Nõukogu määrus (EÜ) nr 398/2004,

2. märts 2004,

millega Hiina Rahvavabariigist pärit räni impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1] (edaspidi "algmäärus"), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

MENETLUS

Kehtivad meetmed

(1) Määrusega (EÜ) nr 2496/97 [2] kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi Hiina) pärit räni impordi suhtes lõpliku väärtuselise dumpinguvastase tollimaksu. Lõplik tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 49 %. Tuleks märkida, et esialgsed meetmed kehtestati määrusega (EÜ) nr 2200/90 [3], ning et määrusega (EÜ) nr 2496/97 kehtestati meetmete aegumise läbivaatamine.

Läbivaatamistaotlus

(2) Pärast 2002. aasta märtsis avaldatud teadet [4] Hiinast pärit räni impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, sai komisjon taotluse meetmete aegumise läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitas 9. septembril 2002. aastal 100 % ühenduse ränimetalli tootjate nimel Euroalliages (Liaison Committee of the Ferro-Alloy Industry) (edaspidi taotleja). Taotluses väideti, et meetmete aegumise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumine või kordumine.

(3) Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise [5] vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

Uurimine

Menetlus

(4) Komisjon tegi menetluse algatamise ametlikult teatavaks kaebuse esitanud ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele Hiinas, importijatele/ettevõtjatele, töötlevale tööstusele ja teadaolevate kasutajate ühendustele, ning samuti Hiina valitsuse esindajatele. Huvitatud pooltele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5) Komisjon saatis küsimustiku kõigile pooltele, kellele teatati menetluse algatamisest ametlikult ning neile, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitasid taotluse küsimustiku saamiseks.

(6) Täidetud küsimustikud esitasid kolm taotluse esitanud ühenduse tootjat, üks eksportiv tootja, üks importija ja kaks võrdlusmaa tootjat.

Huvitatud pooled ja kontrollkäigud

(7) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste ettevõtete valdustesse:

a) eksportivad tootjad:

Dalian DC Silicon Co., Ltd - Dalian, Hiina Rahvavabariik

b) sidusimportijad:

Dow Corning Ltd, Barry, Wales, Ühendkuningriik

c) võrdlusmaa tootjad:

Fesil ASA, Trondheim, Norra

Elkem ASA, Oslo, Norra

d) ühenduse tootjad:

Invensil, Pechiney Group, Pariis, Prantsusmaa

Ferroatlantica, Madrid, Hispaania

R W Silicium, Pocking, Saksamaa

Uurimisperiood

(8) Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1998 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "vaatlusalune periood").

Teisi maid puudutav menetlus

(9) Oktoobris 2002 algatati dumpinguvastane menetlus Venemaalt pärit räni ühendusse importimise suhtes. 10. juulil 2003 kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2229/2003 [6] ajutine dumpinguvastane tollimaks vahemikus 22,7 % kuni 23,6 %.

Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(10) Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, st Hiinast pärit ja CN-koodi 28046900 alla kuuluv ränimetall (ränisisaldus alla 99,99 % massist). Praegu tollinomenklatuuris ette nähtud klassifikatsiooni mõistes tähendab see "räni". Kõrgema puhtuseastmega räni, mille ränisisaldus on vähemalt 99,99 %, mida kasutatakse põhiliselt elektrooniliste pooljuhtide tööstuses, kuulub teistsuguse CN-koodi alla ja ei ole käesoleva menetluse subjektiks.

(11) Räni toodetakse elektrikaarahjudes kvartsliiva karbotermilise vähendamisega erinevate süsinuku sisaldusega redutseerijate juuresolekul. Seda turustatakse tükkide, terade, graanulite või pulbrina vastavalt puhtuse rahvusvaheliselt tunnustatud tehnilisele spetsifikatsioonile. Räni kasutatakse põhiliselt kahes tööstusharus, keemiatööstuses metüülklorosilaani või triklorosilaani ja tetraklorosilikooni tootmiseks ja alumiiniumitööstuses erinevate tööstuste, peamiselt autotööstuse tarbeks alumiiniumsulamite tootmiseks, eelkõige esimeseks või teiseks valusulatusteks.

(12) Nagu eelminegi meetmete aegumise läbivaatamine, näitas ka seekordne uurimine, et Hiinas toodetud ja siseturul müüdaval ränil, nagu ka ühendusse eksporditud ränil, võrdlusmaal (Norras) toodetud ränil ja ühenduses taotluse esitanud ühenduse tootjate toodetud ja ühenduses müüdaval ränil on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja sama kasutus. Seepärast käsitletakse neid kui samasuguseid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(13) Vaatlusaluse toote ja samasuguste toodete eri klasside kohta tegid märkuse Hiina valitsus ja Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda. Siiski ei olnud neil nõudmistel toetavat tõendusmaterjali. Lisaks sellele tehti need menetluse väga hilises staadiumis. Neil põhjustel lükati vaatlusalust toodet puudutavad nõudmised tagasi.

DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(14) Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 vaadati läbi, kas dumping käesoleval ajal toimub ja kui, siis kas meetmete lõpetamine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumiseni või mitte.

Sissejuhatavad märkused

(15) Kuuest kaebuses nimetatud Hiina eksportivast tootjast tegi koostööd vaid üks. Eurostati andmetel moodustab tema ekspordimaht üle 80 % kogu Hiina ekspordist ühendusse. Ükski teine Hiina eksportiv tootja infot ei esitanud ja seega tehti vastavalt algmääruse artiklile 18 nende olukorda puudutavad järeldused saadaolevate faktide põhjal.

(16) Eelmise meetmete aegumise läbivaatamise uurimisperioodi jooksul oli räniimport Hiina Rahvavabariigist ühendusse 10199 tonni. Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist vähenes kõnealune import 4168 tonnini 1998. aastal, kuid suurenes jälle 14454 tonnini uurimisperioodi lõpuks.

