Euroopa Liidu Teataja L 264 , 15/10/2003 Lk 0001 - 0011
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1798/2003, 7. oktoober 2003, halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 93, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2] võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3] ning arvestades järgmist: (1) Liikmesriikide piire ületav maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine põhjustavad eelarvekahju ja õiglase maksustamise põhimõtte rikkumist ning võivad kaasa tuua moonutusi kapitali liikumises ja konkurentsitingimustes. Seepärast mõjutavad need siseturu toimimist. (2) Käibemaksust kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks on vaja tihedat koostööd iga liikmesriigi haldusasutuste vahel, kes vastutavad seda valdkonda käsitlevate sätete rakendamise eest. (3) Siseturu väljakujundamiseks võetud maksuühtlustusmeetmed peaksid seetõttu hõlmama liikmesriikidevahelise ühise teabevahetussüsteemi loomist, mille kohaselt liikmesriikide haldusasutused abistavad üksteist ja teevad komisjoniga koostööd, et tagada käibemaksu õige kohaldamine kauba- ja teenusetarnete, ühendusesisese kaupade omandamise ja kaupade impordi suhtes. (4) Teatavate andmete elektrooniline säilitamine ja edastamine käibemaksujärelevalve eesmärgil on käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast hädavajalik. (5) Tuleks selgelt määratleda tingimused elektrooniliselt säilitatud andmete vahetamiseks ja liikmesriikide otseseks juurdepääsuks nendele andmetele igas liikmesriigis. Ettevõtjatel peaks olema juurdepääs teatavale osale nendest andmetest, kui see on vajalik neil lasuvate kohustuste täitmiseks. (6) Kohustus tagada, et ühendusevälised tarnijad täidavad oma kohustusi, lasub eeskätt tarbimisliikmesriigil. Selleks on nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) [4] artiklis 26c sätestatud elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes kohaldatava ajutise erikorra kohaldamiseks vaja piiritleda eeskirjad, mis käsitlevad registreerimisliikmesriigi ja tarbimisliikmesriigi vahelist teabe andmist ja raha ülekandmist. (7) Nõukogu 27. jaanuari 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 218/92 (halduskoostöö kohta kaudse maksustamise (käibemaks) valdkonnas) [5] seati kõnealuses valdkonnas sisse liikmesriikide haldusasutuste omavahelise ning nende asutuste ja komisjoni vahelise tiheda koostöö süsteem. (8) Määrus (EMÜ) nr 218/92 täiendab nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiivi 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese ja kaudse maksustamise valdkonnas [6]. (9) Need kaks õiguslikku vahendit on osutunud tõhusaks, kuid need ei vasta enam uutele halduskoostöönõuetele, mis tulenevad üha suuremast majanduslikust integratsioonist siseturul. (10) Lisaks sellele on kahe eraldi koostöövahendi olemasolu käibemaksu valdkonnas takistanud maksuhaldurite tõhusat koostööd. (11) Kõikide asjaosaliste õigused ja kohustused on praegu ebamäärased. Seetõttu on liikmesriikidevahelise koostöö suhtes vaja kehtestada selgemad ja siduvamad eeskirjad. (12) Kohalike või riiklike pettusevastaste ametite vahel on liiga vähe otsesuhtlust, kuna reeglina toimub suhtlemine kesksete sideorganite kaudu. Selle tagajärjeks on ebatõhusus, halduskoostöövõimaluste alakasutamine ja viivitused teabevahetuses. Seetõttu tuleks koostöö tõhustamiseks ja kiirendamiseks ette näha rohkem otsesuhtlust ametite vahel. (13) Samuti ei ole koostöö piisavalt tihe, kuna liikmesriikide vahel on liiga vähe automaatset või omaalgatuslikku teabevahetust, kui käibemaksuteabe vahetamise süsteem välja arvata. Teabevahetust asjaomaste haldusasutuste vahel ning haldusasutuste ja komisjoni vahel tuleks tõhustada ja kiirendada, et võidelda tõhusamalt pettuste vastu. (14) Seetõttu tuleks määruse (EMÜ) nr 218/92 ja direktiivi 77/799/EMÜ käibemaksualast halduskoostööd käsitlevad sätted ühendada ja neid tugevdada. Selguse huvides tuleks seda teha ühe uue õigusliku vahendi abil, mis asendab määrust (EMÜ) nr 218/92. (15) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada muid ühenduse meetmeid, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastu võitlemisele. (16) Käesoleva määruse kohaldamiseks on vaja kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) [7] sätestatud teatavate õiguste ja kohustuste piiramist, et kaitsta selle direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huve. (17) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [8]. (18) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja selles järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 1 1. Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille kohaselt liikmesriikide haldusasutused, kes vastutavad käibemaksualaste õigusaktide rakendamise eest kauba- ja teenusetarnete, ühendusesisese kaupade omandamise ja kaupade impordi suhtes, teevad koostööd üksteisega ja komisjoniga, et tagada nende õigusaktide täitmine. Selleks sätestatakse käesolevas määruses tingimused ja menetlused, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatel asutustel teha omavahel koostööd ja vahetada omavahel teavet, mis võib neil aidata käibemaksu õigesti arvutada. Samuti sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad ja menetlused teatava teabe elektrooniliseks vahetamiseks, eeskätt ühendusesiseste tehingute käibemaksustamise osas. Direktiivi 2002/38/EÜ [9] artiklis 4 osutatud tähtajaks sätestatakse käesolevas määruses ka eeskirjad ja menetlused direktiivi 77/388/EMÜ artiklis 26c sätestatud erikorra kohaselt elektrooniliselt osutatavaid teenuseid käsitleva käibemaksuteabe elektrooniliseks vahetamiseks ja samuti hilisemaks teabevahetuseks ning kõnealuse erikorraga hõlmatud teenuste osas raha ülekandmiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel. 2. Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides. Artikkel 2 Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) liikmesriigi pädev asutus: - Belgias: le ministre des finances de Minister van financiën, - Taanis: Skatteministeren, - Saksamaal: Bundesministerium der Finanzen, - Kreekas: Yπουργειο Oικονομίας και Οικονομικων, - Hispaanias: el Secretario de Estado de Hacienda, - Prantsusmaal: le ministre de l'économie, des finances et de l'industrie, - Iirimaal: the Revenue Commissioners, - Itaalias: il Capo del Dipartimento delle Politiche Fiscali, - Luksemburgis: l'administration de l'enregistrement et des domaines, - Madalmaades: de minister van Financiën, - Austrias: Bundesminister für Finanzen, - Portugalis: o Ministro das Finanças, - Soomes: Valtiovarainministeriö Finansministeriet, - Rootsis: Chefen för Finansdepartementet, - Ühendkuningriigis: the Commissioners of Customs and Excise; 2) keskne sideorgan — artikli 3 lõike 2 alusel määratud organ, kellel lasub põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega; 3) sideüksus — organ, kes ei ole keskne sideorgan ja kellel on kindel territoriaalne pädevus või erialane tegevuspädevus ning kelle on artikli 3 lõike 3 kohaselt määranud pädev asutus vahetama otse teavet käesoleva määruse alusel; 4) pädev ametnik — ametnik, kes saab käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada, milleks teda on volitatud artikli 3 lõike 4 kohaselt; 5) taotluse esitanud asutus — liikmesriigi keskne sideorgan, sideüksus või pädev ametnik, kes esitab pädeva asutuse nimel abitaotluse; 6) taotluse saanud asutus — liikmesriigi keskne sideorgan, sideüksus või pädev ametnik, kes võtab pädeva asutuse nimel abitaotluse vastu; 7) ühendusesisene tehing — ühendusesisene kauba- või teenusetarne; 8) ühendusesisene kaubatarne — kaubatarne, mis tuleb märkida direktiivi 77/388/EMÜ artikli 22 lõike 6 punktis b sätestatud kokkuvõtlikus deklaratsioonis; 9) ühendusesisene teenusetarne — direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28b osadega C, D, E ja F hõlmatud teenuste osutamine; 10) ühendusesisene kaupade omandamine — õigus käsutada omanikuna direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28a lõikes 3 määratletud materiaalset vallasvara; 11) käibemaksukohustuslase registreerimisnumber — direktiivi 77/388/EMÜ artikli 22 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud number; 12) haldusuurimine — kõik kontroll-, järelevalve- ja muud meetmed, mida liikmesriigid võtavad oma ülesannete täitmisel, et tagada käibemaksualaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine; 13) automaatne teabevahetus — eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta ja eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant; 14) kavakohane automaatne teabevahetus — eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta siis, kui see teave saadakse; 15) omaalgatuslik teabevahetus — teabe mittekorrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta; 16) isik: a) füüsiline isik, b) juriidiline isik, või