Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ,

26. juuni 2003,

millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm "Arukas energeetika — Euroopa" (2003–2006)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Loodusvarade hulka, mille ettenägelik ja ratsionaalne kasutamine on sätestatud asutamislepingu artiklis 174, kuuluvad peale taastuvate energiaallikate ka niisugused olulised energiaallikad nagu nafta, maagaas ja tahked kütused, mis on aga põhilised süsinikdioksiidiheite tekitajad. Üks kõnealuse artikli eesmärke on piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamise edendamine rahvusvahelisel tasandil.

(2) Komisjoni teatises "Säästev Euroopa parema maailma nimel: Euroopa Liidu säästva arengu strateegia", mis esitati Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi kohtumisel, nimetatakse säästva arengu põhitakistuste hulgas kasvuhoonegaaside heidet ja transpordi tekitatud reostust. Nende takistuste ületamine tähendab uut lähenemisviisi ühenduse poliitikavaldkondadele, et tuua need lähemale igale kodanikule ja ettevõtjale nende tarbimis- ja investeerimistavade muutmiseks.

(3) Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumisel lepiti kokku säästva arengu strateegias ja lisati tööhõivet, majandusreformi ning sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlevale Lissaboni protsessile keskkonnamõõde.

(4) Euroopa kliimamuutuste programmi kohaselt moodustavad energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud meetmed tähtsa osa Kyoto protokolli sätete järgimiseks vajalikest meetmest. Kogu Euroopas ja mujal maailmas täheldatavad füüsikalised muutused rõhutavad vajadust kiireloomuliste meetmete järele.

(5) Rohelises raamatus pealkirjaga "Euroopa energiavarustuse kindluse strateegia" märgitakse, et Euroopa Liit on langemas järjest suuremasse sõltuvusse liiduvälistest energiaallikatest ning see sõltuvus võib järgmise 20–30 aasta jooksul kasvada 70 %ni (võrreldes praeguse 50 %ga), seega rõhutatakse vajadust tasakaalustada pakkumispõhist poliitikat selgete nõudluspõhist poliitikat edendavate meetmete abil ja nõuda tarbimistavade põhjalikku muutmist, mis mõjutaks nõudlust paremini korraldatud, tõhusama ja keskkonnasäästlikuma tarbimise suunas, eriti transpordi- ja ehitussektoris, ning arendaks eelisjärjekorras uusi ja taastuvaid energiaallikaid, et reageerida globaalsele soojenemisele.

(6) Euroopa Parlamendi resolutsioonis rohelise raamatu "Euroopa energiavarustuse kindluse strateegia" kohta [5] nimetatakse energiatõhusust ja -säästu esmaseks prioriteediks. Selles kutsutakse üles lähenema energiakasutusele arukalt, et teha Euroopast maailma energiatõhusaim majandussüsteem.

(7) Komisjoni teatises energiatõhususe parandamise tegevuskava kohta Euroopa Ühenduses nähakse ette, et energiatõhusus kasvab aastas veel 1 % võrra lisaks 0,6 %le, mis on saadud viimase kümne aasta arengu alusel. Selle eesmärgi saavutamine võimaldab 2010. aastaks teoks teha kaks kolmandikku energiasäästu potentsiaalist, mida on hinnatud 18 %le kogutarbimisest. Tegevuskavas pannakse ette seadusandlikud meetmed ja tugimeetmed. Tegevuskava rakendamine nõuab ka tõhusate järelevalvesüsteemide loomist.

(8) Komisjoni teatises pealkirjaga "Tuleviku energia: taastuvad energiaallikad – ühenduse strateegiat ja tegevuskava käsitlev valge raamat" seatakse soovituslikuks eesmärgiks, et 2010. aastal moodustaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 12 % ühendusesisesest energia kogutarbimisest. Nõukogu 8. juuni 1998. aasta resolutsioonis taastuvate energiaallikate kohta [6] ja Euroopa Parlamendi resolutsioonis valge raamatu kohta rõhutatakse vajadust taastuvate energiaallikate kasutamise olulise pideva kasvu järele ühenduses ning toetatakse komisjoni ettepandud strateegiat ja tegevuskava, sealhulgas taastuvate energiaallikate toetusprogramme. Tegevuskavas sätestatakse taastuvate energiaallikate edendamise ja arendamise meetmed. Komisjoni teatises taastuvaid energiaallikaid käsitleva ühenduse strateegia ja tegevuskava (1998–2000) rakendamise kohta märgitakse edusamme, kuid rõhutatakse, et ühenduse ja liikmesriikide tasandil on nimetatud eesmärkide saavutamiseks vaja teha edasisi jõupingutusi, eelkõige võtta vastu taastuvaid energiaallikaid ja nende edendamist käsitlevaid uusi õigusakte.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivis 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul [7] nõutakse liikmesriikidelt siseriiklike soovituslike eesmärkide seadmist, mis vastaksid ühenduse üldisele soovituslikule eesmärgile (12 % siseriiklikust energia kogutarbimisest aastaks 2010) ja eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia soovituslikule 22,1 %lisele osakaalule ühenduse elektri kogutarbimisest aastaks 2010.

