32001L0105



Official Journal L 019 , 22/01/2002 P. 0009 - 0016


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/105/EÜ,

19. detsember 2001,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ning veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,2

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,3

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras4 vastavalt lepituskomisjonis 13. novembril 2001 heaks kiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Mereohutust ja merereostuse vältimist saab suuresti parandada rahvusvahelisel tasandil kehtivate konventsioonide nõuetekohase ja kohustusliku rakendamisega lipuriikide poolt.

(2) Nõukogu direktiiviga 94/57/EÜ5 kehtestati kogu ühendust hõlmav selliste organisatsioonide tunnustamise süsteem, keda võib vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele erinevas ulatuses volitada liikmesriikide nimel laevu kontrollima ning vastavaid ohutustunnistusi välja andma.

(3) Nimetatud direktiivi tegelik rakendamine näitas, et mõningad muudatused kogu ühendust hõlmavas organisatsioonide tunnustamises oleks suuresti aidanud nimetatud süsteemi tugevdada, lihtsustades samas liikmesriikidele järelevalve ja aruandluse osas kehtestatud kohustusi.

(4) Pärast direktiivi 94/57/EÜ vastuvõtmist on asjassepuutuvates ühenduse tasandi ning rahvusvahelise tasandi õigusaktides toimunud mõningad arengud, mistõttu direktiivis 94/57/EÜ on vaja teha täiendavaid muudatusi.

(5) Eelkõige on direktiiviga 94/57/EÜ seoses sobilik kohaldada rahvusvaheliste konventsioonide ning nendele lisatud protokollide ja seonduvate kohustusliku iseloomuga käitumisjuhiste muudatusi, millele on viidatud direktiivi 94/57/EÜ artikli 2 punktis d ja mis jõustusid pärast selle direktiivi vastuvõtmist, ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) asjassepuutuvaid resolutsioone.

(6) Et edendada rahvusvaheliste konventsioonidega lipuriikidele kehtestatud kohustuste tõhusat rakendamist, võttis IMO assamblee 27. novembril 1997 vastu resolutsiooni A.847(20) juhiste kohta, mis aitavad lipuriikidel IMO õigusakte rakendada.

(7) IMO võttis assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsiooniga A.741(18) vastu rahvusvahelise meresõiduohutuse korralduse (ISM) koodeksi, mis tehti kohustuslikuks IX peatüki lisamisega rahvusvahelisse konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS).

(8) ISM koodeksi ühtse rakendamise tagamiseks võeti IMO 23. novembri 1995. aasta resolutsiooniga A.788(19) vastu eeskirjad ISM koodeksi rakendamise kohta veeteede ametite poolt.

(9) Ühtlustamaks kohustuslikke ülevaatusi ja kontrollimisi, mida lipuriigid rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt teostama peavad, võttis IMO vastu 4. novembri 1993. aasta resolutsiooni A.746(18) ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemiga seotud ülevaatusjuhiste kohta.

(10) Tegevus ohutuse ja reostuse vältimise vallas, mida mõõdetakse kõikidel organisatsiooni poolt klassifitseeritud laevadel lipuriigist olenemata, on organisatsiooni tegevuse oluline näitaja ning seepärast vajalik esialgse tunnustuse andmiseks ning selle säilitamiseks.

(11) Esialgse tunnustuse andmiseks organisatsioonidele, kes soovivad volitusi liikmesriikide nimel tegutsemiseks, saab komisjon direktiivi 94/57/EÜ sätetele vastavust tõhusamalt ning ühtlustatult ja tsentraliseeritult hinnata koos tunnustamist taotlevate liikmesriikidega.

(12) Ka on ühtlustatult ja tsentraliseeritult võimalik tõhusamalt läbi viia tunnustatud organisatsioonide järjepidevat järelkontrolli, hindamaks nende vastavust direktiivi 94/57/EÜ sätetele. Seepärast on kohane nimetatud ülesanne kogu ühenduse nimel usaldada komisjonile, kes tegutseb koos tunnustamist taotleva liikmesriigiga.

(13) Lisaks liikmesriikide õigusele peatada nende nimel tegutseva organisatsiooni volitused peaks selline õigus olema ka ühenduse tasandil, kus komisjonil oleks võimalik komiteemenetlust kasutades piiratud ajaks peatada organisatsiooni tunnustamine, kui organisatsiooni töö ohutuse ja reostuse vältimise osas halveneb ning ta asjakohaseid parandusmeetmeid ei võta.