(17) Esialgses uurimises oli Hiina impordi turuosa uurimisperioodil 9,3 %. Kõnealuse impordi turuosa moodustas eelmise meetmete aegumise läbivaatamise uurimisperioodi jooksul 3,8 % kogu ühenduse tarbimisest. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele järgnenud perioodil vähenes turuosa 1,4 %le 1998. aastal, kuid uurimisperioodi jooksul tõusis jälle ja moodustas 3,9 % ühenduse vaatlusaluse toote kogutarbimisest.

Dumping uurimisperioodi jooksul

(18) Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutas komisjon sama metoodikat kui esialgses uurimises.

Võrdlusmaa

(19) Et Hiina majandus on üleminekujärgus ja vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 peab normaalväärtuse määrama sobivast kolmandast turumajandusriigist saadud teabe alusel.

(20) Nagu meetmete aegumise eelmisel läbivaatamisel, pakuti ka käesoleva meetmete aegumise läbivaatamise algatamisteates normaalväärtuse tuvastamiseks võrdlusmaaks Norrat.

(21) Hiina eksportivad tootjad olid selle ettepaneku vastu ja väitsid, et Brasiilia või Lõuna-Aafrika oleksid sobivamad võrdlusmaad, peamiselt seetõttu, et sealne konkurents ja turutingimused on Hiina olukorraga paremini võrreldavad. Ühenduse tootmisharu oli Brasiilia ja Lõuna-Aafrika võrdlusmaaks võtmise vastu, sest Brasiilia rahvuslik valuuta devalveerub kiiresti ja Lõuna-Aafrikas toodab vaatlusalust toodet vaid üks ettevõte ning seega puudub seal konkurents. Lisaks sellele ei nõustunud ükski nende maade teadaolev tootja menetluses koostööd tegema, kuigi komisjon oli neile vastava ettepaneku teinud. Sellest tulenevalt ei saanud Brasiiliat ega Lõuna-Aafrikat võrdlusmaaks kinnitada.

(22) Leiti, et kahe konkureeriva kohaliku tootjaga on Norra üks suurimaid ränitootjaid maailmas. Samuti tõdeti, et Norra on avatud turg, kus ei ole ränile kehtestatud imporditollimakse, ning et Norra impordib palju Brasiiliast ja Hiinast. Tuleb märkida, et Norral on looduslik eelis odava energia kättesaadavuse näol, kusjuures ei ole öeldud, et Hiinal oleks samasugune eelis.

(23) Seetõttu jõuti järeldusele, et sobiva võrdlusmaana kinnitatakse Norra. Komisjon võttis ühendust kahe teadaoleva Norra ränitootjaga ja mõlemad olid nõus koostööd tegema.

Normaalväärtus

(24) Normaalväärtuse määramiseks tehti kõigepealt kindlaks, et Norra tootjate siseturul müüdav maht on tüüpiline Hiinast eksporditud maht. Normaalväärtus kehtestati kas tavakaubanduse puhul sõltumatute klientide makstud kaalutud keskmise hinna alusel või, juhul kui siseturu müük ei olnud kasumlik, arvestusliku normaalväärtuse alusel. Tuleks ka märkida, et arvestuslikku normaalväärtust pidi kasutama vaid väikesel osal ekspordist. Kui oli vaja määrata normaalväärtus, tehti seda nii, et Norra tootmiskuludele liideti sobiv summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tarvis. Kõikidel juhtudel määrati üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõikes 6 toodud esimesele meetodile.

Ekspordihind

(25) Koostööd teinud Hiina eksportivad tootjad müüsid ühendusse eksporditud ränis peamiselt ühenduses olevatele sidusettevõtetele, mis töötlesid imporditud räni silikooniks. Tavaolukorras ei arvestataks selliseid ekspordihindu eksporthinna määramisel, sest neid võivad mõjutada partneritevahelised suhted. Siiski otsustati neid hindu ekspordihindade arvutamisel kasutada, sest need hinnad on kooskõlas erialaajakirjades toodud turuhindadega ja ka nende Hiina eksportivate tootjate hindadega, kes ei teinud koostööd, kuid eksportisid uurimisperioodi jooksul samasse ühenduse liikmesriiki. Seetõttu määrati ekspordihind koostööd teinud eksportiva tootja, koostööst keeldunud eksportiva tootja ja Eurostatist saadud ülejäänud andmete alusel. Tuleks märkida, et koostööd teinud eksportiva tootja ekspordimaht oli 80 % Eurostatis registreeritud impordist ja oli suurem kui Hiinast imporditud vaatlusaluse toote kogumaht eelmise meetmete aegumise läbivaatamise jooksul.

Võrdlus

(26) Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja tehasest hankimise tasandil ekspordihinna vahel, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Korrigeeriti transpordi-, kindlustus-, käitlus- ja krediidikulutusi.

Dumpingumarginaal

(27) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 kehtestati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel, nagu eespool kindlaks määratud. Võrdlusel ilmnes dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-väärtusest ühenduse hinnast piiril ilma tollimakse tasumata oli märkimisväärne, so 12,5 %, kuigi madalam esialgses uurimises tuvastatud määrast.

Järeldus

(28) Uurimine näitas, et vaatlusaluse toote import Hiinast oli suurem kui eelmise meetmete aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, ja et see oli selgelt jäänud dumpingutasemele. Uurimise käigus ei leitud mingeid põhjendusi, et meetmete tühistamise korral dumping lõppeks või väheneks. Seetõttu järeldati, et dumpingu jätkumine on tõenäoline.

