Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1229/2003/EÜ,

26. juuni 2003,

üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ja otsuse nr 1254/96/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 156 esimest lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2],

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 1996. aasta otsuse nr 1254/96/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta [5] vastuvõtmise järel on tekkinud vajadus kaasata uusi prioriteete, tuua esile eriti tähtsad projektid, ajakohastada nende projektide loetelu ning kohandada projektide väljaselgitamise korda.

(2) Uued prioriteedid tulenevad avatuma ja konkurentsivõimelisema energia siseturu loomisest seetõttu, et on kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996 direktiivi 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta [6] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998 direktiivi 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta. [7] Need prioriteedid järgivad märtsis 2001 Stockholmis kohtunud Euroopa Ülemkogu otsuseid energiaturu toimimiseks vajalike infrastruktuuride arendamise kohta. Säästva arengu poliitika elluviimisele kaasaaitamiseks tuleks eriti teha pingutusi, et kasutada rohkem taastuvaid energiaallikaid.

(3) Energiainfrastruktuuri ehitamine ja hooldamine peaks üldiselt alluma turupõhimõtetele. See on samuti kooskõlas komisjoni ettepanekutega energia siseturu väljakujundamise ja konkurentsiõiguse ühiseeskirjade kohta, mille eesmärgiks on avatuma ja konkurentsivõimelisema energia siseturu loomine. Seetõttu tuleks ehitamiseks ja hooldamiseks ühenduse rahalist abi anda vaid väga erandlikel juhtudel. Kõnealused erandid peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud.

(4) Energiainfrastruktuuri tuleks ehitada ja hooldada nii, et energia siseturg toimiks tõhusalt ega kaldutaks kõrvale strateegilise ja vajaduse korral universaalteenuse osutamise kriteeriumidest. Uued prioriteedid tulenevad samuti üleeuroopaliste energiavõrkude kasvavast tähtsusest seoses ühenduse gaasitarnete mitmekesistamise, kandidaatriikide energiavõrkude liitmise ning elektrivõrkude kooskõlastatud toimimise tagamisega Euroopas ning Vahemere ja Musta mere piirkonnas.

(5) Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud projektide hulgas tuleb esile tuua esmatähtsaid projekte, mis on väga tähtsad energia siseturu toimimiseks või energiavarustuse kindluseks.

(6) Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud projektide väljaselgitamise korda on vaja kohandada, et kindlustada nõukogu 18. septembri 1995 määruse (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas, [8] harmooniline täitmine.

(7) Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud projektide väljaselgitamise korra kohandamiseks tuleks tegutseda kahes järgus: esimeses järgus määrataks kindlaks väiksem hulk vastavateemalisi ühist huvi pakkuvaid projekte ning teises järgus kirjeldataks projekte üksikasjalikult, mida nimetatakse spetsifikatsioonideks.

(8) Kuna projektide spetsifikatsioonid võivad muutuda, on need soovituslikud. Komisjonil peaks seega olema õigus neid jätkuvalt ajakohastada. Kuna projektidel võivad olla märkimisväärsed poliitilised ja majanduslikud tagajärjed, on võimalikku ühenduse toetust väärivate projektide kindlaksmääramisel tähtis leida sobiv tasakaal õigusliku järelevalve ja paindlikkuse vahel.

(9) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. [9]

(10) Ühist huvi pakkuvate projektide kindlaksmääramine, nende spetsifikatsioonid ja esmatähtsad projektid ei tohiks mõjutada projektide ning kavade või programmide keskkonnamõju hindamise tulemusi.

(11) Tuleks pikendada tähtaega, mille jooksul komisjon koostab korrapärase aruande otsuse nr 1254/96/EÜ kohaste suuniste rakendamise kohta, kuna komisjon peab määruse (EÜ) nr 2236/95 kohaselt esitama igal aastal aruande, mis sisaldab teavet projektide ja eelkõige esmatähtsate projektide edenemise kohta.

(12) Otsuses nr 1254/96/EÜ tehtavate muudatuste ulatuslikkuse tõttu on selguse ja otstarbekuse huvides soovitatav, et kõnealuse otsuse sätted sõnastataks uuesti,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva otsusega määratakse kindlaks ühenduse meetmete olemus ja ulatus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud suuniste kehtestamisel. Selles sätestatakse suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühenduse tegevuse eesmärke, prioriteete ja üldsuundi. Nende suunistega määratakse kindlaks ühist huvi pakkuvad projektid üleeuroopaliste elektri- ja maagaasivõrkude osas, kaasa arvatud esmatähtsad projektid.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse:

1. elektrivõrkude puhul:

a) kõikide kõrgepingeliinide (v.a jaotusvõrkude liinid) ning veealuste ühenduste suhtes tingimusel, et asjakohast infrastruktuuri kasutatakse piirkondade- või riikidevaheliseks ülekandeks/ühendamiseks;

b) kõikide asjakohase süsteemi nõuetekohaseks tööks vajalike seadmete ja rajatiste, sealhulgas turva-, seire- ja juhtimissüsteemide suhtes;

2. maagaasivõrkude puhul:

a) kõrgsurve-gaasijuhtmete suhtes (v.a jaotusvõrkude juhtmed), mis võimaldavad varustada ühenduse piirkondi sise- või välisallikatest;

b) eespool nimetatud kõrgsurve-gaasijuhtmetega ühendatud maa-aluste gaasihoidlate suhtes;

c) veeldatud maagaasi vastuvõtu-, ladustamis- ja taasgaasistamisrajatiste suhtes, samuti gaasitankerite suhtes, pidades silmas tarnitavaid koguseid;

d) kõikide asjakohase süsteemi nõuetekohaseks tööks vajalike seadmete ja rajatiste, sealhulgas turva-, seire- ja juhtimissüsteemide suhtes.

