Nõukogu otsus,

19. detsember 2002,

millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt

(2003/33/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta, [1] eriti selle artiklit 16 ja II lisa,

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 kohaselt peab komisjon vastu võtma erikriteeriumid ja/või kontrollimeetodid ning nendega seotud piirväärtused iga prügilaliigi kohta.

(2) Tuleks ette näha kord, mille alusel määratakse jäätmete prügilatesse vastuvõetavus.

(3) Tuleks kehtestada piirväärtused ja muud kriteeriumid jäätmete kohta, mida eri liiki prügilatesse vastu võetakse.

(4) Tuleks kindlaks määrata kontrollimeetodid, mida kasutada jäätmete prügilatesse vastuvõetavuse määramiseks.

(5) Tehnilisest seisukohast on asjakohane vabastada käesoleva otsuse lisas sätestatud kriteeriumide ja korra kohaldamisest need jäätmed, mis tekivad kaevandamistegevuse käigus ja ladestatakse kohapeal.

(6) Liikmesriikidele tuleks anda käesoleva otsuse kohaldamisel vajaliku süsteemi väljatöötamiseks tarvilik lühike üleminekuperiood ning lisaks võib neile osutuda vajalikuks täiendav lühike üleminekuperiood, et tagada piirväärtuste kohaldamine.

(7) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed ei ole kooskõlas jäätmeid käsitleva nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ [2] artikli 18 alusel loodud komitee arvamusega. Seetõttu peab nõukogu need vastu võtma selle direktiivi artikli 18 lõike 4 kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivis 1999/31/EÜ, eelkõige selle II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt.

Artikkel 2

Liikmesriigid kohaldavad käesoleva otsuse lisa punktis 1 ettenähtud korda jäätmete prügilatesse vastuvõetavuse määramiseks.

Artikkel 3

Liikmesriigid tagavad, et jäätmed võetakse prügilasse vastu ainult siis, kui need vastavad asjakohase prügilaliigi vastuvõtukriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva otsuse lisa punktis 2.

Artikkel 4

Jäätmete prügilatesse vastuvõetavuse määramiseks kasutatakse proovivõtu- ja kontrollimeetodeid, mis on loetletud käesoleva otsuse lisa punktis 3.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks kehtivate ühenduse õigusaktide kohaldamist, ei kohaldata käesoleva otsuse lisas sätestatud kriteeriume ja korda jäätmete suhtes, mis tekivad maavarade geoloogiliste uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise või karjääriviisilise kaevandamise tagajärjel, kui need ladestatakse kohapeal. Ühenduse eriomaste õigusaktide puudumisel kohaldavad liikmesriigid siseriiklikke kriteeriume ja korda.

Artikkel 6

Kõik muudatused, mida tulevikus on vaja käesoleva otsuse ajakohastamiseks teaduse ja tehnika arenguga, näiteks piirväärtuste loeteludes esitatud parameetrite kohandamine ja/või vastuvõtukriteeriumide ja piirväärtuste väljatöötamine tavajäätmeprügilate täiendavate alaliikide jaoks, võtab vastu komisjon, keda abistab direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 alusel loodud komitee.

Artikkel 7

1. Käesolev otsus jõustub 16. juulil 2004.

2. Liikmesriigid hakkavad selle otsuse lisa punktis 2 sätestatud kriteeriume kohaldama hiljemalt 16. juulist 2005.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Fischer Boel

[1] EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.

[2] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32).

--------------------------------------------------

LISA

JÄÄTMETE PRÜGILATESSE VASTUVÕTMISE KRITEERIUMID JA KORD

Sissejuhatus

Käesolevas lisas kehtestatakse ühtne jäätmete liigitus ja vastuvõtmise kord prügilaid käsitleva direktiivi 1999/31/EÜ (prügiladirektiiv) II lisa kohaselt.

Asutamislepingu artikli 176 kohaselt ei takistata liikmesriikidel säilitamast või kasutusele võtmast karmimaid kaitsemeetmeid, kui on sätestatud käesolevas lisas, kui need meetmed on kooskõlas asutamislepinguga. Niisugustest meetmetest teatatakse komisjonile. See võib olla eriti oluline seoses punktis 2 kehtestatud kaadmiumi ja elavhõbeda piirväärtustega. Liikmesriigid võivad kehtestada piirväärtused ka nendele komponentidele, mida ei ole punktis 2 nimetatud.

Käesoleva lisa punktis 1 sätestatakse kord, mille alusel määratakse jäätmete prügilatesse vastuvõetavus. See kord koosneb üldiseloomustusest, vastavuskontrollist ja kohapealsest kontrollist, nagu on ette nähtud prügiladirektiivi II lisa punktis 3.

Käesoleva lisa punktis 2 sätestatakse vastuvõtukriteeriumid iga prügilaliigi kohta. Jäätmeid võib prügilasse vastu võtta ainult siis, kui need vastavad asjakohase prügilaliigi vastuvõtukriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva otsuse lisa punktis 2.

Käesoleva lisa punktis 3 loetletakse meetodid, mida tuleb kasutada jäätmeproovi võtmiseks ja kontrollimiseks.

A liites nähakse ette ohutushinnang, mis tuleb teha maa-aluse ladustamise puhul.

B liide on informatiivne lisa, milles esitatakse ülevaade direktiivikohastest eri prügilatest ja näiteid tavajäätmeprügilate võimalike alaliikide kohta.

