EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS 1513/2002,

27. juuni 2002,

mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002-2006)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 166 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingu artiklis 2 kehtestatud ülesannete täitmiseks sätestatakse asutamislepingu artiklis 163, et ühenduse eesmärk on tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning toetada selle muutumist konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil, samal ajal edendades teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks ühenduse muu poliitika põhjal.

(2) Asutamislepingu artiklis 164 loetletakse liikmesriikide tegevust täiendavad sammud, mida ühendus nende eesmärkide saavutamiseks astub.

(3) Asutamislepingus on sätestatud, et võetakse vastu mitmeaastane raamprogramm, milles esitatakse kogu ühenduse tegevus teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse vallas (TTA meetmed). Nimetatud raamprogrammis järgitakse täielikult asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõtet.

(4) Asutamislepingu artikli 165 kohaselt kooskõlastavad ühendus ja liikmesriigid oma teadusuuringud ja tehnoloogiaarenduse, et tagada liikmesriikide poliitika ja ühenduse poliitika vastastikune sobivus.

(5) Komisjon esitas aastal 2000 kaks teatist, millest üks käsitles Euroopa teadusruumi loomise väljavaateid ja eesmärke ning teine Euroopa teadusruumi rajamist ja Euroopa Liidu teadusuuringute suuniseid ajavahemikuks 2002-2006. Komisjon esitas aastal 2000 ka teatise, mis käsitles innovatsiooni teadmistel põhinevas majanduses.

(6) Euroopa Ülemkogu kohtumistel 2000. aasta märtsis Lissabonis, 2000. aasta juunis Santa Maria de Feiras ja 2001. aasta märtsis Stockholmis võeti vastu otsused, mille eesmärk on luua kiiresti Euroopa teadus- ja innovatsiooniruum säästva majanduskasvu, suurema tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ja lõppeesmärk, et Euroopa Liidust võiks aastaks 2010 saada maailma kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmispõhine majandussüsteem.

Lähtudes asutamislepingu artiklist 6, lepiti 2001. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumisel kokku säästva arengu strateegias ja lisati Lissaboni strateegiale kolmas, keskkonnaalane mõõde.

Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutati komisjoni "e-Euroopa" algatuse tähtsust, mille eesmärk on kõigile kättesaadava infoühiskonna rajamine, samal ajal kui Euroopa Ülemkogu Stockholmi kohtumisel rõhutati ka vajadust teha suuremaid jõupingutusi uute tehnoloogiate, eelkõige biotehnoloogia vallas.

(7) Euroopa Parlament,[5],[6] nõukogu,[7],[8] majandus- ja sotsiaalkomitee[9] ja regioonide komitee[10] on samuti toetanud Euroopa teadusruumi loomist.

(8) 19. oktoobril 2000 esitas komisjon eelneva viie aasta jooksul ühenduse meetmete rakendamist ja tulemusi käsitleva välishindamise otsused ning oma tähelepanekud.

(9) Kuues raamprogramm peaks struktureerima teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust Euroopas, sealhulgas liikmesriikides, assotsieerunud kandidaatriikides ja muudes assotsieerunud riikides, ning toetama oluliselt Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni.

(10) Vastavalt asutamislepingu artikli 166 lõikele 1 on vaja seada ettenähtud tegevuse teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid ning määrata kindlaks asjakohased prioriteedid, maksimaalne üldmaht, üksikasjalikud eeskirjad ühenduse finantsosaluseks kuuendas raamprogrammis, samuti vastavad osad, mis on iga tegevuse puhul ette nähtud, ning näidata niisuguse tegevuse üldsuunad, mille rakendamisel järgitakse ühenduse finantshuvide kaitsmise eesmärki. Tähtis on tagada kuuenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine.

(11) Asjakohane on asetada põhirõhk väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) vajadustele, pidades silmas Euroopa Ülemkogu Feira kohtumisel kinnitatud Euroopa väikeettevõtluse hartat, mille põhimõtete ja kaheksanda tegevussuunise eesmärk on tugevdada väikeettevõtete tehnoloogilist potentsiaali ja hõlbustada parimate teadusuuringute ja tehnoloogia kasutamist.

(12) Kuues raamprogramm peaks oluliselt toetama teaduse ja tehnika tipptaseme arengut ning Euroopa teadusuuringute kooskõlastamist. Raamprogramm peaks rõhutama assotsieerunud kandidaatriikide kaasamise tähtsust ühenduse teaduspoliitikasse ja Euroopa teadusruumi.

(13) "Tipptasemele jõudmise trepina" võib kasutada konkreetseid sihtprojekte ja kooskõlastusmeetmeid, millega hõlbustatakse väiksemate teadusala tipptasemel tegutsejate, sealhulgas VKEd, ning assotsieerunud kandidaatriikide teadusega tegelevate isikute juurdepääsu kõnealuse raamprogrammi tegevusele.

(14) Tuleks hõlbustada ühenduse äärepoolseimate piirkondade osalemist TTA meetmetes, kasutades asjakohaseid mehhanisme, mis vastavad nende piirkondade konkreetsele olukorrale.

(15) Euroopa teadusuuringute rahvusvaheline ja ülemaailmne ulatus on tähtis vastastikuse kasu saamise seisukohast. Kuues raamprogramm on osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased vajalikud lepingud, ning on projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel osalemiseks avatud ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele. Astutakse konkreetseid samme arengumaade, Vahemere riikide (sealhulgas Lääne-Balkani alad) ning Venemaa ja uute iseseisvate riikide teadlaste ja teadusasutuste osalemise toetuseks.

(16) Teadusuuringute Ühiskeskus peaks toetama raamprogrammi oma eripädevusse kuuluvates valdkondades, kui tal on võimalik pakkuda sõltumatut, kliendikeskset abi ühenduse poliitika sõnastamisel ja rakendamisel, sealhulgas kõnealuse poliitika rakendamise kontrollimisel.

(17) Kuuenda raamprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud peaksid järgima olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas neid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(18) Teadlaste liikuvust edendatakse komisjoni teatise "Euroopa teadusruumi liikumisstrateegia" kohaselt, et luua toimiv Euroopa teadusruum.

(19) Komisjoni teatise "Naised ja teadus" ning sama teemat käsitlevate nõukogu 20. mai 1999. aasta[11] ja 26. juuni 2001. aasta[12] resolutsioonide ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2000. aasta resolutsiooni[13] kohaselt rakendatakse tegevuskava, mille abil püütakse suurendada ja tugevdada naiste osa teaduses ja teadusuuringutes; vaja on veel tõhusamaid meetmeid.

(20) Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule regulaarseid aruandeid kuuenda raamprogrammi rakendamise edenemise kohta. Samuti oleks asjakohane, kui komisjon korraldaks tehtud toimingute sõltumatu hindamise aegsasti ja enne seitsmendat raamprogrammi käsitleva ettepaneku esitamist, pidades silmas kuuenda raamprogrammi osa Euroopa teadusruumi loomisel; kõnealune hindamine tuleks korraldada kõigi asjaosaliste suhtes avatuse vaimus.

(21) Kuuenda raamprogrammi elluviimisel võib ühendus osaleda mitme liikmesriigi algatatud programmides või ühisettevõtete loomises või muus asutamislepingu artiklites 169-171 sätestatud tegevuses.

(22) On konsulteeritud teadus- ja tehnikauuringute komiteega (CREST),

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga võetakse vastu ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse mitmeaastane raamprogramm ajavahemikuks 2002-2006, edaspidi "kuues raamprogramm".

2. Kuues raamprogramm hõlmab kõiki asutamislepingu artikliga 164 ettenähtud toiminguid.

3. Kuues raamprogramm toetab Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni.

4. I lisas määratakse kindlaks teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid ning nendega seotud prioriteedid, samuti näidatakse ettenähtud tegevuse üldsuunad.

Artikkel 2

1. Ühenduse finantsosaluse ülemmäär kuuenda raamprogrammi kohta tervikuna on 16 270 miljonit eurot. Iga toimingu jaoks eraldatud osa on esitatud II lisas.

2. Ühenduse finantsosaluse üksikasjalikke eeskirju reguleerib Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus, mida täiendab III lisa.

Artikkel 3

Kõik kuuenda raamprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud peavad toimima olulisi eetikapõhimõtteid järgides.

Artikkel 4

Komisjon peab aastaaruandes, mille ta esitab vastavalt asutamislepingu artiklile 173, üksikasjalikult kirjeldama kuuenda raamprogrammi rakendamisel saavutatud edu ja eelkõige I lisa iga pealkirja all esitatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel tehtud edusamme; aruanne sisaldab ka finantsaspekte ja teavet vahendite kasutamise kohta.

Artikkel 5

Kuuenda raamprogrammi elluviimine toimub eriprogrammide kaudu. Nimetatud programmides nähakse ette nende täpsed eesmärgid ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 6

1. Komisjon jälgib sõltumatute pädevate ekspertide abiga pidevalt ja süstemaatiliselt kuuenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide elluviimist.

2. Enne seitsmendat raamprogrammi käsitleva ettepaneku esitamist korraldab komisjon välishindamise, mis puudutab ühenduse meetmete rakendamist ja tulemusi hindamisele eelnenud viie aasta jooksul, ja mille viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud sõltumatud eksperdid.

Komisjon edastab hindamistulemused ja oma tähelepanekud Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

Luxembourg, 27. juuni 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. COX

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ARIAS CAETE

I LISA

TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGILISED EESMÄRGID, TEGEVUSE PÕHISUUNAD JA PRIORITEEDID

SISSEJUHATUS JA ÜLDISELOOMUSTUS

Kuues raamprogramm ("käesolev programm") viiakse ellu asutamislepingu artikli 163 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks, milleks on "tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning toetada selle muutumist konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil, samal ajal edendades teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks käesoleva lepingu teiste peatükkide põhjal".

Nimetatud eesmärgi tõhusamaks saavutamiseks ning Euroopa teadusruumi loomise ja innovatsiooni toetamiseks jaotatakse käesolev programm kolme järgmisse rühma, mille raames tegeletakse nelja asutamislepingu artiklis 164 sätestatud toiminguga:

- ühenduse teadusuuringute kontsentreerimine ja integreerimine,

- Euroopa teadusruumi struktureerimine,

- Euroopa teadusruumi aluste tugevdamine.

Nimetatud kolme rühma raames toimuv tegevus toetab Euroopa tasandi teadusuuringuid ja toiminguid, samuti Euroopa teadusruumi eri mõõtmete struktureerimist. Tagatakse nimetatud rühmade raames rakendatavate meetmete kooskõlastamine.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu toetamiseks teadmisteühiskonnas ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majanduspotentsiaali kasutamiseks laienenud ja paremini integreerunud Euroopa Liidus julgustatakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, sealhulgas väikesed ja üliväikesed ettevõtted, osalema kõigis III lisas sätestatud kuuenda raamprogrammi valdkondades ja vahendeis, eelkõige seoses meetmetega, mida rakendatakse prioriteetsetes teemavaldkondades "tippteadmisteni viiva trepi" vaimus. Tagatakse sujuv üleminek viiendas raamprogrammis kohaldatud korralt kuuenda raamprogrammi korrale.

Tagatakse rahvusvaheline osalus nimetatud tegevuses. Osaleda võivad kõik riigid, kes on sõlminud ühendusega sellekohase assotsiatsioonilepingu. Muud kolmandad riigid võivad käesolevas programmis osaleda kahepoolsete koostöölepingute kaudu.

Olenevalt asjaoludest, võivad ka kolmandate riikide teadlased ja organisatsioonid projektides osaleda. Üksikasjalikud tingimused, mida kolmandate riikide üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid peavad käesolevas programmi teadusuuringutes osalemisel järgima, sealhulgas rahastamiskord, määratakse kindlaks asutamislepingu artikli 167 kohaselt vastuvõetava otsusega.

Käesoleva programmi meetmetes osalema õhutatakse programmi sisu, tingimusi ja korda käsitleva vajaliku põhjaliku teabe avaldamise kaudu, tehes selle võimalikele osalejatele, sealhulgas assotsieerunud kandidaatriikide ja teiste assotsieerunud riikide võimalikele osalejatele aegsasti kättesaadavaks.

Käesoleva programmi rakendamisel ja sellest tulenevate teadusuuringute teostamisel tuleb järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas loomade heaolu käsitlevaid nõudeid. Siia hulka kuuluvad muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas käsitletud põhimõtted, inimväärikuse ja inimelude kaitse, isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse ja keskkonnakaitse, mis on kooskõlas ühenduse õigusaktidega ning vajaduse korral selliste rahvusvaheliste konventsioonidega nagu Helsingi deklaratsioon, 4. aprillil 1997 Ovideos alla kirjutatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ja selle 12. jaanuaril 1998 Pariisis alla kirjutatud lisaprotokoll inimkloonimise keelustamise kohta, ÜRO lapse õiguste konventsioon, Unesco inimgenoomi ja inimõiguste ülddeklaratsioon ning asjaomased Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) resolutsioonid, loomade kaitset ja heaolu käsitlev Amsterdami protokoll ning õigusaktid, eeskirjad ja eetikareeglid, mis kehtivad nendes riikides, kus teadusuuringud toimuvad.

1. ÜHENDUSE TEADUSUURINGUTE KESKENDAMINE JA INTEGREERIMINE

Käesoleva rühma raames rakendatavad meetmed, mis esindavad enamikku käesoleva programmi alusel tehtud jõupingutustest, on kavandatud teadusuuringutega seotud jõupingutuste ja meetmete integreerimiseks Euroopa tasandil. Need keskenduvad esmajärjekorras seitsmele selgesti määratletud prioriteetsele teemavaldkonnale, samal ajal, kui teadus- ja tehnoloogiauuringute laiemas valdkonnas võetakse täiendavaid erimeetmeid.

Teadusuuringute Ühiskeskus pakub oma eripädevusse kuuluvates valdkondades sõltumatut, kliendikeskset abi ühenduse poliitika sõnastamisel ja rakendamisel, sealhulgas kõnealuse poliitika rakendamise järelevalve;

1.1. Prioriteetsed teemad

Määratakse kindlaks seitse teemavaldkonda, täpsemalt:

1) bioteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervishoius;

2) infoühiskonna tehnoloogia;

3) nanotehnoloogiad ja nanoteadused, teadmuspõhised mitmeotstarbelised materjalid ning uued tootmisprotsessid ja -vahendid;

4) lennundus ja kosmos;

5) toiduainete kvaliteet ja ohutus;

6) säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid;

7) kodanikud ja valitsemistava teadmisteühiskonnas.

1.2. Laiemaid teadustöö valdkondi hõlmavad eriuuringud

1.2.1. Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine

Ühenduse poliitikat toetavad meetmed ning uutele ja kujunemisjärgus teaduslikele ja tehnoloogilistele vajadustele vastav teadustöö.

1.2.2. Horisontaalsed teadusuuringud, milles osalevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

Need erimeetmed on kavandatud traditsioonilistes või uutes valdkondades tegutsevate Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks, et edendada nende tehnoloogilist suutlikkust ja arendada tegutsemisvõimet nii Euroopa kui rahvusvahelisel tasandil.