c) kui kehtivates õigusaktides on see sätestatud, isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund; 17) juurdepääsu võimaldamine — loa andmine juurdepääsuks asjakohasele elektroonilisele andmebaasile ja andmete elektrooniliseks hankimiseks; 18) elektrooniline — elektrooniliste andmetöötlus- (sh digitaalne pakkimine) ja salvestusvahendite abil ja juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muul elektromagnetilisel viisil toimuv; 19) CCN/CSI võrk — ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ja ühisel süsteemiliidesel (CSI) ning mille ühendus on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas. Artikkel 3 1. Artikli 2 punktis 1 osutatud pädevad asutused on need asutused, kelle nimel käesolevat määrust kohaldatakse kas otse või volituste alusel. 2. Iga liikmesriik määrab ühe keskse sideorgani, kellele antakse edasi põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriik teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 3. Iga liikmesriigi pädev asutus võib määrata sideüksuseid. Keskse sideorgani ülesandeks on hoida nende üksuste loendit ajakohasena ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide kesksetele sideorganitele. 4. Iga liikmesriigi pädev asutus võib lisaks määrata oma kehtestatud tingimustel pädevaid ametnikke, kes võivad käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada. Määramisel võib ta piirata antavate volituste ulatust. Keskse sideorgani ülesandeks on hoida nende ametnike loendit ajakohasena ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide kesksetele sideorganitele. 5. Artiklite 11 ja 13 alusel teavet vahetavaid ametnikke käsitletakse selles küsimuses igal juhul pädevate ametnikena pädevate asutuste kehtestatud tingimuste kohaselt. 6. Kui sideüksus või pädev ametnik saadab või võtab vastu abitaotluse või vastuse abitaotlusele, teatab ta sellest oma liikmesriigi kesksele sideorganile viimase kehtestatud tingimustel. 7. Kui sideüksus või pädev ametnik võtab vastu abitaotluse, mis eeldab tegutsemist väljaspool tema territoriaalset või tegevuspädevust, edastab ta sellise taotluse viivitamata oma liikmesriigi kesksele sideorganile ja teatab sellest taotluse esitanud asutusele. Sel juhul algab artiklis 8 sätestatud tähtaeg järgmisel päeval pärast abitaotluse edastamist kesksele sideorganile. Artikkel 4 1. Käesolevas määruses sätestatud abistamiskohustus ei hõlma artiklis 1 nimetatud pädevate asutuste poolt sellise teabe või dokumentide esitamist, mis on saadud kohtuasutuse loal või nõudmisel. 2. Kui pädeval asutusel on siseriikliku õiguse kohaselt siiski volitused edastada lõikes 1 osutatud teavet, võib seda edastada käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö raames. Igaks selliseks teabeedastuseks peab siiski olema kohtuasutuse eelnev luba, kui sellist luba on siseriikliku õiguse kohaselt vaja. II PEATÜKK TEABEVAHETUS TAOTLUSE KORRAL 1. jagu Teavet ja haldusuurimisi käsitlevad taotlused Artikkel 5 1. Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus artiklis 1 osutatud teabe, sealhulgas konkreetset juhtumit või juhtumeid käsitleva teabe. 2. Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus selle teabe saamiseks kõik vajalikud haldusuurimised. 3. Lõikes 1 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust korraldada teatav haldusuurimine. Kui liikmesriigi arvates ei ole haldusuurimist vaja, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused. 4. Soovitava teabe saamiseks või taotletava haldusuurimise teostamiseks peab taotluse saanud asutus või haldusasutus, kelle poole taotluse saanud asutus pöördub, toimima nii, nagu tegutseks ta oma huvides või mõne muu oma liikmesriigi asutuse taotlusel. Artikkel 6 Artikli 5 kohased teabe saamise ja haldusuurimiste teostamise taotlused saadetakse võimaluse korral tüüpvormil, mis võetakse vastu artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras. Artikkel 7 1. Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus talle kogu asjakohase teabe, mille ta saab või mis on tema valduses, ja haldusuurimiste tulemused aruannete, õiendite või muude dokumentide või nende tõestatud koopiate või väljavõtete vormis. 2. Originaaldokumendid esitatakse üksnes juhul, kui see pole vastuolus taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate sätetega. 