Nõukogu määrus (EÜ) nr 2667/2000,

5. detsember 2000,

Euroopa Ülesehitusameti kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Abi Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi jaoks on rakendatud põhiliselt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1628/96 [2] ja nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrusele (EÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta. [3]

(2) Määrusega (EÜ) nr 1628/96 on asutatud Euroopa Ülesehitusamet.

(3) Nõukogu on vastu võtnud määruse (EÜ) nr 2666/2000, [4] millega sätestatakse ühenduse abi ühtne õiguslik raamistik nende riikide jaoks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1628/96.

(4) Euroopa Ülesehitusameti asutamist ja tegutsemist hõlmavad sätted tuleks seepärast kohandada määrusega (EÜ) nr 2666/2000 ja inkorporeerida uude määrusesse ning teha samal ajal asjakohased muudatused.

(5) Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta Feira istungil rõhutati, et Euroopa Ülesehitusametil kui tulevasel CARD-programmi rakendaval asutusel peaks olema võimaldatud kasutada oma täielikku potentsiaali Euroopa Ülemkogu 3. ja 4. juuni Kölni istungil seatud eesmärkide saavutamiseks.

(6) Asutamislepingus on käesoleva määruse vastuvõtmise volitused sätestatud üksnes artiklis 308,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjon võib delegeerida ametile määruse (EÜ) nr 2666/2000 artiklis 1 Jugoslaavia Liitvabariigile ettenähtud ühenduse abi rakendamise.

Selleks luuakse Euroopa Ülesehitusamet, edaspidi "amet", mille eesmärk on kõnealuse ühenduse abi rakendamine.

Artikkel 2

1. Artikli 1 teises lõigus sätestatud eesmärgi saavutamiseks täidab amet oma volituste piires ja vastavalt komisjoni otsustele järgmisi ülesandeid:

a) kogub, analüüsib ja edastab komisjonile teavet:

i) kahjude, ülesehituse ning pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumisega seotud vajaduste kohta ning vastavate valitsuse, kohaliku või piirkondliku asutuse ja rahvusvahelise üldsuse algatuste kohta;

ii) asjaomase elanikkonna edasilükkamatute vajaduste kohta, võttes arvesse mitmeid elanikkonna ümberasustamisi ja nende ümberasustatute tagasipöördumise võimalusi;

iii) esmatähtsate valdkondade ja geograafiliste alade kohta, mis vajavad rahvusvahelise üldsuse edasilükkamatut abi;

b) valmistab ette programmide eelnõusid Jugoslaavia Liitvabariigi ülesehitamiseks ning pagulaste ja ümberasustatute tagasipöördumiseks vastavalt komisjoni sätestatud suunistele;

c) rakendab artiklis 1 osutatud ühenduse abi, võimaluse korral koostöös kohaliku elanikkonnaga ja vajaduse korral kasutades pakkumismenetlusega valitud ettevõtjate teenuseid. Komisjon võib vastavalt panna asutusele vastutuse kõikide punktis b osutatud programmide rakendamiseks vajalike tegevuste eest, kaasa arvatud:

i) volituste koostamine;

ii) pakkumismenetluste ettevalmistamine ja pakkumiste hindamine;

iii) lepingute sõlmimine;

iv) rahastamiselepingute sõlmimine;

v) riigihankelepingute sõlmimine vastavalt käesolevale määrusele;

vi) punktis b osutatud programmide eelnõude hindamine;

vii) punktis b osutatud programmide eelnõude rakendamise kontrollimine;

viii) maksete tegemine.

2. Lõikes 1 loetletud ülesannete täitmisest tuleb teavitada artiklis 4 osutatud juhatust. Juhatus võtab vajaduse korral vastu soovitusi, mis edastatakse komisjonile ja tehakse teatavaks määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikli 10 kohaselt moodustatud CARDS-komiteele.

3. Ilma et see piiraks ametile artikli 1 kohaselt usaldatud vastutuse piires kaasfinantseeritavaid tegevusi, võib amet rakendada ülesehitusprogramme, kodanikuühiskonna ja õigusriigi taastamise programme ning pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumiseks ettenähtud abi programme, mida liikmesriigid ja teised rahastajad talle ülesandeks annavad, sealhulgas komisjoni ning Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, rahvusvaheliste finantsasutuste ja Euroopa Investeerimispanga vahel sõlmitud koostöölepingute raames.

Rakendamise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a) kõnealused muud rahastajad peavad rahastama täies ulatuses;

b) rahastamine peab katma kõik seotud halduskulud;

c) kestus peab sobima ameti lõpetamise tähtpäevaga, mis on sätestatud artiklis 14.

4. Komisjon võib ametile usaldada ka määruse (EÜ) nr 1080/2000 [5] raames seoses ÜRO ajutise missiooniga Kosovos (UNMIK) vastuvõetud otsuste järelevalve, hindamise ja auditeerimise.

