32001D0427



Euroopa Liidu Teataja L 153 , 08/06/2001 Lk 0001 - 0003


Nõukogu otsus,

28. mai 2001,

Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku loomise kohta

(2001/427/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõiget 1, artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Prantsuse Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlament võttis 16. detsembril 1993 vastu resolutsiooni linnades toimuva pisikuritegevuse ja selle seoste kohta organiseeritud kuritegevusega [1] ning 17. novembril 1998 resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse ärahoidmise juhendite ja meetmete kohta selle vastu võitlemise üldstrateegia loomiseks [2].

(2) Amsterdami lepingu artiklis 29 on sätestatud, et liidu eesmärk selles valdkonnas tuleb saavutada organiseeritud või muu kuritegevuse ärahoidmisega ning selle vastu võitlemisega.

(3) Viini tegevuskavas kutsuti üles viie Amsterdami lepingu jõustumisele järgneva aasta jooksul välja töötama kuritegevuse ärahoidmise meetmeid.

(4) Euroopa Ülemkogu otsustas oma 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud istungjärgul, et kuritegevuse ärahoidmise meetmeid on vaja arendada, vahetada parimaid lahendusi ning tugevdada kuritegevuse ärahoidmisega tegelevate pädevate siseriiklike asutuste võrku ja selles valdkonnas spetsialiseerunud siseriiklike organisatsioonide vahelist koostööd, täpsustades, et peatähelepanu peaks olema suunatud noorte, linna- ja narkokuritegevusele. Selleks kutsuti üles uurima ühenduse poolt rahastatava programmi loomise võimalikkust.

(5) Euroopa Liidu organiseeritud kuritegevuse ärahoidmise ja selle vastu võitlemise strateegias uueks aastatuhandeks [3] kutsutakse 6. soovituses üles abistama nõukogu kuritegevuse ärahoidmise küsimustes piisavalt kvalifitseeritud asjatundjatega näiteks riikide teabekeskuste kaudu või kuritegevuse ärahoidmisega tegelevate siseriiklike organisatsioonide asjatundjate võrgu loomise teel.

(6) Mitmel tähtsal kuritegevuse ärahoidmist käsitleval seminaril ja konverentsil ning eriti 1996. aastal Stockholmis, 1997. aastal Noordwijkis, 1998. aastal Londonis ja 2000. aastal Algarves on kutsutud üles looma Euroopa Liidu piires võrgustikku, et arendada koostööd kuritegevuse ärahoidmiseks. Algarve kõrgetasemelisel konverentsil rõhutati samuti, et kuritegevuse ärahoidmisel on vaja valdkonnaülest ühist lähenemisviisi. Ka 1996. aasta Zaragoza konverents osutas sellele vajadusele, tõstes esile tugevaid seoseid organiseeritud kuritegevuse ja kuritegevuse vahel üldse.

(7) Partnerluse arendamisel siseriiklike, kohalike ja piirkondlike ametivõimude, valitsusväliste organisatsioonide, erasektori ja kodanike vahel peab osalema kogu ühiskond. Kuritegevusel on palju põhjusi ning seepärast tuleb rakendada meetmeid, mida võtavad mitmel tasandil eri ühiskonnarühmad koostöös asjaomaste pooltega, kellel on erinevad volitused ja kogemused, sealhulgas kodanikuühiskond.

(8) Kuna enamik kuritegudest, mille ohvriteks on Euroopa Liidu kodanikud, pannakse toime linnapiirkondades, tuleb samuti võtta arvesse linnade arenduskavu. Sellisel juhul on vaja tähelepanu pöörata peaasjalikult linnavägivallale, mis mõjutab linnakogukonna normaalset toimimist,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik (edaspidi "võrgustik").

2. Võrgustiku nõuetekohase toimimise kooskõlas käesoleva otsusega tagavad võrgustiku riikide esindajad ja sekretariaat.

3. Kuritegude ärahoidmine hõlmab kõiki meetmeid, mis on suunatud kuritegevuse ning kodanike ebakindlustunde vähendamisele või muul moel sellele kaasaaitamisele nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt ja kas otseselt kuritegevuse ennetamise teel või poliitikate ja sekkumistega, mis on suunatud kuritegevuse potentsiaali vähendamisele ja selle põhjuste kõrvaldamisele. See tähendab valitsuse, pädevate asutuste, kriminaalkohtuasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende Euroopa spetsialiseerunud assotsiatsioonide, erasektori ja vabatahtlike, teadlaste ja üldsuse tööd, mida toetab ajakirjandus.

Artikkel 2

1. Võrgustik koosneb liikmesriikide määratud kontaktpunktidest.

2. Iga liikmesriik määrab kuni kolm kontaktpunkti.

3. Igas kontaktpunktis on vähemalt üks esindaja kuritegevuse ärahoidmise eri aspektide küsimustes pädevast riigiasutusest.

4. Kontaktpunktideks võib määrata selles valdkonnas spetsialiseerunud teadlasi või õppejõude ning teisi kuritegevuse ärahoidmisega tegelevaid isikuid. Igal juhul peaksid liikmesriigid tagama, et teadlased või õppejõud, nagu ka muud kuritegevuse ärahoidmisega tegelevad isikud ja asutused, nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja erasektor, oleksid määratud kontaktpunktide kaudu kaasatud.

5. Komisjon määrab samuti ühe kontaktpunkti. Europol ning Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus (EMCDDA) osalevad võrgustiku töös neisse puutuvate küsimuste ulatuses. Võrgustiku töösse võib kaasata muid asjaomaseid organeid.