(10) Resolutsioonis taastuvate energiaallikate kasutamise kohta AKV riikides, [8] mille 1. novembril 2001 võttis vastu AKV-EL parlamentaarne ühisassamblee, "kutsutakse komisjoni üles arvama uue arengupoliitika strateegia prioriteetsete valdkondade hulka säästva energiatarnimise, mis saavutatakse eelkõige energiatõhususe ja taastuvate energiavormide kasutamise kaudu".

(11) Ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise lõplikus rakenduskavas, milles lepiti kokku 2. septembril 2002, kohustatakse allakirjutanud riike, sealhulgas ELi, tegema jõupingutusi, et:

- suurendada maailmas oluliselt taastuvate energiaallikate osa muude energialiikide hulgas,

- luua taastuvatele energiaallikatele teiste energiaallikatega võrdsed tingimused,

- edendada taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ja puhtamate tavakütusetehnoloogiate tõhusamat uurimist ja arengut,

- varustada arengumaid rahaliste vahenditega energeetikateadmiste arendamiseks, sealhulgas energiaallikate, energiatõhususe ja puhtamate tavakütusetehnoloogiate kohta,

et kindlustada säästev areng.

(12) EL koostööalgatus "Vaesuse likvideerimise ja säästva arengu energeetikaalgatus", mis käivitati 1. septembril 2002, põhineb suuremal energiatõhususel ja ulatuslikumal taastuvate energiaallikate kasutamisel; selle algatusega, mille põhimõtted ja strateegia on sätestatud "Komisjoni teatises energeetikakoostöö kohta arengumaadega", on juba ühinenud mitu arengumaad, piirkondlikku organisatsiooni ning erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsiooni.

(13) Kuna mitu ühenduse energiatõhususe meedet, eelkõige elektri-, elektroonika-, kontori- ja sideseadmete märgistamine ning valgustus-, kütte- ja kliimaseadmete standardimine, ei ole liikmesriikidele siduvad, siis on säästvate energiasüsteemide poole liikumise tingimuste loomiseks vaja käivitada ühenduse tasandil eraldi edendusprogrammid.

(14) Sama kehtib taastuvate energiaallikate turuosa suurendavate ühenduse meetmete kohta, milleks on eelkõige taastuvate energiaallikate tootmise ja tarbimise seadmete standardimine.

(15) Nõukogu 14. detsembri 1998. aasta otsus 1999/21/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu energeetikasektori meetmete ja nendega seotud meetmete mitmeaastane raamprogramm (1998–2002), [9] eriprogramme käsitlevad otsused, näiteks nõukogu 14. detsembri 1998. aasta otsus 1999/22/EÜ, millega võetakse vastu energeetikasektori uurimise, analüüsi, prognoosimise ja muu seonduva tegevuse mitmeaastane programm (ETAP) (1998–2002), [10] nõukogu 14. detsembri 1998. aasta otsus 1999/23/EÜ, millega võetakse vastu energeetikasektori rahvusvahelise koostöö edendamise mitmeaastane raamprogramm (Synergy) (1998–2002), [11] nõukogu 14. detsembri 1998. aasta otsus 1999/24/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu tahkete kütuste puhast ja tõhusat kasutamist edendavate tehniliste meetmete mitmeaastane raamprogramm (Carnot) (1998–2002), [12] nõukogu 14. detsembri 1998. aasta otsus 1999/25/Euratom, millega võetakse vastu tuumaenergeetikasektori meetmete mitmeaastane programm (1998–2002), mis käsitleb radioaktiivsete ainete ohutut transporti ja kaitsemeetmeid ning tööstuskoostööd tuumarajatiste ohutuse teatavate aspektide edendamiseks programmi Tacis praegustes osalisriikides (SURE), [13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2000. aasta otsus 646/2000/EÜ, millega võetakse vastu mitmeaastane programm taastuvate energiaallikate edendamiseks ühenduses (Altener) (1998–2002), [14] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2000. aasta otsus 647/2000/EÜ, millega võetakse vastu energiakasutuse tõhustamise mitmeaastane programm (SAVE) (1998–2002), [15] kaotasid kehtivuse 31. detsembril 2002.