1.2.3. Rahvusvahelist koostööd toetavad erimeetmed

Välissuhete ja ühenduse arengupoliitika toetuseks võetakse erimeetmeid, mille eesmärk on edendada rahvusvahelist uurimiskoostööd. Peamiselt osalevad selles järgmised kolm kolmandate riikide rühma:

a) arengumaad;

b) Vahemere riigid, sealhulgas Lääne-Balkani maad;

c) Venemaa ja uued iseseisvad riigid.

1.3. Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse jaoks on valitud kaks konkreetset uurimisvaldkonda:

a) toit, keemiatooted ja tervis;

b) keskkond ja säästvus.

2. EUROOPA TEADUSRUUMI STRUKTUREERIMINE

Selle valdkonna tegevus hõlmab järgmist:

2.1. Teadusuuringud ja innovatsioon

Selle rühma raames viiakse ellu meetmed, mis edendavad tehnoloogilist innovatsiooni, uurimistulemuste kasutamist, teadmiste ja tehnoloogiate siirdamist ja tehnoloogiaettevõtete rajamist ühenduses ja selle kõikides piirkondades, täiendades innovatsiooniga seotud meetmeid, mis kuuluvad rühma "ühenduse teadusuuringute keskendamine ja integreerimine".

2.2. Inimressursid ja liikuvus

Meetmed, mis toetavad maailmatasemel inimressursside arendamist kõikides ühenduse piirkondades, edendades riikidevahelist liikumist koolituse saamise eesmärgil, asjatundlikkuse arendamist või eri sektorite vahelist teadmiste edastamist, toetades tippteadmiste arendamist ja aidates muuta Euroopa huvipakkuvamaks kolmandate riikide teadustöötajate paremiku jaoks. Elanikkonna kõigi kategooriate, eriti naiste, potentsiaali tuleks arendada asjakohaste toetavate meetmete kaudu.

2.3. Teadustöö infrastruktuur

Meetmed, millega edendatakse teadustöö infrastruktuuri optimaalset kasutamist, sealhulgas sellele juurdepääsu, ja toetatakse Euroopale huvipakkuvate tipptaseme uurimisasutuste kindlaksmääramist, kavandamist ja põhjendatud juhtudel ka rajamist.

2.4. Teadus ja ühiskond

Meetmed edendamaks teaduse ja ühiskonna vahelisi harmoonilisi suhteid ja ühiskonna teadlikkust innovatsiooni suhtes, luues uued suhted ja seades sisse teadvustatud dialoogi teadustöötajate, töösturite, poliitiliste otsustajate ja kodanike vahel.

3. EUROOPA TEADUSRUUMI ALUSTE TUGEVDAMINE

Meetmed, millega kiirendatakse kooskõlastamist ja toetatakse uurimis- ja arenduspoliitika ühtset arendamist Euroopas. Nende meetmete raames pakutakse finantsabi sellistele ettevõtmistele nagu riiklike programmide alustamine.

Kõnealuse kolme meetmerühma raames rakendatavate meetmete üksikasjalikum kirjeldus esitatakse edaspidi.

I. ÜHENDUSE TEADUSUURINGUTE KESKENDAMINE JA INTEGREERIMINE

Selle rühma meetmed esindavad enamikku käesoleva programmi alusel tehtud teadustöö alastest jõupingutustest, mille eesmärk on toetada asutamislepingu üldeesmärgi saavutamist ehk tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning toetada selle muutumist konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil, samal ajal edendades teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks asutamislepingu teiste peatükkide põhjal. Toetamaks Euroopa lisandväärtuse loomist kogudes kokku uuringute kriitilise massi, keskendub käesolev programm seitsmele selgesti määratletud prioriteetsele teemavaldkonnale, milles ühenduse teadustöö alased jõupingutused integreeritakse Euroopa tasandil kogudes need kokku ja muutes ühtsemaks.

Selle rühma meetmete rakendamise käigus pööratakse erilist tähelepanu tehnoloogilisele innovatsioonile ja innovatiivsete ettevõtete esialgsele arendamisele Euroopa konkurentsivõime seisukohast olulistes valdkondades. Eesrindlikke teadmisi kasutades korraldatakse ühe või mitme prioriteetse teemaga tihedalt seotud teemade katselisi uuringuid. Vajalik rõhk asetatakse ka mõõtmise ja katsetamisega seotud asjaoludele. Kui see on asjaomase meetme seisukohast oluline, võetakse nõuetekohaselt arvesse säästva arengu põhimõtet, ettenähtud meetmete sotsiaalmajanduslikke, eetilisi ja laiemaid kultuurilisi tegureid ning soolist võrdsust.

Temaatiliste prioriteetidega seotud jõupingutusi täiendatakse horisontaalsete erimeetmetega, mis on suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, innovatsioonile ja rahvusvahelisele koostööle ning mis vastavad ühenduse poliitika eesmärkidele ning tulevastele ja esilekerkivatele uurimisvajadustele.

1.1. Prioriteetsed teemad

1.1.1. Bioteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervishoius1

Eesmärk

Kõnealuses valdkonnas rakendatavad meetmed on kavandatud selleks, et aidata Euroopal integreeritud teadustöö jõupingutuste abil kasutada elusorganismide genoomide dekodeerimisel saavutatud läbimurdelisi avastusi eelkõige rahva tervise ja kodanike hüvanguks ning tõsta Euroopa biotehnoloogia alast konkurentsivõimet. Rakenduste vallas asetatakse põhirõhk teadustööle, mille eesmärk on viia põhiteadmised kohaldamisetappi (translatiivne lähenemine), mis võimaldaks tagada meditsiini alal tegeliku, pideva ja kooskõlastatud arengu Euroopa tasandil ja parandada elukvaliteeti.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa lisandväärtus

"Postgenoomiline" uuring, mis põhineb inimgenoomi ja muude organismide genoomide analüüsil, kulmineerub mitmetes tervisega seotud sektorite rakendustes ning eelkõige uutes diagnostikavahendites ja raviviisides, millest on abi tänapäeval kontrollimatute haigustega võitlemisel ja millel on märkimisväärne turupotentsiaal. Nimetatud uuring võib mõjutada ka uuringuid keskkonna- ja põllumajandusvaldkondades.

Meditsiini vallas on eesmärgiks välja töötada patsendikeskne strateegia, kuidas haigusi ennetada ja kontrolli all hoida ning kuidas tervislikult elada ja vananeda. Sellega seoses pööratakse vajaduse korral tähelepanu ka lastehaigustele ja nende ravile. Lisaks sellele on Euroopas eriti prioriteetsel kohal vähivastaseks võitluseks tehtud jõupingutuste kooskõlastatud mobiliseerimine ja võitlus põhiliste vaesusega seotud nakkushaiguste vastu. Seetõttu keskendub nimetatud uuring selliste uute tekkinud teadmiste, mis ei piirdu genoomika ja muude põhiliste uurimisvaldkondadega, ülekandmisele niisugustesse rakendustesse, mis parandavad kliinilisi tavasid ja rahva tervist.

Võimaldamaks Euroopa Liidul parandada oma seisundit selles valdkonnas ning saada kasu prognoositud arengute majanduslikest ja sotsiaalsetest mõjudest, samuti selleks, et toetada rahvusvahelist debatti, on vaja oluliselt suurendada investeeringuid ja integreerida Euroopas tehtud teadusuuringud ühtseks tegevuseks.

Kavandatavad meetmed

Sel eesmärgil rakendatavad ühenduse meetmed käsitlevad järgmisi aspekte.

A. Kõrgetasemelised genoomikauuringud ja nende rakendamine tervishoius

a) Kõikide organismide funktsionaalse genoomika alased põhiteadmised ja põhivahendid:

i) geeniekspressioon ja proteoomika;

ii) strukturaalgenoomika;

iii) võrdlev genoomika ja populatsioonigeneetika;

iv) bioinformaatika;

v) multidistsiplinaarse funktsionaalse genoomika lähenemisviisid põhilistele bioloogilistele protsessidele.

b) Genoomika- ja biotehnoloogiaalaste teadmiste ja tehnoloogia rakendamine tervishoiu eesmärgil:

i) tehnoloogilised platvormid uute diagnostika-, ennetustegevuse- ja raviviiside arendamiseks (sealhulgas farmakogenoomiline lähenemisviis, tüviraku uuringud ja loomkatsete asemel kasutatavad alternatiivmeetodid).

B. Võitlus peamiste haigustega

a) Rakendustele vastav lähenemisviis meditsiinilisele genoomikateadusele ja -tehnoloogiatele, sealhulgas vajaduse korral looma- ja taimegenoomika kasutamine, peamiselt järgmistes valdkondades:

i) võitlus diabeedi, närvisüsteemi haiguste (näiteks Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja Creutzfeldt-Jakobsi tõve uus vorm ning vajaduse korral psüühilised häired) südame- veresoonkonna haiguste ja haruldaste haigustega;.

ii) võitlus antibiootikumi- ja muu ravimiresistentsusega;

iii) inimese arengu ja vananemisprotsessi uurimine ning aju-uuringud.

b) Laialdasemat lähenemisviisi, mis ei piirdu genoomika ja muude põhiuuringute valdkondadega, kohaldatakse järgmiste teemade suhtes:

i) vähktõbi, pöörates peatähelepanu patsiendikesksetele strateegiatele alates ennetustegevusest kuni diagnoosimise ja ravini, sealhulgas kolm omavahel seotud komponenti:

- riikliku uurimistöö koordineerimiseks vajalike võrkude ja algatuste väljatöötamine,

- uute ja paremate meetmete valideerimisele suunatud kliiniliste uuringute toetamine,

- "translatiivsete" uuringute toetamine;

ii) võitlus kolme vaesusega seotud nakkushaigusega (aidstiti, malaaria ja tuberkuloos), mis on haiguste tõrje alal tähelepanu keskmes nii Eurooa Liidus kui rahvusvahelisel tasandil.

1.1.2. Infoühiskonna tehnoloogiad (IST)

Eesmärk

Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise lõppjärelduste ja e-Euroopa algatuse eesmärkide kohaselt selles valdkonnas rakendatavad meetmed on kavandatud selleks, et stimuleerida Euroopas nii riistvara- kui tarkvaratehnoloogiate ja rakenduste arendamist, mis on infoühiskonna loomise seisukohast keskse tähtsusega, et suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja võimaldada Euroopa kodanikel kõikides Euroopa Liidu piirkodades teadmisteühiskonnast täiel määral kasu saada. Keskendumine infoühiskonna tehnoloogiate uuele põlvkonnale teeb infoühiskonna tehnoloogia rakendused ja teenused igaühele kättesaadavaks ja võimaldab välja töötada kasutajakesksema uue põlvkonna tehnoloogia.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa tasandi lisandväärtus

21. sajandi alguses muudavad info- ja sidetehnoloogiad pöördeliselt majanduse ja ühiskonna toimimist ning loovad uusi tootmis-, kaubandus- ja kommunikatsiooniviise.

Sellest on saanud Euroopa Liidu tähtsuselt teine majandussektor, mille aastane turukäive on üle kahe miljardi euro ja mis annab tööd enam kui kahele miljonile inimesele Euroopas ja see arv tõuseb pidevalt.

Euroopa on heal positsioonil, et juhtida ja kujundada nii tehnoloogiate väljatöötamist kui ka nende mõju meie elule ja tööle. Kogu Euroopa tööstuse tulevane konkurentsivõime ja Euroopa kodanike elatustase sõltub suuresti infoühiskonna tehnoloogiate uurimisel tehtavatest jõupingutustest selle nimel, et ette valmistada uue põlvkonna tooteid, töötlemisviise ja teenuseid.

Tööstuslik ja kaubanduslik edu, mille Euroopa saavutas mobiilside alal pärast globaalse mobiilsidestandardi (GSM) kasutuselevõttu, ei kordu enam, kui ei tehta kooskõlastatud jõupingutusi, et investeerida sellesse valdkonda uurimisressursside kriitiline mass, integreerides avaliku- ja erasektori tegevuse Euroopa tasandil.

Majanduslike ja sotsiaalsete mõjude maksimaalseks kasutamiseks peaks tegevuse suunama niisuguste tehnoloogiate tulevasele põlvkonnale, mille puhul arvutid, liidesed ja võrgud on suuremal määral integreeritud igapäevaellu ning teevad kergestikasutatava ja loomuliku vastastikuse toime kaudu tarbijale kättesaadavaks mitmesugused teenused ja rakendused. Selline kujutluspilt "arukast keskkonnast" (interaktiivne arukas keskkond) püüab asetada teadmisteühiskonna tulevaste arengute keskpunkti kasutaja, inimese.

Ühenduse meetmed keskenduvad tehnoloogilistele prioriteetidele, mis teevad selle kujutelma elluviimise võimalikuks. Nimetatud meetmetega püütakse mobiliseerida teadustöötajad tegelema eesmärgistatud algatustega, nagu näiteks järgmise põlvkonna mobiilsidesüsteemid, et saavutada keskmise tähtajaga või pikaajalisi eesmärke, olles samal ajal suutelised reageerima nii turgude kui ka riikliku poliitika ja kodanike uutele vajadustele ja nõudmistele.

Kavandatavad meetmed

Võetud meetmed käsitlevad seetõttu järgmisi tehnoloogilisi prioriteete:

Uuringute integreerimine ettevõtete ja kodanike seisukohast prioriteetse tehnoloogiaga valdkondadesse

Põhitehnoloogiate arendamise täiendamine ja edendamine ning uuringud, mille eesmärk on leida lahendused teadmisteühiskonna ees seisvatele suurematele ühiskondlikele ja majanduslikele probleemidele, sealhulgas töö mõju ja töökeskkond, ning keskendudes järgmisele:

a) niisuguste tehnoloogiate uurimine, mis tegelevad "digitaalmaailma" oluliste turvalisusküsimustega ja vajadusega tagada kodanike õigused ja eraelu puutumatus;

b) "aruka keskkonna" süsteemid, mis võimaldavad kõikidele inimestele juurdepääsu infoühiskonnale, olenemata east või seisundist (nagu näiteks invaliidsus või muu individuaalne asjaolu), samuti arukad tervise, liikuvuse, turvalisuse, vaba aja, turismi, kultuuripärandi kasutamise ja säilitamise ning keskkonnaga seotud süsteemid;

c) elektrooniline ja mobiilkaubandus, samuti turvaliste tehingute ja infrastruktuuride tehnoloogiad, uued töövahendid ja -meetodid, õppetehnoloogiad (näiteks e-õpe) ja ettevõtete juhtimist käsitlevate oskuste, integreeritud ärijuhtimise ja e-valitsuse alased süsteemid, mis võtavad arvesse kasutaja vajadusi;

d) laiaulatuslikud jaotussüsteemid ja platvormid, sealhulgas GRID-põhised süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt lahendada keerukaid probleeme niisugustes valdkondades nagu keskkond, energeetika, tervishoid, transport ja tööstusdisain.

