Komisjoni määrus (EÜ) nr 16/2003,

6. jaanuar 2003,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 üksikasjalikud erirakenduseeskirjad Ühtekuuluvusfondist osaliselt finantseeritavate meetmetega seotud kulude abikõlblikkuse kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. mai 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1164/94, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1265/1999 [2], eelkõige selle II lisa artikli D lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 1164/94 alusel võib Ühtekuuluvusfondist osaliselt finantseerida projekte, ettevalmistavaid uuringuid ja tehnilise toetuse meetmeid. Seetõttu tuleks täpsustada tingimused, mille alusel on sellised meetmed abikõlblikud ning mille kohaselt neid rakendatakse.

(2) Seni on abikõlblikkuse eeskirjad esitatud standardtekstina abi andmise otsuste IV lisas.

(3) Ühtekuuluvusfondist osaliselt finantseeritavate meetmete ühetaolise kohtlemise tagamiseks tuleks asjakohaste kulude abikõlblikkuse kohta sätestada ühiseeskirjad. Nende eeskirjadega tuleks määrata abikõlblikkusaeg ning abikõlblike kulude eri kategooriad.

(4) Määrus (EÜ) nr 1164/94 näeb ette, et komisjon võib esitatud projektid heaks kiita vaid juhul, kui need vastavad kriteeriumidele, millega tagatakse nende hangete kõrge kvaliteet ning kooskõla ühenduse poliitikaga, eelkõige riigihankelepingute sõlmimist ja konkurentsi käsitlevate eeskirjadega.

(5) Allpool sätestatud eeskirjad asendavad nende komisjoni otsuste IV lisa eeskirju, millega antakse Ühtekuuluvusfondist abi uutele projektidele, mis kiidetakse komisjoni otsusega heaks pärast käesoleva määruse jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKKV

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühiseeskirjad nende määruse (EÜ) nr 1164/94 artiklis 3 sätestatud meetmete alusel tehtavate abikõlblike kulude kindlaksmääramiseks, mida võib osaliselt finantseerida Ühtekuuluvusfondist.

Artikkel 2

Rakendamise eest vastutav asutus

Määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 10 lõikes 4 nimetatud "rakendamise eest vastutav asutus" on avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes vastutab projektiga seotud pakkumismenetluse korraldamise eest. Kõnealune asutus määratakse komisjoni otsusega, millega antakse abi Ühtekuuluvusfondist (edaspidi "komisjoni otsus").

Kõik rakendamise eest vastutava asutusega seotud muudatused peab komisjon heaks kiitma.

Artikkel 3

Projekti rakendamine ja rakendusperiood

1. Projekti rakendamine hõlmab kõiki etappe alates esialgsest planeerimisest kuni heakskiidetud projekti lõpetamiseni, kaasa arvatud asjakohased teavitusmeetmed. Esialgne planeerimine hõlmab ka teiste lahendusvõimaluste uurimist.

2. Komisjoni otsusega võib projekt piirduda kas ühe või mitme rakendusetapiga.

3. Projekti rakendusjärk hõlmab rakendusetappide lõpetamiseks vajalikku perioodi kuni selle ajani, kui projekt on täielikult käigus ning komisjoni vastuvõetud praktilised eesmärgid on täidetud.

Artikkel 4

Läbipaistvus ja dokumentaalsed tõendid

Kõik rakendamise eest vastutava asutuse kulud peavad tuginema lepingutele, kokkulepetele ja/või õiguslikult siduvatele dokumentidele.

Esitada tuleb asjakohased tõendavad dokumendid.

Projekti rakendamisega seotud tegevusloaomanike ja litsentsiomanike suhtes kohaldatakse seoses kontrolli ja järelevalvega samu nõudeid, mida kohaldatakse projekti rakendamise eest vastutava asutuse suhtes.

Artikkel 5

Tegelikud kulud

1. Ühenduse abi maksmisel arvesse võetavad kulud peavad olema tegelikult tekkinud abikõlblikkusajal, mis määratletakse komisjoni otsuses komisjoni määruse (EÜ) nr 1386/2002 [3] artikli 8 lõike 2 punkti b kohaselt, ning olema otse projektiga seotud. Kulud peavad olema seotud liikmesriigi tõendatud ja tegelikult tehtud maksetega või selle nimel tehtud maksetega või kontsessioonide puhul selle tegevusloaomaniku tehtud maksetega, kellele rakendamise eest vastutav asutus on delegeerinud projekti rakendamise; maksete kohta tuleb esitada maksekviitungid või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendid.

"Samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokument" tähendab rakendamise eest vastutava asutuse esitatud dokumenti, millega tõendatakse, et raamatupidamiskirje annab tegelikult tehtud tehingutest tõese ja erapooletu ülevaate üldise raamatupidamistava kohaselt.

2. Kontsessioonide puhul on samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendiks vastutava asutuse kinnitus tehtud töö väärtuse kohta kontsessioonilepingus kokkulepitud töö edenemise näitajate alusel. Liikmesriigid võivad selle asutuse määrata määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli D lõike 4 kohaselt.

Artikkel 6

Lõpetatud projektid

Abitaotlust, mis esitatakse projekti kohta, mis on taotluse esitamise ajal sisuliselt lõpetatud, ei või pidada abikõlblikuks.

Artikkel 7

Esialgne abikõlblikkuse tähtaeg

1. Tekkinud kulud on abikõlblikud alates kuupäevast, mil komisjon on täieliku taotluse kätte saanud.

Taotlus loetakse täielikuks, kui see sisaldab määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 10 lõikes 4 nõutud teavet.

2. Abikõlblikkusaja algus määratakse kindlaks otsuses, millega komisjon projekti heaks kiidab. Enne seda kuupäeva tehtud kulud ei ole abikõlblikud.

3. Kui nõutakse projekti oluliste osade sisulist muutmist, on uute täiendavate või laiendatud füüsiliste komponentidega seotud kulud abikõlblikud alates kuupäevast, mil komisjon on muutmistaotluse kätte saanud.

Uute täiendavate või laiendatud füüsiliste komponentidega seotud kulude abikõlblikkusaja algus määratakse kindlaks otsuses, millega komisjon muutmise heaks kiidab. Enne seda kuupäeva tehtud kulud ei ole abikõlblikud.

Artikkel 8

Abikõlblikkusaja lõpp

Abikõlblikkuse lõppemise kuupäev on seotud rakendamise eest vastutava asutuse tehtud maksetega.

Abikõlblikkuse lõppemise kuupäev määratakse kindlaks komisjoni otsuses.

2. PEATÜKK

ABIKÕLBLIKUD KULUD

Artikkel 9

Abikõlblike kulude kategooriad

3.–10. peatükis sätestatud tingimuste kohaselt on abikõlblike kulude kategooriad seotud järgmisega:

a) planeerimine ja kavandamine;

b) maa ost;

c) ehitusplatsi ettevalmistus;

d) ehitustööd;

e) seadmed;

f) projekti haldamine;

g) komisjoni otsuse 96/455/EÜ [4] kohaselt võetud avalikustamis- ja teavitamismeetmetega seotud kulud.

Artikkel 10

Teised kulukategooriad

Teised kulukategooriad võivad olla abikõlblikud tingimusel, et need on märgitud komisjoni otsuses.

3. PEATÜKK

KÄIBEMAKS NING MUUD MAKSUD JA TASUD

Artikkel 11

Käibemaks

1. Käibemaksu käsitatakse abikõlbliku kuluna ainult juhul, kui rakendamise eest vastutav asutus on selle tegelikult ja lõplikult tasunud. Asjakohaste vahenditega tagastatavat käibemaksu ei käsitata abikõlbliku kuluna isegi juhul, kui rakendamise eest vastutav asutus või lõplik abisaaja seda tegelikult ei tagasta.

2. Kui lõpliku abisaaja suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ [5] XIV jaotises sätestatud kindlasummaliste toetuste kava, käsitatakse tasutud käibemaksu punkti 1 tähenduses tagastatavana.

3. Ühenduse osaline finantseerimine ei või mingil juhul ületada abikõlblikke kogukulusid, mis ei hõlma käibemaksu.

