NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 876/2002,

21. mai 2002,

millega luuakse ühisettevõte Galileo

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 171,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,2

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust3

ning arvestades järgmist:

(1) 13. jaanuaril 1999 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni saadetud teatise "Teel üleeuroopalise asukohamääramis- ja navigatsioonisüsteemi suunas: globaalset navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) käsitlev Euroopa strateegia" kohta.4

(2) 10. veebruaril 1999 võttis komisjon vastu teatise "Galileo - Euroopa osalus satelliitnavigatsioonisüsteemide uues põlvkonnas".

(3) Galileo teemat käsitletakse Euroopa Ülemkogu Kölni kohtumise (3.-4. juuni 1999), Feira kohtumise (19.-20. juuni 2000), Nice'i kohtumise (7.-11. detsember 2000), Stockholmi kohtumise (23.-24. märts 2001), Laekeni kohtumise (14.-15. detsember 2001) ja Barcelona kohtumise (15.-16. märts 2002) otsustes.

(4) 19. juulil 1999 võttis nõukogu vastu resolutsiooni Euroopa osaluse kohta satelliitnavigatsiooni uues põlvkonnas - Galileo - Määratlusetapp.5

(5) 22. novembril 2000 võttis komisjon vastu Galileod käsitleva teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(6) Nõukogu võttis 5. aprillil 2001 vastu resolutsiooni Galileo kohta.6

(7) 26. märtsil 2002 võttis nõukogu vastu otsused Galileo kohta.

(8) Esimesi teadustöölepinguid ja otstarbekusuuringuid rahastati teadus- ja arendustegevuse neljanda ja viienda raamprogrammi arvelt.

(9) Tehnoloogiaarenduse etappi rahastati üleeuroopalistele transpordivõrkudele assigneeritud summadest kooskõlas teadus- ja arendustegevuse rahastamise võimalust sätestava Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta)7 artikli 4 punktiga g ning nõukogu 18. septembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2236/958 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas) artikliga 17.

(10) 2001. aasta alguses jõudis satelliit-raadionavigatsiooni programm Galileo, edaspidi "Galileo programm", arendusetappi, mille eesmärgiks on kontrollida ja testida määratlusetapi käigus eelkõige süsteemi ülesehituse eri komponentide kohta tehtud oletusi.

(11) Arendusetapile peaks järgnema kasutuselevõtuetapp, mis hõlmab satelliitide ja maapealsete komponentide tootmist, satelliitide saatmist orbiidile ning maapealsete jaamade ja seadmete paigaldamist, et süsteem saaks toimima hakata 2008. aastal.

(12) Võttes arvesse osaliste arvu, keda on tarvis käesolevasse protsessi kaasata, ning vajalike rahaliste vahendite ja tehnilise oskusteabe mahtu, on eluliselt tähtis luua juriidiline isik, kes suudaks tagada Galileo programmile arendusetapi käigus eraldatavate summade kooskõlastatud kasutamise. Õiguskindluse huvides tuleks ette näha, et nimetatud isikut, kelle tegevuse eesmärk ei ole majanduslik ning kes vastutab Euroopa huve teeniva avalik-õigusliku uurimisprogrammi juhtimise eest, peaks käsitama rahvusvahelise organisatsioonina liikmesriikide käibemaksuseaduste ühtlustamist käsitleva nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ9 artikli 15 lõike 10 tähenduses ning aktsiisiga maksustatavate toodete üldist korraldust ning nende toodete valdamist, liikumist ja järelevalvet käsitleva nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ10 artikli 23 lõike 1 tähenduses.

(13) Euroopa Ülemkogu märkis oma Stockholmi kohtumisel, et "erasektor on valmis arendusetapi avalik-õiguslikku rahastamist täiendama". Peamiste asjassepuutuvate tööstusharude esindajad allkirjastasid 2001. aasta märtsis vastastikuse mõistmise memorandumi, millega nad kohustusid teatavaks tegema oma osaluse Galileo programmi arendusetapi 200 miljoni euro suuruses kogueelarves ühisettevõtte kapitali tehtava sissemakse või muud liiki toetuse kaudu.