Impordi areng meetmete tühistamise korral

(29) Peeti asjakohaseks uurida, kas olemasolevate meetmete tühistamise korral Hiina impordimahud suureneksid. Sel eesmärgil hinnati järgmisi tegureid: ekspordi ja/või tootmisvõimsuse areng ja Hiina eksportivate tootjate ekspordikäitumine kolmandate riikide turul.

Koostööd teinud eksportija eksportmüük ja kasutamata tootmisvõimsus

(30) Uurimine näitas, et koostööd teinud ettevõte eksportis vaatlusaluse toote toodangust 100 %, peamiselt Euroopa Liitu. Tuli ka ilmseks, et kõnealusel ettevõttel on märkimisväärne tootmisvõimsuse ülejääk, mida hiljuti kahekordistati. Tuleks ka märkida, et suurem osa ekspordist Euroopa Liitu tehti seestöötlemisega seotud soodustuste kaudu sidusettevõttele, mis kasutasid vaatlusalust toodet edasiseks töötlemiseks. Teisisõnu, kõnealune eksport ei jõudnud ühenduse turul vabasse ringlusse, kuid konkureeris räniga, mida müüsid teised ühenduse turul tegutsevad ettevõtjad. Seega oleks meetmete tühistamine kõnealusele eksportijale lisastiimul, et jätkata vaatlusaluse toote toomist ühenduse turule, kas siis vabasse ringlusse või seestöötlemiseks.

Hiina toodang ja tootmisvõimsuse rakendamine

(31) Meetmete aegumise läbivaatamise taotluses on väljaande Metal Bulletin 2001. aasta augustikuu numbrist saadud infole tuginedes öeldud, et Hiina koguvõimsus vaatlusaluse toote tootmiseks on umbes 1203000 tonni aastas. Meetmete aegumise läbivaatamise taotluses viidatakse ka infole juhtivalt sõltumatult uurimisgripilt, mille hinnangu kohaselt oli tootmisvõimsus 2002. aastal umbes 600000 tonni. Hiina hinnanguline tootmismaht oli kõnealusel aastal umbes 400000 tonni. Selle põhjal on Hiina võimsuse rakendamine 33 % ja 66 % vahel ja kasutamata võimsus moodustab heal juhul poole kogu ühenduse tarbimisest. Selgus ka, et Hiina tootmisvõimsus võib kiirelt veelgi suureneda kui turuolukord seda soosib.

(32) Seetõttu näitab Hiina suur võimalik tootmisvõimsus, et tootjad suudavad tootmist kiiresti suurendada ja on valmis eksportima ükskõik millisele eksporditurule, kaasaarvatud ühenduse turule, kui meetmed tühistatakse.

(33) Et Hiina allikad ei esitanud mingit teavet, ja arvestades seda, et Hiina ränitööstuse kohta on vähe avalikku teavet, tuleks märkida, et vastavalt algmäärusele, eriti selle artiklile 18, tehti eelmainitud järeldused põhiliselt saadaolevale, st kaebuses esitatud infole tuginedes.

Eksport kolmandatesse riikidesse

(34) Hiina ekspordikaubanduse andmetele tuginedes suurenes Hiina ränieksport kogu maailmas 43 %, st 271626 tonnilt 1998. aastal 387444 tonnile 2002 aastal. [7] Maailmaturul on ekspordihinnad 30 % madalamad kui hinnad ühendusse eksportimisel, seega oleks eksportijatel meetmete tühistamise korral stiimul suurendada eksporti pigem ühendusse kui kolmandatesse riikidesse.

(35) Lisaks sellele täheldati Hiina vaatlusaluse toote ekspordihinna ligi 4 %list langust, so 829 USA dollarilt tonni kohta 1998. aastal 799 USA dollarile tonni kohta 2002. aastal. [8]

(36) See näitab selgelt, et kui meetmed tühistataks, oleks Hiina eksportijatel stiimul eksportida ühenduse turule, eriti arvestades, et USA kehtestas just dumpinguvastased meetmed ekspordile USA turule, ja et Venemaa tõstis äsja Hiinast Venemaale imporditava vaatlusaluse toote tollimaksu 5 %lt 20 %le.

Ekspordihinnad ühendusse eksportimisel

(37) Tuleks ka märkida, et vaatlusaluse toote valdav hinnatase ühenduse turul teeb ühenduse turu väga atraktiivseks. See on täiendav stiimul suurendada eksporti ühendusse, kas siis tootmise suurendamise või kolmandatesse riikidesse eksporditavate koguste ühendusse ümbersuunamise kaudu. Pealegi leiti, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse on madalamad kui ekspordihinnad ühendusse. Siiski ei jääks ühenduse turu atraktiivsed suhteliselt kõrged hinnad ilmselt pikaajalises perspektiivis püsima, sest meetmete tühistamise korral hakkaksid paljud Hiina eksportijad turuosa suurendamiseks ühenduse turul omavahel konkureerima. Sellest tulenevalt on väga tõenäoline, et ühenduse turul tegutsevad ettevõtjad peaksid samuti hindu vastavalt langetama.

Kolmandates riikides kasutuselevõetud meetmed

(38) Uuriti ka Hiina tootjate ekspordikäitumist teistel vaatlusaluse toote olulistel turgudel. Ameerika Ühendriigid algatasid 1999. aastal läbivaatamise Hiinast pärit ränile dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise suhtes. Uurimine tuvastas väga kõrged dumpingumarginaalid (kuni 139 %). Seetõttu järeldati, et meetmete tühistamise korral kahjustav dumping jätkuks ja veebruaris 2003 pikendati vaatlusaluse toote impordile kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid. [9]

(39) Lisaks lõpetas Venemaa 2002. aastal Hiinast pärit räni importi puudutava dumpinguvastase uurimise ja tegi ettepaneku kehtestada 25 % dumpinguvastane tollimaks. Pärast Hiina võimudega konsulteerimist lepiti kokku, et imporditollimaks tõuseb 5 %lt 20 %le. See näitab selgelt, et Hiina eksportijatel oleks vaja leida vaatlusaluse toote müügiks teisi turge.

