32003R1382



Euroopa Liidu Teataja L 196 , 02/08/2003 Lk 0001 - 0006


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1382/2003,

22. juuli 2003,

mis käsitleb ühenduse finantsabi andmist kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo programm)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1 ja artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele, [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi istungjärgul deklareeriti, et säästliku arengustrateegia keskmes on transpordiliikide osakaalu muutmine.

(2) Kui otsustavaid meetmeid ei võeta, kasvab autovedude kogumaht Euroopas 2010. aastaks 50 % võrra. Selle tulemusena suureneks rahvusvaheliste maanteevedude maht umbes 12 miljardi tonnkilomeetri võrra aastas.

(3) Valges raamatus "Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada" tegi komisjon ettepaneku võtta meetmeid, mis peaksid viima transpordiliikide turuosad aastaks 2010 tagasi 1998. aasta tasemetele. Sellega valmistatakse ette tingimused osakaalu muutmiseks pärast 2010. aastat.

(4) Tarvis on luua programm, edaspidi "Marco Polo programm" või "programm", maanteeummikute vähendamiseks ja kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete parandamiseks ühenduses ning edendada transpordiliikide ühitamist, aidates seeläbi luua tõhusat ja säästlikku transpordisüsteemi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks programmist toetada meetmeid kaubaveo-, logistika- ja muudel seonduvatel turgudel. Kõnealused meetmed peaksid aitama säilitada kauba erinevate transpordiliikide vahel jaotumist 1998. aasta tasemel, aidates oodatavat rahvusvahelise kaubaveo kogumahu kasvu ümber suunata lähisõitudele, raudteele ja siseveeteedele või ühendvedudele, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed.

(5) Marco Polo programm hõlmab kolme liiki meetmeid: esiteks ümbersuunamismeetmed, mis keskenduvad suurima valitsevates turutingimustes võimaliku osa kaupade suunamisele maanteetranspordist lähisõitudele, raudteele ja siseveeteedele; teiseks katalüsaatormeetmed, mis muudavad ühenduses väljaspool toimuva autoveo korraldust; ja kolmandaks ühised õppemeetmed, mis laiendavad kaubaveologistika sektori teadmisi ning soodustavad kaubaveoturu uusimaid meetodeid ning koostööprotseduure.

(6) Meetmed peavad hõlmama vähemalt kahe riigi territooriumi. Kui need kaks riiki on liikmesriigid või teised käesolevas määruses sätestatud tingimustel Marco Polo programmis osalevad riigid, hüvitatakse osalevate ettevõtjate kulutused programmi raames määrusega ettenähtud piires.

(7) Et arvesse võtta meetmete Euroopa mõõdet, tuleks soodustada koostööd eri riikides asuvate ettevõtjate vahel, kes tegutsevad meetme esitamisel konsortsiumina.

(8) Taotlejatel peaks olema võimalus esitada uusi või, kui vaja, olemasolevaid projekte, mis valitsevatele turuvajadustele enim vastavad. Sobivaid projekte ei tohiks takistada kõlblike meetmete liiga jäiga määratlemisega. Eelkõige tuleks komisjonile, keda abistab artikli 12 lõikega 1 loodud komitee, projektide valimiseks antav paindlikkus võimaldama projekte, mis on tõhusad kuid ei ületa soovituslikku minimaalset toetusekünnist, mis on ühenduse finantsabi saamiseks kehtestatud.

(9) Võib esineda juhtumeid, kus olemasoleva teenuse arendamisest võib täiendava ümbersuunamise, kvaliteedi ning keskkonnakaitse ja elujõulisuse osas saada vähemalt sama suurt kasu kui olulisi kulutusi nõudva uue teenuse väljatoomisest.