(14) Vastavalt kogu ühendust hõlmavale lähenemisele tuleb direktiivi sätteid mittetäitvalt organisatsioonilt tunnustuse äravõtmise kohta, sealhulgas ohutuse ja reostuse vältimise mitterahuldava taseme korral, otsus teha ühenduse tasandil ning seepärast peaks selle tegema komisjon komiteemenetluse kohaselt.

(15) Kuna direktiiviga 94/57/EÜ tagatakse ühenduses teenuste osutamise vabadus, peaks ühendusel olema õigus nende kolmandate riikidega, kus asuvad mõningad tunnustatud organisatsioonid, kokku leppida ühenduses asuvate tunnustatud organisatsioonide võrdse kohtlemise osas.

(16) Direktiivi 94/57/EÜ nõuetekohast rakendamist on takistanud liikmesriikide nimel tegutsevate organisatsioonide rahalise vastutuse korra erinevused. Selle probleemi lahendamiseks on sobilik ühenduse tasandil teataval määral ühtlustada tunnustatud organisatsiooni põhjustatud intsidentidest tulenev rahaline vastutus, kui kohus teeb vastava otsuse, sealhulgas vaidluse lahendamisel arbitraaži korras.

(17) Direktiivi 94/57/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.6

(18) Kuna mereõnnetuste vältimise põhilisteks vahenditeks on läbipaistvus, huvitatud poolte vaheline teabevahetus ning üldsuse õigus teabele juurde pääseda, peaksid tunnustatud organisatsioonid sadamariigi kontrolliasutustele andma ning üldsusele kättesaadavaks tegema kogu asjassepuutuva kohustusliku teabe nende klassi kuuluvate laevade kohta.

(19) Et püüda vältida laevade klassi vahetamist vajaliku remondi vältimise eesmärgil, peaksid tunnustatud organisatsioonid omavahel vahetama igasugust asjassepuutuvat teavet klassi vahetavate laevade seisundi kohta.

(20) Organisatsioon ei tohi olla laevaomanike, -ehitajate ega muude isikute mõju all, kes on laevade valmistamise, varustamise, remontimise või käitamisega majanduslikult seotud. Organisatsiooni tulud ei tohi olulisel määral sõltuda ühest tulundusettevõttest. Tunnustamistaotluse esitamisel peavad klassifikatsiooniühingud ja nende inspektorid kirjalikult võtma kohustuse seadusejärgseid ülesandeid mitte vastu võtta huvide konflikti tõenäosuse korral, st juhul, kui nad on kontrollitava laeva omanikud või kasutajad või kui neil on äri-, isiklikke või perekondlikke sidemeid laeva omaniku või kasutajaga.

(21) Kvaliteedikriteeriumid, millele tehnilised organisatsioonid peavad ühenduse tasandil tunnustamiseks ning tunnustuse säilitamiseks vastama, peaksid hõlmama sätteid tagamaks, et rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud kontrolli ja ülevaatust, st asjassepuutuvate ohutustunnistuste väljaandmisega seotud kohustuslikke ülesandeid, võiksid teostada üksnes põhikohaga inspektorid. Nimetatud organisatsioonid peavad kindlalt kontrollima oma personali ja üksusi, sh kõiki ühenduses ja väljaspool seda asuvaid filiaale ja üksusi, ning kehtestama oma tegevuse eesmärgid ning näitajad ohutuse ja reostuse vältimise kohta. Organisatsioonid peavad ette nägema oma teenuste kvaliteedi mõõtmise süsteemi.

(22) Direktiivi 94/57/EÜ tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 94/57/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 2 punktid b, c, d, i ja j asendatakse järgmistega:

"b) liikmesriigi lipu all sõitev laev - laev, mis on liikmesriigis õigusaktide kohaselt registrisse kantud ja sõidab tema lipu all. Sellele määratlusele mittevastavad laevad samastatakse kolmanda riigi lipu alla sõitvate laevadega;

c) kontrollimised jaülevaatused - rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt kohustuslikud kontrollimised ja ülevaatused;

d) rahvusvahelised konventsioonid - 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon ja 1973/1978. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta ning nende protokollid ja muudatused ning 19. detsembril 2001 kehtivad asjakohased eeskirjad, mis on kohustuslikud kõikides liikmesriikides;

i) klassifikatsioonitunnistus - klassifikatsiooniühingu väljastatud dokument, mis tõendab, et tema kehtestatud ja avalikustatud eeskirjade kohaselt on laev ehituslikult ja mehaaniliselt sobiv teatavaks otstarbeks või kasutuseks;

j) kaubalaeva raadioohutuse tunnistus - IMO poolt vastu võetud SOLASe 1974/1978 muudetud raadioeeskirjadega ette nähtud tunnistus;".