Artikkel 12

Muud maksud ja tasud

Muud ühenduse osalisest finantseerimisest tulenevad lõivud, maksud ja tasud, eelkõige otsesed maksud ja palkadelt makstavad sotsiaalkindlustusmaksed on abikõlblikud kulud ainult juhul, kui rakendamise eest vastutav asutus on need tegelikult ja lõplikult tasunud.

4. PEATÜKK

MEETMETE PLANEERIMISE JA KAVANDAMISEGA SEOTUD KULUD

Artikkel 13

Kulude abikõlblikkus

Planeerimise, ekspertiisi ja kavandamisega seotud kulud on abikõlblikud tingimusel, et need kulud on seotud otse ühe või mitme projektiga ning on komisjoni otsusega konkreetselt heaks kiidetud, välja arvatud artiklites 14, 15 ja 34 sätestatud juhud.

Artikkel 14

Kulude kirjendamine

Kui mitu projekti on kaetud ühe riikliku ehitustöölepinguga või kui rakendamise eest vastutav asutus täidab ülesandeid enda nimel, tuleb kulud määrata läbipaistva ja eraldi projektipõhise arvestussüsteemi kaudu, mis tugineb raamatupidamisdokumentidele või samaväärse tõendusjõuga dokumentidele.

Artikkel 15

Riigiasutuste kulud seoses meetmete planeerimise ja kavandamisega

Kui riigiasutuse töötajad on kaasatud artiklis 13 osutatud tegevusse, võib komisjon pidada kulusid abikõlblikuks ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui kõik järgmised nõuded on täidetud:

a) töötaja peab olema ajutiselt lahkunud riigiteenistuja ametikohalt ning olema pädeva asutuse ametliku otsuse alusel määratud täitma artiklis 13 nimetatud ülesandeid;

b) kulud peavad tuginema ühe või mitme kindlaksmääratud projektiga seotud lepingule; kui leping on seotud mitme projektiga, peavad kulud olema jaotatud läbipaistvalt;

c) kulud peavad olema seotud otse ühe või mitme asjakohase üksikprojektiga;

d) leping peab olema tähtajaline ega või ületada projekti rakendamiseks ettenähtud tähtaega;

e) lepingu alusel rakendatavad projektid ei või hõlmata artiklites 27 ja 28 nimetatud üldisi haldusülesandeid.

5. PEATÜKK

MAA OST JA JUURDEPÄÄSUÕIGUS

Artikkel 16

Hoonestamata maa ost

Hoonestamata maa hind on abikõlblik ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) maa ost on hädavajalik projekti rakendamiseks;

b) maa ostuhind ei ületa 10 % projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud rakendamise eest vastutava asutuse nõuetekohaselt põhjendatud juhud;

c) sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või nõuetekohaselt volitatud asutus tõendab, et ostuhind ei ületa turuväärtust;

d) komisjon on maa ostu otsusega heaks kiitnud;

e) järgitakse spekulatsiooni vältimiseks kehtestatud siseriiklikke eeskirju.

Pärast projekti lõpetamist põllu- või metsamajanduslikku kasutusse jääva maa ostu kulud ei ole abikõlblikud, kui komisjoni otsuses ei ole nimetatud teisiti.

Artikkel 17

Valmisobjektidega maa ost

Valmisobjektidega maa ost võib olla abikõlblik, kui komisjon on otsuses seda konkreetselt põhjendanud ja selle heaks kiitnud.

Artikkel 18

Riigi omandis või rakendamise eest vastutava asutuse omandis oleva maa ost

Rakendamise eest vastutava asutuse ja riiklike haldusorganite omandis oleva maa ostuhind ei ole abikõlblik.

Artikkel 19

Sundost

Sundostu juhtudel kohaldatakse artikleid 16, 17 ja 18. Sundostu korraldusega seotud erikulud, nagu kulud eksperdi hinnangule, õigusabile ja kõnealuse maa ajutise rentimise korraldamisele, on abikõlblikud.

Artikkel 20

Juurdepääsuõigus

Projekti rakendamise ajal projekti teostamiskohale juurdepääsuõiguse kulud on abikõlblikud, kui see on projekti rakendamiseks hädavajalik ning komisjoni abi andmise otsusega konkreetselt heaks kiidetud.