Artikkel 3

Eesmärgid

Ühendus edendab kehtivate ühenduse õigusaktide kohaselt üleeuroopaliste energiavõrkude vastastikust sidumist, koostalitlusvõimet ja arengut ning juurdepääsu nendele võrkudele, et:

a) võimaldada siseturu tõhusat toimimist üldiselt ning eelkõige energia siseturu tõhusat toimimist, soodustades samas energia ratsionaalset tootmist, jaotamist ja kasutamist ning taastuvate energiaallikate arendamist, et alandada energia hinda tarbijatele ning aidata kaasa energiaallikate mitmekesistamisele;

b) soodustada ühenduse ebasoodsamate piirkondade ja saarte arengut ja vähendada nende isoleeritust, aidates nii tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust;

c) parandada energiaga varustamise kindlust, näiteks tugevdades energiasektoris suhteid kolmandate riikidega vastastikuse huvi alusel, eelkõige energiaharta lepingu ning ühenduse sõlmitud koostöölepingute raames.

Artikkel 4

Prioriteedid

Ühenduse tegevusprioriteedid seoses üleeuroopaliste energiavõrkudega peavad olema kooskõlas säästva arenguga ning on järgmised:

1. nii elektri- kui ka gaasivõrkude alal:

a) energiavõrkude kohandamine ja arendamine, et toetada energia siseturu toimimist ja eelkõige lahendada (eriti riikidevaheliste) kitsaskohtade, ülekoormuse ja puuduvate ühenduste probleem, võttes arvesse elektri ja gaasi siseturu toimimisest ning Euroopa Ühenduse laienemisest tulenevaid vajadusi;

b) energiavõrkude rajamine saartel, isoleeritud, äärepoolsetes ja äärepoolseimates piirkondades, toetades seejuures energiaallikate mitmekesistamist ja taastuvate energiaallikate kasutamist, vajaduse korral koos nende võrkude ühendamisega;

2. elektrivõrkude alal:

a) võrkude kohandamine ja arendamine taastuva energia tootmise võrku integreerimise või sellega ühendamise hõlbustamiseks;

b) Euroopa Ühenduses olevate elektrivõrkude koostalitlusvõime ühinevate kandidaatriikide ning muude Euroopa ning Vahemere ja Musta mere piirkonna riikide elektrivõrkudega;

3. gaasivõrkude alal:

gaasivõrkude arendamine, et rahuldada Euroopa Ühenduse maagaasi tarbimise vajadusi, tema gaasitarnesüsteemide kontrollimine ja gaasivõrkude koostalitlusvõime kolmandate Euroopa ning Vahemere ja Musta mere piirkonna riikide gaasivõrkudega ning maagaasi tarneallikate ja edastusteede mitmekesistamine.

Artikkel 5

Tegevussuunad

Ühenduse üldised tegevussuunad üleeuroopaliste energiavõrkude alal on järgmised:

a) ühist huvi pakkuvate projektide kindlaksmääramine;

b) kõnealuste võrkude arenguks soodsamate tingimuste loomine asutamislepingu artikli 156 esimese lõigu kohaselt.

Artikkel 6

Ühist huvi pakkuvate projektide lisakriteeriumid

1. Ühist huvi pakkuvate projektide muudatuste, spetsifikatsioonide või ajakohastamistaotluste üle otsustamisel kohaldatakse järgmisi üldkriteeriume:

a) projekt kuulub artikli 2 reguleerimisalasse;

b) projekt on kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja kuulub artiklis 4 nimetatud prioriteetide hulka;

c) projekt on potentsiaalselt majanduslikult elujõuline.

Ühist huvi pakkuvate projektide puhul, mis on seotud mõne liikmesriigi territooriumiga, on nõutav kõnealuse liikmesriigi heakskiit.

2. Lisakriteeriumid ühist huvi pakkuvate projektide kindlaksmääramiseks on esitatud II lisas.

3. Iga muudatus, millega muutub ühist huvi pakkuva projekti II lisas esitatud lisakriteeriumide kirjeldus, samuti kõnealuseid kriteeriume mõjutavad olulised muudatused näiteks täiesti uue projekti või uue sihtriigi korral otsustatakse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt.

4. Üksnes need III lisas loetletud projektid, mis vastavad lõigetes 1 ja 2 viidatud kriteeriumidele, võivad saada määruse (EÜ) nr 2236/95 alusel antavat ühenduse rahalist abi.

5. Projektide soovituslikud spetsifikatsioonid, mis sisaldavad vajaduse korral nende geograafilisi kirjeldusi, on esitatud III lisas. Kõnealuseid spetsifikatsioone ajakohastatakse artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras. Ajakohastamine on üksnes tehnilist laadi ja peab piirduma projekti tehniliste muudatustega, kui on vaja näiteks muuta kindlaksmääratud marsruudi mõnda lõiku, või projekti asukoha kohandamisega vähesel määral.

6. Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mida nad peavad vajalikuks ühist huvi pakkuvate projektide soodustamiseks ja kiirendamiseks ning viivituste minimeerimiseks, järgides seejuures ühenduse õigusakte ning rahvusvahelisi keskkonnakonventsioone. Eelkõige täidetakse kiiresti vajalikud loaprotseduurid.

7. Kui osa ühist huvi pakkuvast projektist paikneb kolmandate riikide territooriumil, võib komisjon liikmesriikide nõusolekul ning kui see on ühenduse ja nimetatud kolmandate riikide vaheliste kokkulepete rakendamise raames võimalik ning vastavalt energiaharta lepingu sätetele, mis käsitlevad lepingule alla kirjutanud kolmandaid riike, teha ettepanekuid, et ka asjaomane kolmas riik tunnustaks projekti vastastikku huvitavaks, et soodustada selle elluviimist.

8. Lõike 1 punktis c nimetatud majandusliku elujõulisuse hindamise aluseks on tasuvusanalüüs, milles võetakse arvesse kõiki keskkonnaküsimustega, tarnekindlusega ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisega seotud kulusid ja tulusid, sealhulgas keskpikas ja pikas perspektiivis.