2. Artikli 3 lõike 1 lõppu lisatakse järgmine lause: "Liikmesriigid tegutsevad kooskõlas lisa ning IMO resolutsiooni A.847(20) liite vastavate sätetega juhiste kohta, mis aitavad lipuriikidel rakendada IMO õigusakte."

3. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 4

1. Liikmesriigid, kes soovivad anda loa seni tunnustamata organisatsioonile, esitavad komisjonile tunnustamistaotluse koos kogu teabe ning tõenditega vastavuse kohta lisas sätestatud kriteeriumitele ning nõude ja kohustuse kohta täita artikli 15 lõigete 2, 4 ja 5 sätteid. Komisjon hindab koos taotluse esitanud liikmesriigiga organisatsioone, kelle kohta tunnustamistaotlus esitati, kontrollimaks organisatsioonide vastavust eespool nimetatud nõuetele ning nende nõuete täitmiseks kohustumist. Tunnustamisotsuses võetakse arvesse organisatsiooni senist tegevust ohutuse ja reostuse vältimise osas, nagu on osutatud artiklis 9. Komisjon annab tunnustuse artikli 7 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Liikmesriigid võivad komisjonile esitada taotluse anda piiratud kolmeaastane tunnustus organisatsioonidele, kes vastavad kõikidele lisa kriteeriumidele peale A osa lõigetes 2 ja 3 sätestatute. Nimetatud eritaotluste suhtes kohaldatakse lõikes 1 viidatud menetlust, kuid selle erandiga, et lisa kriteeriumid, millele vastavust komisjon ja liikmesriik oma hindamisel peavad arvesse võtma, on kõik kriteeriumid peale A osa lõigetes 2 ja 3 nimetatute. Niisugune piiratud tunnustus kehtib üksnes liikmesriigis või liikmesriikides, kes sellise tunnustamise kohta taotluse esitasid.

3. Kõiki tunnustuse saanud organisatsioone, eelkõige lõikes 2 nimetatuid, jälgib hoolikalt artikliga 7 loodav komisjon, et teha vajadusel otsuseid piiratud tunnustuse pikendamise kohta. Viimati nimetatud organisatsioonide puhul ei võeta tunnustuse pikendamise otsuses arvesse lisa A osa lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriume, kuid võetakse arvesse organisatsiooni artikli 9 lõikes 2 viidatud tegevust ohutuse ja reostuse vältimise vallas. Otsuses piiratud tunnustuse pikendamise kohta tuleb vajadusel esitada pikendamise tingimused.

4. Komisjon koostab loendi lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt tunnustatud organisatsioonidest ja ajakohastab seda. Loend avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

5. Organisatsioonidele, kes 22. jaanuaril 2002 on käesoleva direktiivi alusel juba tunnustatud, jääb tunnustus alles. Need organisatsioonid peavad siiski täitma uusi sätteid, mis kehtestatakse käesoleva direktiiviga, ning nende vastavust hinnatakse artiklis 11 nimetatud esimeste hindamiste käigus."

4. Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Artikli 3 lõike 2 kohaldamisel ei keeldu liikmesriigid põhimõtteliselt volitamast mõnda tunnustatud organisatsiooni selliseid ülesandeid täitma, kui lõike 3 sätetest ning artiklitest 6 ja 11 ei tulene teisiti. Nad võivad siiski piirata volitatavate organisatsioonide arvu kooskõlas oma vajadustega, tingimusel et neil on selleks läbipaistvad ja erapooletud põhjused. Liikmesriigi palvel võtab komisjon artiklis 7 sätestatud korras sobivaid meetmeid.";

b) lõige 2 jäetakse välja;

c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Enne, kui liikmesriik nõustub, et kolmandas riigis asuv tunnustatud organisatsioon võib osaliselt või täielikult täita artiklis 3 nimetatud ülesandeid, võib ta nõuda, et kõnealune kolmas riik tunnustaks vastastikkuse põhjal ühenduses asuvaid tunnustatud organisatsioone. Lisaks võib ühendus kolmandalt riigilt, kus tunnustatud organisatsioon asub, taotleda vastastikkuse alusel ühenduses asuvate tunnustatud organisatsioonide võrdväärset kohtlemist."

5. Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Koostöösuhteid korraldatakse ametliku, ebavõrdset kohtlemist välistava kirjaliku lepingu või samaväärse õigusliku kokkuleppe abil, milles täpsustatakse organisatsioonide võetud eriülesanded ja mis sisaldab vähemalt:

a) ameti nimel tegutsevate organisatsioonide tunnustamist käsitleva IMO resolutsiooni A.739(18) II liites esitatud sätteid, pidades samal ajal silmas IMO ringkirjade MSC.710 ja MEPC.307 lisa, liiteid ja lisandit, mis käsitlevad ameti nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut;

b) järgmisi sätteid rahalise vastutuse kohta:

i) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele vara- või isikukahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema organite, personali, esindajate või muude tema nimel tegutsevate isikute tahtliku tegevuse või tegevusetuse või raske hooletuse, on ametil õigus tunnustatud organisatsioonilt saada rahalist hüvitist nimetatud vara- või isikukahju katteks niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud;

ii) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele isikukahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema personali, esindajate või muude tema nimel tegutsevate isikute hooletu või ettevaatamatu tegevuse või tegevusetuse, on ametil õigus tunnustatud organisatsioonilt saada rahalist hüvitist nimetatud isikukahju katteks niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud; liikmesriigid võivad tunnustatud organisatsiooni vastutuse maksimumsummat piirata, kuid see peab olema võrdne vähemalt 4 miljoni euroga;

iii) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele varakahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema personali, esindajate või teiste tema nimel tegutsevate isikute hooletu või ettevaatamatu tegevuse või tegevusetuse, on ametil õigus tunnustatud organisatsioonilt saada rahalist hüvitist nimetatud varakahju katteks niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud; liikmesriigid võivad tunnustatud organisatsiooni vastutuse maksimumsummat piirata, kuid see peab olema võrdne vähemalt 2 miljoni euroga;

c) sätteid, mis käsitlevad ameti või tema määratud erapooletu välise organi tehtavaid korrapäraseid hindamisi selliste ülesannete kohta, mida organisatsioonid täidavad ameti nimel, vastavalt artikli 11 lõikes 1 viidatule;

d) võimalust laevu pisteliselt ja põhjalikult kontrollida;

e) sätteid olulise teabe edastamiseks nende klassifitseeritud laevade, laevade klassi muutumise või klassist väljaarvamise kohta vastavalt artikli 15 lõikes 3 viidatule.";

b) lisatakse järgmine lõige:

"5. Komisjon esitab hiljemalt 22. juuliks 2006 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva artikliga ette nähtud vastutuskorra majanduslikku mõju asjassepuutuvatele isikutele ning eelkõige selle mõju tunnustatud organisatsioonide majanduslikule tasakaalule.

Aruanne koostatakse koostöös liikmesriikide pädevate asutuste ning asjassepuutuvate isikutega, kelleks on eelkõige tunnustatud organisatsioonid/klassifikatsiooniühingud. Komisjon teeb nimetatud hinnangust lähtudes vajadusel korral ettepaneku muuta käesolevat direktiivi eelkõige vastutuse põhimõtte ning vastutuse maksimumsummade osas."

6. Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 7

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra."

7. Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Käesolevat direktiivi võib selle reguleerimisala laiendamata muuta artikli 7 lõikes 2 sätestatud korras, et:

- artikli 2 punktis d, artikli 3 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide, koodeksite ja resolutsioonide edasised muudatused nende jõustumisel käesolevasse direktiivi üle võtta,

- ajakohastada lisas sisalduvaid nõudeid, võttes eelkõige arvesse IMO asjakohaseid otsuseid,

- muuta artikli 6 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii nimetatud summasid."

8. Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 9

1. Artiklis 4 nimetatud organisatsioonide, kes enam lisas sätestatud tingimustele ei vasta või ei täida lõikes 2 nimetatud nõudeid ohutuse ja reostuse vältimise osas, tunnustamine lõpetatakse. Tunnustamise lõpetamise otsustab komisjon artikli 7 lõikes 2 sätestatud korras pärast seda, kui asjassepuutuvale organisatsioonile on antud võimalus esitada oma märkused.