See võib hõlmata hüvitust kaotatud saagi eest ning kahju heastamist.

6. PEATÜKK

EHITISTE OST, EHITUSPLATSI ETTEVALMISTUS JA EHITUSTÖÖD

Artikkel 21

Kinnisvara ost

1. Kulud, mis on seotud kinnisvara, st hoonete ja nende all oleva maa ostuga, võivad olla abikõlblikud ainult juhul, kui tegemist on projekti käigushoidmise erivajadusteks kasutatava varaga.

2. Kvalifitseeritud sõltumatu ekspert või asutus peab tõendama, et hind ei ületa turuväärtust. Nimetatud tõend peab kinnitama, et ehitis on vastavuses siseriiklike õigusnormidega, või peab loetlema ehitise puudused, mida projekti rakendamise eest vastutav asutus kavatseb parandada.

3. Hoonega seoses ei või olla eelneva kümne aasta jooksul antud siseriiklikku ega ühenduse abi, mis põhjustaks abi dubleerimise, kui struktuurifondidest finantseeritakse osaliselt ostu või kui Ühtekuuluvusfondist finantseeritakse mõnda teist projekti.

4. Kinnisvara tuleb kasutada komisjoni otsuses nimetatud otstarbel ja ajavahemikul.

5. Projekti rakendamise eest vastutava asutuse ja riiklike haldusorganite omandis oleva kinnisvara ostuhind ei ole abikõlblik.

Artikkel 22

Ehitusplatsi ettevalmistus ja ehitustööd

1. Abikõlblikud on need ehitusplatsi ettevalmistuse ja ehitustööde kulud, mis on hädavajalikud projekti rakendamiseks.

2. Kui rakendamise eest vastutav asutus tegeleb ehitusplatsi ettevalmistamise või ehitustöödega või osaga sellest enda nimel, tuleb kulud määrata läbipaistva ja eraldi projektipõhise arvestussüsteemi kaudu, mis tugineb raamatupidamisdokumentidele või samaväärse tõendusjõuga dokumentidele.

3. Juhul kui töös osaleb riigiasutuste töötajad, kohaldatakse artiklit 15.

4. Abikõlblikud on ainult sellised kulud, mis on tegelikult kantud pärast artikkel 7 lõikes 1 nimetatud kuupäeva ning mis on projektiga otse seotud. Abikõlblikud kulud võivad kuuluda ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:

a) tööjõukulud (brutopalgad);

b) ehitusel kasutatavate püsiseadmete kasutustasu;

c) projekti rakendamiseks kasutatud toodete hind;

d) üldkulud ja muud kulud, kui need on konkreetselt põhjendatud; need tuleb määrata õiglaselt ja üldtunnustatud raamatupidamistavade kohaselt.

5. Üldkulusid ei või sisse nõuda juhul, kui rakendamise eest vastutav asutus on riigiasutus.

6. Kulusid tuleb hinnata turuhindades.

7. PEATÜKK

SEADMETE JA IMMATERIAALSE VARA OST JA LIISIMINE

Artikkel 23

Püsiseadmed, mis moodustavad osa meetmete kapitalikuludest

1. Kulud sellise rajatise ja seadmete ostule või ehitamisele, mis ei ole alaliselt paigaldatud ning projektis kindlaks määratud, on abikõlblikud tingimusel, et need on kantud rakendamise eest vastutava asutuse püsiseadmete nimistusse ning neid käsitatakse kapitalikuluna üldiste raamatupidamistavade kohaselt.

2. Ilma et see piiraks artikli 33 kohaldamist, käsitatakse lõikes 1 osutatud seadmete liisimist osana tegevuskuludest ning need ei ole abikõlblikud.

Artikkel 24

Immateriaalse vara ost

Immateriaalse vara, nagu patentide ost ja kasutamine on abikõlblik, kui need on projekti rakendamiseks vajalikud.

Artikkel 25

Meetmete rakendamiseks kasutatavad püsiseadmed

1. Kui rakendamise eest vastutav asutus teeb kas kogu ehitusplatsi ettevalmistustöö ja ehitustöö või osa sellest enda nimel, ei ole projekti rakendusjärgus kasutatud püsiseadmete ostu või tootmise kulud abikõlblikud. See kehtib raskete ehitusmasinate ning kontori- ja muude seadmete kohta.