Artikkel 7

Esmatähtsad projektid

1. Need ühist huvi pakkuvad projektid, millele on viidatud artikli 6 lõikes 4 ja mis on nimetatud I lisas, on määruse (EÜ) nr 2236/95 alusel antava ühenduse rahalise abi saamisel esmatähtsad. I lisas tehtavad muudatused otsustatakse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt.

2. Asjaomased liikmesriigid ja komisjon püüavad kumbki oma pädevuse piires edendada esmatähtsate projektide, eriti riikidevaheliste projektide elluviimist.

3. Esmatähtsad projektid on kooskõlas säästva arenguga ja vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a) neil on oluline mõju siseturu konkurentsivõimelisele toimimisele ja/või

b) need tugevdavad ühenduse tarnekindlust.

Artikkel 8

Mõju konkurentsile

Projektide kaalumisel püütakse võtta arvesse nende mõju konkurentsile. Toetatakse erarahastamist või asjaomaste ettevõtjate korraldatud rahastamist. Kooskõlas asutamislepingu sätetega välditakse turul tegutsevate ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamist.

Artikkel 9

Piirangud

1. Käesolev otsus ei piira liikmesriikide ega ühenduse finantskohustusi.

2. Käesolev otsus ei mõjuta projektide keskkonnamõju hinnangu tulemusi ega selliste kavade või programmide keskkonnamõju hinnangu tulemusi, milles määratakse kindlaks tulevane raamistik selliste projektide lubamiseks. Kui ühenduse asjaomased õigusnormid nõuavad keskkonnamõju hindamist, võetakse sellise hinnangu tulemusi arvesse enne, kui ühenduse asjaomaste õigusnormide kohaselt tehakse otsus projekti elluviimise kohta.

Artikkel 10

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Aruanne

Komisjon koostab iga kahe aasta järel käesoleva otsuse rakendamise kohta aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Kõnealuses aruandes pööratakse tähelepanu II lisa punktides 1, 2 ja 7 märgitud riikidevahelisi ühendusi käsitlevate esmatähtsate projektide rakendamisele ja käigule, samuti nende rahastamistingimustele, eelkõige seoses ühenduse rahalise abiga.

Artikkel 12

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Otsus nr 1254/96/EÜ tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi nimetatud otsuse kohaldamisel. Viiteid otsusele nr 1254/96/EÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 14

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. juuni 2003

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Tsochatzopoulos

[1] EÜT C 151 E, 25.6.2002, lk 207.

[2] EÜT C 241, 7.10.2002, lk 146.

[3] EÜT C 278, 14.11.2002, lk 35.

[4] Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2002. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 6. veebruari 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 64 E, 18.3.2003, lk 22), Euroopa Parlamendi 4. juuni 2003. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsus.

[5] EÜT L 161, 29.6.1996, lk 147. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 1741/1999/EÜ (EÜT L 207, 6.8.1999, lk 1).

[6] EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

[7] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 1.

[8] EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1655/1999 (EÜT L 197, 29.7.1999, lk 1).

[9] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

I LISA

ÜLEEUROOPALISED ENERGIAVÕRGUD

Artiklis 7 määratletud esmatähtsate projektide teljed

ELEKTRIVÕRGUD

EL.1. Prantsusmaa – Belgia – Madalmaad – Saksamaa:

elektrivõrgu tugevdamine, et lahendada läbi Beneluxi maade kulgeva elektrivoo ülekoormus.

EL.2. Itaalia piirialad Prantsusmaa, Austria, Sloveenia ja Šveitsiga:

elektrivõrkude vastastikuse sidumise suurendamine.

EL.3. Prantsusmaa – Hispaania – Portugal:

elektrivõrkude vastastikuse sidumise suurendamine kõnealuste riikide vahel ja Pürenee poolsaarel ning võrguarendus saarte piirkonnas.

EL.4. Kreeka – Balkani riigid – UCTE-süsteem:

elektriinfrastruktuuri arendamine Kreeka ühendamiseks UCTE-süsteemiga.

EL.5. Ühendkuningriik – Mandri-Euroopa ja Põhja-Euroopa:

elektrivõrkude vastastikuse sidumise loomine või suurendamine ning avamere tuuleenergia võimalik liitmine nendega.

EL.6. Iirimaa – Ühendkuningriik:

elektrivõrkude vastastikuse sidumise suurendamine ning avamere tuuleenergia võimalik liitmine nendega.

EL.7. Taani – Saksamaa – Läänemere ring (kaasa arvatud Norra – Rootsi – Soome – Taani –Saksamaa):

elektrivõrkude vastastikuse sidumise suurendamine ning avamere tuuleenergia võimalik liitmine nendega.

GAASIVÕRGUD

NG.1. Ühendkuningriik – Mandri-Euroopa põhjaosa, kaasa arvatud Madalmaad, Taani ja Saksamaa – (ühendused Läänemere maadega) – Venemaa:

mõningaid Euroopa peamisi gaasiallikaid ühendavad gaasijuhtmed, millega paraneks gaasivõrkude koostalitlusvõime ja tõuseks tarnekindlus.

NG.2. Alžeeria – Hispaania – Itaalia – Prantsusmaa – Mandri-Euroopa põhjaosa:

uute gaasijuhtmete rajamine Alžeeriast Hispaaniasse, Prantsusmaale ja Itaaliasse ning võimsuse suurendamine Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa võrkudes ja nende vahel.

NG.3. Kaspia mere riigid – Lähis-Ida – Euroopa Liit:

uued gaasijuhtmete võrgud uutest allikatest Euroopa Liitu, kaasa arvatud Türgi – Kreeka, Kreeka – Itaalia ja Türgi – Austria gaasijuhtmed.

NG.4. Veeldatud maagaasi terminalid Belgias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis ja Itaalias:

varustusteede ja piiriületuspunktide mitmekesistamine, sealhulgas veeldatud maagaasi ühendused ülekandevõrguga.

NG.5. Maa-alused hoidlad Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas ja Läänemere maades:

mahu suurendamine Hispaanias, Itaalias ja Läänemere maades ning esimeste rajatiste ehitamine Portugali ja Kreekasse.