1. JÄÄTMETE PRÜGILATESSE VASTUVÕTMISE KORD

1.1. Üldiseloomustus

Üldiseloomustus on vastuvõtukorra esimene aste, mille jooksul kogutakse jäätmete täielikuks iseloomustamiseks vajalik teave, et tagada jäätmete kõrvaldamise ohutus pika aja jooksul. Üldiseloomustus on vajalik iga jäätmeliigi puhul.

1.1.1. Üldiseloomustuse eesmärgid

a) Jäätmete põhiandmed (liik ja päritolu, koostis, konsistents, leostuvus ja vajaduse ning olemasolu korral muud iseloomulikud omadused).

b) Põhiteave, et aru saada, kuidas jäätmed prügilas käituvad, ja eri töötlemisviiside võimalused, nagu on sätestatud prügiladirektiivi artikli 6 punktis a.

c) Jäätmete hindamine piirväärtuste osas.

d) Peamiste muutujate avastamine (kriitilised parameetrid) vastavuse kontrollimiseks ja eri võimalused vastavuskontrolli lihtsustamiseks (selle tulemusel võib mõõdetavaid koostisosi oluliselt vähendada, kuid ainult pärast asjakohase informatsiooni esitamist). Iseloomustamine võib osutada üldiseloomustuse ja lihtsustatud kontrolli vahelistele suhetele ning vastavuskontrolli sagedusele.

Kui jäätmete üldiseloomustus näitab, et jäätmed vastavad käesoleva lisa punktis 2 sätestatud prügilaliigi kriteeriumidele, loetakse jäätmeid selles prügilaliigis vastuvõetavaks. Kui see nii ei ole, jäätmeid selles prügilaliigis vastu ei võeta.

Jäätmetekitaja, või kui see ei ole teada, jäätmehoolduse eest vastutav isik tagab, et iseloomustuses esitatud teave on õige.

Käitaja peab nõutud informatsiooni kohta arvestust ajavahemiku jooksul, mille määrab kindlaks liikmesriik.

1.1.2. Jäätmete üldiseloomustuse põhinõuded

a) Jäätmete tekkekoht ja päritolu.

b) Informatsioon protsessi kohta, milles jäätmed tekivad (tooraine ja toodete kirjeldus ning iseloomustus).

c) Prügiladirektiivi artikli 6 punkti a kohase jäätmetöötluse kirjeldus või põhjendus, miks niisugust töötlust ei peeta vajalikuks.

d) Andmed jäätmete koostise kohta ja vajaduse korral käitumine leostumisel.

e) Jäätmete välimus (lõhn, värvus, agregaatolek).

f) Euroopa jäätmenimistu kohane kood (komisjoni otsus 2001/118/EÜ) [1].

g) Ohtlikel jäätmetel, mille puhul on olemas paralleelkirjed: asjakohased ohtlikud omadused ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ [2] III lisa kohaselt.

h) Informatsioon, mis tõendab, et jäätmed ei kuulu prügiladirektiivi artikli 5 lõikes 3 ettenähtud väljaarvamiste alla.

i) Prügila liik, kus võib jäätmed vastu võtta.

j) Vajaduse korral prügilas kasutatavad täiendavad ettevaatusabinõud.

k) Jäätmete ringlussevõtu või taaskasutamise võimaluste kontrollimine.

1.1.3. Katsetamine

Üldjuhul tuleb eespool nimetatud informatsiooni saamiseks jäätmeid katsetada. Lisaks käitumisele leostumisel peab teada olema ka jäätmete koostis või tuleb see katsetamise teel kindlaks määrata. Üldiseloomustuseks kasutatavate katsete hulka peavad alati kuuluma ka vastavuskontrolliks kasutatavad katsed.

Iseloomustuse sisu, nõutavate laboratoorsete katsete ulatus ning üldiseloomustuse ja vastavuskontrolli suhe sõltub jäätmete liigist. Eristada võib:

a) jäätmeid, mis samas protsessis tekivad reeglipäraselt;

b) jäätmeid, mis ei teki reeglipäraselt.

Punktide a ja b ettenähtud iseloomustused annavad informatsiooni, mida võib otseselt võrrelda asjakohase prügilaliigi vastuvõtukriteeriumidega, ning lisaks sellele võib esitada kirjeldatavat informatsiooni (nt tagajärjed, mis tekivad jäätmete hoidmisel koos olmejäätmetega).

a) Jäätmed, mis samas protsessis tekivad reeglipäraselt

Need on teatavasse liiki liigitatud ja ühesuguse koostisega jäätmed, mis tekivad reeglipäraselt samas protsessis, nii et:

- käitis ja jäätmeid tekitav protsess on hästi teada ning protsessis kasutatavad materjalid ja protsess ise on täpselt kindlaks määratud,

- käitise käitaja esitab kogu vajaliku informatsiooni ja teavitab prügila käitajat protsessi muutustest (eelkõige protsessis kasutatavate materjalide muutustest).

Sageli toimub protsess ühes käitises. Jäätmed võivad pärineda ka eri käitistest, kui seda saab pidada üheks jäätmevooks, kus jäätmetel on teatud piirides ühised omadused (nt olmejäätmete põletamisel tekkiv koldetuhk).

Nende jäätmete osas koosneb üldiseloomustus punktis 1.1.2 ettenähtud põhinõuetest, eelkõige järgmistest:

- üksikjäätmete koostise varieeruvus,

- iseloomulike omaduste ulatus ja varieeruvus,

- vajaduse korral jäätmete leostuvus, mis määratakse jäätmekaalutise leostustesti ja/või perkolatsioonitesti ja/või pH-sõltuvuse testi abil,

- põhimuutujad, mida tuleb korrapäraselt katsetada.