2. Spetsiaalselt projekti rakendamiseks ostetud või toodetud püsiseadmeid võib käsitada abikõlblikuna, kui neil ei ole majanduslikku väärtust või kui need on pärast kasutamist vanametalliks lammutatud ja kui komisjoni otsuses on see konkreetselt sätestatud.

Artikkel 26

Meetmete rakendamisega seotud halduseesmärkidel kasutatavad püsiseadmed

1. Halduseesmärkidel kasutatavate püsiseadmete ostu ja liisimise kulud ei ole abikõlblikud.

2. Ilma et see piiraks artiklite 30 ja 33 kohaldamist, ei ole järelevalve- ja kontrollitegevuse käigus riigiasutuse kasutatavate seadmete ostu ja liisimise kulud abikõlblikud.

8. PEATÜKK

MEETMETE HALDAMISE, RAKENDAMISE, JÄRELEVALVE JA KONTROLLIMISEGA SEOTUD KULUD

Artikkel 27

Üld- ja halduskulud

Rakendamise eest vastutava asutuse üld- ja halduskulud ei ole abikõlblikud.

Artikkel 28

Riigiasutuste kulud

Riigiasutuste kulud seoses ühe või kõigi meetmete haldamise, rakendamise, järelevalve ja kontrollimisega, eelkõige riigi- või kohaliku tasandi ametnike palgad ei ole abikõlblikud.

Artikkel 29

Kulud meetmetele, mille puhul on sõlmitud allhankeleping

Kui meetmete rakendamiseks on sõlmitud allhankeleping, on abikõlblikud ainult projekti rahalise ja materiaalse järelevalve, auditeerimise ja kohapealse kontrollimisega seotud nõuetekohaselt põhjendatud kulud.

Haldamise, rakendamise, järelevalve ja kontrolli kui horisontaalkohustuste rakendamise raames on allhankija tehtud vajalikud ja nõuetekohaselt põhjendatud kulud abikõlblikud määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 7 lõikes 4 ettenähtud piires.

9. PEATÜKK

FINANTS- JA MUUD KULUD NING KOHTUKULUD

Artikkel 30

Finantskulud

Võlaintress, finantstehingute kulud, rahavahetuskulud ja muud puhtfinantsilised kulud ei ole abikõlblikud.

Artikkel 31

Trahvid, rahatrahvid ning vaidluste kulud

Ilma et see piiraks komisjoni määruse (EÜ) nr 1831/94 [6] artikli 7 kohaldamist, ei ole kohtukulud, trahvid, rahatrahvid ega vaidluste kulud abikõlblikud.

Artikkel 32

Raamatupidamis- ja auditeerimistasud

Raamatupidamis- ja auditeerimistasud on abikõlblikud, kui need on seotud projekti täitmisega, vajalikud selle ettevalmistamiseks või rakendamiseks ning on seotud haldus- või põhikirjalistele nõudmistega.

Artikkel 33

Spetsiaalsed rahastamisviisid

Ilma et see piiraks artikli 29 kohaldamist, võib selliste rahastamisviiside kulusid, millega ei kaasne kohe seadmete ost, nagu liisingu puhul, lugeda abikõlblikuks, kui need on põhjendatud ja komisjoni otsusega heaks kiidetud, ning tingimusel, et omandi üleandmine rakendamise eest vastutavale asutusele toimub enne lõppmakse tegemist.

Artikkel 34

Advokaadi- ja notaritasud ning tehnilise või finantseksperdi nõustamiskulud

Advokaadi- ja notaritasud ning tehnilise või finantseksperdi nõustamiskulud on abikõlblikud, kui need on seotud otse projekti täitmisega ning kui need on vajalikud selle ettevalmistamiseks või rakendamiseks.

10. PEATÜKK

MUUD KULULIIGID

Artikkel 35

Abistatavate projektide tegevuskulud ja jooksvad kulud

1. Projekti või projektide rühma tegevuskulud ei ole abikõlblikud.

2. Erandina lõikest 1 võib tegevtöötajate koolitamist ning projekti ja selle seadmete katsetamist käsitada abikõlbliku kuluna komisjoni otsuses määratletud vajaliku ajavahemiku jooksul.