(10) Läbipaistvuse, objektiivsuse ja selge piiritletuse huvides peaks ümbersuunamismeetmete käivitamiseks antav abi lähtuma elanikkonna kulude kokkuhoiust, mis tuleneb lähisõitude, raudteede ja siseveeteede või ühendvedude kasutamisest üksnes maanteetranspordi asemel. Seepärast on komisjon soovituslikuks finantsabi suuruseks määranud 1 euro iga 500 ümbersuunatava maanteevedude tonnkilomeetri eest.

(11) Pidades ühelt poolt silmas väliste, eelkõige keskkonnakaitsega seotud kulutuste tähtsust, mida tunnistatakse nii valges raamatus "Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada" kui ka Euroopa Ülemkogu Göteborgi otsustes, ning teiselt poolt transpordituru muutumise kiirust, peaks olema võimalik võtta arvesse tulevasi samme väliskulutuste arvessevõtmise meetodite väljaarendamisel, hinnata korrapäraselt väliskulutuste erinevuste kujunemist ning teha vajadusel ettepanekuid finantsabi soovitusliku suuruse vastavaks kohandamiseks.

(12) Programmi katalüsaatormeetmete ja ühiste õppemeetmete tulemusi tuleks nõuetekohaselt levitada, et tagada nende ärakasutamine, avalikustamine ja läbipaistvus.

(13) Valikuprotseduuri kestel ning kogu projekti kestvusajal on vaja tagada, et valitud projekt ühist transpordipoliitikat reaalselt toetaks ning ei põhjustaks vastuvõetamatuid konkurentsimoonutusi. Seepärast peaks komisjon hindama käesoleva määruse ellurakendamist. Ta peaks hiljemalt 31. detsembril 2006 esitama hinnanguaruande Marco Polo programmi tulemuste kohta, lisades sellele vajadusel ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

(14) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral täita Marco Polo programmi eesmärki, mis programmi ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(15) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, [5] millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(16) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 33 määratletud võrdlussumma kogu programmi kehtivuse ajaks on lisatud käesolevasse määrusesse, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi.

(17) Käesolevas määruses sätestatud rahastamise kiireimaks korraldamiseks peaks käesolev määrus pärast selle vastuvõtmist jõustuma niipea kui võimalik,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK EESMÄRK, MÕISTED JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega nähakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2003 – 31. detsember 2010 ette rahastamisvahend, edaspidi "Marco Polo programm" või "programm", mille eesmärk on vähendada ummikuid, parandada transpordisüsteemi keskkonnasõbralikkust ning laiendada ühendvedusid, et programmi lõpuks saavutada oodatava iga-aastase rahvusvahelise kaupade maanteeveo tonnkilomeetrites mõõdetava kogumahu kasvu ümbersuunamine lähisõitudele, raudteele ja siseveeteedele või ühendvedudele, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) meede – logistikaturuga seotud mis tahes projekt, mida teostavad ettevõtjad ja mis aitab vähendada ummikuid autoveosüsteemis ja/või parandada transpordisüsteemi keskkonnasõbralikkust, optimeerides liikmesriikide territooriumidel ühendveoahelatesse suunduvaid ja neist saabuvaid vedusid;

b) ümbersuunamismeede – mis tahes meede, mis otseselt või kaudselt suunab kaubaveo maanteelt ümber lähisõitudele, raudteele, siseveeteedele või transpordiliikide kombinatsiooni, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed, kuid mis ei ole katalüsaatormeede;

c) katalüsaatormeede – mis tahes uuenduslik meede, mille eesmärk on ületada asjaomased ühendust puudutavad struktuursed kaubaveotõkked, mis kahjustavad turgude tõhusat toimimist, lähisõitude, raudtee või siseveeteede konkurentsivõimet ja/või kõnealuseid transpordiliike kasutavate transpordiahelate tõhusust; käesoleva mõiste kasutamisel on "struktuurne turutõke" mis tahes õigusväline, faktiline ja püsiv kaubaveoahela nõuetekohase toimimise takistus;

d) ühine õppemeede – mis tahes meede, mille eesmärk on parandada töömeetodite ja kaubaveoahela protseduuride struktuurseks optimeerimiseks tehtavat koostööd, võttes arvesse logistikanõudeid;