2. jagu Teabe esitamise tähtaeg Artikkel 8 Taotluse saanud asutus esitab artiklites 5 ja 7 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise päevast. Kui see teave on juba taotluse saanud asutuse valduses, on selle tähtaja pikkuseks siiski kõige rohkem üks kuu. Artikkel 9 Teatavatel erijuhtudel võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus omavahel kokku leppida artiklis 8 sätestatutest erinevates tähtaegades. Artikkel 10 Kui taotluse saanud asutus ei saa sellele tähtaja jooksul vastata, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata kirjalikult sellest ja selle põhjustest ning kuupäevast, mil ta tõenäoliselt saab vastuse anda. 3. jagu Viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes Artikkel 11 1. Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks ametiruumides, kus taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi haldusasutused täidavad oma ülesandeid. Kui soovitav teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele soovitavat teavet sisaldavate dokumentide koopiad. 2. Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks haldusuurimiste juures. Haldusuurimisi teostavad üksnes taotluse saanud asutuse ametnikud. Taotluse esitanud asutuse ametnikud ei kasuta taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi. Neil on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui viimastel, seda aga viimaste vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil. 3. Artiklite 1 ja 2 kohaselt mõnes muus liikmesriigis viibivad taotluse esitanud asutuse ametnikud peavad igal ajal suutma esitada volikirja, millest nähtuvad nende isik ja ametikoht. 4. jagu Üheaegsed kontrollimised Artikkel 12 Artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks võivad vähemalt kaks liikmesriiki omavahel kokku leppida, et nad kontrollivad üheaegselt oma territooriumil ühe või mitme ühist või vastastikku täiendavat huvi pakkuva maksukohustuslase maksuseisundit, kui sellised kontrollimised tunduvad olevat tõhusamad kui ainult ühe liikmesriigi teostatavad kontrollimised. Artikkel 13 1. Liikmesriik otsustab sõltumatult, milliseid maksukohustuslasi ta kavatseb üheaegseks kontrollimiseks välja pakkuda. Selle liikmesriigi pädev asutus teatab teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele üheaegseks kontrollimiseks väljapakutud juhtudest. Ta esitab oma valiku põhjused võimaluste piires teabena, mis ajendas teda sellist valikut tegema. Ta täpsustab tähtaja, mille jooksul sellised kontrollimised tuleks teostada. 2. Seejärel otsustavad asjaomased liikmesriigid, kas nad soovivad osaleda üheaegsetes kontrollimistes. Üheaegse kontrollimise ettepaneku saamisel teatab liikmesriigi pädev asutus oma vastaspooleks olevale asutusele oma nõusolekust või põhjendatud keeldumisest. 3. Iga asjaomaste liikmesriikide pädev asutus määrab esindaja, kes vastutab kontrollimise juhtimise ja kooskõlastamise eest. III PEATÜKK HALDUSLIK TEATAMISTAOTLUS Artikkel 14 Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutuse palvel ja kooskõlas oma asukohaliikmesriigis kehtivate sarnastest dokumentidest teatamise eeskirjadega saajale kõikidest haldusasutuste dokumentidest ja otsustest, mis käsitlevad käibemaksualaste õigusaktide kohaldamist taotleva asutuse asukohaliikmesriigi territooriumil. Artikkel 15 Teatamistaotlustes märgitakse teatatava dokumendi või otsuse sisu ning saaja nimi, aadress ja muud vajalikud tunnusandmed. Artikkel 16 Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele viivitamata teatamistaotluse alusel võetud meetmetest ja eelkõige kuupäevast, mil otsusest või dokumendist anti saajale teada. IV PEATÜKK TEABEVAHETUS EELNEVA TAOTLUSETA Artikkel 17 Ilma et see piiraks V ja VI peatüki kohaldamist, edastab iga liikmesriigi pädev asutus automaatse või kavakohase automaatse teabevahetuse teel artiklis 1 osutatud teabe mis tahes muu asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, kui: 1) maksustamiskohaks peetakse sihtliikmesriiki ja kontrollisüsteemi toimimiseks on kindlasti vaja päritoluliikmesriigi antavat teavet; 2) liikmesriigil on alust arvata, et teises liikmesriigis on toime pandud või on tõenäoliselt toime pandud käibemaksualaste õigusaktide rikkumine; 3) on olemas oht, et teises liikmesriigis võib maksutulu saamata jääda. Artikkel 18 Artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras määratakse kindlaks: 1) vahetatava teabe täpsed liigid; 2) teabevahetuse sagedus; 3) teabevahetuse rakenduslik korraldus. Iga liikmesriik otsustab, kas ta osaleb teatavat liiki teabe vahetamisel ja kas