Kui jäätmed tekivad samas protsessis eri käitistes, tuleb teave esitada hindamise ulatuse kohta. Järelikult tuleb teha piisav arv mõõtmisi, et näidata jäätmete iseloomulike omaduste ulatust ja varieeruvust. Seejärel on jäätmed iseloomustatud ja hiljem tuleb neile teha ainult vastavuskontroll, kui jäätmeid tekitavas protsessis ei toimu olulisi muutusi.

Samas käitises samas protsessis tekkinud jäätmete mõõtmiste tulemused võivad asjakohaste piirväärtustega võrreldes näidata ainult väheseid muudatusi jäätmete omadustes. Seejärel on jäätmed iseloomustatud ja hiljem tuleb neile teha ainult vastavuskontroll, kui jäätmeid tekitavates protsessides ei toimu olulisi muutusi.

Jäätmed, mis pärinevad jäätmete kogumis- või segamisrajatistest, jäätmete kogumiskeskustest või jäätmekogujate segajäätmevoogudest, võivad omaduste poolest märkimisväärselt varieeruda. Seda tuleb üldiseloomustuse puhul arvesse võtta. Niisugused jäätmed võivad kuuluda punkti b alla.

b) Jäätmed, mis ei teki reeglipäraselt

Need jäätmed ei teki reeglipäraselt samas protsessis samas käitises ning need ei ole osa täielikult iseloomustatud jäätmevoost. Kõiki niisuguseid jäätmete partiisid tuleb iseloomustada. Üldisel iseloomustamisel tuleb täita üldiseloomustuse põhinõuded. Kuna iga toodetud partiid tuleb iseloomustada, ei ole vastavuskontrolli vaja teha.

1.1.4. Juhud, kui testimine ei ole vajalik

Üldiseloomustuse võib ära jätta järgmistel juhtudel:

a) jäätmed on nende jäätmete nimistus, mis on esitatud käesoleva lisa punktis 2;

b) kogu üldiseloomustuseks vajalik teave on teada ja pädevale asutusele nõuetekohaselt täielikult tõendatud;

c) teatavate jäätmeliikide puhul, mille katsetamine on ebapraktiline või asjakohased katsetamismenetlused ja vastuvõtukriteeriumid puuduvad. Seda tuleb põhjendada ja dokumenteerida, sealhulgas esitada põhjused, miks peetakse jäätmeid vastuvõetavaks selles prügilaliigis.

1.2. Vastavuskontroll

Kui jäätmed loetakse selles prügila liigis vastuvõetavaks punkti 1 kohase üldiseloomustuse alusel, tehakse neile seejärel vastavuskontroll, et kindlaks teha, kas need vastavad üldiseloomustuse tulemustele ja punktis 2 sätestatud vastuvõtukriteeriumidele.

Vastavuskontrolli eesmärk on kontrollida korrapäraselt tekkivaid jäätmevoogusid.

Kontrollitavad asjakohased parameetrid määratakse kindlaks üldiseloomustuses. Parameetrid peavad olema seotud üldiseloomustusega; kontrollida tuleb ainult kriitilisi parameetreid (peamisi muutujaid), nagu on määratud üldiseloomustuses. Kontroll peab näitama, et jäätmed vastavad kriitiliste parameetrite osas piirväärtustele.

Vastavuskontrolliks kasutatakse üht või mitut põhiiseloomustamisel kasutatavatest testidest. Kontrollimisel tuleb teha vähemalt jäätmekaalutise leostustest. Selleks kasutatakse punktis 3 loetletud meetodeid.

Jäätmed, mis on punkti 1.1.4 alapunkti a ja punkti 1.1.4 alapunkti c kohaselt üldiseloomustuseks vajalikust katsetamisest vabastatud, on vabastatud ka vastavuskontrollist. Nende vastavust üldiseloomustuses esitatud teabele tuleb kontrollida siiski muul viisil kui katsetamisega.

Vastavuskontroll tehakse vähemalt üks kord aastas ja käitaja peab igal juhul tagama, et vastavuskontroll tehakse üldiseloomustuses kindlaksmääratud ulatuses ja sagedusega.

Tulemuste kohta peetakse arvestust ajavahemiku jooksul, mille määrab kindlaks liikmesriik.

1.3. Kohapealne kontroll

Iga prügilasse toimetatud jäätmekoormat kontrollitakse vaatluse teel enne ja pärast mahalaadimist. Kontrollitakse nõutavaid dokumente.

Jäätmeid, mis toimetatakse prügilasse jäätmetekitaja kontrolli all, võib kontrollida lähetamiskohas.

Jäätmed võib prügilas vastu võtta, kui need on samad, mille kohta on tehtud üldiseloomustus ja vastavuskontroll ning mis on kirjeldatud saatedokumentides. Kui see nii ei ole, jäätmeid vastu võtta ei tohi.

Liikmesriigid määravad kindlaks kohapealseks kontrolliks vajalikud testimisnõuded, kaasa arvatud vajaduse korral kiirkatsetamise meetodid.

Proove võetakse jäätmete kohaletoimetamisel korrapäraselt. Võetud proove hoitakse pärast vastuvõtmist ajavahemiku jooksul, mille määrab kindlaks liikmesriik (vähemalt üks kuu; vt prügiladirektiivi artikli 11 punkti b).

2. JÄÄTMETE VASTUVÕTUKRITEERIUMID

Käesolevas punktis sätestatakse jäätmete vastuvõtukriteeriumid igas prügilaliigis, kaasa arvatud maa-alune ladustamine.