--------------------------------------------------

II LISA

ÜLEEUROOPALISED ENERGIAVÕRGUD

Ühist huvi pakkuvate projektide lisakriteeriumid

ELEKTRIVÕRGUD

1. Elektrivõrkude arendamine saartel, isoleeritud, äärepoolsetes ja äärepoolseimates piirkondades, toetades seejuures energiaallikate mitmekesistamist ja suurendades taastuvate energiaallikate kasutamist, ning vajaduse korral kõnealuste piirkondade elektrivõrkude ühendamine.

- Iirimaa – Ühendkuningriik (Wales)

- Kreeka (saared)

- Itaalia (Sardiinia) – Prantsusmaa (Korsika) – Itaalia (maismaaosa)

- Ühendused saarte piirkondades

- Ühendused Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali äärepoolseimates piirkondades

2. Liikmesriikide vahel elektrivõrkude ühenduste arendamine, mida on vaja siseturu toimimiseks ja elektrivõrkude töökindluse ja usaldatavuse tagamiseks.

- Prantsusmaa – Belgia – Madalmaad – Saksamaa

- Prantsusmaa – Saksamaa

- Prantsusmaa – Itaalia

- Prantsusmaa – Hispaania

- Portugal – Hispaania

- Soome – Rootsi

- Austria – Itaalia

- Iirimaa – Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa)

- Austria – Saksamaa

- Madalmaad – Ühendkuningriik

- Saksamaa – Taani – Rootsi

- Kreeka – Itaalia

3. Liikmesriikide elektrivõrkude vahel ühenduste arendamine, kui see on vajalik liikmesriikidevaheliste ühenduste ärakasutamiseks, siseturu toimimiseks või taastuvate energiaallikate ühendamiseks.

- Kõik liikmesriigid

4. Elektrivõrguühenduste arendamine muude kui liikmesriikidega, eriti ühinevate kandidaatriikidega, aidates sellega kaasa elektrivõrkude koostalitlusvõimele, töökindlusele ja usaldatavusele või elektriga varustatusele Euroopa Ühenduses.

- Saksamaa – Norra

- Madalmaad – Norra

- Rootsi – Norra

- Ühendkuningriik – Norra

- Itaalia – Sloveenia

- Läänemere elektriring: Saksamaa – Poola – Venemaa – Eesti – Läti – Leedu – Rootsi – Soome – Taani – Valgevene

- Norra – Rootsi – Soome – Venemaa

- Vahemere elektriring: Prantsusmaa – Hispaania – Maroko – Alžeeria – Tuneesia – Liibüa – Egiptus – Lähis-Ida riigid – Türgi – Kreeka – Itaalia

- Saksamaa – Poola

- Kreeka – Türgi

- Itaalia – Šveits

- Kreeka – Balkani riigid

- Hispaania – Maroko

- EL – Balkani riigid – Valgevene – Venemaa – Ukraina

- Musta mere elektriring: Venemaa – Ukraina – Rumeenia – Bulgaaria – Türgi – Gruusia

5. Tegevus siseturu vastastikku seotud elektrivõrkude toimimise parandamiseks, eriti kitsaskohtade ja puuduvate ühenduste kindlakstegemiseks, lahenduste väljatöötamiseks, et vähendada ülekoormust, ning elektrivõrkude prognoosimis- ja kasutusmeetodite kohandamiseks.

- Eriti riikide vahel elektrivõrkudesiseste kitsaskohtade ja puuduvate ühenduste kindlakstegemine

- Lahenduste väljatöötamine elektrivoo juhtimiseks, et vähendada elektrivõrkude ülekoormuse probleeme

- Siseturu toimimiseks ja suure osa taastuvate energiaallikate kasutamiseks vajalik elektrivõrkudega seotud prognoosimis- ja kasutusmeetodite kohandamine

MAAGAASIVÕRGUD

6. Maagaasi viimine uutesse piirkondadesse, põhiliselt saartele, isoleeritud, äärepoolsetesse või äärepoolseimatesse piirkondadesse, ning gaasivõrkude rajamine kõnealustes piirkondades.

- Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa)

- Iirimaa

- Hispaania

- Portugal

- Kreeka

- Rootsi

- Taani

- Äärepoolseimad piirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal

7. Gaasivõrguühenduste arendamine siseturu vajaduste rahuldamiseks või tarnekindluse tugevdamiseks, kaasa arvatud eri gaasivõrkude ühendamine.

- Iirimaa – Ühendkuningriik

- Prantsusmaa – Hispaania

- Portugal – Hispaania

- Austria – Saksamaa

- Austria – Ungari

- Austria – Itaalia

- Kreeka – muud Balkani riigid

- Itaalia – Kreeka

- Austria – Tšehhi

- Austria – Sloveenia – Horvaatia

- Ühendkuningriik – Madalmaad – Saksamaa

- Saksamaa – Poola

- Taani – Ühendkuningriik

- Taani – Saksamaa – Rootsi

8. Veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimsus ja maagaasi hoidlate arendamine, mis on vajalik nõudluse rahuldamiseks ja gaasitarnesüsteemide kontrollimiseks ning tarneallikate ja varustusteede mitmekesistamiseks.

- Kõik liikmesriigid

9. Gaasi ülekandevõimsuse (gaasitarnejuhtmete) arendamine, mis on vajalik nõudluse rahuldamiseks ning sise- ja välisallikatest pärinevate varude ning varustamisteede mitmekesistamiseks.

