Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 724/2004,

31. märts 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

olles konsulteerinud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EÜ) nr 1406/2002 [3] loodi Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi "amet"), et tagada ühenduses meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaoline ja tõhus tase.

(2) 12. detsembril 2002 võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) diplomaatilisel konverentsil vastu mitmed muudatused, mis tehakse rahvusvahelisse konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS) ning rahvusvahelisse laeva ja sadamarajatiste ohutuskoodeksisse (ISPS), millega nähakse ette mereohutust käsitlevate meetmete kogum. Seetõttu on asjakohane täpsustada ameti rolli mereohutuse valdkonnas.

(3) On oluline võtta asjakohased ohutusmeetmed, et tagada ühenduse mereveonduse ja ühenduse sadamate ohutus ning samuti reisijate, meeskonna ja sadamatöötajate turvalisus seoses tahtlike õigusvastaste tegude ohuga.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste ohutuse suurendamise kohta) [4] määratakse komisjonile teatavad kontrolliülesanded seoses eespool nimetatud ohutusmeetmete liikmesriikidepoolse rakendamise kontrollimisega, milles amet võiks anda kasulikku tehnilist abi. Need ülesanded hõlmavad laevade ning nendega seotud ettevõtete kontrolli, samuti tunnustatud julgeolekuorganisatsioone, mis on sellega seoses volitatud vastutama teatud ohutusega seotud küsimuste eest.

(5) Hiljutised õnnetused ühenduse vetes, eelkõige õnnetused naftatankeritega "Erika" ja "Prestige", on näidanud, et ühendus peab võtma täiendavad meetmed mitte ainult reostuse vältimise, vaid ka reostuse tõkestamisega seoses.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega 2850/2000/EÜ [5] on ajavahemikuks 1. jaanuar 2000 kuni 31. detsember 2006 loodud ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas.

(7) Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusega 2001/791/EÜ, Euratom [6] on kehtestatud ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, sealhulgas seoses juhusliku merereostusega. See mehhanism hõlmab ühenduse seire- ja teabekeskust, mida kasutatakse kõikide kodanikukaitse abimissioonide puhul.

(8) Amet tuleks varustada vajalike vahenditega selleks, et toetada taotluse korral liikmesriikide poolt kasutusele võetud reostuse tõkestamise mehhanisme. Ameti tegevus selles valdkonnas ei tohiks vabastada rannikuäärseid liikmesriike vastutusest omada asjakohaseid reostuse tõkestamise mehhanisme ning see peaks järgima selles valdkonnas juba olemasolevaid liikmesriikidevahelisi või liikmesriikide rühmade vahelisi koostööalaseid kokkuleppeid. Reostusjuhtumi korral peaks amet aitama reostuse poolt mõjutatud liikmesriiki, kelle juhtimisel puhastustöid tehakse. Amet peaks toetama ühenduse mehhanismi kodanikukaitse valdkonnas.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/103/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2001/25/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta, [7] kehtestatakse uued meetmed seoses kolmandate riikide väljastatud meresõitjate pädevustunnistuste tunnustamisega. Amet peaks abistama komisjoni, et hinnata, kas need riigid järgivad meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste 1978. aasta rahvusvahelise konventsiooni (STCW konventsioon) nõudeid.

(10) Ameti haldusnõukogul peaks kokkuleppel komisjoniga olema pädevus määratleda tegevuskava seoses ameti valmisolekuga reostuseks ja seoses reostuse tõkestamisega. Kava koostamisel peaks haldusnõukogu võtma arvesse lisandväärtust, mida ameti reostuse tõkestamise meetmed sisaldavad liikmesriikide meetmete jaoks, samuti võimalikult head kulutasuvust.

(11) Tuleks tugineda olemasolevatele kokkulepetele reostuse kohta, näiteks naftast ja muudest kahjulikest ainetest tulenevat Põhjamere saaste vastu võitlemist käsitlevat koostöölepingut (Bonni koostööleping, 1983), mis hõlbustavad liikmesriikide vastastikust abi ja koostööd selles valdkonnas, samuti teistele asjakohastele rahvusvahelistele konventsioonidele ja kokkulepetele, mis käsitlevad Euroopa merepiirkondade kaitsmist reostusjuhtumite vastu, näiteks 1990. aasta rahvusvahelisele konventsioonile naftareostuseks valmisoleku, reostuse tõkestamise ja sellealase koostöö kohta (OPRC konventsioon), mis töötati välja IMO egiidi all, 22. septembri 1992. aasta Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioonile (OSPAR konventsioon), Barcelona konventsioonile, Helsingi konventsioonile ja Lissaboni konventsioonile.

(12) Tulevikus tuleks ameti haldusstruktuuri (haldusnõukogu ja tegevdirektor) ametissemääramiste puhul nõuetekohaselt arvesse võtta nõutavaid kogemusi ja asjatundlikkust uutes ameti pädevusse kuuluvates valdkondades, milleks on laevade põhjustatud reostusega võitlemine ja meresõidu turvalisus.

