Euroopa Liidu Teataja L 302 , 06/11/2002 Lk 0003 - 0027
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1970/2002, 4. november 2002, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3051/95 ro-ro-tüüpi reisiparvlaevade meresõiduohutuse korralduse kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 3051/95 ro-ro-tüüpi reisiparvlaevade meresõiduohutuse korralduse kohta, [1] muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 179/98, [2] eriti selle artiklit 9, ning arvestades järgmist: (1) Määruses (EÜ) nr 3051/95 sätestatakse, et ühenduse liikmesriikide sadamate vahel regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade suhtes peavad ühingud ja liikmesriigid järgima Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 4. novembri 1993. aasta assamblee resolutsiooniga A.741 (18) vastuvõetud rahvusvahelise meresõiduohutuse korralduse koodeksit. (2) Pidades silmas ISM-koodeksi ühtset rakendamist, sisaldab määrus (EÜ) nr 3051/95 ametiasutustele sätteid, mis põhinevad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt 23. novembril 1995 assamblee resolutsiooniga A.788 (19) vastu võetud eeskirjadel rahvusvahelise meresõiduohutuse korralduse (ISM) koodeksi rakendamise kohta administratsioonide poolt. (3) Neid IMO resolutsioone on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) muutnud 5. detsembril 2000 vastu võetud resolutsiooniga MSC.104 (73) ja 29. novembril 2001 vastu võetud resolutsiooniga A.913 (22). (4) On vaja arvesse võtta arengut rahvusvahelisel tasandil, kehtestades üksikasjalikud tunnistuste andmist ja kontrollimist käsitlevad eeskirjad. (5) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 93/75/EMÜ, [3] viimati muudetud komisjoni direktiiviga 98/74/EÜ, [4] artikli 12 alusel moodustatud komitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Määrust (EÜ) nr 3051/95 muudetakse järgmiselt: 1. Artikli 2 punkt e asendatakse järgmisega: "e) "ISM-koodeks". — rahvusvahelise laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise koodeks, mis on vastu võetud IMO assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsiooniga A.741(18), muudetud IMO 5. detsembri 2000. aasta resolutsiooniga MSC.104 (73), ja mis on käesoleva määruse lisaks;". 2. Artikli 2 punkt h asendatakse järgmisega: "h) "meresõiduohutuse korralduse tunnistus". — ISM-koodeksi punkti 13.7 alusel ro-ro-reisiparvlaevadele väljastatud tunnistus;". 3. Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: "1. Et ühenduse laevad võiksid pidada liinivedu liikmesriigi sadamasse või sadamast, tuleb kõikidel ühingutel järgida ISM-koodeksi punktide 1.2 kuni 13.1 ja punkti 13.6 sätteid, nagu need oleksid kohustuslikud;" 4. Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega: "1. Liikmesriigid peavad ühingute ja ro-ro-reisiparvlaevade puhul järgima ISM-koodeksi punktide 13.2, 13.3, 13.4, 13.5, 13.7-13.11, 14 ja 16 sätteid, nagu need oleksid kohustuslikud;" 5. Lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. Artikkel 2 Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 4. november 2002 Komisjoni nimel asepresident Loyola De Palacio [1] EÜT L 320, 30.12.1995, lk 14. [2] EÜT L 19, 24.1.1998, lk 35. [3] EÜT L 247, 5.10.1993, lk 19. [4] EÜT L 276, 13.10.1998, lk 7. -------------------------------------------------- LISA " LISA SISUKORD A OSA — RAKENDAMINE 1. Üldosa … 1.1. Mõisted … 1.2. Eesmärgid … 1.3. Kohaldamine … 1.4. Meresõiduohutuse korralduse süsteemi (SMS) rakendamise nõuded … 2. Ohutus- ja keskkonnakaitse põhimõtted … 3. Ühingu vastutus ja võimupiirid … 4. Ametisse nimetatud isik(ud) … 5. Kapteni vastutus ja võimupiirid … 6. Vahendid ja personal … 7. Laeva tegevuskavade väljatöötamine … 8. Hädaolukorraks valmisolek … 9. Nõuetele mittevastavusest, õnnetusest ja ohtlikust olukorrast teatamine ning nende olukordade analüüs … 10. Laeva ja -seadmete hooldus … 11. Dokumendid … 12. Ühingu järelevalve, kontrollimine ja hindamine … B OSA — TUNNISTUSTE ANDMINE JA KONTROLLIMINE 13. Tunnistuste andmine ja korrapärane kontrollimine … 14. Ajutised tunnistused … 15. Kontrollimine … 16. Tunnistuste vormid … A OSA —ÜLDSÄTTED B OSA — TUNNISTUSTE ANDMINE JA STANDARDID 1.Ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korralduse tunnistuse heakskiitmine ja tunnustamine … 2. Tunnistuste väljaandmine … 3. Juhtimisstandard … 4. Pädevusstandardid … 5. Nõuetele vastavuse tunnistuste ja meresõiduohutuse korralduse tunnistuste vorm … I JAOTIS Rahvusvaheline laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise (ISM) koodeks A OSA — RAKENDAMINE 1. Üldosa 1.1. Mõisted Koodeksi A ja B osade kohaldamisel kehtivad järgmised mõisted. 1.1.1. Rahvusvaheline meresõiduohutuse korralduse koodeks (ISM) — laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise rahvusvaheline koodeks, nagu selle on vastu võtnud assamblee ja mida võib muuta Rahvusvaheline Mereorganisatsioon. 1.1.2. Ühing — laevaomanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks laeva valdaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud endale laevaomanikult vastutuse laeva kasutamise eest ja kes sellist vastutust võttes on nõustunud endale võtma kõik koodeksiga kehtestatud kohustused ja kogu vastutuse. 1.1.3. Administratsioon — selle riigi valitsus, kelle lipu all laeval on õigus sõita. 1.1.4. Meresõiduohutuse korralduse süsteem (SMS) — korrastatud ja dokumenteeritud süsteem, mis võimaldab ühingu personalil tõhusalt rakendada ühingu ohutus- ja keskkonnapoliitikat. 1.1.5. Nõuetele vastavuse tunnistus — käesoleva koodeksi nõuetele vastavale ühingule antud dokument. 1.1.6. Meresõiduohutuse korralduse tunnistus — laevale antud dokument, mis näitab, et ühing ja tema laeva juhtkond tegutsevad kooskõlas tunnustatud meresõiduohutuse korralduse süsteemiga. 1.1.7. Objektiivne tõendusmaterjal — vaatlusel, mõõtmisel või katsetamisel põhinev ja tõendatav ohutust või SMSi mõne osa olemasolu ja rakendamist käsitlev koguseline või kvalitatiivne teave, dokumentatsioon või tuvastatud asjaolu. 1.1.8. Märkus — meresõiduohutuse korralduse auditi käigus tuvastatud asjaolu, mida toetab objektiivne tõendusmaterjal. 1.1.9. Mittevastavus — vaadeldud olukord, kus objektiivne tõendusmaterjal osutab kindlaksmääratud nõude mittetäitmisele. 1.1.10. Oluline mittevastavus — tuvastatav kõrvalekalle, mis kujutab endast tõsist ohtu personali ohutusele või keskkonnale ning mis nõuab viivitamatut parandusmeetmete võtmist ja hõlmab käesoleva koodeksi tõhusa ja süstemaatilise rakendamise puudumist. 1.1.11. Aastapäev — iga aasta kuupäev ja kuu, mis vastab kõnealuse dokumendi või tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale. 1.1.12. Konventsioon — muudetud 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel. 1.2. Eesmärgid 1.2.1. Koodeksi eesmärk on meresõiduohutuse tagamine, inimvigastuste ja inimelude kaotuse vältimine ning keskkonna-, eelkõige merekeskkonna- ja varakahjustuste vältimine. 1.2.2. Ühingu meresõiduohutuse korralduse eesmärkide hulka peaks muu hulgas kuuluma: 1.2.2.1. laeva ohutu ekspluateerimine ja töökeskkonna ohutuse tagamine; 1.2.2.2. kaitseabinõude loomine kõikide tuntud riskide vastu; ja 1.2.2.3. kaldapersonali ja laevapere meresõiduohutusalaste oskuste pidev parandamine, kaasa arvatud ettevalmistus hädaolukorraks nii ohutuse kui ka keskkonnakaitse alal. 1.2.3. Meresõiduohutuse korralduse süsteem peab tagama: 1.2.3.1. kohustuslike eeskirjade ja õigusaktide järgimise; ja 1.2.3.2. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni, administratsiooni, klassifikatsiooniühingute ja meresõiduühingute poolt kohaldamiseks soovitatud koodeksite, juhiste ja standardite arvestamise. 