2. Lõikes 1 nimetatud tunnustamise lõpetamise otsuse projektide koostamisel võtab komisjon arvesse artiklis 11 viidatud tunnustatud organisatsioonide hindamise tulemusi ning organisatsioonide tegevust ohutuse ja reostuse vältimise vallas, mida mõõdetakse kõikide nende klassifitseeritud laevade osas olenemata lipuriigist.

Organisatsioonide tegevust ohutuse ja reostuse vältimise vallas hinnatakse andmete põhjal, mis on saadud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi ja/või muude sarnaste vahendite abil. Muid näitajaid võib saada tunnustatud organisatsioonide klassifitseeritud laevadega toimunud õnnetuste analüüsi teel.

Organisatsioonide tegevuse hindamiseks ohutuse ja reostuse vältimise vallas võetakse arvesse ka liikmesriikide artikli 12 kohaseid aruandeid.

Artikliga 7 loodud komitee määrab kindlaks kriteeriumid, mille põhjal käesolevas lõikes nimetatud teabest lähtuvalt otsustatakse, kas lipuriigi nimel tegutseva organisatsiooni tegevust võib käsitada ohutust ning keskkonda lubamatult ohustavana.

Lõikes 1 nimetatud tunnustamise lõpetamist käsitlevate otsuste eelnõud esitab komisjon komiteele kas omal algatusel või liikmesriigil palvel."

9. Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 10

1. Olenemata lisas nimetatud kriteeriumidest võib liikmesriik juhul, kui ta leiab, et organisatsiooni ei saa enam volitada tema nimel täitma artiklis 3 sätestatud ülesandeid, tunnustatud organisatsiooni volitused peatada järgmise menetluse kohaselt:

a) liikmesriik teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele koos asjakohaste põhjendustega;

b) komisjon uurib, kas peatamine on õigustatud suure ohu tõttu ohutusele või keskkonnale;

c) artikli 7 lõikes 2 sätestatud korras teatab komisjon liikmesriigile, kas tema otsus volitused peatada on õigustatud suure ohu tõttu meresõiduohutusele või keskkonnale, ja kui otsus ei ole õigustatud, palub liikmesriigil peatamine tühistada.

2. Kui komisjon leiab, et tunnustatud organisatsiooni ohutuse ja reostuse vältimise näitajad halvenevad, kuid see ei anna alust artikli 9 lõikes 2 viidatud tingimuste põhjal tunnustust ära võtta, võib ta otsustada tunnustatud organisatsiooni sellest teavitada ning nõuda, et viimane võtaks kohaseid meetmeid ohutuse ja reostuse vältimise näitajate parandamiseks, teavitades sellest ka liikmesriike. Kui tunnustatud organisatsioon ei anna komisjonile asjakohast vastust või kui komisjon leiab, et tunnustatud organisatsiooni võetud meetmed ei ole ohutuse ja reostuse vältimise näitajaid parandanud, võib komisjon otsustada organisatsiooni tunnustuse artikli 7 lõikes 2 viidatud korras üheks aastaks peatada, olles andnud asjaomasele organisatsioonile võimaluse esitada omapoolsed märkused. Selle aja jooksul ei lubata tunnustatud organisatsioonil välja anda ega uuendada liikmesriikide lipu all sõitvate laevade tunnistusi, kuid organisatsiooni poolt varem välja antud või uuendatud tunnistused jäävad kehtima.

3. Lõikes 2 nimetatud menetlust kohaldatakse ka juhul, kui komisjonil on tõendeid tunnustatud organisatsiooni mittevastavusest artikli 15 lõike 3, 4 või 5 sätetele.

4. Üks aasta pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist organisatsiooni tunnustamise peatamise kohta hindab komisjon, kas lõigetes 2 ja 3 nimetatud puudused, mis peatamise põhjustasid, on kõrvaldatud. Kui need puudused on endiselt alles, lõpetatakse tunnustamine artikli 7 lõikes 2 sätestatud korras."

10. Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 11

1. Iga liikmesriik peab veenduma, et tema nimel artikli 3 lõike 2 kohaselt tegutsevad tunnustatud organisatsioonid täidavad kõnealuses artiklis osutatud ülesandeid tõhusalt ja liikmesriigi pädevat ametit rahuldaval viisil.

