32001R1206



Euroopa Liidu Teataja L 174 , 27/06/2001 Lk 0001 - 0024


Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001,

28. mai 2001,

liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi algatust, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada Euroopa Liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab ühendus muu hulgas võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed seoses õigusalase koostööga tsiviilasjades.

(2) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleks kohtutevahelist koostööd tõendite kogumisel tõhustada, eelkõige lihtsustada ja kiirendada.

(3) 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere istungil meenutas Euroopa Ülemkogu, et piiriüleste kohtuasjade, eriti tõendite kogumise jaoks tuleks välja töötada uued menetlusnormid.

(4) See kuulub asutamislepingu artikli 65 reguleerimisalasse.

(5) Kavandatavate meetmete eesmärke, milleks on kohtutevaheline koostöö tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades, ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ja neid oleks parem saavutada ühenduse tasandil. Ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(6) Seni ei ole tõendite kogumise kohta kõikide liikmesriikide vahelist siduvat õigusakti. 18. märtsi 1970. aasta tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise Haagi konventsiooni kohaldatakse ainult Euroopa Liidu 11 liikmesriigi suhtes.

(7) Kuna liikmesriigi kohtus päevakorras olevates tsiviil- ja kaubandusasjades otsuse tegemiseks on tihti oluline koguda tõendeid mõnes teises liikmesriigis, ei või ühenduse tegevus piirduda nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta) [4] reguleerimisalasse kuuluva tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamisega. Selleks tuleb jätkata liikmesriikide kohtute vahelise koostöö tõhustamist tõendite kogumisel.

(8) Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtumenetluse tõhususe tagamiseks peab tõendite kogumise taotluste edastamine ja rahuldamine toimuma liikmesriikide kohtute vahel otse ja võimalikult kiirel viisil.

(9) Tõendite kogumise taotluste kiire edastamise huvides on tarvis kasutada kõiki kohaseid vahendeid, tingimusel et järgitakse teatavaid kättesaadud dokumendi loetavuse ja usaldusväärsuse kohta kehtestatud tingimusi. Maksimaalse selguse ja õiguskindluse tagamiseks tuleb tõendite kogumise taotlus edastada vormil, mis on täidetud taotluse saanud kohtu liikmesriigi keeles või mõnes teises selles riigis aktsepteeritavas keeles. Samadel põhjustel tuleks võimaluse piires vorme kasutada ka edasiseks teabevahetuseks asjaomaste kohtute vahel.

(10) Tõendite kogumise taotlus tuleks rahuldada kiiresti. Kui taotlust ei ole võimalik rahuldada 90 päeva jooksul alates päevast, kui taotluse saanud kohus taotluse kätte sai, peaks kõnealune kohus teatama sellest taotlevale kohtule, tuues ära põhjused, mis taotluse kiiret rahuldamist takistasid.

(11) Käesoleva määruse tõhususe tagamiseks tuleks tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keeldumise võimalus rangelt piiritleda erandolukordadega.

(12) Taotluse saanud kohus peaks rahuldama taotluse vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidele.

(13) Kui see on taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud, peaksid pooled ja nende võimalikud esindajad tõendite kogumise juures viibima, et neil oleks võimalik järgida menetlust samamoodi nagu siis, kui tõendeid kogutaks taotleva kohtu liikmesriigis. Samuti peaks neil olema õigus taotleda menetluses osalemist, et nad saaksid tõendite kogumisele aktiivsemalt kaasa aidata. Tingimused, mille alusel nad osaleda saavad, peaks kindlaks määrama taotluse saanud kohus vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele.

(14) Kui see on taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega kooskõlas, peaksid taotleva kohtu esindajad saama tõendite kogumise juures viibida, et neil oleks parem võimalus tõendeid hinnata. Samuti peaks neil vastavalt tingimusetele, mille taotluse saanud kohus on ette näinud kooskõlas oma liikmesriigi õigusaktidega, olema õigus taotleda menetluses osalemist, et nad saaksid tõendite kogumisele aktiivsemalt kaasa aidata.

(15) Tõendite kogumise hõlbustamiseks peaks liikmesriigi kohtul kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega olema võimalus koguda tõendeid vahetult mõnes teises liikmesriigis, kui viimane selle heaks kiidab, vastavalt tingimustele, mille on määranud taotluse saanud liikmesriigi keskasutus või pädev asutus.