(16) Vastavalt otsuse 1999/21/EÜ, Euratom artikli 5 lõikele 2 on komisjon lasknud sõltumatutel ekspertidel anda eelnimetatud raamprogrammi ja eriprogrammide kohta välishinnangu. Oma aruandes on hindajad tunnustanud energeetikastrateegia ja ühenduse säästva arengu strateegia rakendamisega seoses eelkõige programmide Altener, SAVE, Synergy ja ETAP tähtsust. Nad märgivad programmide teostamiseks vajalike vahendite nappust, arvestades tegelikke vajadusi, ning soovitavad neid suurendada.

(17) Nähtavasti on põhjendatud finantsraamistiku suurendamine veelgi laiaulatuslikuma programmi "Arukas energeetika – Euroopa" jaoks.

(18) Võttes arvesse ühenduse säästva arengu strateegiat ja raamprogrammide hindamise tulemusi, tuleks võtta meetmeid ühenduse toetuse tugevdamiseks nendele energeetikavaldkondadele, mis annavad panuse säästvasse arengusse, haarates need ühtsesse programmi "Arukas energeetika – Euroopa", mis koosneb neljast erivaldkonnast.

(19) Programmi Altener raames ajavahemikul 1993–2002 taastuvatele energiaallikatele antud ühenduse toetuse tähtsust ja edukust arvestades võetakse käesolevasse programmi taastuvaid energiaallikaid käsitlev erivaldkond Altener.

(20) Vajaduse tõttu tugevdada ühenduse toetust energia ratsionaalsele kasutamisele ja programmi SAVE edukuse põhjal ajavahemikul 1991–2002 võetakse käesolevasse programmi energiatõhusust käsitlev erivaldkond SAVE.

(21) Transpordisektori energiakasutuse parandamine, sealhulgas kütuste mitmekesistamine, milles võivad teatud osa etendada sellised uued arenevad energiaallikad nagu vesinik ja taastuvad energiaallikad, on äärmiselt tähtis ühenduse püüdluses vähendada transpordi kahjulikku mõju keskkonnale. Seepärast võetakse programmi "Arukas energeetika – Euroopa" transpordi energeetikaaspekte käsitlev erivaldkond STEER.

(22) Vajadus edendada ühenduses väljakujunenud parimaid tavasid taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe valdkonnas ning viia neid eriti arengumaadesse on üks ühenduse rahvusvaheliste kohustustega seotud prioriteete koos Kyoto protokolli paindlike mehhanismide kasutamise alase koostöö tugevdamisega. Et tagada eelnimetatud valdkondade meetmete järjepidevus endise programmiga Synergy, tuleks käesolevasse programmi võtta taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe rahvusvahelise edendamise erivaldkond COOPENER.

(23) Oskusteabe, parimate tavade ja projektitulemuste vahetus, kooskõlastatus programmisiseselt ja ühenduse muude poliitikavaldkondadega, järjepidevus olemasolevate programmidega, osaluseeskirjade püsivus, piisavad inimressursid ning kiire rakendamine on programmi "Arukas energeetika – Euroopa" edule otsustava tähtsusega. Üleriigilised, piirkondlikud ja kohalikud organisatsioonid võivad vastavate siseriiklike programmidega anda kasuliku panuse käesoleva programmi rakendamisse.

(24) Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on kõigi ühenduse programmide tähtis aspekt ning seepärast tuleb seda arvesse võtta ka programmis "Arukas energeetika – Euroopa".

(25) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast eelarvepädeva institutsiooni peamist juhist eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe [16] punkti 33 tähenduses.

(26) Kuna ettepandud programmi eesmärke seoses säästvat arengut soodustavaid energeetikavaldkondi käsitleva ühenduse strateegia rakendamisega ei ole liikmesriikidel eraldi võimalik piisaval määral saavutada, sest see nõuab edenduskampaaniaid ja teabevahetust, mis põhinevad Euroopa tasandil tehtaval tihedal koostööl liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi osalejate vahel, ning on seega paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid, lähtudes asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttest. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27) Käesoleva otsuse sätted ei piira asutamislepingu artiklite 87 ja 88 ning eriti keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaldamist.