(14) Seepärast on tarvis luua ühisettevõte vastavalt asutamislepingu artiklile 171, kuna Galileo programm sisaldab olulist teadus- ja arendustegevuse osa, mis praegu ning ka edaspidi õigustab teadus- ja arendustegevuse raamprogrammidele eraldatud rahaliste vahendite kasutamist. Lisaks peaks käesolev programm võimaldama saavutada märkimisväärset edu satelliitnavigatsioonitehnoloogiate arendamisel.

(15) Ühisettevõtte peamine ülesanne peaks olema Galileo programmi arendusetapi edukas lõpuleviimine nõukogu otsuste kohaselt, ühitades avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid. Lisaks peaks see võimaldama tagada suuremate esitlusprojektide korraldust.

(16) Ühisettevõtte finantseeskirjad peaksid olema kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavas 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruses11 sätestatud üldpõhimõtete ja reeglitega.

(17) Ühisettevõtte direktori kandidatuuri kohta ettepanekut tehes peaks komisjon arvesse võtma, et ta nimetataks ametisse teenetest ja juhtimisoskustest ning pädevusest ja asjassepuutuvast kogemusest lähtuvalt ning ei oleks oma ametikohustuste täitmisel sõltuvuses ühestki ettevõttest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Galileo programmi arendusetapi ellurakendamiseks luuakse käesolevaga neljaks aastaks ühisettevõte asutamislepingu artikli 171 tähenduses.

Ühisettevõtte eesmärk on tagada projekti ühtne juhtimine ja finantskontroll Galileo programmi teadus-, arendus- ja esitlusetapil ning nimetatud programmile assigneeritud rahaliste vahendite kasutamine sel eesmärgil.

Ühisettevõtet käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina direktiivi 77/388/EMÜ artikli 15 lõike 10 teise taande ning direktiivi 92/12/EMÜ artikli 23 lõike 1 teise taande tähenduses.

Ühisettevõtte asukohaks on Brüssel.

Artikkel 2

Käesolevaga võetakse vastu ühisettevõtte põhikiri, mis on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 3

1. Et tagada Galileo programmi arendusetapi ellurakendamisel nõuetekohane infovoog ning liikmesriikide tõhus poliitiline kontroll, luuakse järelevalvenõukogu. Sellesse kuulub üks esindaja igast Euroopa Liidu liikmesriigist ning komisjoni esindaja ühisettevõtte haldusnõukogus.

2. Järelevalvenõukogu koosolekuid juhatab Euroopa Liidu eesistujaks oleva liikmesriigi esindaja.

3. Nõuetekohase aja jooksul ning hiljemalt 15 päeva enne haldusnõukogu istungit kutsub komisjon kokku järelevalvenõukogu istungi ning esitab selle liikmetele kõik haldusnõukogu istungi päevakorraga seotud dokumendid.

Järelevalvenõukogu teeb kõikide haldusnõukogu eelseisva istungi päevakorras olevate küsimuste kohta otsuse ning võib teha päevakorda täiendusi. Komisjon teeb haldusnõukogus oma ülesandeid täites kõik temast oleneva, et haldusnõukogu otsused oleksid vastavuses järelevalvenõukogu otsuste ja seisukohtadega.

4. Järelevalvenõukogu teeb otsused liikmesriikide esindajate kvalifitseeritud häälteenamusega, kusjuures nimetatud hääli arvestatakse vastavalt asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 sätestatule. Komisjoni esindaja ei hääleta.

5. Järelevalvenõukogu võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 4

Igal aastal esitab komisjon nõukogule aastaaruande Galileo programmi edu ning arengukava, sealhulgas rahalise külje kohta.

2003. aasta lõpus teeb komisjon nõukogule teatavaks ühisettevõtte poolt vastavalt selle põhikirja artiklile 4 algatatud pakkumismenetluse tulemused.

Artikkel 5

Komisjon teavitab nõukogu uute liikmete ühinemisest.

Võimalik uute liikmete, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit liikmete osalus esitatakse heakskiidu saamiseks nõukogule.

Artikkel 6

Ühisettevõtte suhtes kohaldatakse nõukogu julgeolekueeskirja vastuvõtmist käsitleva nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuse 2001/264/EÜ12 sätteid.

Artikkel 7

1. Galileo süsteemiga seonduvate julgeolekuküsimustega tegelemiseks moodustatakse julgeolekunõukogu. Sellesse kuulub üks esindaja igast Euroopa Liidu liikmesriigist ning komisjoni esindaja.