(16) Taotluse rahuldamine vastavalt artiklile 10 ei tohiks kaasa tuua maksude või kulude tasumise nõuet. Kui taotluse saanud kohus tasumist siiski nõuab, ei peaks ekspertidele ja tõlkidele makstud tasusid ning artikli 10 lõigete 3 ja 4 kohaldamisega seotud kulusid tasuma kõnealune kohus. Sellisel juhul peab taotlev kohus võtma vajalikud meetmed viivitamatu tasumise tagamiseks. Kui on vajalik eksperdi hinnang, võib taotluse saanud kohus nõuda taotlevalt kohtult enne taotluse rahuldamist kulude katmiseks piisava tagatise esitamist või ettemaksu tasumist.

(17) Käesolev määrus peaks olema ülemuslik selle kohaldamisala suhtes kohaldatavate, liikmesriikide sõlmitud rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvate sätete suhtes. Liikmesriikidel peaks olema vabadus sõlmida lepinguid või kokkuleppeid tõendite kogumisel tehtava koostöö edasiseks hõlbustamiseks.

(18) Käesoleva määruse kohaselt edastatav teave peaks olema kaitstud. Et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) [5] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/66/EÜ (mis käsitleb isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset telekommunikatsioonisektoris) [6] on kohaldatavad, ei ole käesoleva määrusega vaja ette näha erisätteid andmekaitse kohta.

(19) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus. [7]

(20) Käesoleva määruse nõuetekohaseks toimimiseks peaks komisjon selle kohaldamist kontrollima ja tegema vajalikke muudatusettepanekuid.

(21) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatanud, et soovivad käesoleva määruse vastuvõtmisel ja rakendamisel osaleda.

(22) Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda tema suhtes ei kohaldata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades, kui liikmesriigi kohus kooskõlas kõnealuse riigi õigusaktidega:

a) palub teise liikmesriigi pädeval kohtul tõendeid koguda; või

b) taotleb võimalust koguda tõendeid vahetult teises liikmesriigis.

2. Taotlust ei saa esitada selliste tõendite saamiseks, mis ei ole mõeldud kasutamiseks kas alustatud või kavandatavas kohtumenetluses.

3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste "liikmesriigid" kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 2

Otseedastus kohtute vahel

1. Artikli 1 lõike 1 punkti a kohased taotlused, edaspidi "taotlused", edastab kohus, kus menetlus on alustatud või kus seda kavandatakse, edaspidi "taotlev kohus", tõendite kogumiseks otse mõne teise liikmesriigi pädevale kohtule, edaspidi "taotluse saanud kohus".

2. Iga liikmesriik koostab nimekirja kohtutest, kes on pädevad koguma tõendeid kooskõlas käesoleva määrusega. Nimekirjas tuuakse ära ka nende kohtute territoriaalne ja kui vaja, siis erandlik jurisdiktsioon.

Artikkel 3

Keskasutus

1. Iga liikmesriik määrab keskasutuse, kellel on järgmised ülesanded:

a) anda kohtutele teavet;

b) lahendada probleeme, mis võivad tekkida seoses taotlusega;

c) edastada erandjuhtudel taotleva kohtu palvel taotlus pädevale kohtule.

2. Liitriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete territoriaalüksustega riigil on õigus määrata rohkem kui üks keskasutus.

3. Samuti määrab iga liikmesriik lõikes 1 nimetatud keskasutuse või ühe või mitu pädevat asutust, kes vastavalt artiklile 17 vastutavad taotluste suhtes otsuste tegemise eest.

II PEATÜKK

TAOTLUSTE EDASTAMINE JA RAHULDAMINE

1. jagu

Taotluse edastamine

Artikkel 4

Taotluse vorm ja sisu

1. Taotluse esitamisel kasutatakse lisas toodud vormi A või vajaduse korral vormi I. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

a) taotlev ja vajaduse korral taotluse saanud kohus;

b) menetluse poolte ja võimalike esindajate nimed ja aadressid;

c) kohtuasja liik ja sisu ning lühikokkuvõte;

d) kavandatava tõenditekogumise kirjeldus;

e) kui taotluse eesmärk on isiku ülekuulamine:

- ülekuulatavate isikute aadressid,

- ülekuulatavatele isikutele esitatavad küsimused või nende asjaolude kirjeldus, millega seoses neid üle kuulatakse,

