Komisjoni määrus (EÜ) nr 2277/2003,

22. detsember 2003,

millega muudetakse I ja II lisa nõukogu määruses (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta), [1] eriti selle artikli 13 teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EMÜ) nr 2092/91 II lisa C ja D osas sätestatud, söötades kasutatavate söödatoorainete, söödalisandite, teatavate loomasöötades kasutatavate ainete ja abiainete loetelud on läbi vaadatud vastavalt nimetatud määruse I lisa B osa punktile 4.15.

(2) Ühenduse tasandil ei ole mahepõllumajanduses enam vaja teatavat taimse päritoluga tavasööta. Enamus tavasöödast, eriti valgurikkad kultuurid, on siiski vähemalt mõnes liikmesriigis hädavajalik. Lisaks sellele on mahepõllumajanduses ikka veel vajalikud tavapärased piima kõrvalsaadused ning mahepõllunduslikult kasvatatud loomade heaolu tagamiseks on vaja lisamineraalaineid.

(3) Teatud konservante on mahepõllumajanduses lubatud kasutada ainult silo valmistamisel. Mõnedes liikmesriikides tuleb neid aineid siiski kasutada ka põllukultuuride konserveerimiseks. Lisaks sellele on tehnoloogilistel põhjustel vaja kasutada teisi, sideainete, paakumisvastaste ainete ja koagulantide rühma kuuluvaid söödalisandeid.

(4) Söödatooraine ja söödalisandite loetelu tuleks vastavalt muuta.

(5) Mahepõllundusliku loomakasvatuse ühtlustatud eeskirjad on üsna hiljutised. Erinevate mahepõllunduslikult kasvatatud loomaliikide genofond on ikka veel väike. Kodulindude puhul lisandub asjaolu, et tootmissüsteemid hõlmavad mitmeid etappe, mida hallatakse tavaliselt erinevates spetsialiseeritud sektorites. Nende süsteemide keerukuse tõttu ei ole siiani veel üheski liikmesriigis välja arendatud kogu kodulindude mahepõllunduslikku tootmistsüklit. Et tagada mahepõllunduslikult kasvatatud loomade piisavat bioloogilist mitmekesisust ja hõlbustada loomade mahepõllundusliku tootmise arengut, tuleb pikendada üleminekuperioodi, mille jooksul võib tavalisi loomi mahepõllunduse süsteemi tuua.

(6) Looma- või linnukarja loomuliku juurdekasvu täiendamisel ja uuendamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata põllumajanduse jaoks kadumisohus olevatele tavatõugudele.

(7) Üheks mahepõllundussüsteemi põhimõtteks on sideme tagamine loomakasvatuse ja maaharimise vahel. Kõigi mahepõllunduslikult kasvatatud loomaliikide sööt peaks pärinema esmajoones samast mahepõllunduslikust üksusest või, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllundusettevõtetega.

(8) Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 2092/91 I ja II lisa muuta.

(9) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 14 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2092/91 I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA

1. Määruse (EMÜ) nr 2092/91 I lisa B osa muudetakse järgmiselt:

a) punkt 3.4 asendatakse järgmisega:

"Teise erandina, kui looma- või linnukari moodustatakse esimest korda ning mahepõllunduslikult kasvatatud loomi ei ole vajalikul arvul saada, võib mahepõllunduslikku loomakasvatusüksusesse tuua mittemahepõllunduslike meetodite abil kasvatatud loomi järgmistel tingimustel:

- munade tootmiseks mõeldud noorkanad ei tohi olla vanemad kui 18 nädalat,

- liha tootmiseks mõeldud kodulinnud peavad olema vähem kui kolm päeva vanad,

- tõuaretuseks mõeldud noored pühvlid peavad olema vähem kui kuus kuud vanad,

- tõuaretuseks mõeldud vasikad ja varsad peavad kohe pärast võõrutamist olema kasvatatud käesolevas määruses ettenähtud eeskirjade järgi ning igal juhul olema nooremad kui kuus kuud,

- tõuaretuseks mõeldud lamba- ja kitsetalled peavad kohe pärast võõrutamist olema kasvatatud käesolevas määruses ettenähtud eeskirjade järgi ning olema igal juhul alla 60 päeva vanad,

- tõuaretuseks mõeldud põrsad peavad kohe pärast võõrutamist olema kasvatatud käesolevas määruses ettenähtud eeskirjade kohaselt ning nad peavad kaaluma alla 35 kilo.";

b) punkt 3.5 asendatakse järgmisega:

"Seda erandit, mille andmiseks peab olema kontrolliva ametiasutuse või kontrolliasutuse eelnev luba, kohaldatakse üleminekuaja suhtes, mis lõpeb 31. detsembril 2004.";

c) punkt 3.6 asendatakse järgmisega:

"Kolmanda erandina, kui mahepõllundusmeetodite abil kasvatatud loomi ei ole saada, võib kontrolliv ametiasutus või kontrolliasutus anda loa looma- või linnukarja uuendamiseks või üleminekuks järgmistel juhtudel:

a) loomade suremus haiguste või katastroofi tõttu on suur;

b) munade tootmiseks mõeldud noorkanad on kuni 18 nädala vanused;

c) liha tootmiseks mõeldud kodulinnud on vähem kui 3 päeva vanused;

d) tõuaretuseks mõeldud võõrutatud põrsad kaaluvad alla 35 kg.

Punktides b, c ja d esitatud juhtudel antakse luba üleminekuajaks, mis lõpeb 31. detsembril 2004.";

d) punkt 3.10 asendatakse järgmisega:

"Kõnealuseid protsendimäärasid võib vastavalt kontrolliva ametiasutuse või kontrolliasutuse arvamusele ja nende heakskiidu korral suurendada kuni 40 protsendi võrra järgmistel erijuhtudel:

- loomakasvatusettevõtte oluline laiendamine,

- tõu vahetamine,

- uue loomakasvatusharu kujundamine,

- põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate tõugude kasvatamine. Nendest tõugudest loomad ei pea ilmtingimata olema nullipaarid.";

e) punkt 4.3 asendatakse järgmisega:

"Peale selle tuleb loomi kasvatada vastavalt käesolevas lisas ettenähtud eeskirjadele, eelistades tootmisüksuses kasvatatud sööta, või juhul, kui see ei ole võimalik, kasutada teistes üksustes või ettevõtetes toodetud sööta, kus tootmine toimub käesoleva määruse sätete kohaselt. Lisaks sellele peab taimtoiduliste loomade puhul vähemalt 50 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või juhul, kui see pole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajandusettevõtetega, välja arvatud iga-aastase rändkarjatamise ajal.";

f) punkt 4.8 asendatakse järgmisega:

"Erandina lõikest 4.2 on 24. augustil 2005. aastal lõppeva üleminekuaja jooksul lubatud tavasööda kasutamine piiratud kogustes, kui ettevõtjad suudavad liikmesriigi kontrollivatele ametiasutustele või eraõiguslikele kontrolliasutustele rahuldaval viisil tõestada, et neil ei ole võimalik ainult mahepõllunduslikku sööta saada. Tavasööda maksimaalne lubatud osakaal aastas on taimtoiduliste loomade puhul 10 % ning muude loomaliikide puhul 20 %. Kõnealused kogused arvutatakse välja igal aastal põllumajandusliku päritoluga söödas sisalduva kuivaine osakaaluna. Tavasööda suurim lubatud osakaal päevases söödaratsioonis peab moodustama 25 % kuivainest, välja arvatud iga-aastase rändkarjatamise ajal.";

g) punkt 4.10 jäetakse välja;

h) punkt 4.17 asendatakse järgmisega:

"Loomasöödas tohib kasutada ainult II lisa D osa jagudes 1.3 (ensüümid), 1.4 (mikroorganismid), 1.5 (konservandid), 1.6 (sideained, paakumisvastased ained, koagulandid), 1.7 (antioksüdandid), 1.8 (silokonservandid), 2 (teatavad loomasöödas kasutatavad tooted) ja 3 (loomasööda abiained) loetletud tooteid eespool mainitud liikidele vastavatel eesmärkidel. Antibiootikume, koktsidiostaatikume, raviaineid, kasvustimulaatoreid ja teisi kasvu soodustamiseks või toodangu suurendamiseks mõeldud aineid ei tohi loomasöödas kasutada."

2. Määruse (EMÜ) nr 2092/91 II lisa C osa asendatakse järgmisega:

"1. Taimne sööt

1.1. Teravili, selle saadused ja kõrvalsaadused. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

kaeraterad, -helbed, -peenkliid, -jämekliid ja kliid; odraterad, -valk ja -peenkliid; riisiidukook; hirsiterad; rukkiterad ja -peenkliid; sorgoterad; nisuterad, -peenkliid, -jämekliid, -gluteensööt, -gluteen ja -idud; speltanisuterad; tritikuterad; maisiterad, -kliid, -peenkliid, -idukook ja -gluteen; linnaseidud; õlleraba.

