Nõukogu otsus,

25. aprill 2002,

mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist

(2002/358/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 seoses artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ("konventsioon"), mis kiideti Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste konventsiooni [3] käsitleva nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ ühenduse nimel heaks, lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni stabiliseerimine atmosfääris tasemeni, mis võimaldab vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid.

(2) Konventsiooniosaliste konverentsi esimesel istungjärgul jõuti järeldusele, et arenenud riikide kohustused, mille eesmärgiks on langetada 2000. aastaks üksikult või üheskoos süsinikdioksiidi ja teiste osoonikihi kaitsmist käsitleva konventsiooni Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside heitkogused 1990. aastate tasemele, ei ole piisavad, et saavutada konventsiooni pikaajaline eesmärk ennetada inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasü steemi häireid. Konverentsil jõuti samuti kokkuleppele, et protokolli või mõne muu akti [4] vastuvõtmisega alustatakse protsessi asjakohase tegevuse võimaldamiseks peale 2000. aastat.

(3) Nimetatud protsessi tulemusel võeti 11. detsembril 1997. aastal vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll ("protokoll"). [5]

(4) Konventsiooniosaliste konverentsi neljandal istungjärgul otsustati vastu võtta Buenos Airese tegevuskava, et jõuda osapoolte konverentsi kuuendal istungjärgul [6] kokkuleppele protokolli põhiliste elementide rakendamise osas.

(5) Buenos Airese tegevuskava põhiosade rakendamise osas lepiti konsensuse alusel kokku osapoolte konverentsi kuuendal jätkuistungjärgul [7] 19.–27. juulil 2001. aastal Bonnis.

(6) Konsensuse alusel võeti osapoolte konverentsi seitsmendal istungjärgul [8] 29. oktoobrist 10. novembrini 2001. aastal Marrakechis vastu terve rida Bonni lepingut rakendavaid otsuseid.

(7) Protokoll on tulenevalt artiklist 24 avatud allakirjutanud riikidele ja regionaalsetele majandusintegratsiooni organisatsioonidele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks.

(8) Protokoll näeb vastavalt artiklile 24 ette, et osapooled täidavad ühiselt oma artiklist 3 tulenevaid kohustusi, tegutsedes regionaalsete majandusintegratsiooni organisatsioonide raames ja koos nendega.

(9) Kui protokoll 29. aprillil 1998. aastal New Yorgis allakirjutati, teatas ühendus, et tema ise ja tema liikmesriigid täidavad vastavalt protokolli artiklile 4 ühiselt oma artikli 3 lõikest 1 tulenevaid vastavaid kohustusi.

(10) Otsustades vastavalt Kyoto protokolli artiklile 4 ühiselt täita oma kohustusi, on ühendus ja liikmesriigid seoses käesoleva artikli lõikega 6 ja vastavalt protokolli artikli 24 lõikele 2 ühiselt vastutavad selle eest, et ühendus täidab oma protokolli artikli 3 lõikest 1 tulenevat heitkoguste kvantitatiivse vähendamise kohustust. Seetõttu ning vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 10 on ühendusel ja liikmesriikidel individuaalne ja kollektiivne kohustus võtta kõiki asjakohaseid üld- ja erimeetmeid, et tagada ühenduse institutsioonide poolt võetud meetmetest tulenevate kohustuste täitmine, kaasa arvatud protokollist tulenev ühenduse heitkoguste kvantitatiivse vähendamise kohustus, et hõlbustada käesoleva kohustuse täitmist ja hoiduda mis tahes meetmetest, mis võiksid käesoleva kohustuse täitmist ohustada.

(11) Mis tahes edasise heitkoguste vähendamise tulevaste kohustuste ühendusepoolset heakskiitmist käsitleva otsuse õiguslik alus määratakse kindlaks lähtuvalt käesoleva otsuse sisust ja mõjust.

(12) Nõukogu leppis kokku iga liikmesriigi osaluse ühenduse heitkoguste vähendamise üldkohustuses nõukogu 16. juuni 1998. aasta resolutsioonis. [9] Teatud liikmesriigid väljendasid oma arvamusi alusaasta heitkoguste ning ühiste ja koordineeritud poliitikate ja meetmete suhtes. Riikide panused on diferentseeritud, arvestades muu hulgas vastava liikmesriigi majanduskasvuprognoose, energiakasutuse struktuuri ja tööstusstruktuuri. Nõukogu leppis edasiselt kokku, et lepingu tingimused kaasatakse nõukogu otsusesse, mis käsitleb protokolli heakskiitmist ühenduse poolt. Protokolli artikli 4 lõige 2 näeb ette, et ühendus ja selle liikmesriigid teavitavad konventsiooni artikli 8 alusel asutatud sekretariaati käesoleva lepingu tingimustest oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjade hoiuleandmise kuupäevade osas. Ühendusel ja selle liikmesriikidel on kohustus võtta meetmeid, et võimaldada ühendusel täita oma protokollist tulenevaid kohustusi, ilma et see piiraks ühegi liikmesriigi omaenda kohustuste täitmise vastutust ühenduse ja teiste liikmesriikide ees.

(13) Ühenduse ja selle liikmesriikide alusaasta heitkoguseid ei määrata kindlaks enne protokolli jõustumist. Kui käesolevad alusaasta heitkogused on kehtestatud, hiljemalt enne kohustuse algamist, määravad ühendus ja selle liikmesriigid vastavalt 24. juunil 1993. aastal vastu võetud ühenduse süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaasi heitkoguste järelevalvesüsteemi käsitleva nõukogu otsuse 93/389/EMÜ [10] artiklile 8 kindlaks süsinikdioksiidi heitkoguste tasemed tonnides.