(40) Eespooltoodut silmas pidades võib järeldada, et Hiina eksportivad tootjad avaldavad survet alternatiivsete eksportturgude leidmiseks.

Järeldus

(41) Uurimine näitas Hiina jätkuvat dumpingut uurimisperioodi jooksul. Arvestades seda, et Hiinal on märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus, ja et Hiina eksporthinnad kolmandatesse riikidesse on isegi madalamad kui eksporthinnad ühendusse, on väga tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suurendaksid olemasolevate meetmete tühistamise korral oluliselt vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga eksporti ühendusse. Lisaks kehtestasid Ameerika Ühendriigid ja Venemaa vaatlusaluse toote Hiinast eksportimise piiramiseks uued dumpinguvastased meetmed. Kokkuvõttes on väga tõenäoline, et ühenduse import Hiinast tooks meetmete tühistamise korral kaasa märkimisväärse koguse ja dumpinguhinnad.

ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(42) Kolm kaebuse esitanud ühenduse tootjat esitasid täidetud küsimustiku ja tegid uurimise käigus täielikku koostööd. Uurimisperioodi jooksul tootsid nemad 100 % ühenduse toodangust. Uurimisperioodi jooksul importis üks neist kolmest ühenduse tootjast vaatlusalust toodet muudest kolmandatest riikidest, täpsemalt Lõuna-Aafrikast. Siiski leiti, et see import oli mõeldud peaasjalikult ühenduse tarbijate varustamiseks mõeldud toodangu toetamiseks. Vaatlusalusel perioodil see import vähenes, langedes ajavahemikus 1998-1999 poole võrra, pärast kõnealuse tootja uute ühenduse tootmisüksuste ehitamist ja strateegilise otsuse tegemist toota ja müüa rohkem räni ühenduse turul. Uurimisperioodi jooksul importis kõnealune tootja vaatlusalust toodet vaid 2,1 % ühenduse turul müüdud ühenduses toodetud räni müügimahust (3,5 % kõnealuse tootja müügimahust) ja 1,9 % ühenduse tootjate ränitoodangu mahust (3,2 % kõnealuse tootja toodangu mahust). Eespool toodut silmas pidades järeldati, et kõnealuse tootja import ei mõjutanud tema kui ühenduse tootja staatust.

(43) Seetõttu kujutavad kõnealused kolm ühenduse tootjat endast ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

OLUKORD ÜHENDUSE TURUL

Ühenduse tarbimine

(44) Ühenduse tarbimine määrati ühenduse tootjate ühendusest tarnitud mahu ja Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest imporditud mahu alusel (Eurostati andmed).

Tabel 1 Ühenduse tarbimine (müügimahu alusel)

Allikas:

Küsimustiku kontrollitud vastused ja Eurostat.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tonni | 290684 | 325234 | 388938 | 373950 | 371540 |

Indeks | 100 | 112 | 134 | 129 | 128 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | + 12 % | + 20 % | – 4 % | – 1 % |

(45) Euroopa Ühenduse ränitarbimine saavutas kõrgpunkti 2000. aastal peaaegu 390000 tonni juures, langedes seejärel nii 2001. aastal kui uurimisperioodi jooksul, jõudes selle lõpuks 371540 tonnini. Kokku oli tarbimise kasv vaatlusalusel perioodil 28 %, kuid see langes 2000. aastast uurimisperioodini 4 %.

Import Hiinast

Maht, turuosa ja hinnad

(46) Eurostati andmetel suurenes vaatlusaluse toote impordi maht Hiinast vaatlusaluse perioodi jooksul 4168 tonnilt 14454 tonnile. Hiina impordi turuosa, mis oli eelmisel meetmete aegumise läbivaatamisel 4 %, suurenes vaatlusalusel perioodi uurimisperioodi jooksul 1,4 protsendilt 3,9 protsendile.

Tabel 2 Import Hiinast (Eurostati andmed)

Impordihindade muutumine

Import Hiinast | | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Maht, tonnides | 4168 | 3560 | 5969 | 9709 | 14454 |

Viit | 100 | 85 | 143 | 232 | 347 |

Turuosa | 1,4 % | 1,1 % | 1,5 % | 2,6 % | 3,9 % |

Hind, eurot tonni kohta | 1044 | 953 | 964 | 1142 | 1158 |

Viit | 100 | 91 | 92 | 109 | 110 |

(47) Ka pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist 1997. aastal jäi Hiinast pärit räni hind madalamaks kui ühenduse tootmisharu hind. Erinevus ühenduse tootmisharu hindadest oli uurimisperioodi jooksul 2 %. Erinevus tehti kindlaks ühenduse tootmisharu keskmiste müügihindade (tehasehind) ja Eurostatilt saadud Hiinast pärit impordi hindade alusel, mida korrigeeriti impordijärgseid kulusid ning impordi- ja dumpinguvastseid tollimakse arvestades. Tuleks märkida, et eespool osutatud hinnad arvutati ühenduse turul ühenduses asuvatele kasutajatele tehtud müügi ja Hiinast pärit seestöötlemiseks mõeldud räni müügi alusel. Viimasele ei kohaldatud dumpinguvastast tollimaksu. Sellest olenemata tuleks märkida, et ühenduse turul vabasse ringlusse lastud Hiinast pärit räni keskmine hind oli väga madal – umbes 870 eurot tonni kohta.

Ühenduse tootmisharu majandusolukord

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

Tabel 3 Toodang

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tonni | 107303 | 129285 | 143268 | 147811 | 143818 |

Indeks | 100 | 120 | 134 | 138 | 134 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | + 20 % | + 14 % | + 3 % | –3 % |

(48) Ühenduse tootmisharu toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 34 %, kuid langes 2001. aasta ja uurimisperioodi jooksul 3 %. Uurimisperioodi jooksul oli 38,7 % ühenduses tarbitud ränist tarnitud ühenduse tootmisharu tootjatelt.