1.2. Õliseemned, -viljad, õlitaimede saadused ja kõrvalsaadused. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

rapsiseemned, -kook ja -kestad; sojaoad, röstitud sojaoad, sojakook ja -kestad; päevalilleseemned ja -srott; puuvillaseemned ja -kook/srott; linaseemned ja -kook/srott; seesamiseemnekook; palmisrott; kõrvitsaseemnekook; oliivid, oliivisrott; taimeõlid (füüsilise ekstraheerimise teel saadud).

1.3. Kaunviljaseemned, -saadused ja kõrvalsaadused. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

kikerherneseemned, -peenkliid ja -kliid; lääts-hiireherneseemned, -peenkliid ja -kliid; põld-seaherneseemned (kuumtöödeldud), -peenkliid ja -kliid; herneseemned, -peenkliid ja -kliid; aedoaseemned, peenkliid ja -kliid; põldoaseemned, -peenkliid ja -kliid, vikiseemned, -peenkliid ja -kliid ning lupiiniseemned, -peenkliid ja -kliid.

1.4. Mugulad ja juurikad, nende saadused ja kõrvalsaadused. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

suhkrupeedipulp, kartul, maguskartul mugulana, kartulipulp (tärklisevalmistamise kõrvalsaadus), kartulitärklis, kartulivalk ja maniokk.

1.5. Muud seemned ja viljad, nende saadused ja kõrvalsaadused. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

jaanileivapuu, jaanikaunad ja jahu nendest, kõrvitsad, tsitruspulp; õunad, küdooniad, pirnid, virsikud, viigimarjad, greibid ja nende pulp; kastanid, kreeka pähkli koogid, sarapuupähklikoogid, kakaoubade kestad ja koogid; tammetõrud.

1.6. Haljassööt ja koresööt. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

lutsern, lutsernijahu, ristik, ristikujahu, rohuhekslid (haljasmassist), rohujahu, hein, silo, teraviljaõled ja söödajuurvili haljassöödana.

1.7. Muud taimed, nende saadused ja kõrvalsaadused. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

melass, merevetikajahu (saadud merevetikate kuivatamisel ja purustamisel ning joodisisalduse vähendamiseks pesemisel), taimepulbrid ja -ekstraktid, taimevalguekstraktid (ainult noorloomadele), vürtsid ja maitsetaimed.

1.8. Järgmisi söödatooraineid võib kasutada kuni 30. juunini 2004: riis teradena, purustatud riis, riisikliid, rukkipeenkliid, rukkikliid, õlinaeriseemnekook, õlinaeriseemnekestad ja tapiokk.

2. Loomne sööt

2.1. Piim ja piimasaadused. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

toorpiim direktiivi 92/46/EMÜ [1] määratluses, piimapulber, lõss, lõssipulber, pett, petipulber, vadak, vähendatud suhkrusisaldusega vadakupulber, vadakuvalgupulber (füüsikalisel meetodil eraldatud), kaseiinipulber, laktoosipulber, kohupiim ja hapupiim.

2.2. Kalad ja muud mereloomad, nende saadused ja kõrvalsaadused. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

kala, rafineerimata kalaõli ja tursamaksaõli; ensüümide abil toodetud kala-, molluski- ja koorikloomaautolüsaadid, hüdrolüsaadid ja proteolüsaadid, lahustuvad või lahustumatud, ainult noorloomadele. Kalajahu.

2.3. Kodulindude söödana kasutatavad munad ja munasaadused, eelistatavalt samast põllumajandusettevõttest.

3. Mineraalsööt

Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

naatrium:

rafineerimata meresool

jäme kivisool

naatriumsulfaat

naatriumkarbonaat

naatriumbikarbonaat

naatriumkloriid;

kaalium:

kaaliumkloriid;

kaltsium:

litotamnion ja maerl

veeloomade kojad (sh tindikalaluu)

kaltsiumkarbonaat

kaltsiumlaktaat

kaltsiumglükonaat;

fosfor:

defluoritud dikaltsiumfosfaat

defluoritud monokaltsiumfosfaat

mononaatriumfosfaat

kaltsiummagneesiumfosfaat

kaltsiumnaatriumfosfaat;

magneesium:

magneesiumoksiid (veevaba magneesia)

magneesiumsulfaat

magneesiumkloriid

magneesiumkarbonaat

magneesiumfosfaat;

väävel:

naatriumsulfaat.