Artikkel 36

Avalikustamis- ja teavitamismeetmed

Otsuse 96/455/EÜ kohaselt võetud avalikustamis- ja teavitamismeetmete kulud on abikõlblikud.

Artikkel 37

Autoparklad

Ühtekuuluvusfond ei toeta autode välis- ja siseparklate ehitamist, välja arvatud juhul, kui need on hädavajalikud ning komisjoni otsusega konkreetselt heaks kiidetud.

Artikkel 38

Kasutatud seadmete ostmine

Ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist, on kasutatud seadmete ostmine abikõlblik kulu järgmisel kolmel tingimusel:

a) varustuse müüja peab esitama tõendi selle päritolu kohta ja kinnitab, et selle ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kordagi kasutatud siseriiklikku ega ühenduse toetust;

b) varustuse hind ei või ületada selle turuväärtust ja on samalaadse uue varustuse hinnast madalam;

c) seadmetel on projekti täitmiseks nõutavad omadused ning need vastavad kohaldatavatele eeskirjadele.

Artikkel 39

Allhanked

Ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist, ei ole järgmiste allhankelepingutega seotud kulud abikõlblikud:

a) allhankeleping, millega kaasneb projekti rakendamise kulude suurenemine, andmata sama ulatuslikku lisaväärtust;

b) vahendajate või konsultantidega sõlmitud allhankelepingud, mille kohaselt makset käsitatakse protsendina kogukuludest, välja arvatud juhul, kui rakendamise eest vastutav asutus põhjendab sellist makset, viidates tehtud tööde või osutatud teenuste tegelikule väärtusele.

Kõik allhankijad kohustuvad esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kõik vajalikud andmed oma allhanketööde kohta.

11. PEATÜKK

JÄRELEVALVEKOMITEEDE, AD HOC KOHTUMISTE NING ARVUTIPÕHISTE HALDUS- JA JÄRELEVALVESÜSTEEMIDEGA SEOTUD KULUD

Artikkel 40

Järelevalvekomitee kohtumiste korraldamine

1. Ilma et see piiraks artiklite 27 ja 28 kohaldamist, on määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artiklis F ettenähtud järelevalvekomitee kohustuslike kohtumiste korraldamisega seoses tehtavad kulud tõendavate dokumentide esitamisel abikõlblikud.

2. Lõikes 1 osutatud kulud on vastuvõetavad, kui need on seotud ühe või mitmega järgmistest kulukategooriatest:

a) tõlketeenused;

b) ürituste ruumide rentimine;

c) audiovisuaalsete ja muude vajalike elektroonikaseadmete rentimine;

d) dokumentide ja asjakohaste vahendite muretsemine;

e) ekspertide osalemistasud;

f) lähetuskulud.

3. Riigiasutuste töötajatele järelevalvekomitee töö korraldamiseks makstavad palgad ja hüvitised ei ole abikõlblikud.

4. Järelevalve eesmärkidel kasutatavad püsiseadmed võivad olla abikõlblikud, kui see on komisjoni tehnilist abi käsitleva otsusega konkreetselt lubatud.

Artikkel 41

Komisjoni või järelevalvekomitee taotlusel korraldatud kohtumised

Artiklit 40 kohaldatakse komisjoni või järelevalvekomitee taotlusel toimuvatele ad hoc kohtumistele.

Artikkel 42

Arvutipõhised haldus- ja järelevalvesüsteemid

Arvutipõhiste haldus- ja järelevalvesüsteemide ostmise ja paigaldamise kulud on abikõlblikud komisjoni otsuses ettenähtud piires.

Artikkel 43

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Määrust kohaldatakse uutele projektidele, mis on komisjoni otsusega määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 10 lõike 6 kohaselt heaks kiidetud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. jaanuar 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel Barnier

[1] EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1.

[2] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 62.

[3] EÜT L 201, 31.7.2002, lk 5.

[4] EÜT L 188, 27.7.1996, lk 47.

[5] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.

[6] EÜT L 191, 27.7.1994, lk 9.

--------------------------------------------------