(28) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [17]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm "Arukas energeetika – Euroopa" (edaspidi "käesolev programm") ajavahemikuks 2003–2006.

2. Käesolev programm toetab säästvat arengut energeetika valdkonnas, andes tasakaalustatud panuse järgmiste üldeesmärkide saavutamiseks: energiavarustuse kindlus, konkurentsivõime ja keskkonnakaitse.

3. Käesoleva programmi abil püüeldakse ka majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poole ning soovitakse parandada kõigi energeetika valdkonna meetmete ja muude seonduvate meetmete läbipaistvust, järjepidevust ja vastastikust täiendavust, luues seeläbi tõhusad sidemed nende meetmete ning ühenduse ja liikmesriikide muude poliitikavaldkondade vastavate meetmete vahel.

Artikkel 2

Käesoleva programmi üksikasjalikud eesmärgid on järgmised:

a) tagada vajalikud tingimused energiatõhususe edendamiseks, taastuvate energiaallikate kasutamise kasvuks ja energeetika mitmekesistamiseks näiteks uute arenevate ja taastuvate energiaallikate kaudu, sealhulgas transpordis, säästvuse parandamiseks, piirkondade, eriti äärepoolseimate piirkondade ja saarte potentsiaali väljaarendamiseks ning nende strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike seadusandlike meetmete ettevalmistamiseks;

b) töötada välja vahendid ja võimalused, mida komisjon ja liikmesriigid saaksid kasutada, et valvata ühenduses ja liikmesriikides energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate alal vastuvõetud meetmete mõju järele ja seda hinnata, kaasa arvatud transpordi energeetikaaspektid;

c) soodustada energia tootmise ja tarbimise tõhusaid ja arukaid viise, mis põhinevad kindlal ja säästval alusel, suurendades kodanike teadlikkust, eriti haridussüsteemi kaudu, edendades kogemuste ja oskusteabe vahetust peamiste osaliste, ettevõtjate ja kodanike vahel üldiselt, toetades suuremaid investeeringuid kujunemisjärgus tehnoloogiatesse, soodustades parimate tavade ja parimate olemasolevate tehnoloogiate levikut ning kasutades ka rahvusvahelise tasandi edendusvõimalusi.

Artikkel 3

1. Käesolev programm jaguneb järgmiseks neljaks erivaldkonnaks:

a) SAVE, mis käsitleb energiatõhusust ja energia ratsionaalset kasutamist, eelkõige ehitus- ja tööstussektoris, välja arvatud programmi STEER meetmed, kaasa arvatud seadusandlike meetmete ettevalmistamine ja kohaldamine;

b) Altener, mis käsitleb uute ja taastuvate energiaallikate edendamist elektrienergia ja soojuse tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tootmiseks ja nende integreerimiseks kohalikku keskkonda ja energiasüsteemidesse, välja arvatud programmi STEER meetmed, kaasa arvatud seadusandlike meetmete ettevalmistamine ja kohaldamine;

c) STEER, mis käsitleb kõigi transpordi energeetikaaspektidega seotud algatuste toetamist ja kütuste mitmekesistamist näiteks uute arenevate ja taastuvate energiaallikate kaudu ning taastuvate kütuste ja energiatõhususe edendamist transpordis, kaasa arvatud seadusandlike meetmete ettevalmistamine ja kohaldamine;

d) COOPENER, mis käsitleb algatuste toetamist, mis on seotud taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe edendamisega arengumaades, eelkõige ühenduse koostöö raames Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika ja Vaikse ookeani arengumaadega.

2. Algatada võib põhimeetmeid, st algatusi, mis seovad mitut eelnimetatud erivaldkonda ja/või on seotud teatavate ühenduse prioriteetidega, näiteks äärepoolseimate piirkondade säästev areng asutamislepingu artikli 299 lõike 2 tähenduses.

Artikkel 4

1. Kõigi artiklis 3 nimetatud nelja erivaldkonna ja põhimeetmete puhul rahastab ühendus programmi raames meetmeid ja projekte, mis on seotud järgmisega:

a) säästva arengu edendamine, energiavarustuse kindlus siseturul, konkurentsivõime ja keskkonnakaitse, sealhulgas standardite ning märgistus- ja sertifitseerimissüsteemide väljatöötamine, tööstuse ja muude huvirühmadega kokkulepitavad pikaajalised vabatahtlikud kohustused, tuleviku-uuringud, ühisanalüüsil põhinevad strateegiauuringud ning turgude arengu ja energeetikasuundumuste korrapärane järelevalve, sealhulgas tulevaste seadusandlike meetmete ettevalmistamine või kehtivate õigusaktide läbivaatamine;