Teatavatel asjaoludel on lubatud kuni kolm korda ületada käesolevas punktis loetletud parameetrite piirväärtusi (välja arvatud lahustunud orgaaniline süsinik (DOC) punktides 2.1.2.1, 2.2.2, 2.3.1 ja 2.4.1, BTEX, PCBd ja mineraalõlid punktis 2.1.2.2, orgaanilise süsiniku koguhulk (TOC) ja pH punktis 2.3.2 ja kuumutuskadu (LOI) ja/või TOC punktis 2.4.2 ning piirates punkti 2.1.2.2 TOC piirväärtuse võimalikku kasvu ainult kahekordse piirväärtuseni), kui:

- pädev asutus annab teatavate jäätmete prügilasse vastuvõtmiseks loa igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse prügila ja selle ümbruse omadusi, ja

- prügila heitmed (kaasa arvatud nõrgvesi), arvestades käesoleva punkti konkreetsete parameetrite piirväärtusi, ei kujuta endast riskianalüüsi kohaselt lisaohtu keskkonnale.

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva sätte kohaselt väljaantud lubade arvu kohta aastas. Aruanded saadetakse komisjonile iga kolme aasta tagant selle aruande osana, mis esitatakse prügiladirektiivi rakendamise kohta selle artiklis 15 ettenähtud spetsifikatsioonide kohaselt.

Liikmesriigid määravad kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks vastavus käesolevas punktis ettenähtud piirväärtustele.

2.1. Püsijäätmete prügilate vastuvõtukriteeriumid

2.1.1. Jäätmete nimistu, mida võib püsijäätmete prügilasse vastu võtta ilma katsetamata

Eeldatakse, et järgmises lühinimistus esitatud jäätmed vastavad kriteeriumidele, mis on sätestatud prügiladirektiivi artikli 2 punkti e püsijäätmete määratluses, ja punktis 2.1.2 loetletud kriteeriumidele. Jäätmed võib püsijäätmete prügilasse vastu võtta ilma katsetamata.

Jäätmed peavad olema ühes jäätmevoos (ainult üks allikas) ja üht liiki. Nimistus olevad eri jäätmed võib koos vastu võtta, kui nad pärinevad samast allikast.

Kui tekib kahtlus (vaatluse põhjal või jäätmete päritolu teades), et jäätmed on saastunud, tuleb jäätmed testida või nende vastuvõtust keelduda. Kui loetletud jäätmed on saastunud või sisaldavad nii palju muud materjali või muid aineid, nagu näiteks metalle, asbesti, plasti, kemikaale jne, et see suurendab jäätmetega seotud riski määral, mis õigustab nende kõrvaldamist muudes prügilates, ei või neid püsijäätmete prügilasse vastu võtta.

Kui tekib kahtlus, kas jäätmed vastavad prügiladirektiivi artikli 2 punkti e püsijäätmete määratlusele või punktis 2.1.2 loetletud kriteeriumidele või et jäätmed on saastunud, tuleb jäätmed katsetada. Selleks kasutatakse punktis 3 loetletud meetodeid.

Euroopa jäätmeloendi kood | Kirjeldus | Piirangud |

101103 | Klaaskiudmaterjali jäätmed | Ainult ilma orgaaniliste sideaineteta |

150107 | Klaaspakendid | |

170101 | Betoon | Ainult teatav ehitus- ja lammutuspraht [3] |

170102 | Tellised | Ainult teatav ehitus- ja lammutuspraht [3] |

170103 | Plaadid ja keraamikatooted | Ainult teatav ehitus- ja lammutuspraht [3] |

170107 | Betooni, tellise, plaatide ja keraamikatoodete segud | Ainult teatav ehitus- ja lammutuspraht [3] |

170202 | Klaas | |

170504 | Pinnas ja kivid | Välja arvatud muld, turvas; välja arvatud saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas ja kivid |

191205 | Klaas | |

200102 | Klaas | Ainult eraldi kogutud klaas |

200202 | Pinnas ja kivid | Ainult aia- ja haljastujäätmetest; välja arvatud muld, turvas |

Jäätmeid, mida selles nimistus ei ole, tuleb testida punktis 1 ettenähtud korras, et kindlaks teha, kas need vastavad püsijäätmete prügilasse vastuvõtuks punktis 2.1.2 sätestatud kriteeriumidele.

2.1.2. Püsijäätmete prügilasse vastuvõetavate jäätmete piirväärtused

2.1.2.1. Leostuvuse piirväärtused

Püsijäätmete prügilasse vastuvõetavate jäätmete suhtes kohaldatakse järgmisi leostuvuse piirväärtusi, mis arvutatakse vedeliku/tahke aine suhte (L/S) 2 l/kg ja 10 l/kg juures mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana. Co (perkolatsioonitesti esimene eluaat suhte L/S = 0,1 l/kg juures) väljendatakse otseselt ühikutes mg/l. Liikmesriigid määravad, milliseid testimismeetodeid (vt punkti 3) ja tabelis esitatud piirväärtusi tuleks kasutada.