Side ja andmetöötluse infrastruktuurid

Mobiil-, raadio-, optilise- ja lairibaside infrastruktuurid ning andmetöötlus- ja tarkvaratehnoloogiad, mis on usaldusväärsed, laialdaselt kasutatavad ja kohandatavad vastavalt rakenduste ja teenuste kasvavatele vajadustele. Töö keskendub järgmistele teemadele:

a) raadio- ja mobiilside süsteemide ja võrkude uus põlvkond; satelliitside süsteemid; täisoptilised tehnoloogiad sidevõrkude integratsioon ja haldamine, sealhulgas koostalitlusvõimelised võrgulahendused; suutlikkust toetavad tehnoloogiad, mida on vaja eriti audiovisuaalvaldkonna süsteemide, infrastruktuuride ja teenuste arendamiseks. Töö viib ka järgmise põlvkonna interneti väljaarendamiseni;

b) tarkvaratehnoloogia arhitektuur, jaotatud süsteemid ja manussüsteemid, mis toetavad mitmefunktsioonilisi ja keerukaid teenuseid, kuhu on kaasatud mitmeid toimijaid, keerukate ja suurte süsteemide ehitamine ja kontroll, et tagada nende usaldusväärsus ja stabiilsus.

Komponendid ja mikrosüsteemid

Miniaturiseeritud ja odavad komponendid, mis põhinevad uutel materjalidel ja kuhu on integreeritud endisest rohkem funktsioone, kusjuures tegevus keskendub järgmisele:

a) nano-, mikro- ja optoelektrooniliste ja fototooniliste komponentide projekteerimine ja tootmine, sealhulgas need, mida kasutatakse info salvestamiseks, miniaturiseerimise arendamine ja mikroeletroonika ja mikrosüsteemide energiatarbimise vähendamine miinimumini, võttes arvesse infoühiskonna tehnoloogia süsteemide keskkonnamõjusid;

b) nanoelektroonika, mikrotehnoloogiad, näidikud ja mikrosüsteemid ning uute materjalide ja kvantelektrooniliste seadmete multidistsiplinaarsed uuringud; uued andmetöötlusmudelid ja -kontseptsioonid.

Teabe haldamine ja liidesed

Teabe haldamise vahendite ja liideste uurimine, et võimaldada igal pool ja alati kergemini ühendust saada teadmuspõhiste teenuste ja rakendustega, mis tegelevad järgmisega:

a) kontekstil ja semantikal põhinev teadmiste esitamine ja haldussüsteemid, sealhulgas kognitiivsed süsteemid, samuti vahendid, mida on vaja digitaalse sisu loomiseks, korrastamiseks, navigeerimiseks, väljavõtmiseks, jagamiseks, säilitamiseks ja levitamiseks;

b) mitmikandurliidesed, mille abil on võimalik aru saada ja tõlgendada inimeste loomulikku sõnalist väljendust, žeste ja erinevaid meeli; virtuaalkeskkond, samuti multilingvistilised ja multikultuursed süsteemid, mida on vaja üleeuroopalise teadmisteühiskonna loomiseks.

1.1.3. Nanotehnoloogiad ja nanoteadused, teadmuspõhised mitmeotstarbelised materjalid ning uued tootmisprotsessid ja -vahendid

Eesmärk

Selles valdkonnas rakendatavad meetmed on kavandatud selleks, et aidata saavutada suutlikkuse kriitiline mass, mis on Euroopas vajalik, et järgnevatel aastatel arendada ja kasutada teadmuspõhiste toodete, teenuste ja töötlemisprotsesside eesrindlikke tehnoloogiaid, eriti neid, mis käsitlevad keskkonnalase tõhususe suurendamist ja ohtlike ainete keskkoda juhtimise vähendamist.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa lisandväärtus

Euroopa töötlev tööstus toodab tänapäeval kaupu ja teenuseid ligikaudu 4000 miljardi euro väärtuses aastas. Üha suureneva konkurentsiga maailmaturul peab Euroopa hoidma ja tõstma oma konkurentsivõimet, täites samal ajal säästva arengu nõudeid. Selleks on vaja olulisel määral panustada järgmiste kõrgtasemel tehnoloogiate kavandamisse, arendamisse ja levitamisse: nanotehnoloogiad, teadmuspõhised mitmeotstarbelised materjalid ja uued tootmisprotsessid.

Nanotehnoloogia ühendab endas kvantmehhaanika, materjalitehnoloogia ja molekulaarbioloogia jooni ning on tulevase tööstusrevolutsiooni üks prognoositav nurgakivi; seetõttu vajab nanotehnoloogia märkimisväärseid investeeringuid.

Euroopas on teatavates sektorites arvestatavaid ekspertteadmisi, näiteks nanotöötluse ja nanokeemia alal, ning selles valdkonnas tehtavat tööd on vaja hoogustada ja koordineerida.

Materjalide osas on eesmärk välja töötada arukad materjalid, mis lisaksid oluliselt väärtust transpordi-, energeetika-, elektrooonika- ja biomeditsiinisektori rakendustele ning mille turupotentsiaal on kümnete miljardite eurode tasemel.

Paindlike, integreeritud ja puhaste tootmissüsteemide loomine nõuab samuti olulise tähtsusega uurimistööd uute tehnoloogiate kohaldamise kohta valmistamisprotsessis ja tootejuhtimises.

Kavandatavad meetmed

Nanotehnoloogiad ja nanoteadused

a) pikaajaline interdistsiplinaarne uuring, mis püüab aru saada asjassepuutuvatest nähtustest, juhtida protsesse ja arendada uurimisvahendeid;

b) supramolekulaarne arhitektuur ja makromolekulid;

a) nanobiotehnoloogia;

d) nanomeetrilises mastaabis insenergeneetika materjalide ja komponentide valmistamiseks;

e) teisaldus- ja kontrollseadmete ja -instrumentide arendamine;

f) rakendused niisugustes valdkondades nagu tervishoid, keemia, energeetika ja keskkonnakaitse.

Teadmuspõhised mitmeotstarbelised materjalid:

a) alusteadmiste arendamine;

b) tehnoloogiad, mis on seotud teadmuspõhiste materjalide ja biomaterjalidetootmise ja ümberkujundamisega, kaasa arvatud töötlemine;

c) toetav tehnika.

Uued tootmisprotsessid ja -vahendid:

a) uued protsessid ning paindlikud ja arukad töötlemissüsteemid, mis ühendavad endas virtuaalse tootmistehnoloogia viimase sõna, sealhulgas simulatsioonid, ja interaktiivsed otsustusabi süsteemid, täppistehnika ja innovatiivne robootika;

b) süsteemiuuring, mis on vajalik säästva jäätmehoolduse ning tootmise ja töötlemise ohtlikkuse kontrollimiseks, sealhulgas bioprotsessid, mis tooks kaasa esmaste ressursside tarbimise vähenemise ja vähendaks saastatust;

c) tööstussüsteemide, toodete ja teenuste optimiseerimise uute lahenduste väljatöötamine.

1.1.4. Lennundus ja kosmos

Eesmärk

Selles valdkonnas rakendatavatel meetmetel on kaks eesmärki: integreerides oma uurimisalased püüdlused, tugevdada Euroopa lennunduse ja kosmosetööstuse teaduslikku ja tehnilist baasi ning toetada selle konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil; samuti aidata kasutada selle sektori Euroopa uurimispotentsiaali turvalisuse ja keskkonnakaitse parandamiseks.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa lisandväärtus

Lennundus ja kosmosetööstus on kaks tehnoloogiliselt ja majanduslikult eraldiseisvat sektorit, mis on siiski tihedalt seotud oma tööstuslike ja poliitiliste mõjude ning asjaomase valdkonna sidusrühmade tõttu; need sektorid on näited aladest, kus Euroopa on traditsiooniliselt olnud edukas ja kus tal on majanduslikku ja kaubanduslikku potentsiaali.

Siiski on Ameerika Ühendriikide investeeringud lennundusse ja kosmosetööstusesse sõltuvalt sektorist kolm kuni kuus korda suuremad.

Üha suureneva konkurentsi tingimustes prognoositakse, et lähema 15 aasta jooksul on maailmas vaja ligikaudu 14 000 uut lennukit, mille turuväärtus ulatub 1000 miljardi euroni. Püüded integreerida tööstussuutlikkus ja arendustegevus on Euroopale selles valdkonnas edu toonud ning nüüd tuleb üritada samalaadselt integreerida teadusuuringud ning prioriteetsed teemad ja valdkonnad.

Seda eesmärki silmas pidades tuleks optimeerida Euroopa-, riikliku- ja erasektori tasandi uurimistöö alased püüdlused vastavalt ühisele visioonile ja strateegilisele uurimiskavale.

Kosmosevaldkonnas toetab ühendus uuringuid, mille eesmärk on kasutada maailmaruumi turgude ja ühiskonna hüvanguks, järgides komisjoni teatist "Euroopa ja kosmos: uus peatükk".

Kavandatavad meetmed

Lennundus

Ühenduse lennundusalased uuringud, kaasa arvatud õhutranspordi süsteemid, keskenduvad teadusuuringutele ja tehnoloogia arendusele, mis on vajalik järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

a) suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet tsiviilõhusõidukite, nende mootorite ja varustuse alal;

b) vähendada lennunduse keskkonnamõjusid vähendades kütusekulu ning süsinikdioksiidi, lämmastikoksiidide ja muude keemiliste saasteainete eraldamist ning mürasaastet;

c) suurendada õhusõidukite ohutust, võttes arvesse lennuliikluse olulist tihenemist;

d) suurendada õhutranspordi süsteemi jõudlust ja ohutust ning toetada "ühtse Euroopa taeva" kontseptsiooni (lennujuhtimise ja lennuliikluse juhtimise süsteemid).

Kosmos

Ühenduse kosmosealane tegevus toimub tihedas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA), muude kosmoseagentuuride, uurimiskeskuste ja tööstusega, et kaasatud ülisuuri investeeringuid kasutataks nii asjakohaselt kui võimalik; kosmosealane tegevus on suunatud järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a) Galileo satelliitnavigatsiooni projektiga seotud satelliidipõhiste infosüsteemide ja teenuste uurimine;

b) globaalse keskkonna- ja turvaseire programmiga (GMES) seotud satelliidipõhiste süsteemide uurimine kasutajate vajadustest lähtuvalt;

c) kõrgetasemeline uurimistöö, mida on vaja kosmosesüsteemide ja maapealsete süsteemide ühendamiseks sidevaldkonnas.

1.1.5. Toiduainete kvaliteet ja ohutus

Eesmärk

Selles valdkonnas rakendatavad meetmed on kavandatud selleks, et aidata kehtestada integreeritud teaduslik ja tehnoloogiline alus, mida on vaja ohutuma, tervislikuma ja mitmekesisema toidu, sealhulgas mereannid, keskkonnasõbraliku tootmise ja turustusahela väljatöötamiseks ning toiduga seotud ohtude kontrollimiseks, toetudes eelkõige biotehnoloogilistele vahenditele ja arvestades postgenoomlisi uuringuid, samuti selleks, et kontrollida keskkonnamuutustest tingitud terviseohte.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa lisandväärtus

Viimase aja toidukriisid, eelkõige veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE), on päevakorda tõstnud nii toidu ohutusega seotud küsimuste keerukuse kui ka asjaolu, et enamikul juhtudel on tegemist rahvusvaheliste ja piiriüleste mõjudega.

Euroopa siseturu integratsioon põllumajandussaaduste ja toiduainete osas toob kaasa vajaduse tegeleda selle valdkonna probleemidega ja korraldada asjakohaseid uuringuid Euroopa tasandil. Selline on loodud Euroopa Toiduohutusameti taust.3

Kodanikud ja tarbijad ootavad, et uuringud aitaksid tagada turustatud toidu ja toiduainete kõrge kvaliteedi, tervislikkuse ja nende tarbimise ohutuse. Selleks tuleb tähelepanu pöörata toiduainete tootmisahelale tervikuna, kohaldades selles valdkonnas vajaduse korral looma- või taimeteadusi ja biotehnoloogiat. Arvesse tuleks võtta loomade heaolu ja tervist käsitlevaid nõudeid.

See eeldab kõige täielikumate, täpsemate ja ajakohasemate teaduslike teadmiste kättesaadavust. Peale tervisekaitse aspekti, on kõne all ligi 600 miljardi euro suuruse aastakäibe ja 2,6 miljoni töökohaga sektori käekäik.

Arvestades, et toiduainesektor koosneb enamjaolt väikeettevõtetest, sõltub võetud meetmete edu sellest, kuidas teadmisi ja protsesse kohandatakse nende ettevõtete eriomadustega.

Euroopa peab olema valmis nimetatud ülemaailmseid küsimusi käsitlevaid uuringuid olulisel määral toetama ning osalema asjakohasel viisil neid küsimusi käsitlevas rahvusvahelises debatis, kasutades kõige täpsemaid ja täielikumaid teadmisi.

Sama kehtib keskkonnategurite (näiteks sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad ja kantserogeenid) tervist mõjutavate omadustega seotud eri aspektide kohta, mis Euroopa kodanikel üha rohkem muret teevad ja mis sageli ilmnevad rahvusvahelises ulatuses. Kõikidel eespool nimetatud põhjustel ning selleks, et keerukates valdkondades pakutavatest mitmetest parimatest teabeallikatest kasu saada, tuleks kõnealused uuringud korraldada Euroopa tasandil selliselt, et oleks võimalik eri riikide tegevust õigesti koordineerida.

Kavandatavad meetmed

Ühenduse meetmed hõlmavad uuringuid, sealhulgas vajaduse korral postgenoomilised uuringud, mis käsitlevad toiduainete ohtlikkuse kontrolli eri aspekte ja tervise ja toidu vahelisi seoseid:

a) ohutumad ja keskkonnasõbralikumad tootmis- ja töötlemismeetodid ning tervislikumad, toitvamad ja mitmekesisemad toiduained ja loomatoit, mis põhinevad niisugustel süsteemidel nagu integreeritud tootmine, vähese sisendiga põllumajandustootmine, sealhulgas mahepõllumajandus, ning looma- ja taimeteaduste ja biotehnoloogia kasutamine;

b) toiduga seotud haiguste ja allergiate epidemioloogia, sealhulgas toiduvaliku mõju laste tervisele ja toiduga seotud allergiate põhjuste analüüsimeetodid;

c) toidu mõju tervisele, sealhulgas uued tooted, mahepõllundustooted, tervist mõjutavad tooted, geneetiliselt muundatud organisme sisaldavad tooted ja biotehnoloogia viimastel arengutel põhinevad tooted;

d) "jälgitavus" kogu tootmisahela vältel, näiteks geneetiliselt muundatud organismide kindlakstegemiseks, kaasa arvatud need, mis põhinevad biotehnoloogia viimastel arengutel;

e) analüüsimeetodid, keemiliste saasteainete ja olemasolevate või tekkivate patogeensete mikroorganismide (näiteks viirused, bakterid, pärmseened, seened, parasiidid ja uued priooni-tüüpi ained, kaasa arvatud ante mortem diagnostikatestid BSE ja skreipi kohta) kindlakstegemine ja kontroll;

f) loomatoidu mõju inimeste tervisele, sealhulgas tooted, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud organisme ja erinevat päritolu kõrvalsaaduste kasutamine loomatoiduks;

g) toiduahelaga seotud keskkonnamõjud tervisele (keemilised, bioloogilised, füüsikalised) ja lubatud ainete koostoime, sealhulgas kohalike keskkonnakatastroofide ja reostuse mõju toiduainetele, pöörates tähelepanu kumulatiivsetele ohtudele, inimeste liikumismarsruutidele, pikaajalistele mõjudele ja väikeste doosidega kokkupuutumisele, ning kõnealuste mõjude suhtes eriti tundlikele inimrühmadele, näiteks lastele.