e) kaasmeede – mis tahes meede, mille eesmärk on valmistada ette või toetada olemasolevaid või tulevasi meetmeid, kaasa arvatud teabelevi, projektide järelevalve ja hindamine ning statistiliste andmete kogumine ja analüüs. Toodete, protsesside või teenuste turuleviimiseks ettenähtud meetmed, turundustegevus ja müügi edendamine ei ole "kaasmeetmed";

f) ettevalmistav meede – mis tahes tegevus, millega valmistatakse ette katalüsaatormeedet, näiteks tehnilised, toimivus- või tasuvusuuringud ja seadmete katsetamine;

g) konsortsium – mis tahes ühendus, kus vähemalt kaks ettevõtet tegutsevad koos ja jagavad meetmega seotud riski;

h) ettevõtja – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes harrastab majandustegevust, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist;

i) lisameede – mistahes meede, mis on vajalik "ümbersuunamismeetmete" või "katalüsaatormeetmete" eesmärkide saavutamiseks, kuid allub neile;

j) tonnkilomeeter – ühe tonni kauba või selle mahulise ekvivalendi vedu ühe kilomeetri kaugusele;

k) lähedalasuv kolmas riik – mis tahes Euroopa Liitu mittekuuluv riik või Euroopa Liidu kandidaatriik, millel on Euroopa Liiduga ühine piir või millel on rannajoon Euroopa Liiduga piirnevas suletud või poolsuletud meres.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Marco Polo programmi alla kuuluvad ümbersuunamismeetmed, katalüsaatormeetmed ja ühised õppemeetmed:

a) mis hõlmavad vähemalt kahe liikmesriigi territooriumi, või

b) mis hõlmavad vähemalt ühe liikmesriigi territooriumi ja ühe lähedalasuva kolmanda riigi territooriumi.

2. Kui meede hõlmab kolmanda riigi territooriumi, ei kaeta programmist selle riigi territooriumil tehtud kulutusi, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel.

3. Programm on osalemiseks avatud kandidaatriikidele. Osalemist reguleerivad nende riikidega sõlmitud assotsieerumislepingute sätted ning iga asjaomase riigi suhtes assotsiatsiooninõukogu otsusega kehtestatud reeglid.

4. Programm on osalemiseks avatud ka EFTA ja EMP liikmesriikidele, kui nad teevad täiendavaid eraldisi nende riikidega kokku lepitud korras.

II PEATÜKK ABIKÕLBLIKUD TAOTLEJAD JA MEETMED

Artikkel 4

Abikõlblikud taotlejad

1. Üldreeglina esitab projekti konsortsium, millesse kuulub vähemalt kaks ettevõtjat, kes asuvad vähemalt kahes eri liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes lähedalasuvas kolmandas riigis.

2. Väljaspool ühendust või väljaspool artikli 3 lõigetes 3 ja 4 nimetatud osalevaid riike asuvad ettevõtjaid, keda projekti kaasatakse, ei tohi ühendus programmi raames mingil juhul rahastada.

Artikkel 5

Ümbersuunamismeede

1. Ümbersuunamismeetmed, sealhulgas vajadusel täiendav ümbersuunamine, mis kaasneb olemasoleva teenuse arendamisega, on programmi raames rahastamiseks kõlblikud, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) eeldatakse, et ümbersuunamismeede toob kaasa kaubaveo tegeliku, olulise, mõõdetava ja säästliku ümbersuunamise maanteelt lähisõitudele, raudteele, siseveeteedele või ühendvedudele, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed;

b) vastavalt realistlikule äriplaanile on ümbersuunamismeede pärast maksimaalselt 36-kuulist ühendusepoolset rahastamist iseseisvalt elujõuline;

c) ümbersuunamismeede ei too asjaomastel turgudel eelkõige erinevate alternatiivsete transpordiliikide ja maanteetranspordi vahel või üksikute transpordiliikide piires kaasa konkurentsimoonutusi, mille ulatus kahjustaks ühiseid huve;

d) kui meede nõuab konsortsiumisse mittekuuluvate kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