Tabel 4 Tootmisvõimsus

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tonni | 125000 | 142300 | 158000 | 165600 | 162000 |

Indeks | 100 | 114 | 126 | 132 | 130 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | + 14 % | + 12 % | + 5 % | –2 % |

(49) Tootmisvõimsus tõusis igal aastal, v.a uurimisperioodil, mil oli väike langus. Kokkuvõttes tõusis võimsus 1998. aastal tehtud investeerimisotsuste mõjul kokku 30 % kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

Tabel 5 Tootmisvõimsuse rakendamine

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Rakendatud (protsendimäär) | 85,8 % | 90,9 % | 90,7 % | 89,3 % | 88,8 % |

Indeks | 100 | 106 | 106 | 104 | 103 |

(50) Eespool esitatud tabelist nähtub, et vaatlusalusel perioodil suurenes tootmisvõimsuse rakendamine 3 protsendipunkti võrra. Suurim tõus oli ajavahemikus 1998-1999. Aastal 2000 ja uurimisperioodil vähenes tootmisvõimsuse rakendamine umbes 2 protsendipunkti.

Müügimaht ja müügihind

Tabel 6 Müügimaht

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tonni | 86718 | 114587 | 133568 | 128219 | 136421 |

Indeks | 100 | 132 | 154 | 148 | 157 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | + 32 % | + 17 % | –7 % | + 6 % |

(51) Ajavahemikus aastast 1998 kuni uurimisperioodini suurenes ühenduse tootmisharu müük ühenduse sõltumatutele klientidele 57 %.

(52) Müük sidusettevõtetele jäi stabiilseks ja moodustas vaatlusalusel perioodi jooksul alla 6 % kogu ränimüügist.

Tabel 7 Ühenduse tootmisharu räni müügihind

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Eurot tonni kohta | 1415 | 1184 | 1231 | 1271 | 1185 |

Indeks | 100 | 84 | 87 | 90 | 84 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | –16 % | + 4 % | + 3 % | –7 % |

(53) Ajavahemikus 1998. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni langes ühenduse tootmisharu keskmine räni müügihind ühenduse turul tunduvalt – 16 %. Keskmised hinnad langesid 1999. aastal järsult madalaimale tasemele – 1184 eurot tonni kohta, ja tõusid taas 2001. aastaks, saavutades hinna 1271 eurot tonni kohta. Seejärel langesid hinnad uurimisperioodi jooksul 7 %, olles lõpuks samal tasemel kui 1999. aastal. Müügihindade järsul langemisel ja tootmiskulude suurenemisel oli oluline osa ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemisel.

Turuosa

Tabel 8 Turuosa

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Turu protsendimäär | 29,8 % | 35,2 % | 34,3 % | 34,3 % | 36,7 % |

Indeks | 100 | 118 | 115 | 115 | 123 |

(54) Uue tootmisüksuse avamine ühenduses tõi kaasa suurema tootmise ja müügimahu ning ühenduse tootmisharu turuosa suurenes 29,8 %lt 1998.aastal 36,7 %le uurimisperioodil. Uue tootmisüksuse avamine Euroopa Liidus tõi kaasa suure tõusu aastatel 1998-1999 (+ 5,4 % turust). Väiksem tõus (+ 2,4 % protsendipunkti) leidis aset ajavahemikus 2001. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

Varud

Tabel 9 Varud

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tonni | 32768 | 33140 | 27803 | 33186 | 23118 |

Indeks | 100 | 101 | 85 | 101 | 71 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | + 1 % | –16 % | + 19 % | –30 % |

(55) Eespool esitatud tabelist nähtub, et vaatlusalusel perioodil vähendati varusid 29 %. Kui aasta 2000 välja arvata, olid varud umbes 33000 tonni kuni uurimisperioodini, mil nad vähenesid 23000 tonnile.

(56) Varud olid 1998. aastal umbes 38 % ühenduse tootmisharu müügist ühenduse turul kuid langesid uurimisperioodi jooksul, jäädes alla 17 % müügist ühenduse turul. Sellise languse põhjus on varude suurendamine iga kalendriaasta lõpul, et talvel, kui kulutused energiale on suurimad, oleks võimalik tootmist vähendada Uurimisperiood lõppes septembris, st enne kui varude suurendamine mõju hakkas avaldama.

Tulusus ja rahakäive

(57) Tulusus vaatlusalusel perioodil, esitatud protsendina netomüügi mahust oli järgmine:

Tabel 10 Tulusus

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tulu protsent | 12,6 % | 1,8 % | 5,0 % | 1,7 % | –2,1 % |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | –10,8 % | + 3,2 % | –3,3 % | –3,8 % |

(58) Kasumlikkus vähenes kogu perioodi jooksul (v.a aastal 2000) pidevalt, aastal 1998 oli kasum 12,6 %, kuid uurimisperioodil oli kahjum 2,1 %. 2000. aastal saadi müügist rohkem tulu tänu 4 %lisele müügihinna tõusule võrreldes 1999. aastaga ja tänu suurenenud investeeringutele, mis vähendasid tootmiskulusid. 2001. aastal kasum vähenes, sest energia ja tarbekaupade hindade tõus suurendas tootmiskulusid, kusjuures võrreldavat müügihindade tõusu ei toimunud. Keskmised kulutused kasvasid 80 eurot tonni kohta, samas kui klientidelt sai sisse nõuda 40 eurot tonni kohta. Uurimisperioodi jooksul hinnad langesid ja ühenduse tootmisharu jõudis kahjumisse, kuigi keskmised tootmiskulud vähenesid.