2. Julgeolekunõukogu võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. mai 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

R. DE MIGUEL

LISA

ÜHISETTEVÕTTE GALILEO PÕHIKIRI

Artikkel 1

1. Ühisettevõtte nimi on "Ühisettevõte Galileo".

2. Selle asukoht on Brüsselis.

3. a) Ühisettevõtte asutajaliikmed on:

- Euroopa Ühendus, keda esindab komisjon,

- Euroopa Kosmoseagentuur.

b) Ühisettevõtte liikmeteks võivad saada:

- Euroopa Investeerimispank,

- iga ettevõte, pärast seda, kui komisjon on ühisettevõtte Galileo loomist käsitleva nõukogu 21. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 876/20021 artikli 4 kohaselt teinud nõukogule teatavaks pakkumismenetluse tulemused ning kui liikmekssaamine on heaks kiidetud kooskõlas nimetatud määruse artikliga 5.

4. Ühisettevõtte kapitali moodustavad selle liikmete sissemaksed. Sissemakse võib olla mitterahaline. Selliste sissemaksete puhul hinnatakse nende väärtust ning kasulikkust ühisettevõtte tegevuse läbiviimisel.

Asutajaliikmed märgivad oma osad vastavalt nende kavandatavale osalusele, mis on Euroopa Ühenduse puhul 520 miljonit eurot ja Euroopa Kosmoseagentuuri puhul 50 miljonit eurot.

Pärast seda, kui komisjon on nõukogule pakkumismenetluse tulemusest teatanud, kutsub haldusnõukogu lõike 3 punkti b teises taandes nimetatud ettevõtted viivitamata osasid märkima. Ettevõtted peavad ühe aasta jooksul märkima 5 miljonit eurot. Nimetatud summat vähendatakse 250 000 euroni selliste üksi või ühiselt osasid märkivate ettevõtete puhul, mida võib käsitada väikeste või keskmise suurusega ettevõtetena väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust käsitleva komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovituse tähenduses.2

Haldusnõukogu otsustab, kui suure osa kapitalist iga liige tema poolt märgitud osaga võrdeliselt sisse maksma peab. Ühisettevõtte liige, kes ettenähtud tähtaja jooksul ei ole sooritanud lubatud mitterahalist sissemakset või teinud ettenähtud sissemakset kapitali, kaotab esiteks hääleõiguse haldusnõukogus ning kuue kuu möödudes lõpetatakse tema liikmestaatus kuni kohustuste täitmiseni.

Ühisettevõtte rahalised kohustused ei tohi ületada tema käsutuses olevat kapitali.

Artikkel 2

Ühisettevõtte peamised ülesanded on järgmised.

1. Hoolitseda Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) optimaalse integreerimise eest Galileo programmi, rakendada ellu Galileo arendus- ja valideerimisetapp ning aidata kaasa kasutuselevõtu- ja kasutusetapi ettevalmistamisele.

2. Käivitada artikli 3 kohases koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga ning lepinguliste suhete abil erasektori üksustega arendusetapi edukaks lõpuleviimiseks vajalik teadus- ja arendustegevus ning kooskõlastada siseriiklik tegevus selles valdkonnas; saata vastavalt artiklile 3 Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu orbiidile esimene satelliitide seeria, et viia lõpule senine tehnoloogiaarendus ning tagada süsteemi võimaluste ja töökindluse ulatuslik esitlus.

3. Koostöös komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja erasektoriga kaasata vajalikke rahalisi vahendeid avalikust ja erasektorist, et teha nõukogule ettepanekuid programmi järgmiste etappide juhtimisstruktuuride kohta, milleks ta võtab järgmisi meetmeid:

- koostab komisjoni esitatavate andmete põhjal Galileo programmi kõiki etappe hõlmava äriplaani, mis käsitleb Galileo abil pakutavaid teenuseid, neist potentsiaalselt saadavat tulu ning vajalikke lisameetmeid,

- sõlmib erasektoris korraldatava pakkumismenetluse abil kasutuselevõtu- ja kasutusetapi rahastamise üldkokkuleppe, milles sätestatakse avaliku ja erasektori vahel jagatav vastutus, ülesanded ja riskid.

4. Kõikide programmide ellurakendamise järelevalve, vajadusel konsultandi abiga, ning vajalike kohanduste tegemine lähtuvalt arendusetapi käigus aset leidnud arengutest.