- vajaduse korral viide õigusele ütluste andmisest keelduda, vastavalt taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidele,

- võimalik nõue, et ülekuulamine toimub vande all või vannet asendava kinnituse alusel, ja selleks vajadusel kasutatav erivorm,

- vajaduse korral muu teave, mida taotlev kohus vajalikuks peab;

f) kui taotletakse muud liiki tõendite esitamist, uuritavad dokumendid või muud esemed;

g) vajaduse korral artikli 10 lõigete 3 ja 4 ning artiklite 11 ja 12 kohased taotlused ning nende kohaldamiseks vajalik teave.

2. Taotlus ja kõik sellega kaasnevad dokumendid vabastatakse autentsuse tõestamisest või muudest samaväärsetest vorminõuetest.

3. Dokumendid, mida taotlev kohus peab vajalikuks taotluse rahuldamiseks lisada, esitatakse koos tõlkega sellesse keelde, milles kirjutati taotlus.

Artikkel 5

Keel

Käesoleva määruse kohased taotlused ja teatised koostatakse taotluse saanud liikmesriigi riigikeeles, või kui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, selle koha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus taotletav tõendite kogumine toimub, või mõnes muus keeles, mille aktsepteeritavusest on liikmesriik teatanud. Iga liikmesriik teeb teatavaks Euroopa Ühenduse institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud vorme ta aktsepteerib.

Artikkel 6

Taotluste ja muude teatiste edastamine

Käesoleva määruse kohased taotlused ja teatised edastatakse kõige kiirema edastusvahendi abil, mille aktsepteeritavusest on taotluse saanud liikmesriik teatanud. Edastamine võib toimuda mis tahes asjakohaste vahendite abil, tingimusel et saadud dokument kajastab täpselt edastatud dokumendi sisu ja kogu selles sisalduv teave on loetav.

2. jagu

Taotluse vastuvõtmine

Artikkel 7

Taotluse vastuvõtmine

1. Seitsme päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest saadab taotluse saanud pädev kohus taotlevale kohtule kättesaamistõendi, kasutades lisas toodud vormi B. Kui taotlus ei vasta artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustele, kirjutab taotluse saanud kohus kättesaamistõendile sellekohase märkuse.

2. Kui lisas toodud vormi A kasutades esitatud ja artiklis 5 sätestatud tingimustele vastava taotluse rahuldamine ei kuulu selle kohtu pädevusse, kellele see edastati, saadab viimane taotluse oma liikmesriigi pädevale kohtule ja teatab sellest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi A.

Artikkel 8

Puudulik taotlus

1. Kui taotlust ei saa rahuldada, sest see ei sisalda kogu artikli 4 kohast vajalikku teavet, teatab taotluse saanud kohus sellest viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi C, ja palub taotlevat kohut saata puuduv teave, mida tuleks piiritleda võimalikult täpselt.

2. Kui taotlust ei saa rahuldada, sest kooskõlas artikli 18 lõikega 3 on vajalik tagatis või ettemaks, teatab taotluse saanud kohus sellest viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi C, ja teatab taotlevale kohtule, kuidas tagatis esitada või ettemaks tasuda. Taotluse saanud kohus teatab tagatise või ettemaksu kättesaamisest viivitamata ja hiljemalt 10 päeva jooksul alates tagatise või ettemaksu vastuvõtmisest, kasutades vormi D.

Artikkel 9

Taotluse täiendamine

1. Kui taotluse saanud kohus on taotluse kättesaamistõendil kooskõlas artikli 7 lõikega 1 teatanud, et taotlus ei vasta artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustele, või on kooskõlas artikliga 8 teatanud taotlevale kohtule, et taotlust ei saa rahuldada, sest see ei sisalda kogu artikli 4 kohast vajalikku teavet, algab artiklis 10 sätestatud tähtaeg hetkest, kui taotluse saanud kohus on kätte saanud nõuetekohaselt koostatud taotluse.

2. Kui taotluse saanud kohus nõuab tagatise esitamist või ettemaksu tasumist kooskõlas artikli 18 lõikega 3, algab see tähtaeg hetkest, kui tagatis esitati või ettemaks tasuti.