1.1.6. Säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid

Eesmärk

Selles valdkonnas rakendatavad meetmed on kavandatud selleks, et tugevdada teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, mida Euroopa vajab säästva arengu rakendamiseks, mida rõhutati Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumisel ja selleks, et integreerida oma keskkonnaalased, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid, pöörates erilist tähelepanu taastuvale energiale, transpordile ja Euroopa maa ja mere elusressursside säästvale majandamisele. Need meetmed peaksid andma liikmesriikidele, assotsieerunud kandidaatriikidele ja teistele assotsieerunud riikidele võimaluse anda oma oluline panus rahvusvahelistesse püüdlustesse mõista ja kontrollida globaalseid muutusi ja säilitada ökosüsteemide tasakaalu.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa lisandväärtus

Ülemaailmses ulatuses nõuab säästva arengu rakendamine järgmist:

a) selliste tehnoloogiate ja lahenduste kavandamist, arendamist ja levitamist ning selliste energiatarbimisalase käitumise (mis viib energiateadliku Euroopa kujunemiseni) muutuste ja liikuvusega seotud uute lähenemisviiside edendamist, mille abil on võimalik tagada loodusvarade säilimine ja nende mõistuspärasem, tõhusam ja säästvam kasutamine, vähendades jäätmeid ja heitgaase ning kahandades majandustegevuse mõju keskkonnale. Seoses sellega on strateegilise tähtsusega sektoriteks energeetika ja transport, eelkõige nende sektorite linna- ja piirkondliku arenguga seotud aspektid;

b) ökosüsteemide ja globaalsete muutuste mehhanismide ja mõjude (näiteks kliimamuutused) paremat mõistmist, sealhulgas nende mehhanismide mõju maa ja mere elusressurssidele; samuti eelnevaga seotud prognoosimissuutlikkuse arendamist.

Nii nagu rõhutati komisjoni rohelises raamatus "Energiavarude ohutust käsitleva Euroopa strateegia poole" ja komisjoni valges raamatus "Euroopa transpordipoliitika aastaks 2010: aeg otsustada", on tehnoloogia alal kaks prioriteetset valdkonda energeetika ja transport, mis põhjustavad 80 % kasvuhoonegaaside ja rohkem kui 90 % süsinikdioksiidi heitmete tekke.

Vastavalt ÜRO 1992. aasta kliimamuutuste konventsioonile lisatud 1997. aasta Kyoto protokollile, nõutakse Euroopa Liidult ajavahemikus 2008-2012 kasvuhoonegaaside vähendamist 8 % võrra 1990. aasta tasemest. See nõuab innovatiivsete ja säästlike energia- ja transpordilahenduste väljatöötamist. Muud tähtsad kohustused on esitatud sellistes rahvusvahelistes dokumentides nagu ÜRO 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, ÜRO 1994. aasta konventsiooni kõrbestumise vastu võitlemise kohta põuast ja/või kõrbestumisest tõsiselt kahjustatud riikides, eelkõige Aafrikas, ning 1978. aasta osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, samuti ühenduse säästva arengu strateegias, sealhulgas kuues keskkonnaalane tegevusprogramm.

Eespool nimetatud eesmärgi saavutamine lühikese aja jooksul eeldab tänapäeval arenevate tehnoloogiate tõhusat kasutamist. Ühenduse tegevus on tähtis, kuna selle kaudu on võimalik tagada Euroopa toimingute kooskõlastamine muu maailma tegevusega.

Säästva arengu pikaajaline rakendamine tulevastel kümnenditel nõuab, et vastavalt majandustingimustele oleks tagatud selles suhtes kõige sobivamate energiaallikate ja -kandjate kättesaadavus. See nõuab pikemaajalist uurimistööd.

Keskmise tähtajaga ja pikaajalised uuringud on vajalikud ka püsivate Euroopa transportsüsteemide väljatöötamiseks ja selleks, et edasi liikuda globaalsete muutuste, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja ökosüsteemide säilitamise alal, mis toetab ka maa ja mere eluressursside säästvat kasutamist. Seoses globaalsete muutustega on põllumajanduse ja metsa ökosüsteemide integreeritud ja säästva kasutamise strateegial eriline tähtsus nende ökosüsteemide säilitamise seisukohast, samuti toetab see olulisel määral Euroopa säästvat arengut.

Kavandatavad meetmed

Ühenduse TTA meetmed keskenduvad järgmistele valdkondadele:

I. Säästlikud energiasüsteemid4

a) lühiajaliselt ja keskmise tähtajaga, eelkõige linnakeskkonnas:

i) puhas energia, eriti taastuvad energiaallikad ja nende integreerimine energiasüsteemi, sealhulgas salvestamine, jaotus ja kasutamine;

ii) energiasääst ja energiatõhusus, sealhulgas taastuvast toorainest saadav energiasääst ja energiatõhusus;

iii) alternatiivsed mootorikütused;

b) keskmise tähtajaga ja pikemaajaliselt:

i) kütuseelemendid, sealhulgas nende rakendused;

ii) Euroopa tasandil energiakandjate, transpordi ja salvestamise suhtes kohaldatavad uued tehnoloogiad, eelkõige vesiniktehnoloogia;

iii) taastuvenergia tehnoloogia uued ja arenenud lahendused, mis tuleviku energiatootmise seisukohast olulised ja nõuavad pikaajalist uurimistööd;

iv) süsinikdioksiidisaaste likvideerimine koos puhtamate fossiilkütust kasutavate ettevõtetega.

II. Säästev maismaa- ja meretransport5

a) Arendatakse keskkonnasõbralikke, turvalisi ja konkurentsivõimelisi transpordisüsteeme ja nii reisijate kui laadungite vedamiseks mõeldud transpordivahendeid ning puhast linnatransporti ja autode mõistlikku kasutamist linnas, sealhulgas:

i) maismaa- ja meretranspordi uued tehnoloogiad ja kontseptsioonid, sealhulgas uudsed käivitussüsteemid ja kütuseelementide integreerimine transpordi eesmärgil;

ii) arenenud projekteerimis- ja tootmistehnika, millega kaasneb parem kvaliteet, turvalisus, korduvkasutuse võimalus, mugavus ja tasuvus;

b) parandatakse raudtee- ja meretranspordi tõhusust ja konkurentsivõimet, pöörates tähelepanu transpordiliikide koostalitlusvõimele ja tagatakse nii reisijate kui laadungite arukas ja ohutu vedu:

i) erinevate transpordiliikide tasakaalustamine ja integreerimine, eriti seoses linna- ja piirkondliku transpordiga, sealhulgas uued liikuvuse juhtimise ja transpordi logistika süsteemid, mis tõhustavad raudtee- ja meretransporti (näiteks edendades transpordiliikide kokkusobivust ja koostalitlusvõimet);

ii) turvalisuse suurendamine ja liiklusummikute vältimine (eriti linnades) uuenduslike elektrooniliste ja tarkvaralahenduste integreerimise teel ja kasutades modernseid satelliitnavigatsioonisüsteeme ja telemaatilisi lahendusi.

III. Globaalsed muutused ja ökosüsteemid

Ühenduse tegevus keskendub esmajärjekorras järgmistele teemadele:

a) kõikidest allikatest, sealhulgas energiavarustusest, transpordist ja põllumajandusest pärinevate kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete toime ja mehhanismid, mis mõjutavad kliimat, osoonikihi kahanemist ja süsiniku neeldumist (ookeanid, metsad ja pinnas) eelkõige selleks, et parandada prognoose ja hinnata nende mõjude ärahoidmise võimalusi;

b) veeringlus, sealhulgas pinnasega seotud aspektid;

c) mere ja maismaa bioloogilise mitmekesisuse ja mere ökosüsteemide toimimise tundmine, geneetiliste ressursside kaitse, mere ja maismaa ökosüsteemide säästev haldamine ning nimetatud ökosüsteemide ja inimtegevuse interaktsioon;

d) kõrbestumise ja loodusõnnetuste mehhanismid;

e) säästva maakasutuse strateegiad, sealhulgas rannikuvööndi integreeritud haldamine, põllumajandus- ja metsaressursside mitmeotstarbelise kasutuse integreeritud kontseptsioonid ning metsa- ja puidutööstuse integreeritud tootmisahel;

f) operatiivne prognoosimine ja mudelid, sealhulgas globaalse kliimamuutuse vaatlussüsteemid.

Selle prioriteediga seotud uuringuid täiendatakse uute riski hindamise menetluste ja keskkonna kvaliteedi hindamise meetodite väljatöötamisega, sealhulgas mõõtmiste asjaomane prenormatiivne uurimine ja selleks vajalik testimine.

1.1.7. Kodanikud ja valitsemistava teadmisteühiskonnas

Eesmärk

Kõnealuses valdkonnas rakendatavad meetmed on kavandatud selleks, et mobiliseerida Euroopa teadustöötajaid ühendama oma rikkalikke ja mitmekesiseid võimeid majanduse, poliitika, sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste vallas, mida on vaja selleks, et tegelda teadmisteühiskonna tekkega seotud küsimuste, ning ühelt poolt teadmisteühiskonna kodanike omavaheliste ja teiselt poolt kodanike ja institutsioonide vaheliste uute suhtevormidega, ja neid küsimusi paremini mõista.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa lisandväärtus

Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel 2000. aasta märtsis seadis Euroopa Liit endale ambitsioonika eesmärgi saada "maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmispõhiseks majandussüsteemiks, mis tagab säästva majanduskasvu, loob uusi ja paremaid töökohti ja suurendab sotsiaalset ühtekuuluvust".

Sellega seoses toonitati Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel, et "inimressursid on Euroopa peamine jõud" ja rõhutati, et Euroopa haridus- ja koolitussüsteeme on vaja "kohandada nii vastavalt teadmisteühiskonna vajadustele kui ka tööhõive taseme tõstmiseks ja kvaliteedi parandamiseks".

Euroopa üleminek teadmuspõhisele majandusele ja teadmisteühiskonnale ning tema säästev areng kõikide kodanike elukvaliteedi parandamise nimel on kergemini saavutatavad, kui neid protsesse vajalikul määral mõistetakse ja juhitakse. See nõuab mahukat uurimistööd niisugustes integreeritud ja säästva majandusliku ja sotsiaalse arengu küsimustes, mis tuginevad Euroopa ühiskonnamudelit iseloomustavatele põhiväärtustele nagu õiglus, solidaarsus ja kultuuriline mitmekesisus; lisaks on vaja uuringuid, mis käsitlevad ettevõtlust ning väikeettevõtete asutamist, kasvu ja arengut.

Selleks peaksid majanduslikud, poliitilised, sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud uuringud esmajärjekorras aitama tagada astmeliselt kasvava info- ja teadmistehulga rakendamise ja kasutuse ning selles valdkonnas toimuvatest protsessidest arusaamise.

Euroopas tõstatub see probleem eelkõige üldises kontekstis seoses tulevase laienemise, demokraatia toimimise ja uute valitsemistavadega. Kõne all on kodanike ja institutsioonide vahelised suhted keerukas poliitilises keskkonnas, kus otsuseid tehakse nii riiklikul, piirkondlikul kui Euroopa tasandil; samuti vaadeldakse kodanikuühiskonna ja selle liikmete kasvavat tähtsust poliitilises dialoogis.

Need küsimused on selgesti olemuslikult seotud Euroopa mõõtmega ja neid oleks eriti kasulik uurida ülemaailmsest vaatepunktist, võttes arvesse ajaloolist ja kultuuripärandlikku mõõdet.

Euroopa mõõdet on riikliku tasandi uuringutes alles hakatud arvesse võtma ning sellele ei pöörata veel vajalikku tähelepanu.

On ülimalt vajalik käsitleda neid aspekte üleeuroopaliselt. Peale selle võimaldavad Euroopa Liidu tasandil võetavad meetmed t hoida metoodilist ühtsust nõutaval tasemel ja tagada, et Euroopas kasutuseleolevatest erinevatest lähenemisviisides saadakse võimalikult palju kasu.

Kavandatavad meetmed

Ühenduse uurimistegevuses keskendutakse järgmistele teemadele:

teadmisteühiskond ja sotsiaalne ühtekuuluvus:

a) Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel ja järgmistel kohtumistel seatud eesmärkidega seotud uuringud, eelkõige teadmiste tootmise, edastamise ja kasutamise parimate meetodite süstemaatiline analüüs;

b) teadmisteühiskonna arendamisega seotud võimalused ja valikud Euroopa Ülemkogu Lissaboni, Nice'i ja Stockholmi kohtumistel rõhutatud Euroopa Liidu eesmärkide saavutamiseks, eelkõige elukvaliteedi, sotsiaal-, tööhõive- ja tööturupoliitika parandamiseks, elukestva õppe edendamiseks, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästava arengu tugevdamiseks, võttes vajalikul määral arvesse Euroopa erinevaid ühiskonnamudeleid ja elanikkonna vananemisega seotud aspekte;

c) teadmisteühiskonnale ülemineku dünaamika ja viiside erinevus kohalikul, riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

kodakondsus, demokraatia ja uued valitsemistavad, eelkõige seoses suurema integreerumise ja globaliseerumisega ning arvestades ajaloolist perspektiivi ja kultuuripärandit:

- Euroopa integratsiooni ja Euroopa Liidu demokraatia laienemise tagajärjed, seaduslikkuse kontseptsioon ja Euroopa Liidu institutsioonide toimimine, parandades arusaamist Euroopa poliitilistest ja sotsiaalsetest institutsioonidest ning nende ajaloolisest arengust,

- uuring, mis käsitleb pädevusvaldkondade ja vastutusalade uusi määratlusi ja nendevahelisi suhteid, samuti uusi valitsemistavasid,

- teemad, mis on seotud konfliktide lahendamise ning rahu ja õigluse jaluleseadmisega, kaasa arvatud põhiõiguste tagamine,

- uute kodakondsuse ja kultuurilise identiteedi vormide teke, Euroopa integratsiooni ja kultuurilise mitmekesisuse mõju ja vormid; Euroopa ja muu maailma vaheline sotsiaalne ja kultuuriline dialoog.

Praktikas keskendub ühenduse tegevus järgmiste toimingute toetamisele:

a) riikidevahelised uuringud, võrdlevad uuringud ja statistika, kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kooskõlastatud arendamine;

b) riiklikku poliitikat toetavad interdistsiplinaarsed uuringud;

c) Euroopa tasandi uurimisinfrastruktuuride, andme- ja teabebaaside loomine ja kasutamine.