6. Iga liikmesriik tagab, et tema kontaktpunktid oskavad piisavalt vähemalt üht liidu ametlikest keeltest, et nad saaksid suhelda teiste liikmesriikide kontaktpunktidega.

Artikkel 3

1. Võrgustik võtab osa kuritegevuse ärahoidmise mitmesuguste aspektide arendamisest liidu tasandil ning toetab kuritegevuse ärahoidmise üritusi kohalikul ja siseriiklikul tasandil. Kuigi võrgustik hõlmab kuritegevuse kõiki liike, pööratakse selle raames tähelepanu eelkõige noorte, linna- ja narkokuritegevusele.

2. Võrgustiku ülesanded on eelkõige järgmised:

a) hõlbustada koostööd ning kontaktide, teabe ja kogemuste vahetamist liikmesriikide ja siseriiklike organisatsioonide vahel, samuti liikmesriikide ja komisjoni, teiste nõukogusse kuuluvate üksuste ja teiste kuritegevuse ärahoidmisele spetsialiseerunud eksperdirühmade ja võrkude vahel;

b) koguda ja analüüsida teavet olemasolevate kuritegevuse ärahoidmise ürituste kohta, hinnata seda teavet ning analüüsida parimaid lahendusi, samuti koguda ja analüüsida olemasolevaid andmeid kuritegevuse ja selle arengu kohta liikmesriikides toetamaks tulevaste siseriiklike ja Euroopa ulatuses otsuste tegemist. Võrgustik abistab nõukogu ja liikmesriike samuti kuritegevuse ja selle ärahoidmise alaste küsimustikega;

c) aidata kaasa põhiliste uurimis-, koolitus- ja analüüsivaldkondade väljaselgitamisele ja arendamisele kuritegevuse ärahoidmise valdkonnas;

d) korraldada konverentse, seminare, kohtumisi ja muid üritusi, et edendada nende spetsiifiliste küsimuste üle mõtlemist, ning levitada nende ürituste tulemusi;

e) korraldada üritusi kogemuste ja parimate lahenduste vahetamise elavdamiseks ja parandamiseks;

f) arendada koostööd kandidaatriikide, kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja organitega;

g) jagada nõukogu ja komisjoniga vajaduse ja taotluse korral oma kogemusi andmaks neile sel moel abi kõikides kuritegevuse ärahoidmisega seotud küsimustes;

h) anda igal aastal oma pädevate töörühmade kaudu nõukogule oma tegevusest aru ning näidata oma järgmise aasta töökavas ära esmatähtsad tegevusvaldkonnad. Nõukogu võtab aruande teadmiseks, kinnitab selle ning edastab selle Euroopa Parlamendile.

Artikkel 4

Nende ülesannete täitmiseks teeb võrgustik järgmist:

a) kasutab valdkonnaülest lähenemisviisi;

b) hoiab kontaktpunktide kaudu tihedat sidet kuritegevuse ärahoidmisega tegelevate organite, kohalike omavalitsuste, kohalike partnerite ja kodanikuühiskonnaga ning samuti liikmesriikides tegutsevate teadusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega;

c) teeb ja käitab veebisaiti, mis sisaldab tema korralisi aruandeid ja muud kasulikku teavet, eriti aga ülevaadet parimatest lahendustest;

d) püüab kasutada ja edendada kuritegevuse ärahoidmisega seotud ja liidu programmide kaudu rahastatavate projektide tulemusi.

Artikkel 5

1. Võrgustiku esimene koosolek on 28. augustil 2001.

2. Võrgustiku koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kuue kuu jooksul; koosoleku kutsub kokku nõukogu eesistujariik.

3. Võrgustiku riikide esindajad, keda on igast liikmesriigist kooskõlas artikli 2 lõikega 3 määratud üks, korraldavad koosolekuid, et teha otsuseid artikli 5 lõikes 4 osutatud küsimuste kohta.

4. Võrgustiku riikide esindajad võtavad vastu otsuse võrgustiku aastaprogrammi kohta koos rahastamiskavaga. Nad määravad kindlaks eelkõige järgmise:

- valdkonnad, mida tuleb uurida esmajärjekorras;

- põhilised konkreetsed üritused (seminarid ja konverentsid, uurimused ja teadusuuringud, koolitusprogrammid jms …);

- veebisaidi struktuur.

Samuti koostavad nad aastaaruande võrgustiku tegevuse kohta.

Võrgustiku riikide esindajate otsused võetakse vastu ühehäälselt.

Võrgustiku riikide esindajate koosolekuid juhib esindaja sellest liikmesriigist, kes on parajasti nõukogu eesistujariik.

Esindajad tulevad igal eesistumisperioodil kokku vähemalt üks kord. Nad koostavad oma töökorra, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt.

5. Komisjon tagab võrgustikule sekretariaaditeenused.

6. Võrgustiku sekretariaadi tegevust rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

7. Sekretariaadi ülesanne on koostada võrgustiku aastaprogrammi ning aastaaruande eelnõud. Sekretariaat korraldab võrgustiku jooksvat tööd, sealhulgas kogudes, analüüsides ja levitades teavet koostöös riikide kontaktpunktidega. Ta aitab võrgustiku liikmesriikidel koostada, sõnastada ja täita projekte. Ta teeb ja hooldab võrgustiku veebisaiti. Oma ülesannete täitmisel teeb sekretariaat tihedat koostööd võrgustiku riikide esindajatega.

Artikkel 6

Nõukogu annab kolm aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist võrgustiku tegevusele hinnangu.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 28. mai 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Bodström

[1] EÜT C 20, 24.1.1994, lk 188.

[2] EÜT C 379, 7.12.1998, lk 44.

[3] EÜT C 124, 3.5.2000, lk 1.

--------------------------------------------------