Artikkel 3

Amet on juriidiline isik. Tal on kõigis liikmesriikides kõige ulatuslikum juriidilisele isikule õigusaktidega omistatav õigus- ja teovõime. Amet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluses protsessiosaliseks. Amet on mittetulunduslik asutus.

Amet võib asutada rakenduskeskusi, mis on märkimisväärse haldusliku iseseisvusega.

Ameti üldised talitused on ameti asukohas Thessaloníkis.

Artikkel 4

1. Ametil on juhatus, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ning kaks komisjoni esindajat.

2. Liikmesriigi esindaja määrab asjaomane liikmesriik, võttes arvesse ameti tegevuses olulist kogemust ja kvalifikatsiooni.

3. Esindajate ametiaeg on kolmkümmend kuud.

4. Juhatuse esimees on komisjoni esindaja. Esimees ei hääleta.

5. Euroopa Investeerimispank nimetab komiteesse oma hääleõiguseta vaatleja.

6. Juhatus võtab vastu oma kodukorra.

7. Igal komisjoni ja liikmesriigi esindajal on juhatuses üks hääl.

Juhatuse otsused võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.

8. Juhatus määrab ühehäälse otsusega kindlaks reeglid ametis kasutatavate keelte kohta.

9. Juhatuse kutsub kokku esimees vajaduse korral ja vähemalt kord kolme kuu jooksul. Juhatus kutsutakse kokku ka ameti direktori nõudmisel või vähemalt liikmete lihthäälteenamusega.

10. Direktor teavitab juhatust strateegilisest raamistikust, määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikli 3 lõikes 1 osutatud mitmeaastastest ja aastastest programmidest, mis hõlmavad ühenduse abi Jugoslaavia Liitvabariigile, ja rakendatavatest projektidest.

11. Direktor annab juhatusele korrapäraselt aru projektide rakendamise edenemisest. Juhatus võib heaks kiita soovitused, mis käsitlevad:

a) projektide rakendamise ja nõuetekohase täideviimise tingimusi,

b) täideviidavate projektide võimalikke kohandusi,

c) üksikuid projekte, mis võivad olla eriti tundlikud.

12. Direktor annab juhatusele korrapäraselt aru vastavalt artiklile 3 asutatud rakenduskeskuste tegevusest. Juhatus võib heaks kiita asjakohased soovitused.

13. Direktori ettepanekul teeb juhatus otsuse:

a) projektide rakendamise ja nõuetekohase täideviimise hindamise korra kohta;

b) artikli 2 lõikes 3 osutatud muude rahastajate ettepandud programmide rakendamise kohta ameti poolt;

c) määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikli 1 lõikes 3 osutatud ühenduse abi rakendamiseks mitmeaastase lepingulise raamistiku loomise kohta Kosovo haldamise eest vastutava ajutise asutusega;

d) oma programmide rakendamise ametile delegeerinud riikide ja organisatsioonide esindajate osalemise kohta juhatuses vaatlejatena;

e) uute rakenduskeskuste loomise kohta vastavalt artikli 3 teisele lõigule.

14. Juhatus esitab komisjonile iga aasta 31. märtsiks aastaaruande eelnõu ameti tegevuse ja selle rahastamise kohta eelneval aastal.

Komisjon võtab aruande vastu ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 5

1. Ameti direktori nimetab juhatus komisjoni ettepanekul kolmekümneks kuuks. Ametiaja võib lõpetada sama menetlusega.

Direktor vastutab järgmiste valdkondade eest:

a) määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud aastaste tegevusprogrammide eelnõude ettevalmistamine;

b) juhatuse töö ettevalmistamine ja korraldamine ning korrapärane juhatuse teavitamine;

c) juhatuse teavitamine pakkumismenetlustest, hangetest ja lepingutest;

d) ameti igapäevane juhtimine;

e) ameti tulude ja kulude aruande ettevalmistamine ning eelarve täitmine;

f) käesoleva määrusega ettenähtud aruannete koostamine ja avaldamine;

g) kõik personaliküsimused;

h) juhatuse otsuste ja ameti tegevuseks sätestatud suuniste rakendamine.

2. Direktor annab oma tegevusest aru juhatusele ja osaleb selle koosolekutel.

3. Direktor on ameti seaduslik esindaja.

4. Direktoril on ametisse nimetava asutuse volitus.

5. Direktor esitab kvartali tegevusaruande Euroopa Parlamendile.

Artikkel 6

1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse ameti tulude ja kulude kalkulatsioon, mida arvestatakse ameti eelarves, mis sisaldab ametikohtade loetelu.