Artikkel 3

Ühisettevõte sõlmib Euroopa Kosmoseagentuuriga lepingu, mille kohaselt:

- viimast kohustatakse täitma arendusetapi käigus vajalikke, süsteemisse puutuva kosmosesegmendi ja maasegmendiga seotud ülesandeid, mille katteks ühisettevõte teeb talle kättesaadavaks nimetatud etapiks tema käsutuses olevad rahalised vahendid. Euroopa Kosmoseagentuur vastutab nende haldamise eest vastavalt ühisettevõttega sõlmitavale lepingule, lähtudes mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja töö õiglase jaotuse põhimõtetest ning pidades silmas programmi seotust ühendusega. Selleks püütakse saavutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete nõuetekohane osalus,

- komisjonil on õigus tõhusa kontrolli kaudu tagada ühenduse finantshuvide kaitstus. Kui komisjon avastab kõrvalekaldeid, jätab ta endale õiguse vähendada edasisi makseid ühisettevõttele või need peatada. Vähendatud või peatatud summa võrdub komisjoni poolt reaalselt avastatud kõrvalekallete summaga. Võimalikud vaidlused lahendatakse vastavalt lepingu sätetele,

- Galileo programmi ellurakendamise menetluskord määratakse kindlaks eelkõige Euroopa Kosmoseagentuuri poolt programmi osas algatatud meetmetega, mida ei rahastata ühisettevõttele assigneeritud vahenditest.

Artikkel 4

Ilma, et see mõjutaks artikli 3 kohaldamist, võib ühisettevõte pärast pakkumiskutse avaldamist sõlmida ettevõtetega või ettevõtete konsortsiumiga teenusetarnelepingu, mille eesmärk on eelkõige artikli 2 punktis 3 nimetatud toimingute tegemine.

Ühisettevõte tagab, et lepinguga oleks ette nähtud komisjoni õigus teostada ühisettevõtte nimel kontrolli ühenduse finantshuvide kaitseks ning, kui avastatakse kõrvalekaldeid, rakendada hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi.

Artikkel 5

Ühisettevõte on juriidiline isik. Sellel on igas Euroopa Ühenduse liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi seadustele antakse. Ühisettevõte võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluses protsessiosaliseks.

Artikkel 6

Ühisettevõte on kogu tema poolt Galileo programmi arendusetapi käigus loodud või omandatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omanik. Riikliku krüptograafia omandiõigus jääb vajadusel sellele riigiasutusele, kes asjassepuutuva krüptograafiameetodi välja töötas.

Artikkel 7

1. Ühisettevõtte organid on haldusnõukogu, täitevkomitee ja direktor.

2. Haldusnõukogu võib nõu küsida nõuandekomiteelt.

Artikkel 8

1. Haldusnõukogu koosseis ja hääleõigused:

a) haldusnõukokku kuuluvad ühisettevõtte liikmed;

b) kui käesolevas põhikirjas ei sätestata teisiti, võetakse haldusnõukogu otsused vastu lihthäälteenamusega. Ühisettevõtte iga liikme häälte arv on võrdeline tema poolt märgitud osaga kapitalist. Komisjonil ja Euroopa Kosmoseagentuuril on sama arv hääli, kusjuures kummalgi on igal juhul vähemalt 40 % kõikidest häältest.

2. Haldusnõukogu ülesanded:

a) haldusnõukogu teeb programmi ellurakendamiseks vajalikke otsuseid ning teostab programmi ellurakendamise järelevalvet;

b) eelkõige on haldusnõukogul järgmised ülesanded:

- direktori ametissenimetamine ja organisatsioonilise struktuuri skeemi heakskiitmine,

- nõuandekomitee liikmete määramine,

- ühisettevõtte finantseeskirjade vastuvõtmine vastavalt artikli 14 lõikele 3,

- aastaeelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu, programmi arendusetapi arengukava ning programmi kulukalkulatsioonide heakskiitmine vastavalt artiklile 13,

- aastaaruande ja bilansi heakskiitmine,

- otsustamine maa ja muu kinnisvara soetamise, võõrandamise või hüpoteegiga koormamise üle, samuti käenduse või garantii andmise, teistes ettevõtetes või institutsioonides osaluste omandamise ning laenude andmise või võtmise üle,

- Galileo programmi ellurakendamist märkimisväärselt muutvate ettepanekute üle otsustamine 75 %lise häälteenamusega,

- Galileo programmi iga-aastase artikli 16 lõikes 2 osutatud eduaruande ning finantsaruande vastuvõtmine,

- muude volituste teostamine ja ülesannete täitmine, näiteks allorganite asutamine, kui need on Galileo programmi jaoks vajalikud,

- täitevkomitee pädevuse kindlaksmääramine.