1.3. Kohaldamine Käesoleva koodeksi nõudeid võib kohaldada kõikide laevade suhtes. 1.4. Meresõiduohutuse korralduse süsteemi (SMS) rakendamise nõuded Iga ühing peab välja töötama, rakendama ja ülal pidama meresõiduohutuse korralduse süsteemi (SMS), mis sisaldab järgmisi rakendusnõudeid: 1.4.1. ohutus- ja keskkonnakaitse põhimõtted; 1.4.2. juhised ja menetlused laevade ohutu ekspluateerimise ning keskkonnakaitse tagamiseks kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste ja lipuriigi õigusaktidega; 1.4.3. võimupiiride määratlemine ja teabevahetuskanalite määramine side pidamiseks kaldapersonali ja laevapere vahel ja kummagi seas; 1.4.4. õnnetusest ja käesoleva koodeksi nõuetele mittevastavusest teatamise kord; 1.4.5. hädaolukorraks valmistumine ja selles tegutsemise kord; ja 1.4.6. sisekontrolli ja juhtimisstruktuuri hindamise kord. 2. Ohutus- ja keskkonnakaitse põhimõtted 2.1. Ühing sätestab ohutus- ja keskkonnakaitse põhimõtted, kus kirjeldatakse, kuidas saavutada punktis 1.2 loetletud eesmärgid. 2.2. Ühing tagab, et kõnealuseid põhimõtteid rakendatakse ja nendest peetakse kinni organisatsiooni kõikidel tasanditel nii laevadel kui ka kaldal. 3. Ühingu vastutus ja võimupiirid 3.1. Kui laeva ekspluateerimise eest vastutav isik ei ole laevaomanik, peab omanik administratsioonile teatama selle isiku täisnime ja muud andmed. 3.2. Ühing määrab kirjalikult kindlaks kõigi nende isikute vastutuse, võimupiirid ja vastastikused suhted, kes korraldavad, teevad või kontrollivad ohutuse ja reostuse vältimisega seotud või seda mõjutavat tööd. 3.3. Ühing vastutab selle eest, et ametisse nimetatud isikule või isikutele oleks tagatud nende kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid ja kaldapoolne toetus. 4. Ametisse nimetatud isik(ud) Iga laeva ohutu ekspluateerimise ning ühingu ja laeva pardal olevate isikute vahelise side tagamiseks peab iga ühing asjaomase korra kohaselt nimetama kaldal ametisse isiku või isikud, kes on kõrgeima juhtkonna ees aruandekohuslane. Ametisse nimetatud isiku või isikute vastutus- ja võimupiiridesse kuulub iga laeva ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimisega seotud küsimuste jälgimine ning vajalike vahendite ja kaldapoolse toetuse tagamine. 5. Kapteni vastutus ja võimupiirid 5.1. Ühing peab selgesti määratlema ja kirjalikult vormistama kapteni vastutuse järgmistes: 5.1.1. ühingu ohutus- ja keskkonnakaitse põhimõtete elluviimine; 5.1.2. laevapere motiveerimine nimetatud põhimõtete järgimisel; 5.1.3. selgete ja lihtsate käskluste ja juhiste andmine; 5.1.4. kontroll erinõuete täitmise üle; ja 5.1.5. meresõiduohutuse korralduse süsteemi (SMS) kontrollimine ja selle puudustest teatamine kaldajuhtkonnale. 5.2. Ühing peab tagama, et laeval kasutatava meresõiduohutuse korralduse süsteemi põhimõtetes oleksid selgesti väljendatud kapteni võimupiirid. Ühing peab meresõiduohutuse korralduse süsteemis sätestama, et kaptenil on ainuisikuline võim ja vastutus teha otsuseid ohutus- ja reostuse vältimise küsimustes ning et vajaduse korral võib kapten nõuda ühingult abi. 6. Vahendid ja personal 6.1. Ühing tagab, et kapten: 6.1.1. on pädev laeva juhtima; 6.1.2. tunneb igati ühingu meresõiduohutuse korralduse süsteemi; ja 6.1.3. saab kapteni kohustuste turvaliseks täitmiseks vajalikku toetust. 6.2. Ühing tagab, et iga laev on mehitatud vastavalt riiklikele ja rahvusvahelistele nõudmistele kvalifitseeritud, diplomeeritud ja tervise poolest sobivate meremeestega. 6.3. Ühing kehtestab korra, mille kohaselt uuele personalile ning personalile, kes on üle viidud ohutuse ja keskkonnakaitsega seotud uute kohustuste täitmisele, tutvustatakse asjakohaselt nende kohustusi. Juhised, mis peavad enne mereleminekut olema esitatud, tuleb esitada kirjalikult. 