2. Iga liikmesriik täidab seda ülesannet vähemalt kord kahe aasta tagant ja esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile aruande sellise järelevalve tulemuste kohta hiljemalt selle aasta 31. märtsiks, mis järgneb aastale, mil hinnati nõuetele vastavust.

3. Komisjon hindab koos liikmesriigiga, kes asjaomase tunnustamistaotluse esitas, korrapäraselt ning vähemalt kord kahe aasta jooksul kõiki tunnustatud organisatsioone, et kontrollida nende vastavust lisas sätestatud tingimustele. Hindamiseks organisatsioone valides pöörab komisjon erilist tähelepanu organisatsiooni näitajatele ohutuse ja reostuse vältimise vallas, ohvrite statistikale ning liikmesriikide poolt artikli 12 kohaselt esitatud aruannetele. Hindamine võib hõlmata külastusi organisatsiooni piirkondlikesse filiaalidesse ning laevade pistelist ülevaatust, et kontrollida organisatsiooni tegevust. Sel juhul teavitab komisjon vajadusel seda liikmesriiki, kus piirkondlik filiaal asub. Komisjon esitab liikmesriikidele hindamise tulemuste kohta aruande.

4. Iga tunnustatud organisatsioon teeb igal aastal artikliga 7 loodud komiteele kättesaadavaks oma kvaliteedijuhtimise süsteemi läbivaatuse tulemused."

11. Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 12

Teostades oma kontrolliõigust ja täites kohustusi sadamariikidena, teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike ning asjaomast lipuriiki, kui nad avastavad, et lipuriigi nimel tegutsev organisatsioon on väljastanud rahvusvaheliste konventsioonide asjakohastele nõuetele mittevastavale laevale kehtiva tunnistuse või et kehtiva klassifikatsioonitunnistusega laeval esineb puudusi kõnealuse tunnistusega hõlmatud valdkondades. Käesoleva artikli kohaldamisel teavitatakse üksnes laevadest, mis kujutavad endast tõsist ohtu meresõiduohutusele ja keskkonnale või mille osas on näha organisatsioonide eriti hooletut käitumist. Asjaomast tunnustatud organisatsiooni teavitatakse juhtumist esialgse kontrollimise ajal, et ta saaks viivitamata võtta edasisi meetmeid."

12. Artikkel 13 jäetakse välja.

13. Artikli 14 lõike 2 lõpus asendatakse viide artiklile 13 viitega artikli 7 lõikele 2.

14. Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Tunnustatud organisatsioonid konsulteerivad korrapäraselt omavahel, et säilitada oma tehniliste standardite ning nende rakendamise kooskõla IMO resolutsiooni A.847(20) liite sätetega juhiste kohta, mis aitavad lipuriikidel rakendada IMO õigusakte. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru standardite vallas tehtud olulistest edusammudest.";

b) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

"3. Tunnustatud organisatsioonid esitavad kõikide liikmesriikide ametitele, kellel on artiklis 3 sätestatud volitused, ning komisjonile kogu asjassepuutuva teabe nende poolt klassifitseeritud laevade, üleminekute, klassi muutumise ja klassist väljaarvamise kohta, olenemata laevade lipuriigist. Teave nende klassifitseeritud laevadega seotud üleminekute, klassi muutumise ja klassist väljaarvamise kohta, sealhulgas teave ülevaatusega viivitamise, soovituste täitmisega viivitamise, klassitingimuste, kasutustingimuste või kasutuspiirangute kohta saadetakse lipuriigist olenemata samuti sadamariigi kontrolli jaoks teabesüsteemi Sirenac ning avaldatakse nende tunnustatud organisatsioonide veebilehel, kui see on olemas.

4. Lipuriigist olenemata ei väljasta tunnustatud organisatsioonid tunnistusi ohutusega seotud põhjustel klassist välja arvatud või muudetud klassiga laevale enne, kui nad on lipuriigi pädevale ametile andnud võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma arvamus otsustamaks, kas on vaja täieliku kontrolli.";

c) lisatakse järgmine lõige:

"5. Ühest klassist teise üleminekuga ühe tunnustatud organisatsiooni alt teise alla siirdumisel teavitab loovutav organisatsioon ülevõtvat organisatsiooni kõikidest ülevaatuse viivitustest, soovituste täitmise viivitustest ning laeva suhtes kehtestatud klassitingimustest, kasutustingimustest või kasutuspiirangutest. Ülemineku korral annab loovutav organisatsioon ülevõtvale organisatsioonile täieliku toimiku laeva ajaloo kohta. Ülevõttev organisatsioon võib laevale tunnistused välja anda üksnes pärast kõikide viivitatud ülevaatuste rahuldavat läbimist ning laeva kohta varem antud täitmata soovituste või klassitingimuste täitmist loovutanud organisatsiooni poolt sedastatud viisil. Enne tunnistuste väljaandmist peab ülevõttev organisatsioon loovutavat organisatsiooni teavitama tunnistuste väljaandmiskuupäevast ning tegema teatavaks iga viivitatud ülevaatuse, täitmata soovituse ja klassitingimuse täitmise kuupäeva, koha ning seonduvad meetmed. Tunnustatud organisatsioonid teevad omavahel koostööd käesoleva lõike nõuetekohaseks rakendamiseks."

15. Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

"4. Lisaks teavitab komisjon korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu edusammudest käesoleva direktiivi rakendamisel liikmesriikides."

16. Direktiivi lisa muudetakse järgmiselt:

a) A osa asendatakse järgmisega:

"A. ÜLDISED MIINIMUMTINGIMUSED

1. Tunnustatud organisatsioon peab suutma tõendada, et tal on kaubalaevade konstruktsiooni ja ehituse hindamisel suured kogemused.

2. Organisatsioon peab olema liigitanud vähemalt 1 000 ookeanilaeva (brutotonnaaž (GT) üle 100), mille brutotonnaaž (GT) on ühtekokku vähemalt 5 miljonit.

3. Organisatsioonis peab töötama klassifitseeritud laevade arvuga võrreldes piisav arv tehnilisi töötajaid. Punkti 2 nõuete täitmiseks on vaja vähemalt 100 põhikohaga inspektorit.

4. Organisatsioonil peavad olema üksikasjalikud eeskirjad kaubalaevade konstruktsiooni, ehitamise ja korrapärase ülevaatuse kohta, mis avaldatakse ja mida täiustatakse pidevalt uurimis- ja arendustöö abil.

5. Organisatsioon peab oma laevaregistri avaldama igal aastal või hoidma seda üldsusele ligipääsetavas elektroonilises andmebaasis.

6. Organisatsioon ei tohi olla laevaomanike, -ehitajate ega muude isikute mõju all, kes on laevade valmistamise, varustamise, remontimise või käitamisega majanduslikult seotud. Organisatsiooni tulud ei tohi olulisel määral sõltuda ühest tulundusettevõttest. Tunnustatud organisatsioon ei tohi täita seadusejärgseid ülesandeid, kui ta on laeva omanik või kasutaja või kui tal on nimetatutega äri-, isiklikke või perekondlikke sidemeid. See keeld kehtib ka tunnustatud organisatsioonis töötavate inspektorite suhtes.

7. Organisatsioon peab tegutsema vastavalt IMO resolutsioonile A.789(19) ameti nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide kontrolli ja sertifitseerimisnõuete kohta, niivõrd kui need sätted hõlmavad käesoleva direktiivi rakendusalasse kuuluvaid küsimusi.";

b) B osas:

i) asendatakse pealkiri järgmisega:

"A. KONKREETSED MIINIMUMTINGIMUSED";

ii) punktid 4, 5, 6, 7 ja 9 asendatakse järgmistega:

"4. Organisatsioon on valmis andma ametile, komisjonile ja huvitatud pooltele vajalikku teavet.

5. Organisatsiooni juhtkond on määratlenud ja kirja pannud oma kvaliteedipõhimõtted, -eesmärgid ja -kohustused ning taganud nende põhimõtete mõistmise, rakendamise ja täitmise organisatsiooni kõikidel tasanditel. Organisatsiooni poliitika peab hõlmama ohutuse ja reostuse vältimisega seotud eesmärke ning näitajaid.