Rahakäive

Tabel 11 Rahakäive

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

EUR (tuhandetes) | 17005 | 8962 | 15028 | 5876 | 6070 |

Indeks | 100 | 53 | 88 | 35 | 36 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | –47 % | + 68 % | –61 % | + 3 % |

(59) Rahakäive langes vaatlusalusel perioodil 64 %, näidates samasugust tendentsi kui kasumlikkus.

Investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

Tabel 12 Investeeringud

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

EUR (tuhandetes) | 32750 | 15539 | 15625 | 8559 | 7072 |

Indeks | 100 | 47 | 48 | 26 | 22 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | –53 % | + 1 % | –45 % | –17 % |

(60) Aastatel 1998—2000 tehtud oluliste investeeringute eesmärk oli tõsta EL tootmisvõimsust, arvestades 1998. aasta soodsaid tingimusi ja seda, et ühenduse tootmisharu lootis sel ajal positiivsetele arengutele ühenduse räniturul. Suurenenud võimsust kasutati ka selleks, et ühenduse tootmisharu sõltuks vähem imporditud ränist. Oodatud positiivset arengut võib näha ühenduse tarbimises, mis suurenes selles ajavahemikus (1998—2000) 34 %.

(61) Uurimine näitas, et kasumlikkuse vähenemisega võrreldavalt on investeeringud, sh kumulatiivne amortisatsioon uurimisperioodi jooksul vähemtulusaks muutunud.

Tabel 13 Investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tasuvuse protsent | 39,1 % | 14,7 % | 20,4 % | 9,1 % | –5,7 % |

Muutus võrreldes eelmise aastaga (protsendipunkti) | | –24 % | + 6 % | –11 % | –15 % |

(62) Kõik ühenduse tootmisharu ettevõtted on osa suurematest kontsernidest. Seega määrab kogu kontserni finantsolukord nende kapitali kaasamise võime. Kontsernid ei teatanud, et neil oleks uurimisperioodi jooksul olnud probleeme kapitali kaasamisega. Kusjuures teatati, et on probleeme just ränisektoris uutele projektidele rahastajate leidmisega. Seda toetavad ühenduse tootmisharu finantsolukorra negatiivne areng ja uurimisel kinnitust saanud andmed. See info on kokkuvõetult esitatud tabelis 12 ja on näha, et uurimisperioodi jooksul olid investeeringud vaid 22 % 1998. aasta tasemest.

Tööhõive, tootlus ja töötasud

Tabel 14 Tööhõive

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Töötajad | 588 | 634 | 673 | 682 | 685 |

Indeks | 100 | 108 | 114 | 116 | 116 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | + 8 % | + 6 % | + 2 % | + 0 % |

(63) Eespool esitatud tabelist nähtub, et tööhõive kasvas vaatlusalusel perioodil 16 %. Suurenenud tootmisvõimsus põhjustas suurima kasvu ajavahemikus 1998—2000, kuid uurimisperioodi jooksul märkimisväärset kasvu ei toimunud.

(64) Et tootmine kasvas kiiremas tempos kui tööhõive, suurenes tootlus samas ajavahemikus 15 %, nagu nähtub alljärgnevast tabelist:

Tabel 15 Tootlus

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tonni | 182 | 204 | 213 | 217 | 210 |

Indeks | 100 | 112 | 117 | 119 | 115 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | + 12 % | + 5 % | + 2 % | –4 % |

(65) Vaatlusalusel perioodil tõusis ühenduse tootmisharu töötajate keskmine töötasu vähem kui 1 % aastas, st vähem kui inflatsioonitase.

Tabel 16 Töötasud

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Eurot/töötaja kohta | 32537 | 30610 | 33162 | 35048 | 33740 |

Indeks | 100 | 94 | 102 | 108 | 104 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | – 6 % | + 8 % | + 6 % | – 4 % |

Dumpingumarginaali väärtus

(66) Seoses uurimisperioodi jooksul täheldatud dumpingu tegeliku marginaali suuruse mõjuga ühenduse tootmisharu olukorrale, tuleb märkida, et Hiina puhul täheldatud marginaalid on olulise suurusega. Seetõttu oleks käesoleva uurimise jooksul täheldatud dumpingumarginaali mõju meetmete tühistamise korral märgatav, sest Hiinast pärit impordi CIF-hinnale on tollimaks 49 %.

Ühenduse tootmisharu eksporttegevus

(67) Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu eksporttegevus muutus järgmiselt:

Tabel 17 Ühenduse tootmisharu eksport

Allikas:

Ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused.

| 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Tonni | 6446 | 6776 | 5803 | 6285 | 3209 |

Indeks | 100 | 105 | 90 | 98 | 50 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | | + 5 % | –14 % | + 8 % | –49 % |

(68) Ühenduse tootmisharu ränieksport vähenes vaatlusalusel perioodil, eelkõige uurimisperioodi jooksul, poole võrra. Selline langus võib võrdlemisel olla märgatav, kuid tähendab absoluutnäitajate poolest, et niigi piiratud müük, mis oli alla 4,8 % kogu 2001.aastal tehtud müügist, kahanes veelgi, st oli uurimisperioodi jooksul alla 2,4 %. Kuigi vähenenud eksport võis ühenduse tootmisharu majanduslikku olukorda mõjutada, on selline mõju piiratud. Ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise seisukohalt olid müügihinnad ja kasumlikkus ühenduse turul tunduvalt olulisemad. Ekspordimahtude vähenemine, mis oli marginaalne juba enne uurimisperioodi, mõjutas ühenduse tootmisharu olukorda vähe või ei mõjutanud üldse.