6.4. Ühing tagab, et kogu personal, kes on seotud ühingu meresõiduohutuse korralduse süsteemiga (SMS), on asjakohastest eeskirjadest, reeglitest, koodeksitest ja juhistest piisavalt teadlik. 6.5. Ühing kehtestab korra meresõiduohutuse korralduse süsteemi (SMS) toetamiseks vajaliku väljaõppe kindlaksmääramiseks ja kohaldab seda ning tagab, et kogu asjaomane personal saaks vastava väljaõppe. 6.6. Ühing kehtestab korra, mille kohaselt laevapere saab meresõiduohutuse korralduse süsteemi kohta asjakohast teavet töökeeles või mõnes muus neile arusaadavas keeles. 6.7. Ühing tagab, et laevapere oleks võimeline meresõiduohutuse korralduse süsteemiga seotud kohustuste täitmisel tulemuslikult suhtlema. 7. Laeva tegevuskavade väljatöötamine Ühing kehtestab laevade ohutusega ja reostuse vältimisega seotud oluliste tööde kavade ja juhendite, sealhulgas vajaduse korral kontrollnimekirjade, väljatöötamise korra. Sellega seotud eriülesanded tuleb määratleda ja nende täitmine anda kvalifitseeritud personalile. 8. Hädaolukorraks valmisolek 8.1. Ühing kehtestab laeva pardal tekkida võiva hädaolukorra määratlemise, kirjeldamise ja selle puhul tegutsemise korra. 8.2. Ühing kehtestab praktiliste ja teoreetiliste harjutuste programmi hädaolukorras tegutsemise ettevalmistamiseks. 8.3. Meresõiduohutuse korralduse süsteem näeb ette meetmed, millega tagatakse, et ühingu töökorraldus oleks alati võimeline reageerima oma laevadel esinevatele ohtudele, õnnetustele ja hädaolukordadele. 9. Nõuetele mittevastavusest, õnnetusest ja ohtlikust olukorrast teatamine ning nende olukordade analüüs 9.1. Meresõiduohutuse korralduse süsteem (SMS) peab sisaldama meetmeid, millega tagatakse nõuetele mittevastavusest, õnnetustest ja ohtlikest olukordadest teatamine ühingule, nende uurimine ja analüüs ohutuse parandamiseks ja reostuse vältimiseks. 9.2. Ühing kehtestab parandusmeetmete rakendamise korra. 10. Laeva ja -seadmete hooldus 10.1. Ühing kehtestab korra, millega tagatakse laeva hooldus kooskõlas asjakohaste eeskirjade, reeglite ja ühingu kehtestatud lisanõuetega. 10.2. Nende tingimuste täitmiseks peab ühing tagama, et: 10.2.1. kontroll toimub ettenähtud ajavahemike tagant; 10.2.2. teatatakse igast nõuetele mittevastavusest koos võimaliku põhjusega, kui see on teada; 10.2.3. võetakse asjakohaseid parandusmeetmeid; ja 10.2.4. kogu nimetatud tegevus dokumenteeritakse. 10.3. Ühing töötab välja meresõiduohutuse korralduse süsteemi raames korra, millega määratakse kindlaks seadmed ja tehnilised süsteemid, mille ootamatu rike võib põhjustada ohtlikke olukordi. Meresõiduohutuse korralduse süsteem peab sisaldama erimeetmeid niisuguste seadmete või süsteemide töökindluse suurendamiseks. Nende meetmete hulka kuulub pidevas valmisolekus olevate varuseadmete ja tehniliste süsteemide regulaarne kontroll. 10.4. Punktis 10.2 nimetatud kontrollimine ja punktis 10.3 nimetatud meetmed peavad saama laeva tavapärase ekspluateerimise ja hoolduse osaks. 11. Dokumendid 11.1. Ühing töötab välja kõikide meresõiduohutuse korralduse süsteemiga seotud dokumentide ja andmete kontrollimise korra ning säilitab selle. 11.2. Ühing tagab, et: 11.2.1. kehtivad dokumendid on kättesaadavad kõikides asjakohastes kohtades; 11.2.2. dokumentides tehtud muudatused vaatab üle ja kiidab heaks selleks volitatud personal; ja 11.2.3. aegunud dokumendid hävitatakse viivitamata. 11.3. Dokumente, mida kasutatakse meresõiduohutuse korralduse süsteemi kirjeldamiseks ja rakendamiseks, võib nimetada "meresõiduohutuse korralduse käsiraamatuks". Dokumentatsiooni hoitakse ühingu arvates kõige otstarbekamal viisil. Igas laevas peab olema kogu selle laevaga seotud dokumentatsioon. 