- Põhjala gaasivõrk: Norra – Taani – Saksamaa – Rootsi – Soome – Venemaa – Balti riigid – Poola

- Alžeeria – Hispaania – Prantsusmaa

- Venemaa – ukraina – EL

- Venemaa – valgevene – poola – EL

- Liibüa – Itaalia

- Kaspia mere riigid– EL

- Venemaa – Ukraina – Moldova – Rumeenia – Bulgaaria – Kreeka – muud Balkani riigid

- Saksamaa – Tšehhi – Austria – Itaalia

- Venemaa – Ukraina – Slovakkia – Ungari – Sloveenia – Itaalia

- Madalmaad – Saksamaa – Šveits – Itaalia

- Belgia – Prantsusmaa – Šveits – Itaalia

- Taani – (Rootsi) – Poola

- Norra – Venemaa – EL

- Iirimaa

- Alžeeria – Itaalia – Prantsusmaa

- Lähis-Ida – EL

10. Tegevus siseturu vastastikku seotud gaasivõrkude toimimise parandamiseks, eriti kitsaskohtade ja puuduvate ühenduste kindlakstegemiseks, lahenduste väljatöötamiseks, et vähendada ülekoormust, ning gaasivõrkudega seotud prognoosimis- ja kasutusmeetodite kohandamiseks.

- Eriti riikide vahel gaasivõrkudesiseste kitsaskohtade ja puuduvate ühenduste kindlakstegemine.

- Lahenduste väljatöötamine maagaasivoo juhtimiseks, et vähendada gaasivõrkude ülekoormuse probleeme.

- Siseturu toimimiseks vajalik gaasivõrkudega seotud prognoosimis- ja kasutamismeetodite kohandamine.

--------------------------------------------------

III LISA

ÜLEEUROOPALISED ENERGIAVÕRGUD

II lisas esitatud kriteeriumide põhjal kindlaks määratud ühist huvi pakkuvad projektid ja nende spetsifikatsioonid

ELEKTRIVÕRGUD

1. Elektrivõrkude arendamine isoleeritud piirkondades

1.1. Iirimaa – Walesi (GB) veealune kaabel

1.2. Ípeiros (GR) – Apuulia (IT) ühenduse tugevdamine

1.3. Lõuna-Küklaadide (GR) ühendamine

1.4. 30 kV veealune ühenduskaabel Faiali, Pico ja São Jorge saarte vahel (Assoorid, PT)

1.5. Terceira, Faiali ja São Migueli võrgu ühendamine ja tugevdamine (Assoorid, PT)

1.6. Võrgu ühendamine ja tugevdamine Madeiral (PT)

1.7. Sardiinia (IT) – Itaalia maismaaosa veealune kaabel

1.8. Korsika (FR) – Itaalia veealune kaabel

1.9. Itaalia maismaaosa – Sitsiilia (IT) ühendus

1.10. Sorgente (IT) – Rizziconi (IT) ühenduse kahekordistamine

1.11. Uued ühendused Baleaaridel ja Kanaari saartel (ES)

2. Liikmesriikide vahel elektrivõrguühenduste arendamine

2.1. Moulaine'i (FR) – Aubange'i (BE) liin

2.2. Avelini (FR) – Avelgemi (BE) liin

2.3. Vigy (FR) – Marlenheimi (FR) liin

2.4. Vigy (FR) – Uchtelfangeni (DE) liin

2.5. La Prazi (FR) faasimuundur

2.6. Ülekandevõimsuse suurendamine Prantsusmaa ja Itaalia vahel olemasoleva ühenduse kaudu