3. jagu

Tõendite kogumine taotluse saanud kohtu poolt

Artikkel 10

Üldsätted taotluse rahuldamise kohta

1. Taotluse saanud kohus rahuldab taotluse viivitamata ja hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest.

2. Taotluse saanud kohus rahuldab taotluse vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidele.

3. Taotlev kohus võib lisas toodud vormi A kasutades nõuda taotluse rahuldamist vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud erimenetlusele. Taotluse saanud kohus peab selle nõude täitma, välja arvatud juhul, kui kõnealune menetlus ei vasta taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidele või kui esinevad märkimisväärsed praktilised raskused. Kui taotluse saanud kohus ühel nimetatud põhjustest kõnealusele nõudele ei vasta, teatab ta sellest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi E.

4. Taotlev kohus võib nõuda, et taotluse saanud kohus kasutaks tõendite kogumisel sidetehnoloogiat, eelkõige video- ja telekonverentse.

Taotluse saanud kohus peab sellise nõude täitma, välja arvatud juhul, kui see ei vasta taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidele või kui esinevad märkimisväärsed praktilised raskused.

Kui taotluse saanud kohus ühel nimetatud põhjustest kõnealusele nõudele ei vasta, teatab ta sellest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi E.

Kui taotleval või taotluse saanud kohtul ei ole juurdepääsu eespool nimetatud tehnilistele vahenditele, võivad kohtud need kättesaadavaks teha kahepoolse kokkuleppe alusel.

Artikkel 11

Tõendite kogumine poolte juuresolekul ja osalusel

1. Kui see on taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud, on pooltel ja nende võimalikel esindajatel õigus viibida juures, kui taotluse saanud kohus tõendeid kogub.

2. Taotlev kohus teatab oma taotluses taotluse saanud kohtule lisas toodud vormi A kasutades, et pooled ja nende võimalikud esindajad viibivad juures ja, kui see on asjakohane, et nõutakse nende osalemist. Seda teavet võib anda ka muul sobival ajal.

3. Kui tõendite kogumisel nõutakse poolte ja nende võimalike esindajate osalemist, määrab taotluse saanud kohus kooskõlas artikliga 10 tingimused, mille alusel nad osaleda võivad.

4. Taotluse saanud kohus teatab pooltele ja nende võimalikele esindajatele lisas toodud vormi F kasutades aja ja koha, millal ja kus menetlus toimub, ja vajaduse korral tingimused, mille alusel nad osaleda võivad.

5. Lõiked 1–4 ei mõjuta taotluse saanud kohtu võimalust nõuda pooltelt ja nende võimalikelt esindajatelt nende juuresviibimist või osalemist tõendite kogumisel, kui see võimalus on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega.

Artikkel 12

Tõendite kogumine taotleva kohtu esindajate juuresolekul ja osalusel

1. Kui see on kooskõlas taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega, on taotleva kohtu esindajatel õigus viibida juures, kui taotluse saanud kohus tõendeid kogub.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab mõiste "esindaja" taotleva kohtu määratud kohtuametnikke vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele. Samuti võib taotlev kohus määrata kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega muid isikuid, näiteks eksperdi.

3. Taotlev kohus teatab oma taotluses taotluse saanud kohtule lisas toodud vormi A kasutades, et tema esindajad viibivad juures ja, kui see on asjakohane, et nõutakse nende osalemist. Seda teavet võib anda ka muul sobival ajal.

4. Kui tõendite kogumisel nõutakse taotleva kohtu esindajate osalemist, määrab taotluse saanud kohus kooskõlas artikliga 10 tingimused, mille alusel nad osaleda võivad.

5. Taotluse saanud kohus teatab taotlevale kohtule lisas toodud vormi F kasutades aja ja koha, millal ja kus menetlus toimub, ja vajaduse korral tingimused, mille alusel esindajad osaleda võivad.

Artikkel 13

Sunnimeetmed

Vajaduse korral kohaldab taotluse saanud kohus taotlust rahuldades asjakohaseid sunnimeetmeid sellistel juhtudel ja sellisel määral, mis on ette nähtud taotluse saanud kohtu liikmesriigi õigusaktidega siseriiklike asutuste või ühe asjaomase poole samal eesmärgil esitatud taotluse rahuldamise puhul.