(14) 15. ja 16. juunil 2001. aastal Göteborgis koos käinud Euroopa Ülemkogu kinnitas veel kord ühenduse ja selle liikmesriikide otsustavust täita oma protokollist tulenevaid kohustusi ning teatas, et komisjon hakkab ette valmistama ratifitseerimisettepanekut enne 2001. aasta lõppu, võimaldades nii ühendusel ja liikmesriikidel kiiresti täita oma kohustusi, et protokoll ratifitseerida.

(15) 14. ja 15. detsembril 2001. aastal Laekenis koos käinud Euroopa Ülemkogu kinnitas liidu otsustavust austada oma Kyoto protokollist tulenevat kohustust ning soovi, et protokoll jõustuks enne Johannesburgis 26. augustist 4. septembrini 2002 toimuvat säästva arengu tippkohtumist.

(16) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võttu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ komisjoni rakendusvolituste kasutamismenetluse kehtestamise kohta, [11]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa ühenduse nimel kiidetakse heaks 29. aprillil 1998. aastal New Yorgis allakirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll ("protokoll").

Protokolli tekst on sätestatud lisas I.

Artikkel 2

Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid täidavad ühiselt oma protokolli artikli 3 lõikest 1 tulenevaid kohustusi vastavalt protokolli artikli 4 sätetele, pöörates täielikku tähelepanu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 10 sätetele.

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide poolt kokku lepitud heitkoguste kvantifitseeritud piiramine ja vähendamine, mille eesmärgiks on kindlaks määrata igale liikmesriigile eraldatud vastavad heitkoguste tasemed 2008.–2012. aastani kestvaks esimeseks heitkoguste kvantifitseeritud piiramise ja vähendamise kohustuse perioodiks, on sätestatud lisas II.

Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid võtavad vastavalt käesoleva otsuse artiklile 3 kõiki vajalikke meetmeid, et pidada kinni lisas II toodud heitkoguste tasemetest.

Artikkel 3

Komisjon määrab hiljemalt 31. detsembril 2006. aastal vastavalt käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 2 viidatud menetlusele kindlaks Euroopa Ühendusele ja igale liikmesriigile eraldatud süsinikdioksiidi heitkoguse taseme tonnides, mis järgib kindlaksmääratud alusaastatele kehtestatud heitkoguseid ja põhineb lisas II sätestatud heitkoguste kvantifitseeritud piiramise või vähendamise kohustustel, võttes arvesse protokolli artikli 5 lõikes 2 nimetatud meetodeid, millega hinnatakse inimtegevusest tulenevaid heitmeid allikate järgi ja kõrvaldatakse neeldajate abil, samuti protokolli artikli 3 lõigetest 7 ja 8 tulenevaid ettenähtud koguse arvutamise meetodeid.

Euroopa Ühenduse ja iga liikmesriigi jaoks ette nähtud heitkogus peab olema võrdne vastava heitkoguse tasemega, mis on määratletud vastavalt käesolevale artiklile.

Artikkel 4

1. Komisjoni abistab määruse 93/389/EMÜ artikli 8 kohaselt asutatud komitee.

2. Käesolevale lõikele viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ette nähtud periood sätestatakse kolmeks kuuks.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 5

1. Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kellel on vastavalt protokolli artikli 4 lõikele 2 õigus Euroopa Ühenduse nimel teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile käesolevast otsusest.

2. Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kellel on vastavalt protokolli artikli 24 lõikele 1õigus lõikes 1 nimetatud teatamisega samal päeval anda heakskiitmiskiri hoiule Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, et väljendada ühenduse nõusoleku siduvust.

3. Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kellel on vastavalt protokolli artikli 24 lõike 3 sätetele õigus lõikes 1 nimetatud teatamisega samal päeval anda hoiule lisas III sätestatud pädevust tõendava deklaratsiooni.

Artikkel 6

1. Protokolli ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjade hoiuleandmisel teatavad liikmesriigid vastavalt protokolli artikli 4 lõikele 2 samaaegselt ja enda nimel käesolevast otsusest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.

2. Liikmesriigid püüavad Euroopa Ühenduse ja teiste liikmesriikidega samal ajal ning niipalju kui võimalik võtta vajalikke meetmeid oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjade hoiuleandmiseks mitte hiljem kui 1. juunil 2002. aastal.

3. Liikmesriigid teatavad mitte hiljem kui 1. aprillil 2002. aastal komisjonile oma otsustest protokoll ratifitseerida või heaks kiita või, olenevalt asjaoludest, nõutava menetluse lõpuleviimise tõenäolise kuupäeva. Komisjon lepib koos liikmesriikidega kokku kuupäeva ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjade üheaegseks hoiuleandmiseks.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 25. aprill 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Rajoy Brey

[1] EÜT C 75 E, 26.3.2002, lk 17.

[2] Arvamus on esitatud 6. veebruaril 2002. aastal (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11.

[4] Otsus 1/CP.1:"Berliini mandaat: Konventsiooni artikli 4 lõige 2 punktide a ja b adekvaatsuse, sealhulgas protokolli ja järgnevate otsustega seotud ettepanekute ülevaatamine."

[5] Otsus 1/CP.3:"Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli vastuvõtmine".

[6] Otsus 1/CP.4:"Buenos Airese tegevuskava"

[7] Otsus 5/CP.6:"Buenos Airese tegevuskava rakendamine"

[8] Otsused 2-24/CP.7:"Marrakechi lepped".

[9] Euroopa Liidu Nõukogu dokument 9702/98, 19. juuni 1998, lisa I, mis kajastab keskkonnanõukogu 16.–17. juunil 1998. aastal toimunud menetluste tulemust.

[10] EÜT L 167, 9.7.1993, lk 31. Otsust on viimati muudetud otsusega 1999/296/EÜ (EÜT L 117, 5.5.1999, lk 35).

[11] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------