2.7 Prantsusmaa ja Itaalia vaheline uus ühendus

.2.8. Prantsusmaa ja Hispaania vaheline uus ühendus läbi Püreneede

2.9. Prantsusmaa ja Hispaania vaheline ühendus Ida-Püreneedes

2.10. Põhja-Portugali ja Põhja-Hispaania vahelised ühendused

2.11. Sinesi (PT) – Alqueva (PT) – Balboa (ES) liin

2.12. Valdigemi (PT) – Douro Internacionali (PT) – Aldeadávila (ES) liin ja Douro Internacionali rajatised

2.13. Soome ja Rootsi vahelised uued ühendused Botnia lahe põhjaosas

2.14. Lienzi (AT) – Cordignano (IT) liin

2.15. Itaalia ja Austria vaheline uus ühendus Brenneri kurus

2.16. Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vaheline ühendus

2.17. Sankt Peteri (AT) – Isari (DE) liin

2.18. Kagu-Inglismaa ja Kesk-Hollandi vaheline veealune kaabel

2.19. Saksamaa ja Taani vaheliste ühenduste tugevdamine, nt Kasso–Hamburgi liin

2.20. Taani ja Rootsi vaheliste ühenduste tugevdamine

3. Ühenduste arendamine liikmesriikide siseste elektrivõrkude vahel

3.1. Taani ida–lääne telje ühendused: Lääne-Taani (UCTE) ja Ida-Taani (Nordel) võrkude vaheline ühendus.

3.2 Taani põhja–lõuna telje ühendus

3.3. Põhja-Prantsusmaa uued ühendused

3.4. Edela-Prantsusmaa uued ühendused

3.5. Trino Vercellese (IT) – Lacchiarelle (IT) liin

3.6. Turbigo (IT) – Rho – Bovisio (IT) liin

3.7. Voghera (IT) – La Casella (IT) liin

3.8. San Fiorano (IT) – Nave (IT) liin

3.9. Põhja-Veneetsia (IT) – Cordignano (IT) liin

3.10. Redipuglia (IT) – Lääne-Udine (IT) liin

3.11. Itaalia ida–lääne telje uued ühendused

3.12. Tavarnuzze (IT) – Casellina (IT) liin

3.13. Tavarnuzze (IT) – Santa Barbara (IT) liin

3.14. Rizziconi (IT) – Feroleto (IT) – Laino (IT) liin

3.15. Itaalia põhja–lõuna telje uued ühendused

3.16. Itaalia võrgus tehtavad muudatused taastuva energia ühenduste hõlbustamiseks

3.17. Itaalia uued tuuleenergiaühendused

3.18. Hispaania põhjatelje uued ühendused

3.19. Hispaania Vahemere-telje uued ühendused

3.20. Galicia (ES) – Kesk-Hispaania telje uued ühendused

3.21. Kesk-Hispaania – Aragóni (ES) telje uued ühendused

3.22. Aragón (ES) – Ida-Hispaania telje uued ühendused

3.23. Andaluusia (ES) uued ühendused

3.24. Pedralva (PT) – Riba d'Ave (PT) liin ja Pedralva rajatised

3.25. Recarei (PT) – Valdigemi (PT) liin

3.26. Picote (PT) – Pocinho (PT) liin (kvaliteedi parandamine)

3.27. Praeguse Pego (PT) – Cedillo (ES) / Falagueira (PT) liini ja Falagueira rajatiste muutmine

3.28. Pego (PT) – Batalha (PT) liin ja Batalha rajatised

3.29. Sines (PT) – Ferreira do Alentejo (PT) I liin (kvaliteedi parandamine)

3.30. Portugali uued tuuleenergiaühendused

3.31. Pereirose (PT) –Zêzere (PT) – Santarémi (PT) liinid ja Zêzere rajatised

3.32. Batalha (PT) – Rio Maior (PT) I ja II liin (kvaliteedi parandamine)

3.33. Carrapatelo (PT) – Mourisca (PT) liin (kvaliteedi parandamine)

3.34. Valdigemi (PT) – Viseu (PT) – Anadia (PT) liin

3.35. Praeguse Rio Maiori (PT) – Palmela (PT) liini suunamine läbi Ribatejo (PT) ning Ribatejo rajatised

3.36. Thessaloníki, Lamía ja Pátrase (GR) alajaamad ning ühendusliinid

3.37. Euboia, Lakoonia ja Traakia (GR) piirkondade ühendused

3.38. Kreeka maismaaosa äärepoolsete piirkondade olemasolevate ühenduste tugevdamine

3.39. Tynagh (IE) – Cashla (IE) liin

3.40. Flagfordi (IE) – Ida-Sligo (IE) liin

3.41. Kirde- ja Lääne-Hispaania ühendused, eriti tuuleenergia tootmisvõimsuse ühendamiseks võrguga

3.42. Baskimaa, Aragóni ja Navarra (ES) ühendused

3.43. Galicia (ES) ühendused

3.44. Kesk-Rootsi ühendused

3.45. Lõuna-Rootsi ühendused

3.46. Lübeck/Siemsi (DE) – Görriese (DE) liin

3.47. Lübeck/Siemsi (DE) – Krümmeli (DE) liin

3.48. Põhja-Iirimaa ühenduste tugevdamine, pidades silmas vastastikust sidumist Iirimaaga

3.49. Ühendkuningriigi loodeosa ühendused

3.50. Šotimaa ja Inglismaa ühendused, pidades silmas taastuvate allikate suuremat kasutamist elektri tootmisel

3.51. Belgia uued avamere tuuleenergia ühendused

3.52. Borssele alajaam (NL)

3.53. Reaktiivvõimsuse kompenseerimisvahendite kasutuselevõtt (NL)

3.54. Sankt Peteri (AT) – Tauerni (AT) liin

3.55. Südburgenlandi (AT) – Kainachtali (AT) liin

4. Ühenduste arendamine mitteliikmesriikide elektrivõrkudega

4.1. Neuenhageni (DE) –Vierradeni (DE) – Krajniki (Poola) liin

4.2 Brunsbütteli (DE) – Lõuna-Norra ühendus

4.3. San Fiorano (IT) – Robbia (CH) liin

4.4. Itaalia ja Šveitsi uus ühendus

4.5. Fílippoi (GR) – Maritsa 3 (BG) liin

4.6. Amíntaio (GR) – Bitola (endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia) liin

4.7. Kardiá (GR) – Elbasani (AL) liin

4.8. Elbasan (AL) – Podgorica (YU) liin

4.9. Mostari (BA) alajaam ja ühendusliinid

4.10. Ernestinovo (HR) alajaam ja ühendusliinid

4.11. Kreeka ja Albaania ning Bulgaaria ja endise Jugoslaavia vabariigi Makedoonia vahelised uued ühendused

4.12. Fílippoi (GR) – Hamidabadi (TR) liin

4.13. Kirde/Ida-Inglismaa ja Lõuna-Norra vaheline veealune kaabel

4.14. Eemshaveni (NL) – Feda (NO) ühendus

4.15. Lõuna-Hispaania ja Maroko vaheline veealune kaabel (olemasoleva ühenduse tugevdamine)

4.16. Läänemere elektriringi ühendused: Saksamaa – Poola – Venemaa – Eesti – Läti – Leedu – Rootsi – Soome – Taani – Valgevene

4.17. Lõuna-Soome – Venemaa ühendused

4.18. Saksamaa – Poola – Leedu – Valgevene – Venemaa ühendus (ida–lääne kõrgepingeühendus)

4.19. Poola – Leedu ühendus

4.20. Soome ja Eesti vaheline veealune kaabel

4.21. Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra vahelised uued ühendused

4.22. Kesk-Rootsi ja Kesk-Norra vahelised uued ühendused

4.23. Borgviki (Rootsi) – Hoesle (NO) – Oslo piirkonna (NO) liin

4.24. UCTE- ja CENTREL-süsteemide vahelised uued ühendused

4.25. UCTE/CENTREL-süsteemi ja Balkani riikide vahelised uued ühendused

4.26. Laiendatud UCTE-süsteemi ning Valgevene, Venemaa ja Ukraina vahelised ühendused ja liides, kaasa arvatud varem Austria ja Ungari, Austria ja Tšehhi ning Saksamaa ja Tšehhi vahel tegutsenud HVDC-alajaamade ümberpaigutamine

4.27. Musta mere elektriringi ühendused: Venemaa – Ukraina – Rumeenia – Bulgaaria – Türgi – Gruusia

4.28. Musta mere piirkonna uued ühendused, mille eesmärgiks on laiendatud UCTE-süsteemi koostalitlusvõime asjaomaste riikide võrkudega

4.29. Vahemere elektriringi uued ühendused: Prantsusmaa – Hispaania – Maroko – Alžeeria – Tuneesia – Liibüa – Egiptus – Lähis-Ida riigid – Türgi – Kreeka – Itaalia