Komponent | L/S = 2 l/kg | L/S = 10 l/kg | Co (perkolatsioonitest) |

mg/kg kuivainest | mg/ | l |

As | 0,1 | 0,5 | 0,06 |

Ba | 7 | 20 | 4 |

Cd | 0,03 | 0,04 | 0,02 |

Cr koguhulk | 0,2 | 0,5 | 0,1 |

Cu | 0,9 | 2 | 0,6 |

Hg | 0,003 | 0,01 | 0,002 |

Mo | 0,3 | 0,5 | 0,2 |

Ni | 0,2 | 0,4 | 0,12 |

Pb | 0,2 | 0,5 | 0,15 |

Sb | 0,02 | 0,06 | 0,1 |

Se | 0,06 | 0,1 | 0,04 |

Zn | 2 | 4 | 1,2 |

Kloriid | 550 | 800 | 460 |

Fluoriid | 4 | 10 | 2,5 |

Sulfaat | 560 [4] | 1000 [4] | 1500 |

Fenooliindeks | 0,5 | 1 | 0,3 |

DOC [5] | 240 | 500 | 160 |

TDS [6] | 2500 | 4000 | — |

2.1.2.2. Orgaaniliste parameetrite kogusisalduse piirväärtused

Lisaks punkti 2.1.2.1 kohastele leostuvuse piirväärtustele peavad püsijäätmed olema järgmiste täiendavate piirväärtuste kohased:

Parameeter | Väärtus mg/kg |

TOC (orgaanilise süsiniku koguhulk) | 30000 [7] |

BTEX (benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleenid) | 6 |

PCBd (polüklooritud bifenüülid, 7 analoogi) | 1 |

Mineraalõli (C10–C40) | 500 |

PAHid (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) | Liikmesriikide kehtestatav piirväärtus |

2.2. Tavajäätmeprügilate vastuvõtukriteeriumid

Liikmesriigid võivad kasutusele võtta tavajäätmeprügilate alaliigid.

Käesolevas lisas sätestatakse ainult tavajäätmete piirväärtused, mis ladestatakse prügila eraldatud ladestusalale koos stabiilsete mittereageerivate ohtlike jäätmetega.

2.2.1. Jäätmed, mida võib tavajäätmeprügilasse vastu võtta ilma katsetamata

Prügiladirektiivi artikli 2 punktis b kindlaksmääratud olmejäätmed, mis on Euroopa jäätmete nimistu 20. peatükis liigitatud tavajäätmeteks, kodumajapidamisjäätmete liigiti kogutud tavajäätmete fraktsioonid ja muudest allikatest pärinevad samalaadsed tavajäätmed võib tavajäätmeprügilas vastu võtta ilma katsetamata.

Jäätmeid ei või vastu võtta, kui neid ei ole prügiladirektiivi artikli 6 punkti a kohaselt eelnevalt töödeldud või need on saastunud niisuguses ulatuses, mis suurendab jäätmetega seotud riski määral, mis õigustab nende kõrvaldamist muudes rajatistes.

Neid ei või vastu võtta prügila eraldatud ladestusalale, kuhu ladestatakse stabiilsed mittereageerivad ohtlikud jäätmed prügiladirektiivi artikli 6 punkti c alapunkti iii kohaselt.

2.2.2. Tavajäätmete piirväärtused

Granuleeritud tavajäätmete suhtes, mis võetakse vastu stabiilsetele mittereageerivatele ohtlikele jäätmetele eraldatud ladestusalale, kohaldatakse järgmisi leostuvuse piirväärtusi, mis arvutatakse vedeliku/tahke aine suhte (L/S) 2 l/kg ja 10 l/kg juures mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana. Co (perkolatsioonitesti esimene eluaat suhte L/S = 0,1 l/kg juures) väljendatakse otseselt ühikutes mg/l. Granuleeritud jäätmete hulka kuuluvad kõik jäätmed, mis ei ole monoliitsed. Liikmesriigid määravad, milliseid tabelis esitatud testimismeetodeid (vt punkti 3) ja nendele vastavaid piirväärtusi tuleks kasutada.

Komponendid | L/S = 2 l/kg | L/S = 10 l/kg | Co (perkolatsioonitest) |

mg/kg kuivainest | mg/ | l |

As | 0,4 | 2 | 0,3 |

Ba | 30 | 100 | 20 |

Cd | 0,6 | 1 | 0,3 |

Cr koguhulk | 4 | 10 | 2,5 |

Cu | 25 | 50 | 30 |

Hg | 0,05 | 0,2 | 0,03 |

Mo | 5 | 10 | 3,5 |

Ni | 5 | 10 | 3 |

Pb | 5 | 10 | 3 |

Sb | 0,2 | 0,7 | 0,15 |

Se | 0,3 | 0,5 | 0,2 |

Zn | 25 | 50 | 15 |

Kloriid | 10000 | 15000 | 8500 |

Fluoriid | 60 | 150 | 40 |

Sulfaat | 10000 | 20000 | 7000 |

DOC [8] | 380 | 800 | 250 |

TDS [9] | 40000 | 60000 | — |

Liikmesriigid kehtestavad monoliitsete jäätmete kohta kriteeriumid, et tagada samasugune keskkonnakaitse tase, nagu on ette nähtud eespool nimetatud piirväärtustega.

2.2.3. Kipsijäätmed

Kipsipõhiseid tavajäätmeid tuleks ladestada ainult tavajäätmeprügila eraldatud ladestusalal, kuhu ei ladestata biolagunevaid jäätmeid. Punktides 2.3.2 ja 2.3.1 esitatud TOCi ja DOCi piirväärtusi kohaldatakse jäätmete suhtes, mis ladestatakse koos kipsipõhiste materjalidega.

2.3. Ohtlike jäätmete vastuvõtukriteeriumid tavajäätmeprügilates artikli 6 punkti c alapunkti iii kohaselt

Stabiilsed mittereageerivad jäätmed on need, mille leostuvuskäitumine ei muutu ebasoodsaks pika aja jooksul prügila konstruktsioonitingimuste või eeldatavate õnnetuste tõttu:

- jäätmetes enestes toimuvate protsesside mõjul (nt biolagunemise kaudu),

- pikaajaliste välistingimuste mõjul (nt vesi, õhk, temperatuur, mehaanilised mõjutused),

- muude jäätmete mõjul (sh jäätmesaadused, nagu näiteks nõrgvesi ja gaas).