b) struktuuride ja vahendite loomine, laiendamine ja ümberkorraldamine säästva energeetika arenguks, sealhulgas kohalik ja piirkondlik planeerimine ja juhtimine, ning neile vajadustele vastavate finantstoodete ja rahaturu instrumentide väljatöötamine;

c) säästvate energiasüsteemide ja seadmete edendamine, et kiirendada nende turuosa suurenemist ja ergutada investeeringuid, mis hõlbustavad üleminekut tõhusamate tehnoloogiate esitlemiselt nende turustamisele, sealhulgas parimate tavade ja uute valdkondadevaheliste tehnoloogiate levitamine, teadlikkuse tõstmise kampaaniad ning institutsionaalsete struktuuride loomine, mille eesmärgiks on puhta arendustegevuse mehhanismid ja nende ühine rakendamine Kyoto protokolli kohaselt;

d) teabe-, haridus- ja koolitusstruktuuride arendamine; tulemuste rakendamine, oskusteabe ja parimate tavade edendamine ja levitamine kõikide tarbijate hulgas, meetmete ja projektide tulemuste levitamine ning koostöö liikmesriikidega ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil rakendusvõrgustike kaudu;

e) ühenduse algatuste rakendamise ja mõju järelevalve ning toetusmeetmed;

f) programmi raames rahastatud meetmete ja projektide mõju hindamine.

2. Käesoleva programmi raames finantsabi eraldamine meetmetele või projektidele, mis kuuluvad artiklis 3 nimetatud nelja erivaldkonda ja põhimeetmete hulka, otsustatakse ettepandud meetmest ühenduse tasandil saadava lisaväärtuse alusel ning sõltub sellest saadavast kasust ja selle oodatavast mõjust. Võimaluse korral eelistatakse väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning piirkondlikke või kohalikke algatusi.

Abi ei või ületada 50 % meetme või projekti kogumaksumusest, kusjuures ülejäänud osa kaetakse avaliku või erasektori vahenditega või neid ühitades. Abi võib siiski katta ka mõne meetme kogumaksumuse, näiteks uuringute, projekti tulemuste levitamise ja teiste meetmete puhul, millega valmistatakse ette, täiendatakse ja rakendatakse ühenduse strateegiat ja peamisi meetmeid ning hinnatakse nende mõju, ning kõigi komisjoni ettepandud meetmete puhul, millega ergutatakse kogemuste ja oskusteabe vahetamist, et parandada ühenduse, liikmesriikide, rahvusvaheliste ja muude algatuste kooskõlastatust.

Kõigi komisjoni algatusel ettevõetud, artikli 5 lõike 2 punkti b kohaste meetmete ja projektidega seotud kulud kannab ühendus.

3. Et aidata kaasa projekti tulemuste levitamisele, teeb komisjon kättesaadavaks meetmete ja projektide aruanded, võimaluse korral elektroonilises vormis.

Artikkel 5

1. Kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist kehtestab komisjon tööprogrammi, konsulteerides artikli 8 lõikes 1 nimetatud komiteega. Kõnealune tööprogramm põhineb artikli 1 lõikes 2 ning artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud põhimõtetel. See valmistatakse ette ja seda ajakohastatakse artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Tööprogrammis sätestatakse üksikasjalikult:

a) kõigi artiklis 3 nimetatud erivaldkondade ja põhimeetmete suunised, et viia ellu artikli 1 lõikes 2 ning artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud eesmärgid ja prioriteedid, võttes arvesse lisaväärtust, mida kõik ettepandud meetmed võrreldes olemasolevate meetmetega ühenduse tasandil annavad;

b) rakendamise kord, mille puhul tehakse vahet nende meetmete vahel, mis on kavandatud komisjoni algatusel, ja nende vahel, mille algatus pärineb asjaomasest sektorist või turult, samuti rahastamise kord ning osalemise liik ja eeskirjad;

c) valikukriteeriumid, mis kajastavad käesolevas otsuses nimetatud eesmärke, nende rakendamise kord iga meetmeliigi puhul ning meetmete ja/või projektide tulemuste järelevalve ja kasutamise viis ja vahendid, sealhulgas tulemuslikkuse näitajate määratlus;

d) tööprogrammi rakendamise soovituslik ajakava, eelkõige ettepanekute esitamise üleskutsete sisuga seoses;