1.2. Laiemaid teadustöö valdkondi hõlmavad eriuuringud

1.2.1. Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine

Kõnealune tegevus tagab ühenduse peaeesmärkide saavutamise seisukohast oluliste uuringute tõhusa ja paindliku teostamise, toetades ühenduse poliitika väljakujundamist ja rakendamist ning uurides uusi ja tekkivaid teaduslikke probleeme ja võimalusi, kui kõnealuseid nõudmisi ei ole võimalik rahuldada temaatiliste prioriteetide raames.

Nende toimingute ühisomaduseks on see, et neid rakendatakse mitmeaastase perspektiiviga, kus võetakse otseselt arvesse peamiste asjaomaste teguritega seotud vajadusi ja seisukohti (vastavalt vajadusele, kas poliitilisi tegureid, tööstuse tarbijarühmi, juhtivaid uurimisringkondi jne). Üldiselt rakendatakse neid koos aastase programmeerimismehhanismiga, kus määratakse kindlaks konkreetsed prioriteedid, mis vastavad väljaselgitatud vajadustele ja eespool nimetatud eesmärkidele.

A. Poliitikale vastavad uuringud

Selle rühma uuringud peavad vastama ühenduse poliitika teaduslikele ja tehnilistele vajadustele, toetades ühenduse poliitika väljatöötamist ja rakendamist, võttes seejuures arvesse ühenduse tulevaste liikmete ja assotsieerunud riikide huve. Kui ühenduse poliitika seda vajab, võivad nimetatud meetmed sisaldada prenormatiivseid uuringuid, mõõtmisi ja testimist.

Nimetatud toimingud nõuavad paindlikke, poliitikale vastavaid uuringuid ja erilisi sekkumismeetmeid ja -metoodikat, mis täiendaks temaatilisi prioriteete ja mida koordineeritakse käesoleva programmi üldraamistikus.

Nad sisaldavad temaatiliste prioriteetidega seotud teemasid, mis aga ei võimalda vastavaid üksikuid teemasid kindlaks määrata teaduslike lähenemisviisidega. Tagatakse asjakohane ülesannete jaotus ja sünergia nimetatud toimingute ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otseste meetmete vahel, mis on suunatud ühenduse poliitika vajaduste rahuldamisele.

Asjaomased valdkonnad, mida toetatakse, on järgmised:

a) ühine põllumajanduspoliitika ja ühine kalanduspoliitika;

b) säästev areng, eelkõige ühenduse poliitika eesmärgid keskkonna alal (sealhulgas need, mis on sätestatud kuuendas keskkonnaalases programmis), transpordi- ja energeetikavaldkonnas;

c) ühenduse poliitika muudes valdkondades nagu tervishoid (eriti rahvatervis), regionaalareng kaubandus, arenguabi, siseturg ja konkurentsivõime, sotsiaalpoliitika ja tööhõive, haridus ja koolitus, kultuur, sooline võrdsus, tarbijakaitse, vabadusel, turvalisusel ja õiglusel põhineva ala rajamine ning välissuhted, sealhulgas laienemist toetav poliitika ja kaas arvatud vajalikud statistilised meetodid ja vahendid;

d) Euroopa Ülemkogult saadud ühenduse poliitika eesmärgid näiteks majanduspoliitika, infoühiskonna ning e-Euroopa ja ettevõtluse suhtes.

Nendes valdkondades on uurimisprioriteedid, mis vastavad algselt kindlaksmääratud poliitilistele vajadustele ja mida täiendatakse käesoleva programmi rakendamise käigus, järgmised:

1. Euroopa loodusvarade säästev haldamine

Selles meetmerühmas keskenduvad uuringud eelkõige järgmisele:

a) põllumajanduse ja metsanduse moderniseerimine ja säästev areng, sealhulgas nende mitmeotstarbeline roll maapiirkondade säästva arengu ja edendamise tagamisel;

b) säästva põllumajanduse ja metsanduse vahendid ja hindamismeetodid;

c) kalanduse, sealhulgas akvakultuuril põhinevate tootmissüsteemide moderniseerimine ja säästvus;

d) uued ja keskkonnasõbralikumad tootmisviisid loomade tervise ja heaolu parandamiseks;

e) keskkonnahinnangud (pinnas, vesi, õhk, müra, sealhulgas keemiliste ainete mõju);

f) poliitilisi otsuseid toetavate keskkonnatehnoloogiate hindamine, eelkõige selles osas, mis puudutab tõhusaid, kuid odavaid tehnoloogiaid seoses keskkonnaalaste seaduste täitmisega.

2. Euroopa elanikele tervise, turvalisuse ja võimaluste tagamine

Selles meetmerühmas keskenduvad uuringud eelkõige järgmisele:

a) tervise tegurid ja kõrgekvaliteediliste säästvate tervishoiuteenuste ja pensionisüsteemide pakkumine (eriti seoses vananemise ja demograafiliste muudatustega);

b) rahvatervisega seotud küsimused, sealhulgas epidemioloogia, mis aitab haigusi ennetada ja võitleb harvaesinevate haiguste ja nakkushaigustega, allergiad, turvalise vere- ja organidoonorluse tagamine, alternatiivid loomkatsetele;

c) keskkonnaprobleemide mõju tervisele (sealhulgas riskihindamismeetodid ja loodusõnnetuste tagajärjel inimestele tekkinud ohtude leevendamine);

d) puuetega inimeste elukvaliteediga seotud küsimused (sealhulgas võrdsed juurdepääsuvõimalused rajatistele);

e) migratsiooni- ja pagulasvoogude mõistmine;

f) kuritegevuse arengutendentside mõistmine;

g) kodanikukaitsega seotud küsimused (sealhulgas bio-turvalisus ja kaitse terroristide rünnakute eest) ja kriisireguleerimine.

3. Laiema ja integreerituma Euroopa Liidu majandusliku potentsiaali ja ühtekuuluvuse toetamine

Selles meetmerühmas keskenduvad uuringud eelkõige järgmisele:

a) Euroopa integratsiooni, säästva arengu, konkurentsivõime ja kaubanduspoliitika (sealhulgas majandusarengu ja ühtekuuluvuse hindamismeetodite parandamine) toetamine;

b) säästvate transpordi- ja energiasüsteemide toimimise hindamiseks (majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest seisukohast) vajalike vahendite, näidikute ja tööparameetrite väljatöötamine;

c) ülemaailmne ohutusanalüüs ja transpordi valideerimissüsteemid ning õnnetusjuhtumiriskide ja liiklusohutuse süsteemide uurimine;

d) prognoosimine ja innovatiivse säästva poliitika arendamine keskmise tähtajaga ja pikaajaliselt;

e) infoühiskonnaga seotud probleemid (näiteks digitaalvarade haldamine ja kaitse ning kõiki hõlmav juurdepääs infoühiskonnale);

f) kultuuripärandi kaitse ja sellega seotud säilitusstrateegiad;

g) Euroopa statistika kvaliteedi, kättesaadavuse ja levitamise parandamine.

B. Uute ja kujunemisjärgus teaduslike ja tehnoloogiliste probleemide ja võimaluste uurimine

Selle rühma uuringute eesmärk on reageerida paindlikult ja kiiresti peamistele ettenägematutele arengutele, tekkimisjärgus teaduslikele ja tehnilistele probleemidele ja võimalustele, samuti teadmiste piirialadel, eriti multitemaatilistes ja interdistsiplinaarsetes valdkondades esinevatele vajadustele.

Sellega seoses rakendatakse järgmisi meetmeid:

a) tekkejärgus teadmusvaldkondade ja tuleviku tehnoloogiate uurimine, väljaspool prioriteetseid teemavaldkondi või nende vahel, eriti transdistsiplinaarsetes valdkondades, mis on eriti innovatiivne ja seotud vastava suurusega (tehniliste) riskidega. Uurimine on avatud uutele teaduslikele püüdlustele teadmiste ja tehnoloogilise oskusteabe piirialadel, millel on oluline potentsiaal peamiste tööstuslike ja/või sotsiaalsete mõjude või Euroopa uurimissuutlikkuse pikemaajalise arendamise seisukohast;

b) uuringud niisuguste uute avastuste või hiljuti ilmnenud nähtuste kiireks hindamiseks, millega seoses võib esile kerkida Euroopa ühiskonna jaoks olulise tähtsusega riske või probleeme, ja neile reageerimiseks asjakohaste viiside kindlaksmääramine.

Selle meetmerühma potentsiaalsete uurimisteemade kindlakstegemisel pööratakse erilist tähelepanu teadusringkondade vaadetele ja valdkondadele, kus Euroopa tasandi meetmed on vajalikud, pidades silmas võimalusi arendada strateegilisi positsioone teadmiste tipptasemel ja uutel turgudel või ennetada peamisi probleeme, millega Euroopa ühiskond kokku puutub.

1.2.2. Horisontaalsed teadusuuringud, milles osalevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

Need erimeetmed, millega toetatakse Euroopa konkurentsivõimet, ettevõtlust ja innovatsioonpoliitikat, on kavandatud traditsioonilistes või uutes valdkondades tegutsevate Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks, et edendada nende tehnoloogilist suutlikkust ja arendada tegutsemisvõimet nii Euroopa kui rahvusvahelisel tasandil.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamise võimalusi käsitleva teabe ja sellekohaste soovituste saamine tagatakse komisjoni loodud sisenemiskohtade kaudu ja kasutades riiklike teabepunktide süsteemi.

Lisaks nendele eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid hõlmavatele teadusuuringutele, ärgitatakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid osalema kõikides käesoleva programmi valdkondades, eriti seoses prioriteetsetes teemavaldkondades rakendatavate toimingutega.

Meetmeid võib rakendada kõikjal ühenduse teaduspoliitika raamesse kuuluvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades, ja need esinevad järgmistes vormides:

a) uurimiskoostöö

Teadusuuringud, mida TTA meetmete elluviijad teevad paljudele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele viimastele ühist huvi pakkuvatel teemadel. Uuringuid võivad läbi viia ka innovatiivsed väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted koostöös uurimiskeskuste ja ülikoolidega;

b) kollektiivne uurimistöö

Uuringud, mida TTA meetmete elluviijad teevad tööstusliitudele või tööstuslikele rühmitustele kõikides tööstussektorites, kus väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on Euroopa tasandil suur tähtsus, kaasa arvatud tulemuste levitamine.

1.2.3. Rahvusvahelist koostööd toetavad erimeetmed

Välissuhete, sealhulgas ühenduse arengupoliitika toetuseks võetakse erimeetmeid, mille eesmärk on edendada rahvusvahelist uurimiskoostööd. Lisaks nimetatud erimeetmetele, võimaldatakse kolmandatel riikidel osaleda prioriteetsete teemavaldkondade raames. Tegevuses osalevad järgmised kolmandate riikide rühmad:

a) arengumaad;

b) Vahemere riigid, sealhulgas Lääne-Balkani maad;

c) Venemaa ja uued iseseisvad riigid (NIS), sealhulgas eelkõige toimingud INTAS kaudu (the International Association for the Promotion of Cooperation with Scientists from the NIS - uute sõltumatute riikide teadlastega koostöö edendamise rahvusvaheline ühing).

Selle kategooria uurimisprioriteedid määratakse kindlaks ühenduse ja asjaomaste riikide rühmade vahelise partnerluse huvidest ja eesmärkidest lähtuvalt ning vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele erivajadustele.

Hõlbustamaks nimetatud riikide osalemist, luuakse komisjonis sellekohane kontaktpunkt, kust saab teavet rahvusvahelise koostöö raames tehtud toimingute kohta.

Need toimingud täiendavad prioriteetsetes teemavaldkondades tehtavat rahvusvahelist uurimiskoostööd.

1.3. Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

Teadusuuringute Ühiskeskus peaks toetama ühenduse poliitikat teaduse ja tehnika vallas ning vastavalt sellele andma oma eripädevusse kuuluvates valdkondades sõltumatut, kliendikeskset abi ühenduse poliitika sõnastamisel ja rakendamisel, sealhulgas kõnealuse poliitika rakendamise järelevalve.

Teadusuuringute Ühiskeskus tegutseb tihedas koostöös ja võrguühenduses Euroopa teadusringkondade, riiklike teadusorganisatsioonide, ülikoolide ja äriühingutega. Teadusuuringute Ühiskeskus võib osaleda kõikides käesoleva programmiga seotud teadusuuringutes samadel alustel liikmesriikides loodud üksustega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koostööle kandidaatriikidega.

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse olulise tähtsusega ühisnimetajaks on kodanike turvalisus koos selle eri aspektidega, näiteks tervis, keskkond ja pettusevastane võitlus.

Selles meetmerühmas korraldab Teadusuuringute Ühiskeskus järgmist:

1. Toimingud, mis on seotud Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesannetega. Need toimingud lähtuvad selgesti tarbija vajadustest. Sellega seoses on olemas teatav paindlikkus ootamatute uurimisvajaduste jaoks.

Uuringud keskenduvad kahele põhivaldkonnale, mis on seotud kahe prioriteetse teemavaldkonnaga:

a) toit, keemiatooted ja tervis, kusjuures põhitähelepanu pööratakse järgmisele:

toidu ohutus ja kvaliteet, eriti võitlus veiste spongioosse entsefalopaatia vastu; geneetiliselt muundatud organismid; keemiatooted, sealhulgas loomkatsete suhtes alternatiivsete katsemeetodite valideerimine; biomeditsiinilised rakendused (täpsemalt selle valdkonna võrdlusandmete sisseaseadmine);

b) keskkond ja säästvus, kusjuures põhitähelepanu pööratakse järgmisele:

kliimamuutus (süsinikuringe, mudelid, mõjud) ja säästva arengu tehnoloogiad (taastuvad energiaallikad, poliitika integreerimise vahendid); õhu kvaliteedi parandamine, Euroopa keskkonna kaitse; võrdlusmõõtmiste ja võrkude arendamine; globaalse keskkonna- ja turvaseire programmi (GMES) eesmärkide tehniline toetamine.

2. Horisontaaltoimingud Teadusuuringute Ühiskeskuse eripädevusega valdkondades:

a) tehnoloogia-alane prognoos: tehnoloogia ja majanduse arengu prognoosimine, mis põhineb Euroopa võrkude tööl;

b) võrdlusmaterjalid ja mõõtmised: ühenduse võrdlusbüroo (BCR) ja sertifitseeritud etalonaine; keemiliste ja füüsikaliste mõõtmismeetodite valideerimine ja pädevus;

c) kodanike turvalisus ja pettusevastane tegevus: jalaväemiinide avastamine; looduslike ja tehnoloogiliste ohtude vältimine; Küberturbe võrgud; pettusevastased tehnoloogiad.