ta teeb seda automaatse või kavakohase automaatse teabevahetuse teel. Artikkel 19 Liikmesriikide pädevad asutused võivad igal juhul edastada üksteisele omaalgatusliku teabevahetuse teel artiklis 1 osutatud mis tahes teavet, millest nad on teadlikud. Artikkel 20 Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et hõlbustada käesolevas peatükis sätestatud teabevahetust. Artikkel 21 Liikmesriiki ei saa käesoleva peatüki sätete rakendamiseks kohustada kehtestama käibemaksukohustuslastele teabe hankimiseks uusi kohustusi ega kandma ebaproportsionaalseid halduskulusid. V PEATÜKK ÜHENDUSESISESEID TEHINGUID KÄSITLEVA TEABE SÄILITAMINE JA VAHETAMINE Artikkel 22 1. Iga liikmesriik peab elektroonilist andmebaasi, milles ta säilitab ja töötleb teavet, mida ta kogub kooskõlas direktiivi 77/388/EMÜ artikli 22 lõike 6 punktiga b, nagu see on sõnastatud sama direktiivi artiklis 28h. Selle teabe kasutamise võimaldamiseks käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes tuleb seda teavet säilitada vähemalt viis aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, mil tuleb võimaldada juurdepääs teabele. 2. Liikmesriigid tagavad oma andmebaaside ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse. Artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras määratletakse tingimused, mille alusel otsustatakse, millised muudatused on asjakohased, olulised või vajalikud ja mis tuleb seetõttu teha. Artikkel 23 Artikli 22 kohaselt säilitatavate andmete põhjal saab liikmesriigi pädev asutus mis tahes teiselt liikmesriigilt automaatse teabevahetuse teel viivitamata järgmise teabe, millele tal võib olla ka otsene juurdepääs: 1) teavet saava liikmesriigi antud käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrid; 2) nende ühendusesiseste kaubatarnete koguväärtus, mille käibemaksukohustuslasena registreeritud isikutele on teinud ettevõtjad, kes on teavet andvas liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud. Punktis 2 osutatud väärtused väljendatakse kalendriaasta kvartalite lõikes teavet andva liikmesriigi vääringus. Artikkel 24 Artikli 22 kohaselt säilitatavate andmete põhjal ja üksnes käibemaksualaste õigusaktide rikkumise ärahoidmiseks saab liikmesriigi pädev asutus, kui ta peab seda vajalikuks ühendusesise kaupade omandamise kontrollimiseks, vahetult ja viivitamata järgmise teabe, millele tal võib olla ka otsene elektrooniline juurdepääs: 1) artikli 23 punktis 2 osutatud tarneid sooritanud isikute käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrid; ja 2) kõnealuste tarnete koguväärtus, mille iga selline isik on teinud igale artikli 23 punktis 1 osutatud käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit omavale isikule. Punktis 2 osutatud väärtused väljendatakse kalendriaasta kvartalite lõikes teavet andva liikmesriigi vääringus. Artikkel 25 1. Kui liikmesriigi pädev asutus on vastavalt artiklitele 23 ja 24 kohustatud tagama juurdepääsu teabele, teeb ta seda niipea kui võimalik ja hiljemalt kolm kuud pärast kalendriaasta selle kvartali lõppu, mida nimetatud teave käsitleb. 2. Erandina lõikest 1, kui andmebaasi lisatakse teavet artiklis 22 sätestatud asjaoludel, võimaldatakse juurdepääs sellisele lisateabele võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolm kuud pärast kalendriaasta selle kvartali lõppu, mil lisateave saadi. 3. Tingimused, mille alusel võib võimaldada juurdepääsu parandatud teabele, kehtestatakse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras. Artikkel 26 Kui liikmesriikide pädevad asutused säilitavad artiklite 22-25 kohaldamiseks teavet elektroonilistes andmebaasides ja vahetavad seda teavet elektroonilisel teel, võtavad nad kõik meetmed, et tagada artikli 41 järgimine. Artikkel 27 1. Iga liikmesriik peab elektroonilist andmebaasi, mis sisaldab nende isikute registrit, kellele on selles liikmesriigis antud käibemaksukohustuslase registreerimisnumber. 2. Liikmesriigi pädev asutus võib igal ajal saada otse või lasta endale edastada artikli 22 kohaselt säilitatud andmete alusel kinnituse selle käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri kehtivuse kohta, mille all teatav isik on sooritanud või võtnud vastu ühendusesisese kauba- või teenusetarne. Eritaotluse korral teatab taotluse saanud asutus ka käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri andmise kuupäeva ja vajaduse korral selle kehtivuse lõppemise kuupäeva. 