12. Ühingu järelevalve, kontrollimine ja hindamine 12.1. Ühing peab läbi viima meresõiduohutuse sisekontrolli, et kindlaks teha, kas ohutus- ja reostuse vältimise meetmed on kooskõlas meresõiduohutuse korralduse süsteemiga. 12.2. Ühing peab enda kehtestatud korras perioodiliselt hindama meresõiduohutuse korralduse süsteemi tõhusust ja vajaduse korral seal muudatusi tegema. 12.3. Sisekontrolli ja võimalikke parandusi tuleb teha kirjalikult kindlaksmääratud korras. 12.4. Kontrolli tegev personal peab olema kontrollitavas valdkonnas sõltumatu, välja arvatud juhul, kui see osutub ühingu suuruse ja iseloomu tõttu võimatuks. 12.5. Kontrolli ja hindamiste tulemustest tuleb teatada kogu kõnealuse valdkonna eest vastutavale personalile. 12.6. Kõnealuse valdkonna eest vastutav juhtivpersonal peab õigeaegselt võtma parandusmeetmeid avastatud puuduste suhtes. B OSA — TUNNISTUSTE ANDMINE JA KONTROLLIMINE 13. Tunnistuste andmine ja korrapärane kontrollimine 13.1. Laeva peab ekspluateerima ühing, mis on saanud selle laevaga seotud nõuetele vastavuse tunnistuse või ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse vastavalt punktile 14.1. 13.2. Nõuetele vastavuse tunnistuse võib administratsioon, administratsiooni tunnustatud organisatsioon või administratsiooni taotluse korral teine konventsiooni lepinguosaline valitsus anda igale käesoleva koodeksi nõudeid järgivale ühingule administratsiooni täpsustatud ajavahemikuks, mis ei tohiks ületada viit aastat. Seda tunnistust tuleb käsitada tõendina selle kohta, et ühing on suuteline täitma nimetatud koodeksi nõudeid. 13.3. Nõuetele vastavuse tunnistus kehtib ainult tunnistuses selgesõnaliselt näidatud laevatüüpide suhtes. Selline märge peaks põhinema laevatüüpidel, millel põhines esialgne vastavustõendamine. Muid laevatüüpe tohib lisada ainult pärast kontrollimist, et ühing suudab järgida selliste laevatüüpide suhtes kohaldatavaid koodeksi nõudeid. Käesolevas kontekstis on laevatüübid nimetatud konventsiooni reegli IX punktis 1. 13.4. Nõuetele vastavuse tunnistuse kehtivus peaks sõltuma iga-aastasest kontrollimisest, mida teeb administratsioon, administratsiooni tunnustatud organisatsioon või administratsiooni taotluse korral teine konventsiooni lepinguosaline valitsus kolme kuu jooksul enne või pärast aastapäeva kuupäeva. 13.5. Administratsioon või tema taotluse korral tunnistuse välja andnud lepinguosaline valitsus peaks nõuetele vastavuse tunnistuse tühistama, kui punktiga 13.4 nõutavat iga-aastast kontrollimist ei taotleta või kui leidub tõendeid nimetatud koodeksi oluliste mittevastavuste kohta. 13.5.1. Kui nõuetele vastavuse tunnistus tühistatakse, tuleks tühistada ka kõik sellega seotud meresõiduohutuse korralduse tunnistused ja/või ajutised meresõiduohutuse korralduse tunnistused. 13.6. Pardal tuleks hoida nõuetele vastavuse tunnistuse koopiat, et laeva kapten võiks nõudmise korral esitada selle kontrollimiseks administratsioonile või administratsiooni tunnustatud organisatsioonile või konventsiooni reegli IX punktis 6.2 nimetatud kontrollimise eesmärgil. Tunnistuse koopia ei pea olema kinnitatud või tõestatud. 13.7. Meresõiduohutuse korralduse tunnistuse peaks laevale andma administratsioon või administratsiooni tunnustatud organisatsioon või administratsiooni taotluse korral teine lepinguosaline valitsus ajavahemikuks, mis ei ületa viit aastat. Enne meresõiduohutuse korralduse tunnistuse andmist tuleks kontrollida, kas ühing ja tema laeva juhtkond tegutsevad kooskõlas tunnustatud meresõiduohutuse korralduse süsteemiga. Seda tunnistust tuleb käsitada tõendina selle kohta, et laev vastab nimetatud koodeksi nõuetele. 