II. EUROOPA TEADUSRUUMI STRUKTUREERIMINE

2.1. Teadustöö ja innovatsioon

Eesmärk

Need toimingud on kavandatud selleks, et stimuleerida tehnoloogilist innovatsiooni, uurimistulemuste kasutamist, teadmiste ja tehnoloogiate siirdamist ning ühenduses ja tema kõikides piirkondades tehnoloogiaettevõtete rajamist, jätmata välja vähemarenenud piirkondi. Innovatsioon on ka üks käesoleva programmi tähtsamaid osi.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa tasandi lisandväärtus

Üks Euroopa märgatavamaid nõrku kohti on suutmatus võtta tööstusesse, majandusse ja äritegevusse üle teadusuuringute tulemusi ja teaduslik-tehnoloogilisi läbimurdeid. Euroopa tasandil ettevõtluse innovatsiooni stimuleerimiseks võetavad meetmed aitavad tõsta Euroopa toimimisvõimet ja suurendada tema suutlikkust kõnealuses valdkonnas, toetades ettevõtjate ja innovaatorite püüdlusi tegutseda nii Euroopa tasandil kui rahvusvahelistel turgudel ning andes kõikide Euroopa Liidu piirkondade sidusrühmadele võimaluse saada kogemusi ja teadmisi teistest piirkondadest Euroopa tasandil tehtud algatuste kaudu.

Kavandatavad meetmed

Selle rühma tegevuse eesmärk on täiendada innovatsiooniga seotud toiminguid, sealhulgas I meetmerühma raames tehtud toimingud.

Need meetmed toetavad innovatsiooni üldiselt ja täiendavad riiklikku ja piirkondlikku tegevust, et suurendada jõupingutuste kooskõlastatust selles valdkonnas. Meetmeid võetakse järgmiste toimingute toetamiseks:

a) Euroopa innovatsioonisüsteemi sidusrühmade ja kasutajate võrku ühendamine ning analüüsid ja uuringud, mille eesmärk on edendada kogemuste vahetamist ja häid tavasid ning kaasata kasutajaid paremini innovatsiooniprotsessi;

b) meetmed, mille eesmärk on innovatsiooni ja tehnoloogiaettevõtete loomise alase piirkondadevahelise koostöö edendamine, samuti selle valdkonna piirkondlike ja piirkondadevaheliste strateegiate ettevalmistamine, kaasa arvatud läbirääkijariigid;

c) meetmed, mille eesmärk on katsetada uusi tehnoloogilise innovatsiooni kontseptsioone ja meetodeid, mis on eelkõige seotud innovatsiooniprotsessi probleemsete kohtadega;

d) infoteenuste, eriti selliste elektrooniliste teenuste nagu CORDIS ja innovatsiooniga seotud abiteenuste (tehnosiire, intellektuaalomandi kaitse, juurdepääs riskikapitalile) loomine või tugevdamine, sealhulgas innovatsiooni levikeskuste tegevus;

e) majandus- ja tehnoloogiline luure (tehnoloogilise arengu, rakenduste ja turgude analüüs ning niisuguse teabe töötlemine ja levitamine, mis võiks aidata teadustöötajatel, ettevõtjatel ja eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning investoritel otsuseid langetada);

f) ühenduse uurimisprojektide raames tehtud innovatsioonitoimingute analüüs ja hindamine ning innovatsioonipoliitikast saadud kogemuste kasutamine.

Mõned neist toimingutest viiakse ellu koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) (eelkõige Euroopa Investeerimisfondi kaudu) tema algatuse "Innovatsioon 2000" raames, ning kooskõlas meetmetega, mida on võtnud struktuurifondid.

2.2. Inimressursid ja liikuvus

Eesmärk

Selle rühma meetmed on kavandatud toetama rikkalike maailmatasemel inimressursside arendamist kõikides ühenduse piirkondades, edendades riikidevahelist liikuvust koolituse saamise eesmärgil, asjatundlikkuse arendamist või eelkõige eri sektoritevahelist teadmiste siiret; toetades tippteadmiste arendamist; ning aidates muuta Euroopa huvipakkuvamaks kolmandate riikide teadustöötajate paremiku jaoks. Eesmärk on paremini ära kasutada elanikkonna kõigi kategooriate, eriti naiste ja noorte teadustöötajate potentsiaali, võttes asjakohaseid meetmeid; lisaks tuleks võtta meetmeid, mis on suunatud sünergia loomisele Euroopa kõrghariduse valdkonnas.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa lisandväärtus

Riikidevahelise liikuvuse edendamine on lihtne, eriti tõhus ja hästitoimiv viis, kuidas tugevdada Euroopa tipptaseme teadmisi tervikuna ja nende levitamist Euroopa Liidu erinevatesse piirkondadesse. See võimaldab teadustöötajate koolituse kvaliteeti märgatavalt parandada, edendab teadmiste ringlust ja kasutamist ning aitab rajada maailmatasemel tippteadmiste keskusi, mis pakuvad üleeuroopalist huvi. Selles valdkonnas (nagu inimressursside puhul üldse) võetavatel Euroopa Liidu tasandi meetmetel, mis viivad kriitilise massi saavutamiseni, on vältimatult oluline mõju.

Pööratakse tähelepanu naiste osalemisele kõigis meetmetes ning asjakohastele abinõudele õiglasema tasakaalu saavutamiseks teadustööd tegevate meeste ja naiste vahel; liikuvusega seotud isiklikele asjaoludele eelkõige perekonna, teenistuskäigu arengu ja keeleoskuse osas; teadusuuringute arengule Euroopa Liidu ja assotsieerunud riikide ebasoodsamates piirkondades ja vajadusele suurema ja tõhusama koostöö järele eri teadusharude ning akadeemiliste ringkondade ja tööstuse, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel.

Koostöös asjakohaste riiklike ja ühenduse meetmetega pööratakse tähelepanu välismaa teadustöötajate abistamisele nende liikuvusega seotud (õiguslikes, halduslikes, perekondlikes või kultuurilistes) praktilistes küsimustes.

Kavandatavad meetmed

Need meetmed, mida rakendatakse kõikjal ühenduse teaduspoliitika raamesse kuuluvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades, esinevad enamasti järgmistes vormides:

a) toetusmeetmed, mis on ette nähtud ülikoolidele, uurimiskeskustele ja ettevõtetele, sealhulgas eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja võrkudele, et võõrustada Euroopa ja kolmandate riikide teadustöötajaid, kaasa arvatud doktoriväitekirja ettevalmistavate teadustöötajate koolitamine. Need meetmed võivad hõlmata pikaajalise koolitusvõrgu loomist ja eri sektorite vahelise liikuvuse edendamist;

b) isiklikud toetusmeetmed, mis on ette nähtud Euroopa teadustöötajatele nende siirdumisel teise Euroopa riiki või kolmandasse riiki, samuti tipptasemel kolmandate riikide teadustöötajatele, kes soovivad tulla Euroopasse. Sellist toetust antakse piisava kestusega koolitusperioodi jooksul ja see on mõeldud teadustöötajatele, kellel on vähemalt nelja-aastane teadustöö kogemus ning samal ajal võetakse arvesse ka koolitusvajadusi teadusuuringute juhtimise alal;

c) finantsosalus teadustöötajate liikuvust toetavates riiklikes või piirkondlikes programmides, mis on avatud teiste Euroopa riikide teadustöötajatele;

d) selliste Euroopa uurimisrühmade loomise ja arengu toetamine, kelles nähakse potentsiaali tipptasemele jõudmiseks eelkõige juhtivate või interdistsiplinaarsete teadusuuringute puhul, kui kõnealune toetus võib anda riiklikele meetmetele lisaväärtust;

e) Euroopa Liidust liikuvustoetust saanud teadusuurijate tipptasemel uuringutele ettenähtud teaduspreemiad.

Luuakse mehhanismid, mille abil hõlbustada teadustöötajate tagasipöördumist kodumaale või päritolupiirkonda ning nende taaslülitumist tööellu.

Tagatakse püüe saavutada sugude võrdne esindatus ettenähtud meetmetes.

2.3. Teadustöö infrastruktuur

Eesmärk

Käesoleva rühma raames rakendatavad meetmed on kavandatud selleks, et aidata luua Euroopas tipptasemel teadusuuringute infrastruktuuride võrk ja edendada nende optimaalset kasutamist Euroopa tasandil.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa lisandväärtus

Teadusuuringute infrastruktuure käsitleva Euroopa lähenemisviisi areng ja selle valdkonna meetmete rakendamine Euroopa Liidu tasandil võivad oluliselt parandada Euroopa teadustöö potentsiaali ja selle rakendamist, aidates tagada parema juurdepääsu eri liikmesriikide infrastruktuuridele ja suurendades olemasolevate vahendite vastastikust täiendavust, edendades Euroopa tasandi teenust osutavate infrastruktuuride arendamist või loomist, samuti Euroopa ja piirkondliku või piirkondadevahelise tehnoloogia arengu seisukohast optimaalseid ehituslikke valikuid.

Neid meetmeid rakendatakse kõikjal ühenduse teaduspoliitika raamesse kuuluvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades, sealhulgas prioriteetsetes teemavaldkondades.

Kavandatavad meetmed:

a) ligipääs teiste riikide teadusuuringute infrastruktuuridele;

b) integreeritud toimingute rakendamine Euroopa tasandi infrastruktuuride või infrastruktuuride konsortsiumide kaudu, mis võimaldavad tagada teenuste osutamise Euroopa tasandil ja võivad lisaks teiste riikide infrastruktuuridele juurdepääsule reguleerida ka koostöövõrkude loomist ja toimimist ning ühiste uurimisprojektide läbiviimist, mis tõstavad asjaomaste infrastruktuuride toimimise taset;

c) suure võimsusega ja kiire Euroopa sideinfrastruktuur (võimaluse korral GRID-tüüpi arhitektuuridel põhinev), mille aluseks on Géant-projekti ja elektrooniliste kirjastusteenuste saavutused;

d) teostatavusuuringud ja ettevalmistustööd uute Euroopa tasandi infrastruktuuride loomiseks, võttes arvesse kõigi potentsiaalsete kasutajate vajadusi ja uurides süstemaatiliselt võimalusi saada nende infrastruktuuride rahastamiseks toetust näiteks Euroopa Investeerimispangast või struktuurifondidest;

e) Euroopa infrastruktuuride optimeerimine pakkudes piiratud toetust piiratud arvule uusi infrastruktuure käsitlevatele projektidele nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui sellisel toetusel võib olla otsustava tähtsusega edendav mõju Euroopa lisandväärtuse seisukohast. Võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide arvamusi, võib nimetatud toetus täiendada EIP või struktuurifondide osalust kõnealuste infrastruktuuride rahastamisel.

2.4. Teadus ja ühiskond

Eesmärk

Selle rühma meetmed on kavandatud selleks, et edendada teaduse ja ühiskonna vaheliste harmooniliste suhete arengut ning avada võimalusi innovaatiliseks tegevuseks Euroopas, samuti toetada teadlaskonna kriitilist mõtlemist ja reageeringuid sotsiaalsetele probleemidele luues uued suhted ja teavitatud dialoogi teadustöötajate, töösturite, poliitiliste otsustajate ja kodanike vahel. Selle rühma meetmed on poliitikaga seotud teaduse ja ühiskonna algatused, samal ajal kui prioriteetsete teemade ja eelkõige teema nr 7 alla kuuluv teadustöö hõlmab kodanikke ja valitsemist käsitlevaid uuringuid laiemalt.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa lisandväärtus

Teaduse ja ühiskonnaga seotud küsimusi tuleb enamjaolt käsitleda Euroopa tasandil nende tugeva Euroopa mõõtme tõttu. See on seotud asjaoluga, et väga tihti kerkivad need küsimused Euroopa tasandil (nagu näitavad toidu ohutusega seotud küsimused) ja on tähtis, et sealjuures saab kasutada eri maade vastastikku täiendavaid kogemusi ja teadmisi; vaja on arvesse võtta Euroopa kultuurilist mitmekesisust kajastavaid erinevaid seisukohti.

Kavandatavad meetmed

Selle valdkonna meetmed, mida rakendatakse kõikidel teaduse ja tehnoloogia aladel, käsitlevad eelkõige järgmisi teemasid:

a) teadusuuringute ja ühiskonna lähendamine: teadus ja valitsemine; teaduslikud soovitused; ühiskonna kaasamine teadusuuringutesse; tuleviku-uuringud;

b) teaduse ja tehnika arengu vastutustundlik kasutamine kooskõlas oluliste eetikapõhimõtetega: ebakindlate asjaolude ja riskide hindamine, juhtimine ja neist teavitamine; asjatundlikkus; ettevaatusprintsiibi rakendamisel kasutatavate heade tavade analüüsimine ja toetamine poliitika kujundamise erinevates valdkondades. Euroopa viitesüsteem; teaduse, tehnoloogia arengu ja nende rakendustega seotud eetikaküsimuste uurimine;

c) teadus ja ühiskonna vahelise dialoogi hoogustamine: uut liigi dialoogid, kus osalevad asjaomased sidusrühmad; kodanike teadmised teaduse kohta; teadlikkuse tõstmine; noorte huvi suurendamine teaduskarjääri vastu; algatused, mille eesmärk on suurendada naiste rolli ja osalust teaduse ja teadusuuringute kõikidel tasanditel.

Meetmetega toetatakse järgmist:

a) asjaomaste asutuste vaheliste võrgustamine ja nende vahel struktuuriliste sidemete loomine riiklikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil, kasutades eelkõige infoühiskonna tehnoloogiaid;

b) kogemusi ja häid tavasid käsitlev teabevahetus;

c) eriuuringute tegemine;

d) olulised teadlikkust tõstvad algatused nagu auhinnad ja konkursid;

e) andme- ja infobaaside loomine ning eri teemasid käsitlevate uuringute korraldamine, eelkõige statistilised ja metodoloogilised uuringud.

III. EUROOPA TEADUSRUUMI ALUSTE TUGEVDAMINE

Eesmärk

Selle rühma meetmed on kavandatud selleks, et parandada koordineerimist ja toetada teadustööd ja innovatsiooni edendava poliitika ühtset arengut Euroopas.

Tegevuse põhjendus ja Euroopa lisandväärtus

Euroopa teadusruumi realiseerimise esimene eeldus on teadusuuringute ja innovatiivse tegevuse ja poliitika ühtsuse ja koordineerimise parandamine. Ühendus võib oma meetmetega sellesuunalist tööd toetada ning luua kõnealuse projekti edukaks täitmiseks vajaliku teabe-, teadmus- ja analüüsialuse.

Kavandatavad meetmed

A. Kooskõlastusmeetmeid, mille puhul kasutatakse altpoolt lähenemisviisi, rakendatakse kõikidel teaduse ja tehnoloogia aladel, nagu näiteks:

a) tervishoid: suuremate elanikkonna rühmade tervis; levinumad haigused ja tervisehäired (näiteks vähktõbi, diabeet ja sellega seotud haigused, närvisüsteemi degeneratiivsed haigused, psühhiaatrilised haigused, südame-veresoonkonna haigused, hepatiit, allergiad, nägemispuuded), haruldased haigused, alternatiivne või ebakonventsionaalne meditsiin ja peamised vaesusega setud haigused arengumaades; meetmeid rakendatakse näiteks teadustöö ja võrdlusuuringute koordineerimise, Euroopa andmebaaside ja teadusharudevaheliste võrkude arendamise, praktiliste kliiniliste oskuste vahetamise ja kliiniliste uuringute koordineerimise teel;

a) biotehnoloogia: muud kui tervise ja toiduga seotud rakendused;

c) keskkond: linnakeskkond (sealhulgas säästev linnaareng ja kultuuripärand); merekeskkond ja maa/pinnase majandamine; seismilised riskid;

d) energeetika: uue põlvkonna elektrijaamad ("peaaegu saastevabad"), energia salvestamine, transport ja jaotus.