3. Haldusnõukogu istungid ja töökord:

a) haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Erakorralisi istungeid võib kokku kutsuda ühe kolmandiku liikmete taotlusel, kes esindavad vähemalt 40 % häältest, või esimehe või direktori taotlusel. Istungid toimuvad üldjuhul ühisettevõtte asukohas. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe. Kui konkreetsetel juhtudel ei otsustata teisiti, võtavad istungitest osa täitevkomitee esindaja ja direktor;

b) haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 9

1. Täitevkomitee koosseis ja hääleõigused:

a) täitevkomiteesse kuuluvad komisjoni esindaja, Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja ning, pärast ettevõtete kaasamist, haldusnõukogu poolt määratud tööstusharu esindaja;

b) täitevkomitee istungitel osalevad direktor ja Euroopa Liidu eesistujaks oleva liikmesriigi esindaja;

c) täitevkomitee teeb otsused ühehäälselt, kui käesolevas põhikirjas ei sätestata teisiti.

2. Täitevkomitee ülesanded:

a) täitevkomitee abistab haldusnõukogu otsuste ettevalmistamisel;

b) eelkõige on täitevkomiteel järgmised ülesanded:

- korrapäraste aruannete alusel haldusnõukogu ja direktori teavitamine Galileo programmi edust,

- haldusnõukogule kommentaaride ja soovituste esitamine seoses programmi kulukalkulatsioonide ja eelarvekavaga, sealhulgas direktori koostatud ametikohtade loeteluga,

- pakkumistoimingute ja hankelepingute sõlmimise toimingute heakskiitmine kooskõlas haldusnõukogu poolt kehtestatavate hankelepingute sõlmimise eeskirjadega, mis ei tohi mõjutada täitevkomitee otsuste täitmist,

- talle haldusnõukogu poolt määratud või delegeeritud ülesannete täitmine,

- artikli 3 kohaselt sõlmitud lepingule vastavate summade väljamaksmise heakskiitmine.

3. Täitevkomitee istungid ja töökord:

a) täitevkomitee tuleb kokku vähemalt kord kuus. Istungid toimuvad üldjuhul ühisettevõtte asukohas;

b) täitevkomitee koostab oma kodukorra, mille peab heaks kiitma haldusnõukogu.

4. Dokumentide käsitlemine:

täitevkomitee võtab vastu dokumentide käsitlemise eeskirjad, mis ühitavad julgeoleku, ärisaladuse ja üldsusele kättesaadavusega seotud nõudeid. Nimetatud eeskirjades võetakse vajadusel arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 sätteid, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.3

Artikkel 10

1. Direktor on ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja. Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni ettepaneku põhjal. Direktor täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult.

2. Direktor juhib programmi ellurakendamist ning vastutab selle eest haldusnõukogu poolt kehtestatud piires. Ta esitab haldusnõukogule, täitevkomiteele, nõuandekomiteele ja kõikidele teistele allorganitele kogu teabe, mida need oma ülesannete täitmiseks vajavad.

3. Eelkõige on direktoril järgmised ülesanded:

- ühisettevõtte personali organiseerimine, juhtimine ja kontrollimine,

- haldusnõukogule organisatsioonilise struktuuri kohta ettepanekute esitamine,

- programmi arengukava ning kulukalkulatsioonide koostamine ja korrapärane ajakohastamine vastavalt finantseeskirjadele ning nende esitamine haldusnõukogule,

- iga-aastase eelarveprojekti, sealhulgas töökohtade loetelu koostamine vastavalt finantseeskirjadele ning nende esitamine haldusnõukogule,

- komisjoni ees vastavalt komisjoni ja ühisettevõtte lepingule tekkinud kohustuste täitmise tagamine eelkõige nende sätete osas, millega nähakse ette komisjoni esindajate õigus teostada tõhusat kontrolli ning kõrvalekallete avastamise korral rakendada hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi,

- aastaaruande ja bilansi esitamine haldusnõukogule,

- Galileo programmi lahendust märkimisväärselt muutvate ettepanekute esitamine haldusnõukogule,

- vastutamine julgeoleku eest ning kõikide julgeolekunõuete tagamiseks vajalike meetmete võtmine,

- Galileo programmi iga-aastase eduaruande ja finantsaruande ning muude haldusnõukogu poolt nõutavate aruannete koostamine ning esitamine haldusnõukogule.