(13) Ameti töös osaleda soovivad kolmandad riigid peaksid vastu võtma ja kohaldama ühenduse õigust kõikides ameti pädevusvaldkondades, sealhulgas seoses laevade põhjustatud reostusega võitlemise ja meresõidu turvalisusega.

(14) Sellest tulenevalt tuleb määrust (EÜ) nr 1406/2002 muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1406/2002 muudetakse järgmiselt.

1. Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

"1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi "amet";), et tagada artikli 2 punkti b alapunktis iv määratletud ülesannete raames ühenduses meresõiduohutuse, meresõidu turvalisuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaoline ja tõhus tase.

2. Amet annab liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil artikli 2 punkti b alapunktis iv määratletud ülesannete raames meresõiduohutuse ja meresõidu turvalisuse alal ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise alal nõuetekohaselt kohaldada ühenduse õigusakte, kontrollida nende rakendamist ning hinnata kehtivate meetmete tõhusust.";

b) lisatakse järgmine lõige:

"3. Amet annab liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge seoses laevade põhjustatud juhusliku või tahtliku reostusega ning taotluse korral toetab täiendavate vahenditega majanduslikult tõhusal viisil liikmesriikide reostusele reageerimise mehhanisme, ilma et see vabastaks rannikuäärseid liikmesriike vastutusest omada asjakohaseid reostuse tõkestamise mehhanisme ning võttes samas arvesse liikmesriikide vahelisi olemasolevaid koostööalaseid kokkuleppeid. Amet toetab ühenduse koostööraamistikku juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega 2850/200/EÜ, millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas, [8] ning ühenduse mehhanismi kodanikukaitse abimissioonidel, mis on kehtestatud nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusega 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel. [9]

2. Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 2

Et tagada artiklis 1 sätestatud eesmärkide nõuetekohane saavutamine, täidab amet järgmisi ülesandeid:

a) aitab komisjonil vajaduse korral ette valmistada meresõiduohutust, meresõidu turvalisust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist ning selle tõkestamist käsitlevate ühenduse õigusaktide ajakohastamist ja arendamist, eelkõige kooskõlas nimetatud valdkonna rahvusvaheliste õigusaktide arenguga. Nimetatud ülesanne hõlmab meresõiduohutust, meresõidu turvalisust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist ning selle tõkestamist käsitlevate uurimisprojektide analüüsi;

b) abistab komisjoni meresõiduohutust, meresõidu turvalisust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist ning selle tõkestamist käsitlevate ühenduse õigusaktide tõhusal rakendamisel kogu ühenduses. Amet teeb eelkõige järgmist:

i) jälgib ühenduse sadamariigi kontrollimeetmete üldist toimimist, tehes vajaduse korral visiite liikmesriikidesse, ning teeb komisjonile ettepanekuid paranduste kohta nimetatud valdkonnas;

ii) osutab komisjonile tehnilist abi, mis on vajalik sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi tehniliste organite töös osalemiseks;

iii) aitab komisjonil täita ülesandeid, mis on komisjonile määratud meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist ning sellele reageerimist käsitlevate praeguste ja tulevaste ühenduse õigusaktidega, eelkõige klassifikatsiooniühingute, reisilaevade turvalisuse ning laevapere turvalisuse, väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse suhtes kohaldatavate õigusaktidega, sealhulgas kolmandate riikide kontrollimisi seoses 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete ning pädevustunnistustega seotud pettuste vältimiseks võetud meetmete järgimisega.

iv) annab komisjonile tehnilist abi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste ohutuse suurendamise kohta) [10] artikli 9 lõike 4 kohaselt komisjonile määratud kontrolliülesannete teostamisel. Selline ameti poolt komisjonile antav abi piirdub laevade ja nendega seotud ettevõtetega ning tunnustatud julgeolekuorganisatsioonidega, mis on volitatud selles kontekstis vastutama teatud ohutusega seotud tegevuste eest;

c) teeb liikmesriikidega koostööd, et:

i) korraldada vajaduse korral kohast väljaõpet valdkondades, mille eest vastutavad sadamariik ja lipuriik;

ii) töötada välja tehnilisi lahendusi ja anda tehnilist abi ühenduse õigusaktide rakendamiseks;

iii) toetada liikmesriikide taotlusel täiendavate vahenditega majanduslikult tõhusal viisil liikmesriikide reostuse tõkestamise tegevusi seoses laevade tekitatud juhusliku või tahtliku reostusega, kasutades selleks otsusega 2001/792/EÜ, Euratom loodud ühenduse mehhanismi kodanikukaitse vallas. Sellega seoses aitab amet seda liikmesriiki, kelle juhtimisel puhastustöid tehakse;

d) soodustab liikmesriikide ja komisjoni koostööd direktiivi 2002/59/EÜ reguleerimisalas. Amet teeb eelkõige järgmist:

i) edendab asjaomastes meresõidupiirkondades kaldariikide koostööd nimetatud direktiiviga hõlmatud valdkondades;

ii) arendab ja haldab nimetatud direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalikku teabesüsteemi;