Nende meetmetega edendatakse Euroopas tehtava teadustöö koordineerimist nii riiklikul kui Euroopa tasandil, toetades rahaliselt:

a) riiklike ja piirkondlike programmide vastastikust avamist;

b) riiklikul või piirkondlikul tasandil tehtava teadustöö võrgustamist;

c) Euroopa koostöö haldamine kooskõlastustegevus teaduslike ja tehnoloogiliste uuringute valdkonnas (COST);

d) muude Euroopa koostööraamistike (eriti Euroopa Teadusfondi) kaudu toimuv teaduslik ja tehnoloogiline kooskõlastustegevus;

e) spetsialiseeritud Euroopa teaduskoostöö organisatsioonide nagu CERN, EMBL, ESO, ENO ja ESA6 koostöö ja ühisalgatused.

Neid meetmeid rakendatakse selle töö üldise osana, mida tehakse Euroopa teadusliku ja tehnoloogilise koostöö toimimise optimeerimiseks ja selle koostöö eri osiste, sealhulgas COST ja Eureka, vastastikuse täiendavuse tagamiseks.

B. Euroopa teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika ühtse arengu toetamiseks:

a) tehakse analüüse ja uuringuid ning tööd seoses teaduslike ja tehnoloogiliste prognoosidega, statistika ja teguritega;

b) luuakse spetsiaalsed töörühmad ja foorumid kooskõlastustegevuseks ja poliitilisteks debattideks ning toetatakse nende tegevust;

c) toetatakse teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika eeskujude analüüsi nii riiklikul, piirkondlikul kui Euroopa tasandil;

d) toetatakse Euroopa teaduslike ja tehnoloogiliste tippteadmiste kaardistamist;

e) toetatakse Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud regulatiiv- ja halduskeskkonna parandamiseks tehtavat tööd.

1 Genoomika-alaseid põhiteadmisi (sealhulgas inimesed/loomad/taimed) käsitletakse esimese prioriteedi all, samuti nende rakendamine inimeste tervise suhtes. Teadmiste rakendamist toidu suhtes käsitletakse viienda prioriteedi all (näiteks toitumine/parema kvaliteediga toit). Muid bioteadustega seotud teemasid käsitletakse kuuenda prioriteedi all või vajaduse korral jaos 1.2.1. ("Poliitkale suunatud teadusuuringud") ja III meetmerühmas.

2 Vt ka jagu 1.2.1. "Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine" ja III meetmerühm (Euroopa teadusruumi aluste tugevdamine) muude tervisega seotud teemade kohta.

3 EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

4 Muude energeetikaga seotud teemadega tegeletakse jaos 1.2.1. ("Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine") ja III meetmerühma all.

5 Muude transpordipoliitikaga seotud teemadega (nagu transpordi turvalisus, transpordisüsteemide toimimise ja prognoosimise vahendid ja näitajad) tegeletakse jaos 1.2.1. ("Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine").

6 CERN: Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon; EMBL: Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium; ESO: Euroopa Lõunaobservatoorium; ENO: Euroopa Põhjaobservatoorium; ESA: Euroopa Kosmoseagentuur.

II LISA

MAKSIMAALNE KOGUSUMMA, VASTAVAD OSAD JA SOOVITUSLIK JAOTUS

Ühenduse finantsosaluse maksimaalne kogusumma ja asutamislepingu artiklis 164 nimetatud eri meetmetele vastavad osad on järgmised:

(miljonit eurot)

Esimene meede1 13 800

Teine meede2 600

Kolmas meede3 290

Neljas meede4 1 580

Maksimaalne kogusumma 16 270

1 Hõlmab meetmeid, mida rakendatakse meetmerühma "Ühenduse teadustöö keskendamine ja integreerimine" raames, välja arvatud rahvusvahelise koostöö meetmed; teadusuuringute infrastruktuurid ja teema "Teadus ja ühiskond", mida rakendatakse meetmerühma "Euroopa teadusruumi struktureerimine" raames, ning meetmed, mida rakendatakse meetmerühma " Euroopa teadusruumi aluste tugevdamine" raames. 2 Hõlmab rahvusvahelise koostöö meetmeid, mida rakendatakse meetmerühma "Ühenduse teadustöö keskendamine ja integreerimine" raames, prioriteetsetes teemavaldkondades ja meetmerühma "Laiemaid teadustöö valdkondi hõlmavad eriuuringud" raames. 3 Hõlmab teema "Teadustöö ja innovatsioon" erimeetmeid, mida rakendatakse meetmerühma "Euroopa teadusruumi struktureerimine" raames lisaks innovatsioonimeetmetele, mida rakendatakse meetmerühma "Ühenduse teadustöö keskendamine ja integreerimine" raames. 4 Hõlmab meetmeid, mis käsitlevad inimressursse ja liikuvuse toetamist, mida rakendatakse meetmerühma "Euroopa teadusruumi struktureerimine" raames.

Nimetatud meetmeid rakendatakse järgmiste nimetuste all (soovituslik finantsjaotus on määratud):

(miljonit eurot)

1. Ühenduse teadustöö keskendamine ja integreerimine 13 345

Prioriteetsed teemad1 11 285

Bioteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervishoius2 2 255

= Kõrgetasemelised genoomikauuringud ja nende rakendamine tervishoius 1 100

= Võitlus peamiste haigustega 1 155

Infoühiskonna tehnoloogiad3 3 625

Nanotehnoloogiad ja nanoteadused, teadmuspõhised mitmeotstarbelised materjalid ning uued tootmisprotsessid ja -vahendid 1 300

Lennundus ja kosmos 1 075

Toiduainete kvaliteet ja ohutus 685

Säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid 2 120

= Säästlikud energiasüsteemid 810

= Säästev maismaa- ja meretransport 610

= Globaalsed muutused ja ökosüsteemid 700

Kodanikud ja valitsemine teadmisteühiskonnas 225

Laiemaid teadustöö valdkondi hõlmavad eriuuringud 1 300

Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine 555

Horisontaalsed teadusuuringud, milles osalevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted 430

Rahvusvahelist koostööd toetavad erimeetmed 315

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga 760

2. Euroopa teadusruumi struktureerimine 2 605

Teadustöö ja innovatsioon 290

Inimressursid 1 580

Teadustöö infrastruktuurid4 655

Teadus ja ühiskond 80

3. Euroopa teadusruumi aluste tugevdamine 320

Uuringute koordineerimise toetamine 270

Poliitika ühtse arendamise toetamine 50

KOKKU 16 270

1 Millest vähemalt 15 % väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. 2 Kaasa arvatud kuni 400 miljonit eurot vähiuuringutele. 3 Kaasa arvatud kuni 100 miljonit eurot Géanti ja GRIDi edasiarendamiseks. 4 Selle 315 euro suuruse summaga rahastatakse erimeetmeid rahvusvahelise koostöö toetamiseks arengumaades, Vahemere riikides, Lääne-Balkanil, Venemaal ja uutes sõltumatutes riikides. Veel 285 miljonit eurot on ette nähtud kolmandate riikide organisatsioonide osalemise rahastamiseks "Prioriteetsetes teemades" ja "Laiemaid teadustöö valdkondi hõlmavates eriuuringutes", nii et rahvusvahelisele koostööle pühendatud kogusumma ulatub 600 miljoni euroni. Jaotise 2.2 "Inimressursid ja liikuvus" raames on saadaval lisaressursid kolmandate riikide teadustöötajate koolituseks Euroopas. 5 Kaasa arvatud kuni 200 miljonit eurot Géanti ja GRIDi edasiarendamiseks.

III LISA

ÜHENDUSE FINANTSOSALUSE VAHENDID JA EESKIRJAD

Ühendus osaleb käesoleva programmi teadus- ja tehnoloogiameetmete, sealhulgas tutvustamistegevus, rahastamises eriprogrammide kaudu ja vastavalt osaluseeskirjadele.

Neid meetmeid, mis hõlmavad innovatsiooni edendavaid toiminguid, rakendatakse allpool kirjeldatavate eri vahendite abil ja nimetatakse "kaudseteks TTA meetmeteks", mille rahastamises ühendus osaleb. Lisaks sellele toetab ühendus meetmeid, mida rakendab Teadusuuringute ühiskeskus ja mida nimetatakse "otsesteks meetmeteks".

1. VAHENDID

Sissejuhatus

Vahend, mille abil meedet rakendatakse, peab vastama asjaomase teadustöö ulatusele ja eesmärkidele ning arvestama vajaduse korral teadusringkondade seisukohti. Vastavalt sellele võib muutuda meetme ulatus sõltuvalt teemast, mida see käsitleb ja olenevalt, millist tippteadmiste kriitilist massi vajatakse Euroopa lisandväärtuse saamiseks ja loodetud tulemusteni jõudmiseks. Mõningatel juhtudel on seda võimalik saavutada ühe ja sama eesmärgi erinevatele aspektidele suunatud meetmete kokkukogumise teel.

Kõikide vahendite puhul tuleks kaasata vastavalt vajadusele ülikoole või sama taseme kõrgkoole, teadusorganisatsioone ja tööstust, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Nad võiksid sisaldada toiminguid, mis on seotud teadmiste levitamise, siirdamise ja kasutamisega, samuti asjaomaste tehnoloogiate majandusliku ja sotsiaalse mõju analüüsi ja hindamist ning nende edukaks rakendamiseks vajalikke tegureid.

Üldreeglina põhineb meetmete valik avalikul projektikonkursil ja sõltumatul erialakolleegi hinnangul, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtumid. Kõiki teadusuuringuid kontrollitakse regulaarselt, eelkõige hõlmab see tipptasemel teadusuuringute järelevalvet. Soodustatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalust, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rühmitused ja väiksemad üksused.

Prioriteetsete teemavaldkondade uurimine (vastavalt I meetmerühmale, mis on kindlaks määratud I lisas):

- uute vahendite tähtsus (integreeritud projektid ja pädevusvõrgustikud) on tunnistatud üldiseks prioriteediks, mille kaudu saavutada kriitiline mass, juhtimise lihtsustamine ja Euroopa lisandväärtus, niivõrd kui ühenduse teadustöö toetab riiklikul tasandil juba tehtud toiminguid ja uurimissuutlikkuse integreerimist. Projektide suurus ei ole siiski väljajätmise kriteerium ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja väiksematele üksustele tagatakse uute vahendite kättesaadavus,

- uusi vahendeid kasutatakse käesoleva programmi algusest peale igas teemavaldkonnas ja vajaduse korral prioriteetse vahendina, kasutades samaaegselt eriotstarbelisi uurimisprojekte ja kooskõlastusmeetmeid,

- 2004. aastal hindavad sõltumatud eksperdid kõigi kolme vahendiliigi tõhusust käesoleva programmi täitmisel.

"Laiemaid teadustöö valdkondi hõlmavad eriuuringud" (vastavalt I meetmerühmale) toimuvad eriotstarbeliste uurimisprojektide ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud uurimisprojektide vormis. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kasutada pädevusvõrgustikke ja integreeritud projekte, kui kõnealuseid eesmärke on niiviisi hõlpsam saavutada.

II meetmerühmas (Euroopa teadusruumi struktureerimine) ja III meetmerühmas (Euroopa teadusruumi aluste tugevdamine) nimetatud meetmeid võetakse eriotstabelise sihtuurimise ja innovatsiooni projektide, integreeritud infrastruktuuri algatuste ning inimressursside ja liikuvuse edendamise ja arendamisega seotud toimingute vormis.

Lisaks võib kogu programmi suhtes kohaldada eriotstarbelisi toetusmeetmeid, kooskõlastusmeetmeid ja ühenduse osalemist mitmetes liikmesriikide programmides, mida viiakse ellu asutamislepingu artikli 169 kohaselt.

1.1. Pädevusvõrgustikud

Pädevusvõrgustike eesmärk on tugevdada ja arendada ühenduse teaduslikku ja tehnoloogilist tipptaset integreerides Euroopa tasandi uurimissuutlikkuse, mis on olemas või tekkimas nii riiklikul kui piirkondlikul tasandil. Iga võrk püüab ka edendada konkreetse valdkonna teadmisi, koondades tippteadmiste kriitilise massi. Võrgud toetavad koostööd ülikoolide, uurimiskeskuste, ettevõtete (sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete) ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide tippüksuste vahel. Asjaomased meetmed on üldiselt suunatud pikaajaliste, valdkondadevaheliste eesmärkide saavutamisele, mitte toodete, protsesside või teenuste suhtes eelnevalt kindlaksmääratud tulemuste saamisele.

Pädevusvõrgustikku rakendatakse ühise meetmeprogrammi kaudu, mis hõlmab osa osaliste uurimissuutlikkusest ja -toimingutest või vajaduse korral kogu kõnealuse valdkonna uurimissuutlikkuse ja kõik toimingud, mille abil on võimalik saavutada tippteadmiste kriitiline mass ja Euroopa lisandväärtus. Ühise meetmeprogrammi eesmärk võiks olla iseseisva tippteadmiste virtuaalkeskuse loomine, mille tulemusena areneksid uurimissuutlikkuse kindlaks integreerimiseks vajalikud vahendid.

Ühine meetmeprogramm peab kindlasti sisaldama integratsioonitoiminguid ja selliseid toiminguid, mis on seotud tippteadmiste ja uurimistulemuste levitamisega võrgust väljapoole.

Eriprogrammides ja osalemiseeskirjades kindlaksmääratavate tingimuste kohaselt on pädevusvõrgustikel suur halduslik iseseisvus, sealhulgas vajaduse korral võimalus kohandada võrgu koostist ja ühise meetmeprogrammi sisu.

1.2. Integreeritud projektid

Integreeritud projektid on kavandatud selleks, et hoogustada ühenduse konkurentsivõimet või lahendada suuremaid sotsiaalseid vajadusi mobiliseerides teadusliku ja tehnoloogilise arengu ressursside ja oskuste kriitilise massi. Igale integreeritud projektile tuleks anda selgelt määratletud teaduslik ja tehnoloogiline eesmärk ning suunata konkreetsete tulemuste saavutamisele näiteks toote, protsessi või teenusena. Nende eesmärkide kohaselt võivad projektid sisaldada ka pikaajalisi või "riskantseid" uurimusi.

Integreeritud projektid peaksid koosnema osauuringute kooskõlastatud kogumist, mille suurus ja struktuur võivad vastavalt täidetavatele ülesannetele vahelduda ja millest igaüks käsitleb ühiste üldeesmärkide saavutamiseks vajaliku teadustöö eri aspekte nii, et osauuringud moodustavad kooskõlastatud terviku ja need viiakse ellu tihedas koostöös.

Integreeritud projekti osana rakendatud meetmed peaksid sisaldama toiminguid, mis on seotud teadusuuringute ja vajaduse korral tehnoloogia ja/või tutvustustegevusega, teadmiste haldamise ja kasutamisega innovatsiooni edendamiseks ja kõikide muud liiki toimingutega, mis on integreeritud projekti eesmärkidega otseselt seotud.