2.3.1. Leostuvuse piirväärtused

Granuleeritud tavajäätmete suhtes, mis võetakse vastu tavajäätmeprügilasse, kohaldatakse järgmisi leostuvuse piirväärtusi, mis arvutatakse vedeliku/tahke aine suhte (L/S) 2 l/kg ja 10 l/kg juures mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana. Co (perkolatsioonitesti esimene eluaat suhte L/S = 0,1 l/kg juures) väljendatakse otseselt ühikutes mg/l. Granuleeritud jäätmete hulka kuuluvad kõik jäätmed, mis ei ole monoliitsed. Liikmesriigid määravad, milliseid testimismeetodeid ja nendele vastavaid piirväärtusi tuleks kasutada.

Komponendid | L/S = 2 l/kg | L/S = 10 l/kg | Co (perkolatsioonitest) |

mg/kg kuivainest | mg/ | l |

As | 0,4 | 2 | 0,3 |

Ba | 30 | 100 | 20 |

Cd | 0,6 | 1 | 0,3 |

Cr koguhulk | 4 | 10 | 2,5 |

Cu | 25 | 50 | 30 |

Hg | 0,05 | 0,2 | 0,03 |

Mo | 5 | 10 | 3,5 |

Ni | 5 | 10 | 3 |

Pb | 5 | 10 | 3 |

Sb | 0,2 | 0,7 | 0,15 |

Se | 0,3 | 0,5 | 0,2 |

Zn | 25 | 50 | 15 |

Kloriid | 10000 | 15000 | 8500 |

Fluoriid | 60 | 150 | 40 |

Sulfaat | 10000 | 20000 | 7000 |

DOC [10] | 380 | 800 | 250 |

TDS [11] | 40000 | 60000 | — |

Liikmesriigid kehtestavad monoliitseid jäätmeid käsitlevad kriteeriumid, et tagada samasugune keskkonnakaitse tase, nagu on ette nähtud eespool nimetatud piirväärtustega.

2.3.2. Muud kriteeriumid

Lisaks punkti 2.3.1 kohastele leostuvuse piirväärtustele peavad granuleeritud jäätmed vastama järgmistele täiendavatele kriteeriumidele:

Parameeter | Väärtus |

TOC (orgaanilise süsiniku koguhulk) | 5 % [12] |

pH | Vähemalt 6 |

ANC (happe neutraliseerimise võime) | Vajab edasist hindamist |

Liikmesriigid peavad tagama, et jäätmetel on piisav mehaaniline stabiilsus ja kandevõime.

Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid, millega tagatakse monoliitsete ohtlike jäätmete stabiilsus ja mittereageerivus enne nende tavajäätmeprügilasse vastuvõtmist.

2.3.3. Asbestijäätmed

Asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ja muid nõuetele vastavaid asbestijäätmeid võib tavajäätmeprügilas ladestada prügiladirektiivi artikli 6 punkti c alapunkti iii kohaselt ilma katsetamata.

Asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ja muid nõuetele vastavaid asbestijäätmeid vastuvõtvates prügilates tuleb täita järgmisi nõudeid:

- jäätmed ei sisalda muid ohtlikke aineid kui seotud asbest, sealhulgas kiud, mis on seotud sideainega või pakitud plasti,

- prügila võtab vastu ainult asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale või muid nõuetele vastavaid asbestijäätmeid. Neid jäätmeid võib ladestada tavajäätmeprügila eraldatud ladestusalale, kui see osa on piisavalt eraldatud,

- kiudude leviku vältimiseks kaetakse ladestamispiirkond iga päev ja enne iga tihendamiskorda sobiva materjaliga, ja kui jäätmed ei ole pakitud, kastetakse seda korrapäraselt,

- kiudude leviku vältimiseks pannakse prügilale/prügila eraldatud ladestusalale püsiv kattekiht,

- prügilas/prügila eraldatud ladestusalal ei tehta niisuguseid töid, mille tulemusena kiud võiksid eralduda (nt aukude puurimine),

- pärast prügila sulgemist säilitatakse prügila/prügila eraldatud ladestusala kaart, mis näitab, kuhu asbestijäätmed on ladestatud,

- pärast prügila sulgemist võetakse asjakohaseid meetmeid ja piiratakse maa võimalikku kasutamist, et vältida inimeste kokkupuutumist jäätmetega.

Prügilates, mis võtavad vastu ainult asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale, võib prügiladirektiivi I lisa punktides 3.2 ja 3.3 ettenähtud nõudeid leevendada, kui eespool nimetatud nõuded on täidetud.

2.4. Ohtlike jäätmete prügilates vastuvõetavate jäätmete vastuvõtukriteeriumid

2.4.1. Leostuvuse piirväärtused

Granuleeritud jäätmete suhtes, mis võetakse vastu ohtlike jäätmete prügilasse, kohaldatakse järgmisi leostuvuse piirväärtusi, mis arvutatakse vedeliku/tahke aine suhte (L/S) 2 l/kg ja 10 l/kg juures mõõdetava aine leostuva osa koguhulgana. Co (perkolatsioonitesti esimene eluaat suhte L/S = 0,1 l/kg juures) väljendatakse otseselt ühikutes mg/l. Granuleeritud jäätmete hulka kuuluvad kõik jäätmed, mis ei ole monoliitsed. Liikmesriigid määravad, milliseid tabelis esitatud testimismeetodeid ja nendele vastavaid piirväärtusi tuleks kasutada.