e) soodustab liikmesriikide ja komisjoni koostööd kokkulepitud rahvusvaheliste põhimõtete kohase mereõnnetuste uurimise ühise metoodika väljatöötamisel liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme nõuetekohaselt arvesse võttes, liikmesriikide poolt abi osutamist raskete mereõnnetustega seotud uurimisele ning olemasolevate õnnetuse uurimisaruannete analüüsimist;

f) annab komisjonile ja liikmesriikidele erapooletut, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid meresõiduohutuse, meresõidu turvalisuse ja laevade põhjustatud merereostuse kohta, et võimaldada neil võtta vajalikke meetmeid, et parandada nimetatud valdkondades võetavaid meetmeid ning hinnata kehtivate meetmete tõhusust. Nimetatud ülesanded hõlmavad meresõiduohutust, meresõidu turvalisust ja mereliiklust ning mere tahtmatut või tahtlikku reostamist käsitlevate tehniliste andmete kogumist, salvestamist ja hindamist, olemasolevate andmebaaside süsteemset kasutamist, sealhulgas nende vastastikust täiendamist ning vajaduse korral uute andmebaaside väljatöötamist. Kogutud andmete põhjal aitab amet komisjonil iga kuue kuu järel avaldada teavet laevade kohta, millel on keelatud sisse sõita ühenduse sadamatesse vastavalt nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiivile 95/21/EÜ laevaohutust, saaste vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste nõuete rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariikide kontroll). [11] Amet abistab komisjoni ja liikmesriike ka õigusvastaselt heiteid vette laskvate laevade tuvastamise ning jälitamise parandamisega seotud tegevuses;

g) liituda soovivate riikidega peetavate läbirääkimiste käigus võib amet anda tehnilist abi meresõiduohutust, meresõidu turvalisust ning laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamisel. Amet võib samuti anda abi neid riike mõjutava tahtmatu või tahtliku merereostuse puhul, kasutades selleks otsusega 2001/792/EÜ, Euratom kehtestatud ühenduse kodanikukaitse mehhanismi. Nimetatud ülesanded viiakse kooskõlla olemasolevate piirkondlike koostöökavadega ning vajaduse korral hõlmab see kohase väljaõppe korraldamist."

3. Artikli 10 lõiget 2 muudetakse järgmiselt.

a) Punkt d asendatakse järgmisega:

"d) võtta iga aasta 30. novembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogramm, võttes seejuures arvesse komisjoni arvamust, ning edastada see liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Nimetatud tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon väljendab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmise kuupäevast nimetatud tööprogrammiga seoses lahkarvamust, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi ning võtab selle koos võimalike muudatustega kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kahekolmandikulise häälteenamusega, sealhulgas komisjoni esindajate hääled, või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega."

b) Lisatakse järgmine punkt:

"k) võtta punktis d sätestatud korras vastu üksikasjalik kava, mis käsitleb ameti valmisolekut reostuseks ja sellele reageerimist, ning seada eesmärgiks ameti käsutuses olevate rahaliste vahendite optimaalne kasutamine;".

4. Artikli 11 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Nõukogu liikmete ametissenimetamise aluseks on nende meresõiduohutuse-, meresõidu turvalisuse alaste ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostuse tõkestamise alaste asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase."

5. Artikli 2 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) koostab ameti tööprogrammi ja üksikasjaliku kava, mis käsitleb ameti valmisolekut reostuseks ja selle tõkestamise meetmeid, ning esitab need pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule. Ta võtab vajalikke meetmeid selle rakendamiseks. Ta vastab artikli 10 lõike 2 punkti c kohastele komisjoni või liikmesriigi abitaotlustele. Teabe andmise eesmärgil edastab ta kava otsuse 2850/2000/EÜ artikliga 4 loodud komiteele ning otsuse 2001/792/EÜ, Euratom artiklis 9 osutatud komiteele;".

6. Artikli 16 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"1. Ameti tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning tema teadmisi ja kogemusi seoses meresõiduohutuse, meresõidu turvalisuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ning selle tõkestamisega. Haldusnõukogu teeb oma otsused kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Komisjon võib esitada ühe või mitu kandidaati."

7. Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on Euroopa Ühendusega sõlminud lepingud meresõiduohutust, meresõidu turvalisust ning laevade põhjustatud merereostuse vältimist ning selle tõkestamist käsitlevate ühenduse õigusaktide vastuvõtmise ja kohaldamise kohta."

8. Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Hinnangus hinnatakse käesoleva määruse ning ameti ja selle töökorralduse mõju. Haldusnõukogu annab pärast asjaomaste isikutega konsulteerimist kokkuleppel komisjoniga välja konkreetsed juhised."

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 31. märts 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] ELT C 32, 5.2.2004, lk 21.

[2] Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2004. aasta arvamus. Nõukogu 25. märtsi 2004. aasta otsus.

[3] EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1644/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 10).

[4] ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

[5] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1.

[6] EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

[7] ELT L 326, 13.12.2003, lk 28.

[8] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1.

[9] EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7."

[10] ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

[11] EÜT L 157, 7.7.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53).

--------------------------------------------------