikades(eeldusel, et jäätmed tahkestatakse või stabiliseeritakse, kui tehniliselt võimalik, nagu nõutakse jäätmete klassifikatsiooni otstarbel otsuse 2000/532/EÜ allpeatükis 19 03)mille tõttu tuleb järgida direktiivi 1999/31/EÜ ja nõukogu otsuse 2003/33/EÜ sätteid ja mille tõttu on osutunud, et valitud toiming on keskkonnamõju seisukohalt eelistatav. |

17 01 | Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted | |

17 01 06 | Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid. | |

17 05 | Pinnas, sh saastunud maa-aladelt välja kaevatud pinnas, kivid ja süvenduspinnas | |

17 05 03 | Anorgaanilised pinnasekihid ja ohtlikke aineid sisaldavad kivid | |

17 09 | Muu ehitus- ja lammutuspraht | |

17 09 02 | PCBsid sisaldavad ehitus- ja lammutusjäätmed, v.a PCBsid sisaldavad seadmed. | |

17 09 03 | Muud ohtlikke aineid sisaldavad ehitus- ja lammutusjäätmed | |

19 | JÄÄTMEKÄITLUSRAJATISTE, ASUKOHAVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGIVEE JA TÖÖSTUSLIKULT KASUTATAVA VEE VALMISTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED | | Püsiladustamine üksnes: ohututes, sügavates, maa-alustes kaljuse pinnase kihistutes,soolakaevandustes võiohtlike jäätmete matmispaikades (eeldusel, et jäätmed tahkestatakse või stabiliseeritakse, kui tehniliselt võimalik, nagu nõutakse jäätmete klassifikatsiooni otstarbel otsuse 2000/532/EÜ allpeatükis 19 03)mille tõttu tuleb järgida direktiivi 1999/31/EÜ ja otsuse 2003/33/EÜ sätteid ja mille tõttu on osutunud, et valitud toiming on keskkonnamõju seisukohalt eelistatav. |

19 01 | Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed | |

19 01 07 | Gaasipuhastusel tekkinud tahked jäätmed | |

19 01 11 | Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu | |

19 01 13 | Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk | |

19 01 15 | Ohtlikke aineid sisaldav katlatolm | |

19 04 | Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed | |

19 04 02 | Lendtuhk ja muud suitsugaasipuhastusjäätmed | |

19 04 03 | Klaasistumata tahke faas | |

[1] Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ jäätmete nimekirja kehtestamise kohta lähtuvalt nõukogu jäätmeid käsitleva direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktist a, ja nõukogu otsus 94/904/EÜ ohtlike jäätmete nimekirja kehtestamise kohta lähtuvalt nõukogu ohtlikke jäätmeid käsitleva direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikest 4. Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega 2001/573/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 18)

--------------------------------------------------