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad

(69) Räni impordimahud ühenduse turule kolmandatest maadest, v.a Hiinast ja impordi keskmised hinnad muutusid järgmiselt:

Tabel 18 Import ühendusse muudest kolmandatest riikidest (maht)

Allikas:

Eurostat

Tonni | | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Brasiilia | 43536 | 56709 | 67663 | 50849 | 52089 |

Venemaa | 10798 | 6272 | 14172 | 16907 | 18006 |

Norra | 92200 | 115385 | 124790 | 122677 | 114254 |

Lõuna-Aafrika | 12234 | 6225 | 5539 | 6203 | 2674 |

Muud kolmandad riigid | 41029 | 22495 | 37236 | 39385 | 33643 |

Kokku | 199797 | 207086 | 249400 | 236021 | 220666 |

Tabel 19 Import ühendusse muudest kolmandatest riikidest (keskmine hind)

Allikas:

Eurostat

Eurot tonni kohta | | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Brasiilia | 1173 | 1040 | 1158 | 1231 | 1098 |

Venemaa | 1048 | 963 | 1131 | 999 | 929 |

Norra | 1341 | 1207 | 1197 | 1201 | 1199 |

Lõuna-Aafrika | 1198 | 1161 | 1241 | 1149 | 1149 |

Muud kolmandad riigid | 1273 | 1205 | 1165 | 1210 | 1156 |

Kokku | 1266 | 1152 | 1179 | 1193 | 1146 |

(70) Samas kui räni impordi kogumaht muudest kolmandatest riikidest (v.a Hiina) suurenes analüüsitava perioodi jooksul umbes 200000 tonnilt 1998. aastal 221000 tonnile uurimisperioodil, vähenes kolmandate riikide impordi turuosa samal ajavahemikul umbes 69 %lt 59 %le. Peamised ühendusse eksportijad olid Norra, Brasiilia, Lõuna-Ameerika ja Venemaa. Ainult Venemaalt pärit impordi keskmised hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalamad. Nagu põhjenduses 47 on öeldud, olid Hiinast pärit ja ühenduse turul vabasse ringlusse lastud räni hinnad oluliselt madalamad kui tabelis 19 toodud teistest kolmandatest riikidest pärit räni impordihinnad.

Järeldus

(71) Nagu eespool öeldud, suutis ühenduse tootmisharu aastatel 1998—2000 kasu saada turu 34 %lisest kasvust ja oluliselt suurendada oma müügimahtu ning turuosa. Järgnes müügimahu ja turuosa kasvu seiskumine ja ühenduse tootmisharu finantsolukord (hinnad, kasumlikkus ja rahakäive) halvenes.

(72) Lähemal uurimisel selgus, et peamised ühenduse tootmisharu jaoks positiivsed suundumused leidsid aset aastatel 1998—2000. Alates aastast 2000 ei olnud märkimisväärseid positiivseid arenguid.

(73) Aastatel 1998—2000 aset leidnud positiivsed suundumused võib otseselt seostada ühenduse tootmisharu 1998. aastal tehtud otsusega investeerida täiendavate tootmisüksuste ehitamisse ühenduses. Aastatel 1998—2000 suurenes EL tootmisvõimsus 26 % (125000 tonnilt 158000 tonnile). Kõnealused otsused tehti pärast Hiinast pärinevale impordile kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamist 1997. aastal (nagu öeldud põhjenduses 1). 1998. aastal sai ühenduse tootmisharu märkimisväärset kasumit ka räni müügilt EL turul (vt põhjendus 58). Seega võib tõdeda, et ühenduse tootmisharu sai Hiinast imporditavale ränile dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest kasu. Aastast 2000 kuni uurimisperioodini halvenes ühenduse tootmisharu olukord eriti seetõttu, et hinnad langesid 46 eurole tonni kohta, kasumlikkus vähenes 7,1 protsendipunkti, rahakäive vähenes 59 % ja investeeringud vähenesid 55 %. Uurimisperioodil tootis ühenduse tootmisharu kahjumit. Seetõttu leiti, et uurimisperioodil oli ühenduse tootmisharu positsioon väga nõrk ja kaitsetu.

KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(74) Vaatlusalusel perioodil suurenes dumpinguhinnaga impordi maht Hiinast märgatavalt ja on tõenäoline, et kui dumpinguvastaseid meetmeid ei oleks kehtestatud, oleks jätkunud üha suurema mahu madala hinnaga kõnealuse toote vedu ühenduse turule, mis sunniks ühenduse tootmisharu hindu alandama. Arvestades kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude taset, võiks meetmete tühistamise korral hinnaerinevus imporditud ja ühenduse tootmisharu toodetud toote vahel olla üle 35 %.

(75) Nagu viidatud põhjenduses 31, on Hiina hinnanguline kasutamata tootmisvõimsus piisav, et täita 50 % ühenduse räninõudlusest. On oht, et kui kehtivad meetmed aeguksid, kasutataks seda tootmisvõimsust ühenduse turu üleujutamiseks Hiinast pärit räniga. Eurostati andmed viitavad sellele, et Hiinast pärit räni import, millele maksumäärade kohaldamine peatati, jõudis ühendusse keskmise hinnaga 870 eurot tonni kohta. Ei ole põhjust uskuda, et meetmete kaotamise korral oleksid hinnad tulevikus sellest kõrgemad. Uurides täiendavate koguste madalate hindadega impordi mõju ühenduse tootmisharule, tuleks meeles pidada järgmist: Kõnealuse tootmisharu positsioon on juba niigi nõrk, sest toimub dumpinguhinnaga import nii Venemaalt kui Hiinast. Sellise koguse dumpinguhinnaga impordi saabumine Hiinast põhjustaks kohe tõsise hinnakriisi ühenduse turul, sest ühenduse tootmisharu püüaks pigem säilitada oma turuosa kui tootmist vähendada. See omakorda vähendaks veelgi ühenduse tootmisharu kasumlikkust, mis viiks suurema kahjumini kui uurimisperioodil olnud 2,1 %. Arvestades ühenduse tootmisharu nõrka finantsolukorda, mis muu hulgas peegeldub ka kasumlikkuse vähenemises vaatlusaluse perioodi jooksul (-14,7 protsendipunkti), võidakse ta isegi lühikese aja jooksul turult kõrvale tõrjuda.