3. Taotluse korral esitab pädev asutus viivitamata ka selle isiku nime ja aadressi, kellele number on antud, tingimusel et taotluse esitanud asutus ei säilita seda teavet võimalikuks hilisemaks kasutamiseks. 4. Iga liikmesriigi pädev asutus tagab, et, ühendusesiseste kauba- või teenusetarnetega seotud isikutel ja direktiivi 2002/38/EÜ artiklis 4 sätestatud tähtajal ka direktiivi 77/388/EMÜ artikli 9 lõike 2 punkti e viimases taandes nimetatud teenuseid osutavatel isikutel on õigus saada kinnitust teatava isiku maksukohustuslase registreerimisnumbri kehtivuse kohta. Direktiivi 2002/38/EÜ artiklis 4 sätestatud tähtajal annavad liikmesriigid sellise kinnituse elektrooniliselt artikli 44 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt. 5. Kui liikmesriikide pädevad asutused säilitavad lõigete 1-4 kohaldamiseks teavet elektroonilistes andmebaasides ja vahetavad seda teavet elektroonilisel teel, võtavad nad kõik meetmed, et tagada artikli 41 järgimine. VI PEATÜKK DIREKTIIVI 77/388/EMÜ ARTIKLIGA 26C ETTENÄHTUD ERIKORDA KÄSITLEVAD SÄTTED Artikkel 28 Direktiivi 77/388/EMÜ artiklis 26c sätestatud erikorra puhul kohaldatakse järgmisi sätteid. Nimetatud artikli A osas sisalduvad määratlused kehtivad ka käesoleva peatüki kohaldamisel. Artikkel 29 1. Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 26c B osa punkti 2 teises lõigus sätestatud teave tuleb ühendusevälisel maksukohustuslasel oma tegevuse alustamisel edastada registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras. 2. Registreerimisliikmesriik edastab selle teabe elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutusele 10 päeva jooksul selle kuu lõpust, mil teave saadi ühenduseväliselt maksukohustuslaselt. Samal viisil teavitatakse teiste liikmesriikide pädevaid asutusi määratud registreerimisnumbrist. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, mille abil see teave edastatakse, määratakse kindlaks artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras. 3. Registreerimisliikmesriik teavitab viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kui ühenduseväline maksukohustuslane arvatakse registrist välja. Artikkel 30 Maksudeklaratsioon üheskoos direktiivi 77/388/EMÜ artikli 26c B osa punkti 5 teises lõigus sätestatud andmetega esitatakse elektrooniliselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras. Registreerimisliikmesriik edastab selle teabe elektrooniliselt asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt 10 päeva möödumisel deklaratsiooni saamise kuu lõpust. Liikmesriigid, kes on nõudnud maksudeklaratsiooni koostamist muus omavääringus kui euro, arvestavad summad ümber eurodesse, kasutades deklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. Selle teabe edastamise tehnilised üksikasjad määratakse kindlaks artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras. Registreerimisliikmesriik edastab elektrooniliselt tarbimisliikmesriigile teabe, mida on vaja iga makse seostamiseks vastava kvartali maksudeklaratsiooniga. Artikkel 31 Artikkel 22 kehtib ka teabe suhtes, mis registreerimisliikmesriik on kogunud direktiivi 77/388/EMÜ artikli 26c B osa punktide 2 ja 5 kohaselt. Artikkel 32 Registreerimisliikmesriik tagab, et summa, mille ühenduseväline maksukohustuslane on maksnud, kantakse üle euros peetavale pangakontole, mille on määranud tarbimisliikmesriik, kellele makse tuleb teha. Liikmesriigid, kes on nõudnud maksmist muus omavääringus kui euro, arvestavad summad ümber eurodesse, kasutades deklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. Ülekanne toimub hiljemalt 10 päeva möödumisel makse saamise kuu lõpust. Kui ühenduseväline maksukohustuslane ei maksa kogu võlgnetavat maksusummat, tagab registreerimisliikmesriik, et makse kantakse tarbimisliikmesriigile üle võrdeliselt igale liikmesriigile võlgnetava maksusummaga. Registreerimisliikmesriik teatab sellest elektrooniliselt tarbimisliikmesriigi pädevatele asutustele. Artikkel 33 Liikmesriigid teatavad elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele nende pangakontode numbritest, mis on ette nähtud artikli 32 kohaste maksete vastuvõtmiseks. Liikmesriigid teatavad viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile hariliku maksumäära muudatustest. Artikkel 34 Artikleid 28-33 kohaldatakse direktiivi 2002/38/EÜ artiklis 4 sätestatud tähtajal. VII PEATÜKK SUHTED KOMISJONIGA Artikkel 35 1. Liikmesriigid ja komisjon jälgivad ja hindavad seda, kuidas käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö kord toimib. Komisjon kogub liikmesriikide kogemusi, et parandada selle korra toimimist. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu kättesaadava teabe, mis on käesoleva määruse kohaldamise puhul oluline. 3. Käesoleva määruse hindamiseks vajalike statistiliste andmete loend koostatakse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras. Liikmesriigid edastavad need andmed komisjonile, kuivõrd need on kättesaadavad ja kuivõrd edastamisega ei kaasne põhjendamatuid halduskulusid. 4. Liikmesriigid võivad edastada komisjonile mis tahes muud artiklis 1 osutatud teavet eesmärgiga hinnata käesoleva halduskoostöösüsteemi tõhusust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemisel. 5. Komisjon edastab lõigetes 2-4 osutatud teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele. VIII PEATÜKK SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA Artikkel 36 1. Kui liikmesriigi pädev asutus saab teavet kolmandalt riigilt, võib ta selle teabe edasi anda selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes võivad olla sellest huvitatud, ja igal juhul kõikide seda taotlevate liikmesriikide pädevatele asutustele, kuivõrd see on asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkulepetega lubatud. 2. Kui asjaomane kolmas riik on võtnud kohustuse anda vajalikku abi tõendite kogumiseks käibemaksualaseid õigusakte ilmselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta, võib käesoleva määruse alusel saadud teabe sellele kolmandale riigile edastada teavet andnud pädevate asutuste nõusolekul ja kooskõlas nende asutuste asukohaliikmesriikide õigusaktidega, mis käsitlevad isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele. IX PEATÜKK TEABEVAHETUSE TINGIMUSED Artikkel 37 Käesoleva määruse kohaselt antav teave edastatakse võimaluse korral elektrooniliselt kooskõlas eeskirjadega, mis võetakse vastu artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras. Artikkel 38 Abitaotlused, sealhulgas teatamistaotlused, ja lisatavad dokumendid võib koostada ükskõik millises taotluse saanud ja taotluse esitanud asutuse vahel kokkulepitud keeles. Nimetatud taotlustele lisatakse tõlge taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi riigikeelde või mõnda selle riigikeeltest üksnes erijuhtudel, mil taotluse saanud asutus põhjendab sellise tõlke nõudmist. Artikkel 39 Direktiivi 2002/38/EÜ artiklis 4 sätestatud tähtajal tagavad komisjon ja liikmesriigid artiklites 29 ja 30 kirjeldatud teabevahetuseks vajalike olemasolevate või uute side- ja teabevahetussüsteemide toimivuse. Komisjon vastutab ühise teabevõrgu/ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) võimalike edasiarenduste eest, mida on vaja selle teabe liikmesriikidevahelise edastamise võimaldamiseks. Liikmesriigid vastutavad oma süsteemide võimalike edasiarenduste eest, mida on vaja, et seda teavet saaks vahetada CCN/CSI abil. Liikmesriigid loobuvad kõikidest käesoleva määruse kohaldamisega seotud kulude hüvitamise nõuetest, välja arvatud vajaduse korral ekspertidele makstavate tasude puhul. Artikkel 40 1. Ühe liikmesriigi taotluse saanud asutus esitab teise liikmesriigi taotluse esitanud asutusele artiklis 1 osutatud teabe, tingimusel et: a) taotluse esitanud pädeva asutuse nõutud teabe hulk ja laad ei põhjusta taotluse saanud asutusele teatava ajavahemiku jooksul ebaproportsionaalset halduskoormust; b) taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikad, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata soovitud tulemuse saavutamist. 2. Käesoleva määrusega ei kohustata teostama uurimisi ega andma teavet, kui selle liikmesriigi õigusaktid või haldustavad, kes peaks teavet andma, ei võimaldaks tal oma tarbeks nimetatud uurimist teostada või nimetatud teavet koguda või kasutada. 3. Liikmesriigi pädev asutus võib teabe esitamisest keelduda, kui asjaomane liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel esitada samalaadset teavet. Komisjonile teatatakse taotluse saanud liikmesriigi keeldumise põhjustest. 4. Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärivõtte avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga. 5. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest. 6. Artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras võib kehtestada alammäära, millest alates võib esitada abitaotluse. Artikkel 41 1. Käesoleva määruse kohaselt mis tahes kujul edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele nii seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kui ka ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt. Sellist teavet võib kasutada maksude määramiseks, kogumiseks või halduskontrolliks. Teavet võib kasutada ka nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiivi 76/308/EMÜ (vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) [10] artikliga 2 hõlmatud muude lõivude, tollimaksude ja maksude kindlaksmääramiseks. Lisaks võib seda kasutada seoses maksuseaduste rikkumise tõttu algatatud kohtumenetlusega, millega võivad kaasneda karistused, ilma et see piiraks sellises menetluses osalevate kostjate ja tunnistajate õigusi käsitlevate üldeeskirjade ja õigusnormide kohaldamist. 2. Isikud, keda on nõuetekohaselt volitanud Euroopa Komisjoni julgeoleku akrediteerimisasutus, võivad kasutada seda teavet üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik CCN/CSI võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks. 3. Erandina lõikest 1 võib teavet andva liikmesriigi pädev asutus seda teavet kasutada taotluse esitanud asutuse liikmesriigis muuks otstarbeks, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusaktide kohaselt võib seda teavet kasutada sarnaseks otstarbeks. 4. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuselt saadud teave oleks tõenäoliselt kasulik kolmanda liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta selle viimasele edastada. Ta teatab sellest taotluse saanud asutusele kirjalikult ette. Taotluse saanud asutus võib seada tingimuse, et teabe võib edastada kolmandale isikule tema eelneval nõusolekul. 5. Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks. Artikkel 42 Taotluse esitanud asutuse liikmesriigi pädevad asutused võivad kasutada taotluse saanud asutuse töötajate hangitud ja taotluse esitanud asutusele käesolevas määruses sätestatud abistamise raames edastatud aruandeid, õiendeid ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid tõenditena samadel alustel kui selle riigi mõne muu asutuse esitatud samalaadseid dokumente. Artikkel 43 1. Käesoleva määruse kohaldamiseks võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et: a) tagada artiklis 3 osutatud pädevate asutuste vahel tõhus sisemine kooskõlastatus; b) seada sisse otsene koostöö niisuguseks kooskõlastamiseks volitatud asutuste vahel; c) tagada käesoleva määrusega ettenähtud teabevahetuse korra tõrgeteta toimimine. 2. Komisjon edastab igale liikmesriigile võimalikult kiiresti teabe, mille ta on saanud ja mida ta võib edastada. X PEATÜKK ÜLD- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 44 1. Komisjoni abistab halduskoostöö alaline komitee, edaspidi "komitee". 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra. Artikkel 45 1. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aru kolme aasta möödudes käesoleva määruse jõustumisest ja edaspidi iga kolme aasta tagant. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 46 1. Käesoleva määruse sätted ei piira laiaulatuslikumate kohustuste täitmist, mis on seotud vastastikuse abistamisega ja mis tulenevad muudest õigusaktidest, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest. 2. Kui liikmesriigid sõlmivad käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes kahepoolseid kokkuleppeid muul eesmärgil kui üksikjuhtumitega tegelemiseks, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon omakorda teatab sellest teistele liikmesriikidele. Artikkel 47 Määrus (EMÜ) nr 218/92 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Artikkel 48 Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Luxembourg, 7. oktoober 2003 Nõukogu nimel eesistuja G. Tremonti [1] EÜT C 270 E, 25.9.2001, lk 87. [2] EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 121 ja 191. [3] EÜT C 80, 3.4.2002, lk 76. [4] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/92/EÜ (EÜT L 331, 7.12.2002, lk 27). [5] EÜT L 24, 1.2.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 792/2002 (EÜT L 128, 15.5.2002, lk 1). [6] EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga. [7] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. [8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. [9] EÜT L 128, 15.5.2002, lk 41. [10] EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/44/EÜ (EÜT L 175, 28.6.2001, lk 17). --------------------------------------------------