Kondijahust sadestunud dikaltsiumfosfaati võib kasutada kuni 30. juunini 2004."

3. Määruse (EMÜ) nr 2092/91 II lisa D osa asendatakse järgmisega:

"1. Söödalisandid

1.1. Mikroelemendid. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

E1 raud:

raud(II)karbonaat

raud(II)sulfaat, monohüdraat ja/või heptahüdraat

raud(III)oksiid;

E2 jood:

veevaba kaltsiumiodaat

kaltsiumiodaat, heksahüdraat

naatriumjodiid;

E3 koobalt:

koobalt(II)sulfaat, monohüdraat ja/või heptahüdraat

aluseline koobalt(II)karbonaat, monohüdraat;

E4 vask:

vask(II)oksiid

aluseline vask(II)karbonaat, monohüdraat

vask(II)sulfaat, pentahüdraat;

E5 mangaan:

mangaan(II)karbonaat

mangaan(II)oksiid ja mangaan(III)oksiid

mangaan(II)sulfaat, mono- ja/või tetrahüdraat;

E6 tsink:

tsinkkarbonaat

tsinkoksiid

tsinksulfaat, mono- ja/või heptahüdraat;

E7 molübdeen:

ammooniummolübdaat, naatriummolübdaat;

E8 seleen:

naatriumselenaat

naatriumseleniit.

1.2. Vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

direktiiviga 70/524/EMÜ [2] lubatud vitamiinid:

- mis on eelistatavalt saadud söötades looduslikult leiduvast toorainest või

- looduslike vitamiinidega identsed sünteetilised vitamiinid, mida kasutatakse ainult monogastriliste loomade puhul.

Erandina esimesest lõigust ja üleminekuaja jooksul, mis lõpeb 31. detsembril 2005, võib iga liikmesriigi pädev asutus lubada A-, D-, ja E-rühma sünteetiliste vitamiinide kasutamist mäletsejaliste puhul, kui täidetakse järgmisi tingimusi:

- sünteetilised vitamiinid on identsed looduslike vitamiinidega ja

- liikmesriikides väljastatud luba põhineb täpsetel kriteeriumidel ning sellest teatatakse komisjonile.

Tootjad võivad kasutada sellist luba ainult juhul, kui nad on liikmesriigi kontrollorganile või -asutusele rahuldavalt tõestanud, et nende loomade tervist ja heaolu ei saa tagada neid sünteetilisi vitamiine kasutamata.

1.3. Ensüümid. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

direktiiviga 70/524/EMÜ lubatud ensüümid.

1.4. Mikroorganismid. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised mikroorganismid:

direktiiviga 70/524/EMÜ lubatud mikroorganismid.

1.5. Konservandid Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

E 200 sorbhape

E 236 sipelghape

E 260 äädikhape

E 270 piimhape

E 280 propioonhape

E 330 sidrunhape.

Piimhappe, sipelghappe, propioonhappe ja äädikhappe kasutamine silo valmistamisel on lubatud üksnes juhul, kui ilmastikutingimused ei võimalda saavutada vajalikku käärimist.

1.6. Sideained, paakumisvastased ained ja koagulandid. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

E 470 looduslik kaltsiumstearaat

E 551b kolloidne ränidioksiid

E 551c kiiselguur

E 558 bentoniit

E 559 kaoliinsavid

E 560 steatiidi ja kloriidi looduslikud segud

E 561 vermikuliit

E 562 sepioliit

E 599 perliit.

1.7. Antioksüdandid. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

E 306 looduslikud tokoferoolikontsentraadid.

1.8. Silokonservandid. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

alates 19. oktoobrist 2004: loomasöödas kasutatavaid söödalisandeid käsitleva määrusega (EÜ) nr 1831/2003 lubatud ensüümid, pärmid ja bakterid.

2. Erisöödamaterjal

Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised tooted:

õllepärmid.

3. Söötades kasutatavad abiained

3.1. Silo valmistamisel kasutatavad abiained. Sellesse rühma kuuluvad ainult järgmised ained:

- meresool, jäme kivisool, vadak, suhkur, suhkrupeedi pulp, teraviljajahu ja melass,

- kuni 18. oktoobrini 2004: ensüümid, pärmid ja piimhappe-, äädikhappe-, sipelghappe- ja propioonhappebakterid."

[1] EÜT L 268, 14.9.1992, lk 1.

[2] EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiiv 70/524/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 19. oktoobrist 2004. Nimetatud kuupäevast alates kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, söödalisandite kasutamise kohta loomasöödas (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29).

--------------------------------------------------