(76) Tuleks meenutada põhjenduses 28 esitatud järeldust, et Hiina räni oli EL turul jätkuvalt dumpinguhinnaga, põhjendust 41, et meetmete tühistamise korral suureneks import tõenäoliselt märkimisväärselt, ja põhjendust 73, et ühenduse tootmisharu positsioon on nõrk. Kuigi kehtivad meetmed on piisavad, et kõrvaldada Hiinast pärit impordiga ühenduse tootmisharule kahju tekitamine, tehakse järeldus, et meetmete tühistamine viiks Hiinast pärit dumpinguhindadega impordi tagajärjel tekkiva kahju kordumiseni.

ÜHENDUSE HUVID

Sissejuhatav märkus

(77) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, st ühenduse tootmisharu, importijate/hulgimüüjate ja vaatlusaluse toote kasutajate ning hankijate huvide hindamisel.

(78) Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks sellele on käesolev uurimine meetmete aegumise läbivaatamine, see aga võimaldab analüüsida olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud ning hinnata olemasolevate dumpinguvastaste meetmete liigset negatiivset mõju asjassepuutuvatele pooltele.

(79) Sellele tuginedes uuriti, kas kahjustava dumpingu kordumise tõenäosusest hoolimata on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et kõnealuse juhtumi korral on meetmete säilitamine vastuolus ühenduse huvidega.

Ühenduse tootmisharu huvid

(80) Ühenduse tootmisharu on näidanud, et on struktuuriliselt elujõuline tootmisharu, mis on võimeline kohanema muutuvate turutingimustega. Seda kinnitasid eelkõige ühenduse tootmisharu olukorra positiivne areng ajal, mil pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Hiinast pärineva impordi suhtes oli taastunud tõhus konkurents, ning tootmisharu 1998. aastal tehtud investeeringud täiendavasse tootmisvõimsusesse. Võib järeldada, et kui dumpinguvastaseid meetmeid ei jätkamiseta, halveneb ühenduse tootmisharu olukord tõenäoliselt tõsiselt.

Sõltumatute importijate/hulgimüüjate huvid

(81) Komisjoni talitused saatsid küsimustikud üheksale sõltumatule importijale/hulgimüüjale ja ühingule. Komisjonile ei esitatud täidetud küsimustikke, samuti ei andnud endast teada ükski teine importija/hulgimüüja.

(82) Järeldati, et kehtivad meetmed ilmselt ei mõjuta importijaid või hulgimüüjaid, ning seega ei mõjuta neid ka meetmete kehtivuse pikendamine.

Kasutajate huvid

(83) Komisjoni talitused saatsid küsimustikud viieteistkümnele kasutajale ja kasutajate ühingule. Vaid kaks kasutajat esitasid mittetäielikult täidetud küsimustiku ja üks kasutajate ühing tegi üldise ettepaneku. Vastustest selgus, et 10 % nende kasutajate tootmiskuludest moodustavad kulutused ränile. Ilmnes ka, et mõlemad ettevõtted teenisid olemasolevatele dumpinguvastastele meetmetele vaatamata kasumit. Ettepanekutes ei olnud kommentaare meetmete kõrvaldamise võimaliku mõju kohta. Ettepanekutest ei selgunud ka, milline mõju oli kehtestatud meetmetel neile kasutajatele. Lisaks ei saadud ka teavet, kas mõnda tollimaksu oleks võimalik sisse nõuda kasutaja kliendilt.

(84) Kasutajate ühingu vastusest selgus, et on ühenduse huvides, et oleks võimalikult palju räni saamise allikaid. Vastusest ilmnes ka oletus, et meetmete aegumine ei viiks Hiinast pärit räni kahjustava dumpingu kordumisele. Siiski ei olnud esitatud mingit tõendusmaterjali sellise oletuse toetuseks.

(85) Arvestades, et 1) küsimustikule vastati nii vähesel määral, 2) esitatud küsimustikud ei olnud piisavalt täidetud ja 3) kehtivate meetmete aegumise toetuseks ei olnud esitatud tõendavat materjali, jõuti järeldusele, et tollimaksude kehtimise jätkumine ei mõjutaks oluliselt kasutajaid.

Järeldus

(86) Eespool öeldut arvestades leitakse, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu mingeid kaalukaid põhjusi.

DUMPINGUVASTASED MEETMED

(87) Eespooltoodust järeldub, et määrusega (EÜ) nr 2496/97 kehtestatud dumpinguvastsed meetmed, mida kohaldatakse Hiinast pärit räni impordile, tuleks algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel säilitada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodi 28046900 alla kuuluva räni impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist on 49 %.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Cullen

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1972/2002 (EÜT L 305, 7.11.2002, lk 1).

[2] EÜT L 345, 16.12.1997, lk 1.

[3] EÜT L 198, 28.7.1990, lk 57. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1607/92 (EÜT L 170, 25.6.1992, lk 1).

[4] EÜT C 67, 16.3.2002, lk 34.

[5] EÜT C 246, 12.10.2002, lk 9.

[6] EÜT L 339, 24.12.2003, lk 3.

[7] Uurimise täpset jaotust kuude kaupa ei ole saadaval ning kasutatud on aastaandmeid.

[8] Uurimise täpset jaotust kuude kaupa ei ole saadaval ning kasutatud on aastaandmeid.

[9] US Federal Register/68, nr 25, 11. veebruar 2003.

--------------------------------------------------