Eriprogrammides ja osalemiseeskirjades kindlaksmääratavate tingimuste kohaselt on integreeritud projektidel suur halduslik iseseisvus, sealhulgas vajaduse korral võimalus kohandada partnerlust ja ühise meetmeprogrammi sisu. Need viiakse ellu üldrahastamiskava alusel, millesse tuleks eelistatavalt kaasata märkimisväärne rahastamine avalikust ja erasektorist, sealhulgas rahastamine näiteks Euroopa Investeerimispangast ja Eureka-projektist ja Euroopa Investeerimisfondist.

1.3. Sihtotstarbelised uuringute või innovatsiooni eriprojektid

Sihtotstarbeliste uuringute eriprojektide eesmärk on parandada Euroopa konkurentsivõimet. Need on täpselt keskendatud ja neid rakendatakse ühel viisil kahest järgmisest või nende kombinatsioonina:

a) uute teadmiste omandamisele suunatud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse projekt toodete, protsesside või teenuste märgatavaks parandamiseks või uute toodete, protsesside või teenuste väljatöötamiseks või ühiskonna ja ühenduse poliitika muude vajaduste rahuldamiseks;

b) tutvustamisprojekt, mille eesmärk on nende uute tehnoloogiate elujõulisuse tõestamine, mis võivad anda majanduslikku kasu, kuid mida ei saa otseselt kasutada kaubanduslikul eesmärgil.

Sihtotstarbeliste innovatsiooni eriprojektide eesmärk on testida, valideerida ja levitada uusi innovatsiooni kontseptsioone ja meetodeid Euroopa tasandil.

1.4. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud eriotstarbelised uurimisprojektid

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud eriotstarbelised uurimisprojektid võivad esineda järgmistes vormides:

a) uurimisalased koostööprojektid, mida rakendatakse paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hüvanguks viimastele ühist huvi pakkuvatel teemadel;

b) kollektiivse uurimistöö projektid, mida tehakse tööstusliitudele või tööstuslikele rühmitustele kõikides tööstussektorites, kus väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on oluline tähtsus.

1.5. Inimressursside ja liikuvuse edendamise ja arendamisega seotud toimingud

Inimressursside ja liikuvuse edendamise ja arendamisega seotud toimingud on suunatud koolitusele, tippteadmiste arendamisele ja teadmiste edasiandmisele. Need hõlmavad toetust füüsilistele isikutele, võõrustajastruktuuridele, sealhulgas koolitusvõrgud, ja Euroopa uurimisrühmadele.

1.6. Kooskõlastusmeetmed

Kooskõlastusmeetmed on ette nähtud tõhusamat integratsiooni taotlevate teadustöö ja innovatsiooni valdkonna ettevõtjate kooskõlastatud algatuste edendamiseks ja toetamiseks. Nende meetmete hulka kuuluvad konverentside ja koosolekute korraldamine, uuringute teostamine, personalivahetus, heade tavade vahetus ja levitamine, infosüsteemide ja ekspertrühmade loomine ning vajaduse korral ühisalgatuste määratlemise, korraldamise ja haldamise toetamine.

1.7. Eritoetusmeetmed

Eritoetusmeetmed täiendavad käesoleva programmi elluviimist ja neid võib kasutada ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarengu poliitika tulevaste abinõude, sealhulgas järelevalve- ja hindamismeetmete ettevalmistamisel. Eelkõige hõlmavad need meetmed konverentse, seminare, uuringuid ja analüüse, kõrgetasemelisi teadusauhindu ja -konkursse, töö- ja ekspertrühmi, meetmete toetamist ja tulemuste levitamist, teabe- ja teavitamistegevust või nende kombinatsiooni olenevalt olukorrast. Sinna võivad kuuluda ka meetmed, mis toetavad näiteks niisuguseid infrastruktuure, mis võimaldavad ligipääsu teiste riikide vastavatele struktuuridele või on seotud tehnilise ettevalmistustööga (sealhulgas teostatavusuuringud), ja uute infrastruktuuride arendamist.

Eritoetusmeetmeid rakendatakse ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, väikeste uurimisrühmade, vastloodud, keskusest kaugel asuvate teaduskeskuste ja kandidaatriikide organisatsioonide prioriteetsete teemavaldkondade uuringutes osalemise stimuleerimiseks, julgustamiseks ja soodustamiseks eelkõige pädevusvõrgustike ja integreeritud projektide abil. Nende meetmete rakendamisel kasutatakse liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud spetsiifilisi kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke teabe- ja nõuandestruktuure, kaasa arvatud kohalikud kontaktpunktid, ning selle eesmärk on tagada sujuv üleminek viiendalt raamprogrammilt kuuendale raamprogrammile.

1.8. Integreeritud infrastruktuuri algatused

Integreeritud infrastruktuuri algatused peaksid ühendama ühtsesse meetmesse mitu toimingut, mis on olulised teadusuuringute infrastruktuuride tugevdamise ja arendamise seisukohast, et pakkuda teenuseid Euroopa tasandil. Sel eesmärgil peaksid nad kombineerima omavahel võrgustamistoiminguid ja toetusmeetmeid (näiteks need, mis on seotud ligipääsuga teiste riikide infrastruktuuridele) või uurimistööd, mida on vaja infrastruktuuri toimimise parandamiseks, välja arvatud selliste uute infrastruktuuride investeeringute rahastamine, mida võib rahastada üksnes eritoetusmeetmete kaudu. Siia kuuluvad niisugused osad nagu teadmiste levitamine potentsiaalsetele kasutajatele, kaasa arvatud tööstus ja eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

1.9. Ühenduse osalemine mitme liikmesriigi algatatud programmides (artikkel 169)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 169, käsitleb see vahend selgesti kindlaksmääratud programme, mida rakendavad liikmesriigid, riiklikud või piirkondlikud asutused või uurimisorganisatsioonid, ning seda võib kasutada kõikide käesoleva programmi meetmete puhul. Nimetatud programmide ühine rakendamine eeldab spetsiaalse rakendusstruktuuri olemasolu. Rakendamisel võib kasutada kooskõlastatud tööprogramme ja ühiseid, seotud või kooskõlastatud projektikonkursse.

2. ÜHENDUSE FINANTSOSALUSE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD2

Ühendus rakendab rahalisi vahendeid vastavalt teadustööd ja arendustegevust käsitleva riigiabi riigiabi raamistikule ning selle valdkonnarahvusvahelistele eeskirjadele, eelkõige WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule. Kõnealuse rahvusvahelise raamistiku kohaselt peab olema võimalik kohandada selles programmis finantsosaluse mahtu ja vormi vastavalt igale üksikjuhtumile, eriti juhul, kui on võimalik rahastada muudest avaliku sektori allikatest, sealhulgas niisugustest muudest ühenduse rahastamisallikatest nagu EIP või Euroopa Investeerimisfond.

Kui osalejate hulgas on arengus mahajäänud piirkondade organisatsioone, võib projekt, mis juba saab kasu suurimast võimalikust raamprogrammi raames lubatud kaasfinantseerimisest või üldtoetusest, saada lisatoetust struktuurifondidest vastavalt nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta.3

Kandidaatriikide üksuste osalemise korral võib samadel tingimustel anda lisatoetust ühinemiseelsetest rahastamisvahenditest.

Vahemere riikide või arengumaade organisatsioonide osalemisel võib ette näha osamaksu MEDA-programmi või ühenduse arenguabi rahastamisvahenditest.

Ühenduse finantsosalus tagatakse kooskõlas kaasfinantseerimise põhimõttega, välja arvatud õpingute, konverentside ja avalike pakkumiste rahastamine.

Ühenduse finantsosalus otsustatakse avatud projektikonkursside või avatud pakkumiste järel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtumid. Projektide valik põhineb sõltumatul erialakolleegi hinnangul.

Komisjon tagab teadusuuringute tegemisel ühenduse finantshuvide kaitse tõhusa kontrolli abil ning rakendab hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi, kui on avastatud rikkumisi.

Käesolevat programmi rakendatakse eriprogrammide abil, mille vastuvõtmise kohta tehtud otsused ei või kõrvale kalduda järgmises tabelis esitatud eeskirjadest.

1On põhjust meelde tuletada, et asutamislepingu artikli 169 kohaselt elluviidavate riiklike programmide suhtes peavad tegema otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korrale.

2On põhjust meelde tuletada, et vastavalt asutamislepingu artiklile 167 võtavad Euroopa parlament ja nõukogu asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastu ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osavõtu ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad seoses raamprogrammi elluviimisega. Nimetatud eeskirjad sisaldavad muu hulgas osavõtjate miinimumarvu, kandidaatriikide ja kolmandate riikide osalemise tingimusi, TTA meetmete hindamise ja valiku kriteeriume, TTA meetmete haldamise tingimusi, vastutusega seotud küsimusi ja intellektuaalomandi õigusi.

3 EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

TTA meetmed ja ühenduse finantsosalus vastavalt vahendi liigile

Vahendiliik TTA meetmed ühenduse osalus*1

Pädevusvõrgustikud - Prioriteetsed teemavaldkonnad Integratsioonitoetus: maksimaalselt 25 % suutlikkuse ja ressursside väärtusest, mille osalised on integratsiooniks esitanud kinnitatud summana, et toetada meetmete ühisprogrammi2

- Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine

Integreeritud projektid - Prioriteetsed teemavaldkonnad - Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine Eelarve toetamine maksimaalselt: - 50 % uuringuteks - 35 % tutvustuseks - 100 % teatavateks muudeks toiminguteks nagu teadustöötajate koolitus konsortsiumi juhtimine 3 4

Sihtotstarbelised uuringute või innovatsiooni eriprojektid - Prioriteetsed teemavaldkonnad - Eri valdkondade poliitika toetamine ning teaduslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimine Eelarve toetamine maksimaalselt 50 % ulatuses eelarvest 3 4

- Rahvusvahelise koostöö erimeetmed

- teadustöö ja innovatsiooni interaktsiooni edendamine

- teaduse ja ühiskonna vaheliste harmooniliste sidemete arendamine

Osalemine mitme liikmesriigi algatatud programmides (artikkel 169) - kõik kuuenda raamprogrammi toimingud Määratakse kindlaks artikli 169 alusel võetavate edaspidiste otsustega

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud eriotstarbelised uurimisprojektid Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud eriotstarbelised uuringud Eelarve toetamine maksimaalselt 50 % ulatuses eelarvest 3 4

Inimressursside ja liikuvuse edendamise ja arendamisega seotud toimingud - Inimressursside ja liikuvuse edendamine Eelarve toetamine maksimaalselt 100 % ulatuses eelarvest,3 vajaduse korral ühekordse summana

Kooskõlastusmeetmed - Kõik kuuenda raamprogrammi toimingud Eelarve toetamine maksimaalselt 100 % ulatuses eelarvest3

Eritoetusmeetmed - Kõik kuuenda raamprogrammi toimingud Eelarve toetamine maksimaalselt 100 % ulatuses eelarvest,3 6 vajaduse korral ühekordse summana

Integreeritud infrastruktuuri algatused - Teadusuuringute infrastruktuuride toetamine Eelarve toetamine: sõltuvalt toimingu liigist maksimaalselt 50 % kuni 100 % ulatuses eelarvest3 4 5

Otsesed meetmed Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga 100 % 7

* Selles veerus mõeldakse eelarve all rahastamiskava, mis hindab kõiki toimingu teostamiseks vajalikke ressursse ja kulutusi. 1 Üldiselt ei või ühenduse finantsosalus olla suurem kui 100 % kaudsetele toimingutele ettenähtud kulutustest, välja arvatud ettepanekud ostuhinna kohta, mida reguleerivad riigihangete korra tingimused või mis esinevad ühenduse poolt eelnevalt kindlaksmääratud ühekordse summana. Ühenduse finantsosalus võib siiski katta kuni 100 % kaudsete meetmete jaoks ettenähtud kulutustest, kui tegemist niisuguste kulude katmise täiendamisega, mille eest tavaliselt tasuvad osalejad. Ka konkreetsete kooskõlastusmeetmete puhul katab ühendus 100 % eelarvest, mis on vajalik kooskõlastustoiminguteks, mida rahastavad osalejad ise. 2 See määr on piirkonniti erinev 3 Eritingimuste kohaselt rahastatakse konkreetseid juriidilisi isikuid, eelkõige avalik-õiguslikke isikuid, kuni 100 % ulatuses nende marginaalsetest kuludest või lisakuludest. 4 Vastavalt ühenduse teadus- ja arendustegevuseks ettenähtud riigiabi raamistiku eeskirjadele võib kohaldada erinevaid abi määrasid, sõltuvalt sellest, kas toimingud on seotud uuringutega (maksimaalselt 50 %) või tutvustamisega (maksimaalselt 35 %) või muu tegevusega nagu teadustöötajate koolitus (maksimaalselt 100 %) või konsortsiumi juhtimisega (maksimaalselt 100 %). 5 Infrastruktuuriga seotud integreeritud algatuse toimingud peavad sisaldama üht võrgutoimingut (kooskõlastusmeede: maksimaalselt 100 % eelarvest) ja vähemalt üht järgmistest toimingutest: teadusuuringud (maksimaalselt 50 %) või eriotstarbeline teenindustegevus (eriotstarbelised toetusmeetmed, näiteks juurdepääs teiste riikide teadusuuringute infrastruktuuridele: maksimaalselt 100 % eelarvest). 6 Teadusuuringute infrastruktuuri toetavate meetmete, mis on seotud ettevalmistava tehnilise tööga (sealhulgas teostatavusuuringud) ja uue infrastruktuuri arendamise puhul on kuuendas raamprogrammis osalemine piiratud vastavalt 50 % ja 10 % eelarvest. 7 Lisaks on Teadusuuringute Ühiskeskusel õigus osaleda kaudsetes meetmetes samadel alustel kui liikmesriikides loodud üksustel.

[1] EÜT C 180 E, 26.6.2001, lk 156 ja EÜT C 75 E, 26.3.2002, lk 132.

[2] EÜT C 260, 17.9.2001, lk 3.

[3] EÜT C 107, 3.5.2002, lk 111.

[4] Euroopa Parlamendi 14. novembri 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta ühisseisukoht (EÜT C 113, 14.5.2002, lk 54) ja Euroopa Parlamendi 15. mai 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 3. juuni 2002. aasta otsus.

[5] 18. mai 2000. aasta resolutsioon (EÜT C 59, 23.2.2001, lk 250).

[6] 15. veebruari 2001. aasta resolutsioon (EÜT C 276, 1.10.2002, lk 271).

[7] 15. juuni 2000. aasta resolutsioon (EÜT C 205, 19.7.2000, lk 1).

[8] 16. novembri 2000. aasta resolutsioon (EÜT C 374, 28.12.2000, lk 1).

[9] 24. mai 2000. aasta arvamus (EÜT C 204, 18.7.2000, lk 70).

[10] 12. aprilli 2000. aasta arvamus (EÜT C 226, 8.8.2000, lk 18).

[11] EÜT C 201, 16.7.1999, lk 1.

[12] EÜT C 199, 14.7.2001, lk 1.

[13] EÜT C 309, 27.10.2000, lk 57.