13.8. Meresõiduohutuse korralduse tunnistuse kehtivus peaks sõltuma vähemalt ühest vahekontrollimisest, mille teeb administratsioon või administratsiooni tunnustatud organisatsioon või administratsiooni taotluse korral teine lepinguosaline valitsus. Kui korraldada tuleb ainult üks vahekontrollimine ja meresõiduohutuse korralduse tunnistuse kehtivusaeg on viis aastat, peaks see toimuma meresõiduohutuse korralduse tunnistuse teise ja kolmanda aastapäeva vahelisel ajal. 13.9. Lisaks punkti 13.5.1 nõuetele peaks administratsioon või selle administratsiooni taotluse korral tunnistuse välja andnud lepinguosaline valitsus meresõiduohutuse korralduse tunnistuse tühistama, kui punktis 13.8 nõutavat vahekontrollimist ei taotleta või kui leidub tõendeid nimetatud koodeksi olulise mittevastavuse kohta. 13.10. Olenemata punktide 13.2 ja 13.7 nõuetest, kui kehtivuse pikendamise kontrollimine lõpetatakse kolme kuu jooksul enne olemasoleva nõuetele vastavuse tunnistuse või meresõiduohutuse korralduse tunnistuse lõppkuupäeva, peaks uus nõuetele vastavuse tunnistus või meresõiduohutuse korralduse tunnistus kehtima alates kehtivuse pikendamise kontrollimise lõpetamise kuupäevast ajavahemiku, mis ei ületa viit aastat olemasoleva nõuetele vastavuse tunnistuse või meresõiduohutuse korralduse tunnistuse lõppkuupäevast. 13.11. Kui kehtivuse pikendamise kontrollimine lõpetatakse rohkem kui kolm kuud enne olemasoleva nõuetele vastavuse tunnistuse või meresõiduohutuse korralduse tunnistuse lõppkuupäeva, peaks uus nõuetele vastavuse tunnistus või meresõiduohutuse korralduse tunnistus kehtima alates kehtivuse pikendamise kontrollimise lõpetamise kuupäevast ajavahemiku, mis ei ületa viit aastat kehtivuse pikendamise kontrollimise lõppkuupäevast. 14. Ajutised tunnistused 14.1. Nimetatud koodeksi esialgse rakendamise hõlbustamiseks võib välja anda ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse, kui: 1) ühing on äsja asutatud; või 2) olemasolevale nõuetele vastavuse tunnistusele kavatsetakse lisada uusi laevatüüpe, pärast kontrollimist, et ühingul on nimetatud koodeksi punkti 1.2.3 eesmärke täitev meresõiduohutuse korralduse süsteem, ja tingimusel, et ühing näitab plaane koodeksi kõigile nõuetele vastava meresõiduohutuse korralduse süsteemi rakendamiseks ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse kehtivusaja jooksul. Sellise ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse peaks administratsioon või administratsiooni tunnustatud organisatsioon või administratsiooni taotluse korral teine lepinguosaline valitsus andma ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud. Pardal tuleks hoida ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse koopiat, et laeva kapten võiks nõudmise korral esitada selle kontrollimiseks administratsioonile või administratsiooni tunnustatud organisatsioonile või konventsiooni reegli IX punktis 6.2 nimetatud kontrollimise eesmärgil. Tunnistuse koopia ei pea olema kinnitatud või tõestatud. 14.2. Ajutise meresõiduohutuse korralduse tunnistuse võib anda: 1) uutele laevadele üleandmise ajal; 2) juhul, kui ühing võtab endale vastutuse ühingule uue laeva töö eest; või 3) siis, kui laev vahetab lippu. Sellise ajutise meresõiduohutuse korralduse tunnistuse peaks administratsioon või administratsiooni tunnustatud organisatsioon või administratsiooni taotluse korral teine lepinguosaline valitsus andma ajavahemikuks, mis ei ületa kuut kuud. 14.3. Administratsioon või administratsiooni taotluse korral teine lepinguosaline valitsus võib erijuhtudel pikendada ajutise meresõiduohutuse korralduse tunnistuse kehtivust edasiseks ajavahemikuks, mis ei tohiks ületada kuut kuud alates lõppkuupäevast. 