4.30. Lõuna-Hispaania ja Loode-Alžeeria vaheline veealune kaabel

4.31. Itaalia ja Alžeeria vaheline veealune kaabel

4.32. Barentsi mere piirkonna uued ühendused

4.33. Paindlike alternatiivsete vooluülekandesüsteemide paigaldamine Itaalia ja Sloveenia vahel

4.34. Itaalia ja Sloveenia uus ühendus

4.35. Itaalia ja Horvaatia veealune kaabel

4.36. Taani ja Norra vaheliste ühenduste tugevdamine

5. Tegevus vastastikku seotud elektrivõrkude toimimise parandamiseks siseturul

(Spetsifikatsiooni ei ole veel ette nähtud)

GAASIVÕRGUD

6. Maagaasi viimine uutesse piirkondadesse

6.1. Gaasivõrgu arendamine Belfastist Põhja-Iirimaa loodepiirkonda (GB) ning vajaduse korral Iirimaa läänerannikule

6.2. Veeldatud maagaasi terminal Kanaari saartel Santa Cruz de Tenerifes (ES)

6.3. Veeldatud maagaasi terminal Gran Canarial Las Palmases (ES)

6.4. Veeldatud maagaasi terminal Madeiral (PT)

6.5. Rootsi gaasivõrgu arendamine

6.6. Baleaari saarte (ES) ja Hispaania maismaaosa vaheline ühendus

6.7. Kõrgsurveharu Traakiasse (GR)

6.8. Kõrgsurveharu Kórinthosse (GR)

6.9. Kõrgsurveharu Loode-Kreekasse

6.10. Lollandi (DK) ja Falsteri saarte (DK) ühendamine

7. Gaasivõrguühenduste arendamine siseturu vajaduste rahuldamiseks või tarnekindluse tugevdamiseks, sealhulgas eri gaasivõrkude ühendamine

7.1. Iirimaa ja Šotimaa vaheline täiendav gaasiühendusjuhe

7.2. Põhja–lõuna ühendus, sealhulgas Dublin – Belfasti gaasijuhe

7.3. Kompressorjaam Lacqi (FR) – Calahorra (ES) gaasijuhtmes

7.4. Lussagnet (FR) – Bilbao (ES) gaasijuhe

7.5. Perpignani (FR)–Barcelona (ES) gaasijuhe

7.6. Läbi Lõuna-Hispaania Portugali ja läbi Portugali Galiciat ja Astuuriat varustavate gaasijuhtmete ülekandevõimsuse suurendamine

7.7. Puchkirhceni (AT) – Burghauseni (DE) gaasijuhe

7.8. Andorfi (AT) – Simbachi (DE) gaasijuhe

7.9. Wiener Neustadti (AT) – Soproni (HU) gaasijuhe

7.10. Bad Leonfeldeni (DE) – Linzi (AT) gaasijuhe

7.11. Loode-Kreeka – Elbasani (AL) gaasijuhe

7.12. Kreeka – Itaalia vaheline ühendusjuhe

7.13. Kompressorjaam Kreeka magistraaltorustikus

7.14. Austria ja Tšehhi võrkude vaheline ühendus

7.15. Kagu-Euroopa gaasitranspordikoridor läbi Kreeka, endise Jugoslaavia vabariigi Makedoonia, Serbia ja Montenegro, Horvaatia, Sloveenia ja Austria

7.16. Austria ja Türgi vaheline gaasitranspordikoridor läbi Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria

7.17. Vastastikku seotud gaasijuhtmed Ühendkuningriigi, Madalmaade ja Saksamaa vahel, mis ühendavad Loode-Euroopa põhilisi allikaid ja turge

7.18. Kirde-Saksamaa (Berliini piirkond) ja Loode-Poola (Szczecini piirkond) vaheline ühendus haruga Schmöllnist Lubminisse (DE, Greifswaldi piirkond)

7.19. Põhjamere avamererajatiste vaheline ühendus või ühendus Taani avamererajatistest Ühendkuningriigi maismaarajatistesse