2. Ühenduse finantsabi ümbersuunamismeetmetele on maksimaalselt 30 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealused kulutused on ühenduse finantsabi kõlblikud selles osas, mis on otseselt seotud meetme ellurakendamisega. Lisakulutused infrastruktuurile on samuti ühenduse finantsabi kõlblikud, kui see moodustab vähetähtsa kuni 30 % suuruse osa. Valikumenetluses sätestatud taotluse esitamise kuupäeval või pärast seda tehtud kulutused on ühenduse finantsabi kõlblikud, kui ühenduse poolne rahastamine lõplikult heaks kiidetakse. Vallasvara maksumuse osalise katmise tingimuseks on kohustus kasutada kõnealust vara abi andmise ajal peaasjalikult meetme huvides, nagu see on toetuslepingus määratletud.

3. Lõikes 2 sätestatud ühenduse finantsabi, mille komisjon tonnkilomeetrite alusel, mis suunatakse ümber maanteelt lühisõitudele, raudteele, siseveeteedele või ühendvedudele, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed, on algselt 1 euro iga 500 ümbersuunatud maanteevedude tonnkilomeetri eest. Seda soovituslikku summat võib kohandada, eelkõige vastavalt projekti kvaliteedile või tegelikult saadavale keskkonnakasule.

Komisjon võib artikli 12 lõikes 2 sätestatud korras vajadusel aeg-ajalt üle vaadata arengud, mis seonduvad kõnealuse arvutuse aluseks olevate asjaoludega, ning kui vaja, ühenduse finantsabi suurust vastavalt muuta.

4. Ühenduse finantsabi ümbersuunamismeetmetele antakse toetuslepingute alusel. Reeglina ei ületa nende lepingute kestvus 38 kuud.

Pärast ettenähtud 38-kuulise maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

5. Minimaalne soovituslik ümbersuunamismeetme toetuskünnis on 250 miljonit ümbersuunatud tonnkilomeetrit või 500000 eurot võrdeliselt soovitusliku summaga iga subsideeritava euro kohta.

Artikkel 6

Katalüsaatormeetmed

1. Katalüsaatormeetmed on programmi raames rahastamiseks kõlblikud, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) katalüsaatormeetme eesmärgid saavutatakse kuni 48-kuulise ajavahemiku jooksul ning realistlikus äriplaanis prognoositakse, et meede on ka pärast selle lõppu elujõuline;

b) katalüsaatormeede on logistika, tehnoloogia, meetodite, seadmete, toodete või teenuste poolest Euroopa tasandil uuenduslik;

c) eeldatakse, et katalüsaatormeede toob kaasa kaubaveo tegeliku, olulise, mõõdetava ja säästliku ümbersuunamise maanteelt lähisõitudele, raudteele, siseveeteedele või ühendvedudele, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed. Katalüsaatormeede peaks kaasa tooma ummikute vähenemise maanteeveonduses, mitte aga lähisõitude, raudtee ja siseveeteede vahelisi ümbersuunamisi;

d) katalüsaatormeetme kohta esitatakse realistlik plaan, milles sätestatakse selle eesmärkide saavutamise konkreetsed etapid ning näidatakse ära vajadus komisjoni poolse juhtimisabi järgi;

e) katalüsaatormeede ei too asjaomastel turgudel eelkõige erinevate alternatiivsete transpordiliikide ja maanteetranspordi vahel või üksikute transpordiliikide piires kaasa konkurentsimoonutusi, mille ulatus kahjustaks ühiseid huve;

f) kui meede nõuab konsortsiumisse mittekuuluvate kolmandate isikute teenete kasutamist, esitab taotleja tõendid, et asjaomased teenused on valitud läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

2. Komisjoni valge raamatu "Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada" eesmärkide raames väärivad erilist tähelepanu katalüsaatormeetmed, millega rakendatakse uusi kontseptsioone, nagu näiteks "merede kiirteed".