e) ühenduse olemasolevate poliitikavaldkondadega kooskõlastamise ja sidumise üksikasjalikud eeskirjad. Tuleb sätestada liikmesriikide säästva energeetika alaste meetmetega kooskõlastatud meetmete väljatöötamise ja rakendamise kord. Selle eesmärk on anda lisaväärtust võrreldes iga omaette tegutseva liikmesriigi meetmetega. Need meetmed võimaldavad optimaalselt ühitada ühenduse ja liikmesriikide käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid;

f) vajaduse korral rakendusmehhanismid, mis ergutaksid programmis osalema kõrvalisi ja äärepoolseid piirkondi, kaasa arvatud saari, ning VKEsid.

Kogu programmi ulatuses võetakse arvesse ühenduse eeskirju, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu teabele, läbipaistvust ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist.

Artikkel 6

1. Käesoleva programmi rakendamise finantsraamistik ajavahemikuks 2003–2006 on 200 miljonit eurot.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Iga erivaldkonna jaoks sätestatakse soovituslik lähtesumma. Selle summa soovituslik jaotus on esitatud lisas. Kõnealune eelarvejaotus valdkondade vahel on paindlik, et võimaldada tõhusamalt rahuldada sektori muutuvaid vajadusi; seda võib muuta artiklis 8 nimetatud komitee nõusolekul.

2. Ühenduse finantsabi andmise kord käesoleva programmi raames võetavatele meetmetele sätestatakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta. [18]

Artikkel 7

Programmi rakendamise eest artikli 8 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt vastutab komisjon.

Artikkel 8

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 9

1. Komisjon kontrollib igal aastal käesoleva programmi elluviimist ning artiklis 3 nimetatud nelja erivaldkonna ja põhimeetmete raames võetud meetmeid ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

2. Programmi rakendamise teise aasta lõpul ning kindlasti enne mis tahes järgmise programmi kohta ettepaneku tegemist laseb komisjon anda käesoleva programmi raames võetud ühenduse meetmete üldisele rakendamisele välishinnangu ja esitab selle kohta oma järeldused. Välishinnangu annavad sõltumatud eksperdid. Enne käesoleva programmi või mis tahes järgmise programmi kohta ettepaneku tegemist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele oma järeldused kõnealuse hinnangu kohta, sealhulgas vajaduse korral käesoleva programmi kohandused eelkõige ühenduse laienemist silmas pidades.

Artikkel 10

1. Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, on käesolev programm osalemiseks avatud kõigile nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele, mis on asutatud liikmesriikide territooriumidel.

2. Käesolev programm on osalemiseks avatud kandidaatriikidele vastavalt Euroopa assotsieerumislepingutes, nendega seotud lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes sätestatud tingimustele asjakohaste kahepoolsete lepingute alusel.

3. Samuti on programm osalemiseks avatud EFTA/EMP riikidele lisavahendite alusel nende riikidega kokkulepitud korras.

Artikkel 11

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. juuni 2003

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Tsochatzopoulos

[1] EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 47.

[2] ELT C 61, 14.3.2003, lk 38.

[3] ELT C 73, 26.3.2003, lk 41.

[4] Euroopa Parlamendi 20. novembri 2002. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 3. veebruari 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 64 E, 18.3.2003, lk 13) ja Euroopa Parlamendi 13. mai 2003. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsus.

[5] EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 543.

[6] EÜT C 198, 24.6.1998, lk 1.

[7] EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.

[8] EÜT C 78, 2.4.2002, lk 35.

[9] EÜT L 7, 13.1.1999, lk 16.

[10] EÜT L 7, 13.1.1999, lk 20.

[11] EÜT L 7, 13.1.1999, lk 23.

[12] EÜT L 7, 13.1.1999, lk 28.

[13] EÜT L 7, 13.1.1999, lk 31.

[14] EÜT L 79, 30.3.2000, lk 1.

[15] EÜT L 79, 30.3.2000, lk 6.

[16] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[17] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[18] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

Prognoositava vajaliku summa soovituslik jaotus [1]

miljonit eurot |

Valdkond | 2003–2006 |

1.Energiatõhususe parandamine ja energia ratsionaalne kasutamine | 69,8 |

2.Uued ja taastuvad energiaallikad ja energiatootmise mitmekesistamine | 80 |

3.Transpordi energeetikaaspektid | 32,6 |

4.Taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe edendamine rahvusvahelisel tasandil, eelkõige arengumaades | 17,6 |

Kokku | 200 |

--------------------------------------------------