Komponendid | L/S = 2 l/kg | L/S = 10 l/kg | Co (perkolatsioonitest) |

mg/kg kuivainest | mg/ | l |

As | 6 | 25 | 3 |

Ba | 100 | 300 | 60 |

Cd | 3 | 5 | 1,7 |

Cr koguhulk | 25 | 70 | 15 |

Cu | 50 | 100 | 60 |

Hg | 0,5 | 2 | 0,3 |

Mo | 20 | 30 | 10 |

Ni | 20 | 40 | 12 |

Pb | 25 | 50 | 15 |

Sb | 2 | 5 | 1 |

Se | 4 | 7 | 3 |

Zn | 90 | 200 | 60 |

Kloriid | 17000 | 25000 | 15000 |

Fluoriid | 200 | 500 | 120 |

Sulfaat | 25000 | 50000 | 17000 |

DOC [13] | 480 | 1000 | 320 |

TDS [14] | 70000 | 100000 | — |

Liikmesriigid kehtestavad monoliitseid jäätmeid käsitlevad kriteeriumid, et tagada samasugune keskkonnakaitse tase, nagu on ette nähtud eespool nimetatud piirväärtustega.

2.4.2. Muud kriteeriumid

Lisaks punkti 2.4.1 kohastele leostuvuse piirväärtustele peavad ohtlikud jäätmed vastama järgmistele täiendavatele kriteeriumidele:

Parameeter | Väärtus |

LOI [15] | 10 % |

TOC [15] | 6 % [16] |

ANC (happe neutraliseerimise võime) | Vajab edasist hindamist |

2.5. Maa-aluse ladustamise kriteeriumid

Maa-alustesse ladustamiskohtadesse jäätmete vastuvõtmiseks tuleb ladustamiskohale teha A lisas määratud kohaspetsiifiline ohutushinnang. Jäätmeid võib vastu võtta ainult siis, kui need on kooskõlas kohaspetsiifilise ohutushinnanguga.

Püsijäätmete maa-aluses ladustamiskohas võib vastu võtta ainult jäätmeid, mis vastavad punktis 2.1 ettenähtud kriteeriumidele.

Tavajäätmete maa-aluses ladustamiskohas võib vastu võtta ainult jäätmeid, mis vastavad punktis 2.2 või 2.3 ettenähtud kriteeriumidele.

Ohtlike jäätmete maa-aluses ladustamiskohas võib jäätmeid võib vastu võtta ainult siis, kui need on kooskõlas kohaspetsiifilise ohutushinnanguga. Sel juhul ei kohaldata punktis 2.4 ettenähtud kriteeriume. Jäätmed tuleb siiski vastu võtta punktis 1 ettenähtud korras.

3. PROOVIVÕTU- JA TESTIMISMEETODID

Üldiseloomustuseks ja vastavuskontrolliks vajalike proovide võtmist ja vastavuskontrolli teostavad sõltumatud ja pädevad isikud ning institutsioonid. Laboratooriumidel peavad olema jäätmete testimise ja analüüsi alased tõendatud kogemused ning tõhus kvaliteeditagamissüsteem.

Liikmesriigid võivad otsustada, et:

1. proove võib võtta jäätmetekitaja või prügilakäitaja tingimusel, et sõltumatute ja asjatundlike isikute või institutsioonide piisava järelevalvega tagatakse käesolevas otsuses ettenähtud eesmärkide täitmine;

2. jäätmeid võib katsetada jäätmetekitaja või prügilakäitaja, kui neil on asjakohane kvaliteeditagamissüsteem, mille hulka kuulub perioodiline sõltumatu kontroll.

Kuni Euroopa Standardikomitee ametliku EN standardi valmimiseni kasutavad liikmesriigid kas siseriiklikke standardeid või korda või CEN standardi kavandit, kui see on jõudnud prEN etappi.

Kasutatakse järgmisi meetodeid.

Proovivõtumeetod

Jäätmeproovide võtmiseks — üldiseloomustuse, vastavuskontrolli ja kohapealse kontrolli jaoks — töötatakse välja proovivõtukava CENis väljatöötatava proovivõtustandardi 1. osa kohaselt.

Jäätmete üldomadused

EN 13137 | TOCi määramine jäätmetes, setetes ja põhjasetetes |

prEN 14346 | Kuivaine arvutamine kuivjäägi või veesisalduse määrangu alusel |

Leostuvustestid

prEN 14405 | Leostuvuskäitumise test — Ülesvoolu perkolatsioonitest (Anorgaaniliste ainete ülesvoolu perkolatsioonitest) |

EN 12457/1–4 | Leostuvus — Granuleeritud jäätmematerjalide ja setete leostuvuse vastavustest |

1. osa: | L/S = 2 l/kg, osakeste suurus < 4 mm |

2. osa: | L/S = 10 l/kg, osakeste suurus < 4 mm |

3. osa: | L/S = 2 ja 8 l/kg, osakeste suurus < 4 mm |

4. osa: | L/S = 10 l/kg, osakeste suurus < 10 mm |

Toorjäätmete lahustamine

EN 13657 | Jäätmete lagundamine nende kuningvees lahustuvate osade määramiseks (tahkete jäätmete osaline lahustamine enne põhiainete analüüsi, nii et silikaatmatriits jääb terveks) |

EN 13656 | Jäätmete lagundamine vesinikfluoriidhappe (HF), lämmastikhappe (HNO3) ja vesinikkloriidhappe (HCl) segus mikrolainete abil (tahkete jäätmete täielik lahustamine enne elementanalüüsi) |

Analüüs

ENV 12506 | Eluaatide analüüs — pH, As, Ba, Cd, Cl, Co, Cr, CrVI, Cu, Mo, Ni, NO2, Pb, S koguhulga, SO4, V ja Zn määramine (tahkete jäätmete anorgaaniliste ainete ja/või nende eluaatide analüüs; põhi-, kõrval- ja mikroelemendid) |

ENV 13370 | Eluaatide analüüs — Ammooniumi, AOX, elektrijuhtivuse, Hg, fenooliindeksi, TOCi, kergesti vabaneva CN, F määramine (anorgaaniliste ainete analüüs tahketes jäätmetes ja/või nende eluaatides (anioonid)) |

prEN 14039 | Süsivesinikusisalduse määramine vahemikus C10–C40 gaasikromatograafia abil |

Seda nimistut muudetakse, kui võetakse kasutusele uusi CEN standardeid.