Transpordituru katalüsaatormeetmetes tuleks eelistatavalt kasutada üleeuroopalisi võrke, mis on määratletud otsuses nr 1692/96/EÜ [6], või üleeuroopalisi transpordikoridore ja -piirkondi.

3. Katalüsaatormeetmete tulemusi ja meetodeid levitatakse, et aidata saavutada käesoleva määruse eesmärke.

4. Ühenduse finantsabi katalüsaatormeetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme, sealhulgas ettevalmistusmeetmete tulemusena. Kõnealused kulutused on ühenduse finantsabi saamiseks kõlblikud selles osas, mis on otseselt seotud meetme ellurakendamisega. Meetme eesmärkide saavutamiseks vajalike infrastruktuurirajatistega seotud lisameetmete kulutused on samuti ühenduse finantsabi kõlblikud, kui see moodustab väheolulise kuni 35 % suuruse osa. Valikumenetluses sätestatud taotluse esitamise kuupäeval või pärast seda tehtud kulutused on ühenduse finantsabi kõlblikud, kui ühenduse poolne rahastamine lõplikult heaks kiidetakse. Vallasvara maksumuse osalise katmise tingimuseks on kohustus kasutada kõnealust vara abi andmise ajal peaasjalikult meetme huvides, nagu see on toetuslepingus määratletud.

5. Ühenduse finantsabi katalüsaatormeetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Reeglina ei ületa nende lepingute kestvus 50 kuud.

Pärast ettenähtud 50-kuulise maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

6. Nimetatud meetmete valikumenetluses arvesse võetavad poliitilised eeliseesmärgid määratletakse artikli 12 lõikes 2 sätestatud korras.

Komisjon, keda abistab artikli 12 lõikega 1 loodud komitee, võib poliitilisi eeliseesmärke aeg-ajalt üle vaadata.

7. Minimaalne soovituslik toetuskünnis on 1,5 miljonit eurot katalüsaatormeetme kohta.

Artikkel 7

Ühised õppemeetmed

1. Ühised õppemeetmed on programmi raames rahastamiseks kõlblikud, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) meede toob kaasa kaubanduslike teenuste paranemise turul ning vältab kuni 24 kuud;

b) meede on Euroopa tasandil uuenduslik;

c) meede ei too asjaomastel turgudel eelkõige erinevate alternatiivsete transpordiliikide ja maanteetranspordi vahel või üksikute transpordiliikide piires kaasa konkurentsimoonutusi, mille ulatus kahjustaks ühiseid huve;

d) ühise õppemeetme kohta esitatakse realistlik plaan, milles sätestatakse selle eesmärkide saavutamise konkreetsed etapid ning näidatakse ära vajadus komisjoni poolse juhtimisabi järgi.

2. Ühiste õppemeetmete tulemusi ja meetodeid levitatakse, et aidata saavutada käesoleva määruse eesmärke.

3. Ühenduse finantsabi ühistele õppemeetmetele on maksimaalselt 50 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. Kõnealused kulutused on ühenduse finantsabi kõlblikud selles osas, mis on otseselt seotud meetme ellurakendamisega. Valikumenetluses sätestatud taotluse esitamise kuupäeval või pärast seda tehtud kulutused on ühenduse finantsabi kõlblikud, kui ühenduse poolne rahastamine lõplikult heaks kiidetakse. Vallasvara maksumuse osalise katmise tingimuseks on kohustus kasutada kõnealust vara abi andmise ajal peaasjalikult meetme huvides, nagu see on toetuslepingus määratletud.

4. Ühenduse finantsabi ühistele õppemeetmetele antakse toetuslepingute alusel, mis sisaldavad nõuetekohaseid sätteid juhtimise ja järelevalve kohta. Reeglina ei ületa nende lepingute kestvus 26 kuud.