14.4. Ajutise meresõiduohutuse korralduse tunnistuse võib anda pärast seda, kui on kontrollitud, et: 1) nõuetele vastavuse tunnistus või ajutine nõuetele vastavuse tunnistus kehtib kõnealuse laeva suhtes; 2) ühingu poolt kõnealusele laevale ettenähtud meresõiduohutuse korralduse süsteem sisaldab nimetatud koodeksi keskseid osi ja kas seda on hinnatud auditeerimise ajal seoses nõuetele vastavuse tunnistuse väljastamisega või ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse väljastamisega; 3) ühing on kavandanud laeva auditeerimise kolme kuu jooksul; 4) kapten ja juhtkond tunnevad meresõiduohutuse korralduse süsteemi ning selle rakendamise kavandatud korda; 5) enne väljasõitu on antud olulised juhtnöörid; ja 6) asjakohane teave meresõiduohutuse korralduse süsteemi kohta on antud laeva töötajate töökeeles või neile arusaadavates keeltes. 15. Kontrollimine 15.1. Kõik nimetatud koodeksi sätetega nõutavad kontrollimised peavad toimuma administratsioonile vastuvõetavas korras, võttes arvesse organisatsiooni kujundatud suuniseid [1]. 16. Tunnistuste vormid 16.1. Nõuetele vastavuse tunnistus, meresõiduohutuse korralduse tunnistus, ajutine nõuetele vastavuse tunnistus ja ajutine meresõiduohutuse korralduse tunnistus tuleb koostada vastavalt nimetatud koodeksi liites esitatud näidistele. Kui kasutatav keel ei ole inglise ega prantsuse keel, peaks tekst sisaldama tõlget ühte neist keeltest. 16.2. Lisaks punkti 13.3 nõuetele võib nõuetele vastavuse tunnistuses ja ajutises nõuetele vastavuse tunnistuses näidatud laevatüübid kinnitada, et need peegeldaksid kõiki piiranguid meresõiduohutuse korralduse süsteemis kirjeldatud laevade töös. Liide Nõuetele vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korralduse tunnistuse, ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korralduse tunnistuse vormid +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ II JAOTIS Rahvusvahelise laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise (ISM) koodeksi rakendamist käsitlevad sätted administratsioonile A OSA — ÜLDSÄTTED 1.1. ISM-koodeksiga ro-ro-reisiparvlaevade puhul nõutavate kontrollimise ja tunnistuste andmisega seotud ülesannete täitmisel järgivad liikmesriigid käesoleva jaotise B osas sätestatud nõudeid ja standardeid. 1.2. Lisaks sellele võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelise laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise (ISM) koodeksi administratsioonides rakendamise suuniste sätteid, mille IMO võttis 29. novembril 2001 vastu resolutsiooniga A.913 (22), kui neid ei käsitleta käesoleva jaotise B osas. B OSA — TUNNISTUSTE ANDMINE JA STANDARDID 1. Ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korralduse tunnistuse heakskiitmine ja tunnustamine 1.1. Iga liikmesriik kiidab heaks käesoleva määruse sätetele vastava ja mõne muu liikmesriigi administratsiooni või kõnealuse administratsiooni nimel tegutseva tunnustatud organisatsiooni väljastatud ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korralduse tunnistuse. 1.2. Liikmesriik tunnustab kolmandate riikide administratsioonide või kõnealuste administratsioonide nimel väljastatud ajutist nõuetele vastavuse tunnistust ja ajutist meresõiduohutuse korralduse tunnistust, kui ta on veendunud, et need vastavad käesoleva määruse nõuetele. 2. Tunnistuste väljaandmine 2.1. Ühingule nõuetele vastavuse tunnistuse ja ro-ro-reisiparvlaevale meresõiduohutuse korralduse tunnistuse väljaandmisel võetakse arvesse järgmisi sätteid. 2.2. Tunnistuste väljaandmine hõlmab tavaliselt järgmisi toiminguid: 1) algne kontroll; 2) iga-aastane või vahekontroll; 3) uuenduslik kontroll; ning 4) täiendav kontroll. Neid kontrollimisi tehakse ühingu taotluse korral, mille ta esitab administratsioonile või administratsiooni nimel tegutsevale tunnustatud organisatsioonile. 2.3. Kontrollimised hõlmavad meresõiduohutuse korralduse auditit. 2.4. Auditi tegijaks määratakse juhtaudiitor ja vajaduse korral audiitorirühm. 