7.20. Ülekandevõimsuse tugevdamine Prantsusmaa ja Itaalia vahel

7.21. Läänemere gaasiühendus Taani, Saksamaa ja Rootsi vahel

8. Veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimsuse ja maagaasi hoidlate mahu arendamine

8.1. Veeldatud maagaasi terminal Le Verdon-sur-meris (FR, uus terminal) ja gaasijuhe Lussagnet' (FR) hoidlasse

8.2 Veeldatud maagaasi terminal Fos-sur-meris (FR)

8.3. Veeldatud maagaasi terminal Huelvas (ES), olemasoleva terminali laiendamine

8.4. Veeldatud maagaasi terminal Cartagenas (ES), olemasoleva terminali laiendamine

8.5. Veeldatud maagaasi terminal Galicias (ES), uus terminal

8.6. Veeldatud maagaasi terminal Bilbaos (ES), uus terminal

8.7. Veeldatud maagaasi terminal Valencia piirkonnas (ES), uus terminal

8.8. Veeldatud maagaasi terminal Barcelonas (ES), olemasoleva terminali laiendamine

8.9. Veeldatud maagaasi terminal Sinesis (PT), uus terminal

8.10. Veeldatud maagaasi terminal Revithoúsas (GR), olemasoleva terminali laiendamine

8.11. Veeldatud maagaasi terminal Aadria mere põhjakaldal (IT)

8.12. Veeldatud maagaasi avamereterminal Aadria mere põhjaosas (IT)

8.13. Veeldatud maagaasi terminal Aadria mere lõunakaldal (IT)

8.14. Veeldatud maagaasi terminal Joonia mere kaldal (IT)

8.15. Veeldatud maagaasi terminal Türreeni mere kaldal (IT)

8.16. Veeldatud maagaasi terminal Liguuria rannikul (IT)

8.17. Veeldatud maagaasi terminal Zeebrugges/Dudzeles (BE, olemasoleva terminali laiendamine)

8.18. Veeldatud maagaasi terminal Graini saarel Kentis (GB)

8.19. Teise veeldatud maagaasi terminali ehitamine Kreekas

8.20. Maa-aluste gaasihoidlate arendamine Iirimaal

8.21. Hoidla Lõuna-Kaválas (GR), tühjaksjäänud gaasimaardla muundamine

8.22. Hoidla Lussagnet's (FR, olemasoleva hoidla laiendamine)

8.23. Hoidla Pecorade'is (FR, tühjakspumbatud naftavälja muundamine)

8.24. Hoidla Alsace'i piirkonnas (FR, soolakoobaste arendamine)

8.25. Hoidla Kesk-Prantsusmaal (põhjaveekihi arendamine)

8.26. Hispaania põhja–lõuna telje (uued) hoidlad Cantabrias, Aragónis, Castilla y Leónis, Castilla-La Manchas ja Andaluusias

8.27. Hispaania Vahemere telje (uued) hoidlad Kataloonias, Valencias ja Murcias

8.28. Hoidla Carriços (PT, uus hoidla)

8.29. Hoidla Loenhoutis (BE, olemasoleva hoidla laiendamine)

8.30. Hoidla Stenlilles (DK) ja Lille Torupis (DK, olemasoleva hoidla laiendamine)

8.31. Hoidla Tønderis (DK, uus hoidla)

8.32. Hoidla Puchkirchenis (AT, olemasoleva hoidla laiendamine), sealhulgas ühendusjuhe Penta West süsteemiga Andorfi (AT) lähedal

8.33. Hoidla Baumgartenis (AT, uus hoidla)

8.34. Hoidla Haidachis (AT, uus hoidla), sealhulgas ühendusjuhe Euroopa gaasivõrguga

8.35. Itaalia maa-aluste gaasihoidlate arendamine

9. Gaasiülekandevõimsuse (gaasivarustusjuhtmete) arendamine

9.1. Põhjala gaasivõrgu ühenduste loomine ja arendamine: Norra – Taani – Saksamaa – Rootsi – Soome – Venemaa – Balti riigid – Poola

9.2 Põhjala riike läbiv gaasijuhe: Norra, Rootsi, Soome

9.3. Põhja-Euroopa gaasijuhe: Venemaa, Läänemeri, Saksamaa

9.4. Lätit, Leedut ja Poolat läbiv gaasijuhe Venemaalt Saksamaale, sealhulgas maa-aluse gaasihoidla arendamine Lätis

9.5. Soome–Eesti gaasijuhe

9.6. Uued gaasijuhtmed Alžeeriast Hispaaniasse ja Prantsusmaale ning sellega seotud kõnealuste riikide sisevõrkude võimsuse suurenemine

9.7. Alžeeria – Maroko – Hispaania (kuni Córdobani) gaasijuhtme ülekandevõimsuse suurendamine

9.8. Córdoba (ES) – Ciudad Reali (ES) gaasijuhe

9.9. Ciudad Real (ES) – Madridi (ES) gaasijuhe

9.10. Ciudad Reali (ES) – Vahemere ranniku (ES) gaasijuhe

9.11. Harud Castilla (ES) – La Manchas (ES)

9.12. Laiendus Loode-Hispaania suunas

9.13. Alžeeria – Hispaania veealune gaasijuhe ja gaasiühendusjuhtmed Prantsusmaale

9.14. Ülekandevõimsuse suurendamine Vene allikatest Euroopa Liitu läbi Ukraina, Slovakkia ja Tšehhi

9.15. Ülekandevõimsuse suurendamine Venemaa allikatest Euroopa Liitu läbi Valgevene ja Poola

9.16. YAGAL-lõunagaasijuhe (Saksamaa – Prantsusmaa – Šveitsi kolmnurka viiva STEGAL-gaasijuhtme vahelõigul)

9.17. SUDAL East gaasijuhe (MIDAL-gaasijuhtme vahelõigul Heppenheimi – Burghauseni ühenduse lähedal PENTA-juhtmega Austrias)

9.18. Gaasijuhe Liibüa allikatest Itaaliasse

9.19. Gaasijuhe Kaspia mere riikide allikatest Euroopa Liitu

9.20. Kreeka – Türgi gaasijuhe

9.21. Ülekandevõimsuse suurendamine Venemaa allikatest Kreekasse ja muudesse Balkani riikidesse läbi Ukraina, Moldova, Rumeenia ja Bulgaaria

9.22. Stara Zagora (BG) – Ihtimani (BG) gaasijuhe

9.23. Saksamaa, Tšehhi, Austria ja Itaalia gaasivõrkude vahelised ühendusjuhtmed

9.24. Gaasijuhe Venemaa allikatest Itaaliasse läbi Ukraina, Slovakkia, Ungari ja Sloveenia

9.25. Madalmaadest läbi Saksamaa Itaaliasse kulgeva TENP-gaasijuhtme ülekandevõimsuse suurendamine

9.26. Taisnieres'i (FR) – Oltingue'i (CH) gaasijuhe

9.27. Gaasijuhe Taanist Poolasse, võimaliku ühendusega läbi Rootsi

9.28. Nybro (DK) – Dragør (DK) gaasijuhe, sealhulgas ühendusjuhe Stenlille hoidlaga (DK)

9.29. Gaasivõrk Barentsi mere allikatest Euroopa Liitu läbi Rootsi ja Soome

9.30. Gaasijuhe Corribi maardlast (IE, avamerel)

9.31. Gaasijuhe Alžeeria allikatest Itaaliasse läbi Sardiinia ja haruga Korsikale

9.32. Gaasivõrk Lähis-Ida allikatest Euroopa Liitu

9.33. Gaasijuhe Norrast Ühendkuningriiki

10. Tegevus vastastikku seotud gaasivõrkude toimimise parandamiseks siseturul

(Spetsifikatsiooni ei ole veel ette nähtud).

--------------------------------------------------