Pärast ettenähtud 26-kuulise maksimumperioodi lõppu ei tohi ühenduse finantsabi pikendada.

5. Nimetatud meetmete valikumenetluses arvesse võetavad poliitilised eeliseesmärgid määratletakse artikli 12 lõikes 2 sätestatud korras.

Komisjon, keda abistab artikli 12 lõikega 1 loodud komitee, võib poliitilisi eeliseesmärke aeg-ajalt üle vaadata.

6. Minimaalne soovituslik toetuskünnis on 250000 eurot ühise õppemeetme kohta.

Artikkel 8

Üksikasjalikud eeskirjad

Komisjon annab artikli 12 lõikes 2 nimetatud korras välja üksikasjalikud eeskirjad programmi alla kuuluvate meetmetega seotud esitamis-, valiku-, ellurakendamis- ja levitamismenetluste ning aruandlus- ja kontrollinõuete kohta.

Artikkel 9

Riigiabi

Ühenduse finantsabi programmis määratletud meetmetele ei välista neile meetmetele riigiabi andmist riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, kui kõnealune abi on kooskõlas asutamislepingus sätestatud riigiabi andmise korraga ning jääb konkreetset liiki meetme puhul vastavalt artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 4 ja artikli 7 lõikes 3 sätestatud piiridesse.

III PEATÜKK MEETMETE ESITAMINE JA VALIMINE

Artikkel 10

Meetmete esitamine

Meetmed esitatakse komisjonile artikli 8 alusel välja antud üksikasjalike eeskirjade kohaselt. Esitatakse kõik andmed, mida komisjon vajab artikli 11 kohase valiku tegemiseks.

Artikkel 11

Meetmete valimine – finantsabi andmine

Esitatud meetmeid hindab komisjon. Komisjon otsustab, kas anda käesoleva määruse alusel finantsabi, võttes meetme valimisel arvesse artiklis 1 nimetatud eesmärki ja, vastavalt vajadusele, artiklites 5, 6 või 7 sätestatud tingimusi. Valimisel võetakse arvesse ettepandud meetmete suhtelist keskkonnamõju ning mõju maanteeummikute vähenemisele. Otsus tehakse artikli 12 lõikes 2 sätestatud korras.

Komisjon teatab oma otsusest abisaajatele ja liikmesriikidele.

IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 13

Eelarve

Marco Polo programmi rakendamise finantsraamistik ajavahemikuks 1. jaanuar 2003 – 31. detsember 2006 on 75 miljonit eurot.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 14

Reserv kaasmeetmeteks ja programmi hindamiseks

Kuni 5 % käesoleva määrusega ettenähtud eelarvest pannakse kõrvale kaasmeetmeteks ning artiklite 5, 6 ja 7 rakendamise sõltumatuks hindamiseks.

Artikkel 15

Hindamine

1. Komisjon teavitab komiteed vähemalt üks kord aastas programmi finantsalasest rakendamisest ning esitab ajakohastatud andmed kõikide programmi raames rahastatavate meetmete kohta.

2. Hiljemalt 31. detsembriks 2006 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele Marco Polo programmi tulemuste kohta hinnanguaruande, võttes arvesse programmi eesmärki, ja lisab vajaduse korral käesoleva määruse muutmise ettepaneku.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2003

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Alemanno

[1] EÜT C 126 E, 28.5.2002, lk 354.

[2] EÜT C 241, 7.10.2002, lk 37.

[3] EÜT C 278, 14.11.2002, lk 15.

[4] Euroopa Parlamendi 24. septembri 2002. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 25. aprilli 2003. aasta ühine seisukoht (EÜT C 153 E, 1.7.2003, lk 252) ja Euroopa Parlamendi 3. juuli 2003. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[5] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[6] EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 1346/2001/EÜ (EÜT L 185, 6.7.2001, lk 1).

--------------------------------------------------