2. Ameti eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ameti tulud koosnevad Euroopa Liidu üldeelarve osaks olevast toetusest, osutatud teenuste eest saadud tasudest ja muudest allikatest pärit summadest, ilma et see piiraks muud liiki sissetulekute saamise võimalust.

4. Eelarve sisaldab ka üksikasju abi saavates riikides endis kasutusel olevate vahendite kohta, mis on seotud ametilt rahalist abi saavate projektidega.

Artikkel 7

1. Direktor koostab igal aastal ameti eelarve projekti, mis hõlmab järgmise eelarveaasta haldus- ja tegevuskulusid, ning esitab selle juhatusele.

2. Selle põhjal võtab juhatus igal aastal hiljemalt 15. veebruaril vastu ameti eelarve projekti ja esitab selle komisjonile.

3. Komisjon kontrollib ameti eelarve projekti, võttes arvesse enda kehtestatud prioriteete ja üldisi finantssuuniseid Jugoslaavia Liitvabariigi ülesehitamiseks ettenähtud ühenduse abi jaoks.

Selle põhjal ja Jugoslaavia Liitvabariigile ettenähtud ühenduse abi üldise kavandatud mahu piires kehtestab komisjon ameti eelarvesse aastas makstava osa suuruse, mis lisatakse Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti.

4. Juhatus võtab ameti eelarve vastu enne eelarveaasta algust pärast komisjonilt arvamuse saamist, kohandades seda vastavalt ametile antavate summadega ja vahenditega muudest allikatest. Eelarves märgitakse ka kõnealusel eelarveaastal ametis rakendatud töötajate arv, palgaaste ja kategooria.

5. Eelarve läbipaistvuse huvides esitatakse muud kui ühenduse eelarvest saadavad vahendid ameti tuludes eraldi. Kulude osas on haldus- ja personalikulud selgelt eraldi artikli 2 lõike 3 esimeses lõigus osutatud programmide tegevuskuludest.

Artikkel 8

1. Direktor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2. Komisjoni pädevad talitused vastutavad finantskontrolli eest.

3. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab direktor komisjonile, juhatusele ja Euroopa Kontrollikojale üksikasjaliku aruande ameti eelmise eelarveaasta kõikide tulude ja kulude kohta.

Kontrollikoda vaatab selle aruande läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 248. Kontrollikoda avaldab igal aastal ameti tegevuse kohta aruande.

4. Nõukogu soovituse põhjal vabastab Euroopa Parlament ameti direktori vastutusest ameti eelarve täitmise eest.

Artikkel 9

Pärast komisjoni nõusoleku ja kontrollikoja arvamuse saamist võtab juhatus vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava nõukogu 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse [6] artiklile 142 vastu ameti finantsmääruse, milles sätestatakse eelkõige ameti eelarve koostamise ja täitmise menetlus.

Artikkel 10

Ameti töötajate kohta kehtivad eeskirjad ja määrused, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes. Juhatus võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad.

Ameti personali hulka kuulub rangelt piiratud arv ametiisikuid, kelle on komisjon või liikmesriigid juhtimisülesannete täitmiseks ametisse määranud või volitanud. Ülejäänud töötajaskond koosneb muudest töötajatest, keda amet võtab tööle rangelt oma vajadustega piiratud ajavahemikuks.

Artikkel 11

Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab üldjuhul Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 12

Juhatus otsustab ameti ühinemise institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta. Juhatus võtab vastu Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste läbiviimiseks vajalikud sätted.

Rahastamisotsustes ja nendest tulenevates rakendusvahendites ja lepingutes sätestatakse selgelt, et Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet võivad vajadusel korraldada kohapealseid kontrolle ameti vahenditest abi saajate ja abi jagajatest vahendajate juures.

Artikkel 13

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mida amet või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla.

3. Teenistujate vastutust ameti ees reguleerivad ameti töötajate suhtes kohaldatavad sätted.

Artikkel 14

Kui komisjon otsustab, et amet on täitnud artiklis 1 kirjeldatud volitused, teeb ta nõukogule ettepaneku ameti tegevuse lõpetamiseks. 30. juuniks 2004 esitab komisjon nõukogule hindamisaruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ja ettepaneku ameti staatuse kohta.

Artikkel 15

Komisjon võib delegeerida ametile määruse (EÜ) nr 1628/96 kohaselt Jugoslaavia Liitvabariigile ettenähtud ühenduse abi rakendamise.

Artikkel 16

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse 31. detsembrini 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

C. Pierret

[1] Arvamus on esitatud 15. novembril 2000. aastal (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT L 204, 14.8.1996, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2454/1999 (EÜT L 299, 20.11.1999, lk 1).

[3] EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1266/1999 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68).

[4] EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1.

[5] EÜT L 122, 24.5.2000, lk 27.

[6] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1.

--------------------------------------------------