6. Organisatsioon on kujundanud ja rakendanud tõhusa sisemise kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ja on kooskõlas standarditega EN 45004 (kontrollasutused) ja EN 29001, nagu neid on tõlgendatud IACSi nõuetes kvaliteedisüsteemi sertifitseerimiskavadele, ja järgib seda süsteemi, mis muu hulgas tagab:

a) organisatsiooni eeskirjade kavakindla koostamise ja kohaldamise;

b) organisatsiooni eeskirjade täitmise ning sisesüsteemi kehtestamise teenuse kvaliteedi mõõtmiseks, pidades silmas nimetatud eeskirju;

c) organisatsiooni volitustega hõlmatud seadusejärgse tegevusega seotud tingimuste täitmise ning sisesüsteemi kehtestamise teenuse kvaliteedi mõõtmiseks rahvusvahelisi konventsioone silmas pidades;

d) nende töötajate vastutuse, pädevuse ja omavaheliste suhete määratlemise ja kirjapanemise, kelle töö mõjutab organisatsiooni teenuste kvaliteeti;

e) kogu töö toimumise kontrollitud tingimustes;

f) sellise järelevalvesüsteemi olemasolu, mille abil jälgitakse organisatsioonis vahetult töötavate inspektorite ning tehniliste ja haldustöötajate tegevust ja tööd;

g) selle, et organisatsiooni seadusjärgseid ülesandeid täidavad üksnes tema põhikohaga inspektorid või muude organisatsioonide põhikohaga inspektorid; igal juhul peavad põhikohaga inspektoritel olema ulatuslikud teadmised konkreetse laevatüübi kohta, millega nad konkreetse ülevaatuse puhul töötavad, ning asjaomaste kohaldatavate tingimuste kohta;

h) inspektorite erialase ettevalmistamise ja nende teadmiste pideva ajakohastamise süsteemi rakendamise;

i) selliste andmete säilitamise, mis tõendavad nõutavate standardite täitmist osutatud teenustega hõlmatud valdkondades ja kvaliteedisüsteemi toimimise tulemuslikkust;

j) tervikliku süsteemi olemasolu, mis on vajalik kvaliteedialast tegevust käsitlevate siseauditite kavandamiseks ja dokumenteerimiseks kõikides tegevuskohtades;

k) selliste ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemiga nõutud kohustuslike ülevaatuste ja kontrollide teostamise, milleks organisatsioon on volitatud, kooskõlas ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemiga seotud ülevaatusjuhiseid käsitleva IMO resolutsiooni A.746(18) lisa ja liitega;

l) selgete ja otseste vastutus- ning kontrollisuhete kehtestamise ühingu peakorteri ja piirkondlike filiaalide vahel ning tunnustatud organisatsioonide ja nende inspektorite vahel.

7. Organisatsioon peab tõendama oma suutlikkust:

a) koostada ja ajakohastada täielikke ja piisavaid eeskirju kere, masinate ja elektri- ja juhtimisseadmete kohta, mis vastavad oma kvaliteedilt rahvusvaheliselt tunnustatud tehnilistele normidele ning mille põhjal võib väljastada SOLASe konventsiooni kohaseid tunnistusi ja reisilaeva ohutuse tunnistusi (laeva ehituse ja oluliste seadmete nõuetekohasuse kohta) ning vabapardamärgi tunnistusi (laeva piisava tugevuse kohta);

b) teha kõiki kontrollimisi ja ülevaatusi, mida rahvusvahelised konventsioonid nõuavad tunnistuste väljastamiseks, sealhulgas hinnata - erialase ettevalmistusega töötajate abil ning kooskõlas rahvusvahelise meresõiduohutuse korralduse (ISM) koodeksi rakendamist ametiasutuste poolt käsitleva IMO resolutsiooni A.788(19) lisa sätetega - vastavustõendamisega hõlmatud meresõiduohutuse süsteemi rakendamist ja haldamist nii maismaal kui ka laevade pardal.";

"9. Organisatsioon peab lubama oma eeskirjade koostamisel osaleda ameti esindajatel ja muudel asjaomastel isikutel."

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. juulil 2003. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 2001

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. FONTAINE

Nõukogu nimel

eesistuja

A. NEYTS-UYTTEBROECK

1 EÜT C 212 E, 25.7.2000, lk 114 ja EÜT C 154 E, 29.5.2001, lk 51.

2 EÜT C 14, 16.1.2001, lk 22.

3 EÜT C 22, 24.1.2001, lk 19.

4 Euroopa Parlamendi 30. novembri 2000. aasta arvamus (EÜT C 228, 13.8.2001, lk 150), nõukogu 26. veebruari 2001. aasta ühine seisukoht (EÜT C 101, 30.3.2001, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 16. mai 2001. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2001. aasta otsus ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsus.

5 EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 97/58/EÜ (EÜT L 274, 7.10.1997, lk 8).

6 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.