Artikkel 14

Taotluse rahuldamisest keeldumine

1. Isiku ülekuulamise taotlust ei rahuldata, kui asjaomane isik apelleerib õigusele tunnistuse andmisest keelduda või tunnistuste andmise keelule

a) taotluse saanud kohtu liikmesriigi õigusaktide alusel; või

b) taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktide alusel ja kui selline õigus on täpsustatud taotluses või selle on taotluse saanud kohtu nõudmisel kinnitanud taotlev kohus.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud põhjustele võib taotluse rahuldamisest keelduda ainult juhul, kui:

a) taotlus ei kuulu artikli 1 kohaselt käesoleva määruse reguleerimisalasse;

b) taotluse rahuldamine vastavalt taotluse saanud kohtu liikmesriigi õigusaktidele ei kuulu kohtu pädevusse;

c) taotlev kohus ei vasta taotluse saanud kohtu nõudele täiendada taotlus artikli 8 kohaselt 30 päeva jooksul alates hetkest, kui taotluse saanud kohus nõude esitas; või

d) artikli 18 lõike 3 kohaselt nõutav tagatis ei ole esitatud või ettemaks tasutud 60 päeva jooksul alates hetkest, kui taotluse saanud kohus sellist tagatist või ettemaksu nõudis.

3. Taotluse saanud kohus ei või taotluse rahuldamisest keelduda üksnes põhjusel, et tema liikmesriigi õigusaktide kohaselt on selle liikmesriigi kohtul kõnealuses küsimuses ainupädevus või selle liikmesriigi õigusaktid ei anna selles küsimuses hagemisõigust.

4. Kui taotluse rahuldamisest keeldutakse ühel lõikes 2 nimetatud põhjustest, teatab taotluse saanud kohus, kasutades lisas toodud vormi H, sellest taotlevale kohtule 60 päeva jooksul alates hetkest, kui taotluse saanud kohus taotluse kätte sai.

Artikkel 15

Viivitusest teatamine

Kui taotluse saanud kohus ei ole võimeline taotlust rahuldama 90 päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest, teatab ta sellest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi G. Seda tehes esitatakse ka viivituse põhjused ja aeg, mida taotluse saanud kohus arvab vajavat taotluse rahuldamiseks.

Artikkel 16

Taotluse rahuldamisele järgnev menetlus

Taotluse saanud kohus saadab taotlevale kohtule viivitamata dokumendid, mis tõendavad taotluse rahuldamist, ja vajaduse korral tagastab taotlevalt kohtult saadud dokumendid. Dokumentidele lisatakse tõend taotluse rahuldamise kohta, kasutades lisas toodud vormi H.

4. jagu

Tõendite vahetu kogumine taotleva kohtu poolt

Artikkel 17

1. Kui kohus taotleb tõendite kogumist vahetult mõnes teises liikmesriigis, esitab ta lisas toodud vormi I kasutades taotluse selle riigi keskasutusele või pädevale asutusele, mis on nimetatud artikli 3 lõikes 3.

2. Tõendite vahetu kogumine on võimalik ainult siis, kui see toimub vabatahtlikult, ilma vajaduseta rakendada sunnimeetmeid.

Kui tõendite vahetu kogumine tähendab isiku ülekuulamist, teatab taotlev kohus kõnealusele isikule, et see toimub vabatahtlikkuse alusel.

3. Tõendite kogumise korraldab kohtuametnik või mõni teine isik, näiteks ekspert, kes määratakse vastavalt taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidele.

4. 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest teatab taotluse saanud kohtu liikmesriigi keskasutus või pädev asutus taotlevale kohtule vormi J kasutades, kas taotlus rahuldatakse ja kui vaja, siis milliste tingimuste kohaselt see kooskõlas selles liikmesriigi õigusaktidega toimub.

Keskasutus või pädev asutus võib eelkõige määrata tõendite kogumises osalema oma liikmesriigi kohtu, et tagada käesoleva artikli ja ettenähtud tingimuste nõutav kohaldamine.

Keskasutus või pädev asutus soodustavad sidetehnoloogia, näiteks video- ja telekonverentside kasutamist.

5. Keskasutus või pädev asutus võivad keelduda tõendite vahetust kogumisest ainult juhul, kui:

a) taotlus ei kuulu artikli 1 kohaselt käesoleva määruse reguleerimisalasse;

b) taotlus ei sisalda kogu vajalikku artikli 4 kohast teavet; või

c) taotletav tõendite vahetu kogumine on vastuolus tema liikmesriigi õiguse põhimõtetega.

6. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaselt ettenähtud tingimuste kohaldamist, rahuldab taotlev kohus taotluse vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidele.

5. jagu

Kulud

Artikkel 18

1. Taotluse rahuldamine vastavalt artiklile 10 ei too kaasa maksude või kulude tasumise nõuet.

2. Kui taotluse saanud kohus seda siiski nõuab, tagab taotlev kohus järgmiste kulude viivitamatu tasumise:

- ekspertidele ja tõlkidele makstud tasud ja

- artikli 10 lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tekkinud kulud.

Poolte kohustusi neid tasusid või kulusid tasuda reguleerivad taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktid.

3. Kui on vajalik eksperdi hinnang, võib taotluse saanud kohus nõuda enne taotluse rahuldamist taotlevalt kohtult nõutavate kulude katmiseks piisava tagatise esitamist või ettemaksu tasumist. Kõikidel muudel juhtudel ei või tagatise esitamist või ettemaksu tasumist seada taotluse rahuldamise tingimuseks.

Tagatise esitavad või ettemaksu tasuvad pooled, kui see on ette nähtud taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Rakenduseeskirjad

1. Komisjon koostab käsiraamatu, mis on kättesaadav ka elektrooniliselt ja sisaldab teavet, mille liikmesriigid on ette näinud kooskõlas artikliga 22, ja kehtivaid lepinguid või kokkuleppeid vastavalt artiklile 21, ning ajakohastab seda korrapäraselt.

2. Lisas toodud tüüpvorme ajakohastatakse või neis tehakse tehnilisi muudatusi artikli 20 lõikega 2 ettenähtud nõuandemenetluse kohaselt.

Artikkel 20

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 21

Suhe liikmesriikide vaheliste seniste või tulevaste lepingute või kokkulepetega

1. Käesolev määrus on oma kohaldamisalas ülimuslik liikmesriikide vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete, eelkõige 1. märtsi 1954. aasta Haagi tsiviilprotsessikonventsiooni ja 18. märtsi 1970. aasta tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise Haagi konventsiooni sätete suhtes nendega ühinenud liikmesriikide vaheliste suhete puhul.

2. Käesolev määrus ei takista liikmesriike säilitamast või sõlmimast käesoleva määrusega kooskõlas olevaid lepinguid või kokkuleppeid kahe või enama liikmesriigi vahel, et tõendite kogumist veelgi hõlbustada.

3. Liikmesriigid saadavad komisjonile:

a) 1. juuliks 2003 liikmesriikide vahel jõus olevad lõikes 2 nimetatud lepingute või kokkulepete koopiad;

b) liikmesriikide vahel sõlmitud lõikes 2 nimetatud lepingute või kokkulepete koopiad ning eelnõud asjaomaste lepingute või kokkulepete kohta, mida nad sõlmida kavatsevad; ja

c) kõik nende lepingute või kokkulepete denonsseerimised või muudatused.

Artikkel 22

Teatamine

Iga liikmesriik edastab 1. juuliks 2003 komisjonile järgmise teabe:

a) artikli 2 lõike 2 kohane nimekiri, kus tuuakse ära kohtute territoriaalne ja kui vaja, siis erandlik jurisdiktsioon;

b) artikli 3 kohaste keskasutuste ja pädevate asutuste nimed ja aadressid ning nende territoriaalne jurisdiktsioon;

c) artikli 2 lõikes 2 mainitud nimekirjas loetletud kohtute käsutuses olevad tehnilised vahendid taotluste vastuvõtmiseks;

d) artiklis 5 nimetatud taotluste puhul aktsepteeritavad keeled.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses teabes.

Artikkel 23

Kontrollimine

Hiljemalt 1. jaanuariks 2007 ning sellest alates igal viiendal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise, eelkõige selle artikli 3 lõike 1 punkti c ja lõike 3 ning artiklite 17 ja 18 kohaldamise kohta.

Artikkel 24

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2001.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004, välja arvatud artiklid 19, 21 ja 22, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2001.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ning liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 28. mai 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Bodström

[1] EÜT C 314, 3.11.2000, lk 2.

[2] Arvamus on esitatud 14. märtsil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] Arvamus on esitatud 28. veebruaril 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.

[5] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[6] EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------