Testide ja analüüside tegemise meetodid, mille jaoks CEN-meetodeid (veel) ei ole, peab heaks kiitma pädev asutus.

[1] EÜT L 47, 16.2.2001, lk 1.

[2] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

[3] Teatav ehitus- ja lammutuspraht: sisaldab vähesel määral muud liiki materjale (nt metalle, plasti, mulda, orgaanilisi aineid, puitu, kummit jne). Jäätmete päritolu peab olema teada.Mitte ehitus- ja lammutuspraht ehitistelt, mis on saastunud anorgaaniliste või orgaaniliste ohtlike ainetega, nt ehitises toimunud tootmisprotsessi, maapinna saastumise, pestitsiidide või muude ohtlike ainete ladustamise ja kasutamise tõttu jne, kui ei selgu, et lammutatud ehitis ei olnud märkimisväärselt saastunud.Mitte ehitus- ja lammutuspraht, mis pärineb ehitistelt, mida on töödeldud, kaetud või värvitud materjalidega, mis sisaldavad märkimisväärses koguses ohtlikke aineid.

[4] Kui jäätmed ei vasta nendele sulfaadi väärtustele, võib neid siiski pidada vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui leostuvus ei ületa järgmisi väärtusi: 1500 mg/l Co kohta L/S = 0,1 l/kg juures ja 6000 mg/kg L/S = 10 l/kg juures. Perkolatsioonitesti tuleb kasutada piirväärtuste määramiseks L/S = 0,1 l/kg juures esialgse tasakaalu tingimustes, kusjuures piirväärtusi L/S = 10 l/kg juures võib määrata kas jäätmekaalutise leostustesti või perkolatsioonitesti tingimustes, mis lähenevad lokaalsele tasakaalule.

[5] Kui jäätmed ei vasta DOCi väärtustele enda pH väärtuse juures, võib neid katsetada L/S = 10 l/kg juures ja pH taseme 7,5—8,0 juures. Jäätmeid võib lugeda DOCi vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui selle määramise tulemus ei ole suurem kui 500 mg/kg (prEN 14429 põhinev esialgne meetod on olemas).

[6] Lahustunud tahkete ainete (TDS) koguväärtusi võib teise võimalusena kasutada sulfaadi- ja kloriidiväärtuste asemel.

[7] Pinnase puhul võib pädev asutus lubada suuremat piirväärtust, juhul kui DOCi väärtus, mis saadakse suhte L/S = 10 l/kg puhul materjali enda pH juures või pH väärtuse 7,5—8,0 juures, ei ületa 500 mg/kg.

[8] Kui jäätmed ei vasta DOCi väärtustele enda pH väärtuse juures, võib neid testida L/S = 10 l/kg juures ja pH taseme 7,5—8,0 juures. Jäätmeid võib lugeda DOCi vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui selle määramise tulemus ei ole suurem kui 800 mg/kg (prEN 14429 põhinev esialgne meetod on olemas).

[9] TDSi koguväärtusi võib teise võimalusena kasutada sulfaadi- ja kloriidiväärtuste asemel.

[10] Kui jäätmed ei vasta DOCi väärtustele enda pH väärtuse juures, võib neid testida L/S = 10 l/kg juures ja pH taseme 7,5—8,0 juures. Jäätmeid võib lugeda DOCi vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui selle määramise tulemus ei ole suurem kui 800 mg/kg (prEN 14429 põhinev esialgne meetod on olemas).

[11] TDSi koguväärtusi võib teise võimalusena kasutada sulfaadi- ja kloriidiväärtuste asemel.

[12] Kui seda väärtust ei saavutata, võib pädev asutus lubada suuremat piirväärtust, juhul kui DOCi väärtus, mis saadakse suhte L/S = 10 l/kg puhul materjali enda pH juures või pH väärtuse 7,5—8,0 juures, ei ületa 800 mg/kg.

[13] Kui jäätmed ei vasta DOCi väärtustele enda pH väärtuse juures, võib neid testida L/S = 10 l/kg juures ja pH taseme 7,5—8,0 juures. Jäätmeid võib lugeda DOCi vastuvõtukriteeriumidele vastavaks, kui selle määramise tulemus ei ole suurem kui 1000 mg/kg (prEN 14429 põhinev esialgne meetod on olemas).

[14] TDSi koguväärtusi võib teise võimalusena kasutada sulfaadi- ja kloriidiväärtuste asemel.

[15] Tuleb kasutada kas LOI või TOC.

[16] Kui seda väärtust ei saavutata, võib pädev asutus lubada suuremat piirväärtust juhul, kui DOCi väärtus, mis saadakse suhte L/S = 10 l/kg puhul materjali enda pH juures või pH väärtuse 7,5—8,0 juures, ei ületa 1000 mg/kg.

--------------------------------------------------