2.5. Määratud juhtaudiitor teeb koostööd ühinguga ja koostab auditi kava. 2.6. Auditi aruanne koostatakse juhtaudiitori juhtimisel, kes vastutab aruande õigsuse ja terviklikkuse eest. 2.7. Auditi aruanne sisaldab auditi kava, audiitorirühma liikmete isikuandmeid, kuupäevi ja ühingu registreerimisandmeid, kõikide märkuste ja mittevastavuste kohta koostatud protokolle ning märkusi meresõiduohutuse korralduse süsteemi tõhususe kohta kindlaksmääratud eesmärkide saavutamisel. 3. Juhtimisstandard 3.1. ISM-koodeksi nõuetele vastavust kontrollivad audiitorirühma audiitorid on pädevad järgmises: 1) tagamine, et ühingu käitatavad ro-ro-reisiparvlaevad vastavad reeglitele ja eeskirjadele, kaasa arvatud meresõidutunnistuste andmine; 2) meresõidutunnistuste väljastamisega seotud tunnustamine, jälgimine ja tunnistuste väljaandmine; 3) laeva käitamise praktiliste kogemuste omamine. 4) suuniste tundmine, mida tuleb arvesse võtta ISM-koodeksis nõutud meresõiduohutuse korralduse süsteemi puhul; ja 3.2. ISM-koodeksi sätete järgimise kontrollimisel tagatakse nõuandeteenuseid osutava personali ja tunnistuste väljaandmisega seotud personali vaheline sõltumatus. 4. Pädevusstandardid 4.1. Põhipädevus kontrolli tegemiseks 4.1.1. ISM-koodeksi nõuetele vastavuse kontrollimisel osalev personal peab vastama inspektoritele esitatud miinimumnõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 95/21/EÜ1 VII lisa punktis 2. [1] 4.1.2. Kõnealune personal on läbinud koolituse, mis tagab ISM-koodeksi nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajaliku pädevuse ja vajalikud oskused eelkõige järgmises: 1) ISM-koodeksi tundmine ja sellest arusaamine; 2) kohustuslikud reeglid ja eeskirjad; 3) suunised, mille arvessevõtmist ISM-koodeks ühingutelt nõuab; 4) kontrollimiste, küsitluste, hindamiste ja aruandlusega seotud meetodid; 5) meresõiduohutuse korralduse tehnilised või ekspluatatsiooniga seotud aspektid; 6) põhiteadmised laevandusest ja pardatoimingutest; ja 7) osalemine vähemalt ühes merendusega seotud juhtimissüsteemi auditis. 4.2. Pädevus algse kontrolli ja uuendusliku kontrolli tegemiseks 4.2.1. Hindamaks, kas ühing või ro-ro-reisiparvlaev vastab kõigile ISM-koodeksi nõuetele, peab personal, kes teeb algse kontrolli või uuendusliku kontrolli nõuetele vastavuse tunnistuse või meresõiduohutuse korralduse tunnistuse jaoks, lisaks eespool nimetatud pädevusele olema pädev: 1) määrama kindlaks, kas SMSi osad vastavad ISM-koodeksi nõuetele; 2) määrama kindlaks ühingu või ro-ro-reisiparvlaeva SMSi tõhususe ning tagama reeglite ja eeskirjade järgimise kohustuslike ja klassifitseerimisülevaatuste protokollide alusel; 3) hindama SMSi tõhusust muude reeglite ja eeskirjade järgimise tagamisel, mis ei kuulu kohustuslike ja klassifikatsiooniülevaatuste reguleerimisalasse, ning kõnealuste reeglite ja eeskirjade järgimise kontrollimise võimaldamisel; ja 4) hindama, kas IMO, administratsioonide, klassifikatsiooniühingute ja meresõiduühingute soovitatud ohutusmeetmed on arvesse võetud. 4.2.2. Pädevusnõuete täitmiseks võib moodustada töörühma, kelle liikmetel kokku on olemas kogu vajalik pädevus. 5. Nõuetele vastavuse tunnistuste ja meresõiduohutuse korralduse tunnistuste vorm Kui ro-ro-reisiparvlaevu käitatakse ainult ühes liikmesriigis, kasutavad liikmesriigid kas ISM-koodeksile lisatud vorme või järgmisena esitatud vormi põhjal koostatud nõuetele vastavuse tunnistust, meresõiduohutuse korralduse tunnistust, ajutist nõuetele vastavuse tunnistust ja ajutist meresõiduohutuse korralduse tunnistust. +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ " [1] Vt rahvusvahelise laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise (ISM) koodeksi administratsioonides rakendamise suunised, mille organisatsioon võttis vastu resolutsiooniga A.913(22). [1] EÜT L 157, 7.7.1995, lk 1. --------------------------------------------------