Artikkel 11

1. Personali koosseis määratakse kindlaks aastaeelarves sätestatud ametikohtade loeteluga.

2. Ühisettevõtte töötajatega sõlmitakse tähtajaline leping vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele.

3. Kõik personalikulud kannab ühisettevõte.

4. Haldusnõukogu võib vastu võtta vajaliku rakenduskorra.

Artikkel 12

Ühisettevõtte kõik tulud kasutatakse artiklis 2 määratletud ülesannete täitmiseks. Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, ei tehta ühisettevõtte liikmetele väljamakseid kulusid ületavadest tuludest.

Artikkel 13

1. Eelarveaasta vastab kalendriaastale.

2. Iga aasta 31. märtsiks edastab direktor programmi liikmetele haldusnõukogu poolt heaks kiidetud kulukalkulatsioonid. Programmi kulukalkulatsioonid sisaldavad kahe järgmise aasta kuluprognoose. Nimetatud prognoosist lähtuvalt koostatakse nimetatud kahest aastast esimese tulude ja kulude kalkulatsioon (esialgne eelarveprojekt), mille üksikasjalikkus vastab iga liikme sisemise eelarvemenetluse nõuetele seoses ühisettevõttele tehtavate rahaliste osamaksudega. Direktor esitab liikmetele kogu selleks vajaliku täiendava teabe.

3. Liikmed saadavad viivitamata direktorile oma kommentaarid programmi kulukalkulatsioonide, eelkõige järgmise aasta tulu- ja kulukalkulatsioonide kohta.

4. Heakskiidetud kulukalkulatsioonidest lähtudes ning liikmete kommentaare arvesse võttes koostab direktor järgmise aasta eelarve projekti ja esitab selle hiljemalt 30. septembriks haldusnõukogule 75 %lise häälteenamusega vastuvõtmiseks.

Artikkel 14

1. Haldusnõukogu võtab 75 %lise häälteenamusega vastu finantseeskirjad.

2. Finantseeskirjade ülesanne on tagada ühisettevõtte veatu ja säästlik finantsjuhtimine.

3. Finantseeskirjad sisaldavad eelkõige järgmiste valdkondade üldreegleid:

- programmi kulukalkulatsioonide ja aastaeelarve esitamine ja struktuur,

- eelarve täitmine ja sisefinantskontroll,

- ühisettevõtte liikmete osamaksete tasumise viis,

- raamatupidamisdokumentide ja vararegistri koostamine ja esitamine ning aastabilansi koostamine ja esitamine,

- pakkumiskutsete menetlus, mis põhineb ühisettevõtte liikmete riikide vahelisel mittediskrimineerimisel ja projekti seotusel ühendusega, ning ühisettevõtte nimel lepingute sõlmimise ja tellimuste esitamise kord ja tingimused.

4. Üksikasjalikud rakendussätted, mis võimaldavad komisjonil tagada kõikide tema Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 274 kohaste kohustuste täitmise, nähakse ette ühisettevõtte ja komisjoni vahelise lepinguga.

Artikkel 15

Kahe kuu jooksul alates iga majandusaasta lõpust esitab direktor eelmise aasta raamatupidamise aastaaruande ja bilansi Euroopa Kontrollikojale. Kontrollikoda teeb audiitorkontrolli dokumentide põhjal ja vajaduse korral kohapeal. Direktor esitab raamatupidamise aastaaruande ja bilansi koos kontrollikoja aruandega haldusnõukogule 75 %lise häälteenamusega heakskiitmiseks. Direktoril on õigus ning, kui haldusnõukogu seda nõuab, kohustus aruande osas selgitusi anda. Kontrollikoda saadab oma aruande ühisettevõtte liikmetele.

Artikkel 16

1. Programmi arengukavas sätestatakse programmi kõikide osade ellurakendamise kava. See hõlmab ühisettevõtte olemasolu kogu tähtaega ning seda ajakohastatakse korrapäraselt.

2. Majandusaasta aruandes antakse ülevaade Galileo programmi edust, eelkõige programmi ajakava, kulude ja toimivusega seonduvas osas.

Artikkel 17

1. Ühisettevõte kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

2. Ühisettevõtte lepingulist vastutust reguleerivad asjassepuutuva lepingu sätted ning selle lepingu suhtes kohaldatav õigus.

3. Ühisettevõtte väljamakseid lõikes 2 nimetatud vastutuse katteks ning sellega seotud kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte kuludena.

4. Kui vaja, teeb direktor haldusnõukogule ettepaneku kindlustuse osas ning ühisettevõte sõlmib haldusnõukogu poolt määratud kindlustuse lepingu.

Artikkel 18

Ühisettevõte tagab tundliku teabe kaitse, mille loata avalikustamine võiks kahjustada lepinguosaliste huve. Ühisettevõtte suhtes kohaldatakse nõukogu julgeolekueeskirja vastuvõtmist käsitleva nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuse 2001/264/EÜ4 sätteid.

Ühisettevõte võtab arvesse Galileo süsteemi julgeolekunõukogu (Galileo System Security Board - GSSB) kogemusi. Samuti järgib ta kõikides süsteemi julgeolekuga seotud küsimustes määruse (EÜ) nr 876/2002 artiklis 7 osutatud norme.

Artikkel 19

1. Ühisettevõte on ühinemiseks avatud ka artikli 1 lõike 3 punktis a nimetamata liikmetele.

2. Ühinemistaotlus saadetakse direktorile, kes edastab selle haldusnõukogule. Haldusnõukogu otsustab, eelkõige julgeolekuaspekte arvesse võttes, kas ühisettevõte alustab taotlejaga kõnelusi ühinemistingimuste üle või mitte. Positiivse otsuse korral lepib ühisettevõte kokku ühinemistingimused ning esitab need haldusnõukogule, kes teeb otsuse 75 %lise häälteenamusega.

3. Ühisettevõtte liikmesust ei saa kolmandale isikule üle anda haldusnõukogu eelneva ühehäälse nõusolekuta. Heakskiitmata üleandmine toob kaasa ühisettevõtte liikmesuse viivitamatu lõppemise ning nõuded seoses võimaliku ühisettevõttele tekitatud kahjuga.

Artikkel 20

Ühisettevõte moodustatakse neljaks aastaks alates käesoleva põhikirja avaldamisest EuroopaÜhenduste Teatajas.

Ühisettevõtte artiklis 2 määratletud eesmärkide saavutamist silmas pidades võib nimetatud tähtaega pikendada, tehes vastavalt artiklile 23 käesolevasse põhikirja asjakohased muudatused. Igal juhul pikendatakse nimetatud tähtaega seniks, kui on täidetud artiklis 3 nimetatud lepingu järgsed kohustused.

Artikkel 21

Ühisettevõtte lõpetamiseks määrab haldusnõukogu ühe või mitu likvideerijat, kes tegutsevad vastavalt haldusnõukogu 75 %lise häälteenamusega vastu võetud otsustele.

Artikkel 22

Käesoleva põhikirjaga reguleerimata küsimustes kohaldatakse ühisettevõtte asukohariigi seadusi.

Artikkel 23

Ühisettevõtte iga liige võib haldusnõukogule esitada käesoleva põhikirja parandusettepanekuid.

Kui haldusnõukogu need ettepanekud 75 %lise häälteenamusega heaks kiidab, teeb komisjon nõukogule ettepaneku need Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 172 esimese lõiguga ette nähtud korras heaks kiita.

1) EÜT C 270 E, 25.9.2001, lk 119.

2) EÜT C 48, 21.2.2002, lk 42.

3 Arvamus on esitatud 7. veebruaril 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

4 EÜT C 104, 14.4.1999, lk 73.

5 EÜT C 221, 3.8.1999, lk 1.

6 EÜT C 157, 30.5.2001, lk 1.

7 EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 1346/2001/EÜ (EÜT L 185, 6.7.2001, lk 1).

8 EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1655/1999 (EÜT L 197, 29.7.1999, lk 1).

9 EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/115/EÜ (EÜT L 15, 17.1.2002, lk 24).

10 EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/47/EÜ (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 73).

11 EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 762/2001 (EÜT L 111, 20.4.2001, lk 1).

12 EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

1 EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1.

2 EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.

3 EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

4 EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.